Teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

Justiitsministeerium Teie 20.07.2020 nr 8-1/4462 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 17.09.2020 nr 5-2/20/2396 [email protected] Teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Justiitsministeerium on esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Kaitseministeerium kooskõlastab väljatöötamiskavatsuse märkustega (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: Teavitaja kaitse seaduse eelnõu VTK kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine Marju Müürisepp 717 0109 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Teavitaja kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine Justiitsministeerium on esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Kaitseministeerium kooskõlastab VTK ning juhib tähelepanu järgnevale. 1. Kaitseministeerium toetab igati VTK eesmärki – tagada ebaseaduslikest tegevustest ja õigusrikkumisest teavitavatele isikutele õiguslik kaitse. Nõustume VTK koostajatega, et oluline on rikkumisest teavitamist soodustada, et tagada rikkumistele reageerimine. 2. Üldjoontes pooldame VTK-s esitatud horisontaalse regulatsiooni loomist, mis oleks terviklik, rakendatav nii kuritegude, väärtegude kui ka muude rikkumistest teavitamise korral ning kohaldatav mõjutatud isikute ja asutuste suhtes ühetaoliselt. Siiski tuleks arvestada teatud valdkondade eripärasid ning kaaluda teatud eriseaduste täiendamise võimalusi. Eriseaduste täiendamine võimaldab paremini arvestada hõlmatud valdkondade eripärasid. 3. Teavitajate kaitse direktiivi 1 kohaselt ei kohaldata rikkumisest teavitajate kaitse üldregulatsioon riigi julgeoleku tagamisega seotud valdkonnas (art 3 lõige2) ega ka salastatud teabe kaitse tagamisel (art 3 lõige 3). Seejuures on liikmesriikidel õigus laiendada direktiivi kohast kaitset ka eelnimetatud valdkondadele ja tegevustele. VTK punktis 9.3 on esitatud ettepanek, et nimetatud valdkondades, mis ei kuulu teavitaja kaitse direktiivi kohaldamisalasse (riigi julgeoleku tagamine salastatud teabe kaitse, kriminaalmenetlus jm), ei kohaldu rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse üldregulatsioon, kuid nendele valdkondadele tuleks töötada välja asjaomane regulatsioon. 4. Kaitseministeerium leiab, et õigusrikkumistest teavitamisel peab kaitseväeteenistujatele, sh ajateenijatele, olema samuti tagatud konfidentsiaalsus ning kaitsemeetmed. Täpsema hinnangu, millises ulatuses on vajalik üldnormide kõrval eriseadustes erinormide sätestamine, saab anda siis, kui horisontaalne teavitaja kaitse regulatsioon on välja töötatud. 5. Rikkumisest teavitajate kaitse tagamise eriregulatsiooni väljatöötamine salastatud teabe osas vajab põhjalikumalt kaalumist. Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine võib, aga ei pruugi olla avaliku korra rikkumine või süütegu. Sellest teavitamise kohustus ning teavitatavad isikud ja struktuuriüksused ning asutused on ka praegu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses kindlaks määratud. Avalikkuse teavitamine on salastatud teabe osas mõistagi välistatud, sest sellega pandaks üldjuhul toime uus rikkumine. Salastatud teabe nõuete rikkumise korral rakenduvad teavitamisele ja teavitajale riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse ning salastatud teabe kaitse põhimõtted (sh 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1937. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  juurdepääsu- ja teadmisvajaduse põhimõte) ning olemasolevat regulatsiooni võib esmapilgul hinnata ammendavaks. Juhul, kui salastatud teabe kaitse valdkonnas soovitakse siiski muudatusi välja töötada, tuleb nende vajalikkust hinnata koos üldise teavitaja kaitse regulatsiooniga. 6. VTK punktis 9.6.2 pakutakse välja, et Eestis oleks mõistlik luua asutusevälised teavituskanalid erinevate valdkondlike järelevalveasutuste juurde. Leiame, et sellisel juhul on rikkumisest teavitaja olukorras, kus ta peab andma ise esmase õigusliku hinnangu selle kohta, mis valdkonna alla tema teavitamise juhtum kuulub. Eriti koormavaks saab isikule teavitamine olema olukorras, kus rikkumine võib olla seotud mitme erineva valdkonnaga (keskkonnakaitse, terviseohutus, korruptsioon, riigihanked jms). Lisaks võivad erinevate asutuste rikkumisest teavituse menetluspraktikad varieeruda olulisel määral. Ka rikkumisest teavitanud isikule tuleb anda teavet ja tagasisidet menetluse lõpptulemusest, sh järelmeetmete kasutusele võtmisest. Sellises erinevate asutusväliste teavituskanalite mudelis, võib teavitaja leida ennast olukorrast, kus tal tuleb korraga ja samaaegselt suhelda erineva asutusega, jagada korduvalt ning erinevatele asutustele samasisulist rikkumisega seonduvat teavet. Eeltoodu tulemusena võib isik rikkumisest teavitamisest loobuda, kuna kogu suhtlus erinevate asutustega on rikkumisest teavitajale liialt tülikas ja aeganõudev. 7. Palume enne eelnõu koostamist siiski kaaluda ka ühtse riikliku asutusevälise teavituskanali loomise võimalust. Ühe asutusevälise teavituskanali eeliseks on eelkõige rikkumisest teavitaja suhtlus ühe asutusega, aga ka rikkumisest teavitavate isikute tõhusam konfidentsiaalsuse kaitse. Vähem oluline ei ole ka erinevatel asutustel kuluv ressurss rikkumisteadete mentelejate väljaõppele, teavituskanalite loomisele, teadete haldamisele. 8. Leiame, et eelnõu koostamisel tuleks hoolikalt kaaluda, millised on võimalused asutusesisese teavituskanali loomisega kaasneva koormuse ja kulu vähendamiseks, sh selgitada direktiivist (sh art 8 p 5) lähtudes, kas on võimalik moodustada näiteks ministeeriumi valitsemisala ülene keskselt hallatav teavituskanal.2 Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõu edasisse väljatöötamisse kaasata ka Kaitseministeerium. 2 Vt ka Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri (lk 47): „Kuivõrd Eestis otsitakse pidevalt võimalusi avaliku sektori kulusid kokku hoida, peaks seadusloome avaliku sektori töökoormust või vähemalt administreerimist pigem vähendama. Muidu võib kergesti tekkida olukord, kus ametnikud ei tule töökohustustega toime ja avalik sektor ei suuda talle pandud ülesandeid füüsiliselt täita.“. 2(2)