Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel

Riigikantselei 28.09.2020 nr 5-11/20/2416 Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: RO esmakordsel panustamisel rv sõj opsile 2021 eelnõu.docx RO esmakordsel panustamisel rv sõj opsile 2021 seletuskiri_EIS2.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamin e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja j ulgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Vabariigi Valitsus 20 20 nr Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamin e E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-A tlandi Lepingu O rganisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelaste le , kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil , välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse § 34 lõike 6 1 alusel . Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras. Riigikogu otsuse e elnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ([email protected] [email protected] [email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus ([email protected]). Riigikogu otsusega antavate õiguste kasutamise eelised Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvaheli s e stabiilsus e tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). Riigikaitseseaduse kohaselt peab esmakordsel panustamisel olema tegemist NATO, NATO liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitava operatsiooniga, mis on ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon (st tegemist ei ole kollektiivse enesekaitse operatsiooniga). Mandaadi alusel saab Eesti panustada nii operatsiooni peakorterisse kui ka üksustega operatsioonialale. Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab jääma Riigikogu kehtestatud piirarvu piiresse. Riigikaitseseaduse § 34 lõike 6 1 järgi annab § 34 lõikes 4 sätestatud Riigikogu otsuse alusel Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Kõnealuses operatsioonis järgmise rotatsiooniga jätkamise otsustab Riigikogu juba üldises korras riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 kohaselt. Vabariigi Valitsus tegi esmakordse otsuse alustada operatsiooni selle Riigikogu otsuse alusel 2. aprillil 2020, seoses Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 31. märtsist 2020 lõpetada Euroopa Liidu sõjaline missioon EUNAVOR Med/Sophia ning selle asemel alustada uut sõjalist missiooni EUNAVFOR Med/Irini . Ajakriitilisuse tõttu ei olnud võimalik Riigikogu otsuse taotlemine uuel missioonil osalemiseks , mistõttu alustati K aitseväe kaitseväelase kasutamist Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil Irini Vabariigi Valitsuse korralduse alusel . Panustamisega seotud kulud Kaitse väelaste lähetamine toob kaasa lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida, sest kulud sõltu vad konkreetsest operatsiooni st , operatsioonipiirkonnast ja kestusest . Võimalikud lisakulud kaetatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rah andusministeeriumi ga nin g esitatud arvamuse avalda miseks Kaitseväe juhataja le .