dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 9. juuni 2022
Viit
1.2-3/3475-10
Registreeritud
9. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Kristiina Luht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Sotsiaalministeeriumile.asice30 KB

Sisu (failidest)

Saatja: MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu <[email protected]> Saadetud: 09.06.2022 12:45 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Arvamus OA seaduse kohta Tere, Manuses Tallinna Naiste Kriisikodu seisukoht Ohvriabi seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega Inga Mikiver MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esimees Sotsiaalministeerium Võrdsuspoliitikate osakond MTÜ Tallinna Naiste Krii sikodu ARVAMUS Ohvriabi seaduse eelnõu kohta Ehkki Tallinna Naiste Kriisikodu ei olnud nende MTÜde loetelus , kellele e el nõu arvamuse avaldamiseks saadeti , soovime siiski oma seisukohtadest sotsiaalministeeriumi teavitada . Saime sellest eelnõust teada mai lõpus koostööpartnerilt ja seetõttu hilinenud vastus. Leiame , et seadusesse peaks kindlasti jääma alles tugikeskuse majutusüksuses viibimise maksimaalne tähtaeg 6 kuud , kuna praktikas oleme aastaid olnud hädas naistega , kes ei soovi majutuselt lahkudas , sest meie majutustingimused on tunduvalt paremad kui linna sotsiaalmajutusüksuses . Tähtaeg motiveerib naist enda olukorra lahendamisel aktiivsemalt osalema . Samuti on meie arvates oluline , et seaduses säiliks naiste tugikeskuse teenuse osana võimalus pakkuda psühholoogilise nõustamise kõrval ka psühhoteraapiat . Kõige suuremat muret teeb meile mõjude hindamise osas ära toodud naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks kavandatud vähene rahastus , eriti arvestades kõigile töötajatele kehtesta tavat kõrghariduse nõuet . Eesti vanuselt teise naiste tugikeskusena on Tallinna Naiste Kriisikodu jõudnud staadiumi , kus tegevuse käiv i tajad tahaksid töö üle anda põlvkond noorematele inimestele , kellel on õigustatud ootus sotsiaalvaldkonnas sarnase töö eest makstava töötasu osas . Meie töötajate palgad on jäänud 2018. aasta tasemele , sest hanke eelarve on koostatud 2018. aasta hindades ja see pole aastate jooksul tõusnud . Eelnõust jääb arusaamatuks – kui kõik tugikeskuste töötajad peavad olema kõrgharidusega ja vähemalt üks neist sotsiaaltöö haridusega , siis millise kutse - või kõrgharidusega töötajad kvalifitseeruvad veel tööks tugikeskuses tulevikus ? See peaks olema täpsemalt välja toodud . Kas keskhariduse , kuid tugi / kogemusnõustaja koolitusega töötajad ei kvalifitseeru enam valvetöötajateks öisel ajal ? Tallinna Naiste Kriisikodu peaks sel juhul kõik oma keskharidusega töötajad , kes praegu töötavad öövalves , vabastama ja nende asemele püüdma leida kõrgharidusega spetsialiste . Probleem tekib rahastusega , teenuse hind tõuseb sel juhul oluliselt . Milline on vabatahtlike vastutus ja kas ka neile kehtib kõrghariduse nõue ? Samuti kas ja kui pikk on ülemineku aeg , kuni nõuded jõustuvad ? Eelnõu mõjude hinnagus toodud tugikeskuse teenuse maksumuses ei ole arvestatud viimaste aastate jooksul toimunud hindade ja palkade kasvu ja ka käesoleva aasta 20% inflatsiooni . Sellise eelarve ga ei ole võimalik tulevikus enam kvaliteetset naiste tugikeskuse teenust osutada . Meie arvates peaks olema lahti kirjutatud "igapäevaeluks sobiva majutuse” mõiste, mida ei leidnud seadusest. Istanbuli konventsioonis räägitakse varjupaikadest turvalise majutuse pakkumiseks. ( Artikkel 23 – Varjupaigad „Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et rajataks piisaval arvul sobivaid ja kergesti kättesaadavaid varjupaiku turvalise majutusvõimaluse pakkumiseks ohvritele, eriti naistele ja nende lastele ning neile ennetavalt abi osutamiseks“). Murelikuks teeb ka seisukoht , et tugikeskus peab naise vastu võtma vaatamata tervislikule seisundile . Kui naise tervislik seisukord on selline , et ta vajab pidevalt kõrvalist abi , siis paraku ei ole võimalik seda tugikeskuses pakkuda . Selline naine võib olla ohtlik nii endale ja oma psüühilise seisundi tõttu ka teistele majutusüksuses viibijatele . Senisele praktikale tuginedes tahaksime viidata ka ohtudele , mis kaasnevad Halduskoostöö seaduse alusel teenuste osutamise delegeerimisega viisil , et ei määrata kindlaks delegeeritavate teenuste mahtu ja hinda . See tekitab teenuseosutaja suhtes ebarealistlikke ootusi . Lugupidamisega Inga Mikiver MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esi mees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel