Justiitsministeerium Teie 20.07.2020 nr 8-1/4462
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 17.09.2020 nr 5-2/20/2396
[email protected]
Teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Justiitsministeerium on esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks teavitaja kaitse
seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Kaitseministeerium kooskõlastab
väljatöötamiskavatsuse märkustega (lisatud).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: Teavitaja kaitse seaduse eelnõu VTK kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine
Marju Müürisepp 717 0109
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Teavitaja kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine
Justiitsministeerium on esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks teavitaja kaitse
seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Kaitseministeerium
kooskõlastab VTK ning juhib tähelepanu järgnevale.
1. Kaitseministeerium toetab igati VTK eesmärki – tagada ebaseaduslikest tegevustest ja
õigusrikkumisest teavitavatele isikutele õiguslik kaitse. Nõustume VTK koostajatega, et
oluline on rikkumisest teavitamist soodustada, et tagada rikkumistele reageerimine.
2. Üldjoontes pooldame VTK-s esitatud horisontaalse regulatsiooni loomist, mis oleks
terviklik, rakendatav nii kuritegude, väärtegude kui ka muude rikkumistest teavitamise
korral ning kohaldatav mõjutatud isikute ja asutuste suhtes ühetaoliselt. Siiski tuleks
arvestada teatud valdkondade eripärasid ning kaaluda teatud eriseaduste täiendamise
võimalusi. Eriseaduste täiendamine võimaldab paremini arvestada hõlmatud valdkondade
eripärasid.
3. Teavitajate kaitse direktiivi 1 kohaselt ei kohaldata rikkumisest teavitajate kaitse
üldregulatsioon riigi julgeoleku tagamisega seotud valdkonnas (art 3 lõige2) ega ka
salastatud teabe kaitse tagamisel (art 3 lõige 3). Seejuures on liikmesriikidel õigus
laiendada direktiivi kohast kaitset ka eelnimetatud valdkondadele ja tegevustele. VTK
punktis 9.3 on esitatud ettepanek, et nimetatud valdkondades, mis ei kuulu teavitaja kaitse
direktiivi kohaldamisalasse (riigi julgeoleku tagamine salastatud teabe kaitse,
kriminaalmenetlus jm), ei kohaldu rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse
üldregulatsioon, kuid nendele valdkondadele tuleks töötada välja asjaomane regulatsioon.
4. Kaitseministeerium leiab, et õigusrikkumistest teavitamisel peab kaitseväeteenistujatele,
sh ajateenijatele, olema samuti tagatud konfidentsiaalsus ning kaitsemeetmed. Täpsema
hinnangu, millises ulatuses on vajalik üldnormide kõrval eriseadustes erinormide
sätestamine, saab anda siis, kui horisontaalne teavitaja kaitse regulatsioon on välja
töötatud.
5. Rikkumisest teavitajate kaitse tagamise eriregulatsiooni väljatöötamine salastatud teabe
osas vajab põhjalikumalt kaalumist. Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine võib, aga ei
pruugi olla avaliku korra rikkumine või süütegu. Sellest teavitamise kohustus ning
teavitatavad isikud ja struktuuriüksused ning asutused on ka praegu riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduses kindlaks määratud. Avalikkuse teavitamine on salastatud
teabe osas mõistagi välistatud, sest sellega pandaks üldjuhul toime uus rikkumine.
Salastatud teabe nõuete rikkumise korral rakenduvad teavitamisele ja teavitajale riikliku
järelevalve menetluse või süüteomenetluse ning salastatud teabe kaitse põhimõtted (sh
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest
teavitavate isikute kaitse kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1937.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
juurdepääsu- ja teadmisvajaduse põhimõte) ning olemasolevat regulatsiooni võib
esmapilgul hinnata ammendavaks. Juhul, kui salastatud teabe kaitse valdkonnas soovitakse
siiski muudatusi välja töötada, tuleb nende vajalikkust hinnata koos üldise teavitaja kaitse
regulatsiooniga.
6. VTK punktis 9.6.2 pakutakse välja, et Eestis oleks mõistlik luua asutusevälised
teavituskanalid erinevate valdkondlike järelevalveasutuste juurde. Leiame, et sellisel juhul
on rikkumisest teavitaja olukorras, kus ta peab andma ise esmase õigusliku hinnangu selle
kohta, mis valdkonna alla tema teavitamise juhtum kuulub. Eriti koormavaks saab isikule
teavitamine olema olukorras, kus rikkumine võib olla seotud mitme erineva valdkonnaga
(keskkonnakaitse, terviseohutus, korruptsioon, riigihanked jms). Lisaks võivad erinevate
asutuste rikkumisest teavituse menetluspraktikad varieeruda olulisel määral. Ka
rikkumisest teavitanud isikule tuleb anda teavet ja tagasisidet menetluse lõpptulemusest,
sh järelmeetmete kasutusele võtmisest. Sellises erinevate asutusväliste teavituskanalite
mudelis, võib teavitaja leida ennast olukorrast, kus tal tuleb korraga ja samaaegselt suhelda
erineva asutusega, jagada korduvalt ning erinevatele asutustele samasisulist rikkumisega
seonduvat teavet. Eeltoodu tulemusena võib isik rikkumisest teavitamisest loobuda, kuna
kogu suhtlus erinevate asutustega on rikkumisest teavitajale liialt tülikas ja aeganõudev.
7. Palume enne eelnõu koostamist siiski kaaluda ka ühtse riikliku asutusevälise teavituskanali
loomise võimalust. Ühe asutusevälise teavituskanali eeliseks on eelkõige rikkumisest
teavitaja suhtlus ühe asutusega, aga ka rikkumisest teavitavate isikute tõhusam
konfidentsiaalsuse kaitse. Vähem oluline ei ole ka erinevatel asutustel kuluv ressurss
rikkumisteadete mentelejate väljaõppele, teavituskanalite loomisele, teadete haldamisele.
8. Leiame, et eelnõu koostamisel tuleks hoolikalt kaaluda, millised on võimalused
asutusesisese teavituskanali loomisega kaasneva koormuse ja kulu vähendamiseks, sh
selgitada direktiivist (sh art 8 p 5) lähtudes, kas on võimalik moodustada näiteks
ministeeriumi valitsemisala ülene keskselt hallatav teavituskanal.2
Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõu edasisse väljatöötamisse kaasata ka Kaitseministeerium.
2
Vt ka Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri (lk 47):
„Kuivõrd Eestis otsitakse pidevalt võimalusi avaliku sektori kulusid kokku hoida, peaks seadusloome avaliku
sektori töökoormust või vähemalt administreerimist pigem vähendama. Muidu võib kergesti tekkida olukord,
kus ametnikud ei tule töökohustustega toime ja avalik sektor ei suuda talle pandud ülesandeid füüsiliselt täita.“.
2(2)