Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Justiitsministeerium 01.09.2020 nr 5-11/20/2407 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus". Palume eelnõu võimalusel kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: RO JEF 2021 eelnõu.docx RO JEF 2021 seletuskiri_EIS1.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus K aitseväe kasutamin e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ü hendekspeditsiooniväe koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ü hendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava l sõjalise l operatsiooni l ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva l muu l rahvusvahelisel sõjalise l operatsiooni l. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Esitab Vabariigi Valitsus 20 20 nr Riigikogu otsuse „ K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus ” eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitse väelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF ) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ) . Ühendekspeditsioonivägi JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. JEF-i koosseisus võivad Eesti Kaitseväe üksused tegutseda globaalselt ja ilma regionaalsete piiranguteta. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla esimene reageerija konflikti korral Põhja- Euroopas ja kitsamalt Balti riikides. Seega on oluline partnerriikide vahel koostegutsemisvõime suurendamine ja tõhustamine. JEF-i kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppuste regulaarne korraldamine, heaks näiteks siinkohal oli JEF-i esimene suurem õppus Baltic Protector 2019 Läänemerel, hõlmates erinevates etappides piirkonda Taani väinadest kuni Eesti rannikuni. JEF-i esimesed liikmesriigid olid Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra ja Taani, mille kaitseministrid allkirjastasid 30. novembril 2015 Londonis JEF-i esmase koostöökokkuleppe. 2017. aastal liitusid JEF-iga Rootsi ja Soome. 28. juunil 2018 allkirjastasid Londonis kõigi liikmesriikide kaitseministrid JEF-i lõpliku koostöö kokkuleppe. JEF-i riikide kaitseministrid allkirjastasid NATO kaitseministrite kohtumise äärealal veebruaris 2020 poliitilise deklaratsiooni, milles kinnitasid üle JEF- i fookusena Läänemere ja Atlandi ookeani põhjaosa ning rõhutasid JEF-i ja NATO koostöö olulisust. Eesti panus Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine Läänemere piirkonnas, Põhja-Euroopas ja Kaug-Põhjas. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koostööle Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi sõjaline kohalolek Eestis NATO lahinggrupi raamriigina. Ühendkuningriik on Eesti üks olulisemaid ja lähedasemaid kaitsekoostöö liitlasi. Lisaks sellele võimaldab JEF jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlasega. Kaitseväele tähendab JEF olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit. Eesti jätkab panust amist JEF-i neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase tegevuse meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetuselemendiga, kokku kuni 24 kaitseväelasega ka aastal 2021. JEF- is osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus (edaspidi RiKS ), mille § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõike le 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeh ele. Panustamisega seotud kulud Kaitseväelaste lähetamise täpsed kulud valmidusperioodi jooksul JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile sõltuvad operatsioonitüübist, operatsioonipiirkonnast ja operatsiooni kestusest. Võimalikul operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2021. aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludes võimalikuks osalemiseks JEF-i operatsioonil kavandatud 100 000 eurot . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Justiitsministeeriumile. Eelnõu on kooskõlastatud Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ga ning arvamuse on avaldanud Kaitseväe juhataja.