Sotsiaalkaitseministri määrus "Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel"

MINISTRI MÄÄRUS 23.06.2022 nr 51 Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 291 lõigete 4 ja 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse (edaspidi laps) abistamise tingimused ja kord Sotsiaalkindlustusametis. § 2. Lapsesõbraliku keskkonna pakkumine (1) Sotsiaalkindlustusamet pakub lapse suhtes lastekaitse- ja süüteomenetluse toimingute tegemiseks ning lapse taastumist toetavate teenuste osutamiseks lapse heaolu toetavat ja tema vajadustega arvestavat keskkonda (edaspidi lastemaja), mis hõlmab nimetatud tegevusteks vajalikke ruume ja seadmeid ning pädevat personali. (2) Lastemaja ruumid peavad olema planeeritud, kujundatud ja sisustatud lapsesõbralikult, et laps tunneks end seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt. Kui ruumid ei asu eraldi hoones, peavad need olema teistest hoone ruumidest ja nende kasutusotstarbest piisavalt eraldatud. (3) Lastemaja ruumides peab olema võimalik teha süüteomenetluse toiminguid, eelkõige lapse ülekuulamist ja kohtuarstlikku läbivaatust. Lapse ja tema võimaliku väärkohtleja kokkupuude lastemajas peab olema välistatud. (4) Lastemajas töötavad Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöötajad (edaspidi lastemaja töötaja), kes on kompetentsed laste ja noorte seksuaalkäitumise ning seksuaalse väärkohtlemise küsimustes. § 3. Lapse ärakuulamine (1) Ärakuulamine on lapse küsitlemise põhimõtetest lähtuv ning lapse vanust ja arengulist eripära arvestav lapsega tehtav lastemaja töötaja intervjuu, millega kogutakse teavet lapse suhtes või lapse poolt väärkohtlemise toimumisest ning teavet lapse abivajadusest. (2) Lastemaja töötaja kuulab lapse ära väärkohtlemise toimumise kahtluse korral, kui puudub kriminaalmenetluse alus või kui seksuaalselt väärkohtlevalt käituv laps on oma ea tõttu süüvõimetu. Ärakuulamine peab üldjuhul toimuma kümne tööpäeva jooksul ärakuulamise vajaduse ilmnemisest.  2 (3) Ärakuulamine toimub üldjuhul lastemaja ruumides. Ärakuulamise võib korraldada muus selleks sobivas ja lapse jaoks turvalises kohas, kui see on lastemaja töötaja hinnangul lapse parimates huvides. (4) Eesmärgiga vältida lapse korduvat küsitlemist seoses juhtumi asjaoludega, võivad lastemaja ruumides toimuvat ärakuulamist selle toimumise ajal kõrvalruumis või videosilla vahendusel jälgida teised lastemaja töötajad ja nende kaasatud spetsialistid, kes osalevad lapse väärkohtlemise juhtumi menetlemises või lapse abivajaduse hindamises või osutavad lapsele teenuseid või muud abi. (5) Kui laps avaldab ärakuulamisel seksuaalsele väärkohtlemisele viitavat teavet, lõpetab lastemaja töötaja ärakuulamise ning edastab saadud teabe viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. § 4. Lapse ärakuulamise video- ja helisalvestamine ning salvestise säilitamine ja väljastamine (1) Lapse ärakuulamine videosalvestatakse, välja arvatud juhul, kui laps sellega ei nõustu. Sellisel juhul ärakuulamine helisalvestatakse lapse nõusolekul. (2) Sotsiaalkindlustusamet väljastab ärakuulamise salvestise Politsei- ja Piirivalveametile, prokuratuurile või kohtule nende nõudmise korral, mille kohta koostatakse kirjalik üleandmisakt. (3) Ärakuulamise salvestist säilitatakse Sotsiaalkindlustusametis digitaalsel andmekandjal kuni kuus kuud ärakuulamisest arvates. Ärakuulamise salvestis hävitatakse andmekandjalt kustutamise teel pärast salvestise väljastamist menetlejale lõike 2 kohaselt või nimetatud aluse puudumise korral kuue kuu möödumisel ärakuulamisest. § 5. Meetmete tulemuslikkuse jälgimine Lastemaja töötaja jälgib lapse abistamiseks rakendatud meetmete mõju ja tulemuslikkust kolme kuu jooksul viimasest Sotsiaalkindlustusameti menetlustoimingust lapse suhtes. § 6. Koostöö Seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel laste heaolu toetavate meetmete arendamiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet püsivat koostööd Politsei- ja Piirivalveameti, prokuratuuri, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja seksuaalvägivalla kriisiabi osutavate tervishoiuasutustega. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Justiits- Eelnõu § 2 lõike 3 esimese lause Ei arvestatud. Täname ettepaneku ministeerium kohaselt peab lastemaja ruumides eest, kuid me ei pea eelnõu olema võimalik teha täpsustamist vajalikuks. süüteomenetluse toiminguid, Süüteomenetluse toiminguid – ka eelkõige lapse ülekuulamist ja juhul, kui need tehakse lastemaja kohtuarstlikku läbivaatust. Palume ruumides – teeb alati menetleja, nt sättes täpsustada, millist lapse PPA. Kriminaalmenetluse toiminguid ülekuulamist peab olema võimalik tehakse kriminaalmenetluse lastemaja ruumides teha. Kuna seadustiku (KrMS) alusel. KrMS § 70 lastemaja lahutamatuks osaks on kohaselt võib alaealise tunnistaja või kujunenud lapse kannatanu ülekuulamise küsitlemisel/ülekuulamisel video- videosalvestada, KrMS § 70 lõikes 2 ja/või helisalvestamise võimaluse nimetatud juhtudel tuleb seda teha, kui pakkumine, teeme ettepaneku on kavas kasutada seda ülekuulamist täpsustada sõnastust vastavalt kas tõendina kohtumenetluses. Seega on „lapse video- või helisalvestatud lapse ülekuulamise ja selle ülekuulamist“ või „lapsesõbraliku videosalvestamise kord juba KrMS-is menetluse põhimõtetest lähtuvat reguleeritud ja leiame, et selle mõnede lapse ülekuulamist“ või „lapse aspektide eraldi väljatoomine küsitlemise põhimõtetest lähtuvat lastemaja kontekstis ei ole vajalik ja lapse ülekuulamist“. võib isegi olla segadusttekitav. Alaealise ülekuulamine lastemajas ei erine sisult ja vormilt ülekuulamisest mujal ja võib eeldada, et menetlejad lähtuvad lapse küsitlemisel alati ka lapsesõbraliku menetluse ning lapse küsitlemise põhimõtetest. KrMS § 70 lg 2 nimetatud juhul kaasatakse ülekuulamisse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoog. Antud sätte eesmärk on kehtestada nõue, et SKA peab looma lastemaja ruumides füüsilised ja tehnilised võimalused süüteomenetluse toimingute läbiviimiseks, et täita lastemaja tegevusele seatud eesmärke. Selleks peavad lastemajas kindlasti olema lapse ülekuulamiseks sobiv ruum (küsitlustuba) ja vajalikud nõuetekohased tehnilised vahendid ülekuulamise videosalvestamiseks, aga arvestada tuleb ka muude võimalike õigusaktidest tulenevate nõuetega. Eelnõu § 2 lõike 3 teine lause Ei arvestatud. Täname sisulise sedastab, et lapse ja tema ettepaneku eest, kuid selgitame, et võimaliku väärkohtleja kokkupuude sõnastuse muutmine ei ole vajalik. lastemajas peab olema välistatud. Juhul kui väärkoheldud lapse huvides Eesmärk vältida lapse on taastava õiguse rakendamine, ei traumeerimist või taasohvristamist korraldata lapse kohtumist olukorras, kus ta võiks kokku väärkohtlejaga lastemaja ruumides. puutuda tema võimaliku Lastemajas võivad toimuda taastava väärkohtlejaga, on igati mõistetav. õiguse rakendamise otsustamiseks ja Siiski võib kokkupuude võimaliku seotud osapoolte kohtumise väärkohtlejaga olla vajalik lapse ettevalmistamiseks vajalikud huvides ehk juhul, kui toimub individuaalsed eelkohtumised taastava õiguse kohtumine näiteks lastemaja töötajatega ja taastava peresiseste või eakaaslaste õiguse vahendajaga, kuid lapse ja vaheliste väärkohtlemise juhtumite väärkohtleja ühine kohtumine korral. Praegune sõnastus välistaks korraldatakse mujal neutraalsel pinnal, selliste kohtumiste võimaluse nt Sotsiaalkindlustusameti muudes lastemaja ruumides. Palume ruumides. Seega puudub vajadus kaaluda sõnastuse muutmist kehtestada erandit eelnõus toodud näiteks selliselt, et kokkupuude põhimõttest, et lastemaja ruumides ei lastemajas peab olema välistatud, tohi väärkoheldud laps oma võimaliku välja arvatud juhul, kui see toimub väärkohtlejaga kokku puutuda. kokkulepitud taastava õiguse kohtumise raames vms. Eelnõu § 2 lõige 4 on sõnastatud Arvestatud. Eelnõu § 2 lõige 4 on selliselt, et lastemajas töötavad ümber sõnastatud: „…kes on Sotsiaalkindlustusameti kompetentsed laste ja noorte lastekaitsetöötajad, kes on seksuaalkäitumise ning seksuaalse kompetentsed laste ja noorte väärkohtlemise küsimustes.“ seksuaalkäitumise ning seksuaalse väärkohtlemise alal. Et vältida mitmeti mõistetavust, palume „kompetentsed /…/ seksuaalse väärkohtlemise alal“ sõnastada teisiti, näiteks „kompetentsed /…/ seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ning toe pakkumise alal“ vms. Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab Arvestatud. Eelnõu § 3 lõiget 1 on ärakuulamise tähenduse. Nimelt on täiendatud vastavalt ettepanekule, ärakuulamine eelnõu tähenduses lisatud on lapse küsitlemise lapse vanust ja arengulist eripära põhimõtetest lähtumine. arvestav lapsega tehtav lastemaja töötaja intervjuu, millega kogutakse Lapsesõbralikkus on üks lastemaja teavet lapse suhtes või lapse poolt mudeli aluspõhimõtteid vastavalt väärkohtlemise toimumisest ning Barnahusi kvaliteedinõuetele ning teavet lapse abivajadusest. Palume lastemajas pakutav lapsesõbralik kaaluda sõnastuse täiendamist keskkond (eelnõu § 2) rajaneb selliselt, et lisaks lapse vanuse ja lapsesõbraliku menetluse põhimõtetel. arengulise eripära arvestamisele lähtutakse ka lapsesõbraliku menetluse või lapse küsitlemise põhimõtetest. Eelnõu § 3 lõike 2 esimeses lauses Arvestatud. Eelnõu seletuskirja sedastatakse, et lastemaja töötaja vastavat osa on täiendatud kuulab lapse ära väärkohtlemise selgitusega, et kriminaalmenetluse toimumise kahtluse korral, kui alusele annab hinnangu uurimisasutus puudub kriminaalmenetluse alus või prokuratuur, seega peab lastemaja või kui seksuaalselt väärkohtlevalt töötaja enne lapse ärakuulamist käituv laps on oma ea tõttu veenduma, et antud olukorras ei ole süüvõimetu. Palume alust kriminaalmenetluseks ja lapse kriminaalmenetluse aluse suhtes menetlustoimingute tegemiseks puudumise osas seletuskirjas (vt KrMS § 193 lg 1). Selleks võib täpsustada, kes ja kuidas määruse lastemaja töötaja uurimisasutuse või kontekstis kriminaalmenetluse prokuratuuriga konsulteerida või aluse puudumise tuvastab ning korraldada võrgustikukohtumise millest sealjuures lähtutakse. politseiuurija ja/või prokuröri ja teiste Lisaks tekib küsimus, kuidas vajalike spetsialistide osavõtul, mille plaanitakse käituda juhtudel, mil põhjal otsustatakse lapse menetluse mittealustamine on ärakuulamise vajadus. Samuti on vaidlustatud ja lõppseisukoht alles seletuskirja lisatud selgitus, et kui selgitamisel? Palume seletuskirja lastemaja töötaja on veendunud selles, vastavalt täiendada. et antud olukorras kriminaalmenetlust ei alustata, kuid lapse ärakuulamine on asjaolude selgitamiseks vajalik, võib lapse ära kuulata sõltumata sellest, kas kriminaalmenetluse alustamata jätmist saab vaidlustada või kas seda tehakse. Vastasel juhul võib lapse ärakuulamine viibida, mis ei ole lapse huvides. Eelnõu § 3 lõige 4 näeb ette, et Arvestatud osaliselt. Täname eesmärgiga vältida lapse korduvat ettepanekute eest, millest osa saime küsitlemist juhtumi asjaolude osas, arvestada. võivad lastemaja ruumides 1) Leiate, et kõrvalruumist toimuvat ärakuulamist selle ärakuulamise jälgimiseks tuleb toimumise ajal kõrvalruumis jälgida sätestada lapse informeerimise ja tema teised lastemaja töötajad ja nende nõusoleku saamise nõue. Me ei pea kaasatud spetsialistid, kes lapse teavitamise nõude lisamist osalevad lapse väärkohtlemise eelnõusse vajalikuks, kuna lapse juhtumi menetlemises või lapse teavitamine ja talle oluliste asjaolude abivajaduse hindamises või selgitamine eakohasel viisil on osutavad lapsele teenuseid või lahutamatu osa lastemajas pakutavast muud abi. lapsesõbralikust menetlusest. 1) Leiame, et sarnaselt eelnõu § 4 Täiendasime seletuskirja vastavat osa lõikele 1, mille kohaselt lapse selgitusega, et lapsesõbraliku ärakuulamine videosalvestatakse menetluse tagamiseks tuleb vaid lapse nõusolekul, tuleb ka see ärakuulamise alguses alati last säte sõnastada selliselt, et teavitada ärakuulamist jälgivatest kõrvalruumist ärakuulamise inimestest, tutvustada neid talle ja jälgimine toimub juhul, kui last on selgitada eakohasel viisil ärakuulamise sellest eelnevalt informeeritud ning jälgimise põhjuseid. Lapsele tuleb ta on andnud nõusoleku. tutvustada ka videosilla vahendusel vestlust jälgivaid inimesi. Laps peab 2) Lisaks viitame, et sõnastuses ei teadma, kes ja mis eesmärgil tema ole täpsustatud jälgimise viisi. Kas vestlust kuuleb ja näeb. mõeldud on üksnes Mis puutub lapse nõusolekusse, siis videosalvestuse jälgimist või ka me ei pea põhjendatuks seda peegelklaasi kaudu jälgimist? sätestada ärakuulamise formaalse Palume see seletuskirjas välja tuua eeldusena, kuid lapsesõbraliku ning juhul, kui see on asjakohane, menetluse põhimõtted nõuavad siis vastav täpsustus ka eelnõus kahtlemata lapse seisukohaga teha. arvestamist. Selgitasime seletuskirjas täiendavalt, et kui laps on juba andnud 3) Samuti tekib küsimus, kas on nõusoleku ärakuulamise oluline, et tegemist on just vahetu salvestamiseks, siis ei ole vajalik eraldi kõrvalruumiga või võib jälgimine nõusolekut ärakuulamise jälgimiseks. video või telesilla vahendusel Kui laps on aga kindlalt vastu sellele, et toimuda ka teise asukohta? Sellisel teised isikud tema vestlust juhul ei ole lapsel võimalik vahetult kõrvalruumis või videosilla vahendusel teada saada, kes on kõrvalruumis jälgivad, siis tuleb ärakuulamise jälgivad isikud ning tal ei pruugi läbiviimisel sellega arvestada. tekkida selle kohta küsimusi. Samas on lapsel õigus teada, kes 2) Toote välja, et sätte sõnastuses ei tema ärakuulamist jälgivad ning see ole täpsustatud jälgimise viisi. Oleme võib mõjutada ka tema nõusoleku täpsustanud sätte sõnastust, viidates andmist. Palume seletuskirja ja nii kõrvalruumis kui videosilla asjakohasel juhul ka eelnõu vahendusel jälgimisele. Samuti oleme vastavalt täpsustada. neid võimalusi täiendavalt selgitanud seletuskirja vastavas osas. 3) Küsite, kas ärakuulamise jälgimine peab toimuma just vahetult kõrvalruumi või võib jälgimine video või telesilla vahendusel toimuda ka teise asukohta. Küsimus on asjakohane ja selguse huvides täpsustasime määruses, et jälgimine võib toimuda kas kõrvalruumis või videosilla vahendusel. Leiame, et jälgimine võib vajadusel toimuda ka väljaspool lastemaja ruume, nt spetsialisti enda tööruumides, kus on tagatud konfidentsiaalsus. Selline vajadus võib tekkida ka asjaosalistest sõltumatutel põhjustel, nt pandeemia tõttu. Selline korraldus ei takista videosilla abil vestlust jälgivate inimeste tutvustamist lapsele ja seda tuleb alati teha. Siiski oleme seletuskirjas täpsustanud, et võimaluse korral tuleks eelistada ärakuulamist jälgivate inimeste kohalolu lastemajas, kus lapsel on soovi korral võimalik nendega päriselt kohtuda. Eelnõu § 4 reguleerib lapse Arvestatud. Eelnõu § 4 pealkirja on ärakuulamise videosalvestamist täiendatud. Eelnõu § 4 lõike 1 ning salvestamise säilitamist ja sõnastust on täpsustatud, et väljastamist. Kuivõrd lõike 1 ärakuulamise võib helisalvestada lapse kohaselt võidakse nõusolekul, juhul kui laps ei nõustunud videosalvestamise asemel videosalvestamisega. salvestada ka üksnes heli, siis  peaks ka sätte pealkiri sisaldama nii video- kui helisalvestamist. Lõike 1 teisest lausest ei selgu, kas videosalvestamise võib asendada helisalvestamisega lähtuvalt sellest, et laps ei nõustu videosalvestamisega või on mõeldud asendamine ka muudes olukordades, näiteks kui videosalvestamine ei ole võimalik tehnilistel põhjustel vms. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täpsustada. Lõpetuseks rõhutame, et võttes Teadmiseks võetud. Täname arvesse Riigikohtu praktikat (vt nt olulisele kohtupraktikale tähelepanu alles hiljutine Riigikohtu lahend nr juhtimast ja kinnitame, et eelnõu 1-21-1652/56), on oluline tagada, et koostamisel ja ka lastemajade edasise laste küsitlemine ei ohustaks tööpraktika kujundamisel (koostöös (võimaliku) kriminaalmenetluse õiguskaitseasutustega) on üheks läbiviimist. eesmärgiks laste väärkohtlemise juhtumite uurimise ja kriminaalmenetluse edukuse toetamine, sh laste korduva küsitlemise vältimine. Sise- Eelnõu § 1 selgitab, et antud Arvestatud. Täname tähelepanu ministeerium eelnõus kasutatakse väärkoheldud juhtimast, vaatasime termini laps lapse ja seksuaalselt kasutuse veelkord üle. Selgitame, et väärkohtlevalt käituva lapse eelnõu § 3 lõikes 2 on terminit laps määratlemisel üht terminit „laps“. siiski kasutatud §-s 1 toodud Samas pole seda kasutatud § 3 tähenduses, aga kuna süüvõimetus on lõikes 2, mis selgitab lapse asjakohane vaid väärkohtlemise ärakuulamise protsessi. Palume toimepanija puhul, siis pidasime terminite kasutuse veelkord üle vajalikuks selle eraldi välja tuua. Seega vaadata ja vajadusel parandada. lõike 2 esimese lause esimene pool kehtib nii väärkoheldud kui väärkohtleva käitumisega lapse suhtes, aga lause teine pool vaid väärkohtleva käitumisega lapse suhtes. Eelnõu § 4 lõiked 2 ja 3 näevad Arvestatud. Eelnõus kasutati terminit ette, et lapse ärakuulamise menetleja KrMS § 16 lg 1 tähenduses videosalvestis väljastatakse ja asjakohased asutused olid menetlejale tema nõudmisel ning nimetatud seletuskirjas, kuid parema salvestis hävitatakse pärast arusaadavuse tagamiseks tõime salvestise väljastamist menetlejale. asutused välja ka eelnõu § 4 lõikes 2. Seletuskirjas puudub täpsem Täiendasime vastavalt ka eelnõu § 4 selgitus, keda on mõeldud lõiget 3. salvestiste võimalike välja küsijatena. Õigusselguse huvides palume asendada eelnõu § 4 lõigetes 2 ja 3 sõna „menetleja“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet, prokuratuur või kohus“, sest antud juhtumites võib tekkida olukordi, kus salvestise väljastamist võib taotleda peale menetleja ka prokuratuur ning teatud olukorras ka kohus. Kuna lastekaitseseadus terminit „menetleja“ ei ava, siis oleks määruse teksti parema arusaadavuse tagamiseks mõistlik puudutatud asutused välja tuua. Eelnõu § 6 näeb ette, et Ei arvestatud. Täname ettepaneku abivajavate laste heaolu toetavate eest, kuid selgitame, et eelnõu § 6 meetmete arendamiseks teeb puudutab asutustevahelist püsivat Sotsiaalkindlustusamet püsivat (formaliseeritud) koostööd laste koostööd Politsei- ja seksuaalse väärkohtlemise Piirivalveameti, prokuratuuri, Eesti juhtumitega tegelemisel ning Kohtuekspertiisi Instituudi ja lastemajas pakutavate meetmete seksuaalvägivalla kriisiabi arendamisel, mis on seni toimunud osutavate tervishoiuasutustega. asutustevaheliste lepingute alusel. Õigusselguse huvides palume Kohaliku omavalitsuse üksused ja lisada kohalikud omavalitsused või sealsed lastekaitsetöötajad on kohaliku omavalitsuse kahtlemata olulised osapooled ja lastekaitsetöötajad püsiva koostööpartnerid laste abistamisel abivajavate laste heaolu toetavate seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel, meetmete arendamise kuid me ei pea mõistlikuks kohustada koostööpartneriteks. Sotsiaalkindlustusametit kõigi kohaliku omavalitsuse üksustega selliseks formaliseeritud koostööks. Koostöö kohaliku omavalitsuse üksuste, nende esindusorganisatsioonide ja lastekaitsetöötajatega toimub ja jätkub lastekaitseseaduse § 8 alusel vajaduspõhiselt. Lisasime selle selgituse seletuskirja. Selguse suurendamiseks täpsustasime § 6 sõnastust, et viidatud koostöö ei puuduta üldiselt abivajavate laste, vaid just lastemaja tegevuse fookuses olevatel seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel laste heaolu toetavaid meetmeid.  Sotsiaalkaitseministri määruse „Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamise tingimused ja kord Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA). Nende ülesannete täitmiseks on SKA loonud lastemajad Eesti eri piirkondades. Määruses selgitatakse lastemaja mõistet ja olulisi nõudeid lastemaja keskkonnale. Samuti selgitatakse väärkohtlemise juhtumiga seotud lapse ärakuulamise mõistet ja korda ning lapse ärakuulamise video- ja helisalvestamise ning salvestiste säilitamise ja väljastamise tingimusi. Määrus kehtestatakse Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) muudetud lastekaitseseaduse (LasteKS) § 291 alusel, mis jõustus 08.05.2022. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Maarja Kärson (626 9283, [email protected]). Määrus on välja töötatud koostöös SKA- ga. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]) 1.3. Märkused Määrus on seotud Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE), millega muu hulgas täiendati LasteKS-i uute normidega (§ 15 lg 3 p 61 ja § 291). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest paragrahvist. Paragrahvis 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala, milleks on seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamise tingimused ja kord SKA-s. Määrus kehtestab täpsemad nõuded LasteKS § 291 lõikes 3 nimetatud SKA ülesannete täitmiseks ning lapse ärakuulamise salvestiste säilitamise ja väljastamise korra. Paragrahvis 2 kehtestatakse nõuded lapsesõbraliku keskkonna pakkumisele lapse suhtes lastekaitse- ja süüteomenetluse toimingute tegemiseks ning lapse taastumist toetavate teenuste osutamiseks, mis on SKA ülesanne LasteKS § 291 lõike 3 punkti 1 alusel. Paragrahvis määratletakse ühtlasi lastemaja mõiste, mis on Eestis käibel juba alates 2017. aastast, kuid mida ei ole siiani õigusaktide tasandil selgitatud. Lõikes 1 selgitatakse, mida tähendab lapsesõbraliku keskkonna pakkumine lapse suhtes lastekaitse- ja süüteomenetluse toimingute tegemiseks ning lapse taastumist toetavate teenuste osutamiseks. See tähendab lapse heaolu toetavat ja tema vajadustega arvestavat keskkonda, mis hõlmab eelnimetatud tegevusteks vajalikke ruume ja seadmeid ning pädevat personali. Sellist keskkonda nimetatakse lõike 1 kohaselt lastemajaks. Lastemaja loodi Eestis riikliku teenusena seksuaalselt väärkoheldud lastele 2017. aastal. Praeguseni on SKA nn lastemajateenust korraldanud oma lastekaitsealaste ülesannete osana LasteKS § 15 lõigete 2 ja 3 alusel, kuid selguse huvides anti SKA-le vastav ülesanne sõnaselgelt ka LasteKS § 15 lõike 3 punktis 61. SKA lastemaja tegevus lähtub lastemaja ehk Barnahusi mudelist, mille aluspõhimõtteid ja meetmeid on kirjeldatud 2017. aastal avaldatud rahvusvahelistes Barnahusi kvaliteedinõuetes1 (edaspidi kvaliteedinõuded). Lastemaja mudel on kasutusel paljudes Euroopa riikides ning on Euroopa Nõukogu2 ja ÜRO3 poolt tunnustatud hea praktika vägivalla ohvriks langenud või seda tunnistanud laste abistamiseks. Ka Euroopa Komisjon on 2021. aastal vastu võetud lapse õiguste strateegias4 lubanud jätkuvalt toetada EL-is lastemajade loomist (vt strateegia punkt 3). Eestis on praegu lastemajad kolmes piirkonnas (Tallinnas, Tartus, Jõhvis), peagi avatakse lastemaja ka Pärnus, kuid kõigis lastemajades saavad lapsed vajaduse korral abi elukohast sõltumata. Kvaliteedinõuetes on selgitatud, et lastemaja mõte on pakkuda igale lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist uurimise ja kohtumenetluse käigus. Kvaliteedinõuded kujutavad endast ülevaadet erinevatest põhimõtetest ja tegevustest, põhifunktsioonidest ja institutsionaalsetest kokkulepetest, mis sellist lapsesõbralikku, tõhusat ja koordineeritud sekkumist võimaldavad (vt kvaliteedinõuded, lk 5). Kvaliteedinõuded koosnevad kümnest nõudest: 1) lastemaja tegevuse aluspõhimõtted, 2) valdkondade- ja asutustevahelise koostöö alused, 3) kaasatud sihtrühm, 4) lapsesõbralik keskkond, 5) asutustevaheline juhtumikorraldus, 6) lapse küsitlemine, 7) arstlik läbivaatus, 8) nõustamisteenused, 9) võimekuse suurendamine, 10) ennetus- ja teavitustöö. Kvaliteedinõuete osaks on ka näited indikaatoritest ja tõenditest, mis aitavad kindlaks teha nõuete täitmist. Kvaliteedinõuetest tuleb lähtuda lastemajades pakutava abi ja teenuste kvaliteedi edasiarendamisel, arvestades Eesti õigus- ja sotsiaalsüsteemi eripärasid ja vajaduse korral nõudeid sellele kohandades. Samas ei ole tegemist praegu Eestile või SKA- le õiguslikult siduvate nõuetega, välja arvatud käesoleva määrusega otseselt üle võetud osas. Lõikes 2 kehtestatakse tähtsamad nõuded lastemaja ruumidele, mis peavad olema planeeritud, kujundatud ja sisustatud lapsesõbralikult, et laps tunneks end seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt. Kui ruumid ei asu eraldi hoones, peavad need olema teistest hoone ruumidest ja nende kasutusotstarbest piisavalt eraldatud. Lõige 2 põhineb 4. kvaliteedinõudel. Lapsesõbralik keskkond on üks lastemaja mudeli olulisi komponente, mis toetab juba eespool viidatud mudeli rakendamise eesmärki. Lastemajas tehakse toiminguid samal ajal kulgevates lastekaitsemenetluses (nt lapse ja perega vestlemine, lapse ärakuulamine, lapse abivajaduse hindamine, lapse ja pere nõustamine) ja süüteomenetluses (uurimistoimingud, nt lapse ülekuulamine, kohtuarstlik läbivaatus). Samuti osutatakse lastemajas võimaluse korral lapsele vajalikke teenuseid (psühholoogiline abi, nõustamine, teraapiad) ja teatud tervishoiuteenused (arsti läbivaatus või nõustamine). Kirjeldatud toiminguteks ja teenuste osutamiseks peavad lastemajas olema sobivad, lapsesõbralikult kujundatud ja sisustatud ruumid koos vajalike 1 Kättesaadavad: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Lastekaitse/barnahus_kvaliteedistandardid.pdf 2 Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2010. a suunised lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta. Kättesaadav: https://www.coe.int/en/web/children/child-friendly-justice. 3 ÜRO peasekretäri lastevastase vägivalla küsimuste eriesindaja 2019. a raport. Kättesaadav: https://violenceagainstchildren.un.org/sites/violenceagainstchildren.un.org/files/keeping_the_promise. pdf 4 ELi lapse õiguste strateegia (2021). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0142&from=en tehniliste vahenditega. Kvaliteedinõuetes on selgitatud, et turvalise, neutraalse ja lapsesõbraliku keskkonna loomisel on keskne koht ärevuse vähendamisel ja uue traumeerimise vältimisel. Lapsesõbralik keskkond aitab lastel paremini anda avameelseid ütlusi, mis on olulised lapse turvalisuse ja kaitse tagamisel, füüsilise ja vaimse taastumise vajaduse määramisel, samuti eduka kriminaaluurimise ja kohtumenetluse kindlustamiseks. Hoone ülesehitus ja ruumide paigutus on määrava tähtsusega, et tagada kõikidele lastele juurdepääs teenustele ning kindlustada laste privaatsus ja turvalisus (vt kvaliteedinõuded, lk 26). Lõige 3 kehtestab nõude, et lastemaja ruumides peab olema võimalik teha süüteomenetluse toiminguid, eelkõige lapse ülekuulamist ja kohtuarstlikku läbivaatust. Lapse ja tema võimaliku väärkohtleja kokkupuude lastemajas peab olema välistatud. Lõige 3 põhineb 4., 6. ja 7. kvaliteedinõudel. Hoidmaks ära väärkoheldud lapse uut traumeerimist kriminaaluurimise käigus, on lastemaja oluline funktsioon nii Eestis kui teistes riikides kriminaalmenetluse toimingute tegemine, eelkõige lapse ülekuulamise korraldamine lastemaja ruumides. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) võimaldab ülekuulamist läbi viia igal pool, ka lastemajas. Lapse küsitlemise käsiraamatus5 on välja toodud, et lapse küsitlemisel on keskkond oluline ning lastele mõeldud ülekuulamisruumide kasutamine võimaldab muuta menetluse lapsesõbralikumaks, laps tunneb end sel juhul turvalisemalt ja tal on kergem toimunud sündmusi meenutada (lk 66). Lastemajas soodustab turvatunde tekkimist veelgi kogu sealne õhkkond ja lastemaja personali pakutav toetus nii lapsele kui lapsevanemale. Nagu eespool juba viidatud, võib ülekuulamine lastemajas aidata kaasa kriminaalmenetluse edukale läbiviimisele, sest lapsesõbralik keskkond aitab lastel paremini anda avameelseid ütlusi. Lapse ülekuulamiseks peavad lastemajas olema sobiv ruum (küsitlustuba) ja vajalikud nõuetekohased tehnilised vahendid ülekuulamise videosalvestamiseks vastavalt KrMS § 70 lõikele 3. Lastemajas viib ülekuulamise läbi menetleja ning videosalvestamisel kasutatakse üldjuhul lastemaja salvestustehnikat, kuid menetlejale kuuluvat andmekandjat (mälukaart). Menetleja võib kasutada ka oma salvestustehnikat. Lastemaja ruumid peavad võimaldama ka lapse kohtuarstlikku läbivaatust kriminaalmenetluse raames. Selleks peab lastemajas olema sobiv ruum (tervisetuba) koos vajaliku ja nõuetekohase sisseseade ja tehniliste vahenditega, sh läbivaatuslaud ja videokolposkoop lapse suguelunditel esinevate vigastuste ja kahjustuste dokumenteerimiseks fotol või videosalvestisel. Arvestada tuleb ka muude võimalike õigusaktidest tulenevate nõuetega. Lõike 3 teise lause kohaselt peab lapse ja tema võimaliku väärkohtleja kokkupuude lastemajas olema välistatud. See on nõutav lapse turvalisuse tagamiseks ja korduva traumeerimise vältimiseks ning lapse turvatunde ja heaolu toetamiseks. Lõige 4 sätestab, et lastemajas töötavad SKA lastekaitsetöötajad, kes on kompetentsed laste ja noorte seksuaalkäitumise ning seksuaalse väärkohtlemise küsimustes. LasteKS-is sätestatud ülesandeid täitvad SKA ametnikud on lastekaitsetöötajad vastavalt LasteKS § 18 lõikele 1 ning nad peavad vastama LasteKS §-des 19 ja 20 sätestatud nõuetele. Seega peab lastemaja töötajal olema kõrgharidus ja erialane ettevalmistus ning vähemalt kaheaastase tööstaaži korral (mitte üksnes lastemajas, vaid üldiselt lastekaitsetöötajana) sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Lisaks peavad lastemaja töötajal olema eriteadmised ja -oskused laste ja noorte seksuaalkäitumise ning seksuaalse väärkohtlemise olemuse ja sellest puudutatud laste abistamise kohta, et osata hinnata lapse abivajadust ja vajaduse korral lapse käitumisega seotud riske ning toetada last ja tema lähedasi. See hõlmab lapse seisundile ja vajadustele vastavat emotsionaalset ja psühholoogilist tuge ja nõustamist, 5 Justiitsministeerium. Lapse küsitlemise käsiraamat. (2016). Kättesaadav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat sh vajaduse korral psühhosotsiaalset (kriisi)abi, aga ka sobivate teenuste ja muude abimeetmetega seonduvat nõustamist. Samuti peab lastemaja töötajal olema lapse küsitlemise oskus, et laps LasteKS § 29 lõike 3 punkti 2 alusel ära kuulata (vt ka käesoleva määruse § 3). Käesoleva lõike alusel tuleks SKA-s välja töötada lastemaja töötaja kompetentsimudel, milles määratakse kindlaks lastemaja töötajalt nõutavad teadmised ja oskused ning viisid nende omandamiseks. Vastavalt LasteKS § 291 lõike 3 punktile 3 võib SKA kaasata lapse abivajaduse või riskide hindamisse asjakohaseid spetsialiste, nt arsti, kliinilise psühholoogi, terapeudi, õpetaja vms. Need kaasatavad spetsialistid ei ole lastemaja töötajad määruse § 2 lõike 4 tähenduses. Paragrahvis 3 selgitatakse LasteKS § 291 lõike 3 punktis 2 nimetatud lapse ärakuulamise mõistet ja kehtestatakse selle toimingu läbiviimise täpsem kord. Lõike 1 kohaselt on ärakuulamine lapse küsitlemise põhimõtetest lähtuv ning lapse vanust ja arengulist eripära arvestav lapsega tehtav lastemaja töötaja intervjuu, millega kogutakse teavet lapse suhtes või lapse poolt väärkohtlemise toimumisest ning teavet lapse abivajadusest. Ärakuulamine erineb lapsega lihtsalt vestlemisest selle poolest, et ärakuulamisel on kindel eesmärk koguda teavet väärkohtlemise toimumise kohta ning seda tehakse ettevalmistatud intervjuukava abil. Tegemist on poolstruktureeritud intervjuuga, mille puhul kasutatakse küll ettevalmistatud kava, kuid vajaduse korral muudetakse küsimusi või nende järjekorda ning küsitakse täpsustavaid küsimusi, arvestades lapse antavat teavet. Lapse küsitlemisel lähtutakse lapse küsitlemise põhimõtetest, mida on kirjeldatud näiteks 2016. a lapse küsitlemise käsiraamatus (vt allmärkus 5). Ärakuulamine sarnaneb ülekuulamisega kriminaalmenetluses, kuid seda teeb politseiuurija asemel lastemaja töötaja. Lastemaja töötajad on läbinud täiendkoolitusena lapse küsitlemise koolitusi sarnaselt politseiuurijatega. Lõikes 2 täpsustatakse lapse ärakuulamise eeldusi ja aega. Lastemaja töötaja kuulab lapse ära väärkohtlemise kahtluse korral, kui puudub kriminaalmenetluse alus või kui seksuaalselt väärkohtlevalt käituv laps on oma ea tõttu süüvõimetu. Lapse ärakuulamine peab üldjuhul toimuma kümne tööpäeva jooksul ärakuulamise vajaduse ilmnemisest. Antud lõige annab suunised lastemaja töötajale otsustamaks, kas laps ära kuulata. LasteKS § 291 lõike 3 punkti 2 kohaselt kuulatakse laps ära väärkohtlemise väljaselgitamiseks. Lapse väärkohtlemise kahtluse korral on ärakuulamise eeldus, et lapsega juhtunu (kas väärkohtlemine toimus) on ebaselge ning puudub kriminaalmenetluse alus. KrMS § 194 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetluse alusele annab hinnangu uurimisasutus või prokuratuur, seega peab lastemaja töötaja enne lapse ärakuulamist veenduma, et antud olukorras ei ole alust kriminaalmenetluseks ja lapse suhtes menetlustoimingute tegemiseks (vt KrMS § 193 lg 1). Selleks võib lastemaja töötaja uurimisasutuse või prokuratuuriga konsulteerida või korraldada võrgustikukohtumise politseiuurija ja/või prokuröri ja teiste vajalike spetsialistide osavõtul, mille põhjal otsustatakse lapse ärakuulamise vajadus. Kui väärkohtlemise toimumise kohta on olemas kas või vähene või kaudne teave, võib see juba kriminaalmenetluseks alust anda ning lapse korduva küsitlemise vältimiseks tuleb ta menetleja poolt üle kuulata. Ärakuulamine on asjakohane vaid juhul, kui kahtlustatakse lapse väärkohtlemist, kuid selle kohta puudub täpsem teave. Kui lastemaja töötaja on veendunud selles, et antud olukorras kriminaalmenetlust ei alustata, kuid lapse ärakuulamine on asjaolude selgitamiseks vajalik, võib lapse ära kuulata sõltumata sellest, kas kriminaalmenetluse alustamata jätmist saab vaidlustada või kas seda tehakse. Lapse ärakuulamine ei asenda ega takista lapse ülekuulamist kriminaalmenetluse raames, kui seda hiljem siiski alustatakse, samas on lapse huvides oluline ta ära kuulata nii kiiresti kui võimalik pärast kahtluste tekkimist (vt ka lõike 2 teine lause). Kui tegemist on seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapsega, kuulatakse laps ära juhul, kui ta on ea tõttu süüvõimetu ehk alla 14-aastane (karistusseadustiku § 33). Sellisel juhul tema suhtes kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse (KrMS § 201 lg 1), kuid siiski on vaja välja selgitada väärkohtlemise toimepanemine, samuti lapse väärkohtleva käitumise põhjused ja sellega seotud abivajadus. Sel eesmärgil kuulab lastemaja töötaja lapse ära. Süüvõimelise ehk vähemalt 14-aastase alaealise väärkohtleja puhul on võimalik alustada kriminaalmenetlust ning laps menetluse raames üle kuulata, et kuriteo toimumine välja selgitada. Sel juhul ei ole määruse lõikele 1 vastav ärakuulamine vajalik, kuid lastemajas võidakse lapsega siiski vestelda tema abivajaduse hindamise eesmärgil. Seksuaalselt väärkohtlevalt käituv laps on spetsiifilise abivajadusega laps, keda tuleb asjatundlikult toetada, tema abivajadust (sh käitumise juurpõhjuseid) hinnata ja teda seejärel abistada. Paljudel seksuaalselt väärkohtlevatel lastel on varasem traumakogemus, nad võivad olla ise kogenud seksuaalset või muud liiki väärkohtlemist. Seetõttu on lastemaja töötajate eriteadmised ja - oskused abiks nende laste vajaduste hindamisel ja neile sobivaimate abimeetmete leidmisel. Lõike 2 teise lause kohaselt peab lapse ärakuulamine üldjuhul toimuma kümne tööpäeva jooksul ärakuulamise vajaduse ilmnemisest. Lapse ärakuulamine tuleb korraldada võimalikult kiiresti pärast väärkohtlemise kahtluse tekkimist, sest lapsed võivad mõningaid asjaolusid unustada kiiremini kui täiskasvanud. Samuti kogutakse ärakuulamisel teavet lapse abivajadusest, mis võib olla tingitud ka muust kui väärkohtlemisest, ning laps võib vajada kiiret abi. Tegemist ei ole siiski jäiga tähtajaga, sest SKA-l ei ole alati võimalik lapse ärakuulamist selle aja jooksul tagada (nt laps haigestub, lapse esindaja ei vii teda õigel ajal lastemajja vms). Igal juhul ei tohi ärakuulamine mõjuva põhjuseta viibida. Lõike 3 kohaselt toimub lapse ärakuulamine üldjuhul lastemaja ruumides, aga selle võib korraldada ka muus selleks sobivas ja lapse jaoks turvalises kohas, kui see on lastemaja töötaja hinnangul lapse parimates huvides. Lastemaja on lapse heaolu toetav ja tema vajadustega arvestav keskkond koos asjatundliku personali ja sobivate ruumidega, mis on planeeritud, kujundatud ja sisustatud lapsesõbralikult, et laps tunneks end seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt (määruse § 2). Kvaliteedinõuetes on selgitatud, et turvalise, neutraalse ja lapsesõbraliku keskkonna loomisel on keskne koht ärevuse vähendamisel ja uue traumeerimise vältimisel, samuti aitab lapsesõbralik keskkond lastel paremini anda avameelseid ütlusi juhtunu kohta (kvaliteedinõuded, lk 26). Neil põhjustel toetab just lastemaja keskkond parimal moel lapse küsitlemist väärkohtlemise väljaselgitamise eesmärgil ning kui vähegi võimalik, tuleb ärakuulamine korraldada lastemajas. Samas jäetakse võimalus korraldada ärakuulamine mujal sobivas ja lapsele turvalises kohas, kui see on lastemaja töötaja hinnangul lapse parimates huvides. See otsus peab olema lapsest lähtuv, st peavad esinema mingid asjaolud, mis lapse seisukohast kaaluvad üles eelkirjeldatud lastemaja eelised. Näiteks võib laps elada lähimast lastemajast nii kaugel, et tema toimetamine lastemajja ärakuulamiseks ei vastaks lapsesõbralikkuse põhimõttele, samas kui lapse elukohas on olemas lapse jaoks turvaline ja lapsesõbralik keskkond tema ärakuulamiseks. Lõige 4 näeb ette, et lastemaja ruumides toimuvat ärakuulamist võivad selle toimumise ajal kõrvalruumis või videosilla vahendusel jälgida teised lastemaja töötajad ja nende kaasatud spetsialistid, kes osalevad lapse väärkohtlemise juhtumi menetlemises või lapse abivajaduse hindamises või osutavad lapsele teenuseid või muud abi. Eesmärk on vältida lapse korduvat küsitlemist seoses juhtumi asjaoludega. Kvaliteedinõuetes peetakse oluliseks, et lapse küsitlemist lastemajas saavad jälgida kõik valdkondade- ja asutustevahelise meeskonna liikmed kas vestluse ajal kõrvalruumis või salvestisena (vt 6. kvaliteedinõue). Lastemaja ruumilahendus peab seda võimaldama, st lisaks küsitlustoale peab lastemajas olema ka nn jälgimistuba ning see peab olema kas küsitlustoaga ühendatud ühepoolse peegli abil või peab ruumides olema audiovisuaalne süsteem (videosilla loomise võimalus) küsitlustoas toimuva ärakuulamise jälgimiseks teises ruumis. Videosilla vahendusel saab ja võib ärakuulamist jälgida ka mujal kui lastemaja ruumides, nt võib spetsialist seda teha enda tööruumides, tagades seejuures konfidentsiaalsuse. Siiski tuleks võimaluse korral eelistada ärakuulamist jälgivate inimeste kohalolu lastemajas, kus lapsel on soovi korral võimalik nendega päriselt kohtuda. Ärakuulamist võivad kõrvalruumis või videosilla vahendusel jälgida teised lastemaja töötajad ja kaasatud spetsialistid, kes on seotud lapse juhtumiga või lapse abistamisega ning kellel on tarvis ärakuulamist vahetult jälgida oma ülesannete täitmiseks. Eesmärk on vältida lapse korduvat küsitlemist seoses juhtumi asjaoludega. See võimaldab näiteks arstil saada otsest teavet juhtunu kohta, et ta ei peaks hiljem last läbi vaadates temalt uuesti samu küsimusi küsima. Samuti võib ärakuulamist jälgida näiteks lastekaitsetöötaja, kliiniline psühholoog või terapeut selleks, et hinnata kiiresti lapse olukorda ja seisundit ning asuda kohe planeerima lapsele osutatavat abi. Ärakuulamist võib jälgida ka politseiuurija, et olla valmis väärkohtlemisele viitava info ilmnemisel kohe alustama lapse ülekuulamist. Lapsesõbraliku menetluse tagamiseks tuleb ärakuulamise alguses alati last teavitada ärakuulamist jälgivatest inimestest, tutvustada neid talle ja selgitada eakohasel viisil ärakuulamise jälgimise põhjuseid. Kindlasti tutvustatakse lapsele ka videosilla vahendusel vestlust jälgivaid inimesi. Laps peab teadma, kes ja mis eesmärgil tema vestlust kuuleb ja näeb. Kui laps on juba andnud nõusoleku ärakuulamise salvestamiseks, siis ei ole vajalik eraldi nõusolekut ärakuulamise jälgimiseks. Kui laps on aga kindlalt vastu sellele, et teised isikud tema vestlust jälgivad, siis tuleb ärakuulamise läbiviimisel sellega arvestada. Lastemajas toimuvat ülekuulamist ja muid kriminaalmenetluse toiminguid reguleerib KrMS. Menetleja nõusolekul võivad lõikes 4 nimetatud isikud jälgida ka lapse ülekuulamist lastemajas. Lõikes 5 sätestatakse, et kui laps avaldab ärakuulamisel seksuaalsele väärkohtlemisele viitavat teavet, lõpetab lastemaja töötaja ärakuulamise ning edastab saadud teabe viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA). Nõude üks eesmärk on vältida lapse korduvat küsitlemist samade asjaolude suhtes, mis võib olla lapsele raske või mõjuda talle halvasti. Samuti on korduval küsitlemisel oht, et ärakuulamisel väärkohtlemisest rääkinud laps keeldub seda ülekuulamisel teist korda rääkimast ning see võib raskendada väärkohtlemise tõendamist kriminaalmenetluses. Seetõttu on oluline, et kui laps hakkab ärakuulamisel väärkohtlemisest rääkima, lõpetaks lastemaja töötaja ärakuulamise esimesel võimalusel ning annaks sellest kohe teada uurimisasutusele, kes saab otsustada kriminaalmenetluse alustamise ja kuulata lapse kannatanuna üle. Ärakuulamine lõpetatakse võimalikult kiiresti, kuid sujuvalt, sest vestluse järsk lõpetamine võib last hirmutada ja panna ta näiteks arvama, et ta rääkis midagi sobimatut. Sujuvama ja lapsesõbralikuma menetluse tagamiseks kasutatakse lastemajas ka sellist lahendust, et politseiuurija jälgib ärakuulamist selle toimumise ajal kõrvalruumis (vt määruse § 3 lg 4) ja kui laps hakkab rääkima väärkohtlemisest, saab teha küsitlemises pausi ning uurija saab kohe alustada lapse kui kannatanu ülekuulamist kriminaalmenetluses. Paragrahvis 4 kehtestatakse nõuded lapse ärakuulamise video- või helisalvestamisele ning salvestise säilitamise ja väljastamise tingimused ja kord vastavalt LasteKS § 291 lõikele 4. Lõike 1 kohaselt lapse ärakuulamine videosalvestatakse, välja arvatud juhul, kui laps sellega ei nõustu. Sellisel juhul ärakuulamine helisalvestatakse lapse nõusolekul. Ärakuulamise videosalvestamise eesmärk on kasutada seda tõendina süüteomenetluses (LasteKS § 291 lg 3 p 2). Videosalvestis võib anda aluse kriminaalmenetluse alustamiseks, juhul kui laps avaldas ärakuulamisel väärkohtlemisele viitavat teavet. Samuti saab ärakuulamise videosalvestist kasutada kriminaalmenetluses seksuaalse väärkohtlemise asjaolude tõendamisel, nt kui kannatanu keeldus ülekuulamisel ütlusi andmast või kui seatakse kahtluse alla antud ütluste usaldusväärsus. Enne ärakuulamise alustamist teavitatakse last alati videosalvestamisest ja küsitakse tema nõusolekut. Lapsele antakse vajalikke selgitusi, sh selgitatakse videosalvestamise olulisust. Kui laps kõigist selgitustest hoolimata videosalvestamisega ei nõustu, siis kuulatakse ta ära videosalvestamiseta, sest vastasel juhul ei pruugi laps olla ärakuulamisel avameelne või selline ärakuulamine võib teda kahjustada. Ärakuulamise peamine eesmärk on selgitada välja väärkohtlemise toimumine, mille kohta ei ole seni piisavalt teavet, ning selleks on oluline tagada lapse jaoks võimalikult usalduslik õhkkond ja tema vajadustega arvestamine. Kui laps ei nõustu ärakuulamise videosalvestamisega, võib selle asendada helisalvestamisega samuti lapse nõusolekul. Helisalvestamine muu hulgas võimaldab lastemaja töötajal keskenduda lapsega vestlemisele märkmete tegemise asemel ning koostada ärakuulamise kirjalik kokkuvõte hiljem salvestise põhjal. Ka ärakuulamise helisalvestise võib väljastada menetlejale tema nõudmise korral (lõige 2). Lõige 2 sätestab, et SKA väljastab ärakuulamise salvestise Politsei- ja Piirivalveametile, prokuratuurile või kohtule nende nõudmise korral, mille kohta koostatakse kirjalik üleandmisakt. See õigus tuleb LasteKS § 291 lõike 3 punktist 2, mis näeb ette ärakuulamise videosalvestamise kasutamiseks süüteomenetluses. Lõikes 2 nimetatud asutused on menetlejad KrMS § 16 lõike 1 tähenduses või väärteomenetluse seadustiku mõistes ja võivad seega salvestist välja nõuda. Enamasti väljastatakse salvestis PPA-le kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus. Salvestis antakse üle kas füüsilisel andmekandjal (nt DVD-plaat) või salvestise üleslaadimisega menetleja serverisse. Videosalvestise saamiseks võib menetleja teha päringu mis tahes vormis ning SKA võib ka ise menetlejale huvipakkuvast salvestisest teatada. Salvestise üleandmise kohta koostatakse alati kirjalik, s.o mõlemapoolselt kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud üleandmisakt. Salvestise üleandmise järel võib SKA selle enda andmekandjalt hävitada vastavalt lõikele 3. Lõike 3 kohaselt säilitatakse ärakuulamise salvestist SKA-s digitaalsel andmekandjal kuni kuus kuud ärakuulamisest arvates. Ärakuulamise salvestis hävitatakse andmekandjalt kustutamise teel pärast salvestise väljastamist menetlejale antud paragrahvi lõike 2 kohaselt või nimetatud aluse puudumise korral kuue kuu möödumisel ärakuulamisest. LasteKS § 291 lõike 4 alusel võib ärakuulamise salvestist säilitada kuni kuus kuud salvestamise kuupäevast arvates. SKA kustutab salvestise varem kui kuue kuu möödumisel juhul, kui salvestis on väljastatud menetlejale määruse § 4 lõike 2 kohaselt. Sellisel juhul säilitab salvestist edaspidi menetleja süüteoasja materjalide juures ning paralleelne säilitamine SKA-s ei ole vajalik. Kui menetleja ei avalda soovi salvestise saamiseks kuue kuu jooksul pärast salvestamist, kustutab SKA salvestise oma andmekandjalt. Kui lapse ärakuulamisel ei selgunud mingitki väärkohtlemisele viitavat teavet ja menetleja ei alusta juhtunu osas süüteomenetlust ega avalda soovi salvestise saamiseks, puudub ka vajadus salvestise pikemaajaliseks säilitamiseks SKA-s. Paragrahvis 5 täpsustatakse SKA tegevust lapse abistamiseks rakendatud meetmete tulemuslikkuse jälgimisel. Paragrahvis 5 sätestatu kohaselt jälgib lastemaja töötaja lapse abistamiseks rakendatud meetmete mõju ja tulemuslikkust kolme kuu jooksul viimasest SKA menetlustoimingust lapse suhtes. Sel eesmärgil võib SKA küsida andmeid lapsele osutatud teenuste ja muu rakendatud abi kohta nii teenuseosutajatelt (nt ohvriabiteenuse osutaja) kui lapse juhtumit korraldavalt KOV-i üksuselt, et veenduda lapse vajadustele vastavas abistamises. Kui rakendatud meetmed on olnud mõjusad ja tulemuslikud, sulgeb SKA omalt poolt juhtumi ning lapse abistamist jätkab KOV-i üksus. Kui lapse suhtes rakendatud meetmed ei ole olnud mõjusad ja tulemuslikud, võib SKA jätkata lapse heaolu toetamist LasteKS § 291 lõikes 3 nimetatud meetmetega (sh teha uue abivajaduse hindamise, suunata lapse (muud) riigi teenust saama vms) või pakkuda KOV-ile juhtumi lahendamisel toetust (nõustamisteenust) LasteKS § 15 lõike 2 punkti 3 alusel. Paragrahvis 6 kehtestatakse SKA kohustus teha seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel laste heaolu toetavate meetmete arendamiseks püsivat koostööd PPA, prokuratuuri, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja seksuaalvägivalla kriisiabi osutavate tervishoiuasutustega. SKA koostööd PPA, prokuratuuri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga reguleerib kuni 30.06.2022 kehtiv koostöökokkulepe lastemajateenuse osutamise kohta, mille alusel on kohtunud ka asutustevaheline juhtrühm. SKA lepingulised koostööpartnerid on ka seksuaalvägivalla kriisiabi osutavad tervishoiuasutused. Käesolev paragrahv rõhutab püsiva koostöö olulisust kõigi nimetatud asutustega, et täita lastemaja tegevusele seatud eesmärki: tagada igale lapsele koordineeritud ja tõhus abi ning hoida ära lapse uut traumeerimist. Lisaks selles sättes nimetatud asutustele teeb SKA pidevat koostööd nii juhtumipõhiselt kui ka laiemalt kohaliku omavalitsuse üksuste ja sealsete lastekaitsetöötajatega nii LasteKS § 8 alusel kui ka LasteKS §-s 15 nimetatud SKA ülesannete täitmiseks ning abivajavate laste heaolu tagamiseks. 3. Määruse terminoloogia Määruses kasutatakse seadusega sätestamata terminit lastemaja, mis on defineeritud määruse § 2 lõikes 1. Uue termini kasutamine on vajalik selleks, et anda täpsem sisu LasteKS §-s 291 sätestatud SKA ülesannetele, mida SKA täidab suures osas juba alates 2017. aastast spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud lastemajade kaudu. Seega on lastemaja mõiste Eestis juba mõnda aega käibel ja hästi tuntud nii sotsiaalvaldkonna kui teiste valdkondade spetsialistidele, kuid seda ei ole siiani õigusaktide tasandil selgitatud. Seda nüüd käesoleva määrusega tehakse ning lastemaja mõistes luuakse selgus. 4. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Määruse mõjud Määruse peamine eesmärk on täpsustada LasteKS § 15 lõike 3 punktis 61 ja §-s 291 nimetatud SKA ülesannete täitmise tingimusi ja korda, sh nõudeid SKA lastemaja keskkonnale ning seal tehtavatele toimingutele. Ühtlasi kehtestatakse määrusega SKA-s lapse ärakuulamise salvestise säilitamise ja väljastamise tingimused ja kord. Määrusel eraldiseisvana isoleeritud mõju ei esine, kõik mõjud on seotud LasteKS § 291 kehtestamise mõjudega, mille alusel SKA täidab seksuaalselt väärkoheldud laste ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste heaolu toetamise ülesannet. Tegemist ei ole SKA jaoks täielikult uue ülesandega, sest alates 2017. aastast kuni praeguseni on SKA korraldanud nn lastemajateenust oma lastekaitsealaste ülesannete osana LasteKS § 15 lõigete 2 ja 3 alusel ning tegutseb juba valdavalt kooskõlas määruse nõuetega. Määruse aluseks oleva seadusemuudatuse andmekaitseline mõjuhinnang on toodud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (510 SE) seletuskirja osana. SKA pakub juba praegu lastemajateenust ning täidab mitmeid teisi ülesandeid abivajavate või hädaohus olevate laste abistamiseks, käsitledes sellega seotud andmeid vastutustundlikult ja võimalikke riske kaaludes. Määrusega ei suurendata andmesubjektile kaasnevaid riske. Määruse rakendamine ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid, majandust, elu- ja looduskeskkonda ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. 5.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju abivajavatele lastele ja nende peredele Määrusega reguleeritud SKA meetmed ja toimingud aitavad ennetada seksuaalselt väärkoheldud lapse uut traumeerimist ning kindlustavad nii väärkohtlemise ohvrile kui väärkohtlevalt käituvale lapsele õigeaegse ja spetsialiseeritud abi ja toetuse, arvestades ka lapse suhtes toimuva süüteomenetluse vajadustega. SKA pakutav lapsesõbralik keskkond (lastemaja) aitab kaasa väärkohtlemise tuvastamisele ja lapse turvatunde taastamisele. Lastemajas pakutakse nõustamist ja tuge ka lapse lähedastele. Seega on muudatustel positiivne mõju nii abivajavatele lastele kui ka nende peredele, kes on tänu SKA tegevusele rohkem toetatud. Muu hulgas on SKA lastemajade üks eesmärke vähendada lapse ja pere kontaktide hulka erinevate ametnike ja spetsialistidega eri asukohtades. 2020. aastal registreeriti kokku 479 lastevastast seksuaalkuritegu6, nendest 222 kontaktset kuritegu (sh vägistamine, muu sugulise iseloomuga tegu). Alaealised panid toime 48 registreeritud seksuaalkuritegu, aga toimepanijaid on vähem kui kuriteoepisoode. Mõnevõrra rohkem võib olla neid alaealisi, kelle seksuaalkäitumine ohustab teiste isikute või nende enda heaolu, kuid kelle puhul kriminaalmenetlust läbi ei viida; nende täpset arvu on raske hinnata. 2020. aastal pöörduti SKA lastemajade poole kokku 428 korral (sh nii kriminaalmenetlusega seotud kui ka väärkohtlemise kahtlusega juhtumid). Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on väike (Eesti laste koguarvu arvestades), ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Seksuaalselt väärkoheldud laste ja väärkohtlevalt käituvate laste ning nende perede jaoks on SKA meetmetel oluline mõju. 5.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju SKA-le Seksuaalselt väärkoheldud või väärkohtlemise kahtlusega laste abistamine selleks loodud lapsesõbralikus keskkonnas (lastemajas) ei ole SKA jaoks olemuslikult uus ülesanne. SKA lõi lastemaja Eestis riikliku teenusena seksuaalselt väärkoheldud lastele juba 2017. aastal. Selguse huvides toodi LasteKS § 15 lõike 3 punktis 61 vastav ülesanne ka selgelt välja ning määrusega täpsustatakse selle täitmise korda. SKA lastemaja tegevus on algusest peale lähtunud lastemaja ehk Barnahusi mudelist ja (soovituslikest) kvaliteedinõuetest, sh on lastemajade loomise eesmärk olnud pakkuda väärkoheldud lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist lapsega seotud menetlustes. Seetõttu täidab SKA juba praegu enamikku määruse nõuetest. Lastemajja jõudvate juhtumite ja laste arv on igal aastal kasvanud ning SKA on sellega lähiaastate (eelarve)prognoosides arvestanud. Muudatustega seoses kasv eeldatavasti jätkub, aga mitte hüppeliselt. Uueks nõudeks võib pidada lapse ärakuulamise salvestise säilitamise ja väljastamise tingimusi, mis piiravad säilitamise tähtaega praegusega võrreldes (tähtaega pole, aga salvestisi säilitatakse pigem kauem) ja määravad ära salvestise saamiseks õigustatud isikud (asutused). See võimaldab SKA-l ressursse kokku hoida. Uus ülesanne on ka seksuaalselt väärkohtlevate alaealistega tegelemine lastemajades. Kuigi selliseid lapsi jõuab ka praegu lastemajadesse, ei ole SKA kaasatus neisse juhtumitesse olnud süsteemne. Selle lisanduva sihtrühma suurus ei ole eeldatavasti väga suur: aastas mõnikümmend last on seotud registreeritud kuritegudega ja umbes sama palju võib olla ilma kriminaalmenetluseta juhtumeid. Täpset arvu on raske hinnata, sest puuduvad selged andmed, sh kui palju selliseid lapsi jõuab igal aastal KOV üksuste vaatevälja. Lisaks sihtrühma suurusele tuleb arvestada ka sihtrühma spetsiifikaga, sest seksuaalselt väärkohtlevalt käituvad lapsed on sageli kompleksprobleemidega (-traumadega) ja töö nendega on pikaajaline. Seega suurendab selle sihtrühma lisamine SKA töökoormust, kuid see ei ole hüppeline ja selle ulatus selgub seadusemuudatuse jõustumisele järgnevate aastate jooksul. See võimaldab planeerida vajalikke täiendavaid ressursse. Positiivse mõjuna võib välja tuua, et muudatus annab SKA-le võimaluse edasi arendada oma teenuseid väärkohtlevalt käituvatele lastele, saades parema ülevaate sellest sihtrühmast ja selle vajadustest. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 6 Justiitsministeeriumi andmed. Kättesaadav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/perevagivald-ja-ahistamine/ Mõju ulatus ja sagedus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest puudutab vaid neid SKA ametnikke, kes tegelevad seksuaalse väärkohtlemise ohvrite või väärkohtlejatega. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA jaoks keskmiselt olulise mõjuga. Mõju PPA-le SKA lastemaja loodi 2017. aastal ning algusest peale on tehtud koostööd PPA-ga seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ja nendega seotud kriminaalmenetlustes. Praegu reguleerib koostööd SKA, PPA, prokuratuuri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vahel 2020. aastal sõlmitud koostöökokkulepe lastemajateenuse osutamise kohta. Koostöö on läinud aastatega tihedamaks ning politseiuurijad kasutavad üha rohkem lastemaja keskkonda laste suhtes menetlustoimingute tegemiseks. Sellele on kaasa aidanud lastemaja laienemine 2020. aastal Jõhvi ja peatselt ka Pärnusse. Määrus peaks seda veelgi soodustama, määratledes lastemaja ja selle keskkonna kui olulise ressursi just süüteomenetluse toiminguteks. Lastemajas luuakse lapse jaoks turvaline, neutraalne ja lapsesõbralik keskkond, mis maandab lapse ärevust ning aitab paremini anda avameelseid ütlusi, mis toetavad ka kriminaalmenetluse edukust. Seega on lastemaja kasutamine lapse ülekuulamiseks positiivse mõjuga nii lapsele kui kriminaalasja lahendamisele. Lastemaja personal saab olla toeks ülekuulamisele tulnud lapsele, sh tutvustab talle küsitlustuba ja teisi lastemaja ruume ning võimaldab tal soovi korral mängida, mis toetab lapse kohanemist. Lastemaja personal saab toetada ka last saatvat vanemat või hooldajat, kes on tavaliselt samuti ärev. See võimaldab politseiuurijal samal ajal keskenduda lapse küsitlemise ettevalmistamisele. Kui laps on keskkonnaga kohanenud ja tunneb ennast turvaliselt, läheb ka ülekuulamine kiiremini ja võib olla edukam. Sõltuvalt politseiuurija tööpiirkonnast võib lapse ülekuulamine lastemajas nõuda veidi rohkem aega kui ülekuulamine nt politseimajas (sõiduaeg lastemajja), kuid seda tasakaalustab lastemaja personali eespool kirjeldatud panus ülekuulamise ettevalmistamisse ja õnnestumisse. Samuti võtab lastemaja personal enda kanda lapse ja tema vanema psühhosotsiaalse toetamise, abivajaduse hindamise ja jätkutoe korraldamise, mis vabastab uurija ja PPA ressurssi. Uus koostöövaldkond on seksuaalselt väärkohtlevad alaealised. Kuigi selliseid lapsi on ka siiani jõudnud lastemajadesse, ei ole SKA kaasamine neisse juhtumitesse ja koostöö PPAga olnud süsteemne. Aastas mõnikümmend last on seotud registreeritud seksuaalkuritegudega, kus PPA alustab kriminaalmenetlust, kuid võib selle KrMS § 201 lõike 2 alusel lõpetada hoiatusega ja vajaduse korral kohaldada mõnda kohustust. Lastemaja saab nendel juhtudel hinnata lapse abivajadust ning aidata leida lapsele sobivat teenust või muud abi koostöös KOV-i üksusega. PPA ei vii kriminaalmenetlust läbi alla 14-aastase väärkohtlevalt käituva lapse suhtes. Nende puhul selgitab PPA lapsele ja tema seaduslikule esindajale olukorda ning võib teavitada KOV-i üksust abivajavast lapsest. Ka neil juhtudel on SKA lastemajale antud ülesanne hinnata lapse abivajadust ning aidata leida talle sobivat teenust või muud abi koostöös KOV-i üksusega. Seega toetab SKA tegevus seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste juhtumite käsitlemist PPAs ja nende laste abistamist, muu hulgas selleks, et ära hoida uusi rikkumisi. See vähendab kokkuvõttes PPA töökoormust selliste juhtumitega tegelemisel. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest puudutab vaid laste vastu või poolt toime pandud seksuaalkuritegusid uurivaid PPA ametnikke. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on kokkuvõttes PPA jaoks väheolulise mõjuga. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrus eraldiseisvana ei too endaga kaasa täiendavaid kulusid. Määruse aluseks olev LasteKS-i muudatus suurendab vähesel määral SKA töökoormust seoses seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste sihtrühma lisandumisega, kuid kasv ei ole hüppeline ja selle ulatus selgub seadusemuudatuse jõustumisele järgnevate aastate jooksul. See võimaldab planeerida vajalikke täiendavaid ressursse. SKA-le on riigieelarvest (laste ja perede programmis) eraldatud vahendid lastemajateenuse osutamiseks seksuaalselt väärkoheldud lastele ning baaseelarve suurendamiseks juba teadaolevate lisakulude võrra on esitatud lisataotlus 2023–2026 eelarvestrateegiasse. Seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste sihtrühma abistamise mudeli ja vajalike täiendavate teenuste väljatöötamiseks vajalik kulu kaetakse osaliselt Euroopa Sotsiaalfondi 2021–2027 vahenditest. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SKA-le. Justiitsministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, nende märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on lisatud seletuskirjale. SKA ei esitanud eelnõu kohta arvamust, kuid eelnõu on välja töötatud koostöös SKA spetsialistidega.