Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 2. august 2021. a käskkirjaga nr 83 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 14.06.2022 nr 91 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 2. augusti 2021. a käskkirjaga nr 83 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 2. augusti 2021. a käskkirjaga nr 83 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Vanglast vabanenute jätkutugi“ punktiga 7.4.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan punkti 1.2.3 järgmiselt: „1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 1 925 516 EUR 73,68% 2 Riiklik kaasfinantseering 687 834 EUR 26,32% 3 TAT eelarve kokku 2 613 350 EUR 100% 2. Täiendan punkti 1.2.4 alapunktiga 7 järgmiselt: „7) kohtute ja prokuratuuride töötajad.“. 3. Sõnastan punkti 2.1.1.1 alapunkti 3 järgmiselt: „3) tema vangistus on lõppenud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust;“. 4. Sõnastan punkti 2.1.2 teksti järgmiselt: „Tugiteenusena pakutakse vanglast vabanenutele ka nõustamist sisaldavat ajutist majutusteenust. Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest1, vaid paralleelselt on vaja rehabiliteerimist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus jms, mida pakub või mida saama suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka vabanenul endal, kes vajaduse korral tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi töötukassas, kohalikus omavalitsuses, tööandjate juures jne. 1 Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanenutele, võivad soodustada kriminaalsete võrgustike teket. Seepärast on kasulik majutada vanglast vabanenuid koos teiste sihtrühmadega või pakkuda neile eraldi majutuskohas lisaks peavarjule toetavaid teenuseid.  2 Majutuskohta võimaldatakse kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist võimalusega pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on vaba koha olemasolu majutusüksuses ning teenuseosutaja peab kinnitama, et vanglast vabanenu on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke. Teenust pakutakse Eesti eri piirkondades2, kus teenusesaajatena eelistatakse vanglast vabanenuid, kes enne vangistust elasid samas piirkonnas või kellel on seal olemas toetav sotsiaalne võrgustik või selle loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabanenu kasutab teenust mitteregistrijärgses3 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise jooksul soovituslik registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb vabanenu majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta vabanenu eluasemekulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest lahkumist oleks vabanenule leitud elukoht ja ta töötaks või õpiks. Kui majutusteenuse tähtaja lähenemisel on selge, et üüriturult ei ole võimalik eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral vanglast vabanenul suhelda oma registrijärgse kohaliku omavalitsusega, et tagada majutusteenuse saamise järel koht sotsiaalmajutusüksuses või sotsiaaleluruumis. Vangla riskihindamise tulemusel või kohtueelse menetluse käigus antakse ajutise majutusteenuse pakkujale teada vanglast vabanenust, kes vajab majutusteenust. Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha olemasolu, motivatsioon asuda tööle või muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Majutusteenuse saamine ei eelda tugiisiku olemasolu, samas võib tugiisiku kaasamine enne vangistuse lõppu anda vabanenule täiendavat tuge ja julgust majutusteenust kasutada. Tugiisik ja majutusüksuse töötaja räägivad konkreetse vabanenu puhul läbi omavahelise tööjaotuse, et tagada vabanenu igakülgne toetamine, vältides samal ajal tegevuste dubleerimist. Samuti on oluline, et majutusteenuse saamise sobivuse hindamisel võetakse lisaks vormilistele näitajatele (nt vanglast vabanenu on ametlikult korteriomanik) arvesse muid näitajaid, näiteks vägivaldsed peresuhted või teiste pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada motivatsiooni õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude toimepanemist ja takistada vanglast vabanenu ühiskonda sulandumist. Majutusüksuse ja vabanenu vahel sõlmitakse leping, kus on kirjas teenuse saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega inimestele, vaid teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud kogukonda integreeruma ja tööd otsima. Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on 1–2-kohalised toad. Vajaduse ja võimaluse korral võimaldatakse vabanenul viibida majutusüksuses koos alaealise lapsega. Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanenutega (vt tegevus 2.2). Eelistatud on personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleksid teadmised sotsiaal- ja tööturuteenustest, klienditööst ja võlanõustamisest, ülevaade peamistest sihtrühma riskidest ja võimalustest ning oskused vabanenuid nõustada, motiveerida ja toetada. Personal peab oskama välja selgitada vabanenu olukorra ja leida koostööpartnerite abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema oskus vajaduse korral suhelda vabanenu perekonna ja lähikondsetega.“. 5. Sõnastan punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 järgmiselt: „3) tema vangistus on lõppenud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust;“. 6. Sõnastan punkti 2.2 kaks esimest lõiku järgmiselt: 2 Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, leitakse elukoht ja toetatakse selle eest tasumist lähtuvalt sotsiaalhoolekande seadusest üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabanenu tugiisik aitab leida elukoha üüriturult või leiab vabanenule koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi. 3 Vastavalt rahvastikuregistri andmetele.  3 „Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks, kogemuste vahetamiseks, õppimiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse punktis 2.2.1 nimetatud töötajatele koolitusi, seminare, konverentse, teabepäevi või muid ühisüritusi ning õppereise Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kus pakutakse õigusrikkujatele tugiteenuseid. Eesmärk on tagada vajalikud teadmised sihtrühmast, neile pakutavatest võimalustest ja takistustest toimetuleku saavutamisel. TAT teenusesaajate sihtrühmaga töötamiseks tuleb osata mõista nende tausta, käitumise põhjuseid, riske, vajadusi ja võimalusi. Seepärast on käsitletavad teemad näiteks järgmised: sihtrühma eripärad, kliendi motiveerimise ja jõustamise, kriisi- ja traumanõustamise, esmase võlanõustamise põhimõtted, vaimse tervisega seotud küsimused, läbipõlemise esmased tundemärgid ja ennetamine, abistamisoskuste ja nõustamistehnikate kasutamine (nt motiveeriv intervjueerimine, CARE metoodika, kogemusnõustamine, taastav õigus, vaimse tervise esmaabi jm), aga ka ülevaade Eesti tööturu olukorrast, sh sotsiaalteenustest, täiend- ja ümberõppevõimalustest, võimalikest sobivatest teenustest ja koostöövõimalustest, eetika ja konfidentsiaalsuse põhimõtted.“. 7. Sõnastan punkti 2.2.1 järgmiselt: „2.2.1. Sihtrühm Majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinniste lasteasutuste töötajad, Sotsiaalkindlustusameti, kohtute ja prokuratuuride ning kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna töötajad.“. 8. Sõnastan punktid 2.3. ja 2.3.1 järgmiselt: „2.3. Tugiteenuse toetuse andmise tingimuste hindamine Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja majutusteenuse toimivusest ja tulemuslikkusest (vähenenud retsidiivsus; paranenud toimetulek ja osalus tööturul). Oluline on analüüsida teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Tugiteenust saama suunatud ja vabatahtlikult teenust saama tulnud inimeselt küsitakse luba temaga teenuse saamise järel ühendust võtta, et teda uuringu tarbeks küsitleda. Uuringusse kaasatakse tugiteenust saanud inimesed, vanglatöötajad, teenuseosutajad, kohalike omavalitsuste jt valdkonnaga kokkupuutuvate asutuste töötajad. Hindamise osana või eraldiseisvalt tehakse teadlikkust suurendavaid tegevusi, mille eesmärk on ühelt poolt saada ülevaade Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja suhtumisest õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue võimaluse andmisest jms ning teiselt poolt pöörata eelnimetatule ühiskonnas või kitsamalt tööandjate hulgas suuremat tähelepanu. Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil ja vajaduse korral tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas. 2.3.1. Sihtrühm Teenust saanud vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud, majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa  4 valdkonnaga kokkupuutuvad töötajad. Teadlikkust suurendavate tegevuste puhul on sihtrühmaks laiemalt Eesti elanikud ja/või kitsamalt tööandjad.“. 9. Sõnastan punkti 7.3.13 järgmiselt: „7.3.13. Lõppmakse esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimusele tuleb lõppmakse esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2024 ning makse aluseks olevad kulud peavad olema tasutud hiljemalt 31.12.2023.“. 10. Sõnastan punktid 7.5.2, 7.5.9 ja 7.5.10 järgmiselt: „7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel hiljemalt 17. jaanuaril 2024. Kui tehniline viga registri keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt. 7.5.10. Toetuse saaja esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 andmekorje vormid tegevustes osalejate andmetega iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.“. 11. Asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022“ ja vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….05.2022 käskkiri nr …. „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 2. augusti 2021. a käskkirjaga nr 83 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2022 1. Tugiteenused 1.1. Tugiisikuteenus Tugiisikuteenus on üle Eesti pakutav teenus. Tugiisikuteenust pakuvad kaks mittetulundusühingut: Kesk-, Lääne-, Põhja- ja Ida-Eesti piirkondades Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut (BKI) ning Lõuna-Eesti piirkonnas Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK), kellega on sõlmitud lepingud kuni 30.09.2022. Hankelepingud näevad ette võimaluse pikendada kokkuleppel teenuseosutajaga teenuse osutamist kuni 12 kuu võrra. Planeeritud on teenuseosutamise perioodi pikendada, arvestades seejuures hankelepingu kogumaksumust. Tugiisiku tegevus vanglast vabanenu toetamiseks algab kinnipidamisasutuses kuni kuus kuud enne kinnipeetava vabanemist. Kuni vabanemiseni kestvatel vanglakülastustel arutatakse läbi praktilised küsimused, sh kuidas leida elukoht, töö, õiguskuulekad kaaslased, taasühiskonnastamist soodustavad võrgustikud. Tugiisiku ja vanglast vabanenu vahel sõlmitakse kirjalik koostöölepe, mis annab tugiisikule loa tutvuda kinnipeetavat puudutava infoga. Tugiisik ja vanglaametnik selgitavad välja kinnipeetava toimetuleku riskiteguritest lähtuvalt, et toimuks kinnipeetava ettevalmistamine vabanemiseks. Vanglaametniku, kinnipeetava ja tugiisiku koostöös koostatakse vabanemiskava, seatakse eesmärgid ja määratakse kindlaks tugiisiku roll nende saavutamise protsessis. Vajaduse korral võtab tugiisik ühendust kinnipeetava elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, et rääkida läbi vanglast vabanenu kohalikud võimalused, sh sotsiaaltoetuse vajadus, majutusküsimus, teenused, mida pakuvad kohalikus omavalitsuses ja selle lähiümbruses tegutsevad organisatsioonid. Tugiisiku tegevuse eesmärk on toetada vanglast vabanenut praktiliste probleemide lahendamisel, aidates samal ajal kaasa positiivse mina-pildi tekkimisele, mis võimaldaks vanglast vabanenul hoiduda kriminaalsetest tegevustest. Esimestel päevadel pärast vabanemist on tugiisiku abi ja nõu kriitilise tähtsusega, kuna sel perioodil on esmased kohanemisraskused kõige suuremad. Tugiisikuteenus kestab konkreetse kliendi jaoks kuni 18 kuud, sellest kuni kuus kuud vanglas. Tugiisikuteenuse tähtaja saabudes tehakse vanglast vabanenuga lõpuvestlus ja räägitakse läbi võimalikud jätkutegevused kogukonnas. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, karistusest tingimisi vabastatud. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil  TAT ajal ellu viia planeeritakse) Tugiisikuteenuse osutamine 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 Tugiisikuteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastatel (2022) Väljundi- Vanglast vabanenule 200 1000 näitaja suunatud tugiteenuste saajate arv 1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus MTÜ Lootuse Küla pakub teenust Põhja-Eestis Harjumaal Laitses (10 majutuskohta), MTÜ Samaaria Eesti Misjon pakub teenust Lääne-Eestis Haapsalus ja Pärnus (20 majutuskohta), MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond pakub teenust Ida-Virumaal Jõhvis (15 majutuskohta) ja MTÜ Valge Eesti pakub teenust Lõuna-Eestis (10 majutuskohta). Lepingud on sõlmitud kuni 30.09.2022. Hankelepingud näevad ette võimaluse pikendada kokkuleppel teenuseosutajaga teenuse osutamist kuni 12 kuu võrra. Planeeritud on teenuseosutamise perioodi pikendada, arvestades seejuures hankelepingu kogumaksumust. Majutuskeskuse töötajate ülesanne on aidata kaasa vanglast vabanenu järkjärgulisele kohanemisele vabadusega. Seda tehakse kindlate reeglite (vanglast vabanenu õigused ja kohustused) seadmise ja sotsiaalsete oskuste teket soodustavate tegevuste kaudu. Samuti on oluline, et konkreetsele vanglast vabanenule suunatud tegevuste pakett oleks vastavuses tema riskide, vajaduste ja ka oskustega. Uudsena pööratakse rohkem tähelepanu teenusesaajate vaimsele tervisele ja abisaamise võimalustele. Sihtrühma eripära arvestades on oluline majutuskeskuse personali pädevus. Personal peab oskama vabanenuid nõustada, motiveerida ja jõustada. Majutusteenuse saamise tingimusteks on enne vabanemist määratud tugiisiku olemasolu, motivatsioon tööle asumiseks, muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Vabanenuga sõlmitakse leping, mis põhineb teenusepakkuja sisekorraeeskirjal ja on aluseks teenuse osutamisele. Majutusteenust on vabanenul võimalik saada kuni kuus kuud võimalusega pikendada teenuse saamist täiendavalt kuni kuue kuu võrra. Teenuse pikendamise eeldus on majutuskeskuses vaba koha olemasolu ja teenusepakkuja kinnitus, et vabanenu on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke. Teenuse saamise kestel toimub aktiivne elukoha otsimine, milles on toeks nii majutuskeskuse personal kui vanglast vabanenu tugiisik. Elukoha otsimisel võetakse vajaduse korral ühendust ka kohaliku omavalitsusega. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, karistusest tingimisi vabastatud. 2  Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal ellu viia planeeritakse) Majutusteenuse osutamine 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2022) Väljundi- Majutusteenust 60 280 näitaja saanud inimeste arv 1.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele 2022. aastal on planeeritud alustada ja katsetada eraldi 16–26-aastastele noortele nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse pakkumist. Hankeleping on sõlmitud kuni 31.08.2023. Teenust võimaldatakse kuni 12 kuuks pärast vanglast või kinnisest lasteasutusest vabanemist võimalusega pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on majutusüksuses vaba koha olemasolu ning teenuseosutaja peab kinnitama, et noor on püüdnud teenuse seniseid eesmärke täita. Vangla, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustustusameti tehtud riskide hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab majutusteenust. Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha olemasolu, motivatsioon asuda õppima või tööle ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Elukoha olemasolu ei tähenda automaatselt, et noorele majutusteenust ei võimaldata, vaid riskide hindamisel tuleb pöörata tähelepanu senise elukoha sobivusele, kaaslaste mõjule, vaimsele tervisele jt kaasuvatele teguritele. Näiteks on oluline arvesse võtta selliseid näitajaid nagu vägivaldsed peresuhted või pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada noore motivatsiooni õiguskuulekuseks ja soodustada uute kuritegude toimepanemist. Majutusteenuse saamine ei eelda tugiisiku olemasolu, samas võib tugiisiku kaasamine enne vangistuse või kinnise lasteasutuse teenuse saamise lõppu anda noorele täiendavat tuge ja julgust majutusteenust kasutada. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, kinnisest lasteasutusest vabanenud, karistusest tingimisi vabastatud. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal ellu viia planeeritakse) Majutusteenuse osutamine 01.01.2021–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2021–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 3 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2022) Väljundi- Majutusteenust 60* (koos 280* (koos *Tegevustel 1.2 ja 1.3 on näitaja saanud inimeste arv tegevusega tegevusega üks üldine väljundinäitaja. 1.2) 1.2) Seire tulemusena kajastatakse näitajad teenuste kaupa. 2. Koolitus Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks, kogemuste vahetamiseks, õppimiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi, seminare, konverentse, teabepäevi või muid ühisüritusi ning õppereise Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kus pakutakse õigusrikkujatele tugiteenuseid. Samuti korraldatakse teabepäevi vanglate, prokuratuuride, kohtute jt sihtrühmaga kokkupuutuvatele valdkonna töötajatele, et tagada sihtrühma jõudmine teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata inimese sobivust teenust saada ja kuidas neid motiveerida teenuseid saama tulema. Sihtrühm: majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinniste lasteasutuste töötajad, Sotsiaalkindlustusameti, kohtute ja prokuratuuride ning kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna töötajad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal ellu viia planeeritakse) Koolitus 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2022) Väljundi- Koolitus 40 160 näitaja 4 3. Tugiteenuse TAT hindamine Kuna TAT järel on oluline teenuse suunamine riiklikule rahastamisele, on vajalik teadmine planeeritud tegevuste toimest. Selle otsuse tegemiseks analüüsitakse teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Hindamine 2022. aastal sõltub sellest, kas peetakse otstarbekaks analüüsida eraldi tegevuse „Nõustamisteenust sisaldav ajutine majutusteenus noortele“ ja/või tegevuse „Koolitusprogramm vanglast vabanenutele“ tulemuslikkust ja toimivust. See omakorda sõltub tegevuste elluviimisest. Alternatiivina on võimalus teha hindamine TAT abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal. Hindamise osana või eraldiseisvalt tehakse teadlikkust suurendavaid tegevusi, mille eesmärk on ühelt poolt saada ülevaade Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja suhtumisest õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue võimaluse andmisest jms ning teiselt poolt pöörata eelnimetatule ühiskonnas või kitsamalt tööandjate hulgas suuremat tähelepanu. Paralleelselt teenuseosutamisega hindab TAT juht üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. TAT juht annab hindamistulemustest teenuseosutajatele ja vanglatöötajatele tagasisidet ning vajaduse korral tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas. Sihtrühm: teenust saanud vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud, majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa valdkonnaga kokkupuutuvad töötajad. Teadlikkust suurendavate tegevuste puhul on sihtrühmaks laiemalt Eesti elanikud ja/või kitsamalt tööandjad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal ellu viia planeeritakse) Tugiteenuse tulemuslikkuse 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 regulaarne hindamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2022) Väljundinäitaja Hindamine ja/või 1 1 teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevus 5  4. Teavitustegevus „Minevikust parem“ Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal ellu viia planeeritakse) Teavitustegevus „Minevikust 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 parem“ Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2022) Väljundinäitaja Teavitustegevuse 0 1 2022. aastal elluviimine tegevusi ei toimu. 5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele 2022. aasta on planeeritud korraldada hange, et leida pakkuja, kes pakub välja ja viib ellu koolitusprogrammi vanglast vabanenutele. Tegevuste elluviimisega on planeeritud jõuda lõpule hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele võimalust õppida uusi tööoskusi. Programm sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet, mis viiakse läbi vanglas ja mille eduka läbimise korral väljastatakse sertifikaat või tunnistus. Programm on mõeldud kinnipeetavatele, kelle karistuse lõpp on tegevuse algusest arvates 6–8 kuu pärast ja kellel on võimalik programm täies mahus enne vabanemist läbida. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt vabanenu. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal ellu viia planeeritakse) Koolitusprogramm vanglast 01.01.2022–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 vabanenutele Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2022) Väljundinäitaja Koolitusprogrammi 75 75 elluviimine 6  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….05.2022 käskkiri nr ….. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 2. augusti 2021. a käskkirjaga nr 83 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmine Lisa 1 Vorm B TAT eelarve kulukohtade kaupa¹ TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2020 - 31.12.2023 TAT nimi: Vanglast vabanenute jätkutugi TAT elluviija: Justiitsministeerium Aasta 2020 2021 2022 2023 Rea nr Kulukoht Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik kulu kulu kulu kulu 1 2 3 3 3 3 1 TAT otsesed kulud 561 492 554 094 826 516 644 477 1.1 TAT juhtimiskulud 38 051 43 391 46 516 50 510 1.1.1 TAT juhi töötasu kokku 38 051 43 391 46 516 50 510 1.2 Tegevuse 2.1 "Tugiteenus" kulud 471 446 482 718 540 000 372 000 (väljund) 1.2.1 Tugiisikuteenus 205 415 193 740 190 000 120 000 1.2.2 Majutusteenus 266 031 288 978 302 000 200 000 1.2.3 Majutusteenus noortele 0 48 000 52 000 1.3 Tegevuse 2.2 "Koolitus" kulud (väljund) 654 5 981 60 000 81 967 1.4 Tegevuse 2.3 "Tugiteenuse TAT 0 0 30 000 0 hindamine" kulud (väljund) 1.4.2 0 0 30 000 0 Uuringu tegemine 1.5 Tegevuse 2.4 "Teavituskampaania" 51 341 22 003 0 0 kulud (väljund) 1.6 Tegevus 2.5 "Koolitusprogramm 0 0 150 000 140 000 vanglast vabanenutele" 2 Kaudsed kulud 5 708 6 509 6 977 7 577 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 567 200 560 603 833 493 652 054 4 Otsesed personalikulud kokku 38 051 43 391 46 516 50 510 6 Eelarve kokku (2020-2023) 2 613 350 Finantsplaan Aasta 2020 2021 2022 2023 Kokku Osakaal (%) Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) TAT eelarve kokku aastate kaupa (rida 3) 1 567 200 560 603 833 493 652 054 2 613 350 2 sh ESF-i osalus 417 913 73,68% 413 052 73,68% 614 118 73,68% 480 433 73,68% 1 925 516 73,68% 2.2 sh riiklik kaasfinantseering 149 287 26,32% 147 551 26,32% 219 375 26,32% 171 621 26,32% 687 834 26,32%  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 2. august 2021. a käskkirjaga nr 83 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudetakse sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 2. augusti 2021. a käskkirjaga nr 83 kehtestatud toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Tehakse tõsteid eelarveridade vahel, kustutatakse dubleerivad laused ning täpsustatakse ja korrigeeritakse sõnastust, et see oleks praktikaga kooskõlas. 1.2. TAT muudatuste ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov ([email protected], 620 8120) ja Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT muudatuste ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Muudatuse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused TAT muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Muudatuse punktiga 1 vähendatakse eelarvet 76 euro (ESF toetus) võrra, et viia eelarve vastavusse meetmete nimekirjaga. Muudatuse punktiga 2 lisatakse punkti 1.2.4 sihtrühmade loetellu kohtute ja prokuratuuride töötajad. Tugiisikuteenuse pakkumise tegevusse lisandus eelmise TAT muudatusega teenusesaajana sihtrühm „kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatu“. Kuna nimetatud sihtrühma puhul on nende teenust saama jõudmisel oluline roll prokuratuuride ja kohtute töötajatel, lisatakse need TAT sihtrühma loetellu. Muudatuse punktiga 3 laiendatakse punkti 2.1.1.1 sihtrühma kuulumise tingimusi, eemaldades piirangu. Täpsustus on vajalik TAT elluviimisel esile kerkinud praktilisest vajadusest käsitleda juba vabanenud sihtrühma laiemalt, sest teenuse kasutamiseks sätestatud sõnastus „tema vangistuse lõppemisest on möödunud kuni kaks kuud“ on liialt piirav. Tugiteenuse sihtrühmale on iseloomulik muutlik vangistusjärgne periood, kus hakkamasaamisele võib järgneda ootamatu tagasilangus ja sel ajal peab jätkutugi olema inimese soovi ja vajaduse korral kättesaadav. Vastasel juhul jääb inimene oma probleemidega hätta ja halvemal juhul sooritab uue kuriteo. Kuna TAT peamine eesmärk on aidata inimesel ühiskonnas hakkama saada ja ennetada korduvkuritegevust, ei ole alapunktis 3 sätestatud ajaline piirang asjakohane. Muudatuse punktiga 4 muudetakse punkti 2.1.2. Täpsustatakse sõnastust ja lisatakse teksti selgitav lauseosa „või kohtueelse menetluse käigus“, sest üks sihtrühmadest on ka karistusest tingimisi vabastatud inimesed ning nemad suunatakse teenust saama eeskätt kohtueelse menetluse etapis. Tekstis kaotatakse eeldus „igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanenul on tugiisik“, kuna see seab ebavajaliku piirangu ja on praktikas teinekord keeruline tagada. Näiteks karistusest tingimisi vabastatud inimene suunatakse majutusteenust saama kohtueelse menetluse etapis ja sellisel juhul ei ole tugiisiku kaasamine sarnaselt vanglas viibiva kinnipeetavaga võimalik. Tugiisiku olemasolu ja koostöö alustamine kuni kuus kuud enne vangistuse lõppu on eelistatud ning võimaldab tõenäolisemalt saavutada paremaid tulemusi, kuid eeldus (või tingimus), et majutusteenuse saamiseks peab olema tugiisik, ei ole vajalik ega toeta otseselt TAT eesmärkide saavutamist. Muudatuse punktiga 5 laiendatakse punkti 2.1.2.1 sihtrühma (majutusteenus) kuulumise tingimusi, eemaldades piirangu, et vangistuse lõppemisest peab olema möödunud 2 kuud. Pikem selgitus muudatuse kohta on toodud punktis 2. Muudatuse punktiga 6 muudetakse punkti 2.2 sõnastust. Punktis 2.2 täiendatakse teksti, lisades kogemuste vahetamise ja õppimise eesmärgid. Laiendatakse koolituse võimalusi, lisades muu hulgas konverentside ja Euroopa Liidu liikmesriikidesse õppereiside korraldamise võimalused. Teises lõigus lisatakse „abistamisoskuste ja nõustamistehnikate kasutamise“ valdkonnale mitteammendav loetelu võimalikest koolitusteemadest, milleks on nt motiveeriv intervjueerimine, CARE metoodika, kogemusnõustamine, taastav õigus, vaimse tervise esmaabi jm. Muudatuse punktiga 7 muudetakse punkti 2.2.1 sõnastust ja lisatakse sihtrühmade loetellu prokuratuuride ja kohtute töötajad. Muudatuse punktiga 8 muudetakse punkte 2.3 ning 2.3.1. Punktis 2.3 täpsustatakse teksti, kus sõnade „hoiakute uuring“ asemel kasutatakse laiemat sõnastust „teadlikkust suurendav tegevus“. Hoiakute uuring on liiga piirav ja tegevuse eesmärk ei ole üksnes uurida hoiakuid. TAT tegevuste elluviimine on korduvalt tõestanud (nt poleemika majutusüksuste avamise suhtes) vajadust suurendada teadlikkust jätkutoe probleemkohtadest. Kitsamalt uuriti hoiakuid 2020. aastal tegevuse 2.4 teavituskampaania „Ära jää minevikku kinni. Luba olla parem“ raames. Punktis 2.3.1 lisatakse sihtrühmade loetelule säte „kinnisest lasteasutusest vabanenu”. Muudatuse punktiga 9 muudetakse TAT lõppmakse sätet seoses ELi rahastusperioodi lõppemisega. Lõppmakse aluseks olevate tegevuste eest peab olema tasutud hiljemalt 2023. aasta lõpuks ning lõppmakse koos lõpparuandega peab olema RÜ-le esitatud hiljemalt 17. jaanuariks 2024. Muudatuse punktiga 10 muudetakse TAT punkte 7.5.2, 7.5.9 ja 7.5.10, mis puudutavad aruannete esitamist. Kuna TAT abikõlblikkust on pikendatud 2023. aasta lõpuni, tuleb lõpparuande esitamise nõudeid täpsustada. Muudatuse punktiga 11 asendatakse 2022. aasta tegevuskava ja eelarve vorm uute versioonidega. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud Kriminaalpoliitika prioriteet on ennetada laste ja noorte sattumist kriminaaljustiitssüsteemi, vähendada noorte õigusrikkumisi ja tagada nende eakohane kohtlemine. Viimase kuue aasta jooksul on riik loonud riskikäitumisega lastele ja noortele mitmeid korduvõigusrikkumisi ennetavaid teenuseid. 2015. aastal käivitati MDFT programm, 2018. aastal loodi kinnise lasteasutuse teenus. Siiani aga puudub süsteemne lahendus, et pakkuda kõrge riskikäitumise tasemega noortele tuge ühiskonda sulandumise ladusaks kulgemiseks ning toetada teenuse mõju säilimist ka peale teenuse lõppemist. TAT-sse lisanduva tegevuse 2.1.3 „Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele“ eesmärk on katse luua noortele teenus, mis arvestaks nende vanusest tingitud eripäraga. Tegevus on kooskõlas kriminaalpoliitika põhialuste aastani 20301 punktiga 5.3, mille kohaselt ennetatakse õigusega pahuksisse sattunud noorte edasisi õigusrikkumisi, pakkudes noortele muu hulgas karistussüsteemiväliseid lahendusi. Punkti 6.5 kohaselt väheneb vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas, viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste osakaal. Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutust. 2020. aastal vabanes Eesti vanglatest 180 kordumatut 17–26-aastast noort (171 poissi ja 9 tüdrukut). Nendest suurema osakaalu (114) moodustasid vanusevahemikus 22–26 vabanenud noored. Vanusevahemikus 17–21 vabanes 66 noort2. 2020. aastal vabanes kinnisest lasteasutusest 40 noort.3 Aastatel 2015–2020 on jätkutoeteenust kasutanud 165 noort4. Kriminaalpoliitika prioriteet on ennetada (korduv)kuritegevust, tõhustada karistuspoliitikat ja toetada kuritegevusest eemaldumist. Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 punkt 6.6 sätestab, et kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette: neile pakutakse mõtestatud tegevust ja võimalikult paljudele tagatakse tõenduspõhised sotsiaalprogrammid ning ühiskonna vajadustele vastavad õppimis- ja töötamisvõimalused. Lisanduva tegevusega 2.5 „Koolitusprogramm vanglast vabanenutele“ soovitakse parandada peatselt vabanevate kinnipeetavate tööoskusi, pakkudes vabanemisel jätkutuge kaasuvate probleemidega tegelemisel. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. 6. TAT muudatuste eelnõu kooskõlastamine 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 2 Justiitsministeerium 3 Andmed pärinevad Sotsiaalkindlustusametilt 4 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/jatkutugi_kokkuvote_2020.pdf TAT muudatuste eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena ning Rahandusministeeriumile. Muudatused kooskõlastati märkusteta.