Vastus pöördumisele

Teie: 29.04.2022 nr 1.2-2/64-1 Austatud Signe Riisalo Meie : 31.05.2022 nr 19 Sotsiaalministeerium Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus määruse eelnõule „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumidele ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise korrale“ (LiPS II) Eesti Puuetega Inimeste Koja aspektist on määruse eelnõu oluline selles võtmes, et mõjutatud sihtrühmana on välja toodud puude või piiratud funktsionaalsusega inimesed. Nagu on määruse eelnõus välja toodud, siis Eesti ettevõtteid puudutab ligipääsetavusnõuete täitmine kaudselt ja vähesel määral, kuid lisab täiendavaid kohustusi eelkõige juhendite ja muu teabematerjali tõlkimise ning pakendite ja toodete märgistuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimisel. Tegemist on avalikus ruumis meie sihtrühmade jaoks oluliste teabe esitusviiside järjepideva osakaalu suurendamise ja jätkuga ning sihtrühmade esindajatena näeme siin erinevaid koostöövõimalusi. Juhendite ja toodete pakendite vastavusse viimine ligipääsetavusnõuetega, mis tähendab näiteks lihtsas- ja punktkirjas teabe edastamist, aitab ühtlasi kaasa laiemale punktkirja kasutuselevõtule avalikus ruumis, suurendada mõlema tähtsust ning aitab samal ajal saavutada kaasava ühiskonna Eesti 2035 strateegilisi eesmärke. Lisaks punktkirjas teabe esitamisele toome välja vajaduse suurendada lihtsa keele osa avalikus ruumis, aitamaks veelgi suuremal osal elanikkonnast ühiskonnaelust osa saada. Sealjuures näeme, et tootjate ja ettevõtjate jaoks on oluline lihtsustada meetmeid arusaamaks, kuidas tagada ligipääsetavusnõudeid. Paragrahvi 4 lõike 4 punktis 3 sätestatakse toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud ja on välja toodud, et on oluline katsetamiseks sihtrühmade kaasamine katsetamine toote või teenuse arenduse varajases faasis. On välja toodud, et ligipääsetavuse katsetamise kulud võivad olla seotud sihtrühma esindajate poolse testimisega, kuivõrd erinevatele kasutajatele välja töötatud tehniline lahendus sobib ning on kasutamiseks mugav, arvestades kõiki kaasava disaini nõudeid. Samas juhime teie tähelepanu sellele, et kõikide seaduse eelnõu 511 seotud olevate määruste sisus ega ka seaduse eelnõus endas ei ole viidet sihtrühmade või katuseorganisatsioonide kaasamise vajalikkusele ligipääsetavuse tagamiseks. Eesti Puuetega Inimeste Koda on seisukohal, et parimad lahendused luuakse koostöös sihtrühmadega ning lahenduste väljatöötamisel on oluline neid kaasata. Seetõttu on vajalik selle põhimõtte seadusega ettenägemist. Peame oluliseks ka süsteemi loomist, mis aitaks asutustel, ettevõtetel jt kergemini koostööks ligipääsetavuse eksperte leida, seega ühe võimalusena näeme spetsialistide teadlikkuse tõstmise koolitamise rolli suurenemist katuseorganisatsioonide poolt ja ka soovitatud ekspertide nimekirja väljatoomist organisatsioonide kodulehtedel. Meie soov on, et vastuvõetavad algatused toetaksid puuetega inimeste iseseisvat hakkamasaamist ja ühiskonnaelus osalemist ning kogu väljatöötatava seaduse eri etappides oleks Eesti Puuetega Inimeste Koda kaasatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Mari Puuram [email protected] tel +372 56291487 Signe Riisalo Teie: 29.04.2022 nr 1.2-2/64-1 Sotsiaalministeerium Meie: 31.05.2022 nr 14 Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus eelnõu määrusele „Toote ja teenuse funktsionaalsetele ligipääsetavusnõuetele ja nõuetele nende kohta antavale teabele“ (LiPS I) Täname Eesti Puuetega Inimeste Koja kaasamise eest. Nõustume määruse eelnõus välja tooduga, et tooted ja teenused peavad olema mitme meele kaudu tajutavad ja tarbitavad. Juhime tähelepenu, et paragrahv 8 välja toodud nõuded 1 ja 2 toote pakendile on üldsõnalised ega too välja, mida “ligipääsetavuse” all täpselt mõeldakse: “(1) Toote pakend ja sellel esitatav teave, sealhulgas pakendi avamise, sulgemise, kasutamise ja äraviskamise kohta, peab olema ligipääsetav. (2) Toote pakendile tuleb võimaluse korral lisada olemasolev teave toote ligipääsetavusomaduste kohta. See teave peab olema esitatud ligipääsetaval kujul .” Seaduse eelnõu määruses ei ole sätestatud sõna “ligipääsetav” definitsiooni. Kuna ligipääsetavus peab tagama selle, et puuetega inimesed saaksid kohandustega ühiskonnaelust osa, siis palume määrust vastavalt täiendada, et ligipääsetavuse mõiste oleks üheselt mõistetav, sh ka neile inimestele, kellel puuetega inimeste temaatikaga igapäevane kokkupuude puudub, kuid kes peavad oma toote või teenuse ligipääsetavuse tagama. Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatakse, et “ Veebilehe ja mobiilsideseadmel põhineva teenuse ligipääsetavaks tegemise nõue lähtub nimetatud standardis kasutatud neljast põhimõttest: tajutavus, talitlusvõimelisus, mõistetavus, töökindlus . … Tekstivälist sisu peab saama muuta teisteks vormideks (nt suurtrükk, punktkiri, kõne, sümbolid, lihtsam keel) ”. Et teha teenus ligipääsetavaks ka intellektipuudega inimesele, on vaja kasutada mitte ainult lihtsamat keelt, vaid kasutusele võtta nn lihtne keel ja lihtsa keele logo, mille on välja töötanud Inclusion Europe. Logo kasutamine tähendab seda, et teksti arusaadavust on testitud sihtrühma, vähemalt kahe intellektipuudega inimesega. Paragrahvi 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt peab elektroonilise side teenus (antud juhul hädaabiühendus) tagama Häirekeskusele võimaluse kasutada hädaabiteatele vastamisel teate saamisega ühesugust vormingut. Lisame, et Häirekeskuse teenus peab olema kättesaadav kõikidele inimestele, olenemata puudest, võimekusest või east. Paragrahvis 17 on välja toodud nõuded teenusele, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele. Lõikes 3 on välja toodud audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselemendid: 1) subtiitrid kurdile ja vaegkuuljale ; 2) audiokirjeldus; 3) subtiitrite pealelugemine; 4) viipekeelne tõlge. Juhime tähelepanu sellele, et kirjeldustõlge on ligipääsetavuse osa nägemispuudega inimesele, seega palume nimekirja lisada audiovisuaalmeedia teenusele ligipääsetavuse tagamiseks nägemispuudega inimestele kirjeldustõlke. Seletuskirjas on öeldud, et puudega inimeste esindusorganisatsioonid on e-raamatutega seoses peamise probleemina välja toonud nende esitust, kus e-raamatutes olev graafiline info on sageli kirjeldamata. Paragrahvis 21 Nõuded e-raamatu teenusele on välja toodud nõuded helile, kuid ei ole välja toodud nõudeid pildi või graafilise info kirjeldamisele. Palume lisada antud e-raamatu teenuse nõuetele punkt, mis käsitleks graafilise info kirjeldamist. Juhime tähelepanu, et kui eelnõu seletuskirjas tuuakse välja e-raamatu sisu ja kättesaadavuse liigset keerukust näiteks intellekti puudega inimestele, siis paragrahv 21 nõuded e-raamatu teenusele ei loo ühtegi nõuet, et olukorda parandada. Eesti Puuetega Inimeste Koda on seisukohal, et kooskõlas Euroopa toodete ja teenuste direktiivi ülevõtmisega Eestis on vaja edendada kõikide puude liikide ligipääsetavust võrdselt. Esitame ka Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees, kommentaarid “Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded” määrusele Paragrahvi 6 lõike 5 punktis 1 sätestatakse, et teave peab olema esitatud tekstiformaadis, mida saab kasutada eri viisidel kasutatava ja rohkem kui ühe meele kaudu hoomatava alternatiivse abiformaadi loomisel. Tekstile alternatiivide pakkumine on peamine viis, et muuta informatsioon kättesaadavaks erinevate meeleelundite kaudu (nt visuaalselt, auditiivselt või taktiilselt) vastavalt kasutaja erivajadusele, näiteks saab nägemispuudega inimene esitatud teksti alternatiivina punktkirjamasinat kasutades punktkirjas kombata või kuulata, kasutades ekraanilugejat. Punktkirjamasin pole siin korrektne termin. Punktkirjamasin on mehaaniline seade, mille abil trükitakse paberile punktkirja. Seda nimetatakse ka “Punktkirja kirjutusmasin.” Korrektne termin siin oleks punktkirjakuvar (ingl. k.) braille display . Punktkirjakuvar on elektrooniline seade, mis võimaldab kuvada punktkirjas teksti. Punktkirjakuvar töötab üldjuhul koostöös ekraanilugejaga, mis punktkirja esitust juhib. Paragrahvi 6 lõike 6 punktis 1 sätestatakse, et teave peab sisaldama toote kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kirjeldust. Kirjeldus esitatakse määruse §-s 7 sätestatud nõudeid arvestades. Eraldi tuleb välja tuua info, kas tootel on määruse §-s 7 sätestatud asjakohased omadused. Selles punktis tuleks täpsustada toote funktsionaalsuse kirjeldust, nagu on ära toodud originaaldokumendis. Oluline on täpsustada, mida toote funktsionaalsuse kirjeldamise all mõeldakse. Lisaks selle füüsilisele kirjeldusele tuleb selgitada ka toote toimimist, toote poolt väljastatavaid teateid ja meetodeid, kuidas teateid edastatakse. 32019L0882 - EN Lisa I Osa 1, Requirements on the provision of information: punkt B: the instructions for use of a product, where not provided on the product itself but made available through the use of the product or through other means such as a website, including the accessibility functions of the product, how to activate them and their interoperability with assistive solutions shall be publicly available when the product is placed on the market and shall : lõige VII ütleb: “ include a description of the user interface of the product (handling, control and feedback, input and output) which is provided in accordance with point 2; the description shall indicate for each of the points in point 2 whether the product provides those features ;” Paragrahvi 6 lõike 6 punktis 2 sätestatakse, et teave peab sisaldama abivahenditega liidestatava tark- ja riistvara kirjeldust, millele tuleb lisada tootega katsetatud abivahendite loetelu. Näiteks, arvutile lisatakse teave, kas ja kuidas saab arvutit liidestada Braille’ kirja klaviatuuriga, jalaga juhitava hiire- või klaviatuurisüsteemiga, samuti lisatakse loetelu, millist ekraanilugemise rakendust või muud eriotstarbelist tarkvara on kindlasti võimalik arvutisüsteemiga ühendada. Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et toote töörežiimid peavad olema kasutatavad ka suure ulatuvuse ja jõu puudumise korral. Sisuliselt on selle nõudega pandud paika, et toode peab: olema opereeritav piisavalt madalalt või paiknema piisavalt madalal, et eeldatav kasutaja sellele füüsiliselt ligi pääseks, samuti ei või toodet olla füüsiliselt raske kasutada. Seega tuleb kasutajaliidese tööelementide paigutamisel võtta arvesse ratastooli kasutajate vajadusi, aga ka kasutajate erinevusi üldiselt. Kui toote kasutamine nõuab käsitsi toiminguid, tuleb kasutajale pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mis võimaldab toote funktsioone kasutada selliste alternatiivsete toimingute abil, mis käsitsi manipuleerimist ega käte jõudu ei vaja. See võib tähendada toote riistvaralist kohandamist (nt disainida tootele juurde juhtkuul, puuteplaat, juhtkang) ja ka tarkvaralist kohandamist, mis kohandab riistvara funktsioone (nt hääljuhtimine, klaviatuur ekraanil) või tehniliste abivahenditega (nt Braille’ klaviatuuriga või kuvariga) toote ühildusvõime parandamist. Sõna Braille asemel kasutada sõna punktkiri. Mida mõeldakse Braille klaviatuuri all? Kas: - Tavalist, näiteks qwerty paigutusega klaviatuuri, mille klahvidele on kantud taktiilsed punktkirjas tähed ja numbrid? või - Punktkirjakuvarit ehk elektroonilist seadet, mis võimaldab kuvada ja sisestada punktkirjas teksti. Mõiste vajaks täpsustamist või kasutatud termin korrigeerimist. Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatakse nõuded teenuse osutamisega seotud teabe sisule (direktiivi V lisa p 1). Teavet tuleb esitada teenuse toimimise kohta ning teenuse osutamisel kasutatava toote ligipääsetavusomaduste, abivahendite, teenuse elementidega koostalitlusvõime ja teenusega seose kohta. Seletuskirjas on puudu jao 1 alapunktide selgitused (A-C), kuna ligipääsetavusnõuete teadlikkus tootjate ja teenusepakkujate seas on madal, on määrusest ja seletuskirjast palju kasu ettevõtte siseste nõuete koostamisel. Sestap on oluline, et direktiivi V lisa I jao 1 alapunktis toodud spetsiifilised valdkondlikud nõudmised oleksid samuti määruses ja seletuskirjas ära toodud. Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded teenuse osutamisele (direktiivi I lisa III jao punktid a ja c). Paragrahvist on puudu direktiivi I lisa III jao punktid B ja D. Punkt B on oluline teenuse kasutajale, kes soovib saada infot teenuse ligipääsetavuslahenduste kohta. Sarnane praktika on rakendatud avaliku sektori digiligipääsetavuse nõudmistes, kus lehe / rakenduse omanikult nõutakse nn. ligipääsetavuse ütlust. Punkt D on oluline, kuna erivajadusega kasutaja peab saama kõigi teiste teenuse kasutajatega võrdset kliendituge, sõltumata sellest, millist abivahendit või ligipääsetavuse lahendust ta teenusele juurdepääsuks kasutab. Paragrahvi 11 punkti 5 kohaselt peab iseteenindusterminal olema piisava kontrastsusega ning kompimise teel eristatavate klahvide ja juhtseadistega, kui need on olemas. Klahvide ja juhtseadiste olemasolu ei ole tingimata kohustuslik. Siin on mõeldud, et kui iseteenindusterminali kasutamiseks on ette nähtud klahvid, siis on tootja nende disainis arvestanud ka nägemispuude ja vähenenud motoorikaga tarbijatele klahvide kasutamise ligipääsu tagamisega, näiteks on klahvidele lisatud Braille’ kirjas nende funktsioonid ning klahvid on piisavalt suured ja muust pinnast eristuvad kompamise teel kasutamiseks. Iseteenindusterminali ekraani piisava kontrastsuse tagamine on kohustuslik. Korrektne termin on eesti keeles punktkiri. Paragrahvi 17 lõike 3 punktides 1–4 sätestatakse audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselemendid: subtiitrid vaegkuuljale ja kurdile, audiokirjeldus, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge. Audiokirjeldus on ebakorrektne termin. Nägemispuudega mõeldud visuaalseid elemente kirjeldav lahendus on Kirjeldustõlge. Audiokirjelduse terminit kasutatakse sagedasti ka vaegkuuljate subtiitrite puhul, mis tõttu on oluline, et siin kasutataks korrektset terminit, kirjeldustõlge. Üldist: Juhime tähelepanu, et määruse kohaldamisalast on välja jäetud mitmed olulised valdkonnad, sh: - Hariduslikud teenused, nt. e-õppe platvormid, e-õpikud, õppimiseks vajalik audiovisuaalne sisu, koosõppe platvormid, digitaalsed eksamisüsteemid, digitaalsed õppelahendused füüsilises klassiruumis jne. Selle valdkonna reguleerimatus tekitab endiselt sihtrühmas suuri ligipääsetavuse probleeme, mille mõju kajastub inimese elus kogu elukaare vältel. - Tervishoiuteenused, nt. digitaalne tervisenõustamine, tervist jälgivad seadmed, tervist analüüsivad automaatsed rakendused jpm. Oleme teadlikud, et neid valdkondasid pole kohaldatud EL direktiivis, kuid igal riigil on õigus direktiivi oma õigusruumi üle tuues sellesse lisandusi teha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Mari Puuram [email protected] , tel +372 56291487 Saatja: Mari Puuram <[email protected]> Saadetud: 31.05.2022 18:55 Adressaat: Meelis Joost <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: EPIKoja arvamus LiPS I ja LiPS II Tere Edastame EPIKoja arvamused LiPS I ja LiPS II määruste eelnõude kohta. Tervitades Mari Puuram Mari Puuram Nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with Disabilities &#43;372 5629 1487