Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium Teie 22.07.2020 nr 1.2-2/87-1 Meie 25.08.2020 nr 5-4/20/2421 Eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium kooskõlastab määruse „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eelnõu § 1 lõikes 4 korratakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 59 lõikes 6 sätestatut. Kui leiate, et seaduse sätte kordamine määruses on tingimata vajalik ning volitusnormidega kooskõlas, siis palume määruse terviklikkuse huvides sätestada Terviseameti õigus tervishoiuteenuse osutajate tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ning piiramiseks mitte ainult hädaolukorra lahendamiseks, vaid ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (vastavalt TTKS § 581 lõike 9 punktides 1 ja 3 sätestatule). 2. Eelnõu § 3 punkt 1 ja viidatud punkti seletuskiri ei lähe omavahel kokku. Seletuskirjas on toodud, et eelnõuga täiendatakse praegu kehtiva määruse sõnastust tervishoiu valmisoleku taseme 1 defineerimisel ravimite ja meditsiiniseadmete oluliste tarnehäirete osas, kuid eelnõu § 3 punktis 1 seda tehtud ei ole. Palume eelnõu seletuskirjaga kooskõlla viia. Märgime, et toetame ettepanekut, et ka tervishoiuteenuste osutamist ohustada võivad ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired võivad olla aluseks tervishoiu valmisoleku taseme 1 kehtestamiseks. Samuti on eelnõu § 3 seletuskirja osa viimases lõigus viidatud tasemele 1, kuigi ilmselt on mõeldud viidata tasemele 2 (vt selle lõigu esimene rida). Selguse huvides peaks seletuskirja parandama. 3. Palume eelnõus üle vaadata mõiste „kriis“ kasutamine. Segadust tekitab eelnõu § 3 punktis 2 toodud tervishoiu valmisoleku taseme 2 nimetamine kriisiks, kuna eelnevalt on eelnõu § 1 lõike 1 punktis 2 avatud sama mõiste sisu määruse mõttes. Selle kohaselt nimetatakse määruses kriisiks kõiki olukordi, mille korral määrus kohaldub: kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon ning hädaolukorra oht ja hädaolukord. Vältimaks sama mõiste kasutamist erinevas tähenduses, tuleks muuta eelnõu § 3 punkti 2 sõnastust. 4. Seletuskirja kohaselt kehtestatakse eelnõu § 4 lõike 1 punkt 6, lõike 2 punkt 11 ja lõike 3 punkt 4 sama eesmärgiga sätestada paindlikkus ettenägematuteks olukordadeks. Sellisel juhul peaks nimetatud sätete sõnastus olema sarnane, kuid eelnõus see nii ei ole. Palume sätete sõnastus ühtlustada. Lisaks märgime, et eelnõu § 4 lõike 1 punktis 6, lõike 2 punktis 11 ja lõike 3 punktis 4 kasutatakse sõnastust „olukorra lahendamiseks“ ning sama paragrahvi lõike 4 punktis 4 ja lõike 5 punktis 6 sõnastust „kriisi lahendamiseks“. Kuna määruse reguleerimisalas (eelnõu § 1 lg 1 p 2) on sätestatud mõiste „kriis“ kasutamine, siis jääb segaseks, mida täpsemalt mõeldakse nimetatud sätetes mõiste „olukord“ all. Arvestades, et tervishoiu valmisoleku tase 1 võib olla kehtestatud juba kriisi tekkimise ohu korral, siis Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Arvestades, et tervishoiu valmisoleku tase 1 võib olla kehtestatud juba kriisi tekkimise ohu korral, siis võiks § 4 lõike 1 punktis 6 kasutada sõnastust „kriisi ennetamiseks või lahendamiseks“ (sarnaselt eelnõu § 1 lõikele 5), teistes nimetatud sätetes „kriisi lahendamiseks“. 5. Eelnõu § 4 lõike 2 punktis 9 on sätestatud, et Terviseamet annab vajaduse korral riigikaitseks valmistumisel ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldusi tervishoiuteenuse osutajatele kogu riigis tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks. Määruse § 4 lõikes 2 käsitletakse Terviseameti pädevust tervishoiu valmisoleku taseme 2 kehtestamise korral, kuid mitte riigikaitseks valmistumisel. Palume selles osas eelnõu üle vaadata. TTKS § 581 lõige 4, millele on seletuskirjas viidatud kui sättele, mille alusel toimub nimetatud olukordades tervishoiutöötajate ümberpaigutamine kooskõlas riigikaitseseadusega, käsitleb Terviseameti ülesandeid üksnes tervishoiu riigikaitseks valmistumisel. Palume ka seletuskiri üle vaadata (vt ka järgmist märkust). 6. Lisaks eelmisele märkusele teeme ettepaneku muuta eelnõu § 4 lõike 2 punkti 9 sõnastust ning sätestada võimalus Terviseameti korralduse alusel tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks mistahes kriisi puhul nagu on sätestatud kehtiva määruse § 4 lõike 2 punktis 8. Juhime tähelepanu, et lisaks töökohustuse määramisele saab tervishoiutöötajate ümberpaigutamine toimuda Terviseameti korraldusena tervishoiuteenuse osutajatele kui nende tööandjatele, kuid tervishoiutöötajate jaoks vabatahtlikkuse alusel. TTKS § 581 lõike 9 punkt 3 ja § 59 lõike 2 punkt 3 ja lõige 6 sätestavad Terviseameti õiguse anda tervishoiuteenuse osutajatele korraldusi nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks, sealhulgas võib korralduse sisuks olla tervishoiuteenuse osutaja tegevuse osaline või täielik peatamine. See loob eeldused vaba personaliressursi tekkimiseks ja tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks. Olukorras, kui tervishoiu valmisoleku tase 2 või 3 on kehtestatud ainult teatud kriisipiirkonnas, saaks Terviseamet vajaduse korral piirata tervishoiuteenuse osutajate tegevust kogu riigis eesmärgiga vabastada ka teistes piirkondades vajalik hulk tervishoiutöötajaid töökohustuste täitmisest ning võimaldada nende ajutist tööleasumist kriisipiirkonnas asuva tervishoiuteenuse osutaja juures. Sellisel juhul ei ole tervishoiutöötajate suhtes tegemist põhiõiguste riive ega töökohustuse määramisega, vaid ümberpaigutamine toimuks vabatahtlikkuse alusel. Meede tuleks kindlasti sätestada määruse tasemel, kuna Terviseameti antud korraldus peab tervishoiuteenuse osutaja jaoks olema aluseks oma tegevuse ajutiseks peatamiseks ning seeläbi personaliressursi vabastamiseks. 7. Eelnõu § 4 lõike 3 punkti 2 kohaselt on tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral kiirabi osutaja kohustatud kogu riigis väljakutsete teenindamiseks rakendama vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade. Arvestades, et nimetatud meede võib olla rakendatud lähtudes piirkondlikust vajadusest, siis ei pruugi kogu riigis kiirabi väljakutsete teenindamine vähendatud koosseisuga brigaadide poolt olla tingimata vajalik. Sarnaselt kehtiva määrusega teeme ettepaneku sõnastust täiendada ja lisada „vajaduse korral“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Mari-Ann Lõõnik 717 0094 [email protected] 2 (2)