Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Justiitsministeerium 01.09.2020 nr 5-11/20/2411 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus". Palume eelnõu võimalusel kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: RO NRF 2021 eelnõu.docx RO NRF 2021 seletuskiri_EIS1.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami n e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 270 kaitse väelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni ( NATO ) valmidusüksuste koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ) . NATO reageerimisjõud NATO reageerimisjõudude ( NATO Response Force − NRF ) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile ( Supreme Allied Commander Europe ). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele. Septembris 2014 otsustati NATO tippkohtumisel Walesis NRF-i suurendada ja ajakohastada. Selleks otsustati luua NRF-i koosseisus kahe- kuni seitsmepäevases valmiduses olev kiirreageerimisjõud VJTF ( Very High Readiness Joint Task Force ). Ühtlasi otsustati 24. juunil 2015. aastal toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel suurendada NRF-i isikkoosseisu 40 000 sõjaväelaseni. NRF-i kuulub lisaks NATO juhtimisosisele ( Command and Control Element ) kolm üksuste gruppi: VJTF, mis koosneb u 5000-liikmelisest maaväekomponendist, lisaks mere-, õhu- ja erivägede komponentidest. IFFG ( Initial Follow On Forces Group ), VJTF-ile järgnev pikema valmisolekuajaga väekomponent. FFG ( Follow On Forces Group ) kui täiendav reageerimisvägi. Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi ( NATO Readiness Initiative – NRI ) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal ning selle vägedega täitmine kuulutati ametlikult välja NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel Londonis 2019. aasta detsembris . Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust – 30 mehhaniseeritud pataljoni, 30 õhueskadrilli ja 30 lahinglaeva on vajadusel valmis siirma kuni 30 päeva jooksul , et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele. Eesti panus Eesti on varem panustanud NRF-i NATO alaliste mereväeüksuste ( NATO Standing Naval Forces ) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. Aastatel 2016–2018 panustas Eesti uuendatud NRF-i jalaväekompanii ja selle toetuselemendiga, millest aastal 2017 oldi VJTF-i koosseisus ehk kõige kõrgemas valmiduses. 202 0 . aastal oli valmiduses soomu sjalaväekompanii Balti p ataljoni raames, erioperatsioonide üksus, staabiohvitserid ja miinijahtija, kokku kuni 210 kaitseväelas t . Aastal 2021 kavatseb Eesti panustada NRF-i kuni 70 kaitseväelast (miinijahtija, staabiohvitserid ja erioperatsioonide üksus). Eesti eesmärk on panustada NRI-sse mehhaniseeritud jalaväekompaniiga , kokku kuni 200 kaitseväelasega . NRF - is osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus (edaspidi RiKS ), mille § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu, kui palju kaitseväelasi võib konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. Eelnõu ei reguleeri Kaitseväe kasutamist kollektiivkaitseoperatsioonil NATO liikmesriigi kaitseks, sest RiKS-i § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on praegu ainus Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse operatsioonis osaleda, siis annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi Valitsus (RiKS-i § 33 lõige 2) kaitseminist r i ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud ka eelnõus toodud piiranguga kaitseväelaste arvu osas. NRF-i ja/või NRI rakendamisel muudel juhtudel kui kollektiivkaitseoperatsioon annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja RiKS-i § 34 lõike 6 järgi kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. NRF-i ja NRI kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i saab kasutada ainult Eesti nõusolekul. Panustamisega seotud kulud Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul NRF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile toob kaasa lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulud sõltuvad muuhulgas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimalike lisakulude katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha kaitseväelaste NRF-i koosseisus rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral eelarveaasta jooksul muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses, samuti eelarve liikide ning eelarve kontode vahel ja sees. Valmidusperioodil Eestis paiknevate kaitseväelaste puhul ei teki täiendavaid kulusid. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Justiitsministeeriumile. Eelnõu on kooskõlastatud Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ga ning arvamuse on avaldanud Kaitseväe juhataja. EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021 . aasta 31. detsembrini vajaduse korral Kaitseväe kuni 7 0 k aitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF ( NATO Response Force ) koosseisus ja Kaitseväe kuni 200 kaitseväelast NATO valmidusinitsiatiivi ( NATO Readiness Initiative ) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Esitab Vabariigi Valitsus 20 20 nr