Pöördumine

Eesti Haigekassa [email protected] Meie 22.06.2022 nr 14.1-2/5083 Sotsiaalministeerium [email protected] Selgitustaotlus Sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum osutatakse patsientidele tervishoiuteenust, mille hulka kuulub ka vähiravi. Vähiravi, nagu ka kõikide muude tervishoiuteenuste osutamisel, tuleb lähtuda tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise nõuetest, mis sisalduvad eelkõige tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja sotsiaalministri määruses „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. Lisaks on riikliku vähistrateegia aastateks 2007-2015 eesmärkide elluviimiseks moodustatud vähiravi kvaliteedi komisjon välja töötanud Eesti vähiravi kvaliteedi tagamise nõuded. Vähiravi raames toimub osa tööst konsiiliumi korras. Vähiravi kvaliteedi komisjoni välja töötatud nõuete kohaselt otsustatakse onkoloogiliste konsiiliumide korras alati:  raviplaanid erinevate kasvajavastaste ravimeetodite kombineerimist (multimodaalset ravi) vajavatele haigetele,  raviplaanid juhtudel, kus esmase ravimeetodina on võrdväärselt efektiivsed mitu erinevat ravimeetodit,  raviplaanid onkoloogiliste ravijuhiste standardsetest algoritmidest erinevate haigusjuhtude korral,  edasiste uuringute ja/või ravi plaanid diagnostiliselt komplitseeritud juhtudel,  haige kaasamine kliinilisse uuringusse,  kasvajavastase ravi lõpetamine (kasvaja progressiooni või ravi ammendumise või ravi talumatuse korral). Onkoloogilise konsiiliumi otsus tuleb dokumenteerida vastavalt sotsiaalministri määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu arvutamise metoodika“ lisadele 17 ja 18. Küll aga ei ole kliinikumile teadaolevalt riiklikul tasandil paika pandud onkoloogilise konsiiliumi otsuse allkirjastamise tingimusi. Täna toimub otsuste vormistamine praktikas haigla infosüsteemis eHL, kus fikseeritakse saatekiri, dokumendi sisu ja kokkuvõte ehk konsiiliumi otsus. Konsiilium ise toimub kas vahetu koosolekuna või virtuaalselt Vidyo programmi vahendusel. Otsus prinditakse välja ning väljatrükile kogutakse kõikide konsiiliumis osalenud tervishoiutöötajate allkirjad, samuti patsiendi allkiri. Seejärel otsus skaneeritakse ning lisatakse haigla infosüsteemis patsiendi haigusloo juurde. Nimetatu on aga ebamõistlik olukorras, kus konsiilium toimus virtuaalselt, konsiiliumis osalenud arst viibib operatsioonil või on töökohustuste tõttu mujal hõivatud, konsiiliumis osalenuid tuleb ükshaaval üles otsida allkirja saamiseks. Raisku läheb ebamõistlikus mahus ajaressurssi. Lisaks ei ole selline paberimajandus hea lahendus järjest digitaliseeruvas tervishoiuvaldkonnas. Kliinikumil puudub veendumus selles, kas praegune onkoloogiliste konsiiliumide otsuste vormistamine toimub optimaalselt kõige mõistlikumal viisil. Halduskoormuse vähendamise, samuti tervishoiuteenuse osutamise käigus loodavate dokumentide vormistustingimuste ühtlustamise eesmärgil tuleb onkoloogilise konsiiliumi otsuse vormistamise ja allkirjastamise protsess üle vaadata, võttes arvesse haigla infosüsteemide võimalusi, saavutatavat võitu otsuse vormistamisele kuluva aja- ja inimressursi näol, samuti keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Epikriisid, raviotsused, retseptid jm dokumendid, mis varasemalt vajasid raviarsti allkirja, vormistatakse täna ilma allkirjata. Loogiliselt peaks sama kehtima ka konsiiliumi otsuse puhul, s.o otsus dokumenteeritakse haigla infosüsteemis patsiendi haigusloo raames ilma, et selle peaksid allkirjastama kõik konsiiliumi liikmed ja eraldi ka patsient. Rõhutame, et patsiendilt allkirja võtmisest loobumine ei tähenda kindlasti selgituskohustuse täitmata jätmist – nimetatud kohustust peab patsiendi raviarst vaieldamatult täitma ning teavitamise ka kirjalikult fikseerima. Tulenevalt ülalviidatud sotsiaalministri määruse lisadest 17 ja 18 eeldatakse konsiiliumi otsuse allkirjastamist. Kliinikumi hinnangul ei ole tegemist jätkusuutliku protsessiga. Kas kliinikum võib onkoloogiliste konsiiliumi otsuste vormistamisel üle minna eelkirjeldatud süsteemile, mille kohaselt konsiiliumi otsus dokumenteeritakse haigla infosüsteemis patsiendi haigusloos ilma seda eraldi allkirjastamata ning patsiendile tutvustatakse ja selgitatakse otsuse sisu, selgituskohustuse täitmine dokumenteeritakse? Juhul, kui selline lähenemine ei ole vastuvõetav, siis milline konsiiliumi otsuse dokumenteerimise ja vormistamise protsess on kõige optimaalsem just aja- ja inimressursi kokkuhoiu mõttes? Kliinikum tänab abi ja selgituste eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Kotsar Juhatuse liige Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.06.2022 11:35 Adressaat: SM Info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus Reg number: 14.1-2/5083Reg kuupäev: 22.06.2022TereSaadame allkirjastatud selgitustaotluse.-- LugupidamisegaRagne PokssekretärSihtasutus Tartu Ülikooli [email protected]