Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon Teie 07.06.2022 nr 2.2.-1/22/6/ [email protected] Meie 14.06.2022 nr 1.1-16/2073-2 Vastus Lugupeetud Virve Lans Allpool oleme vastanud kõigile tõstatatud küsimustele. Lisame ka täiendatud andmetaotluse koos küsitud lisadega. Andmetaotluse täiendused on muudatuste paremaks jälgimiseks tehtud rohelise värviga. 1. Eetikakomitee koosoleku protokolli lisast nähtub, et küsitlusuuringu läbiviimiseks päritava andmekoosseisus on tehtud muudatused. Palun need muudatused taotlusvormile sisse viia. Vastavalt eetikakomitee nõudele on andmekoosseisu piiratud võrreldes algse taotlusega, uusi andmeid küsitud ei ole. Küsitlusuuringu jaoks päritav andmekoosseis on täpsustatud andmetaotluse punktis 5.1 „Töödeldavate isikuandmete koosseis“. 2. Eetikakomitee koosoleku protokolli lisast selgub, et uuringu raames viiakse läbi intervjuud sotsiaaltöötajatega. AKI-le esitatud taotluses seda mainitud ei ole. Palun selgitada seda osa uuringust ning viia vastav kirjeldus taotlusvormile. Kuivõrd intervjuud sotsiaaltöötajatega ei vaja mingeid andmepäringuid (kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate kontaktandmed on avalikud ning saadakse kohalike omavalitsuste kodulehtedelt), ei ole seda infot andmekaitse taotlusesse lisatud. Kuna andmepäringuid selle uuringu osa jaoks ei kaasne, ei ole me pidanud vajalikuks seda taotlusvormile lisada. 3. Eetikakomitee koosoleku protokollist nähtub, et küsitlusele vastajate vahel viiakse läbi loosimine. AKI-le esitatud taotluses seda mainitud ei ole. Palun viia vastavad muudatused taotlusvormile. Loosimise kohta käiv info on lisatud taotlusvormile, punktis D (lk 5). Samuti on täpsustatud loosimiseks küsitud e-posti aadresside säilitamise korda (taotlusvormi punkt 7). Loosimises osalemiseks nõusoleku küsimise vorm on taotlusvormi lisas 2. 4. Palun edastage nõusoleku vorm. Küsitluses osalemiseks nõusoleku küsimise vorm on lisatud taotlusvormi lisasse 3. 5. Eetikakomitee koosoleku protokollist nähtub, et muudatusi on tehtud küsitlusankeedis. Palun edastage ka muudatustega küsitlusankeet. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eetikakomitee tutvus lõpliku küsitlusankeediga. Küsitlusankeet on lisatud kirjale eraldi failina (lisa 2). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar osakonnajuhataja Lisa 1: Toimetulekutoetuse mõju_AKI taotlus_06.2022 Lisa 2: Toimetulekutoetuse küsimustik 05.2022 (küsitlusankeet) Hede Sinisaar 6269 732 [email protected]  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 10134 Tallinn SOTSIAALMINISTEERIUM Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ja tööturuaktiivsusele A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu eesmärgiks on hinnata 2018. a reformitud toimetulekutoetuse mõju inimeste tööturukäitumisele ja sotsiaalmajanduslikule toimetulekule, tuua välja kitsaskohad ja teha põhistatud ettepanekuid inimeste toimetuleku parandamiseks ja tööturuaktiivsuse suurendamiseks. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise meetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada neil leibkondadel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 2018. aasta algusest ei loeta toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka kahe kuu jooksul 100% ulatuses ja 4 kuu jooksul 50% ulatuses saadud töist sissetulekut, kui isik on vähemalt kahe eelneva järjestikuse kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu saamata. Sellist erandit saab kasutada üks kord kahe aasta jooksul ehk 24 kuu jooksul alates erandi rakendamisest. Ajaline piirang on vajalik, et säiliks motivatsioon töise sissetuleku saamiseks ka pärast erandi lõppu ning erand ei tekitaks võimalikke väärkasutamisi. Muudatuse eesmärgiks oli toimetulekutoetuse saajate tööhõive soodustamine motiveerides neid tööle minema ning suurendama töötamise ulatust ja töise tulu saamise sagedust. Seejuures ei arvata 2018. aasta algusest alates toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. Muudatuse eesmärgiks on mitte pärssida toimetulekutoetust saavatest peredest pärit noorte huvitatust tööd teha ning motiveerida noori õpilasi lühiajalisi, suvevaheajal pakutavaid töötamisvõimalusi kasutama (sh õpilasmalevas osalema). Muudatusega eeldati, et see suurendab tööharjumuse tekitamist toimetulekutoetust saavatest peredest pärit õppivate noorte seas ja vähendab võimalust, et need noored edaspidi ise vajaksid toimetulekutoetust. Kokkuvõttes eeldati, et 2018. aasta algusest jõustunud muudatustel on positiivne mõju toimetulekutoetuse saajate tööhõivele, kuna see motiveerib mittetöötavaid toimetulekutoetuse saajaid võrreldes praegusega rohkem tööle minema. Töötamise soodustamisega aitab muudatus kaasa leibkonna sissetuleku suurenemisele ning vähendab allpool absoluutse vaesuse piiri elavate inimeste osakaalu. Detailsemalt ei ole aga 2018. aasta algusest jõustunud muudatust hinnatud. Puudub info, millistele tegevusaladele tööle asutakse, jaotus palga ja töösuhte alusel jne. Samuti pole teada, kas ja mis põhjustel tööle ei asuta või kas ja miks see jääb lühiajaliseks või ebaregulaarseks. See kõik on aga oluline, et hinnata uue süsteemi toimimist, võimaldades senist süsteemi vajadusel muuta ning suurendada aktiivsust tööturul. Teisalt nähtub Sotsiaalministeeriumi 2021. aasta täitemenetluse võlgnike analüüsist, et 31. märtsi seisuga 2020. aastal täitemenetluse võlgnikest 6% ehk 4836 inimest sai toimetulekutoetust vähemalt ühel korral ajaperioodil jaanuar 2019 kuni märts 2020. See tähendab, et näiteks 2019. aastal toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete seas oli võlgnikke 23%. Lisaks jõustus 1. juuni 2018 Riigikohtu halduskolleegiumi lahend, milles leiti, et toimetulekutoetuse määramisel on oluline see, kas taotleja käsutuses on arvestusperioodil reaalselt piisavalt varalisi vahendeid esmavajadustega kaasnevate tarbimiskulutuste tegemiseks. See tähendab, et täitemenetluse korral ei loeta õiguspäraselt kinnipeetud täitemenetluse võlgnevust sissetulekute hulka. Kokkuvõttes võib võlgnevuse tekkimine mõjutada nii toimetulekutoetuse saajate motivatsiooni tööturul osaleda kui nende majanduslikku toimetulekut. Samuti on oluline teada, kas ja mis põhjustel pöördutakse KOVi sotsiaaltoetuse/-teenuse saamiseks, et võtta seda arvesse võlanõustamisteenuse arendamiseks või töötada vajadusel välja uusi meetmeid. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja muudatuste tööturualane mõju, analüüsida võlgnevuse tekkimist ning teha selle alusel soovitusi kitsaskohtade parandamiseks. Uuringu eesmärgi täitmiseks ei piisa ainult toimetulekutoetuse andmete analüüsimisest. Ühendatud registriandmed võimaldavad analüüsida, kuidas on muutunud toimetulekutoetuse saajate struktuur, töise tulu erandi kasutamine ning millist mõju on see avaldanud tööturualasele olukorrale ning kuivõrd lühi- või pikaajaline mõju on see olnud. Kitsakohtade hindamisel on oluline näiteks teada, kas ilmneb ka erisusi selles, millistele tegevusaladele, ametialadele on erandit kasutanud inimesed tööle asunud ning milline on jaotus palga ja töötamise liigi alusel, ja muude sarnaste aspektide hindamine. Ühendatud registriandmed võimaldavad seega koostoimes hinnata terviklikult muudatuste mõju. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik, et läbi viia täiendav info kogumine küsitlusuuringuga võlgnevuste tekkimise ja abi saamisel teemal – tegemist on informatsiooniga, mida ei ole võimalik registriandmetest saada, kuid mis on oluline, et luua soovitusi KOV teenuste arendamiseks. Analüüsi tulemusena selgub, kas ja millist mõju on toimetulekutoetuse muudatused avaldanud ning milliseid muudatusi on vaja nii toetuses kui teenuste osutamisel, et tööturul osalemist suurendada ja vähendada võlgnevusi. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu: Riigi eesmärgiks on tagada ühelt poolt elanike, sh pensioniealiste majanduslik toimetulek efektiivse toetuste/hüvitiste ning teenuste süsteemi kaudu ning teisalt luua võimalused tööturul osalemiseks. Alates 2018. aasta algusest on võimalik kasutada töötamise erandit toimetulekutoetuse saamisel, kuid selle mõju ei ole hinnatud. Samuti ei näita toimetulekutoetuse andmed üksinda, mis on muudatuse terviklik mõju või milliseid kitsaskohti on vaja lahendada. Analüüsi tulemused on oluliseks sisendiks Sotsiaalministeeriumile kujundamaks toimetulekutoetuse süsteemi ning sotsiaalkaitset puuduses elavate inimeste toetamisel. Samuti on tulemused vajalikud Töötukassale töötuna arvel olevate inimeste tööle aitamiseks ning KOVidele võlanõustamisteenuse ja toimetulekut toetavate teenuste arendamiseks ning sotsiaaltöötajate ning teiste vajalike spetsialistide koolitamiseks. Edasiste tegevuste või muudatuste planeerimine eeldab taotluse punktis A kirjeldatud täpsemat teavet, mille põhjal läbi viia nimetatud uuring, sh küsitlusuuringu läbiviimiseks ning teha ettepanekuid võimalikeks tegevusteks. Selle uuringuprojekti eesmärk – täidab ühiskondliku sidususe arendamise eesmärki. Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ toob esile vajaduse suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul. Samuti on see kooskõlas nii Eesti kui ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sh vaesuse vähendamise ja sidusa ühiskonna tagamisega. Samuti teenib uuringuprojekt otseselt „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud kaht üldeesmärki, mis tulenevad riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“: 1. Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. 2. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Tegu on uuringuprojektiga, millele teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks on HTM andnud positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/2961-2). C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi Praxis). Registriandmete analüüsiga on seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Kesksel kohal on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), kus on teave toimetulekutoetuse saajate ja nende leibkonnaliikmete taustatunnuste, sissetulekute ja kulutuste kohta. STAR andmed ühendatakse Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ja Eesti Töötukassa (TK) registrite andmetega, et analüüsida toimetulekutoetuse saajate tööturul osalemist (sh nt tööturul osalemine enne, pärast ja toetuse saamise ajal) ja töise tulu erandi kasutamist (sh töötamise tegevusvaldkondade, palkade, ametialade, lepingu liigi, töökoormuse, kestuse info). Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse turvalisel viisil kättesaadavaks Praxisele. Küsitlusuuringu läbiviimiseks esitab Praxis SKAle tellimuse küsitlusuuringu sihtrühma ehk valimiisikute kontakt- ja taustandmete saamiseks. AKI loa saamisel ja toimetulekutoetust saanud isikutega kontakteerumisel küsitakse andmesubjektidelt informeeritud nõusolek. Selleks edastatakse küsitlusuuringu valimibaasi kuuluvatele isikutele uuringus osalemise kutse. Küsitlusuuringu läbiviimisel arvestatud IKÜM ja IKS sätestatut ja sotsiaaluuringute parimaid praktikaid. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Küsitlusuuringu andmed pseudonüümitakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel. See tähendab, et kustutatakse nii SKAst saadud kontaktandmebaas kui ka isikustatud küsitluslingid, mis kaotab igasuguse võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada teadusuuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid. Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) (Sotsiaalkindlustusamet);  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise menetlussüsteem (EMPIS), Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse menetlemise andmekogu (TETRIS/REDIS) ja Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS) (Eesti Töötukassa);  Statistikaametis juba olemasolevatest andmetest ka Maksu- ja Tolliameti andmeid (töötamise register ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed) ning Sotsiaalkindlustusameti (STAR) andmeid. Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel andmed edastatakse Praxisele. Andmete liikumise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile.  Statistikaamet teeb väljavõtte kõigist toimetulekutoetuse saajatest ja nende leibkonnaliikmetest vastavalt päringule.  Statistikaamet koostab päringu põhjal kaks andmebaasi: (1) andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi ehk isikukoodide ja genereeritud unikaalse koodidega andmebaasi (edaspidi esimene andmebaas); (2) genereeritud unikaalsete koodide ja päritava infoga andmebaasi (edaspidi teine andmebaas).   Statistikaametis juba olemasolevad tunnused paneb Statistikaamet Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Statistikaamet saadab esimese andmebaasi 1 krüpteeritult iga registri volitatud töötlejatele.  Registrid teevad ID koodi alusel väljavõtte küsitud tunnustest, tuginedes Praxise andmepäringule. Registrid liidavad andmed genereeritud unikaalsetele koodidele ning eemaldavad ID koodi tunnuse (so alles jäävad genereeritud unikaalsed koodid, eemaldatud on isikukoodid).  Registri pidajad saadavad valminud andmestiku tagasi Statistikaametisse.  Registritest saadud tunnused lisab Statistikaamet Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas juba varasemate andmete juurde (andmebaas 2).  Anonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on isikuandmetest vajalik kasutada isikukoodi, mis liigub koos genereeritud unikaalse koodiga vaid andmeallikatena kasutatavate registrite vahel (täpsemalt Statistikaameti ja registrite vahel s.h. registrid üksteisega muid andmeid ei vaheta). Küsitlusuuringu läbiviimiseks tellib hindamise läbiviija (Praxis) Sotsiaalkindlustusametilt kindlate tunnuste alusel valimiisikute kontaktandmed ehk valimibaasi. Sotsiaalkindlustusamet tagastab hindamise läbiviijale valimibaasi kas spetsiaalse turvalise keskkonna kaudu või krüpteerituna kontaktisiku isikukoodile. Saadud valimibaasi kasutab hindamise läbiviija valimiisikutega kontakteerumiseks ning küsitluse saatmiseks. Motiveerimaks sihtrühma küsitluses osalema loositakse küsitluses osalejate vahel välja kinkekaardid (10) väärtuses 30 eurot. Kõik küsitluses osalenud saavad soovi korral loosimises osaleda. Loosimises osalemiseks küsitakse eraldi nõusolekut, mida saab kinnitada sisestades küsitluse jooksul oma e-posti aadress. E-posti aadressid salvestatakse eraldi küsitlusele antud vastustest ning neid kasutatakse üksnes loosimise võitjatega kontakteerumise eesmärgil. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Poliitikauuringute Keskus Praxis teadlased töötlevad registriandmete analüüsi andmeid Statistikaameti turvalise keskkonna kaudu. Küsitlusuuringu andmeid töötlevad Praxise analüütikud isiklikes tööarvutites. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, aadressid 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, registrikandega) 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Kaie Pukk 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad  Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna telefon, e-post nõunik tel 626 9723 [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja ministeeriumide ülesandeks on oma arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud valitsemisalale tarviliku teadus- ja teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti arendustegevuse ning selle avamise otsus, leping vms finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2  punkt 2 kohaselt, et hoolekande osakonna põhiülesanne on kavandada hoolekandepoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada ühiskonna sidusus ja vaesuse vähenemine ning elanike vajadustest lähtuva, iseseisvat toimetulekut toetava ja töötamist stimuleeriva, tasakaalustatud hoolekandeteenuste ja -toetuste süsteemi mõjus toimimine. Osakonnal on juhtiv roll sotsiaalpoliitika kujundajana hoolekandeteenuste ja -toetuste, erivajadustega inimeste poliitika, eakate poliitika ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. 5. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 6. Tegu on uurimisprojektiga, mida mille tellijaks Sotsiaalministeerium ning mis on saanud teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks HTM-lt positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/1302-2). 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle ETIS-es projekti number: TOKO4 edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, et välja selgitada, kuidas ja millist mõju on omanud töise Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik sissetuleku erandi rakendamine isikuandmete töötlemine toimetulekutoetuse skeemis toimetulekutoetust saanud inimeste tööturukäitumisele ja sotsiaalmajanduslikule toimetulekule. Ühendatud registriandmed võimaldavad hinnata nii tööturuaktiivsuse muutumist kui annavad aluse hindamaks, millised karakteristikud või millised kitsakohad sellise erandi rakendamisel ilmnevad. Samuti on isikuandmete töötlemine vajalik selgitamaks küsitlusuuringuga välja, kas ja mil määral aitab toimetulekutoetus leevendada võlgnevustest tekkinud olukorda ning mis põhjustel pöördutakse või ei pöörduta sellises  olukorras KOVi abi saamiseks. See teave ei ole kättesaadav registritest. Analüüsi tulemusena selguvad süsteemi kitsaskohad ja tehakse põhistatud ettepanekud süsteemi täiustamiseks, et parandada inimeste iseseisvat toimetulekut ja osalemist tööturul ning rakendada täiendavaid meetmeid võlgnevuste tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid 2016. aastal oli toimetulekutoetust saanud töödeldakse ning valimi suurus leibkonnaliikmeid 27 990 ning 2021. aastal 16 508. Varasemad analüüsid on näidanud, et väga Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning suur osa toimetulekutoetuse saajatest saab toetust kui palju neid on mitmel järjestikusel aastal. Seega ei moodusta kogu sihtrühm aastaste toimetulekutoetuse saajate arve kokku liites, vaid tegemist on korduvate isikutega ja unikaalseid isikuid on vähem. Küsitlusuuringu läbiviimiseks tehakse päring 2020. ja 2021. aastal toimetulekutoetust saanud isikute kontaktandmete saamiseks. 2020. aastal sai toimetulekutoetust 10 501 leibkonda, kus oli 18 295 isikut, 2021. aastal 9806 leibkonda, kus oli 16 508 isikut. Kõik isikud ei ole unikaalsed (st mõned inimesed saavad toimetulekutoetust mitmel järjestikusel aastal. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis 1. Päring küsitlusuuringu läbiviimiseks Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, Sotsiaalkindlustusameti STAR andmestik terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)  Ajaperiood: 01.2020 – 12.2021  Valikukriteerium: kõik toimetulekutoetust antud perioodil taotlenud ja positiivse otsuse saanud inimesed  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused  Nimi  Telefon  E-post  Elukoha maakond  Elukoha omavalitsus 2. Päring registriandmete analüüsi läbiviimiseks Need andmed edastatakse umbisikustatult st. isikukoodid on eemaldatud ja iga valimiisik on tähistatud unikaalse koodiga (vastab Statistikaametis olevatele STAR valimiisikute andmebaasi koodile isiku kohta). Järgnevalt on eristatud Statistikaameti andmestikus olemasolevad andmed (tuginedes olemasolevatele registriandmetele) ning registrite kaupa tunnused, mida Statistikaameti andmestikus ei ole ning eeldavad seetõttu täiendavat päringut vastavate registrite haldajatele. 2.1 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed) Ajaperiood: 01.2016- andmete väljavõtu hetkel viimane seis Valikukriteerium: andmed toimetulekutoetust taotlenud isi- kute ja tema leibkonnaliikmete kohta Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Toimetulekutoetuse saaja isikukood ja pseudonüü- miseeritud ID Tunnused tuginedes Sotsiaalkindlustusameti STARi andmestikule, andmestik 1:  Pseudonüümiseeritud ID;  Menetluse ID;  Leibkonna ID;  Toimetulekutoetuse saamise perioodid (algus- ja lõpp- kuupäevad);  Toimetulekutoetuse summa;  Toimetulekutoetust maksnud kohaliku omavalitsuse nimi (KOV nimetused 2021 aasta seisuga);  Toimetulekutoetuse taotleja ja tema leibkonnaliikmete taustatunnused: o Elukoht (kohaliku omavalitsuse tasemel); o sugu; o vanus; o sotsiaalne seisund (õpilane, töötu, pensionär, töövõimetu, jne); o suhtluskeel: eesti keel, muu keel Tunnused tuginedes Statistikaametis varasemalt arvutatud andmetest: o Toimetulekutoetuse taotleja ja tema leibkonna- liikme o kõrgeim omandatud haridustase (tuginedes Statistikaametis kõigile isikutele arvutatud kõrgeimale haridustasemele erinevatele alli- katele tuginedes) o kodakondsus (tuginedes Statistikaameti Rah- vastikuregistri andmetele) Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Eesti Maksu- ja Tolliamet):  Pseudonüümiseeritud ID  Töösuhte algus- ja lõppkuupäev;  Töösuhte peatamise algus- ja lõppkuupäev  tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel);  ametinimetus (ISCO-08);  isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades: o sissetuleku kogusumma kuus o kogu netosissetulek kuus o kogutulult makstud sotsiaalmaksu summa kuus o tööleping (10, 11, 12,14) o võlaõiguslik leping (17,18,19,20) o Avalik teenistus (13, 15)  o juhtimis-kontrollorgani liige (21,22,23,29,30,31) o muu töine tulu (16) o FIE-de tulu (aastane tulu) o igasugune muu toetustest/hüvitistest saadud tulu (40-49);  sh eraldi sotsiaalmaksustatud tulu (41-43) o muu tulu, mis ei liigitu eelnimetatud liikide alla (50-59)  Töötasu hüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  töökoormus Tunnused tuginedes tööotsijate ja tööturuteenuste riiklikule registrile (Eesti Töötukassa):  Pseudonüümiseeritud ID  Töötutoetuse algus- ja lõppkuupäevad ja päevamäär (päevamäär juhul, kui selles on saajast tulenevaid eri- susi) Tunnused tuginedes töötuskindlustuse andmekogule (Eesti Töötukassa):  Pseudonüümiseeritud ID  Töötuskindlustushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Koondamishüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Maksejõuetushüvitise väljamakse kuupäevad ja sum- mad Tunnused tuginedes töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogule (Eesti Töötukassa):  Pseudonüümiseeritud ID (andmestik 1 alusel ID- d)  Töövõimetoetuse väljamakse kuupäevad ja sum- mad 2.2 Statistikaametis mitteolevad andmed, mille osas esitatakse päring registritele 2.2.1 Sotsiaalkindlustusameti STARi andmestik Ajaperiood: 01.2016- andmete väljavõtu hetkel viimane seis Valikukriteerium: andmed toimetulekutoetust taotlenud isikute ja tema leibkonnaliikmete kohta Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused:  Pseudonüümiseeritud ID  Muude KOV pakutavate toetuste saamine ja meetme- tes osalemine, sh eristades: o võlanõustamisteenusel osalemine; o eluasemeteenusel osalemine; o tugiisikuteenuse saamine o isikliku abistaja teenuse saamine  o riigieelarvest makstava täiendava sotsiaaltoe- tuse (toimetulekutoetuse korral) summa ja kulu periood (st mis kuu eest raha maksti).  Iga eelnevas punktis loetletud abinõu rakendamise al- gus- ja lõpukuupäevad  Toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetud sissetu- lekud, sh: o Sissetuleku saaja; o Sissetuleku liik; o Sissetuleku saamise periood; o Sissetuleku summa;  Perekonna arvestuslik toimetulekupiir;  Eluaseme ja eluasemekulude andmed: o Eluaseme kasutamise alus; o Eluaseme kulu liik; o Eluaseme üldkulu summa; o Eluaseme normkulu summa o Täiendavate eluasemekuludega õppurite arv  Töise tulu erandi kasutamine (võimalusel) o Sh eraldi 100% määras kasutamine 2.2.2 Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Eesti Töötukassa) Ajaperiood: 01.2016- andmete väljavõtte hetkel viimane seis Valikukriteerium: andmed toimetulekutoetust taotlenud isikute ja tema leibkonnaliikmete kohta Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused:  Pseudonüümiseeritud ID  Registreeritud töötuna arveloleku kuupäevad  Tööturuteenustel osalemine teenuse rühmade lõi- kes, eristades: o Eriteenused vähenenud töövõimega ini- mestele o Ettevõtluse alustamise toetus o Karjääriteenused o Koolitused o Muud teenused o Palgatoetused o Võlanõustamine o Psühholoogiline nõustamine o Sõltuvusnõustamine  Iga eelmises punktid loetletud tööturuteenuse kohta teenuse algus- ja lõpukuupäev  Tööturuteenuste tulemus (lõpetas, katkestas), eris- tades: o Võlanõustamine o Psühholoogiline nõustamine o Sõltuvusnõustamine  Taustatunnused arveloleku alguse seisuga: o Peamine suhtluskeel: eesti keel, muu keel o Töövõime ulatus  Töövõime ei ole vähenenud ja isik ei kuulu puudega riski- rühma   Töövõime on vähenenud või isik kuulub puudega riskirühma 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusameti registrid:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Töötukassa registrid:  Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS/REDIS);  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS);  Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS); Statistikaametis olevad andmed:  Sotsiaalkindlustusameti STARi andmed  Maksu- ja Tolliameti andmed (maksukohustuslaste register)  Eesti Töötukassa andmed: tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register, töötuskindlustuse andmekogu, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogule 7. Uuringu vajadusteks kogutud Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale, p 5.7. Küsitlusuuringus küsitud kontaktandmed ja küsitluslingid kustutatakse pärast küsitlusuuringu lõppu hiljemalt kahe kuu jooksul tööde üleandmisest tellijale (Sotsiaalministeeriumile). Andmed hävitatakse hiljemalt 1108.2022. Küsitlusuuringus küsitud e-posti aadressid loosimises osalemiseks kustutatakse pärast küsitlusuuringu lõppu ja loosimise läbiviimist hiljemalt 09.2022. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Registriandmete kodeerimise ja umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... statistilise analüüsi eesmärgil viivad läbi kõik punktis 6 nimetatud andmeallikad vastavalt Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH lõigus D toodud kirjeldusele (uuringu sisulisele läbiviijale ei jõua isikuandmed registripidajate juurest). 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Andmeid ei säilitata säilitatakse 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli töötlemisest 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ja tööturuaktiivsusele“ on avalikes huvides tehtav teadusuuring. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta. Samuti võib andmesubjektide sekka sattuda isikuid, keda ei ole võimalik otse teavitada (nt teovõimetud inimesed) ja kelle puhul tuleks isikuandmete töötlemisest teavitada kolmandaid isikuid. Eelnevat arvesse võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata. Ministeeriumi kodulehel (https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid) on eraldi toodud läbiviidud uuringud, analüüsid ning sinna lisatakse ka eelteade läbiviidava uuringu kohta. Selgitame, et hetkel ei ole teada kas uuringu tegemiseks saadakse luba, mistõttu ei ole võimalik anda etteulatuvalt kinnitusi või tuua see juba kodulehel ära. Seetõttu saab see olla alles tagantjärele kontrollitav. Ka uuringuloa enda menetlus ei sätesta IKS §-s 6 sellise tingimuste etteulatuvat kinnitamist või esitamist. Ministeerium lisab vastavad andmed enne uuringuga alustamist, kui kõik menetlused on läbitud. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult  kättesaadavaks. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki EI Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Loosimises osalemiseks nõusoleku küsimise vorm X Lisa 3: Küsitluses osalemiseks nõusoleku küsimise vorm X Lisa 4: Küsitlusankeet (lisatud eraldi failina) X Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht Taotlus esitatakse eetikakomiteele samal ajal, kui see esitatakse AKI-le. Selle luba taotletakse paralleelselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Hede Sinisaar Analüüsi ja statistika osakonna juhataja Sotsiaalministeerium  Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 90005952 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn aadressid +372 640 8000 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn registrikandega) +372 640 8000 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Uuringu projektijuht: Kirsti Melesk telefon, e-post +372 640 8000 [email protected] Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, aadressid Tatari tn 51, 10134 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, registrikandega) Tatari tn 51, 10134 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed +372 625 9300 [email protected] telefon, e-post Volitatud töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70001975 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, Harju maakond aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, Harju maakond registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed + 372 612 1360 [email protected] telefon, e-post Volitatud töötleja nimi Eesti Töötukassa asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 74000085 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Harju maakond aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Harju maakond registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed +372 669 6513 [email protected] telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)  Lisa nr 2 Loosimisel osalemiseks nõusoleku küsimise vorm [Nõusoleku vorm kuvatakse veebiküsitluse viimasel lehel] Tänan, et vastasite meie küsimustele! Küsimustiku lõpuni vastanute vahel loosime välja 10 x 30€ Coop kinkekaarti. Kui soovite loosimises osaleda, palun andke meile oma nõusolek Teie e-posti aadressi loosimises kasutada ning Teiega võidu korral kontakteeruda, sisestades siia oma e-posti aadressi (see ei pea kattuma e-posti aadressiga, kuhu Teile küsitluses osalemise kutse saadeti): _____________________________________________________________  Lisa nr 3 Küsitlusel osalemiseks nõusoleku küsimise vorm [Nõusoleku küsimise leht kuvatakse veebiküsitluse alguses peale küsitlust tutvustavat avalehte] Uuringu ja andmekaitse informatsioon Toimetulekutoetuste ja võlgnevuste mõju uuringu eesmärk on analüüsida toimetulekutoetuse ja võlg- nevuste mõju tööturuaktiivsusele ning sotsiaalmajanduslikule toimetulekule. Kombineerides erine- vaid andmeallikaid kirjeldame ning analüüsime toimetulekutoetuse saajate profiili, tööturul osale- mist, võlgnevuste tekkimist ning toimetulekutoetuse ja võlanõustamisteenuse abi toimetuleku paran- damisel. Uuringut korraldab Mõttekoda Praxis [Ahtri 6a, VI korrus, 10151 Tallinn]. Saime Teie e-posti aadressi Sotsiaalkindlustusametilt, kuna olete saanud toimetulekutoetust 2020. või 2021. aastal. Sotsiaalkindlustusamet edastas Teie kontaktandmed meile konfidentsiaalsuslepingu alu- sel, millega tagame Teie kontaktandmete konfidentsiaalse kasutamise. Kasutame Teie andmeid vas- tavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Andmekaitse Inspektsiooni loale ainult siinses uuringus osalemise kutsete saatmiseks ning kustutame kontaktandmed küsitluse lõppedes hil- jemalt 09.2022. Analüüsime Teie antud vastuseid üksnes teaduslikel ja statistilistel eesmärkidel ning avaldame need kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja nende vastuseid. Me ei seosta üheski ana- lüüsi etapis Teie kontaktandmeid Teie antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Mitteosalemine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi. Andmekaitsemeetmete rakendamist kontrollib meie andmekaitseametnik. Isikuandmete kaitset puu- dutavate küsimuste korral võtke ühendust all nimetatud isikuga: Alari Rammo [email protected] Meie uuringurühm annab uurimisprojekti kohta meeleldi üldteavet. Kirsti Melesk [email protected] Nõusolek *: Jah, annan nõusoleku küsimustiku vastuste töötlemiseks toimetulekutoetuste uurimise eesmärgil. Võin nõusoleku igal ajal tagasi võtta. [Nõusoleku andmiseks tuleb märkida selle juures olevasse kasti linnuke. Ilma selleta küsitlust jätkata ei saa] * Siin ja edaspidi tähistab punane tärn kohustuslikku küsimust, millele vastamata ei saa küsimusti- kuga jätkata.  Lisa nr 4 Küsitlusankeet (Lisatud eraldi failina)  Toimetulekutoetuste ja võlgnevuste mõju uuring Täname, et otsustasite osaleda toimetulekutoetuste ja võlgnevuste mõju uuringus. Uuringu algataja on Sotsiaalministeerium. Küsitluse viib läbi ja tulemusi analüüsib mõttekoda Praxis. Teie osalemine on oluline, et hinnata toimetulekutoetuse saajate toime tulekut igapäevaste kulutustega ja rahaliste raskustega. Selle põhjal on võimalik leida paremaid viise, et soodustada toetuse saajate iseseisvat toimetulekut. Kõigi küsitluses osalenute vahel loosime välja kümme 30-eurost Coop kinkekaarti. Loosis osalemiseks on Teil võimalik küsimustiku lõpus anda selleks oma nõusolek ning kontaktandmed, millega osalete loosimises. Loosimises osalemiseks antud kontaktandmed hoiame eraldi Teie antud vastustest ja neid ei seostata omavahel mingil viisil. Küsitlus koosneb peamiselt valikvastustega küsimustest ja selle täitmine võtab aega ligikaudu 20 minutit. Küsimustele vastamise täpne aeg oleneb Teie vastustest. Kui soovite vastamises pausi teha, vajutage „Salvesta ja jätka hiljem“. Jätkamiseks klõpsake uuesti Teile saadetud kutse e-kirjas olevale lingile. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Mitteosalemine ei too negatiivseid tagajärgi ning teil on võimalik vastamine soovi korral igal ajal pooleli jätta. Kui Te mõnele küsimusele ei oska või ei soovi vastata, siis valige see variant. Küsitlus asub turvalises veebikeskkonnas, kõiki vastuseid analüüsime üldistatud kujul ning ei seo neid Teie kontaktandmete ega isikuga. Täiendava infoga uuringu ja andmekaitse kohta saate tutvuda kui valite allpool „Jätka“. Meie uuringumeeskond on valmis Teid meeleldi abistama, kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siinse küsitluse või uuringu kohta. Kirsti Melesk Mõttekoda Praxis E-post: [email protected] [Nõusoleku küsimise leht] Uuringu ja andmekaitse informatsioon Toimetulekutoetuste ja võlgnevuste mõju uuringu eesmärk on analüüsida toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju tööturuaktiivsusele ning sotsiaalmajanduslikule toimetulekule. Kombineerides erinevaid andmeallikaid kirjeldame ning analüüsime toimetulekutoetuse saajate profiili, tööturul osalemist, võlgnevuste tekkimist ning toimetulekutoetuse ja võlanõustamisteenuse abi toimetuleku parandamisel. Uuringut korraldab Mõttekoda Praxis [Ahtri 6a, VI korrus, 10151 Tallinn]. Saime Teie e-posti aadressi Sotsiaalkindlustusametilt, kuna olete saanud toimetulekutoetust 2020. või 2021. aastal. Sotsiaalkindlustusamet edastas Teie kontaktandmed meile konfidentsiaalsuslepingu alusel, millega tagame Teie kontaktandmete konfidentsiaalse kasutamise. Kasutame Teie andmeid vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Andmekaitse Inspektsiooni loale ainult siinses uuringus osalemise kutsete saatmiseks ning kustutame kontaktandmed küsitluse lõppedes hiljemalt 12.09.2022. Analüüsime Teie antud vastuseid üksnes teaduslikel ja statistilistel eesmärkidel ning avaldame need kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja nende vastuseid. Me ei seosta üheski analüüsi etapis Teie kontaktandmeid Teie antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Mitteosalemine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi. Andmekaitsemeetmete rakendamist kontrollib meie andmekaitseametnik. Isikuandmete kaitset puudutavate küsimuste korral võtke ühendust all nimetatud isikuga: Alari Rammo [email protected] Meie uuringurühm annab uurimisprojekti kohta meeleldi üldteavet. Kirsti Melesk [email protected] Nõusolek *: Jah, annan nõusoleku küsimustiku vastuste töötlemiseks toimetulekutoetuste uurimise eesmärgil. Võin nõusoleku igal ajal tagasi võtta. * Siin ja edaspidi tähistab punane tärn kohustuslikku küsimust, millele vastamata ei saa küsimustikuga jätkata. Toimetulekutoetuse saamine 1. Kui pikalt (mitu kuud) olete viimase 2 aasta jooksul saanud toimetulekutoetust? a. Kuni 3 kuud b. 4 kuni 6 kuud c. 7 kuud kuni aasta d. Enam kui aasta e. Ei oska öelda 2. Kas saate ka praegu toimetulekutoetust? a. Jah b. Ei 3. Kuidas on sujunud Teie koostöö kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga? [Skaala 1-5, 1 – „Koostöö on olnud väga halb“ ja 5 – „Koostöö on olnud väga hea“] a. Koostöö on olnud väga halb b. Pigem halb c. Keskmine d. Pigem hea e. Koostöö on olnud väga hea 4. Milliseks hindate oma toimetulekut järgmiste kulutustega? [Skaala 1-5, 1 – „Toimetulekuga on suuri raskusi“ ja 5 – „Tulen hästi toime“; 9 – „Mul ei ole selliseid kulutusi“] a. Toidukulud  b. Üür c. Kommunaalmaksed või teenustasud (sh kütte, vee, gaasi, elektri arved) d. Telefoni, interneti arved e. Laenu, liisingu või järelmaksete arved (sh krediitkaardi maksed) f. Kulud esmatarbe vahenditele g. Kulud tervisele ja ravimitele h. Kulunud riiete või jalatsite väljavahetamine i. Vaba aja kulud (kino, teatri, kontserdi vms külastused) Vastusevariandid: a. Toimetulekuga on suuri raskusi b. Toimetulek on pigem raske c. Tulen keskmiselt toime d. Pigem tulen toime e. Tulen hästi toime 5. Milliseid järgmistest teenustest ja toetustest on Teile kohaliku omavalituse poolt viimase 2 aasta jooksul lisaks toimetulekutoetusele veel pakutud? [1 – „Jah, seda olen saanud“, 0 – „Ei, seda ei ole saanud“, 9 – „Ei oska öelda“] a. Sotsiaalnõustamine – nõustamise käigus antakse infot õigustest, olemasolevatest toetustest ja teenustest ja otsitakse lahendusi iseseisva toimetuleku parendamiseks b. Majandamisnõustamine – nõustamine õpetab oma rahalisi võimalusi paremini kasutama, et ennetada võlgadesse sattumist c. Toimetulekuõpe – koduse majapidamise korraldamise oskuste õppimine (sh pere eelarve koostamine ja majapidamise korraldamine) d. Toiduabi – rahalistesse raskustesse sattunud inimestele pakutavad toidupakid e. Tugiisikuteenus – kõrvalabi pakkumine inimestele, kes vajavad seda majanduslike, psühholoogiliste vm probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste kasutamisel f. Eluruumi tagamise teenus – majanduslikes raskusest perele eluruumi andmine kohaliku omavalitsuse poolt g. Mõni muu teenus [Kui 5.g on 1=jah] Palun täpsustage, millist teenust Teile on pakutud: [avatud vastus] 6. Kes peab Teie hinnangul toimetulekuraskuste korral inimesi aitama? Palun reastage allolevad variandid tähtsuse järjekorras, kus 1 tähistab kõige olulisemat ning 4 antud valikutest kõige väiksema tähtsusega osapoolt. a. Toimetuleku parandamine on eelkõige inimese enda vastutus b. Perekond/lähedased/sõbrad c. Kohalik omavalitsus d. Riik Võlgnevused 7. Kas viimase 12 kuu jooksul juhtus, et Teie leibkond ei suutnud majanduslikel põhjustel tähtajaks üüri maksta? Selgitus: Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Üür ei sisalda kommunaalmakseid. a. Jah, seda juhtus ühel korral  b. Jah, seda juhtus kahel või enamal korral c. Ei, seda ei juhtunud d. Mul ei ole üürimakseid 8. Kas viimase 12 kuu jooksul juhtus, et Teie leibkond ei suutnud majanduslikel põhjustel tähtajaks kommunaalmakseid või teenustasusid (küte, elekter, vesi, gaas jm) maksta? a. Jah, seda juhtus ühel korral b. Jah, seda juhtus kahel või enamal korral c. Ei, seda ei juhtunud d. Mul ei ole kommunaalmakseid 9. Kas Teie leibkonnal on viimase 12 kuu jooksul rahapuuduse tõttu jäänud mõni muu arve õigeaegselt maksmata (nt arve mõne koolituse, arstiabi, telefoni, interneti või millegi muu eest?) NB! Ärge võtke arvesse võlgu, mis on tekkinud eksituse või unustamise tõttu ning ei ole seotud rahapuudusega. a. Jah, seda juhtus ühel korral b. Jah, seda juhtus kahel või enamal korral c. Ei, seda ei juhtunud 10. Mitu laenu (sh liisingud, järelmaksud) on Teie leibkonnal viimase 12 kuu jooksul olnud? a. _______ laenu [mittekohustuslik täisarv 0 kuni 29, rippmenüü] 11. Mille jaoks olete laenu või liisingu võtnud? [Kui küsimus 10 on > 0; lubatud on mitu vastust] a. Eluase (sh põhiline elukoht kui ka muu kinnisvara jaoks võetud laenud) b. Auto või muu transpordivahend (mootorratas, autoelamu, kaubik, jalgratas vms) c. Muu vara (nt mööbel, kodumasinad, telefon, sisekujundus vms) d. Toidukulud e. Puhkus f. Haridus g. Tervishoid h. Muud igapäevased/ jooksvad kulutused i. Oma ettevõtte või äriidee rahastamine j. Laenu refinantseerimine k. Muu, palun täpsustage, millisel muul eesmärgil Te laenu võtsite: [vabavastuse kast] 12. Kas viimase 12 kuu jooksul juhtus, et Teie leibkond ei suutnud majanduslikel põhjustel tähtajaks maksta laenu või liisingu tagasimakset? [Kui küsimus 10 on > 0] a. Jah, seda juhtus ühel korral b. Jah, seda juhtus kahel või enamal korral c. Ei, seda ei juhtunud ___ Järgnevad küsimused 13 kuni 17 esitada siis, kui vastused küsimustele 7 või 8 või 9 või 12 on variant a või b (st on olnud raskusi maksete tasumisega) 13. Kas eelmainitud võlgnevused (üüri maksete hilinemine, kommunaalmaksete ja teenustasude maksete hilinemised, laenu või liisingumaksete tasumisega hilinemine) tekkisid toimetulekutoetuse saamise ajal või enne/peale seda? a. Võlgnevused tekkisid toimetulekutoetuse saamise ajal b. Võlgnevused tekkisid enne toimetulekutoetuse saamist c. Võlgnevused tekkisid peale toimetulekutoetuse saamist d. Ei oska öelda 14. Kas toimetulekutoetus on aidanud võlgnevusi vähendada või tasuda? [Küsitakse kui eelmine vastus = a või c] a. Jah  b. Mõningal määral c. Ei d. Ei oska öelda 15. Mille tõttu võlgnevus(ed) tekkisid? [mitu vastust] a. Olin keerulises olukorras oma elutingimuste tõttu (nt vähenenud töövõime, üksik pensionär, üksikvanem, lähedase hooldaja jne) b. Kaotasin töö c. Vähendasin või olin sunnitud töökoormust vähendama d. Toimus õnnetusjuhtum e. Mul olid suured tarbimiskulud f. COVID-kriisi tõttu tekkisid rahalised raskused g. Ma ei osanud oma kulutusi õigesti planeerida h. Muu, palun täpsustage: [vaba vastuse kast] 16. Kelle poole olete võlgnevustega seotud olukorra leevendamiseks ja abi saamiseks pöördunud? Selgituseks: peame siin silmas info ja nõu otsimist kuidas võlgnevusi vähendada, mitte rahalise laenu/ kohustuste võtmist võlgade katteks. [mitu vastust] a. Pere ja sõprade poole b. Kohaliku omavalitsuse poole c. Eesti Töötukassa poole d. Panga poole e. Muu asutuse poole, palun täpsustage: [vabavastuse kast] f. Ei ole kellegi poole pöördunud [eelnevaid välistav variant] 17. Kuidas hindate oma oskusi ja teadmisi võlgnevustega toime tulla ja neid lahendada? [Skaala 1-5, 1 – „Ei oska võlgnevustega toime tulla“, 5 – „Tean mida teha, et võlgnevusi lahendada“] a. Ei oska võlgnevustega toime tulla b. Pigem ei oska c. Oskan keskmiselt d. Pigem oskan e. Tean mida teha, et võlgnevusi lahendada ___ 18. Kas olete osalenud viimase aasta jooksul võlanõustamisteenusel? a. Jah b. Ei 19. Kelle kaudu pakutud võlanõustamisteenusel saite osaleda? [Küsitakse kui vastus 18. küsimusele „Jah“] a. Kohalik omavalitsus b. Eesti Töötukassa c. Mõlemad d. Ei oska öelda 20. Mis põhjustel Te ei ole võlanõustamisteenust kasutanud? [Küsitakse kui vastus 18. küs oli „Ei“; võib olla mitu vastust] a. Ei teadnud teenuse olemasolust b. Mulle ei pakutud seda võimalust c. Ei uskunud, et sellest oleks abi d. Arvasin, et saan ise hakkama e. Muu, palun täpsustage: [vabavastuse kast] 21. Kas võlanõustamisteenusel osalemine on aidanud võlgnevusi vähendada või ennetada suuremate/uute võlgade teket? [Küsitakse kui vastus 18. küs on „Jah“]  a. Jah b. Jah, mõningal määral c. Ei 22. Palun hinnake järgmiste väidete osas kuivõrd aitas võlanõustamisteenus neid lahendada. [Kui 21. küsimuse vastus a või b; 1 – aitas; 2 – aitas mõningal määral; 0 – ei aidanud; 9 – ei oska öelda] a. Aitas olemasolevaid võlgnevusi vähendada b. Aitas vältida uute võlgnevuste tekkimist c. Teenus aitas teha kindlaks varalise olukorra ja/või kaardistada võlakohustused d. Õpetas võlausaldajaga läbirääkimisi ja/või pankrotimenetluse alustamist e. Aitas täiendavate ressursside otsimisel f. Aitas planeerida paremini majapidamiseelarvet g. Muude võlgnevustega seotud probleemide lahendamine [Kui 22.g on 1|2|0] Palun täpsustage, milliseid võlgnevustega seotud probleeme võlanõustamine aitas lahendada: [avatud vastus] 23. Palun hinnake järgmiste väidete osas, kuivõrd need vähendasid võlanõustamisteenuse kasu teie jaoks. [Kui 21. küsimuse vastus on c; 1 – vähendas oluliselt võlanõustamise kasu; 2 – vähendas mõningal määral; 0 – see ei mõjutanud võlanõustamise kasu; 9 – ei oska öelda] a. Ei saanud teenuselt uut infot oma rahaliste kohustuste kohta b. Teenus ei aidanud kaardistada minu olemasolevaid varalisi vahendeid/võimalusi c. Teenus ei aidanud leida uusi ressursse võlgnevuste lahendamiseks d. Olemasolevad võlgnevused ei vähenenud e. Võlanõustajaga koostöö ei sobinud f. Muu põhjus [Kui 23.f on 1|2|0] Palun täpsustage, mis vähendas võlanõustamisteenuse kasu Teie jaoks: [avatud vastus] Sotsiaaldemograafiline profiil 1. Mis soost Te olete? * a) mees b) naine 2. Kui vana Te olete? * [16 … 99] _______ aastat 3. Mis rahvuse esindajaks Te end peamiselt peate? * [ÜKS VASTUS] a) Eestlane b) Venelane c) Muu: _____ 4. Kus maakonnas Te peamiselt elate? * [ÜKS VASTUS] a) Harjumaa, sh Tallinn b) Hiiumaa c) Ida-Virumaa d) Jõgevamaa  e) Järvamaa f) Läänemaa g) Lääne-Virumaa h) Põlvamaa i) Pärnumaa j) Raplamaa k) Saaremaa l) Tartumaa m) Valgamaa n) Viljandimaa o) Võrumaa p) Ei ela Eestis q) Ei soovi vastata 5. Mitu inimest kuulub Teie leibkonda, kui Teid kaasa arvata? [1 … 29] _______ inimest 6. Kas Teie leibkonnas on (märkige kõik): a. Lapsi vanuses 0-17 b. Õpilasi/üliõpilasi vanuses 18+ c. Registreeritud töötuid d. Vanaduspensionäre e. Puudega või vähenenud töövõimega inimesi 7. Kas olete viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühe korra Eesti Töötukassas registreeritud töötuna või tööotsijana? a) Jah b) Ei c) Ei tea / ei soovi vastata 8. Toimetulekutoetuse saamise ajal tööle asudes on võimalik saada esimesed 2 kuud toimetulekutoetust koos töötasuga kogu senises mahus ja sellele järgneval neljal kuul on võimalik saada toimetulekutoetust vähendatud mahus. Kas olite sellest teadlik toimetulekutoetuse saamise ajal? a. Jah, olin teadlik b. Ma ei teadnud seda 9. Kas olete toimetulekutoetuse saamise ajal viimase 2 aasta jooksul asunud tööle ja saanud töist sissetulekut? a. Jah b. Ei 10. Kas töise sissetuleku saamise ajal jätkati teie toimetulekutoetuse makseid või lõppes Teie toimetulekutoetus? [Kui eelmine vastus on „Jah“] a. Sain toimetulekutoetust töötamise ajal edasi b. Toetuse maksed lõppesid kui tööle asusin c. Ei mäleta / ei oska öelda 11. Miks toimetulekutoetuse maksed tööle asudes lõppesid? [Kui toetuse maksed lõppesid (vastus 10 on b)] a. Taotlesin toetust, kuid ei saanud seda b. Ma ei teadnud, et saan töötamise ajal ka toetust edasi c. Mulle öeldi, et ma ei saa rohkem toimetulekutoetust taotleda d. Ma ei soovinud enam ise toetust taotleda/ ei pidanud seda vajalikuks [Küsitluse viimasele lehele:] Tänan, et vastasite meie küsimustele! Küsimustiku lõpuni vastanute vahel loosime välja 10 x 30€ Coop kinkekaarti. Kui soovite loosimises osaleda, palun andke meile oma nõusolek Teie e-posti aadressi loosimises kasutada ning Teiega võidu korral kontakteeruda, sisestades siia oma e-posti aadressi (see ei pea kattuma e-posti aadressiga, kuhu Teile küsitluses osalemise kutse saadeti):