Kriminaalmenetluse 19244001282 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.05.2020, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Joonatan Hallik Kriminaalasja number: 19244001282 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: kahtlustatav V. I. Kriminaalasjas nr 19244001282 alustati menetlust 24.12.2019 KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et V. I. 24.12.2019 kella 19.00 paiku haaras LLLLLvallas XXXXX külas pansionaadis ratastoolis istunud XXXXXXX rinnust, tõmbas ta põrandale maha ning lõi talle rusikaga pähe ja näkku. Kui XXXXXX õnnestus maast püsti tõusta, siis lõi ta talle veelkord jalaga vastu keha. Oma tegevusega tekitas V. I. füüsilist valu ning kehavigastusi – muhud pea piirkonnas ning vasaku kulmu piirkonnas, samuti sinika vasku kulmu piirkonnas. Seega on alus V. I. kahtlustada KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamises. Kriminaalasja raames on V. I. üle kuulatud kahtlustatavana nimetatud kuriteo toimepanemises. Isik oma süüd ei tunnista. 18.05.2020 võeti kahtlustatavaga ühendust ning selgitati KrMS § 202 olemust. Isik oli nõus selle sätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega. Samuti hoiatati isikut, et uute sarnaste tegude puhul on välistatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi ja seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest ei ole Karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. KarS näeb antud teo eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Antud teoga ei ole kannatanule põhjustatud raskeid tervisekahjustusi, kannatanu ei soovinud EMOsse kontrolli viimist ning enda sõnul tal pea natukene tuikas, aga valuvaigistit manustades ei olnud midagi hullu. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. V. I. varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole. Uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Tegemist ei ole tema puhul pidevalt sellise käitumisviisiga, vaid tegemist on ühe episoodiga ja ta hoidub sellisest käitumisest juba peaaegu pool aastat. V. I. ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga, samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud nimetatud alustel. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et V. I. suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Suheldes Pansionaadi esindajaga selgus, et V. I. kogu pension läheb hoolduskulude katteks ja omavalitsus maksab juurde puuduoleva summa. Samuti liigub V. ratastooli abil. Neid asjaolusid arvestades leiab prokurör, et ei ole mõistlik ega vajalik määrata talle tavapäraselt KrMS § 202 alusel lõpetamisega kaasnevat rahalist kohustust ega ka üldkasulikku tööd. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör Joonatan Hallik määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19244001282 menetlus V. I. suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: täiendavaid kohustusi ei määrata. 3. Tõkendi kohaldamine: tõkendit ei kohaldatud, isik oli kahtlustatavana kinni peetud 24.12- 25.12.2019. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat (fotod kannatanust ja kahtlustatavast) jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde, hävitada pärast kuriteo aegumist (24.12.2024). 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: 25.12.2019 kahtlustatavalt V. I.-lt võetud DNA ja sõrmejäljed jätta riiklikusse registrisse. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule ja kahtlustatavale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuris aadressil Kooli tn 2a, Jõhvi. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 2, 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Joonatan Hallik abiprokurör Olen kätte saanud lõpetamise määruse koopia: ............................................................................................. / nimi, allkiri, kuupäev /