Kadi Vilu
From: Kantselei <
[email protected]> on behalf of Estar Eesti
Kergetööstuse AS <
[email protected]>
Sent: esmaspäev, 31. august 2020 14:10
To:
[email protected]
Subject: [Kantselei] Kaitseminister Jüri Luigele
Austatud kaitseminister Jüri Luik!
Tänavu 29.augustil toimus Juminda poolsaare tipus asuva mälestuskivi juures maailma suurima
meretragöödia 79.aastapäeva tähistamine.
1941.aastal Tallinnast Kroonlinna suunduvatel alustel oli mitmesuguseid inimesi, ent suure osa moodustasid
vangistatud, sundevakueeritud ja Punaarmeesse mobiliseeritud kodanikud (sh. minu onu Valter Kask,
reaalkooliõpetaja ja Eesti Kaitseväe reservohvitser).
Juminda poolsaare lähedal hukkus 153 sõja- ja abilaevast 69 alust, neist 22 Eestist, Lätist ja Leedust
rekvireeritut. Inimohvreid oli üle 20 000, mõningatel andmetel kuni 28000 inimest.
See oli kahtlemata üks suurimaid merelahinguid, kus hukkunud eestlasi oli üle 40 %. Kuid Eesti avalikkuses
on levinud arvamus, et tegu oli vaid Balti Laevastiku pagemisena sakslaste eest. Selles suures lahingus
hukkusid meie isad, emad, sugulased – meie rahvuskaaslased.
Eesti poolt korraldavad mälestusüritust Priit Herodes Eesti Muinsuskaitse Seltsist ja kohalik omavalitsus,
Venemaa poolelt admiral Ivan Merkulov ja teised veteranid.
Tänavusele üritusele lisas pidulikkust Eesti Kaitseväe brasskvintett. Sõna võtsid peapiiskop emeeritus
Andres Põder ja Vene suursaadik Aleksandr Petrov. Võib öelda, et organisatsioonilisest küljest üritus
õnnestus.
Kohal oli üle 200 inimese, põhiliselt vene rahvusest mereväe veteranid ja nende perekonnaliikmed ning
üsna palju noori. Eestlasi oli vaid üle paarikümne. Varematel aegadel, kui koroonat veel ei olnud, oli kohal
üle 500 inimese ja rohkemgi.
Meedias Jumindal toimunud mälestustseremooniast ei räägitud, vaid ETV + näitas väikese klipi. Eesti
üldsus ei ole sündmuse mälestamist omaks võtnud, see oleks vaid nagu venelaste asi.
Kehtiva arvamusega, et meisse see tragöödia ei puutu, ei saa leppida, me ei tohi unustada oma
rahvuskaaslasi ega koletut lahingut. Austame Jumindal kõigi hukkunud paljude tuhandete inimeste
mälestust – lootuses, et taoliste sündmuste mäletamine aitab vältida saatuslikke vigu tulevikus.
Järgmisel aastal möödub Juminda meretragöödiast 80 aastat. Siis peaks kindlasti meedias sellest rohkem
rääkima. Mälestustseremoonial peaks olema auvahtkond, osalema peaksid Kaitseväe orkester, Kaitseliidu
esindus ja riigi esindajad.
Jüri Kraft
MTÜ Eesti vabaduse eest!
juhataja
1
Saatja: Kantselei <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: [Kantselei] Kaitseminister Jüri Luigele
Austatud kaitseminister Jüri Luik!
Tänavu 29.augustil toimus Juminda poolsaare tipus asuva mälestuskivi juures maailma suurima meretragöödia 79.aastapäeva tähistamine.
1941.aastal Tallinnast Kroonlinna suunduvatel alustel oli mitmesuguseid inimesi, ent suure osa moodustasid vangistatud, sundevakueeritud ja Punaarmeesse mobiliseeritud kodanikud (sh. minu onu Valter Kask, reaalkooliõpetaja ja Eesti Kaitseväe reservohvitser).
Juminda poolsaare lähedal hukkus 153 sõja- ja abilaevast 69 alust, neist 22 Eestist, Lätist ja Leedust rekvireeritut. Inimohvreid oli üle 20 000, mõningatel andmetel kuni 28000 inimest.
See oli kahtlemata üks suurimaid merelahinguid, kus hukkunud eestlasi oli üle 40 %. Kuid Eesti avalikkuses on levinud arvamus, et tegu oli vaid Balti Laevastiku pagemisena sakslaste eest. Selles suures lahingus hukkusid meie isad, emad, sugulased – meie rahvuskaaslased.
Eesti poolt korraldavad mälestusüritust Priit Herodes Eesti Muinsuskaitse Seltsist ja kohalik omavalitsus, Venemaa poolelt admiral Ivan Merkulov ja teised veteranid.
Tänavusele üritusele lisas pidulikkust Eesti Kaitseväe brasskvintett. Sõna võtsid peapiiskop emeeritus Andres Põder ja Vene suursaadik Aleksandr Petrov. Võib öelda, et organisatsioonilisest küljest üritus õnnestus.
Kohal oli üle 200 inimese, põhiliselt vene rahvusest mereväe veteranid ja nende perekonnaliikmed ning üsna palju noori. Eestlasi oli vaid üle paarikümne. Varematel aegadel, kui koroonat veel ei olnud, oli kohal üle 500 inimese ja rohkemgi.
Meedias Jumindal toimunud mälestustseremooniast ei räägitud, vaid ETV + näitas väikese klipi. Eesti üldsus ei ole sündmuse mälestamist omaks võtnud, see oleks vaid nagu venelaste asi.
Kehtiva arvamusega, et meisse see tragöödia ei puutu, ei saa leppida, me ei tohi unustada oma rahvuskaaslasi ega koletut lahingut. Austame Jumindal kõigi hukkunud paljude tuhandete inimeste mälestust – lootuses, et taoliste sündmuste mäletamine aitab vältida saatuslikke vigu tulevikus.
Järgmisel aastal möödub Juminda meretragöödiast 80 aastat. Siis peaks kindlasti meedias sellest rohkem rääkima. Mälestustseremoonial peaks olema auvahtkond, osalema peaksid Kaitseväe orkester, Kaitseliidu esindus ja riigi esindajad.
Jüri Kraft
MTÜ Eesti vabaduse eest!
juhataja