Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi kujundamiseks Eestis

Väikeost „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi kujundamiseks Eestis“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Teisi Tamming, telefon 6269 733, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: kuni 29 999 eurot 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objekt on analüüs „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abi süsteemi kujundamiseks Eestis“. 2.2.1 Hankel on järgmised eesmärgid: 2.2.1.1 Kaardistada süsteemselt vähemalt kolmes erinevas välisriigis rakendatavad astmelise psühholoogilise abi mudelid ja kirjeldada madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste süsteemi ning nende mudelite ja süsteemide eeliseid ja kitsaskohti. 2.2.1.2 Kirjeldada välisriikide kogemuse baasil stsenaariume Eesti süsteemi arendamiseks ning valida Eesti ekspertidega koostöös potentsiaalikaim(ad) mudel(id) ja süsteemi alused. 2.2.2 Tegevused eeldavad teadus- ja halli kirjanduse analüüsi vastavalt tehnilisele kirjeldusele (lisa 1). 2.3. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepinguperiood on neli kuud lepingu sõlmimisest. August: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks. September-november: Järgnevad vahekohtumised ning analüüsist tulenevad suunised analüüsi jätkamiseks. Detsember: Analüüsi lõppraporti esitamine, mis sisaldab ülevaadet välisriikide praktikatest, kirjeldust Eesti süsteemi arendamise stsenaariumitest ning analüüsi üldprotsessist. 2.4. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Lepingu eritingimused on toodud väikeostu lisas 4. 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget, kes vastavad järgmistele nõuetele: 3.1.1. Projektijuht koordineerib uurimisrühma tööd, suhtleb tellija ja projekti juhtrühmaga ning vastutab projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab tellija ja analüütiku vahel informatsiooni. Projektijuhilt nõutakse vähemalt ühe tellitava uuringuga samaväärse uuringu (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid) juhtimiskogemust viimase viie aasta, 2018–2022, jooksul. 3.1.2. Analüütik vastutab uuringu sisulise planeerimise ja läbiviimise ning raportite kirjutamise eest. Analüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna uuringu ja/või analüüsi läbiviimise kogemus viimase nelja aasta, 2019-2022, jooksul ning eesti ja inglise keele valdamine C1 tasemel. Analüütikul peab olema välisriikide praktikate või süsteemide analüüsimise kogemus. 3.1.3.Kui pakkuja, lähtudes oma projektivisioonist, kaasab uurimisrühma asjakohaseid lisapädevusi (nt välisriigi madala intensiivsusega sekkumiste ekspert), mis on antud projekti läbiviimise seisukohalt olulised, arvestatakse seda pakkumuste hindamisel. Lisapädevuste olulisust tuleb pakkumuses põhjendada. 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1  3.1.4.Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu teiste uurimisrühma liikmete kohta. 3.3 Pakkuja peab esitama CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõestavad ülalnimetatud pädevuste ja kogemuste olemasolu. . 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vorm (lisa 3) 4.2.2.Vabas sõnastuses selgitus pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele (vt punkti 3. „Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded“). Kui analüüs viiakse läbi eri osapoolte koostöös, tuleb pakkumuses selgitada nendevahelist pädevus- ja tööjaotust. Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu. 4.2.3.Esialgne nägemus analüüsi eesmärgist ja sisust, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest. 4.2.4.Analüüsi metodoloogia kirjeldus koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt hõlmatakse 4.2.5.Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma. 4.2.6.Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus 4.2.7.Meeskonnaliikmete rollide jaotus ja CVd. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 18.07.2022 kell 23.59. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. Maksimumpunktide arv on 100. Hindamiskriteeriumid on esitatud pakkumiskutse lisas 2. 5.5. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.6. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.7. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 2 5.8. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.9. Edukaks tunnistatakse hindamiskriteeriumil kõige rohkem punkte saanud pakkuja. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikeostu dokumendi lisad: Lisa 1. Hanke eseme tehniline kirjeldus Lisa 2. Hindamiskriteeriumid Lisa 3. Pakkumuse vorm Lisa 4. Töövõtulepingu eritingimused 3  Lisa 1 väikeostule Hanke eseme tehniline kirjeldus 1. Probleemi või olukorra kirjeldus Vaimse tervise abi korraldamist Eestis saab 2022. aasta alguses kirjeldada sarnaselt 2017. aastal rahvastiku tervise arengukava vahehindamisel sedastatuga. 2 Vaimse tervise abi osutamine on korralduslikult killustatud, abi rahastamine on tugevalt kaldu eriarstiabi poole ning ka see abi pole kaugeltki piisav. Puudub selge kontseptsioon ja sektorite-ülene regulatsioon vaimse tervise teenuste osutamiseks, mis sätestaks lisaks ravi-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenustele ka tegevused vaimse tervise edendamiseks ning vaimse tervise häirete ennetamiseks. Rahvastiku tervise arengukavas on eesmärgistamata elanikkonna vaimset tervist toetava teenusesüsteemi korrastamise vajadus ehk teenuste kvaliteedi tõstmise ja ühtlustamise vajadus ning teenuste komplekti kõikehõlmavuse vajadus, sh teenusejadade optimaalse ülesehituse küsimus (küll on need vajadused välja toodud 2021. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Vaimse tervise rohelises raamatus 3). Vaimse tervise teenuste strateegilisel planeerimisel tuleb lähtuda nii rahvusvahelisest parimast praktikast kui ka kohalikust kontekstist. Abivajajatele tuleb pakkuda minimaalse intensiivsusega teenust, mis abivajaja puhul mõjus on. See on ressursisäästlik nii abivajajale kui ka tervishoiusüsteemile. See tähendaks, et suurem osa psühholoogilist abist osutataks kogukonna tasandi teenusena, madala intensiivsusega psühholoogilise ravina või psühhosotsiaalse sekkumisena. Psühhiaatrilise abi vajadus peaks seega pikemas perspektiivis vähenema, sest abi jõuab inimeseni varem ning häirete teket või süvenemist ennetatakse. Sellisel kujul abi ümberstruktureerimine eeldab erineva intensiivsusega teenustega (astmelise abi) mudeli loomist, et teenuste ligipääsetavust suurendada ning pakkuda teenuseid, mis oleks nii kliiniliselt tõhusad kui ka kuluefektiivsed. Eesti olusid arvestav ekspertarvamus 4 soovitab seetõttu Eestis kohaldada astmelist psühholoogist abi, sealhulgas keskendudes madala intensiivsusega teraapiatele, mis hetkel süsteemis puuduvad või on juhuslikud. 2. Analüüsi eesmärk Selle arendusprojekti raames analüüsitakse selliste riikide praktikat, kus madala intensiivsusega psühholoogilised sekkumised on tervisesüsteemi (ja/või ka haridus- ning töövaldkondadega) integreeritud ning kirjeldatakse nende põhjal potentsiaalseid Eesti süsteemi arengusuundi. Teenusemudelite ja praktika analüüs võimaldab õppida nende riikide parimast praktikast ning vältida nendes riikides tekkinud süsteemseid murekohti (sh potentsiaalselt abi vajava inimese andmete privaatsus, ühelt psühholoogise abi astmelt järgmisele sujuva ülemineku garanteerimine). Uuring annab sisendit strateegilise tegevuskava koostamisse (eelduslik valmimisaeg 2022. a lõpp) ning vaimse tervise osakonna plaanidele madala intensiivsusega sekkumisi Eestisse sobitada ja kohaldada. 3. Analüüsi sisu ja metodoloogia Vähemalt kolme erineva välisriigi astmelise abi mudeli ja madala intensiivsusega sekkumiste süsteemi ülevaade ning sellest tulenevalt Eesti kontekstile oluliste aspektide analüüs, et anda sisendit Eesti süsteemi kohaldamiseks sobilike osade kohta. 2 Veldre, V., Aaben, L. , Nurm Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 vahehindamine. Vaimse tervise valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 3 Sotsiaalministeerium (2020). Vaimse tervise roheline raamat (2020) 4 Vainre, M., Akkermann, K. Laido, Z., Veldre, V. ja Randväli., A. 2021. Kroonviiruse epideemia psühhosotsiaalsete tagajärgedega toimetulek. 2. eksperdiarvamus. 4 Sealhulgas oleks vaja ära kirjeldada nii välisriikide mudelite eelised kui ka süsteemsed kitsaskohad ja väljakutsed. Oluliste aspektide alla võivad potentsiaalselt kuuluda:  infosüsteemi lahendused ja info privaatsus  seaduslikud eeldused  madala intensiivsusega sekkumiste vormid (sh milliste häirete jaoks on süsteem loodud ning mis sekkumisi kasutatakse)  inimressurss (nt spetsialistid vs. mittespetsialistid) ja nende väljaõpe  kliiniline ja kuluefektiivus  rahastusmudel  detailne kirjeldus tervisesüsteemi integreerituse astme kohta. Pakkujal palume esitada vähemalt viis kandidaatriiki koos nende riikide välja pakkumise põhjendustega ning nende seast valitakse koostöös tellijaga kolm analüüsimiseks. Uurimine eeldab kolme riigi alusdokumentide, seaduste, määruste, ravijuhendite, teadus- ja halli kirjanduse lauaanalüüsi (desk research). Samuti eeldab uurimine iga kahe kuni nelja nädala tagant MS Teamsi kohtumist tellija ja töövõtja vahel, et projekti tellija saaks anda analüüsi suundade kohta tagasisidet ja juhiseid. Vastavalt lauaanalüüsi tulemustele ning tellijaga läbi rääkimistele, võib töövõtja viia läbi ekspertintervjuud välisriikide ekspertidega, et saada detailsemat infot neis riikides rakendavate süsteemi allosade kohta, mis ei ole kirjandusest leitavad. Ekspertideks võivad olla vaimse tervise poliitika ja/või astmelise abi osutamise mudeli kujundajad, astmelist mudelit järgides psühholoogilise ravi osutajad. Konsultatsioonide täpsem sisu, arv ning ekspertide pädevused selgitatakse koos tellijaga. Lisaks eeldab uuring välisriikide kogemuse baasil Eesti süsteemi arendamiseks stsenaariumite kirjeldamist koostöös ekspertidega. 4. Analüüsi valmimise orienteeruv ajakava August: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks. September-november: Järgnevad vahekohtumised ning analüüsist tulenevad suunised analüüsi jätkamiseks. Detsember: Analüüsi lõppraporti esitamine, mis sisaldab ülevaadet välisriikide praktikatest, analüüsi üldprotsessist ja kirjeldust potentsiaalsetest Eesti arengusuundadest. 5  Lisa 2 väikeostule Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 6  Lisa 3 Hindamiskriteeriumid Projekti „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi kujundamiseks Eestis“ hindamiskriteeriumite kirjeldus. Pakkumuste hindamine 1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. Tellija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 30 ja tehnilise lahenduse eest 70 punkti. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 1.1. Maksumus (km-ta) (30 punkti): Kõige odavama hinnaga pakkumus saab maksimumpunktid (30). Iga hinnalt järgmise pakkumuse punktid arvestatakse järgmise valemi abil: madalaima maksumusega pakkumus / hinnatava pakkumuse maksumus x 30. 1.2. Tehniline lahendus (70 punkti): i. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist, sisust – 10 punkti ii. Analüüsi metodoloogia kirjeldus – 15 punkti iii. Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus – 25 punkti iv. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 10 punkti v. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan – 10 punkti 2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta lühikese kirjaliku põhjenduse. 3. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda. 4. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse väärtuspunktid). 5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi 2.3 („Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus“) eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka selle eest saadud väärtuspunktid on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2.2 („analüüsi metodoloogia kirjeldus“) eest. Kui ka hindamiskriteeriumi 2.2. punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2.1 („pakkumus tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“) eest. Kui ka siis on pakkumuste punktisummad võrdsed korraldab tellija eduka pakkujaväljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 6. Kui parim pakkumus saab pakkumuse tehnilise lahenduse eest vähem kui 30 punkti või vähemalt ühes hindamiskriteeriumis minimaalse arvu punkte, kuulutatakse väikeost luhtunuks. 1. Pakkumuse maksumus – 30 punkti Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: 1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (30); 2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse maksumus: (jagatud) hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) kriteeriumi osakaal (30). Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 7 2. Tehniline lahendus – 70 punkti Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1 – 2.6 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga. Maksimaalne punktide arv on 70. 2.1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust – max. 10 punkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks 10 punkti pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida tellija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu ületab tellija ootusi. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning 7 punkti vastab tellija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna tellija hinnangul olulist lisaväärtust. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes tellija 5 punkti ootustele. Tellijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud 1 punkt uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa tellija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega. 2.2. Analüüsi metodoloogia kirjeldus – max. 15 punkti Analüüsi teostamise kavad on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. 15 punkti Sealhulgas on a) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada (k.a analüüsi kaasatavate välisriikide valimise alused); b) andmekogumise meetodid; c) andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted. Kõik punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida tellija ei nõudnud. Pakutu ületab tellija ootuseid. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Punktides a)- 10 punkti c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet kõigi arendusülesannete teostamiseks. Pakutu vastab tellija ootustele neid ületamata. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides a)-c) 5 punkti tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist, ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Kuid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas tellija ootustele. Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või 1 punkt küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Tellija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata. 8 2.3. Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus 5 – max. 25 punkti Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste 25 punkti töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimisrühmal lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on tellija jaoks veenev. Uurimisrühmas on ka asjakohaste teaduspublikatsioonidega inimesi6 ning vaimse tervise valdkonna ekspertiis. Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste 15 punkti töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimisrühmas kas lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on tellija jaoks veenev või on uurimisrühm avaldanud asjakohaseid teaduspublikatsioone. Pakkumusest nähtub uurimisülesannete kaupa selgelt, millised on uurimisrühma 5 punkti liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Pakkumuses on kirjas, et uurimisrühmal tervikuna on olemas minimaalsed vajalikud 1 punkt pädevused projekti läbiviimiseks, kuid samas pole selge, milliste töölõikude eest keegi vastutab. Tellija ei saa esitatud lünkliku info põhjal olla kindel, et projekti eesmärgid saavad kvaliteetselt täidetud. 2.4. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava7 – max. 10 punkti Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 10 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised tellija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab tellijat, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt. Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 5 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised. Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Tellijal pole seetõttu võimalik veenduda 1 punkt kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine. 5 Pakkuja peab lähtuma väikeostu punktis 3 toodust. Kui uurimisrühm ei vasta seal toodud miinimumnõuetele, lükatakse pakkumus tagasi. 6 Arvesse lähevad publikatsioonid, mis on seotud pädevuste ja rolliga, mida konkreetne töörühma liige selles projektis täidab. Publikatsioonide taseme hindamisel lähtutakse ETISe klassifikatsioonist. 7 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis „Projekti orienteeriv ajakava“ toodust. 9 2.5. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan8 – max. 10 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis 10 punkti võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud). Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti 5 punkti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Tellijal tekivad üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised. Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt 1 punkt pole tellijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. 8 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimisrühma liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest. 10  Lisa 4 Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-7.1/2236-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi kujundamiseks Eestis” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud Tellija (kuupäev) pakkumuskutses ja Töövõtja (kuupäev) pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt nelja kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted Töövõtja kohustub tagama, et Töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui Töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab Töövõtja selle eelnevalt Tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et Tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud Töövõtja pakkumuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Teisi Tamming, tel 6269 733, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tellija (kuupäev) pakkumuskutse 6.2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib 11  prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 12