aruanne

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 "Aruandevormide kinnitamine" lisa 2 (vorm) Eelarve täitmise aruanne* TAT nimi: Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Aruandeperiood: 01.09.2014-31.05.2022 EA 05.05.2022 ministri kk nr 72 Kulu aruandeperioodi lõpuks 2 Eelarve Kinnitatud eelarve (aasta(d) ) (toetuse saajale tasutud täitmise % väljamakse taotluste põhjal) Rea 1 sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Kulukoht Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu nr kulu kulu 1 2 3 4 5 6 7=(veerg 5/veerg 3)*100 1 Otsesed kulud 46 445 355,00 0 37 130 300,82 0 79,94 1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 67 891,00 0 53 907,06 0 79,40 1.1.1 TAT juhi töötasu 67 891,00 0 53 907,06 0 79,40 1.2 Tegevuse 2.1 Puudega lastele tugiteenuste arendamine ja pakkumine 45 090 442,00 0 36 191 281,58 0 80,26 (väljund) 1.2.1 Sisutegevuste personalikulu 1 283 229,00 0 1 031 064,49 0 80,35 1.2.2 Puudega lastele tugiteenuste arendamine 43 790 279,00 0 35 158 997,66 0 80,29 ja pakkumine kulud 1.2.3 Kaugtõlketeenuse osutamine 16 934,00 1 219,43 7,20 kuulmispuudega lastele 1.3 Tegevuse 2.2 Töö- ja pereelu 1 287 022,00 0 885 112,18 0 68,77 ühildamise soodustamine (väljund) 1.3.1 Sisutegevuste personalikulu 161 186,00 0 128 554,17 0 79,76 1.3.2 Töö-ja pereelu ühildamise soodustamine 1 125 836,00 0 756 558,01 0 67,20 kulud 2 Kaudsed kulud3 226 193,00 0 181 375,98 0 80,19 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 46 671 548,00 0 37 311 676,80 0 79,95 4 Otsesed personalikulud kokku 4 1 400 052,00 1 213 525,72 5 Jaotamata eelarve 6 Eelarve kokku 46 671 548,00 7 ERF tüüpi kulud kokku 0 8 ERF tüüpi kulude osakaal TAT 0 kogumaksumusest (%) 1 Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele 2 Märgitakse kinnitatud eelarve aastad 3 Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel 4 Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne vahearuanne lõpparuanne Aruande liik 1. TAT nimetus Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.01.001.01.15-0001 3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium, laste heaolu osakond 4. Partnerite nimi/nimed Sotsiaalkindlustusamet 5. TAT abikõlblikkuse 01.09.2014–31.12.2022 periood 6. Aruandeperiood 01.09.2014– 31.05.2022 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tegevuse nr ja Tegevus 2.1 Puudega laste tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine nimetus ja pakkumine Alamtegevuse nr ja Alamtegevus 2.1.1 Puudega lastele mõeldud tugiteenuste arendamise eel- ja järeluuring nimetus1 Tegevuse või 01.09.2014–31.12.2022 Tegevuse või 01.09.2014- alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) 01.01.2015 – 31.12.2015 Eelanalüüs: Koostati lähteülesanne, hankedokumendid ning viidi läbi hankekonkurss „Puuetega laste tugiteenuste süsteemi analüüs“. Hankekonkurss nurjus (30.04.2015), kuna ei esitatud ühtegi pakkumust. Uuring otsustati viia läbi 2017. aastal. Toetuse andmise tingimustesse tehakse vastavad korrektuurid. Tekkinud olukorra lahendamiseks viis Sotsiaalkindlustusameti projektijuht seejärel läbi telefoniküsitlused ning päringud e-kirjaga, et kaardistada lapsehoiu, tugiisikuteenuse ning transporditeenuse osutamise hetkeolukord erinevates maakondades. Samuti hinnati teenuste seni kasutatud mahtu olemasolevate andmebaaside andmete alusel ning tehti ülevaateid sihtgrupi paiknevuse osas Eesti lõikes (missuguses 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. maakonnas kui palju lapsi jms). Kavandatavate teenuste mahtude prognoosimisse kaasati Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna abi. Sotsiaalministeeriumisse asus tööle TAT projektijuht (alates 16.02.2015). Teisel poolaastal seonduvalt puudega lastele osutatavate tugiteenuste süsteemi arendamisega korraldati töögruppide ja asutuste külastuse päev (30.11.2015). Töögruppidesse ja asutuse külastuse päeva kaasati lisaks eesti ekspertidele kaks väliseksperti (Suurbritanniast). Koos ekspertidega külastati Tallinna Rajaleidja Keskust, Ave rehabilitatsioonikeskust ning Käo kooli (samas asutuses on ka päevakeskus ning rehabilitatsioonikeskus). Külastuste käigus tutvustati Eestis toimivat süsteemi ning toimusid arutelud teemal, kuidas oleks mõistlik puuetega lastele ja nende vanematele suunatud haridus- ning sotsiaalvaldkonna tugiteenuste süsteemi integreerida ja süsteemi ümber korraldada, eesmärgiga vähendada üldist halduskoormust. 01.01.2016 – 31.12.2016 Otsustati konkretiseerida hankes tellitava töö sisu. Koostati minihanke dokumendid „Puudega laste sotsiaaltoetuste ning haridus- ja sotsiaaltugiteenuste rahastamismudeli välja töötamine“. Hangiti puudega laste sotsiaaltoetuste ning haridus- ja sotsiaaltugiteenuste rahastamissüsteemi etteantud kahe korraldusmudeli kohta ettepanekuid ning kulutõhususe analüüsi. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 27.04.2016. Pakkumuse esitas Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ. Pakkuja kvalifitseeriti ning pakkumus vastas nõuetele. Leping töö teostamiseks sõlmiti 13.05.2016. Lepingu täitmise tähtaeg on 21.07.2016. Töö on ajakavajärgselt teostamisel ning vajalikud andmed on Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud töö teostajale. Teisel poolaastal minihanke „Puudega laste sotsiaaltoetuste ning haridus- ja sotsiaaltugiteenuste rahastamismudeli välja töötamise“ vastu võtmise aeg pikenes, kuna töö käigus ilmnes oluline lisaandmevajadus, mistõttu tuli andmekogumise jaoks esitada lisapäring Sotsiaalkindlustusametisse. Kuna päringu vajadus sattus Sotsiaalkindlustusameti suvepuhkuste ajale, siis pikenes ka andmete kättesaamise aega, mistõttu ka analüüsi jaoks oli vaja rohkem aega. Kuna esitamise tähtaeg ei pikenenud töövõtjast tulenevalt, siis hankija ei määranud töövõtjale sanktsioone. Töö oli vastu võtmisel teostatud lepingus sätestatud sisuliste nõuete kohaselt. 01.01.2017 – 31.12.2017 Tegevused puuduvad 2017. aastal, kuna järgmine uuring toimub TATi abikõlblikkuse perioodi lõpus tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. 01.01.2018 – 31.05.2018 Tegevused puuduvad 2018. aastal. 01.01.2019 – 31.12.2019 Tegevused puuduvad 2019. aastal. 01.01.2020 – 31.12.2020 2020. aastale oli planeeritud TAT tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamise analüüs, kuid seoses TAT perioodi pikenemisega, on analüüs planeeritud perioodi lõppu (2022). 01.01.2021 – 31.12.2021 2022. aastal on planeeritud TAT tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamise analüüs. Hankedokumentide ettevalmistus on planeeritud aasta teise poolde. 2  Aasta teises pooles alustati hankedokumentide ettevalmistamisega. Soovitud lepingu sõlmimise aeg on planeeritud 2022. aasta II pooles. 01.01.2022 – 31.05.2022 I poolaastal on jätkatud hankedokumentide ettevalmistusega, kuid seoses abikõlbulikkuse perioodi pikenemisega, nihutati ka analüüsi valmimise tähtaega. Uueks analüüsi tähtajaks on 2023. sügis. Alamtegevuse nr ja Alamtegevus 2.1.2 Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine 2 nimetus Tegevuse või 01.01.2015 – 31.12.2022 Tegevuse või 01.01.2015- alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) 01.01.2015 – 31.12.2015 Sotsiaalkindlustusametis asus alates 01.01.2015 tööle projektijuht, kes asus seejärel antud alamtegevuste elluviimisega tegelema. Teavitustöö kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate ning puudega laste vanemate hulgas ning infopäevad teenuseosutajatele:  Sotsiaalkindlustusamet korraldas 10. veebruaril 2015 Hotell Euroopas puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teemalise seminari, kus osalesid kohalike omavalitsusüksuste esindajaid ja võimalikud teenuseosutajaid. Seminaril anti infot puudega laste tugiteenuste arendamise plaanidest ja jagati KOV-ide kogemusi. Päeva teises pooles arutati gruppides, kuidas teenused praegu on korraldatud, mis on hästi ja mis võiks olla teisiti ning milline oleks parim korraldusmudel teenuste pakkumise ja rahastuse osas.  Sotsiaalkindlustusameti kodulehel uuendati infot kavandatavate tegevuste kohta. Sotsiaalkindlustusamet viis läbi mitmed koostööalased kohtumised:  06. märtsil 2015 toimus Keila Sotsiaalkeskuses projekti kohta info jagamine Harjumaa kohalikele omavalitsusüksustele ja sotsiaalteenuseid osutavatele asutustele.  13. märtsil 2015 kohtumine potentsiaalsete teenusepakkujatega (Haapsalu Hoolekandekeskus, Pärnu Lasteküla, Kuressaare Perekodu, Viljandi Perekodu) ja arutelu võimalike probleemkohtade üle lapsehoiu teenuse pakkumisel.  14. märtsil 2015 Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusega tutvumine ja ühiste koostöökohtade ülene arutelu.  27. aprillil 2015 Hiiumaa kohalike omavalitsusüksuste lastekaitse või sotsiaaltöö spetsialistidele projekti tutvustus ja arutelu. Tugiteenuste osutajate pädevuse suurendamine:  Alustati tugiteenuste osutajatele suunatud ürituse „Tugiisiku päev“ kavandamisega. SKAsse puudega laste tugiteenuste regionaalsete koordinaatorite palkamine:  kavandati koordinaatorite ülesandeid ning tööde mahtu. Sotsiaalkindlustusamet on koostanud hanke „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine“ lähteülesande ning hanke kavandi. Lähteülesande ning hankedokumendi koostamiseks korraldati koostöökohtumisi Sotsiaalministeeriumiga. Hankedokument on valmimas. Teisel poolaastal on tööle asunud neli piirkondlikku koordinaatorit: Lõuna piirkonda 1. oktoobril 2015, Põhja ja Ida piirkonda 12. oktoobril 2015 ja Lääne piirkonda 9. novembril 2015. 2 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse ko hta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 3 Teavitustöö kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate ning puudega laste vanemate hulgas ning infopäevad teenuseosutajatele 01.12.2015 korraldas Sotsiaalkindlustusamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga Radisson Blu Hotel Olümpia Konverentsikeskuses „Tugiisikute tunnustamise päev“, kuhu olid oodatud üle-eesti tugiisikutena töötavad inimesed ja teenusepakkujad. Seminaril tegid ettekande Sotsiaalministeeriumi esindaja, Lõuna- Eestis tegutsev teenusepakkuja ja Suurbritannia haridusasutuses töötavad spetsialistid. Teabe jagamiseks lapsevanematele (puudega lastele osutatavatest tugiteenustest) jälgitakse, et tugiteenuste pakkumise informatsioon oleks kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel, tagamaks seda, et lapsevanemad leiaksid kiiresti vajaliku teenusepakkuja ja koordinaatori kontaktandmed. Infot kodulehel on uuendatud järjepidevalt. Teavet tugiteenuste kohta on avaldatud kohalikes lehtedes nt Saarte Hääles, Pärnu Postimehes, Tartu Postimehes, Põhjarannikus ning mitmetes valla infolehtedes. Intervjuu on antud KUKU raadiole. Sotsiaalkindlustusamet viis läbi mitmed koostöö ning teavitustöö alased kohtumised Sotsiaalkindlustusamet kohtus perioodi jooksul kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, teenusepakkujate, hankepartnerite ja teiste koostööpartneritega tegevusest teavitamise ning koostöö arendamise eesmärgil (täpsem nimekiri kohtumistest lisas 1). 01.01.2016 – 31.12.2016 Juhendmaterjalid tugiisikutele, lapsehoidjatele ja transporditeenuse osutajale koostab SKA ise. Selleks hankedokumente ei koostata ega viida hanget läbi. Kuna SKA-l endal on olemas pädevus selleks, et juhendmaterjalid koostada, siis on hanke läbiviimisest loobutud. Juhendmaterjalide koostamise eeltööga on alustatud. Märtsis 2016 koostati teavitusstrateegia, kus otsustati, millise sagedusega korraldatakse infopäevi, jagatakse infot meedias ja kohtutakse oluliste koostööpartneritega. Samuti otsustati infovoldikute koostamise olulisus. Aprillis telliti 1500 infovoldikut, mida jagati teenuseosutajatele, SKA klienditeenindustele, lapsevanematele ja kohalikele omavalitsusüksustele. Teavitusstrateegia töötati välja märtsikuu lõpuks ja elluviimine on planeeritud ajavahemikku 01.04.2016-31.12.2017. Teavitusstrateegia elluviimise kohta koostati dokument, mis allkirjastati tagasiulatuvalt, vastavalt Innove soovile. Sotsiaalkindlustusamet viis läbi ja osales mitmetel koostöö- ning teavitustööalastel kohtumistel. Olulised tulevikku suunatud arendustegevuste planeerimised toimusid koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Olulised töökorralduslikud ettepanekud saadi koostööpartneritelt. 11.mail 2016 toimus üle-eestiline teenuseosutajate koostöökohtumine, kus tutvuti Viljandis asuva SA Perekoduga, räägiti Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel olevatest kavadest ja SKA järelevalvest. Iga teenuseosutaja sai anda omapoolse ülevaate teenuste osutamisega kaasnevatest rõõmudest ja kitsaskohtadest. Üldine tagasiside oli väga positiivne. Enamik teenusepakkujatel on selge, mida neilt oodatakse ja mida nad saavad ise teenuste kvaliteedi ja parema kättesaadavuse nimel ära teha. Probleemid ilmnesid Tartumaal, kus nõudlus teenuste järele on suurem, kui koostööpartnerid täita suudavad. Samuti oli probleeme Harjumaa teenusepakkujal, kes ei ole suutnud jõuda klientideni ja pole leidnud piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Koostöökohtumise tulemusena otsustati kohtuda Töötukassa esindajatega, et leida leevendust lapsehoidjate puudusele. Lepiti kokku, et sügisel toimuvad igas piirkonnas piirkondlikud koostöökohtumised, kuhu on kaasatud ka allhanke partnerid ja sooviti ka kovisiooni võimalust. Koostöö ja teenuste arendamisega seotud tegevused, mida on läbi viinud Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet kohtus perioodi jooksul kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, teenusepakkujate, hankepartnerite ja teiste koostööpartneritega tegevusest teavitamise ning koostöö arendamise eesmärgil ning teostas koolitusi ja muid meeskonnakohtumisi (täpsem nimekiri kohtumistest lisas 1). Lisaks koostöökohtumistele on toimunud 48 lapsevanemaga individuaalsed kohtumised ja nõustamised. Koordinaatorid on kokku menetlenud 652 lapse osas teenusele saamise taotlust. Juhendmaterjalide koostamisega on alustatud ning teavitusstrateegia on välja töötatud ja alustatud selle elluviimist. Üle Eesti on korraldatud koostöökohtumisi ning nende käigus on teenuseosutajad saanud oma probleemidest rääkida ning otsitud on koos lahendusi, et oleks võimalik veelgi enam ja paremini teenuseid pakkuda. Tegevused on ajakavajärgselt töös. 4 Teisel poolaastal toimusid koostöö ja teenuste pakkumise ning arendamisega seotud tegevused, mida on läbi viinud Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet kohtus perioodi jooksul kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, teenusepakkujate, hankepartnerite ja teiste koostööpartneritega tegevusest teavitamise ning koostöö arendamise eesmärgil ning viis läbi meeskonnakohtumisi (täpsem nimekiri kohtumistest lisas 1). Projektijuht ja põhja piirkonna koordinaator on koolitanud SKA klienditeenindajaid ja infotelefoni töötajaid, et asutuse töötajad oleksid pidevalt uuenevas infoväljas ning oskaksid kliente nõustada. Kõik projekti töötajad on saanud perekonnaõiguse koolituse ja osaliselt kultuuride erinevusi puudutava koolituse. Novembris 2016 uuendati kommunikatsiooniplaani (allkirjastatud Ebeli Berkmani, Eve Libliku ja Laura Viilupi poolt), kuhu lisati juurde meenete ja bännerite tellimise vajadus. Projekti tegevusi käidi mitmel korral auditeerimas: 30.09.2016 – Innove teostas paikvaatlust; 28.10.2016 - Rahandusministeeriumi poolt tellitud audit ja riigikontrolli audiitorid - 03.11.2016. 1.detsembril 2016 vahetus Ida piirkonna koordinaator ja detsembris alustasime värbamist ka kahe 2017 aastal lisanduva koordinaatori (põhja ja lõuna piirkonna) ametikohale töötaja leidmisega. Alustatud on juhendmaterjalide koostamiseks vajaliku juhtrühma moodustamisega ja vajalikud tegevused on kaardistatud ning ajaliselt paika pandud. Käivad ettevalmistused uue hanke (perioodiks 01.01.2018-31.12.2020) koostamiseks. On tehtud plaan, kuidas alates 2017. aastast nõustatakse kohalikke omavalitsusüksusi juhtumiplaanide täitmise osas. 01.01.2017 – 31.12.2017 Jaanuaris asusid tööle kaks uut piirkondlikku koordinaatorit, üks lõuna ja teine põhja piirkonda. Lisandunud tööjõuvajadus oli tingitud suurenenud töökoormusest kahes piirkonnas, kus laste arv ja teenuste vajadus on palju suurem kui teises kahes piirkonnas. Jätkus töö kohalike omavalitsusüksuste, teenusepakkujate, lapsevanemate ja võrgustikuliikmetega. Kõige suurem tähelepanu oli KOV-ide nõustamisel seoses juhtumiplaanide koostamisega. Uuel hankeperioodil (2018-2020) suunavad SKA koordinaatorid teenustele lapsi ainult siis, kui eelnevalt on KOV lastekaitse või sotsiaaltöötaja hinnanud teenuste vajaduse ja selle sisestanud sotsiaalteenuste ja toetuste infosüsteemis (STAR) olevasse juhtumiplaani tegevuskavasse. Samuti on projekti meeskond aidanud kokku kutsuda puudega lapse ümber olevat tugivõrgustikku ja suunanud nad efektiivsemale koostööle. 30.mail 2017 toimus iga-aastane SKA hanke- ja koostööpartnerite koostöökohtumine SA Haapsalu Hoolekandekeskuses. Üheskoos tutvuti asutuse tegevustega, jagati kogemusi, arutleti keeruliste olukordade lahenduste üle ja saadi ülevaade planeeritavatest tegevustest. SA Haapsalu Hoolekandekeskuses toimunud ürituse eesmärk oli tõhustada koostööd erinevate teenusepakkujate vahel, jagada informatsiooni, õnnestumisi ja murekohti. Info vahetamise tulemusena kasvab kõigi teenusepakkujate teadlikkus ja ühtne arusaam teenuste osutamise kvaliteedist. Saadud info on vajalik eelkõige Sotsiaalkindlustusametile kui ka Sotsiaalministeeriumile ja teenusepakkujatele. Tugiisiku teenuse juhendmaterjali koostamise osas toimus spetsialistide kohtumine 9.veebruaril 2017 ja lapsehoiuteenuse juhendmaterjali koostamise osas 28.märtsil 2017. Transporditeenuse juhendmaterjali osas ei pidanud SKA vajalikuks töörühma kokku kutsuda, kuna selle koostamiseks oli info juba olemas. Juhendmaterjalid on sisuliselt valmis. Kasutusse antakse need selle aasta sügisel. Juhendmaterjalid on vajalikud uue 2018-2020 tugiteenuste osutamise riigihanke jaoks ning seda hakkavad kasutama nii teenusepakkujad kui kohalikud omavalitsused riikliku soovitusena teenuste osutamiseks (hetkel ei ole riiklikku teenuste kirjeldust raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamiseks). Mais alustati uue hankeperioodi hankedokumendi ettevalmistamisega, et oleks võimalik juuni lõpus uus riigihange välja kuulutada. SKA soovib, et koostööpartneritel oleks teenuste osutamise valmidus juba oktoobrist 2017, et vältida olukorda, kus sihtgrupi lapsed võivad jääda ajutiselt teenusteta. 5 Teisel poolaastal olid kõige suurema mahuga hankega seotud toimingud ning tugiisiku ja lapsehoiuteenuse soovituslike juhendmaterjalide lõplik valmimine. KOV-spetsialistidele on koostatud juhendmaterjalid suureks toeks tugiteenuste pakkumisel, samuti saab juhendmaterjale võtta aluseks tugispetsialistide koolitamisel. Koostamisel on lapse vajaduse hindamise vahend, mis peaks hõlbustama KOV lastekaitse töötajal hinnata tugiteenuste vajadust ja võimalikku mahtu. Olulise tähtsusega olid piirkondlikud koostöökohtumised SKA partneritega: 26.10.2017 Ida-piirkonna kohtumine Jõhvis, kus Eesti Töötukassa ja Ida-Virumaa Rajaleidja esindajad andsid ülevaate arengusuundadest, koostöövõimalustest jne; 31.10.2017 Põhja piirkonna kohtumine Tallinnas, kus Verge koolitaja rääkis, kuidas lasteasutuses agressiooniga toime tulla; 14.11.2017 Lõuna piirkonna kohtumine Tartus, kus räägiti lastele suunatud rehabilitatsiooniteenustest ja keerulise lapsevanemaga koostööst; 24.11.2017 Lääne piirkonna kohtumine Kuressaares, kus Jaan Urvet innustas positiivselt ümbritsevasse suhtuma ning lisaks külastati Kuressaare Perekodu. 21.11.2017 toimus järjekorras juba kolmas tugiteenuste osutajate tunnustamiseüritus Swissôtel Tallinnas, kuhu seekord registreerus 190 inimest, kes töötavad tugiisiku või lapsehoidjana või on seotud teenuste pakkumisega. Oluline osa oli alternatiivkommunikatsiooni 3-tunnisel koolitusel, mille kohta anti ka osalejatele tunnistused. SKA palus eelnevalt teenuseosutajatel välja tuua tunnustamist väärivad tugiisikud ja lapsehoidjad. Kokku laekus 35 taotlust, mille hulgast valis komisjon 18 inimest, keda avalikult meene ja tänukirjaga tunnustati. Koordinaatorid on palju pidanud juhendama ja nõustama nii lapsevanemaid kui KOV lastekaitse töötajaid STAR-is juhtumiplaani koostamise osas. Teenusele suunamise otsused olid maksimaalse kehtivuse ajaga kuni 31.12.2017, seega saabus aasta lõpus koordinaatoritele menetlemiseks kõikide teenuseid vajavate laste taotlused ning nende menetlemine kestab prognoosi kohaselt 2018 esimese kvartali lõpuni. 01.01.2018 – 31.12.2018 Olulise teemana on arutlemise alla erinevate hindamisvahendite paljusus ja nende kasutamine. SKA koos SoM-i ja Rajaleidja ning erinevate KOV-dega püüab muuta puudega laste hindamist ühtseks ja terviklikuks, mistõttu TAT tegevuskavas planeeritud hindamisvahendi vajalikkus esialgse kava kohaselt on ära langenud. Puudega lapsele vajalikke teenuseid hinnatakse erinevate asutuste poolt ja KOV-i töötajates on see tekitanud küsimusi, et miks peab KOV veelkord lapsele vajalikke teenuseid hindama. Vastavalt Lastekaitseseaduse § 28 sätestab, et lastekaitsetöötaja on kohustatud hindama lapse abivajadust ja korraldama lapsele vajaliku abi juhtumikorralduse põhimõtetel. Seega peab KOV lastekaitse töötaja hindama last ja koostama juhtumiplaani, et laps saaks mh ka lapsehoiu, tugiisiku või transporditeenust. Vastav hindamisinstrument on abivajava lapse hindamiseks SKA poolt 2017. aastal koostatud, aga see ei sobitu täielikult puudega lapse hindamiseks, mistõttu on vaja koostada hindamisinstrument, mis ei dubleeriks juba olemasolevaid hindamisi. Seega on oluline järgida riiklikke arenguid, et koostatav instrument oleks abiks pikema perioodi vältel. Koostöös erinevate osapooltega püüame leida võimalikult asjakohase hindamisviisi, et lapsed saaksid vajalike teenusteni ja et selleks oleks kasutatud mõistlikult olemasolevaid ressursse. Seepärast on SKA puudega laste tugiteenuste projekti meeskond koostöös Tallinna Linnavalitsusega (kes on Eesti suurim omavalitsus ja omab kõige laialdasemaid kogemusi puudega laste hindamise osas) keskendunud eelkõige lastekaitsetöötajale vajaliku instrumendi väljatöötamisele selliselt, et last ei hinnataks korduvalt üle, vaid instrument annaks lisaväärtust olemasolevatele hindamisvahenditele. Oleme aluseks võtnud abivajava lapse hindamisvahendi „Heaolu hindamise kolmnurk“. Hindamisvahend on alates 1. juunist 2018 piloteerimise faasis – hindamisvahendit piloteeritakse juunis-juulis 2018 Tallinna neljas erinevas linnaosas ja alates augustist 2018 üle-eestiliselt erinevates kohalikes omavalitsuse üksustes Aprillist alates on Lõuna piirkonnas koordinaatoriks Marta Rohtla, kes võttis üle Kadri-Ann Lee töökohustused. 9.mail toimus iga-aastane hankepartnerite kohtumine, seekord Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses. Kohal olid kõik SKA hankepartnerite poolt määratud kontaktisikud. Päevakorras oli riiklike arengute tutvustamine (Gabriela Rooso SoM-ist) ja kokkuvõte eelmise aasta tegevustest ja uue hankeperioodi plaanidest. Toimus asjalik ja konstruktiivne arutelu. 6 Teisel poolaastal 1. augustil toimus puudega laste tugiteenuste meeskonnas struktuurimuudatus, mille tulemusena loodi juurde nõuniku ametikoht ja kaotati koordinaator II ametikohad. Struktuurimuudatuse tulemusena koondati Lõuna piirkonna koordinaator II Hedvig Tammaru. Struktuurimuudatuse vajadus tulenes meeskonna reaalsest töökorraldusest, kus eelnevalt oli põhja piirkonna koordinaator Marilin Küünarpuu suure osa tööajast hõivatud üle-eestiliste tegevustega ja teiste koordinaatorite abistamisega (sh seire täitmine, erijuhtumid, vaided jne). Struktuurimuudatuse tulemusena ühtlustus koordinaatorite töökoormus ja meeskonnal on ressurssi panustada rohkem projektist väljumise tegevustele sh kohalike omavalitsusüksuste nõustamisele. Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Rajaleidja koostöös on käivitunud integreeritud teenuste arendamise projekt, mille üks osa on lastele suunatud integreeritud teenuste mudeli ning lapse teenuste vajaduse hindamisvahendi piloteerimine. Seoses pilootprojekti tegevustega otsustasime koostöös Tallinna linnaga loodud hindamisinstrumenti täielikult mitte kasutada ning luua sarnastel alustel uue või muudetud instrumendi, mis oleks kasutajasõbralikum ja kataks rohkem hariduslike tugiteenuste osa, kui seda võimaldas Tallinnaga koostöös tehtud hindamisinstrument. Nagu ka eelnevatel aastatel toimusid piirkondlikud koostöökohtumised: 22.10.2018 – Põhja piirkonna kohtumine Tallinnas, kus anti ülevaade lapsehoiuteenuse järelevalvest ja tegevuslubadest, piirkonnas toimuvast ning kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Siiri Tõniste aitas lahti mõtestada töös ettetulevaid probleeme ja kuidas nendega toime tulla. 05.11.2018 – Ida piirkonna koostöökohtumine Rakveres, kus räägiti samuti lapsehoiuteenusest, rehabilitatsiooniteenusest ja erihoolekandest ning asendushoolduses toimuvatest muudatustest. Lisaks tutvustas Rakvere Sotsiaalkeskus oma tegemisi ja kuidas nad toetavad puudega last ja tema perekonda. 13.11.2018 – Lõuna piirkonna koostöökohtumine Viljandis, kus fookuses oli andmekaitse, lapsehoid, rehabilitatsioon. Lisaks andis Viljandi Linnavalitsus ülevaate kuidas toimub Viljandis juhtumikorraldus erivajadusega lapse puhul. 20.11.2018 – Lääne piirkonna koostöökohtumine Haapsalus, kus samuti teemaks lapsehoiuteenuse järelevalve, Haapsalu Linnavalitsuse ja Kuressaare Perekodu esindajad rääkisid, kuidas neil toimub hariduse ja sotsiaalvaldkonna koostöö, kui erivajadusega laps vajab lisatuge või teenuseid. Pereterapeut Monika Koppel viis läbi rühmaarutelud, kuidas koostööd veelgi tõhustada. 29.11.2018 – toimus juba neljas tugiisikute ja lapsehoidjate tunnustamisüritus Eesti Rahvusraamatukogus. Üritusele oli registreerunud 250 inimest, kes said osa „HENK“ koolitusest – kuidas mõista ja aidata probleemselt käituvat last. Lisaks tunnustas Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe tänukirja ja meenetega 22 tugiisikut ning lapsehoidjat, kelle panus laste toetamisel on olnud silmapaistev. Augustist kuni detsembrini auditeeris projekti tegevusi Rahandusministeerium koostöös KPMG Baltics OÜ audiitoritega. Auditeerimise periood oli pikk ja ressursimahukas ning esialgse tulemusena jõudis auditi töörühm järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines hanketeates (viitenumber 188638) esitatud kvalifitseerimistingimustes, mille osas on Rahandusministeeriumi audiitorid ja toetuse saaja ning rakendusüksus erinevatel seisukohtadel. 01.01.2019 – 31.12.2019 2019 aasta prioriteediks on kohalike omavalitsusüksuste külastamine, nõustamine ning nende võimekuse kaardistamine. Esimesel poolaastal külastati kohalikke omavalitsusüksusi alljärgnevalt: Põhja piirkonnast: Harku vald, Lääne-Harju vald, Rae vald, Saue vald, Kehtna vald, Tallinna linn; Lääne piirkonnast: Hiiumaa vald, Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald, Tori vald, Muhu vald, Saaremaa vald; Ida piirkonnast: Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Rakvere linn, Tapa vald; Lõuna piirkonnast: Elva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Tartu linn, Põlva vald, Otepää vald, Valga vald, Rõuge vald ja Võru linn. Lühike kokkuvõte KOV-st saadud infost: Harku vald: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord on olemas. Korras on ära toodud sotsiaalteenused, millest puudega lapsed saavad kasutada tugiisikuteenust ja sotsiaaltransporditeenust. Hetkel osutatakse tugiisikuteenust ESF vahenditest ja KOVi vahenditest, KOVi vahenditest osutataval teenusel omaosalus. Sotsiaaltranspordil on kehtestatud omaosalus, millest on vabastatud vähekindlustatud isikud. Puudega 7 lapsi puudutavatest teenustest on täiendavate sotsiaalteenustena korras välja toodud puuetega laste invatransporditeenus, ujumisteenus, logopeediteenus, psühholoogiline nõustamisteenus ja muud täiendavad sotsiaalteenused tulenevalt isiku abivajadusest. Lisaks on KOVi korras mitmed toetused, nt: lapsehoiuteenuse toetus, puudega lapse transporditoetus, puudega lapse hooldaja toetus, puudega isiku koolitustoetus, tugiisikuteenuse toetus, ravi- ja rehabilitatsioonitoetus. Tugiisikuteenuse pakkumisel ja tugiisikute leidmisel KOVil hea koostöö EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutusega. Vald pakub ka nt pere nõustamisteenust (kuni 5 korda tasuta). Probleem on kerkinud esile ühe suure hooldusvajadusega lapse puhul, kus KOVile on langenud väga suur rahaline koormus. Samuti on olnud keerulisema juhtumi puhul raske leida sobivat lapsehoidjat. Lääne-Harju vald: Vastu on võetud Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Lääne-Harju vallas, millega on reguleeritud sotsiaaltransporditeenus, tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus (k.a puudega laste lapsehoiuteenus) ja muud vajaduspõhised sotsiaalteenused. KOV ei näe, et puudega laste toetamisel peaks midagi rahaliste ressursside taha jääma. Tegu on ühinenud vallaga, mis koosneb võrdlemisi erinevatest osavaldadest ja seetõttu on olnud väljakutseid teenuste ühtlustamisel. 2018. aasta toetusfondi raske ja sügava puudega laste suhteliselt suur jääk. Rae vald: KOVi on 2018. aastal tööle võetud erivajadustega inimeste spetsialist, kelle ülesandeks on erivajadustega inimestega seotud teenuste koordineerimine; nõustamine sotsiaalhoolekande küsimustes; valla- ja riigieelarvelistest vahenditest sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste tutvustamine ning vajadusel suunamine teistesse ametiasutustesse. Tugiisikuteenust rahastatakse nii KOV-i kui ka ESF projekti poolt, KOV rahastab lisaks 3 eurot tunnis. Vastu võetud Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas. Korras välja toodud tugiisikuteenus, sotsiaaltransporditeenus ja täiendavate sotsiaalteenustena psühholoogi nõustamisteenus, eripedagoogi nõustamisteenus, logopeedi teenus, tugirühmades osalemine, rehabilitatsiooniteenustel osalemine, viipekeele tõlketeenus ja muud toetavad teenused. KOVil on mure, kuidas tagada peale ESF perioodi lõppu tugiisikuteenuse rahastamine. Saue vald: Tööl on erivajaduste laste spetsialist, kes on tööl haridusosakonna all. Vastu on võetud Sotsiaalteenuste osutamise kord, mis reguleerib tugiisikuteenuse osutamist, sotsiaaltransporditeenust ja muud täiendavad sotsiaalteenused (nt psühholoog, eripedagoog, logopeed). Tallinna linn: Sotsiaal- ja tervishoiuametisse loodi 2019. aasta alguses puudega laste hindamise ja toetamisega tegelev meeskond. Kuna tegu on suure linnaga, siis on olemas võimekus toetada ka suure hooldusvajadusega lapsi. Tugiisiku- ja lapsehoiuteenus on hästi välja töötatud. Tallinna linna määrus võimaldab linnaosadel toetusfondi raha kasutada raske puudega lastel 408 euro ulatuses ja sügava puudega lastel 1885 euro ulatuses. Sotsiaal- ja tervishoiuameti ning Haridusametil on omavaheline vähene koostöö lasteaedades/koolides tugiisikute vähendamiseks. Tallinna linna hindamisinstrumenti puudega laste abi- ja tugiteenuste vajaduse hindajad (enamasti lastekaitse töötajad) ei kasuta, sest see on liiga ajamahukas. Linnaosades puudega lastega tegelevad spetsialistid (nii lastekaitse kui ka sotsiaalteenuste osakonnas töötavad) toovad välja, et puudega lapsed võiksid olla terviklikuma hindamise nimel koondatud ühtsesse süsteemi ehk Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametisse. Hiiumaa vald: Hiiumaa Sotsiaalkeskuses toimuvad regulaarsed kohtumised, ümarlauad, et arutada juhtumeid ja tegevusi. Kohtumistel osalevad lastekaitsespetsialist, tugiteenuste pakkujad, haridusasutuse esindaja ja lapsevanemad. Toimub järjepidev koostöö ja tagasiside andmine. Puuetega lapsed saavad kasutada kõiki kolme (lapsehoid, tugiisik; transport) teenuseid. KOV pakub sotsiaaltransporditeenust, saunateenust, dušiteenust, lisaks on võimalus koos käia ujumas. Samuti saavad kasutada muid teenused näiteks psühholoogi teenus, logopeediteenus jne. Puuetega lastele tasutakse transpordikulu, kui käivad kaugemal (mandril) teenustel. Täiendavalt maksab KOV veel tervise-, abivahendite- ja lastelaagri toetust. Haapsalu linn: KOV on abistatud lapsevanemaid puude raskusastme taotlemisel või pöördumisel Rajaleidjasse. Toetatakse puuetega laste ujumist Haapsalu Veekeskuses. Haapsalus on hooldajatoetus puuetega laste hooldajatele jm teenused. Murekoht on see, kus lapsevanemad keelduvad teenust vastu võtmast, kuigi KOV näeb vajadust. Toimub järjepidev lastevanemate nõustamine ja teenusepakkujatega on hea koostöö ja teenuste järjepidev arendamine. Lääne-Nigula vald: KOV on toetanud puudega lapsi niipalju kui võimalik sh rehabilitatsiooniteenused, abivahendid, tugiisikud haridusasutustes, isiklikud abistajad, kompenseeritakse lapsehoiuteenust. Tasutakse ka tugiisikutele koolitused. Tagasiside: ESF projekt raske ja sügava puudega laste toetamiseks on väga tänuväärne. Vallal puudub käesoleval hetkel täielik ülevaade oma piirkonna raske ja sügava puudega lastest. Näiteks: tasandus-ja toetusfondist on eraldatud puudega laste abistamise toetust 30 raske puudega lapse eest (vanuses 0-17) aga kõikide lastega pole kontakti saadud. Loodetakse, et aasta jooksul seis muutub. Põhjuseks on kindlasti ka see, et toimub alles kohanemine haldusreformiga ja kogutakse jätkuvalt infot kõigis sotsiaalvaldkonda puudutavates teemades. 8 Lääneranna vald: Lääneranna valla arengukava 2018-2028 on kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 31. Valla lastekaitsespetsialistil puudus eelnev täpne ülevaade, kui palju on piirkonnas puudega lapsi. Käesolevaks ajaks on olukord normaliseerunud ja vallal on teada puuetega laste arv. Lastekaitsespetsialist on võtnud nende peredega, kus kasvab puudega laps, ühendust ning selgitanud välja vajadused, mida vajab laps ja perekond. Vallal on hea koostöö SA Haapsalu Hoolekandekeskusega, kes osutab tugiteenuseid. Toimub hea koostöö lastekaitsespetsialisti ja SKA lääne piirkonna koordinaatori vahel. Murekohaks on olnud see, kui lapsevanem ei ole nõus (arvab, et ei ole vajadust) lapsele puuet lasta määrata. Toimub pidev lastevanemate nõustamine. Enne valdade ühinemist olid riigi poolt eraldatud jäägid suuremad, kuid seoses ühinemistega on tõhustunud sotsiaalteenuste osutamine vajaduspõhiselt. Puudega lapsed on saanud KOV-i poolt suuremat toetust; hinnatakse vajaduspõhiselt, leitakse lapsele sobivad meetmed. Väga hea koostöö SKA lastekaitse osakonnaga, toimuvad ümarlauad keeruliste juhtumite aruteluks. Murekohaks on see, et teenuste kättesaadavus on raske, pikad järjekorrad, ei jätku logopeede, eripedagooge ja koolipsühholooge. KOV peab väga oluliseks ESF-i projekti poolt eraldatud tugiteenuste saamise võimalusi. Põhja-Pärnumaa vald: Seoses ühinemistega on tõhustunud sotsiaalteenuste osutamine vajaduspõhiselt. Murekoht on teenuste kättesaadavuses sh pikad järjekorrad teenustele. KOV-il on tööle võetud tugiisikud, (lisaks ka tugiisikud peredele); hea koostöö teenuseosutajatega (ESF projektis) - Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusega. Positiivsena toodi esile, et SKA saadab andmeid puuetega laste kohta. Toetusfondi 2018. aasta jääk on küllalt suur, informeeritud KOV-i veelgi rohkem toetusrahasid kasutama. Plaanitakse korraldada puuetega laste vanematele infopäev - 2019. aasta septembris (ülevaade KOV-i ja riiklikest rahastustest). Pärnu linn: KOV-il on tugiteenused puudega lastele: lapsehoiu-, tugiisiku-, transporditeenus ja muud teenused. Teenused on kuni 18-aastaseks saamiseni (18-aastaseks saamisel kuni kalendriaasta lõpuni). Tugiteenuste summa on kuni 420 eurot lapse kohta (üle 420 euro suuruse summa vajadusel otsustab Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjon). Puudega lastele (sh ratastooli või muid abivahendeid kasutavad lapsed) tagatakse transport erikoolidesse. Hea koostöö teenuseosutajatega (peamiselt Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusega). Pärnu linn on 2018. aasta lõpuks ära kasutanud riigi poolt eraldatud toetuse puuetega laste sotsiaalteenuste jaoks. Vajadus on toetuse osas palju suurem. Lastekaitsespetsialist teeb hindamised ja kokkuvõtte selle kohta, kes vajavad suuremas mahus teenuseid (ja milliseid teenuseid). Väga hea koostöö SKA Lastekaitse osakonnaga, pidev infovahetus. Toimuvad ümarlauad ja arutelud keerulisemate juhtumite korral. Saarde vald: Puudub täpne ülevaade Saarde valla puuetega lastest. KOV-i jõuavad paljud puuetega lapsed ja nende vanemad siis, kui on vaja korraldada tugiteenusteid jne. Ka kooli ning lasteaia kaudu jõuab KOV-ini informatsioon puuetega lastest, kui ilmneb abivajadus. Kuigi kool ja lasteaed ei saa infot puuetega lastest – ainult siis, kui vanem annab teada, et lapsel on puue. Suurem osa teenuseid, mida puuetega lapsed vajavad, asuvad Pärnus - vajadusel on KOV pakkunud teenusele jõudmiseks ka transporditeenust. Teenuseosutajad on kaugel, teenusele keeruline jõuda, pikad järjekorrad. Tihti vajab puudega laps mitut teenust korraga – vanemal lapsega teenusel käimine probleemne, sest teenusele jõudmiseks peab vanem võtma end töölt vabaks mitmel päeval kuu jooksul. On lugusid, kus vanem ongi loobunud teenustel käimisest, sest on keeruline end pidevalt töölt vabaks küsida. Lahendusi on sellistel kordadel leitud ka tugiisikuteenuse osutamisega. Riigi poolt eraldatud toetusfondi summad on ära kasutatud. Tori vald: Vallal on olemas peaaegu kõikide puudega laste peredega kontakt. KOV on teinud tõhusat teavitustööd. Väga positiivne on personaalne lähenemine sh teostatakse palju kodukülastusi. KOV-is on väga kõrged hooldajatoetused (sügava puudega lapsevanemale 250 eurot ja raske puudega lapse vanemale 200 eurot kuus). Paljusid peresid abistab KOV sotsiaaltranspordiga (huvikoolid, kool, haigla). Kompenseeritakse invatranspordi kasutamist laste sõitmisel koolidesse (koolid, mis asuvad teises maakonnas). Lisaks osutatakse paljudele lastele tugiisikuteenust nii ESF-i projekti kaudu kui ka KOV-i enda eelarvest. Makstakse laagrite eest ja toetatakse peresid vajalike abivahendite soetamisel. Tasutakse kooli kohatasu vanema omaosalust, nt kui erivajadusega laps vajab teistsugust lähenemist õppetöös (nt Herbert Hahni Vabakool). Uus vastu võetud kord võimaldab vanemale hüvitada ka kütuse kulu, kui ta peab nt last teraapiasse või haiglasse viima." Raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord. Paljud lapsed saavad teenuseid Pärnu Vaimse tervise Keskuses, kuid seal on väga pikad järjekorrad. Kliendid peavad kaua ootama. KOV on valmis teenuste eest tasuma, on seda ka jooksvalt teinud, aga ei jätku vajalikke spetsialiste ning seetõttu on teenustele ka pikad järjekorrad. Eriti raske on saada psühhiaatri juurde. 9 Muhu vald: Muhu vallas on hetkel 2 last, kellel on riigi rahastusega kaetud tugiisikud. Vajadusel toetab KOV transporditeenusega, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja ning lapsehoiuteenusega. KOV on teadlik kõikidest oma valla puuetega lastest ning üsna tihti toimub KOV-i poolt toetamine (nt vanemate nõustamine, aitamine). Lapsevanemad on väga koostöövalmid. Väga vajalikud teenused kohapeal puuduvad, nt psühholoog, füsioterapeut. Logopeed on olemas, aga tema põhikoormus on koolis ja lasteaias ja enamaks teda kasutada ei saa. Ja lisaks muude teraapiate osas, kättesaadavus maakonnas tervikuna on peaaegu olematu. Saaremaa vald: Vallal on koostatud arengukava perioodil 2019-2030.Tugiteenuste korraldamisel on hea koostöö Kuressaare Perekoduga. KOV korraldab ise ka teenuseid (tugiisikuteenus), kuid peamiselt ostab sisse teenuseosutaja käest (tugiisiku, lapsehoiu-ja transporditeenus-ESF, KOV rahastus). KOV nõustab puuetega laste peresid, vajadused vaadatakse üle juhtumipõhiselt ning toetab oma peresid tugiteenuste saamisel. KOV toetab peresid täiendavalt ja abivahendite muretsemisel. Seoses valdade ühinemisega on igal lastekaitsespetsialistil oma konkreetne töölõik, mille kaudu on parem keskenduda kitsamale töölõigule. Hea koostöö Kallemäe Kooli juhtkonnaga, toimuvad arutelud, ümarlauad, lapsele teenuste vajaduste hindamised (arutelud on kooli juhtkonna, KOV-i ja Kuressaare Perekodu vahel). ESF-i projekti kaudu on väga paljud lapsed saanud tuge. Selgitatud on põhjalikumalt tugiisikurolli haridusasutuses (ESF-i projektis, sh. erijuhtumid). Vastu on võetud „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ –puudega lapsed saavad kasutada lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi-ja viipekeele tõlketeenust. Hea koostöö SKA lääne piirkonna lastekaitse osakonnaga. KOV on valmis panustama enda perede ja laste toimetulekule. Jõhvi vald: Tugiteenuste korraldamisel on hea koostöö KOVi ja MTÜ PLT Päikesekiire keskuse vahel. KOV ise teenuseid ei korralda, ostab teenused sisse teenuseosutaja käest (tugiisiku, lapsehoiu ja transporditeenuse – ESF ja KOV rahastus). KOV toetab täiendavalt (riiklikust toetusest) ja juhtumipõhiselt oma peresid tugiteenuste saamisel, et teenused oleksid lapsele järjepidevad. KOV toetab peresid vajadusel abivahendite muretsemisel (sh. sonditoidud, insuliinipumbad). PLT Päikesekiire keskusel olemas invaliftiga buss, millega osutatakse transporditeenust ka osadele Jõhvi valla lastele sh kooli viimiseks. Teenuste arenedes on suurenenud abivajavate laste arv. Vajadus on planeerida täiendavaid vahendeid ka valla eelarvesse. PLT Päikesekiire keskuses on seni olnud lapsehoiuteenus vaid päevahoiuna, vajadus ning võimalus välja arendada ka ööpäevane hoid. Tegemist maakonna keskuses asuva organisatsiooniga, teenust kasutavad/kasutaksid mitme valla lapsed. Päikesekiire keskuse juhtkonda plaanitakse võtta tööle täiendav inimene. Suureneb võimekus teenuste edasi arendamisel. Rehabilitatsiooniteenused on üldiselt kättesaadavad, raskusi on eestikeelse logopeedi teenuse kättesaadavusega (spetsialistide vähesus). Haridusvaldkond - lasteaedades vaid 1 erirühm (venekeelne) ja 1 tasandusrühm (eesti lastele). Võimekus ja huvi hariduslike tugiteenuste arendamisel pigem vähene. Põhikoolis olemas abiklassid erivajadusega lastele. Kohtla-Järve linn: vastu on võetud „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“- puudega lapsed saavad kasutada tugiisiku-, lapsehoiu-, sotsiaaltransporditeenust. Tugiteenuste korraldamisel on hea koostöö KOVi ja MTÜ PLT Päikesekiire keskuse vahel. KOV rahastab täiendavalt teenuseid, et tagada peredele piisav abi. (ESF ja KOV rahastus) 2019. aastast on peredel KOV rahastatavate teenuste puhul ka omaosalus. KOV ostab PLT Päikesekiire keskuse kaudu ka osadele lastele transporditeenust (sh kooli viimine). Linna eelarvest rahastatakse tugiisikuteenust ka osadele keskmise puudega lastele (kui selleks on põhjendatud vajadus). KOV korraldab erivajadusega laste vanematele infopäevi/koolitusi teenuste, toetuste ja info saamise võimaluste kohta. Koolides ja lasteaedades kasutatakse tugiisikute abi üsna paljudel juhtudel. Haridusvaldkonna tugiteenuste areng on erineva tasemega. Vajadus on aidata kaasa haridus ja sotsiaalvaldkonna koostööle, et tugiisikute osakaalu vähendada ning hariduslike tugiteenuste osa suurendada. Kuna KOV-is on puudega laste arv suur, võib vahel jääda puudu individuaalsest lähenemisest. Abi korraldatakse KOV-korra järgi, kas toetust/teenust on ette nähtud või mitte. Rehabilitatsiooniteenuseid on lastel võimalik saada nii Kohtla-Järvel kui Jõhvis. KOV on avatud koostööle. Lüganuse vald: olemas „Sotsiaalhoolekande abi andmise kord“ (puudega lapsed saavad kasutada tugiisiku-, lapsehoiu-, sotsiaaltransporditeenust, olemas ka laste laagris osalemise toetus ning tervisetoetus abivahendite, ravimite, prillide jms kompenseerimiseks). Teenuseid korraldatakse MTÜ-de kaudu (MTÜ PLT Päikesekiir ning partner MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus) KOV on planeerinud oma eelarvesse täiendavad vahendid puudega laste teenustele, ka psühholoogi ja logopeedi teenuse jaoks. Toetavad peresid abivahendite soetamisel (nt insuliinipumbad). Vanematele makstakse ka hooldajatoetust. Murekohaks on eestikeelse logopeedi teenuse puudumine ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus üldisemalt. Lapsevanematele tugigruppe (temaatilisi-erivajadustega laste teemalisi) ei ole. Valla pered saavad ühineda (nt ATH teemaline) tugigrupiga Rakveres. Sotsiaalvaldkonna juht on 10 uuendusmeelne ja koostööle suunatud, hetkel on tema tähelepanu suunatud haridusvaldkonna tugiteenuste arendamisele kaasa aitamisele. Narva linn: KOV rahastab raske ja sügava puudega lastele transporditeenust (eriarstidele, rehabilitatsiooniteenustele, taastusraviteenustele sõiduks), elukoha kohandamise teenuseid, tugiisiku ja lapsehoiuteenust (riigi poolt eraldatud toetuse vahenditest). KOV maksab puudega lapse vanematele hooldaja toetust. Tugiteenuste täiendav rahastamine KOV-i poolt suureneb, varasemalt on koostöö teenuseosutajatega olnud pigem vähene. KOV on riigi poolt eraldatud raha raske ja sügava puudega lastele kasutanud vähesel määral. Lastele juhtumiplaani tegemisel on tulnud pered rohkem KOV-i vaatevälja. Riikliku toetuse kasutamine suureneb. Probleemkoht on see, et KOV-il ei ole planeeritud eelarvesse täiendavaid vahendeid sotsiaalteenuste osutamiseks. On hea, et linnas on olemas erinevad teenuseosutajad, kelle kaudu on võimalik teenuseid peredele korraldada. ESF-i projekt on aidanud kaasa koostöö korraldusliku poole paranemisele (KOV ja teenuseosutajate vahel). Rakvere linn: Sotsiaalteenused on korraldatud Rakvere Sotsiaalkeskuse kaudu. Keskus on ESF tugiteenuste projektis ka Lääne-Viru teenuseosutaja partner. Keskuse alla kuuluvad haridusvaldkonna tugispetsialistid (psühholoogid, eripedagoog, sotsiaalpedagoog). Koostöös linnaga on loodud 5 täiskoormusega tugiisiku ametikohta. Puudega laste tugiteenuste korraldamise ja koordineerimisega tegeleb keskuses eraldi inimene (peretöötaja). Sedalaadi teenuskeskuse kaudu on paindlikum ja jätkusuutlikum lastele toe ja teenuste korraldamine nii koolis kui koolivälisel ajal (koostöö haridusvaldkonna ja sotsiaalvaldkonna vahel). Kombineeritud rahastusmudelid (ESF, riigi toetus, KOV toetus). KOV korraldab omalt poolt veel invatransporditeenust (linnal olemas buss), koolitranspordi toetamiseks on linna poolt saatja bussis (KOV eelarves vahendid). KOV toetab peresid abivahendite kompenseerimisel. KOV kompenseerib laste osalemist laagrites (keskmise puudega lapsed, ilma puudeta lapsed) sh diabeedilaagrid. Tapa vald: KOV rahastab täiendavalt tugiteenuseid (riigi poolt eraldatud vahenditest), on tehtud kodukohandamist, toetatakse peresid abivahendite muretsemisel, sotsiaaltranspordi korraldamine. Vallas suure hooldusvajadusega lapsi, kes seni on saanud ESF projekti kaudu ka teenusemahu suurendamist, lisaks kasutab KOV ära toetusfondi rahastuse. Vajadus on selle järgi, et KOV planeeriks oma eelarvesse täiendavaid vahendeid. Elva vald: Olemas uus arengukava, milles väga palju kirjeldatud laste ja perede heaolu toetamist. Loodud on laste ja perede komisjon. Lisandub neljas lastekaitsetöötaja. Lisaks on kaks sotsiaaltööspetsialisti lastekaitse alal, kellest üks tegeleb puudega laste tugiteenuste korraldamisega. Toimub iga-aastane visioonipäev, kus kogutakse sisendit kõigilt spetsialistidelt ja võetakse arengusuundades aluseks. Kõige võimekam KOV lõuna piirkonnas. Palju on lastekaitsetöötajaid, otsivad lisaks veel ühte, et vähendada ka piirkonnatöötajate koormust. Teenuste rahastamisel ollakse alati valmis panustama ja kaasa mõtlema. Kodulehel olemas sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord. Kambja vald: Laste hindamise vajaduse tekkimisel kaasab KOV vajadusel eksperdina Liina Lokko (Varajase Kaasamise Keskus OÜ/Sverresson OÜ), kes hindab last mõned päevad ja koostab kokkuvõtte, milliseid teenuseid laps vajaks. Last vaadatakse terviklikult ning KOV kasutab seda sisendina. Koostöö lasteaedadega hea. Mõne kooliga vajab tugiteenuste arendamine rohkem koostööd, aga pigem probleemiks suhtumine. Üks võimekamatest KOV-st piirkonnas, kus valdkond on töötajatega kaetud - puudega laste tugiteenused on ühe töötaja ülesandeks. Kodulehel olemas raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord. Kastre vald: KOV ja kogu võrgustik on avatud muutustele. Küsitakse palju küsimusi, nõu ja abi ning ollakse koostööks valmis. Puudub tugiisikuteenuse praktika. Lapsed saavad teenuseid vaid ESF teenusepakkuja kaudu. On pere tugiisikuid. Võrgustiku kohtumisel oli juhtidel (nii KOV kui haridusasutused) keeruline mõista raamatupidamist (lepingud, töötasud). Luunja vald: Kui teenust on vaja, on KOV poolt võimalik pakkuda, rohkem suunati ESF-i. Kui tugiisik leiti, siis KOV võttis käsunduslepinguga tööle. Rahas polnud probleemi, pigem oli tugiisikute leidmine väga keeruline ja teatud piirkondadesse ei leidnudki. SKA hankepartneri kaudu oli lihtsam töötajat leida, kui töötajale oli tööleping ette nähtud (käsunduslepingu asemel) või kui sai teenuseosutaja kaudu koormust paremini jagada. Haridusasutused ei mõista tugiisikuteenuse sisu ja tugiisiku rolli/tööd, mis tegi lastekaitsetöötaja jaoks teenuse osutamise/lapse toetamise tagamise keeruliseks. Tugiisikuteenuse kord puudub, teenust määrati SHS-i järgi. Lapsehoiuteenus on sotsiaalteenuste korras välja toodud. Tartu linn: Tartus vajalikud teenused olemas. Võimekus ka sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Väga suure abivajadusega perede puhul on olemas võimekus toetada teenuseid edasi. Abivahendite toetused (50-100%), kui pole haigekassa rahastust või on otsas. Nt insuliinipumbad (digitaalsed), vanema omaosalusega. Asendushoolduse lapsed saavad samuti tugiteenuseid (v.a 11 lapsehoid) - erijuhtumeid käsitletakse ka registreeritud elukoha väliselt. Määrused võimaldavad teha ka erijuhtumeid, ei ole kaalutlusotsust ära võetud. Liinivedu puuetega lastele kodu-haridusasutus-kodu, lisaks juhuvedu põhjendatud otsuse alusel (ka ilma puudeta lapsele). KOV-ides haridus- ja sotsiaalosakonnad on eraldi üksused ja omavaheline koostöö võib olla raskendatud. Sotsiaalpedagoogid ei näe oma rolli sotsiaalprobleemide lahendamisel. Probleem tekib siis, kui vanem peab töölt eemal olema lapse haiguse tõttu - ka voodipäevade tasu osas. Hooldajatoetus - ei või ise olla puudega; võib töötada; töötukassas võib arvel olla ja toetust saada; alla 3a lapse vanem ei saa; hindamismetoodika on alati - probleem on see, et toetus on väike. KOV võimekus väga hea, teenistuse juht on arvestanud eelarvesse lisavahendeid, et võimalusel pakkuda rohkem teenuseid. Juhi poolt avatud hoiak muutusteks. Juhtumipõhine lähenemine. Laste ja perede komisjoni pole, pöördutakse SKA poole nõustamiseks. Miinuseks tugiisikuteenuse omaosalus, mis võib vanema jaoks osutuda kalliks. Eraldi taotluse alusel on võimalus tugiisikuteenust saada KOV-i poolt ka ilma omaosaluseta. Vahendite jääk oli väga suur. Tartu LV on arvestanud, et 2020 tuleb riik lapsehoiuteenusega rahaliselt rohkem toeks. Kõik korrad kodulehel olemas. Põlva vald: Puudega laste vanemad saavad 2x aastas esitada taotluse teenuste toetamiseks, kuni 450 eurot 1 taotluskord. Suured riigi toetusfondi vahendite jäägid. Väidetavalt eelmise aasta jääk oli tekitatud raamatupidaja poolt, kes oli seda rida lihtsalt kõrval hoidnud (ei julgenud kasutada). KOV-iga kohtudes ollakse valmis koostööks ja lahendusi leidma. Kirjavahetuses kaasa ei räägita ja kirjadele ei vastata. Teenuste tagamisel ollakse kinni selles 2x aastas taotlemisel. KOV-i suunatud mõtlema laiemalt ja lapse vajaduspõhiselt. On mitmeid kõnesid vanematelt ja koostööpartneritelt, kes ei ole olnud rahul KOV puudega lastega tegeleva lastekaitsetöötaja suhtlemise ja/või juhtumikorraldusega. Kõik korrad kodulehel olemas. Otepää vald: KOV on teadlik, et toetusfondi vahendeid tuleb kasutada ja eelmiste aastate jääk on 0. Lastekaitsetöötajad väga head suhtlejad ja kõik saab kiirelt korraldatud. Vaid paar last ei kasuta teenuseid, kes on ESF kaudu teenusele suunatud, millest võib järeldada, et teenuste vajaduse hindamine on hea. Teenuste osutamise kord ja taotluse blankett kodulehel kättesaadav. Valga vald: On eraldi töötaja puudega laste perede toetamiseks ja teenuste pakkumiseks. Kaardistatud on KOV-i puudega lapsed ja nende pered, ollakse väga koostöövalmid. Osakonnal uus juht, kes mõistab vahendite kasutamise olulisust ja lubas uue juhina eelarve ridu jälgida. Kontakt KOV-iga hea. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise süsteem on halb. Ei jätku rahalist- ega inimressurssi. Palju kõnetuid lapsi, kes suunatakse tavarühma ja küsitakse ESF rahastust tugiisikuteenuseks – erialaspetsialistide puudus, eriti logopeedi. Vahendite jääk oli suur. Kodulehel viide Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korrale, teenused väljatoodud. Rõuge vald: Juhtumikorraldus hea ja teenuste vajadust hinnatakse juhtumipõhiselt. Aasta algusest tööl uus lastekaitsetöötaja, kellel tõenäoliselt puudus KOV-i sisene tugi (töö hea üleandmine) ja seepärast vajas esialgu pidevalt SKA koordinaatori poolset juhendamist ja suunamist. Ühisel kohtumisel selgus, et teenusteks on raha vähe ja tuleb väga täpselt hinnata. Tänulikud ESF toe üle, muidu ei saaks kõigile lastele teenuseid tagada. Kodulehel kõik korrad kättesaadavad. Lapsehoiul ja tugiisikuteenusel eraldi korrad. Võru linn: KOV teeb väga head tööd teenuste tagamiseks. Hea juhtumitöö ja avatus koostööks. Erikoolides käivate laste lapsehoid koolivälisel ajal on väga suure eelarve mahuga. Haridusvaldkonna toetused hoiavad töös Võru Järve Kooli. On olnud keeruline olukord, kui laps vahetab kooli ja nö pearaha ja EHIS ei ole jõudnud süsteemis muutuda ning on lapsevanema jaoks muutnud keeruliseks teenuse saamise. ESF-i tugi väga oluline. Üks eeskujulikumatest KOV-idest. Osakonna juhataja toimetab väga toetavalt puudega laste teenuste tagamiseks. KOV-is on lõuna piirkonna (ja võimalik, et ka Eesti) kõige suurema hooldusvajadusega laps, kelle teenuste kogukulu ületab puudega laste vahendite summat. Korrad kodulehel olemas, tugiisikuteenusel eraldi kord. Lisaks KOV-idega üks-ühele kohtumistele toimusid I poolaastal piirkonnas koostöös lastekaitse piirkonna töötajatega infoseminarid, kuhu olid kutsutud kokku kõik piirkonna kohalikud omavalitsused. Infoseminaridel kajastati infot sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostöö suundade kohta, tugiisik või õpetaja abi koolides, toodi näiteid erinevatest koostöömudelistest ning rahastuse võimalustest ja anti üldist ülevaadet ESF tegevuste kirjelduse ning jooksva statistika osas. I poolaastal infoseminarid toimusid järgnevalt: Lõuna piirkonna I poolaasta infoseminarid toimusid: 4. aprill Viljandimaa, 8. aprill Tartu linn ja Tartumaa, 16. aprill Võru- ja Põlvamaa, 17. aprill Valgamaa ning 24. aprill Jõgevamaa. Lääne piirkonna I poolaasta infoseminar toimus 09. aprill Lihulas, kaasatud Lääne piirkonna KOV-id. 12 Ida piirkonna I poolaasta infoseminar toimus 17.aprill Rakveres, kaasatud kõik Ida piirkonna KOV-id. Põhja piirkonna I poolaasta infoseminarid toimusid 30. aprill Paides, Raplamaa ja Järvamaa kohalikele omavalitsustele ning 2. mai Tallinnas, Harjumaa kohalikele omavalitsustele ja Tallinn linnale (8 linnaosa). 17. mail 2019 toimus iga-aastane hankepartnerite kohtumine, seekord mõõduka- ja raske intellektipuudega, liitpuudega lastele ning ka kerge vaimupuudega algklassiõpilastele mõeldud Porkuni Koolis. Kohtumisele olid kutsutud kõik SKA hankepartnerid või nende kontaktisikud. Päevakorras oli Porkuni Kooli tugiteenuste ja –spetsialistide töö tutvustus ning lühikokkuvõte seni läbiviidud kovisioonide/supervisioonide aruannetest, tegevustest ja kitsaskohtadest. Välja toodi erinevad head praktikad, tugiisikute ja lapsehoidjate tagasiside ning teemad, mis vajaksid rohkem kajastamist. Teisel poolaastal liitus meeskonnaga Maarja Maalder, kes täidab alates 21. augustist põhja piirkonna koordinaatori ülesandeid. Endine põhja piirkonna koordinaator Kadri Arumetsa roteerus nõuniku ametikohale, kuna Marilin Küünarpuu jäi lapsehoolduspuhkusele. 22. ja 29. augustil toimusid Otepääl traditsioonilised Hoovikohvikud, mida korraldab Varajase Kaasamise Keskuse juht Liina Lokko. Projekti meeskonnast olid kaasatud tugiteenuste juht ja lõuna piirkonna koordinaator, kes aitasid läbi viia laudkondade arutelusid, kuidas varakult märgata, sekkuda ja kaasata; valdkondadeülestel headel suhetel ja koostööl; meie kõigi rollil abivajava lapse märkamisel ja abistamisel ning tugipersonali rollist haridusasutustes. Sügisel toimusid traditsiooniliselt piirkondlikud koostöökohtumised: Lõuna piirkonna koostöökohtumine 11.septembril 2019 Tartus; Lääne piirkonna koostöökohtumine 26. septembril 2019 Kärdlas; Ida piirkonna koostöökohtumine 10.oktoobril Jõhvis; Põhja piirkonna koostöökohtumine 15.oktoobril Tallinnas. Koostöökohtumiste fookus oli tugiisiku teenusel, mida osutatakse haridusasutustes. Kõikidele kohtumistele olid teiste hulgas kaasatud Piret Liba Haridusministeeriumist ja Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumist, kes lisaks ettekannetele osalesid ka paneelidiskussioonides. Kohtumiste kokkuvõtted olid kõikides piirkondades suhteliselt ühesed – suuremat rõhku tuleb panna sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostööle, mida peab olema suuteline koordineerima iga kohalik omavalitsus koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Lisaks on väga olulise tähtsusega teenusevajaduse hindamine ühtsetel alustel. Aruteludest on ilmnenud, et tugiisiku teenust kasutatakse liiga kergekäeliselt, sest teenusel on toetav rahastus ESF-st. Samas ollakse mures ESF-i rahastuse vähenemise ja lõppemise osas, mistõttu on vaja suurendada haridusasutuste ja kohalike omavalitsusüksuste teadlikkust erivajadusega lapsele toe pakkumise võimaluste osas. 20.novembril 2019 toimus järjekorras juba viies tugiteenuste osutajate tunnustamisüritus, mis seekord toimus Tallinnas TalTech Mektorys. Üritusel saadi teadmisi Verge metoodika kasutamisest agressiivselt käituva lapse puhul. Lisaks tunnustas Sotsiaalkindlustusamet kahtekümmet silmapaistvat tugiisikut ja lapsehoidjat. Alates septembrist 2019 saavad projekti meeskonna liikmed individuaalset ja grupi supervisiooni, et ennetada töös läbipõlemist ja suurendada töö efektiivsust. Supervisiooni tulemusena peaks taastuma töötaja tööressurss ja kasvama töörõõm, toimuma töötaja üldine professionaalne areng (sh tugevuste ja kasutamata ressursside väljatoomine). Supervisiooni raames luuakse selgust ja leitakse lahendusi või uudseid vaatenurki tõstatatud probleemidele ja keerulistele olukordadele ning saavutatakse soovitud eesmärgid või lepitakse kokku viis nendeni liikumiseks. Detsembriks valmis projekti nõuniku eestvedamisel koondaruanne lastest, kellel on suur hooldusvajadus ja kes vajaksid suuremas mahus teenust (eelkõige lapsehoiuteenust). Nende laste teenusvajaduse osas oleme tihedas koostöös Sotsiaalministeeriumiga, et tagada kohalikele omavalitsustele vajalik rahaline ressurss teenuste osutamiseks. Alates juunist 2019 on kõik projektimeeskonna liikmed andnud sisendi ja kommenteerinud Civitta Eesti AS poolt läbi viidava uuringut: „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Septembrist alates on projekti tegevusi auditeerinud Rahandusministeeriumi Finantskontrolli osakond. Seekord olid auditi ulatuses perioodi 01.06.2018-30.06.2018 ning 01.12.2018-31.12.2018 kulud. Käesoleva aruande esitamise hetkeks pole auditi tulemused veel selgunud. Teisel poolaastal külastati kohalikke omavalitsusüksusi alljärgnevalt: 13 Põhja piirkonnast: Anija vald, Jõelähtme vald, Keila linn, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Loksa linn, Maardu linn, Raasiku vald, Viimsi vald, Järva vald, Paide linn, Türi vald, Kohila vald, Märjamaa vald, Rapla vald. Lääne piirkonnast: Vormsi vald, Häädemeeste vald ja Ruhnu vald. Ida piirkonnast: Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn, Toila vald, Haljala vald, Kadrina vald, Rakvere vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald, Väike- Maarja vald. Lõuna piirkonnast: Nõo vald, Peipsiääre vald, Tartu vald, Kanepi vald, Räpina vald, Tõrva vald, Mulgi vald, Põhja-Sakala vald, Viljandi linn, Viljandi vald, Antsla vald, Setomaa vald, Võru vald, Jõgeva vald, Mustvee vald, Põltsamaa vald. Lühike kokkuvõte KOV-de kohta: Anija vald: KOV-i võimekus puudega laste puhul üldiselt hea. Probleemiks on eelkõige sobivate spetsialistide puudus (nt tugiisik, logopeed). Üleminek praeguselt süsteemilt 2021-2023 perioodile kui väheneb või lõppeb projekti poolne rahastus on üldises plaanis probleem aga KOV oleks valmis vajadusel oma vahenditest suuremal määral raha puudega laste tugiteenustesse planeerima. Jõelähtme vald: Pakuvad tugiisiku-, lapsehoiu- ja sotsiaaltranspordi teenust. Jõelähtme vallas on olemas sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord. On korraldanud puudega laste vanematele kokkusaamisi, kus on jaganud KOV-i, Rajaleidja ja SKA poolset infot. Probleemiks on eelkõige sobivate tugispetsialistide puudus. Samuti on eelmisel aastal olnud tasandus- ja toetusfondist puudega laste sotsiaalteenusteks eraldatava raha osas jäänud jääk, mille osas KOV-ile on meelde tuletatud kui oluline antud raha kasutamine on. Keila linn: Osutab tugiteenuseid läbi Keila Sotsiaalkeskuse (tugiisikuteenus, lisaks päevahoiuteenus erivajadustega lastele koolivaheaegadel; sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse erivajadusega lastele sõiduks haridusasutusse, tervishoiu – või rehabilitatsiooniasutustesse). Teenuseid rahastatakse linnaeelarvest ja tugiisikud on tööl töölepinguga. KOV-l on võimekus tagada puuetega lastele vajalikud teenused vajalikus mahus. Probleemi võib tekkida inimressursi leidmisega. KOV on avatud ja paindlik ka uutele lahendustele. Kuna palju tugiteenuseid on rahastatud otse linnaeelarvest ei ole kasutatud tasandus- ja toetusfondi rahasid maksimaalses mahus ning on jäänud jääki aga KOV on sellest teadlik ja üritavad toetust edaspidi maksimaalselt ära kasutada. Juhtumiplaanid on hästi koostatud. Kiili vald: Tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse osutamisel sõltuvad ESF projektist ning KOV ei ole läbi mõelnud edaspidist teenuse osutamist. Kahe sügava puudega lapse puhul on tulnud HTM-lt info, et KOV ei ole taganud koolikohta, lapsed on valedel põhjustel olnud koduõppel ja kasutanud kompenseerimiseks lapsehoiuteenust. Juhtumiplaanid ei ole hästi koostatud. Koostöö hariduse- ja sotsiaalvaldkonna vahel vähene. Probleemiks on tasandus- ja toetusfondist eraldatavate rahade ära kasutamine ja üleminek 2021- 2023 perioodile kui väheneb või lõppeb projekti poolne rahastus. Kose vald: Pakuvad tugiisiku-, lapsehoiu- ja sotsiaaltranspordi teenust. On EELK Diakoonia- ja ühiskonnatöö SA partner teenuse osutamisel. Kuna vallas on ka üks sügava puudega suure hooldusvajadusega laps, siis on mõelnud ka sellele, kuidas teenust antud lapsele edaspidi tagada. Tunti huvi, kas riik toetab ka edaspidi suure hooldusvajadusega lastele teenuse osutamist. Varasemalt on ära kasutanud tasandus- ja toetusfondist eraldatava raha. Juhtumiplaanid pole asjakohased ja lapse abivajadust pole terviklikult hinnatud. Kuusalu vald: On varasemalt ära kasutanud tasandus- ja toetusfondist eraldatava raha. Vastu on võetud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse ja toetavate teenuste rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord. Teenusevajaduse hindamisel ja juhtumiplaanide koostamine nõrgal tasemel. KOV osaleb erivajadusega lastele suunatud integreeritud teenuste ja lapse abivajaduse tuvastamise pilootprojektis. Loksa linn: Vastu on võetud Sotsiaalteenuste osutamise kord. Ei ole ära kasutanud tasandus- ja toetusfondi rahasid, et pakkuda raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuseid. KOV-i võimekus puudega laste abivajaduse hindamisel ja teenuste pakkumise puhul on keskmine, vajavad kindlamaid suuniseid ja juhiseid, kuid vajaka jääb inimressursist. Maardu linn: KOVi enda võimekus on väga madal, hetkel on erivajadusega lastel lootust teenuseid saada üksnes EELK Diakoonia- ja ühiskonnatöö SA kaudu. Puudega lastele teenuste osutamine ei ole prioriteet, tasandus- ja toetusfondist eraldatava rahad on kasutamata, töötajad ei tea isegi oma sügava puudega lapsi, rääkimata teistest puudega lastest. Koostöö haridus- ja sotsiaalvaldkonna vahel on puudulik. Tasandus- ja toetusfondist eraldatavate vahendite ära kasutamine ja teenusevajaduse hindamise toetamine erivajadusega laste puhul vajab kindlasti SKA poolt toetamist. Raasiku vald: On varasemalt ära kasutanud tasandus- ja toetusfondist eraldatava raha raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste pakkumiseks ja KOV suudab keskmisel tasemel hinnata puudega laste 14 abivajadust, koostada juhtumiplaani tegevuskava ja pakkuda vajalikke teenuseid. Probleemiks on ESF rahastuse lõppemise järel tekkiv tühimik. Viimsi vald: Pakuvad tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenust ning on varasemalt ära kasutanud tasandus- ja toetusfondist eraldatava rahad raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenusteks. Probleemiks on tugiisikuks sobivate inimeste leidmine ning koostöö sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel. KOV on võimekas ja suuteline teenuseid pakkuma kuid siiski on murekohaks ESF rahastuse lõppemise järgne periood. Järva vald: Järva Vallavolikogu on kehtestanud raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuseks kasutamise korra, et Järva Vallavalitsusel oleks võimalik kasutada rahalisi vahendeid abi osutamiseks raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele toetavate sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks. Tasutakse järgmiste sotsiaalteenuste eest: lapsehoiuteenus, isikliku abistaja ja tugiisiku teenus, intervallhooldus, transporditeenus (sõiduks meditsiini- või haridusasutusse), lapse ja tema pere nõustamine ning erinevad teraapiad, täiendavad rehabilitatsiooniteenused, turva- ja tugikodu teenus, abi- ja tugivahendite soetamine, eluruumi kohandamine, erivajadustega lastele suunitletud laagri osaluskulude katmine. Samuti ka muud teenused, mis soodustavad raske ja sügava puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi. Ei ole ära kasutanud tasandus- ja toetusfondi rahasid, et pakkuda raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuseid aga samas lapsed saavad vajalikke teenuseid ja toeks on väga palju ESF projekti rahastus. Paide linn: Osutavad tugiisiku- ja lapsehoiuteenust Paide Linnavalitsuse kaudu, kes on ka projektis Järvamaa partneriks. Tööl eraldi lastekaitsespetsialist, kes tegeleb puudega laste ja nende peredega. Teenusevajaduse hindamisel on arenguruumi, koostöö sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel võiks tiheneda. Ei ole väga põhjalikult ette mõelnud teenuste osutamise rahalisele poolele peale projekti lõppu, samas on KOV-il vajalik võimekus olemas. Türi vald: Tulevad toime teenusevajaduse hindamise ja teenuste pakkumisega. Pakuvad tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenust, kuid teenusevajaduse hindamises ja pakkumises on arenguruumi. Eelmistel aastatel jäänud jääk tasandus- ja toetusfondi kaudu eraldatava raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste toetusest. Murekohaks nagu ka enamuses teistes KOV-ides on ESF-i rahastuse vähenemine ja lõppemine. Kohila vald: Valla palgal on 0.5 koormusega psühholoog. Plaanivad luua oma valda rehabilitatsiooni keskust, sest vallas puudub rehabilitatsiooni teenuste osutaja ja lapsed käivad Tallinnas teenustel. Vald tasub logopeedi teenuse eest 120.- kuus lapse kohta, kui vajadus on suurem kui haridusasutus suudab pakkuda. „Tugila“ pakub erinoorsootööd. Vallas laste ja perede komisjoni töö on muutunud järjest tõhusamaks. Vanemlusprogrammid töötavad. Lapsed saavad lisaks projektile ka KOV-lt tugiisiku ja lapsehoiu teenust. Transport on lahendatud valla siseselt ja sellega probleeme ei esine. Koostöö perearstidega on minimaalne ning koostööd politseiga võiks tõhustada. Probleemiks on eripedagoogi teenuse kättesaadavus. KOV hinnangul elavad probleemsemad pered vanas suvilarajoonis Aespa regioonis. Tuuakse välja, et selles piirkonnas on palju nn „üllatuslikke“ peresid, kus on tihti ka kasvamas erivajadusega laps. KOV on väga motiveeritud ja avatud uutele võimalustele. Mõtlevad ette ja püüavad probleeme lahendada võimalikult vara. Lastekaitsetöötaja teab enam-vähem kõiki peresid, kus kasvab puudega laps ja omab täielikku ülevaadet eelarvelistest vahenditest. KOV-i tööd saab pidada eeskujulikuks. Märjamaa vald: Pakuvad tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenust ning vallas töötab tegevusterapeut, kelle teenuseid saavad lapsed kasutada. Tulevad osutatavate teenuste rahastamisega toime. Eelmistel aastatel jäänud jääk tasandus- ja toetusfondi kaudu eraldatava raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste toetusest. Suur abi KOV-le on ESF-i projekti vahenditest saadavast toest – nii nõustamise kui ka rahalise toe vaates. Rapla vald: Pakuvad teenust oma piirkonna lastele nii ESF vahenditest kui ka KOV-vahenditest. KOV-is on toimunud oluline kaardivahetus ja uute töötajate teadlikkus puudega laste teenustest ja teemast laiemalt on nõrk. KOV on teadlik, et SKA-st saab vajalikku tuge ja abi. Vormsi vald: Vormsi valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise, maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise korras on välja toodud erinevad toetused lastele (nt jõulutoetus-kommipakk, toetus noorte-ja lastelaagris osalemiseks, koolitoetused). Puudub lapsehoiuteenuse osutamine, kuid tõenäoliselt on see tingitud sellest, et hetkel ei ole selleks ka reaalset vajadust. Vormsis ei ole puudega lapsi. Vormsi vallas on väike kogukond ja ka lapsi on vähe. Rehabilitatsiooniteenuste vajamisel, on kättesaadavus keeruline, sest saarel pole teenuseosutajat. Kuna KOV on väike siis üks sotsiaaltöötaja tegeleb kõigega (sünnist- surmani). 15 Häädemeeste vald: Valda huvitab näha piirkonniti, kui suur on puuetega laste hulk kogu laste arvust erinevates piirkondades. ESF-i projekti kaudu on suunatud lapsed tugiisikuteenusele, kuid reaalselt tugiisikuid leida on väga raske. Suureks murekohaks on see, et rehabilitatsiooniteenused ei ole kättesaadavad. Rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sõidetakse peamiselt Pärnu linna, kuid see on küllalt pikk ja kulukas sõit. Teenustele saamise järjekorrad on samuti pikad. Lisaks ESF toetustele on riigi poolt eraldatud toetused raske või sügava puudega laste jaoks on väga suureks abiks. KOV on väga motiveeritud ja avatud uutele võimalustele. Mõtlevad ette ja püüavad probleeme lahendada võimalikult vara. Lastekaitsetöötaja teab kõiki peresid, kus kasvab puudega laps ja omab täielikku ülevaadet eelarvelistest vahenditest. Koostöö SKA-ga on KOV-i hinnangul väga hea. Logopeedilist abi vajavad umbes pooled lapsed vähemal või rohkemal määral, kuid vajadus logopeedi teenuse järele on kasvutrendis. KOV-s on olemas on eripedagoog, kes käib koolis ja lasteaias. KOV-is esinevad järjest keerulisemad lastekaitse juhtumid, mis nõuavad rohkem juriidilist tuge. Ruhnu vald: Ruhnus ei ole puudega lapsi. Sotsiaaltöötaja töötab lastega, täiskasvanutega ja eakatega. Lisaks on ta ka koolis vene keele õpetaja ja valla sekretär. KOV-is on olemas "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord Ruhnu vallas" milles on kirjeldatud ka tugiisikuteenust (lastele, kes vajavad abi psüühika-või käitumishäirete tõttu; puue ei pea olema määratud) ning lapsehoiuteenuse (raske või sügava puudega lapsele) saamise võimalusi. Narva-Jõesuu linn: Sotsiaalteenused on välja arendatud. Tugiteenused on korraldatud Narva-Jõesuu lastele Narva teenuseosutaja (LAD) kaudu. Lastkaitsetöötaja hindab põhjalikult laste abivajadusi ning teeb head koostööd võrgustikuliikmetega (kool, lasteaed, teenuseosutaja, eriarstid jms). KOV toetab täiendavalt tugiteenuste osutamist ja tagab teenuste järjepidevuse ja piisava mahu. Rehabilitatsiooniteenused on kättesaadavad Narvas (vajadusel Jõhvis), korraldatakse ka sotsiaaltransporditeenust. Lastekaitsetöötaja poolne huvi vanemate teadlikkuse tõstmise vastu on olemas (põhjalikum nõustamine/abistamine, uuringud, eriarstide külastamine, lasteaia-, kooli valik jms). Sillamäe linn: KOV-is on sotsiaalteenuste osutamise kord ja raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamise ( sh vahendite) kasutamise kord. Eraldi töötajat erivajadustega laste valdkonna osas ei ole. KOV-is on korraldatud sotsiaaltransporditeenus (eriarstidele, rehabilitatsiooniteenustele, taastusraviteenustele sõiduks), elukoha kohandamise teenus (lastele ei ole sel aastal soovijaid olnud), tugiisiku ja lapsehoiuteenust (riigi poolt eraldatud toetuse vahenditest). KOV maksab puudega lapse vanematele hooldaja toetust, samuti toimub abivahendite kompenseerimine. Sillamäel on olemas laste päevakeskus (LHA Lootus juures), kus osutatakse lapsehoiu ja tugiisikuteenust. KOV ostab MTÜ PLT Päikesekiir (kes on nende partner ESF-projektis) kaudu täiendavalt teenust Sillamäe lastele. Raskusi on olnud rahaliste vahendite planeerimisel (laste vajadustele vastavas mahus) ja teenuste tagamisel (jätkusuutlikkus, järjepidevus). Riigi poolne toetus ei kata ära abivajavate laste vajadusi, KOV-il ei ole planeeritud piisavalt täiendavaid vahendeid eelarvesse. Halb võrgustikutöö ja info vahetamine. Esinevad konfliktid teenuseosutaja (LHA Lootus) ja KOV-i vahel. KOV-ni ei jõua õigeaegselt ja piisavas mahus infot teenuseosutajalt laste teenuste vajaduste, mahtude, lepingute jms. kohta, mis tekitab segadust kõikides osapooltes. Toila vald: Tugiteenuseid on osutatud vaid mõnele lapsele. Koolid ja lasteaiad on abi korraldanud pigem iseseisvalt asutuse siseselt. Täiendavalt ESF-projekti rahastusele toetub KOV teenuse osutamisel vähesel määral. On olnud paar juhtumit, kus pere näeb vajadust abi järgi suuremana kui KOV hindab. Rehabilitatsiooniteenustele tuleb sõita suurematesse linnadesse: Jõhvi, Kohtla-Järvele. Erirühmad lasteaedades on kättesaadavad naabervaldades Jõhvis ja Kohtla-Järvel. Abi osutab KOV pigem siis, kui pered nende poole abi saamiseks ise pöörduvad, initsiatiivikus KOV-s puudub. Haljala vald: Sotsiaalteenused on vallas kättesaadavad. Tugiisikuteenust kasutavad lapsed Tapa teenuseosutaja kaudu (MTÜ Virumaa Tugiteenused) ja KOV rahastab täiendavalt teenust, seega on tagatud piisav maht ja järjepidevus teenuse saamisel. Töötaja vahetumisel vajab KOV hetkel suuremat toetust SKA poolt. Kadrina vald: Olemas on Kadrina valla poolt korraldatavate sotsiaalteenuste kord sh raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse rahaliste vahendite kasutamise kord. Osutavad tugiisikuteenust ja ka sotsiaaltransporditeenust - laste transport kooli, arstide külastamine jms. Vajadusel kompenseerivad abivahendite soetamist. Planeeritakse täiendavad vahendid KOV eelarvesse erivajadusega laste jaoks. Lastekaitse töötaja jõuab hinnata abivajaduse vaid pöördumise korral (kui vanem tuleb ise abi küsima) - ette planeerimiseks ja ennetamiseks on vähe ajaressurssi. Probleemiks ka see, et Rajaleidja otsused teatud juhtudel KOV-ni ei jõua. Rajaleidja kaasab KOV-i võrgustikukohtumistele sellistel juhtudel kui kool on pöördunud nende poole mõne lapse osas. Lastekaitsetöötaja on huvitatud abimaterjalidest, hindamisinstrumendist laste abivajaduse täpsemaks hindamiseks. On olukordi, kus 16 Rajaleidja soovitus ja KOV-i töötaja poolt tunnis tehtud vaatlus on erinevad. KOV vajab tuge selle osas, kuidas just haridusasutuses täiendava abi vajadust täpsemalt hinnata. KOV-is on plaanis luua allasutusena tugikeskus, mille alla koondada koolide ja lasteaedade tugispetsialistid. Rehabilitatsiooniteenused on lastele hetkel kättesaadavad Rakveres või Tapal. Lasteaias olemas logopeed, kuid koolis ei ole. Vanemate ühendusi/klubilist kooskäimist hetkel omavalitsuses ei ole. Rakvere vald: KOV osaleb erivajadusega lastele suunatud integreeritud teenuste ja lapse abivajaduse tuvastamise pilootprojektis. Samuti on KOV partneriks ESF tugiteenuste projektis (tugiisikuteenus). Kaasrahastavad teenust ka täiendavalt KOV-i poolt. KOV-i poolt on korraldatud sotsiaaltransporditeenus. Vajadusel kompenseerivad abivahendite soetamise kulud. Paarile perele on korraldanud paarile kodukohandused. Vajadus on perede tugigrupi ning koolituste järgi. Plaanis on arendada Vaeküla Kool kompetentsikeskuseks, kus on tugiteenused erivajadustega lastele, täiendkoolitused spetsialistidele jms. Rehabilitatsiooniteenused on kättesaadavad Rakvere Haiglas. Vinni vald: Sotsiaalteenused on välja arendatud. KOV on ESF projektis partneriks, korraldavad ise tugiisikute tööd. KOV rahastab täiendavalt ESF projektile ja teenused tagatakse vajalikus mahus. Koolides on arendatud tugimeetmeid, endiselt on tuge vajavate laste abistamisel kaasatud ka tugiisikuid. Lastekaitsetöötaja on korrektne ja kiire asjaajamises samuti on tal huvi valdkonna arendamise vastu. Viru-Nigula vald: Sotsiaalteenused on KOV-is kättesaadavad. KOV on ESF projektis partneriks - korraldavad ise tugiisikuteenust. Heal tasemel töö peredega - sotsiaalnõustamine, pere tugiisikuteenus, psühholoogiline nõustamine, tagatud sotsiaaltransporditeenus. KOV-i poolne täiendav rahastamine ESF tugiteenustele. Vajalik on tegeleda koolide tugiteenuste arendamise ning haridus- ja sotisaalvaldkonna koostööga. Seni lahendatud laste abistamine haridusasutustes tugiisikute abiga. Rehabilitatsiooniteenused ei ole kohapeal hästi kättesaadavad. Teenustele sõidetakse Tapale, Jõhvi, Rakveresse. Tapa teenuseosutaja (Virumaa Tugiteenused) on osutanud logopeedi ja füsioterapeudi teenuseid ka Viru-Nigula vallas. Väike-Maarja vald: Sotsiaalteenused on KOV-is kättesaadavad. KOV ESF projektis partneriks- korraldavad ise tugiisikuteenust. Heal tasemel töö peredega - sotsiaalnõustamine, pere tugiisikuteenus, psühholoogiline nõustamine ja tagatud on sotsiaaltransporditeenus. KOV-i poolne täiendav rahastamine ESF tugiteenustele. KOV-is individuaalne lähenemine, hea võrgustikutöö ning teadlikkus tuge vajavatest peredest. KOV osaleb erivajadusega lastele suunatud integreeritud teenuste ja lapse abivajaduse tuvastamise pilootprojektis. Nõo vald: Arengukavas on välja toodud puudega laste arv ning info lapsehoiuteenuse kasutamise kohta. Loodud on valdkondade üleselt tervisemeeskond, kuhu kuulub 15 liiget. Kolmel tugiteenusel määrused olemas, kuid on puudu info, mis alustel määratakse teenuseid. Haridus- ja sotsiaalvaldkond omavahel heas koostöös. Olemas on tervisemeeskond, tegelevad valdkonnaüleselt ja elukaarepõhiselt. KOV-s tegeletakse palju teavitustööga. Peipsiääre vald: lastekaitsetöötaja hiljuti vahetunud ning uuel töötajal puudub lastekaitsetöö kogemus, mistõttu on vajalik tõhusamalt KOV-i nõustada. Arengukavas toodud välja toetused, mida makstakse puudega lastele aga rohkem seda teemat käsitletud ei ole. Hariduse- ja sotsiaal valdkonna koostöö toimib. Haridusasutuste ja KOV haridustöötaja vahel on koostöö keeruline. Probleemiks on ka see, et tugispetsialiste haridusasutustesse on raske leida. Positiivsena saab välja tuua, et KOV mõtleb varajase sekkumise ja tõhusate meetmete peale juba lasteaia ealiste laste osas. Tartu vald: Teenused reguleeritud määrustega. KOV-l on ülevaade teenuste kasutamisest. Maksavad ESF-st saadavale toetusele täiendavalt töötajatele 3 eurot/tunnis töötasuks juurde, et töötajatel oleks motiveeriv töötasu ja soov tugiisiku tööd teha suurem. Erirühmasid ja -klasse valla koolides ja lasteaedades pole. Näiteks üks lapsevanem on pöördunud SKA poole, kuna KOV-is pole erirühmasid ja vanem peab lapsega tema erivajadusest tulenevalt olema kodus. Samas kui laps on saanud SKA-st ESF- i toel teenust siis on KOV muutunud aktiivsemaks ja panustanud teenuse osutamisse, mis näitab et SKA poolne tugi on olnud väga oluline teenuse saamiseks. Kanepi vald: Teenused sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras reguleeritud. Teenuseid vajavatest lastest on KOV-il ülevaade olemas. KOV lähtub lastele toe korraldamisel lapse ja pere vajadustest – teenuste saamine korraldatakse ka juhul kui KOV korras pole konkreetset abivajadust määratud. Puudega/erivajadusega laste teemat eraldi arengukavas välja toodud ei ole. KOV juhtumiplaanid vajavad rohkem sisustamist. Räpina vald: Võimekus hetkel nõrk, kuna lastekaitsetöötajat on pikalt asendanud teised ametnikud ning sellega seonduvalt on jäänud paljud vajalikud tegevused tegemata. Teenuseid saavad väga vähesed lapsed. ESF-projekti rahasid on kasutatud mitte sihipäraselt - lasteaia assistent oli samaaegselt tugiisik. KOV teeb peale seda juhtumit tõhusamat järelevalvet haridusasutustes. KOV-i uus lastekaiste töötaja 17 osaleb SKA. mentorlusprogrammis. Peale mentorluse lõppu saab hinnata KOV võimekust ja uue töötaja initsiatiivikust puudega laste teenuste vaates uuesti. Tõrva vald: Suurim murekoht on ESF-i projekti ja rahastuse lõppemine. Ei ole olemas plaani, kuidas edasi teenuseid saab rahastada. Ilmselt vajalik strateegilisem nõustamine tugiteenuste osas. Lapse abivajaduse hindamisel vajab KOV tuge. KOV töötajad on töö alguses omal initsiatiivil pöördunud SKA poole. Toimetatakse oma piirkonna lastega hästi. Vajalik strateegiline nõustamine ka hariduslike tugiteenuste arendamiseks. Mulgi vald: teenuste tagamine KOV-s keeruline, väidetavalt pole piisavalt raha teenusteks. Tööalane suhtlemine kohati keeruline ja kaootiline. KOV-i poolt saadetud RAM-i kiri, et neil ei ole riigi poolt tagatud puudega laste toetust kuhugi suunata, samas on mitmeid lapsi ilma transporditeenuseta. Arengukavas on sõnastatud üldised eesmärgid erivajadustega inimeste toetamiseks, lapsed ei ole eraldi välja toodud. On nii rahalise ressursi puudus kui ka suhtumise probleeme. Juhtumiplaanid kohati väga nõrgad. KOV vajab strateegilist nõustamist järjepidevalt, et tekkiks arusaam teenuse osutamise vajalikkusest ja võimalustest. Põhja-Sakala vald: Koostöös SKA-ga koostatud laste ja perede heaolu profiili. Võrgustikus nii haridus- kui sotsiaalvaldkonna inimesed, Politsei- ja piirivalve amet, valla arenguspetsialist kui ka SKA erinevate valdkondade töötajad. Selgus, et raha on, aga spetsialiste ei ole. Samuti puuduvad erirühmad. Erivajadustega laste kool on olemas - Lahmuse Kool. Võrgustik on olemas, kuid kohati ei toimi, sest töötajad on vähemotiveeritud. Töötajaid on mitu, kuid ollakse juhtumitega üksi ja omavaheline koostöö puudub. Tasandus- ja toetusfondi vahendite jääk on suur. Lastekaitsetöö puudulik, juhtumiplaanid nõrgad – sisaldavad vähe infot ja on pealiskaudsed. Puudega lastel on juhtumiplaanide koostamisse tulnud hüppeline pööre paremuse poole, kus hinnatakse puudega lapse teenuse ja toetuse vajadust laiemalt, mis on SKA koordinaatoriga hea ja kiire koostöö tulemus. Viljandi linn: Teenused on tagatud. Juhtumikorraldus väga heal tasemel. Laste ja perede komisjon olemas. Puudega lastega töötava spetsialistiga koostöö väga hea. Viljandi Linnavalitsuse lastekaitse töötaja tugevuseks on innovaatilisus ja uute praktikate rakendamine töösse. Laste ja perede profiilis on kaardistatud puudega laste teema tugevused ja nõrkused KOV-i põhiselt. Põhimääruse kohaselt on erivajadusega laps abivajav laps. Pikalt oli üks töötaja puudu ja koormus teistel töötajatel selle võrra suurem. Haridusasutused vajavad rohkem lisapersonali. Väga suur probleem oli ratastooli kasutavale lapsele vajaliku abistaja leidmine, kes aitaks tal koolimajas liikuda. KOV võimekus on hea, suhtumine on puudega laste teenuste osas hea ning tullakse muutustega kaasa. Viljandi vald: Lastele on kõik vajalikud teenused tagatud, tasandus- ja toetusfondi rahad kasutatakse kõik ära. Juhtumiplaanid on pigem head. Laste heaolu hinnatakse suuremas plaanis ja mitte ainult tugiteenuste põhiselt. Laste ja perede komisjon olemas. Eesmärgiks on tegeleda laste õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete, lastele ja peredele teenuste ja toetuste väljatöötamise ja valdkonna arendamisega. Haridus- ja sotsiaalvaldkond on asunud koostöösse tugiteenuste parendamiseks haridusasutustes. Antsla vald: vajalik korrastada hariduslikud tugiteenused. KOV-il on ülevaade tugiisiku teenust ja lapsehoiu teenust vajavatest lastest. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord reguleerib sotsiaaltranspordi- ja tugiisikuteenust, lapsehoiuteenus on reguleeritud määruse järgi. Arengukavas on tugiisikuteenus kirjeldatud üldsõnaliselt. Tugiteenuseid hinnatakse juhtumiplaanide tegevuskavades. Vallal pole haridustöötajat, haridustöötaja rolli täidab lastekaitse töötaja. Eraldi ei ole välja toodud ülesanded puudega/erivajadusega laste valdkonnas. Praegu on KOV väljakutseks arendada süsteemi selliselt, et lisaraha anda haridusasutustele, et haridusasutused korraldaksid tugiteenusteid ise ja et toetus ei oleks ainult ühe lapse põhine. Setomaa vald: Lapsi on teenustel vähe. Kui KOV-il on murekoht, mis vajab lahendust siis pöördutakse julgelt SKA poole abi saama. Põhjalikumalt on vajalik analüüsida ESF ja valla oma rahastusega puudega laste teenuste vajadusse – kohati vald ei hooma, kes täpselt mis rahastusega teenuseid saab. Lastekaitsetöötaja on aktiivne koostöös ja helistab, kui on küsimusi. Kiire reageerija ja valmis muudatusi elu viima. 01.01.2020-31.12.2020 2020 aasta eesmärgiks on võetud projektitegevustest väljumise ette valmistamine ja uue korraldusmudeli väljatöötamine. Väga hästi on toiminud teenuste osutamine koostöös lepinguliste partneritega, kes on võtnud suure vastutuse teenuste osutamisel, arendamisel ja ka koostöösuhete loomisel. Seega on täidetud TAT oluline eesmärk ja teenuste kättesaadavus on paranenud ja loodud on ühtne tugisüsteem. Kuna tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenused on KOV korraldatavad teenused, on otstarbekas järgnevatel aastatel suurendada KOV vastutust teenuste osutamise osas. Lisaks on oluline puudega laste 18 teenuste vajaduse hindamisse sisse viia kindel süsteem, mida KOV spetsialistid ühtselt kasutaksid ja ka fikseeriksid lapse juhtumiplaanis. Ettevalmistamisel on uue korraldusmudeli dokument, kus kohalikud omavalitsusüksused saavad senisest suurema kontrolli ja vastutuse teenuste osutamise üle. Projekti koordinaatorite oluline ülesanne on KOVle selgitada muudatuse vajalikkust, mille osas on suureks toeks Civitta Eesti poolt läbi viidud vahehindamise tulemused. Olulisel kohal on järjepidev koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rajaleidja keskusete, KOV haridustöötajate ja haridusasutustega, kuna suur osa tugiisiku teenusel olevatest lastest saavad teenuseid haridusasutustes ja on tekkinud olukord, kus tugiisikud täidavad haridusasutuse töötajate poolt antud korraldusi. On alustatud KOVde nõustamisega, kuidas mõistlikumalt ja ka kuluefektiivsemalt osutada erivajadusega lastele teenuseid haridusasutustes. Koostöös HTM-i ja Rajaleidja keskustega nõustatakse KOVe enam kasutama õpetaja abi või assistendi teenust koolides, et lastel oleksid jätkusuutlikud teenused tagatud koolikeskkonnas haridussüsteemi poolt. 1.aprillist 2020 muutus SKA lastekaitseosakonna struktuur, mille tulemusena liikus puudega laste tugiteenuste meeskond arendus- ja ennetustalitusest otse osakonna juhataja alluvusse. Seoses struktuurimuudatusega oli vaja ümber kujundada ka meeskonna töö. Kuna osakonnast kadus ära piirkondlik tööjaotus, siis muutusid ka projekti meeskonnas piirkondliku koordinaatori hallatavad maakonnad ja osakonnasisesed koostöösuhted. Antud aruandlusperioodi jääb eriolukord seoses Covid-19 puhanguga. Haridusasutuste sulgemine ja puudega laste koju jäämine põhjustas märtsis-aprillis suurt segadust teenuste harjumuspärases korralduses. Koordinaatorite poolt koostatavad haldusotsused sisaldavad täpseid juhiseid või ka piiranguid teenuste osutamise aja ja koha osas. Seoses eriolukorraga lubati teenuste osutamist paindlikumalt. Näiteks kui lapsele oli määratud tugiisikuteenus haridusasutuses siis eriolukorra ajal oli lubatud tugiisikutel teenust osutada ka lapse kodus. Reaalselt aga teenusevajadus paljudel lastel langes ära, kuna tugiisikud või ka lapse perekond ei soovinud teenuste osutamist kodustes tingimustes. Samas on kevade lõpuks märgata lapsevanemate väsimust ja jõuetust kodus viibivate lastega tegelemisel ja nende eest hoolitseda, mistõttu võib suvisel perioodil kasvada lapsehoiuteenuse vajadus. Lisaks võib lapsehoiuteenuse vajadus suvisel perioodil kasvada ka seoses sellega, et paljud vanemad olid sunnitud oma suvise puhkuse võtma välja kevadel, et laste eest eriolukorra ajal hoolitseda ning uute puhkuste periood ei pruugi langeda enam suvesse. Eriolukorra ajal ei toimunud ühtegi füüsilist kohtumist lapsevanemate, teenuseosutajate ega kohalike omavalitsusüksuste esindajatega. Selle asemel oli korraldatud suhtlus virtuaalkanalite või telefoni teel, mis sujus väga hästi. Iga-aastaselt on korraldatud mai kuus teenuseosutajatele koostöökohtumine aga sel aastal jäi see ära ja suheldi teenuseosutajatega läbi muude suhtluskanalite. Praegustele hankepartneritele on teada antud, et aasta lõpuga lõppevad hankelepingud ja uut hanget ega ka lepinguid ei tule. Koostööpartneritele on tutvustatud uut korraldusmudelit ning soovitatud, et teenuseosutajatel on edasi tegutsemiseks vajalikud koostöölepingud kohalike omavalitsustega. 11.mail 2020 liitus SKA projekti meeskonnaga Maibell Neemsalu, kes täidab koordinaatori ülesandeid Tartus. Marta Rohtla roteerus nõuniku ametikohale, kuna endine nõunik Kadri Arumetsa siirdus teisele töökohale. Teisel poolaastal jätkus ja intensiivistus töö kohalike omavalitsustega, seoses uue korraldusmudeli tutvustamisega. Toimus kaks teavitusüritust. Esimene Tallinnas 24.septembril ja teine Tartus 1.oktoobril. Kohale olid kutsutud KOV esindajad, praegused teenuseosutajad, Eesti Linnade ja Valdade Liit jt olulised partnerid. Infopäevadel andis projektijuht Ebeli Berkman ülevaate muudatustest, mis 2021 aastast hakkavad kehtima ja milliseid ettevalmistusi saab KOV tegema hakata, et teenused jätkuksid tõrgeteta. Kogu puudega laste tugiteenuste meeskond oli pidevas suhtluses kohalike omavalitsustega, toimus mitmeid kohtumisi nii reaalselt kui ka virtuaalselt. Eesmärgiks oli võetud, et kõik kohalikud omavalitsused tuleksid taotlema ESF toetust ja suudaksid läbi mõelda ja kirjeldada teenuste osutamise mudeli ehk kuidas 2021. aastast KOV teenuseid oma piirkonnas korraldab. Osad kohalikud omavalitsused otsustasid jätkata koostööd teenuseosutajatega, kellega on välja kujunenud usalduslik suhe aga mitmed kohalikud omavalitsused soovisid teenuseid ise pakkuda. Probleemkohtadeks osutusid kohalike omavalitsuste õigusaktid, mis pole mõningatel juhtudel kooskõlas kehtivate seadustega. Sotsiaalteenuseid korraldavates õigusaktides jäävad silma piiravad asjaolud, mis võivad saada takistusteks teenuste osutamisel, seega tuleb KOVe nõustada kuidas õigusakte muuta ja täiendada. 3.detsembril toimus iga-aastane tunnustamisüritus, mille teemaks oli seekord „Kuidas toetada lapse tervet ja turvalist seksuaalset arengut". Seoses Covid-19 viirusesse nakatumise kiire kasvuga, otsustati üritus korraldada virtuaalselt. Seega kogunesid Viru Konverentsikeskusesse ainult koolitajad, tehniline meeskond ja tugiteenuste meeskond. Kuna 2020 aasta lõpuga sai läbi ka viis aastat kestnud teenuse 19 osutamine koostöös hankepartneritega siis tänuüritusel tunnustasime ka kõiki kauaaegseid partnereid, lisaks seitsmeteistkümnele silmapaistvale tugiisikule ja lapsehoidjale. Kõik kingitused ja tänukirjad toimetati saajatele kohale kullerite abiga. 29.02.2020 – 21.12.2020 viis Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond läbi projektiauditi, mille tulemusel selgus, et toetuse saaja tegevused projekti rakendamisel on olnud vastavuses kehtivate õigusaktidega ning auditiga ei kaasnenud märkusi. 01.01.2021-31.05.2021 Lapsehoiu,- tugiisiku- ja transporditeenus on Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldatavad teenused. Kuni 31.12.2020 toetas Sotsiaalkindlustusamet raske ja sügava puudega lastele teenuse osutamist oma hankepartnerite kaudu. 2020 aasta lõpus avati taotlusvoor KOV- dele ESF toetuse saamiseks. Kohalikud omavalitsused said taotleda ESF-i vahenditest toetust raske ja sügava puudega lastele tugiisiku-, lapsehoiu- ja toetava teenusena transporditeenuste osutamiseks. Koordinaatorid olid järjepidevas kontaktis kohalike omavalitsustega, et kindlustada kõigi KOV-idega lepingu sõlmimised. Sotsiaalkindlustusameti ja KOV-ide vahelised tugiteenuste osutamise toetamise lepingud said sõlmitud 2020 aasta lõpuga. 1.01.2021 oli kõigil 76-l KOV-il võimalik alustada ESF toetuse kasutamisega. KOV tugiteenuste osutamise korrad on tugiteenuste juhi poolt üle vaadatud. Esimeses kvartalis saadeti kohalikele omavalitsustele korduma kippuvate küsimuste vastused, kus tugiteenuste koordinaatorid ja nõunik lisasid nendeni jõudnud küsimused ning vastused. 1.03.2021 lahkus Ebeli Berkman puudega laste tugiteenuste juhi ametikohalt ja asus juhtima Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonda. Kuni uue juhi kinnitamiseni täitis juhi ülesandeid projekti nõunik, Marta Rohtla. Sotsiaalkindlustusameti sisekonkursi raames valiti alates 12.04.2021 puudega laste tugiteenuste juhiks Marta Rohtla. Nõuniku ametikoht on vakantne (nõunik, Marilin Küünarpuu, on jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel) ja uut töötajat hetkel plaanitud värvata ei ole. Kuna Marta Rohtla rotatsioon nõuniku ametikohal uuele ametikohale asudes lõppes, siis sisekonkursi raames kinnitati ka lõuna piirkonna koordinaator, Maibell Neemsalu, oma ametikohale kuni projektitegevuse lõpuni. 13-14.05.2021 toimusid piirkondlikud virtuaalsed kogemuskohtumised, mille raames räägiti veel kord üle kõik toetuse andmisega seotud tingimused ja kord, vajaliku dokumentatsiooni olemasolu ning KOV- id jagasid oma kogemusi. Osales kokku 114 KOV-i esindajat 63-st KOV-ist. Kõigi 76 KOV-i kontaktisikutele saadeti slaidid vajaliku infoga. KOVid avaldasid kiitust piirkonna koordinaatoritele hea koostöö ja abivalmiduse eest. 01.06.2021-31.12.2021 Tellitud meened on jagatud kohalike omavalitsuste töötajatele, teenusepakkujatele ja koostööpartneritele. Augustis esines tugiteenuste juht ettekandega siseturvalisuse eriseminaril laste teemadel „ Ennetusega muutuste poole!“, mida korraldas Justiitsministeerium koos Siseministeeriumiga. Paides toimunud Arvamusfestivalil oli Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnal eraldi lava, mille üks teemadest oli tugiteenuste juhi korraldatud „Erivajadusega laps – kas süsteemide sees või vahel?“, diskussiooni kirjeldus on leitav https://arvamusfestival.ee/stage/erivajadusega-laps-kas-susteemide-sees-voi-vahel/ ja salvestus https://www.youtube.com/watch?v=QeF8Y--rmuw. Lisaks on tugiteenuste juht olnud kaasatud erivajadustega laste tugiteenuste ja teekondade töötubadesse. Seoses projekti lõppemisega ja puudega laste temaatika jäämisega Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonda on tugiteenuste juht olnud kaasatud nõustamistalituse konsultantide profiili muutmisesse, et tagada erivajadustega lastega seotud teadmiste ja heade praktikate jätkumine pärast projekti lõppemist. Septembris toimus nõustamistalituse ja puudega laste TAT-i meeskonna koostööpäev, kus otsiti võimalikke koostöökohti aastal 2022. 27.09.2021 viidi lõuna piirkonna koordinaator rotatsiooni korras üle nõuniku ametikohale, et toetada projekti lõppemisega seotud arendustegevusi. Nõuniku roll on lisaks projektiga seotud tegevustele osaleda erivajadustega laste reformi töötubades, toetada puudega laste tugiteenuste projektitiimi teadmiste üleandmist nõustamistalituse konsultantidele ja nõustamisteenuse arendamist erivajadustega laste valdkonnas. Oktoobris osales tugiteenuste juht Sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lg 4 piirangute arutelus. Puudega laste tugiteenuste tiimini jõutud juhtumite toel viiakse vajalikud muudatused seadusesse ja piiranguid leevendatakse. 2021 aastal menetluses olnud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõuga loodi võimalus erandite tegemiseks. Erandid on lubatud vaid asendushooldusteenuse siseselt ning vaid juhul kui vanema 20 nõusolekul vajab paigutamist juba asendushooldusel viibiva lapse õde või vend või on tegemist lapsega, kellel erakordselt suur hooldus- ja abivajadus, mida on võimalik toetada vaid konkreetses asendushoolduse peres. Sätte jõustumine on planeeritud üldises korras ning eelduslikult 2022. aasta varakevadel. Oktoobris filmiti Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poolt mitu videoklippi. Tugiteenuste tiim pani kokku abi vajava lapse teekonda kirjeldava mudeli ja filmiti lapsevanemaid toetav juhis, mis selgitab, millal ja kuidas laps toeni jõuab: https://www.youtube.com/watch?v=Fxi7FoXevkw. 28.10.2021 toimus virtuaalne koostöökohtumine, mille raames rääkisid päeva esimeses pooles Rajaleida, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad haridus- ja sotsiaalteenuste lõimumisest ja laste koostöös toetamisest. KOV-id ja Jõõpre kool rääkisid heade praktikate näidetest. Päeva teine osa oli pühendatud muudatustele erinevate teenuste osas. Osalejad said ülevaate projekti statistikast ja räägiti muutuste loomise vajalikkusest projekti lõppemisest tulenevalt. Registreerus 150 inimest, osales 198. Kohtumine salvestati ja saadeti kõigile osalenutele ja projekti KOV kontaktidele. Ürituse tagasiside oli väga hea ja koostööga ollakse rahul. Novembris toimus uue lõuna piirkonna koordinaatori värbamine. Valituks osutus Maria Viidebaum, kes alustab tööd 03.01.2022. Kuni uue koordinaatori tööle asumiseni kaeti piirkonna tööülesanded kõigi koordinaatorite ja nõuniku vahel. 3. detsembril toimus iga-aastane tunnustamisüritus, mille teemaks oli seekord „Jätkusuutlik mina ja maailm", koolitaja andis osalejatele praktilisi nippe, kuidas iseennast ja lapsi toetada raskemates olukordades. Seoses Covid-19 viirusesse nakatumise kiire kasvuga, otsustati üritus korraldada virtuaalselt. Seega kogunesid Viru Konverentsikeskusesse ainult koolitajad, tehniline meeskond ja tugiteenuste meeskond. Kõik kingitused ja tänukirjad toimetati saajatele kohale kullerite abiga. Ürituse tagasiside oli väga hea, koolitusega jäädi väga rahule. Kogu tiimile on 2021. aastal tagatud nii individuaalsed kui grupisupervisioonid, mis on toetanud töökestvuse hoidmist ning tööprotsesside jätkusuutlikkust projekti tiimis. 1.01.2022-31.05.2022 3.01.2022 alustas lõuna piirkonnas koordinaatorina tööd Maria Viidebaum, kes läbis katseaja edukalt ja jätkab tiimis tööd. Alates 12.06.2022 (k.a) lõpetab töö projekti nõunik, Maibell Neemsalu. Nõuniku ametikohale uut konkurssi välja ei kuulutata, sest Marilin Küünarpuu naaseb lapsehoolduspuhkuselt oktoobris 2022. Seni toetavad koordinaatorid vajalike lisatööülesannete täitmisega. Märtsis toimusid mõttetalgud kohalike omavalitsustega. Töötubades osalemise kutse koos registreerimise ankeediga saadeti 30. KOV kontaktile, kes olid eelnevalt küsimustikus vastanud, et on valmis mõttetalgutel osalema. Osalejad: 21.03.22 21 KOV spetsialisti; 25.03.2022 2 KOV spetsialisti ja 1 SKA spetsialist; 30.03.2022 12 KOV spetsialisti ja 1 SKA spetsialist; 31.03.2022 8 KOV spetsialisti; 1 Sotsiaalministeeriumi (SoM) esindaja ja 1 Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja (ELVL). 2022 I poolaasta jooksul on tugiteenuste tiimile tagatud nii grupi- kui individuaalsed supervisioonid. Mõttetalgute Osalenute KOV- KOVis KOVis päev arv (v.a ide arv alla üle läbiviijad) 10 000 10 000 elaniku elaniku (2021 Millest (2021 Millest seisuga) linnavalitsusi seisuga) linnavalitsusi 21.03.22 21 21 17 7 0 10 4 25.03.2022 3 2 2 0 0 0 30.03.2022 13 10 4 0 6 2 31.03.2022 10 7 3 0 4 3 Mõttetalgutele järgnevates temaatilistes töögruppides liigutakse edasi viie teemaga: 1. artiklid meedias avalikkuse teavitamiseks; 2. tugiteenuste kirjelduste täpsustamine; 3. koolitused ja infopäevade korraldamine; 4. koostöövõrgustikes osalemine; 5. heade praktikate kogumiku koostamine. 21  Mõttetalgute ja KOV ettevalmistuste ning ettepanekute kohta ilmus ka artikkel Sotsiaaltöö ajakirjas: https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/omavalitsused-valmistuvad-puudega-laste-tugiteenuste-projekti- loppemiseks. Alamtegevuse nr ja nimetus3 Alamtegevus 2.1.3 Puudega lastele tugiteenuste pakkumine Tegevuse või 01.06.2015–31.12.2022 Tegevuse või 01.06.2015- alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) 01.01.2015 – 31.12.2015 Teenuse osutamisega ei ole alustatud. Teisel poolaastal viidi läbi riigihange (166257), mille eesmärk oli leida teenuseosutajad igasse maakonda. Hanketeade avaldati 17.08.2015 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 21.09.2015. Hankelepingu esemeks on tugiteenuste osutamine raske ja sügava puudega lastele, mis hõlmab lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja transporditeenust. Teenusepakkujaid sooviti leida järgmistesse Eesti maakondadesse: Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne–Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa. Hanke raames laekusid pakkumused teenuste osutamiseks Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal ja Viljandimaal. Sõlmiti järgmised hankelepingud:  Tartumaal, Sverresson OÜ - hankeleping sõlmitud 27.10.2015  Valgamaal, Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ – hankeleping sõlmitud 28.10.2015  Viljandimaal, SA Perekodu – hankeleping sõlmitud 27.10.2015  Ida-Virumaal, MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir – hankeleping sõlmitud 30.10.2015  Hiiumaal, Hiiu Valla Sotsiaalkeskus – hankeleping sõlmitud 31.10.2015  Läänemaal, SA Haapsalu Hoolekandekeksus – hankeleping sõlmitud 27.10.2015  Pärnumaal, Pärnu Lasteküla – hankeleping sõlmitud 28.10.2015  Saaremaal, Kuressaare Perekodu – hankeleping sõlmitud 30.10.2015 Järvamaa pakkumus ei kvalifitseerunud. Korduva riigihanke (169262) teade avaldati 2.12.2015 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 15.12.2015. Teise hankega otsiti teenuspakkujaid Harjumaale, Jõgevamaale, Järvamaale, Lääne-Virumaale, Põlvamaale, Raplamaale, Võrumaale ja Tallinna. Hanke läbiviimise tulemusel esitati pakkumused teenuste osutamiseks Harjumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal ja Tallinnas. Võrreldes planeerituga viibis hankelepingute sõlmimine pisut (hanketingimuste väljatöötamine osutus oodatumast ajamahukamaks), kuid see ei mõjutanud teenuste osutamise alustamiseks kavandatud aega. Teenuste osutamisega alustati alates 1. novembrist 2015. Kokku sisenes teenustele 141 sihtgrupi liiget. SKA koordinaatorid on tegelenud koostöös kohaliku omavalitsuse, lapsevanema ja teenuseosutajaga laste teenustele suunamisega. 01.01.2016 – 31.12.2016 Jaanuaris 2016 sõlmiti hankelepingud riigihankes 169262 osalenud pakkujatega alljärgnevalt:  Järvamaal, Paide Sotsiaaltöökeskus – hankeleping sõlmitud 15.01.2016  Lääne-Virumaal, MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskus – hankeleping sõlmitud 16.01.2016  Raplamaal, Ridiradiralla OÜ - hankeleping sõlmitud 18.01.2016 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 22   Tallinnas, ühispakkujad Tallinna Perekeskus, Tallinna Lastekodu, AS Tulika Takso – hankeleping sõlmitud 21.01.2016  Harjumaal, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik – hankeleping sõlmitud 28.01.2016 Kuna kahe eelneva riigihankega ei leitud kõikidesse maakondadesse teenusepakkujat, siis viis Sotsiaalkindlustusamet aprillis 2016 läbi kolmanda riigihanke (173249) teenusepakkujate leidmiseks. Hanke teade avaldati e-riigihangete keskkonnas 16.04.2016 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 27.04.2016. Hankega otsiti teenusepakkujaid kolme maakonda: Jõgevamaa, Põlvamaa ja Võrumaa. Üks pakkumus tehti Võrumaale, teiste maakondade peale pakkumusi ei esitatud. Sõlmiti üks hankeleping:  Võrumaal, Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ – hankeleping sõlmitud 16.05.2016 Teenuste pakkumine maakondades on alanud erineva intensiivsusega. Probleemid on ilmnenud Ida- Virumaal, kus kultuuriliste eripärade tõttu on vaja lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks teha suurema mahulisi nõustamisi. Samuti on tekkinud mõningad keeleprobleemid, mis takistavad vanematel teenuste sisust arusaamist. Tartumaal on teenuste pakkumine väga kiiresti alanud ja lapsevanemate huvi on väga suur, mistõttu ületab nõudlus pakkumise võimekust. Suurimaks murekohaks on kvalifitseeritud lapsehoidjate leidmine. Oleme alustanud läbirääkimisi töötukassaga ja kutseharidust andvate õppeasutustega, et suurendada kvalifitseeritud lapsehoidjate arvu. Enamik maakondi on alustanud teenuste pakkumist juba eelnevalt teenusel olnud lastega ja tasapisi klientuuri suurendanud. Suur enamik kohalikest omavalitsusüksustest on leidnud TAT-i tegevustest suurt abi ja toetust ning koostöös oleme saanud paljusid peresid aidata. Teisel poolaastal viidi septembris 2016 läbi täiendav riigihange nr 178278, et leida Raplamaale teenusepakkuja, kes osutaks teenuseid 01.10.2016-31.12.2017, mille korraldamise põhjuseks oli olemasoleva hankepartneri lepingujärgse rahalise mahu täitumine. Uus hankeleping sõlmiti sama teenuseosutajaga ehk OÜ Ridiradirallaga (kes oli SKA hankepartner ka riigihanke nr 169262 raames). Pakkumuste esitamise tähtajaks 23.09.2016.a. kell 10:00 esitas pakkumuse üks pakkuja, OÜ Ridiradiralla (registrikood 11247382). Tunnistati edukaks ja sõlmiti 27.09.2016 leping pakkujaga OÜ Ridiradiralla (pakkumuse hindamispunktide kogusumma 100 punkti), raamlepingu maksimaalse maksumusega 700 000 eurot (koos kõikide kulude, maksude ja maksetega) ja teenuste maksumustega, järgmiselt: lapsehoiuteenus – 7 eurot/ tund (käibemaksu ei lisandu); tugiisiku teenus – 5 eurot/ tund (tugiisikuteenus on maksuvaba käive); transporditeenus – 0,50 eurot/ kilomeeter (käibemaksu ei lisandu). Kõik Sotsiaalkindlustusameti hankepartnerid osutavad teenuseid intensiivselt. Kasvab teenust saanud hooldajate arv ja suurenenud on olulisel määral rahalised väljamaksed. Eesmärk on teenuste kvaliteedi üle järelevalvet teostama hakata ja teha tihedamat koostööd Haridusministeeriumiga. Probleemkohaks on osutunud tugiisiku kasutamine haridusasutuses või koduõppel oleva lapse puhul abiõpetajana. 01.01.2017 – 31.12.2017 Esimesel poolaastal viidi läbi täiendav riigihange Võrumaa ja Lääne-Virumaa osas, kuna nende piirkondade lepingute järgsed teenuste maksimaalsed rahalised mahud on täitumas. Et vältida olukorda, kus sihtgrupi lapsed on ajutiselt teenusteta, alustati täiendava hanke koostamise ja väljakuulutamisega varem, kui rahalised mahud reaalselt on lõppenud. Riigihange nr 184342 kuulutati välja 17.03.2017 ja pakkumuste esitamise tähtajaks määrati 5.aprill 2017 kell 10.00. Pakkumuse esitas Võrumaale: OÜ Otepää Rehabilitatsioonikeskus (registrikood 11911087) ja Lääne-Virumaale MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskus (registrikood 80245721) ja Tapa Lastekaitse Ühing (registrikood 80069282). Mõlemate maakondade pakkujad vastasid kvalifitseerimistingimustele ja pakkujatega sõlmiti lepingud: OÜ Otepää Rehabilitatsioonikeskusega 17.04.2017, maksimaalse maksumusega 265 000 eurot ja MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskuse ja Tapa Lastekaitse Ühinguga 14.04.2017, maksimaalse maksumusega 250 000 eurot. Kõik lepingutingimused on sarnased eelnevalt sõlmitud lepingutega. Teenuste kiire kasvutempo on tekitanud olukorra, kus teenusepakkujad ei leia piisavalt sobivaid tugiisikuid, kes oleksid valmis töötama käsunduslepingu ja suhteliselt tagasihoidliku töötasuga. Kiire kasvutempo on põhjustatud laiast hulgast abivajajatest ning info teenuse kättesaadavusest on hästitoimiva teavitusstrateegia tulemus. 23 Samuti on teenusepakkujatel olnud raskusi teha koostööd kohalike omavalitsustega. Siinkohal on SKA koordinaatorite tugi osutunud väga oluliseks, sest enamik probleeme on leidnud positiivse lahenduse. Kohalike omavalitsuse üksustega koostöö tõhustamiseks käivad SKA koordinaatorid KOV-ides töötajad nõustamas, korraldatakse koostöökohtumisi ja aidatakse üksikjuhtumite lahendamisel. 31. märtsi seisuga (seirearuande järgi) on teenuseid kasutanud 20% kõikidest raske ja sügava puudega lastest. Piirkondade lõikes on kõige rohkem lapsi saanud teenuseid lääne piirkonnas, kus on teenusel 30% kõikidest selle piirkonna raske ja sügava puudega lastest. Lapsehoiuteenust on saanud kokku 479 last, kellest 66 % on poisid. Tugiisikuteenusel on kõige suurem hulk lastest ehk kokku on teenuseid saanud 1197 last, kellest on 74% poisid. Transporditeenuse kasutamine on kõige väiksema mahuga ja seda teenust on kasutanud kokku 95 last, kellest on poisse 72 %. Seega on poiste osakaal teenuste kasutamisel tunduvalt suurem kui tüdrukute oma. Märtsi lõpu seisuga on teenuseid kasutanud kokku 1483 last (1069 poissi ja 414 tüdrukut). Teisel poolaasta 3. juulil kuulutati välja riigihange nr 188638, et leida alates 01.10.2017 kuni 31.12.2020 teenuseosutajad kõikidesse maakondadesse ja Tallinnasse. Pakkumuste esitamise esialgne tähtaeg oli 14.08.2017, kuna aga 31.07.2017 täpsustati hankedokumenti, siis lükkus pakkumuste esitamise tähtaeg 22. augustini. 25. juulil 2017 korraldas SKA Tallinnas kõigile huvilistele avatud infopäeva, kus arutati hanketingimusi ja anti ülevaade SKA ootustest uue perioodi teenuste pakkumise osas. Igasse piirkonda esitati üks pakkumus, välja arvatud Jõgevamaale ja Põlvamaale, kuhu tuli kaks pakkumust, millest edukaks tunnistati mõlemas maakonnas parima pakkumuse teinud pakkuja. Oktoobris 2017 sõlmiti uued hankelepingud 15 maakonnas ja Tallinnas alljärgnevalt: maakond hankelepingute lepingu teenuseosutaja maksimaalsed sõlmimise mahud kuupäev Harjumaa 2 769 000 06.10.2017 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Hiiumaa 296 400 01.10.2017 Hiiu Valla Sotsiaalkeskus Ida-Virumaa 1 872 000 06.10.2017 MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir Jõgevamaa 819 000 05.10.2017 SA Perekodu Järvamaa 801 800 04.10.2017 Paide Sotsiaaltöökeskus Läänemaa 456 300 05.10.2017 Sa Haapsalu Hoolekandekeskus Lääne- 1 364 400 03.10.2017 MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskus; MTÜ Tapa Virumaa Lastekaitse Ühing Põlvamaa 819 000 04.10.2017 Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ Pärnumaa 1 540 500 06.10.2017 /Pärnu Lasteküla/Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus Raplamaa 2 304 000 07.10.2017 Ridiradiralla OÜ Saaremaa 479 700 09.10.2017 Kuressaare Perekodu Tallinn 2 714 400 18.10.2017 Tallinna Perekeskus; Tallinna Lastekodu Tartumaa 3 471 000 05.10.2017 Sverresson OÜ Valgamaa 1 107 600 06.10.2017 Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ Viljandimaa 690 300 05.10.2017 SA Perekodu Võrumaa 921 600 06.10.2017 Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ Eelmisel hankeperioodil oli teenustele suunamise aluseks lapse rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud teenuste vajadus. Uuel perioodil on teenustele suunamise aluseks kohalikus omavalitsuse üksuse lastekaitse või sotsiaaltöötaja poolt koostatud juhtumiplaani tegevuskavas väljatoodud teenuste vajadus. Vastava muudatuse vajalikkus tulenes asjaolust, et tugiteenuste pakkumine on sotsiaalhoolekande seaduse järgi KOV-i kohustus, mistõttu on äärmiselt oluline, et KOV ise hindaks oma piirkonna abivajavate laste teenusevajaduse ja ka võimaliku teenuste mahu. Teine oluline muudatus on seotud teenuste rahastamisega. Kui eelmisel perioodil olid erinevad tasud lapsehoiu ja tugiisiku teenuse tunnihinnal, siis uuel perioodil on lapsehoidja ja tugiisiku tunnitasu võrdselt 7 eurot, kui laps saab üksühele teenust. Samas on eraldi tasu kehtestatud lapsehoidjale, kes hoiab 24 korraga rohkem kui ühte last ning välja toodud ka minimaalne personalikulu, et ühtlustada sama tööd tegevate töötajate tunnitasu. 01.01.2018 – 31.12.2018 Enamusel SKA hankepartneritest algas uus hankeperiood 01.01.2018 koos uuenenud hanketingimustega. Muutunud hanketingimused tekitasid segadust nii lapsevanemates kui ka koostööpartnerites, mis omakorda tähendas suuremal hulgal nõustamist ja selgitamist. Piirkondlikel koordinaatoritel oli väga palju tööd seoses saabuvate taotlustega, sest eelnevalt teenustele suunatud laste otsused lõppesid hiljemalt 31.12.2017, kui lõppes esimene hankeperiood (31.12.2017 lõppesid kõik eelnevalt sõlmitud hankelepingud). Koordinaatoritel tuli suunata kõik teenust saama õigustatud lapsed uuesti teenustele, mis tekitas väga suure töökoormuse.Jaanuaris menetlesid koordinaatorid kokku 329, veebruaris 220 ja märtsis 237 taotlust, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle poole rohkem. Mai kuuks olukord juba stabiliseerus ja kokku tehti 117 otsust. SKA teeb teenusele suunamise otsuseid maksimaalselt hankeperioodi lõpuni ehk kuni 31.12.2020, mis tähendab et vahepealsel perioodil on koordinaatoritel võimalik rohkem panustada KOV-ide nõustamisele kui tehnilisele tööle. Kuna jätkuvalt lisandub igas kuus keskmiselt 15-20 uut last, kes soovivad teenuseid saada, siis muutuvad ka arvetega kaasas käivad graafikud mahukamateks ja keerulisem on neid kontrollida. Graafikute kontrollimisega kaasnevat keerukust lahendada pole võimalik, sest koordinaator kontrollib graafikus kajastuvad lapsed kõik üksikult läbi, jälgides seejuures, et graafikus kajastuv laps on õige piirkonna ja teenuseosutaja graafikus, omab kehtivat teenusele suunamise otsust (sh ei kasutaks teenuseid enne otsuse kehtivust), saab õigeid teenuseid, teenuse osutamise asukoht ei erine otsusel märgitud asukohast, teenustunnid, –kellaajad ja -summad oleksid õiged ning, et laps ei ületaks ette antud aastast teenusemahtu. Seega eeldab graafiku õigsuse kontrollimine erinevate andmebaaside võrdlemist lisaks tundide ja summade kontrollile. Kuna uuel hankeperioodil on olulise tähtsusega erijuhtumite menetlemine, siis selle ümber on tekkinud palju eriarvamusi ja vääriti mõistmisi, mistõttu oleme erijuhtumeid lahendanud ühiselt, meeskonna koosolekutel ja kaasates teenusepakkujaid. Eraldi peab välja tooma ka saabunud vaided ja nende menetlemise. Eelkõige ei ole koordinaatorite kaalutlusotsustega rahul haridusasutused, kes survestavad lapsevanemaid teenuseid kasutama ega mõista, et kui laps on suunatud erisüsteemi hariduse omandamiseks, siis peavad vajalikud teenused olema kaetud haridusasutuse poolt. Oleme vaiete menetlemisel lähtunud SKA üldistest põhimõtetest ja vaideotsused koostab SKA kvaliteediosakonna jurist. 31.mai 2018 seisuga on saabunud SKA-le kokku 4 vaiet, millest ühtegi ei rahuldatud, kuna koordinaatori poolt tehtud otsus oli asjakohane ja toetus KOV-i poolt koostatud juhtumiplaani tegevuskavale. Kõiki tugiteenuseid kasutatakse kasvavas mahus. 30.04.2018 seisuga on planeeritud aasta eelarvest ära kasutatud 28%. Teisel poolaastal jätkus samasisuline töö, sarnaselt aasta algusega. 2018. aastal muutus Hiiu Valla Sotsiaalkeskuse nimi Hiiumaa Sotsiaalkeskuseks (registrikood jäi samaks) ning Pärnu Lasteküla kasutab uue nimena Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus (registrikood ei muutunud). Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ kasutab uue nimena Varajase Kaasamise Keskus (registrikood ei muutunud). Eesti Evangeelne Luterlik kirik muutis sisemist töökorraldust ning kõik sotsiaalvaldkonna teemad liikusid EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö SA asutuse alla (uus registrikood 90014342). Oma tegevuse lõpetas Paide Sotsiaaltöökeskus ja raamlepingu järgsed kohustused läksid üle Paide Linnavalitsusele (registrikood 77000246). 2018. aasta lõpu seisuga on kumulatiivselt teenuseid saanud 2404 unikaalset lapsevanemat ja 2528 unikaalset last. Tugiteenuste jaoks planeeritud 2018. aasta eelarvest on kasutatud 89% eelarvest. 01.01.2019 – 31.12.2019 12. märtsil 2019 sai SKA SA Innovelt finantskorrektsiooni otsuse, mille tulemusena loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks 5% antud hanke raames esitatud kuludest. Põhjusena toodi välja, et SKA hankijana, seadis nõude, et igal isikul, kes raamlepingu täitmise raames osutab lapsehoiuteenust, peab olema sotsiaalhoolekande seaduse alusel maavanema poolt antud kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba juba 25 pakkumuse esitamise hetkel, on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi ning on seega rikkunud RHS § 3 punkti 3 ja § 39 lõiget 1. Lähtuvalt finantskorrektsiooni otsusest võib osutuda mitteabikõlblikuks 1 122 405 eurot (ehk 5% hanke kogumaksumusest, 22 448 100 eurost). Sotsiaalkindlustusamet esitas finantskorrektsiooni otsuse peale 5.aprillil 2019 vaide, mida rakendusüksus SA Innove 03.06.2019 ei aktsepteerinud. Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja planeerinud finantskorrektsiooni otsust vaidlustada kohtus. Alates augustist on Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjana nr 3-19-1239 Sotsiaalministeeriumi kaebus Sihtasutus Innove 12.03.2019 otsuse nr 3-3.1/100, 12.03.2019 otsuses sisalduvat ebatäpsust parandava 21.05.2019 otsuse nr 3-3.1/100-1 ja 03.06.2019 vaideotsuse nr 3-3.1/4861-2 tühistamiseks ning Sihtasutus Innove kohustamiseks maksta välja otsuste nr 3-3.1/100 ja 3-3.1/100-1 alusel tagasi nõutud ja vähendatud maksetaotluste väljamaksed täies ulatuses. Kohtuistung toimus 04.12.2019, mille tulemusena on menetlustoiming peatatud järgmisel põhjusel: „Peatada menetlus haldusasjas nr 3-19- 1239 kuni Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-19-346 Euroopa Liidu Kohtule esitatavate küsimuste selgumiseni“. Hetkel osutatakse teenust riigihanke nr 188638 tulemusel sõlmitud hankelepingute alusel kuni 31.12.2020. Seoses nimetatud hanke finantskorrektsiooni otsusega soovib Sotsiaalkindlustusamet hankijana lepingud ennetähtaegselt üles öelda ja uue hankemenetluse tulemusel sõlmida uued lepingud. Oktoobris 2019 pöördus Sotsiaalkindlustusamet Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, et koostöös koostada sisult sarnane riigihange, riigihanke nr 188638 põhjal, et vähendada finantskorrektsiooni tulemusel tekkinud kahjunõuet. 01.01.2020-31.12.2020 Esimesel poolaastal valmistati ette kordusriigihanget, et vähendada riigihanke nr 188638 finantskorrektsiooni otsusega tulenevat kahjunõuet. Kokku osutus kahjunõude suuruseks 790 536,58 eurot. Riigihange „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine Sotsiaalkindlustusameti kaudu (2020)“ viitenumbriga 215680 avaldati 30.01.2020 kell 10.00 ja pakkumuse esitamise tähtaeg oli 27.02.2020 kell 12.00. Hankelepingu esemeks oli nagu ka eelnevatel kordadel tugiteenuste osutamine raske ja sügava puudega lastele, mis hõlmab lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja toetava teenusena transpordi teenust. Teenust tellitakse kokku 16 Eesti piirkonnas, sh 15 maakonda ja Tallinn. Pakkumused tehti igale maakonnale ja Tallinnale. Pärnumaale tuli kaks pakkumust, millest valiti välja pakkumus, mis vastas kõikidele tingimustele. Järvamaale esitatud pakkumus ei vastanud tingimustele ja pakkumust ei kvalifitseeritud. Lepingu Hankelepingu Raamlepingu Piirkond Teenuseosutaja sõlmimise järgne nr kuupäev rahaline maht Harjumaa EELK Diakoonia ja ühiskonnatöö sihtasutus 3.3-1/8076-1 31.03.2020 975000,00 Hiiumaa Hiiumaa Sotsiaalkeskus 3.3-1/8071-1 01.04.2020 791250,00 Ida-Virumaa MTÜ PLT Päikesekiir 3.3-1/8073-1 01.04.2020 63750,00 Jõgevamaa SA Perekodu 3.3-1/8074-1 01.04.2020 603750,00 Läänemaa SA Haapsalu Hoolekandekeskus 3.3-1/8067-1 31.03.2020 81000,00 Lääne- MTÜ Virumaa Tugiteenused/ MTÜ Tapa 3.3-1/8066-1 119250,00 Virumaa Lastekaitse Liit 31.03.2020 Põlvamaa Varajase Kaasamise Keskus OÜ 3.3-1/8070-1 01.04.2020 382500,00 Pärnumaa Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus 3.3-1/8064-1 01.04.2020 65250,00 Raplamaa Ridiradiralla OÜ 3.3-1/8264-1 31.03.2020 453750,00 Saaremaa Kuressaare Perekodu 3.3-1/8268-1 01.04.2020 510000,00 Tallinn Tallinna Perekeskus/Tallinna Lastekodu 3.3-1/8265-1 08.04.2020 154500,00 Tartumaa Sverresson OÜ 3.3-1/8267-1 31.03.2020 738750,00 Valgamaa Varajase Kaasamise Keskus OÜ 3.3-1/8068-1 01.04.2020 238500,00 Viljandimaa SA Perekodu 3.3-1/8075-1 01.04.2020 245250,00 26  Võrumaa Varajase Kaasamise Keskus OÜ 3.3-1/8069-1 01.04.2020 206250,00 Teenuste osutamisega alustamine algas 1. aprillist 2020 ja kehtib kuni 31. detsembrini 2020. Kuna Järvamaa osas hankelepingut sõlmida ei saanud, kuulutati välja uus riigihanke „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine Järvamaal 2020 (Sotsiaalkindlustusamet)“ viitenumber 221609. Hanketeade avaldati 20.04.2020 kell 10.00 ja pakkumuse esitamise tähtaeg oli 18.05.2020 kell 10.00. Hankelepingu esemeks oli nagu ka eelnevatel kordadel tugiteenuste osutamine raske ja sügava puudega lastele Järvamaal, mis hõlmab lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja toetava teenusena transpordi teenust. Piirkonnale esitati kaks kvalifitseerunud pakkumust, mistõttu kohaldub lepingu sõlmimisele 14- päevane ooteaeg pakkujate otsusest teavitamisest. Pakkujaid on otsusest teavitatud 28.05.2020. Lepingu eeldatav sõlmimise aeg on 11.06.2020. Alates 2015 aasta novembrist on osutanud raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku- ja toetava teenusena transporditeenust ESF rahastuse toel läbi riigihangete ehk koostöös eelkõige erinevate teenuseosutajatega. Kuna rahastusperiood hakkab lõppema ja on loodud toimiv teenuseosutajate võrgustik siis on otstarbekas teenuste osutamine praegusel kujul lõpetada 31.12.2020. Alates 1.jaanuarist 2021 jätkub ESF rahastus ning teenuste osutamine uue korraldusmudeli alusel, kus kohalikud omavalitsusüksused saavad senisest rohkem teenuste osutamisse panustada sh hinnata täpsemalt iga lapse teenusevajadust, leida sobivaim teenuseosutaja, pidada arvestust rahaliste mahtude osas ja omada terviklikku ülevaadet tugiteenuseid vajavatest lastest. Kuna lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuse näol on tegemist KOV korraldavate teenustega siis jätkub 2021 aastal teenuste osutamine läbi konkursi, mille Sotsiaalkindlustusamet kohalikele omavalitsusüksustele korraldab ajavahemikus august kuni oktoober 2020 a. Konkursi korraldamine on osa projektist väljumise protsessist, mis peab olema mh lapsevanematele, KOVle ja teenuseosutajatele sujuv ja arusaadav, et pärast projekti lõppemist jätkuks teenuste osutamine neile lastele, kes seda vajavad. Aruandlusperioodi lõpuks on valminud esialgne konkursi dokument, millega töö jätkub. II poolaasta Järvamaa osas sõlmitud lepingu (12.06.2020-31.12.2020) andmed on allolevad Lepingu Hankelepingu Raamlepingu Piirkond Teenuseosutaja sõlmimise järgne nr kuupäev rahaline maht Järvamaa Varajase Kaasamise Keskus OÜ 3.3-1/15982-1 12.06.2020 243750,00 Augustis 2020 selgus, et (juriidiliselt) konkurssi ei saa kohalikele omavalitsustele korraldada, sest soov ei ole anda KOVle toetust valikuliselt, vaid toetada kõiki KOVe, kus elavad puudega lapsed. Sellega seoses muudeti TAT tervikteksti ja sõnastati 2021 – 2022 perioodi tegevused ümber. 6. oktoobril 2020 kuulutas Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga nr 22 välja toetuse andmise „Raske ja sügava puudega lastele (0-17) tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenuse arendamine ja pakkumine kohalikus omavalitsuses“. Taotluste esitamise tähtaeg oli 6. detsember 2020 kell 17.00. KOV-l oli võimalus toetuse andmisel taotleda teenuste osutamise toetamist kuni 24-ks kuusk. KOV-le eraldatav toetuse summa sõltus raske ja sügava puudega laste arvust. Lisaks oli prognoosi aluseks võetud 2019. aastal ESF teenuste saajate % KOV puudega laste arvust. Teotuse andmisega soovitakse eelkõige perioodil 2015 – 2020 ESF vahenditest teenuseid saanud laste teenuste saamist jätkata, et projekti tegevustest väljumine oleks KOV-le ja lapsevanematele sujuvam. Üle-eestiline toetuse kogusumma oli 13 600 000 eurot. 13.11.2020 käskkirjaga nr 27 kinnitas SKA peadirektor esimesed teotuse saajad: Lääne-Harju Vallavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Narva Linnavalitsus, Viljandi Linnavalitsus, Põltsamaa Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Antsla Vallavalitsus, Loksa Linnavalitsus, Väike-Maarja Vallavalitsus ja Narva-Jõesuu Linnavalitsus. 10.12.2020 kinnitas SKA peadirektor oma käskkirjaga nr 29 Teotuse andmise „Raske ja sügava puudega lastele (0-17) tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenuse arendamine ja pakkumine kohalikus omavalitsuses“ toetuse andmise kõikidele ülejäänud omavalitsustele, kus elavad puudega lapsed, va Lüganuse Vallavalitsus. 27 75 kohalikku omavalitsust jõudsid õigeaegselt taotlused esitada, paraku jäi taotluse esitamisega hiljaks Lüganuse Vallavalitsus, kellele kuulutati 15.12.2020 peadirektori käskkirjaga nr 30 välja uus taotlusvoor. Taotluse esitamise tähtajaks oli 18.12.2020 kell 17.00. Lüganuse Vallavalitsus esitas taotluse ja SKA peadirektori käskkirjaga 23.12.2020 nr 32 kinnitati ka Lüganuse Vallavalitsus toetuse saajaks. Lepingud kohalike omavalitsustega (perioodiks 01.01.2021 – 21.12.2022) sõlmiti alljärgnevalt: kohaliku omavalitsuse üksus toetuse summa lepingu kuupäev ja number Alutaguse vald 53716,00 14.12.2020 nr 3.3-1/31262-1 Anija vald 58600,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31040-1 Antsla vald 78133,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29621-1 Elva vald 322298,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31093-1 Haapsalu linn 151382,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29617-1 Haljala vald 29300,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31023-1 Harku vald 180682,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31082-1 Hiiumaa vald 122083,00 16.12.2020 nr 3.3-1/31541-1 Häädemeeste vald 14650,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31094-1 Jõelähtme vald 14650,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31149-1 Jõgeva vald 83016,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31032-1 Jõhvi vald 107433,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31081-1 Järva vald 131849,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31035-1 Kadrina vald 68366,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29626-1 Kambja vald 73250,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31071-1 Kanepi vald 53716,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31117-1 Kastre vald 78133,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31108-1 Kehtna vald 87899,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31077-1 Keila linn 156266,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29623-1 Kiili vald 63483,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31090-1 Kohila vald 117199,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31022-1 Kohtla-Järve linn 278348,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31088-1 Kose vald 48833,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31096-1 Kuusalu vald 122083,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31129-1 Loksa linn 4883,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29624-1 Luunja vald 48833,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31089-1 Lääne-Harju vald 131849,00 24.11.2020 nr 3.3-1/29400-1 Lääne-Nigula vald 68366,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31122-1 Lääneranna vald 58600,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31085-1 Lüganuse vald 34183,00 28.12.2020 nr 3.3-1/32335-1 Maardu linn 43950,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31070-1 Muhu vald 14650,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31102-1 Mulgi vald 83016,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31060-1 Mustvee vald 58600,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31073-1 Märjamaa vald 78133,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31125-1 Narva linn 380898,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29616-1 Narva-Jõesuu linn 19533,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29622-1 Nõo vald 87899,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31039-1 28 Otepää vald 175799,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31106-1 Paide linn 249048,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31062-1 Peipsiääre vald 53716,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31036-1 Põhja-Pärnumaa vald 63483,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31030-1 Põhja-Sakala vald 97666,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31061-1 Põltsamaa vald 78133,00 30.11.2020 nr 3.3-1/29846-1 Põlva vald 170916,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31031-1 Pärnu linn 449264,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31086-1 Raasiku vald 34183,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31098-1 Rae vald 190449,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29620-1 Rakvere linn 219749,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31091-1 Rakvere vald 58600,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31034-1 Rapla vald 234399,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31100-1 Rõuge vald 112316,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31103-1 Räpina vald 34183,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31112-1 Saarde vald 29300,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31080-1 Saaremaa vald 449264,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31131-1 Saku vald 63483,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31109-1 Saue vald 263698,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31020-1 Setomaa vald 34183,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31041-1 Sillamäe linn 92783,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31059-1 Tallinn 3193680,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31115-1 Tapa vald 253932,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31120-1 Tartu linn 1401508,00 14.12.2020 nr 3.3-1/31260-1 Tartu vald 83016,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31037-1 Toila vald 9767,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31074-1 Tori vald 219749,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31095-1 Tõrva vald 48833,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31026-1 Türi vald 122083,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31121-1 Valga vald 278348,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31063-1 Viimsi vald 151382,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31114-1 Viljandi linn 185565,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29618-1 Viljandi vald 126966,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31076-1 Vinni vald 156266,00 10.12.2020 nr 3.3-1/31028-1 Viru-Nigula vald 78133,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31087-1 Võru linn 234398,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31124-1 Võru vald 190449,00 11.12.2020 nr 3.3-1/31111-1 Väike-Maarja vald 102549,00 26.11.2020 nr 3.3-1/29625-1 Lastele tugiteenuste osutamine on II poolaastal jätkunud tõrgeteta ka vaatamata COVID-19 teisele lainele, kuna I poolaastal kehtestatud erisused jäid kehtima ka II poolaastal ning uusi muudatusi, kohandusi ega kokkuleppeid tugiteenuste osutamiseks ei olnud vajalik teha. 01.01.2021-31.05.2021 Teenuste rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi toel on alates 1. jaanuarist üle antud kohalikele omavalitsustele. Raske ja sügava puudega lapsi on Eestis 76-s KOV-is. Koordinaatoritel on igas KOV-is kontaktisik, kellega koostöö toimib, sh KOV-idega, kes ei ole veel tugiteenuste toetust kasutanud. 29  30.04.2021 seisuga on toetust kasutanud 68 KOV-i, kõik ESF toetuse raames teenust saanud laste juhtumiplaanid ja KOV otsused on koordinaatorite poolt üle vaadatud, vajadusel juhendatud vajalike muudatuste tegemiseks. 8 KOV-i ei ole kasutanud 31.05.2021 seisuga ESF vahendeid, kuna on kasutatud oma eelarvelisi vahendeid ning toetusfondi vahendeid. 01.06.2021-31.12.2021 30.11.2021 seisuga on toetust kasutanud 72 KOV-i, kõik ESF toetuse raames teenust saanud laste juhtumiplaanid ja KOV otsused on koordinaatorite poolt üle vaadatud, vajadusel juhendatud vajalike muudatuste tegemiseks. 4 KOV-i ei ole kasutanud 30.11.2021 seisuga ESF vahendeid, kuna on kasutatud oma eelarvelisi vahendeid ning toetusfondi vahendeid. Lähtuvalt rakendusüksuse suunistele koguti detsembris 2021 tugiteenuste tiimi poolt kõigilt KOV-idelt alusdokumendid (juhuvalimina ühe lapse kohta), mida kontrollitakse 2022 jaanuari jooksul ja antakse kõigi osas ka tagasiside. 01.01.2022-31.05.2022 Kõigi KOV-ide alusdokumendid (juhuvalimina ühe lapse kohta) on kontrollitud ja tagasisidestatud. 30.04.2022 seisuga on toetust kasutanud 74 KOV-i ja kõik ESF toetuse raames teenust saanud laste juhtumiplaanid ja KOV otsused on koordinaatorite poolt üle vaadatud, vajadusel juhendatud vajalike muudatuste tegemiseks. 2 KOV-i ei ole ESF toetust veel kasutanud, sest saavad oma eelarveliste ning toetusfondi vahendite toel hakkama. Alamtegevuse nr Alamtegevus nr 2.1.4. Kuulmispuudega lastele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine ja nimetus4 Tegevuse või 01.01.2021–31.12.2022 Tegevuse või 02.03.2021 - alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) 01.01.2021 – 31.12.2021 Märtsis algusest alustati kaugtõlketeenuse osutamise ja arendamisega kuulmispuudega lastele vanuses 7-15 eluaastat, kelle toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab, suurendades ühiskonnaelus osalemist. Samuti soodustab lapsele kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega vanema tööturul osalemist. Esimese kolme kuu jooksul on teenuse kasutamine olnud kesine. Selleks, et noorte teadlikkust teenuse kasutamise võimalustest tõsta, on Sotsiaalkindlustusameti projektijuht teavitanud sotsiaalmeedia kaudu Eesti kurtide gruppi kuuluvatele inimestele teenuse kasutamise võimalikkusest. Lisaks on saadetud e- kirju ja videosid Kurtide liidu kodulehel jagamiseks. Informatsiooni on jagatud ka Kurtide Laste Vanemate liidu ning erinevate haridusasutuste kaudu (Tartu Hiie Kool, Tallinna Heleni Kool, Viljandi Riigigümnaasium ja Astangu KRK). II poolaastal on planeeritud arendustegevused, mis puudutavad uue rakenduse arendust, mis on vajalik parema kaugtõlketeenuse osutamiseks (praegune rakendus Skype näol ei taga teenuse kasutajate tagasiside põhjal kõiki vajalikke funktsioone). Teisel poolaastal tagati kaugtõlge lisaks tavapärasele teenuse pakkumise ajale ka paralleeliiniga kahel päeval nädalas (kolmapäeviti ja reedeti) kell 11:00-15:00. Nii kurtide kui tõlkide kaudu jõudis meieni info, et riigis kehtestatud piirangud on põhjustanud olukorra, kus viipekeelsed inimesi kasutavad kontaktide vältimiseks üha enam tõlget kaugtõlkena. 31.12.2021 lõppes hankeleping seni teenust pakkuvate teenuse pakkujatega ning 16.11.2021 avaldati uus hange. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 6.12.2021. Laekus kaks sobivat pakkumist (Viipekeeletõlkide OÜ ja MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid). Alates 2022 aastast pakutakse teenust tööpäevadel 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 30 üks tund kauem (9:00-18:00) ja paralleelliin on tagatud senise kahe päeva asemel kolmel päeval: esmaspäev, kolmapäev ja reede kell 11:00-15:00. Vaatamata teenuse kasutamise paindlikkusele, on laste osas endiselt teenuse kasutamine väga madal. Eelduslikult äppi kasutusele võtmine võiks rohkem suunata lapsi teenust kasutama. Viipekeeletõlkide koolitamine Augustis 2021 viidi läbi väikesost, mille tulemusena leiti pakkuja (viipekeeletõlkide OÜ), kes viib läbi koolituse „Vene viipekeele algkursus eesti viipkeeletõlkidele“. Esimene koolituse päev oli 13.11.2021. Koolitusel osaleb 12 viipekeeletõlki. Koolituse viimane päev ja selle lõpetamine toimub juuni kuus Narvas. Koolituse maht on 160 akadeemilist tundi. Infotunnid Perioodil juuli – detsember 2021 toimus viis tõlketeenuseid tutvustavat infotundi (Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu). Kokku osales infotundides 75 inimest, neist lapsi 1. Eraldi lastele suunatud infotund toimus 10.08.2021 Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu korraldatus laste suvelaagris. Infot jagati 24 laagris osalenud lapsele. Koos tehti näidiskõne kaugtõlkesse ja peale seda sügisel oli ka paar korda teenuse kasutamist laste poolt (saadetud krüptseeritult 4.10.2021 info e-maili teel). Heleni Kooliga võetud ühendust infotunni läbiviimiseks kooliga 11.10.2021, kuid seoses viirus levikuga on olnud väga raske kooliga leida kokkulepet infotunni läbiviimiseks kontaktselt. IT arendus Äpi arenduse rahvusvaheline hanke ettevalmistamine TEHIK poolt on võtnud oodatust rohkem aega. Veendumaks, et hankesse minnes on võimalik leida sobiv „karbi toode“ viis TEHIK oktoober-november läbi turu-uuringu. See andis kinnitust, et meie tingimustele valmis toodet on võimalik leida. SKA on olnud pidevas suhtluses TEHIK hanke teemal. Valmis hanke dokumendid jõuavad SKA-sse loodetavasti 2022 jaanuari kuu jooksul kooskõlastamiseks. 01.01.2021 – 31.12.2021 Märtsis algusest alustati kaugtõlketeenuse osutamise ja arendamisega kuulmispuudega lastele vanuses 7-15 eluaastat, kelle toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab, suurendades ühiskonnaelus osalemist. Samuti soodustab lapsele kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega vanema tööturul osalemist. Esimese kolme kuu jooksul on teenuse kasutamine olnud kesine. Selleks, et noorte teadlikkust teenuse kasutamise võimalustest tõsta, on Sotsiaalkindlustusameti projektijuht teavitanud sotsiaalmeedia kaudu Eesti kurtide gruppi kuuluvatele inimestele teenuse kasutamise võimalikkusest. Lisaks on saadetud e- kirju ja videosid Kurtide liidu kodulehel jagamiseks. Informatsiooni on jagatud ka Kurtide Laste Vanemate liidu ning erinevate haridusasutuste kaudu (Tartu Hiie Kool, Tallinna Heleni Kool, Viljandi Riigigümnaasium ja Astangu KRK). II poolaastal on planeeritud arendustegevused, mis puudutavad uue rakenduse arendust, mis on vajalik parema kaugtõlketeenuse osutamiseks (praegune rakendus Skype näol ei taga teenuse kasutajate tagasiside põhjal kõiki vajalikke funktsioone). Teisel poolaastal tagati kaugtõlge lisaks tavapärasele teenuse pakkumise ajale ka paralleeliiniga kahel päeval nädalas (kolmapäeviti ja reedeti) kell 11:00-15:00. Nii kurtide kui tõlkide kaudu jõudis meieni info, et riigis kehtestatud piirangud on põhjustanud olukorra, kus viipekeelsed inimesi kasutavad kontaktide vältimiseks üha enam tõlget kaugtõlkena. 31.12.2021 lõppes hankeleping seni teenust pakkuvate teenuse pakkujatega ning 16.11.2021 avaldati uus hange. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 6.12.2021. Laekus kaks sobivat pakkumist (Viipekeeletõlkide OÜ ja MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid). Alates 2022 aastast pakutakse teenust 31 tööpäevadel üks tund kauem (9:00-18:00) ja paralleelliin on tagatud senise kahe päeva asemel kolmel päeval: esmaspäev, kolmapäev ja reede kell 11:00-15:00. Vaatamata teenuse kasutamise paindlikkusele, on laste osas endiselt teenuse kasutamine väga madal. Eelduslikult äppi kasutusele võtmine võiks rohkem suunata lapsi teenust kasutama. Viipekeeletõlkide koolitamine Augustis 2021 viidi läbi väikesost, mille tulemusena leiti pakkuja (viipekeeletõlkide OÜ), kes viib läbi koolituse „Vene viipekeele algkursus eesti viipkeeletõlkidele“. Esimene koolituse päev oli 13.11.2021. Koolitusel osaleb 12 viipekeeletõlki. Koolituse viimane päev ja selle lõpetamine toimub juuni kuus Narvas. Koolituse maht on 160 akadeemilist tundi. Infotunnid Perioodil juuli – detsember 2021 toimus viis tõlketeenuseid tutvustavat infotundi (Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu). Kokku osales infotundides 75 inimest, neist lapsi 1. Eraldi lastele suunatud infotund toimus 10.08.2021 Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu korraldatus laste suvelaagris. Infot jagati 24 laagris osalenud lapsele. Koos tehti näidiskõne kaugtõlkesse ja peale seda sügisel oli ka paar korda teenuse kasutamist laste poolt (saadetud krüptseeritult 4.10.2021 info e-maili teel). Heleni Kooliga võetud ühendust infotunni läbiviimiseks kooliga 11.10.2021, kuid seoses viirus levikuga on olnud väga raske kooliga leida kokkulepet infotunni läbiviimiseks kontaktselt. IT arendus Äpi arenduse rahvusvaheline hanke ettevalmistamine TEHIK poolt on võtnud oodatust rohkem aega. Veendumaks, et hankesse minnes on võimalik leida sobiv „karbi toode“ viis TEHIK oktoober-november läbi turu-uuringu. See andis kinnitust, et meie tingimustele valmis toodet on võimalik leida. SKA on olnud pidevas suhtluses TEHIK hanke teemal. Valmis hanke dokumendid jõuavad SKA-sse loodetavasti 2022 jaanuari kuu jooksul kooskõlastamiseks. 01.01.2022-31.05.2022 Kaugtõlketeenus Jooksval aastal ei ole teenust kasutanud ükski 7-15 aastane laps. Alates 01.01.2022 sõlmiti teenuse osutamiseks leping kahe teenuse osutajaga, kes osutusid hankes edukaks. Kaugtõlget pakuvad endiselt Viipekeeletõlkide OÜ ja MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid. Käesoleva hanke raames on teenus avatud E-R 9:00-18:00 ja L kell 10:00-16:00. Parelleeliiniga on teenus tagatud E, K ja R kell 11:00-15:00 see tähendab, et sel ajal on valves kaks tõlki korraga, kes kaugtõlke kõnedele vastsvad ja teenust pakuvad. Hanke kohaselt saab liinide suure täituvuse korral tagada parelleeliini ka T ja N samadel aegadel. E,K, R ja L osutab teenust Viipekeeletõlkide OÜ ja T ning N MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid. Tõlketeenuste arendamine Veebruar - märts on kaugtõlke aredamise jaoks ette võetud teenuse disaini protsess, et muuta teenus sihtrühmale sobivamaks ning vajadustele vastavamaks. Perioodil jaanuar - märts viidi läbi intervjuud sihtrühma (10), tõlkide (4) ja KOV esindajatega (5). Sihtrühma hulgas oli üks laste sihtrühma esindaja ja üks lapsevanem, kelle lapsed vastavad teenuse saamise kriteeriumitele. Intervjuude analüüsi põhjal selgus, et KOV näeb probleemina tõlkide puudust ning ebaühtlast tõlketeenuse osutamise alust, samuti vähest seaduslikku regulatsiooni. Tõlgid tõid välja, et kuuljaid inimesi võiks rohkem õpetada viipekeelt kasutama ning, et tuntakse puudust töölepingulistest töökohadest. Sihtrühma esindav laps tõi välja, et ei kausta KOV tõlketeeneuseid ega SKA kaugtõlketeenust, kuna on harjunud kasutama oma kuulja vanema abi, koolis on talle tõlge tagatud ning kui kuskile vaja tõlk ette tellida, siis teevad seda tema viipekeelsed vanemad. Noor oli kursis kaugtõlkega ja arvas, et kaustaks seda kindlasti olukorras, kus ta alustab oma iseseisvat elu. Juuni alguses on planeeritud „Kaugtõlke teenuse visiooni päev“. Teenuse selgem visioon ja sisend on oluline ka tõlketeenuste VTK koostamiseks. IT arendus 32  2022. aasta alguses vahetus TEHIK poole hanke projektijuht. 06.05.2022 saatis TEHIK välja SKA kooskõlastatud turvaklassi protokoll, mis aitab ära määratleda selgemalt tehnilised nõuded äpi hankimiseks (nt millise ajaga peab reageerima äpi katkestuste vms puhul, kui tugevalt peavad olema äpi sees vahetatavad ning hoitavad isikuandmed kaitstud olema jne). Hanke avaldamiseks on planeeritud II poolaastal luua teenuse infosüsteemi pidamise kord, koostada andmekaitse mõjuhinnang ja RIHA infosüsteemi registreerimine. Hetkel on SKA kooskõlastamisel infosüsteemi pidamise kord kaugtõlke äpi jaoks. TEHIK prognooside kohaselt planeeritakse rahvusvahelise hanke avldamine septembrisse/oktoobrisse ning 2022. aasta lõpus saab alustada tõlkide ja sihtrühmaga uue äpi katsetamist. Tõlkide koolitamine Sügisel 2021. alanud „Vene viipekeele algukursus eesti viipekeele tõlkidele“ jätkub 2022. aasta juulini. Tagasiside ja kokkuvõtte koolitusest on planeeritud oktooberisse 2022. Avaldatud on väikeostu pakkumuskutse leidmaks koolitaja ka järgneva taseme vene viipekeele koolituse tagamiseks "Vene viipekeele kursus iseseisva keelekaustaja taseme saavutamiseks eesti viipekeele tõlkidel". Pakkumuste esitamise tähtaeg on 06.2022. Tegevuse nr ja nimetus Tegevus nr 2.2 Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine Alamtegevuse nr Alamtegevus nr 2.2.1 Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid ja nimetus5 Tegevuse või 01.09.2014–31.12.2021 Tegevuse või 22.09.2014 - alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) 01.01.2015 – 31.12.2015 Lapsehoiuteenuse uuringu hange nimetusega „Alushariduse ja lapsehoiu uuring“ on läbi viidud ning hanke võitjaks osutus Tartu Ülikool (leping sõlmiti 14.05.2015). Tegevuse lõppkuupäev lükkus edasi, kuna hankedokumendi ettevalmistamine ning selle kooskõlastamine võtsid rohkem aega kui planeeritud oli. Tartu Ülikooli uuringu meeskonnaga on toimunud avakohtumine ning nad on alustanud tegevustega. Kohalikele omavalitsustele on välja saadetud küsitlusankeedid ning alustatud on vaheraporti (tähtajaga 22.06.2015) jaoks õigusliku analüüsi võrdluse ning lapsehoiuteenuse ja alushariduse ühtse mudeli loomise eksperthinnangu koostamisega. Teisel poolaastal viidi läbi lapsehoiuteenuse uuring „Alushariduse ja lapsehoiu uuring“. 22.06 esitati uuringu vaheraport. 30.09 esitas Tartu Ülikool „Alushariduse ja lapsehoiu uuringu“ lõppraporti tööversiooni. Tööversiooni hinnati ning leiti, et see ei vasta hankes püstitatud nõuetele ja eesmärkidele. Tartu Ülikoolile esitati nõue täiendada raporti tööversiooni hiljemalt 12.10. Lõppraporti tööversioon esitati uuesti 12.10 ning see kinnitati vastuvõetavaks. Tähtaegne, kuid mitte lõplik lõppraport esitati 28.10 (nt puudu oli fookusgruppidest tulenev sisend, muudatused mudelite mõju hinnangusse ja lõplik kokkuvõte). Raportit täiendati (esitati uuesti 2.11), kuid samuti puudustega. 23.11 saatis uuringu tegija uue versiooni lõppraportist koos täiesti uue mudeli osaga, puudus SWOT analüüs ja kahe mudeli hinnangu asemel oli toodud üldine mudeli kirjeldus. Lõplik uuringu lõppraport koos andmebaasidega ja nende lisadega esitati 1.12. Hankija võttis ametlikult vastu lõppraporti koos lisadega 1.12. Hankija esitas trahvinõude lõppraporti esitamise tähtaja ületamise kohta. Tööd võeti vastu 17.12.2015. Uuringu raportite esitamise tähtaegadest ei peetud kinni ning seetõttu viibis lõppraporti valmimine, kuid lõppkokkuvõttes said kõik tegevused lepingu lõpptähtaja sees lõpetatud. 01.01.2016 – 31.12.2016 Aruande perioodil ei ole tegevust planeeritud. Tegevus jätkub aastal 2019. 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 33  01.01.2017 – 31.12.2017 Aruande perioodil ei ole tegevust planeeritud. Tegevus jätkub aastal 2019, kuna järgmine uuring toimub TATi abikõlblikkuse perioodi lõpus tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. 01.01.2018 – 31.05.2018 2018. aastal tegevusi ei toimu. 01.01.2019 – 31.12.2019 2019 aastal alustati hankedokumentide ettevalmistustega ning hanke läbiviimine on planeeritud 2020 aastal. Hankega soovitakse leida partner, et analüüsida lasteaia- ja lapsehoiukohtade kättesaadavust, maksumust, paindlikkust ning lapsevanemate vajadusi, võttes arvesse 2015.a uuringutulemusi ning Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidud tegevusi. 01.01.2020 – 31.12.2020 28.04.2020 kell 15.00 avaldati riigihangete keskkonnas riigihange „Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring Sotsiaalministeeriumile“. Pakkumust esitamise tähtaeg oli 26.05.2020 kell 11.00. Hankele laekus neli pakkumust, mille sisuline hindamine ning lepingu sõlmimine on planeeritud II poolaasta algusesse (juuni- juuli). II poolaasta alguses sõlmiti alushariduse ja lapsehoiu järeluuringu läbiviimiseks hankeleping Centariga (28.02.2020). Aasta lõpuks on läbi viidud küsitlused nii kohalike omavalitsuste kui lapsevanemate seas. Lapsevanemate valimi lõplikuks suuruseks kujunes 14 549 lapsevanemat ning 17.12.2020 seisuga on hankepartnerile laekunud kohalikelt omavalitsustelt 72 täidetud ankeeti. Töö alusharidus ja lapsehoiu järeluuringuga jätkub 2021. aastal. 01.01.2021 – 31.12.2021 Alushariduse ja lapsehoiu järeluuringu lõppraport on valminud (https://centar.ee/failid/alushariduse_raport/ ) ning hankepartner esitles tulemusi 26.05.2021 Sotsiaalministeeriumile ja Haridus- ja teadusministeeriumile. Avalik esitlus, kuhu on planeeritud kaasata ka kohalikud omavalitsused ning lasteaiad, on planeeritud augustisse. Teisel poolaastal tegevusi ei toimunud. Alamtegevuse nr ja nimetus6 Alamtegevus nr 2.2.2 Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamine Tegevuse või 01.09.2014–31.12.2022 Tegevuse või 22.09.2014 - alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) 01.01.2015 – 31.12.2015 Töötaja ning peresõbraliku ettevõtte tunnustusmudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku töörühm, mis kohtus neljal korral. Töörühma kuulusid tööandjate, töötajate ja personalitöötajate esindajad, ülikoolidest ning organisatsioonidest pere- ning personalipoliitika eksperdid, 6 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 34 inimõiguste ekspert, Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Töörühm arutas järgmistel teemadel ning kohtus järgnevatel kuupäevadel:  Kohtumine (1. aprill): eesmärgid; aja- ning tegevuskava; ülevaade piloodist; välisriikide praktika  Kohtumine (13. mai): mudeli protsess, meeskonna vajadus  Kohtumine (27. mai): Sloveenia mudeli tutvustus, Sloveenia kriteeriumide arutelu Projektijuht osales õppevisiidil Sloveenias, kus Peresõbraliku Ettevõtte Sertifikaadi projekt on läbiviidud juba alates 2007. aastast. Kohtuti sertifikaadi protsessi läbi viiva organisatsiooniga, projekti rahastava ministeeriumiga ning kahe projektis seni osaleva ettevõttega. Kohtumistel koguti palju detailset infot sertifikaadi projekti kohta ning saadi kasulikke teadmisi Eesti tunnustusmudeli väljatöötamiseks. Valminud on esmane visioon töötaja ning peresõbraliku tööandja tunnustusmudelist. Teisel poolaastal moodustati Sotsiaalministeeriumi majasisene töörühm, kus vaadati üle senised tulemused peresõbraliku tööandja tunnustusmudeli väljatöötamisest. Tööandjate tagasisidest tulenevalt otsustati, et tegevuse lõplikuks nimetuseks saab peresõbraliku tööandja märgis. Kuna mudeli põhieesmärk ei ole mitte tööandja tunnustamine, vaid tööandja organisatsioonikultuuri peresõbralikumaks muutmine, siis on märgis kui tööandjat iseloomustav kvaliteeditähis nii tööandjale kui töötajale arusaadavam. Lisaks on märgise kasutamine terminina kommunikeerimisel lihtsam ja arusaadavam ka üldsusele. Töötati välja märgise saamise üldised põhimõtted ning vajalikud meetmed. Peresõbraliku tööandja märgise kirjeldus ja meetmed saadeti arvamuse andmiseks majavälise töörühma liikmetele, tunnustusmudeli pilootprojektis osalenud ettevõtetele ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja EASile. Peresõbraliku tööandja märgise metoodika üldiste põhimõtete ja meetmete dokument koos lisadega on koostatud. Alustatud on märgise dokumendi järgi mudelit rakendava organisatsiooni leidmiseks hanke lähteülesande ning hankedokumentide koostamist. Esimene märgist tutvustav üritus toimus 27.11 Radisson Blu Olümpia hotellis. Esinesid Tööandjate Keskliidu ja PARE esindajad (koostööpartnerid märgise metoodika koostamisel). Välispartnerina tutvustas Sloveenia riigi kogemust peresõbraliku ettevõtte sertifikaadist Ekvilib Institudi direktor Aleš Kranch Kuslan. Sotsiaalministeeriumi poolt esitles projektijuht märgise andmise põhimõtteid ja edasisi plaane. Üritusel osales 50 külalist, enamik neist olid erinevate tööandjate esindajad. Ürituse järgselt on mitmed tööandjad oma huvi üles näidanud märgise taotlemise osas. Märgist tutvustaval üritusel esinenud Sloveenia välisekspert töötas läbi Eesti peresõbraliku tööandja märgise üldised põhimõtted ning konsulteeris oma 10-aastasest kogemusest tulenevalt. Eksperdil oli ettepanekuid ka hangitava partneri osas. Kuna see tingis muudatuste tegemise vajaduse hankedokumenti, lükkus hanke väljakuulutamine 2016. aasta algusesse. 2015. aasta lõppu oli kavandatud tunnistuse formaadi väljatöötamise ja valmistamise tegevus. Tegevus lükkus edasi, kuna see otsustati lisada kommunikatsioonipartneri hanke üheks tegevuseks aastasse 2016. Kommunikatsiooni nii verbaalne kui visuaalne pool peaks olema ühtne ja süsteemne ning seetõttu läbimõeldud ühe tegija poolt. Määrates tunnistuse formaadi ja vastava logo väljatöötamine kommunikatsioonipartneri ülesandeks ja mitte teha seda eraldiseisvate tegevustena, tekib süsteemne ja läbimõeldud sõnum, mis on ühiselt mõjusam, kui eraldi planeerituna. 01.01.2016 – 31.12.2016 Koostöös Sotsiaalministeeriumi majasisese töörühma ning juristiga koostati raamlepinguga riigihanke dokumendid „Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamine“. Kuna otsustati, et oleks mõistlik hankida üks partner kogu ESFi perioodi ajaks (raamlepingu tähtaeg alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni 31.12.2020), et konkreetne partner saaks üles ehitada tööandjate võrgustiku ning tagada järjepideva konsulteerimisteenuse peresõbraliku märgise omandamiseks, siis muudeti riigihanke dokumendi hankeleping raamlepingu alusel sõlmitavaks. See omakorda tõi kaasa põhjalikuma lepingute väljatöötamise vajaduse, mistõttu lükkus riigihanke ülespanek edasi. Riigihange avaldati 31.03.2016 ning kuna tegemist oli rahvusvahelise hanke piirmäära ületava hanke summaga, siis olid hankedokumendid üleval 40 päeva ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 12.05.2016. Esitati kolm pakkumust. Pakkujad olid Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF), Civitta Eesti AS ja OÜ Projektiekspert. Kuna pakkumuste kvalifitseerimisel ei olnud võimalik koheselt nõuetele vastavust hinnata, siis paluti kõikidelt kolmelt 35 pakkujalt täpsustada ning detailsemalt kirjeldada esitatud andmeid. Kõik pakkujad vastasid küsimustele maikuu lõpus. Järgnevalt on juristiga vastused läbivaatamisel. Koostatud on riigihanke dokumendid „Peresõbraliku tööandja märgise kujundamine ja kampaania teostamine“ (hankelepingu tähtaeg alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni 05.12.2017). Kuna konkreetne riigihange on Sotsiaalministeeriumi 2016. aasta hankeplaanis esmakordselt (eelmine hange oli juba märgitud 2015. aasta hankeplaanis), siis on riigihanke ülespanek riigihangete keskkonda edasi lükkunud, kuna 2016. aasta Sotsiaalministeeriumi hankeplaan on senini ministri poolt kinnitamata. Selleks, et kõik Sotsiaalministeeriumis planeeritud hanked siiski lõpuks teostamisele jõuaks, on algatatud Sotsiaalministeeriumi hangete ja lepingute korra muutmine, et edaspidi saaks hankeplaani kinnitada kantsler. Kohe, kui hankeplaan on kinnitatud, on võimalus riigihange üles panna. Kuna aga „Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamise“ hankepartneri leidmine on samuti edasi lükkunud, siis ei ole ka kommunikatsioonipartneri leidmise edasilükkumine tegevusi takistanud, kuna eelduslikult peakski olema kõigepealt märgise rakendaja leitud, kellega kommunikatsioonipartner saaks koostööd teha. Riigihangete läbiviimine on mitmetel põhjustel edasi lükkunud, kuid hankedokumentides on arvestatud, et suveperioodil ei ole aktiivset tegevust võimalik eeldada ja seetõttu riigihangete elluviimise edasilükkumine ei lükka põhitegevuste rakendamist edasi, kuna hankedokumendis olevad tähtajad on arvestatud selliselt, et põhitegevused saaksidki alguse alles sügisest. Teisel poolaastal osutus „Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamise“ hanke võitjaks Civitta Eesti AS. Civittaga sõlmiti raamleping 8.08.2016, mis kehtib kuni 31.12.2020. Iga aasta sõlmitakse uus hankeleping, milles on täpsustatud, mitu tööandjat peab Civitta aasta jooksul peresõbraliku tööandja mudelisse kaasama. Civitta esitas Sotsiaalministeeriumile märgise taotlemise protsessi rakenduskava, kus märgise mudelit on edasi arendatud koostöös konsultantidega. Lisaks rakenduskava koostamisega valmistati ette ka kõik rakenduskava juurde kuuluvad muud dokumendid. Dokumendi koostamise protsessis kõige mahukam töö oli meetmete tabeli täiendamine. Novembris alustati konsultantide koolituskava elluviimisega. 21. novembril korraldati esimene konsultantide koolitus ning meetmete töötuba. Koolitusel osales 9 konsultanti. 13. detsembril toimus rahvusvaheliste praktikate töötuba, mille viis läbi Sloveenias samalaadse mudeli rakendaja. Koolitusel osales 9 konsultanti. Novembris alustati projekti turundustegevuste elluviimisega. Mudeli paremaks turundamiseks kohtusid Sotsiaalministeeriumi, Creatum ja Civitta. Kohtumiste tulemusena lepiti kokku projekti turundussõnumi sisu ja projekti rakendamisega seotud avaürituste kuupäevad. Lisaks toimus Civittas projektiga seotud reklaamklipi filmimine ning reklaamfotode pildistamine. Detsembris alustati mudeli rakendamiseks vajaliku veebiplatvormi ettevalmistamisega upsteem.com keskkonnas. Veebiplatvorm valmib jaanuari alguseks. Projekti kaasati neli pilootorganisatsiooni: Statistikaamet (avalik sektor), Paulig Grupp (keskmise suurusega ettevõte), Dimedium (väikeettevõte) ja Ragn Sells (suurettevõte). Detsembris alustati ka piloottööandjate taustaandmete kogumise ja kaardistamisega. 19. detsembri seisuga oli programmis osalemisest huvitatud 17 organisatsiooni, kellest 13 olid täitnud või alustanud kandideerimisankeedi täitmisega. Mudeli rakendamisega seotud tegevustega on alustatud pilootorganisatsioonides, organisatsioonide tagasiside projekti osas on olnud positiivne ja huvi projektis osalemise vastu suur. Hanke „Peresõbraliku tööandja märgise kujundamine ja kampaania teostamine“ võitis Creatum OÜ. Teised pakkujad olid Callisto Group, OÜ In Nomine ja Äripäev. Hankeleping sõlmiti 24.10.2016 seisuga. Creatum on välja pakkunud omapoolse nägemuse kommunikatsioonitegevustest ja töötas välja lõpliku suhtekorraldus- ja meediaplaani koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 16.12.2016 andis Creatum OÜ üle peresõbraliku tööandja alg- ja lõppmärgise kinnitatud failid. Märgise failid on üle antud kõikides võimalikes kasutusformaatides. Creatum OÜ andis üle alljärgnevad lahendused teavituskampaania jaoks: printreklaami, rollupi ja flaieri kujundused, internetibännerite lahendused, raadioklipi stsenaariumi, TV klipi stsenaariumi. 36 Teavituskampaania läbiviimise osas toodeti ja anti üle:TV klipid, raadioklipid, 2 rolluppi, 1000 flaierit (800 eesti keeles, 200 vene keeles) Loodud teavituskampaania materjalid on hästi õnnestunud (teleklipp on emotsionaalse sisuga, kaasahaarav, kvaliteetne), muud teavitusmaterjalid on ühtsed, lihtsa sisu ja sõnumiga ning toovad programmile vajaliku tähelepanu. 01.01.2017 – 31.12.2017 Peresõbraliku tööandja märgise ja selle sisulise väärtuse ning tarviduse teadvustamiseks toimus 18. jaanuaril Ericsson Eesti Tallinna tehases peresõbraliku tööandja märgist tutvustav avaüritus. Avaüritusel osalesid sõnavõttudega sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja Ericsson'i Tallinna tehase personalidirektor Katri Kuuse. Peresõbraliku tööandja märgist tutvustas sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup. Pärast sõnavõtte oli kõigil võimalik teha ringkäik Ericssoni tehases tutvumaks sealsete töötingimustega ning ettevõttes rakendatavate pere- ja töötajasõbralike meetmetega. Avaüritusel osales ligikaudu 30 inimest. Koostöös kommunikatsioonipartneriga toimus kaks inspiratsiooniseminari, mille eesmärk oli märgise kontseptsiooni tutvustada. Igal inspiratsiooniseminaril osales umbes 30 tööandjat. Inspiratsiooniseminaril tutvustati märgise saamise protsessi, räägiti kandideerimisankeetidest ning jagati infot, kuidas oleks kõige parem kandideerimisankeet täita ja esitada. Aasta alguses toimus Peresõbraliku tööandja märgise kampaania meediaeetri ja suhtekorraldustegevuste ettevalmistamine. Kampaania meediaeeter algas 16.01.2017, kampaania suhtekorraldustegevustega alustati 20.01.2017, kampaania meediaeetri I etapi lõppes 26.02.2017, kampaania intensiivse suhtekorraldustegevuste I laine lõppes 16.03.2017. Märgise saamist tõestavate tunnistuste tootmisele on leitud kvaliteedinõudeid arvestav lahendus ning esitatud on tunnistuste disainitud versioon. Toodetud on kvaliteetsed video-casestudy´d ja neid saab kampaania raames kasutada täiendava efekti loomiseks peresõbraliku tööandja programmile Kampaania ja suhtekorraldustegevused on planeeritud läbi mõeldult. Kampaania esimene laine on olnud eetris vastavalt kokkulepetele ja kinnitustele. Kampaania suhtekorralduse esimene laine on teostatud vastavalt kokkulepetele ja kinnitustele. 31.03.2017 lõppes Peresõbraliku tööandja märgise esimene kandideerimisvoor. Kandideerimisankeedi täitmist alustas 84 organisatsiooni ja ankeedi täitis ja esitas lõplikult ära 65 organisatsiooni. Eesmärk kaasata projekti 40 organisatsiooni sai täidetud. Organisatsioonid, kes selle kandideerimisvooruga projekti ei pääsenud, jäävad ootele ning saavad projekti uuesti kandideerida järgmisel aastal. Lõppenud on kolme pilootorganisatsiooni tegevuskavade koostamine ning neile väljastatakse pärast kinnitamisorgani tegevuskavade hindamist algmärgised. Maikuus kaasati projekti konkursi läbinud 40 tööandjat, kes hakkasid taotlema algmärgist. Kõikide projekti kaasatud organisatsioonidega on alustatud tööd tegevuskavade koostamiseks. Olenevalt organisatsiooni profiilist ja konsultandist, ollakse mudeli rakendamisega erinevates etappides. Kõik organisatsioonid töötavad sellise tempoga, et tegevuskava saaks esitatud kinnitamisorganile 18. augustiks. 23. mail korraldati esimene tööandjate tugivõrgustiku kohtumine. Kohtumine ehitati üles selliselt, et osalevate organisatsioonide esindajad saaksid omavahel tuttavaks ning saaksid küsida projektiga seotud küsimusi nii pilootorganisatsioonide esindajatelt, projekti konsultantidelt kui ka projekti koordinaatoritelt. Päeva teises pooles toimus koolitus „Tööandja brändi olemus, kasud ja seosed töötaja- ja peresõbralikkusega“. Programmi kohtumisel osales koos konsultantidega 58 inimest. Algmärgise väljaandmise üritus toimub 12. septembril, mille korraldamisega on alustatud koostöös Civitta ja Creatumiga. 37 Teisel poolaastal viidi koos konsultantidega läbi tagasisidering ning vastavalt tagasisidele tehti mudeliga seotud töövahendite korrektuure, parandati meetmete tabelit ja ankeete. 12. septembril anti 43 projekti kandideerinud organisatsioonile (s.h piloottööandjatele) üle Peresõbraliku tööandja algmärgis. Ühel organisatsioonil ei õnnestunud tegevuskava õigeaegselt valmis saada. Inspireeriva sõnavõtuga esines Rain Tunger. Seejärel andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 43 tööandjale üle peresõbraliku tööandja algmärgise. Üritusel osales 89 inimest. Üritusest räägiti 26 meediakajastuse kaudu. Samal päeval viidi ellu programmi teine tugivõrgustiku kohtumine, et vähendada tööandjate ajakulu. Tugigrupikohtumise teemaks oli „Muutuste juhtimine“ ja selle viis ellu konsultant Maarit Vabrit- Raadla. Osalesid peaaegu kõik tööandjad ning saadud tagasiside oli positiivne. Septembris ja oktoobris viidi läbi teine laine meediakampaaniast. Televisioonis läks eetrisse kordusena sama teleklipp, mis loodi kampaania esimeseks laineks. Levitati ka internetimeedia bännereid. Kampaania teise laine tulemused olid esimese laine omadest kvaliteetsemad. Võimalik, et kampaania tuntuse tõusuga on suurenenud ka inimeste huvi, mida näitab pikenenud maandumislehel veedetud aeg ja suurenenud alamlehtede külastatavus. Viidi läbi peresõbraliku tööandja märgise teavituskampaania nähtavuse uuring, mille üks olulisimaid tulemusi oli, et 18% vastanutest olid teadlikud peresõbraliku tööandja märgise programmist. Kommunikatsioonipartner Creatum esitas tähtaegselt koondraporti ja välja töötatud materjalid ning 1. detsembril 2017 lõpetati hankeleping Creatumiga. 24. oktoobril viidi ellu programmi kolmas tugigrupikohtumine teemal „Tööõnn“. Koolitajaks oli Tiina Saar- Veelmaa. 5. detsembril toimus Peresõbraliku tööandja aastaseminar/tugigrupikohtumine. Seminaril esinesid Tööinspektsiooni konsultant, kes tutvustas konsultatsiooniteenust, Töötukassa konsultant, kes tutvustas tööandjate, Töötukassa koostöövõimalusi ning Viivika Lumberg, kes tutvustas oma lõputööd paindlikust tööajast ja uuringut, mida hakatakse Peresõbraliku tööandja programmi hindamiseks ja parendamiseks läbi viima ning programmi konsultant Vladimir Jelov, kes rääkis 2018. aasta maist kehtima hakkavas andmekaitseseadusest. Päeva lõpus toimus Ave Laasi eestvedamisel praktiline meetmete töötuba, kus jagati kogemusi ja arutati juba rakendatavate ja peagi rakendamisele minevate meetmete üle. Uus kandideerimisvoor on avatud alates 1. novembrist 2017. aastal. Konkurss on avatud kuni 31. jaanuarini 2018. aastal. 15. novembril toimus Tartus inspiratsiooniseminar, et kutsuda enam tööandjaid osalema ka Lõuna-Eesti piirkonnast. 16. jaanuaril 2018. aastal korraldatakse Civittas inspiratsiooniseminar, et kutsuda üles organisatsioone kandideerima ja programmis osalema. Seminarikutset jagatakse erinevates listides, mis on ligipääsetavad Civittale, Sotsiaalministeeriumile ja programmi konsultantidele. Peetud on kõik 2017. aastale planeeritud tugigrupikohtumised. Järgmine tugigrupikohtumine toimub eeldatavasti 2018. aasta märtsis. Peresõbraliku tööandja programmi eksperthindamise tellimiseks pandi üles teade Sotsiaalministeeriumi lehele augusti lõpus. Selle kohta info saadeti edasi võimalikele pakkujatele. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 14.09.2017 kell 17.00. Tähtaegselt ei laekunud ühtegi pakkumust. Edasi otsiti sihtotsinguga ning pöörduti personaalselt ekspertide poole, et paluda teha sobivuse korral pakkumus. Pakkumuse esitamise tähtajaks oli 31.10.2017. Tähtaegselt laekus kaks pakkumust. Pakkumuse esitas MTÜ Eesti Kodanikuhariduse Keskus ja Havelum OÜ. Mõlemad pakkumused vastasid nii kvalifikatsiooni kui vastavuse nõutele. Kolme hindaja tulemusel osutus majanduslikult soodsaimaks pakkumuseks Havelum OÜ pakkumus. Leping allkirjastati 30. novembril 2017, mille järgi on lepingu lõppkuupäevaks 28. veebruar 2018. aastal. Havlem OÜ on juba läbi viinud pakkumuse järgi järgnevad tegevused: tutvustanud uuringut aastaseminaril, kogunud andmeid märgise programmis osalevate tööandjate kohta, viinud läbi fookusgrupiintervjuu programmi konsultantidega ning projektijuhiga ja koostanud ankeedi tööandjate ja töötajate uuringu jaoks. 01.01.2018 – 31.12.2018 Programmi kandideeris 2018. aasta alguses 52 organisatsiooni, kellest vastu võeti 32. Üks organisatsioonidest otsustas enne tegevuste algust programmis osalemisest siiski loobuda ning lõplik 2018. aastal programmiga liitunud organisatsioonide arv on 31. Kõik liitunud organisatsioonid tegelevad 38 tegevuskavade koostamisega. Tegevuskavade orienteeruv valmimistähtaeg on 18. juuni. Organisatsioonidele, kellele sobib tegevuskava koostamine paremini suvekuudel, on lubatud tegevuskava esitamine augusti alguses. Aasta alguses võtsid konsultandid programmis juba osalevate organisatsioonidega ühendust, et kontrollida, kuidas on meetmete rakendamine ning tegevuskavade täitmine läinud ning millist nõu organisatsioonid tegevuste elluviimisel vajavad. Mõned organisatsioonid teavitasid, et neil läheb tegevuskavade täitmisega kõik kenasti ning suhtleksid konsultandiga uuesti enne suve algusest. Mõned organisatsioonid soovisid tegevuskavadesse natuke täiendusi teha ning üksikud meetmed välja vahetada sobivamate vastu. 14 programmis juba osalevat organisatsiooni on teada andnud, et soovivad koos vahehindamisega läbida ka lõpphindamise ja taotleda lõppmärgist. Täidetud tegevusaruanded tuleb esitada 3. septembriks ning ühine vahehindamine programmi assessoritega on planeeritud toimuma Civitta Tallinna kontoris 12. septembril. 2017. aastal liitunud tööandjatele korraldati 2018. aasta esimesel poolaastal kaks koolitust. 20. märtsil toimus töödisaini ja haaratuse teemaline tugigrupikohtumine, koolitajaks oli üks mudeli loojatest Klaas- Jan Reincke. 15. mail toimus tugigrupikohtumine tunnustavast juhtimisest ja motiveerimisest (koolitaja Kaido Pajumaa). Koolitus sai palju positiivset tagasisidet. 2018. aastal programmiga liitunud organisatsioonidele korraldati 24. aprillil tutvumise ja tegevuskava koostamise tugigrupikohtumine. Tegevuskava koostamise tugigrupikohtumise eesmärgiks oli anda osalejatele parem ülevaade programmis toimuvast ning sellest, kuidas on õige tegevuskava koostada ja mõõdetavaid indikaatoreid seada. Tugigrupikohtumisel osales üle 50 inimese. Programmi paremaks rakendamiseks tõlgiti Peresõbraliku tööandja mudelit tutvustavad slaidid ja meetmete tabel vene keelde. Alustatud on ka ingliskeelse meetmete tabeli tõlkimisega, mis valmib orienteeruvalt juuni teisel nädalal. Konsultantide töörühmaga töötati läbi ka meetmete tabel. Osa pronkstaseme meetmeid tõsteti kulla tasemesse ning meetmed, mis sisaldasid justkui mitut erinevat meedet, tehti osadeks. Nii on organisatsioonidel lihtsam ja selgem hinnata, milliseid tegevusi organisatsioonis rakendatakse, milliseid mitte. Veebruari keskel täiendati ka esialgset mudeli rakenduskava. Rakenduskavasse viidi sisse täiendused, mis puudutavad näiteks tasemete saavutamist ja mudeli rakendamisega seotud protsesse ja ajakava. Havlem OÜ esitas tähtaegselt hinnangu peresõbraliku tööandja märgise programmi kohta. Lõppraportis on välja toodud programmis osalevate tööandjate dokumentide analüüsi tulemused, tööandjate ja töötajate küsitluste tulemused, konsultantide vaade programmile ning hinnang ja soovitused programmi arendamiseks. Uuringu tulemusi tutvustati uuringus osalenud tööandjatele ning koostati artikkel, mis avaldati Äripäeva personaliuudiste rubriigis. Üldiselt olid uuringu tulemused positiivsed. Keskmine rahulolu näitaja tööandjate hulgas oli 4,35 punkti (max 6 punkti). Soovitusindeks programmis osalemiseks oli 52%. Kõige suurem rahulolu oli info kättesaadavusega programmis osalemise ajal, konsultandi tööga, toimunud üritustega, võimalusega suhelda programmi ajal teiste tööandjatega jt. Kõige vähem rahulolu esines meetmete tabeliga (3,9 punkti), tasemete jaotusega pronks, hõbe, kuld (3,8 punkti). Uuringu lõppraportis pakuti välja mitmesuguseid häid soovitusi programmi arendamiseks nii kommunikatsioonis, konsultantide ja tööandjate vahelises suhtluses, tegevuskava koostamises jt. Uute kommunikatsioonitegevuste jaoks koostati uus hankedokument koostöös RTK-ga. Dokumendid esitati RTK-le veebruari alguses ning hange avati 28.03.2018. Hankele laekus viis pakkumust, mille vastavus hindamise ja kvalifitseerimisega tegeles RTK kuni 18.05.2018. Hindamiskomisjon on saanud pakkumused hindamiseks ning tulemused avalikustatakse juuni alguses. 2018. aastaks planeeritud eelarvest on seni kulutatud 10%. Teisel poolaastal 12. septembril toimus Civitta konsultantide kvartalikohtumine, kus viidi läbi programmi esimene vahehindamine. Arutelu tulemusena moodustati ühine arusaam, mis tasemel organisatsioon hindamise 39 hetkel olla võiks. Moodustatud hinnangud saadeti kinnitamisorganile lõpphindamiseks. Nende organisatsioonide vahehindamise tähtaeg, kes lõpphindamisele veel minna ei soovinud, oli 30. oktoober. Lõpphindamisele soovis minna oodatust suurem arv organisatsioone (18). Kinnitamisorgani hinnangu järgi ei olnud osa lõppmärgist taotlevaid organisatsioone selleks veel valmis ning nad pidid programmis osalemist jätkama. 4 organisatsiooni puhul toimus konsultantide ja kinnitamisorgani vaheline diskussioon lõplike hinnangute andmise üle. Oma tegevuskava algmärgise taotlemiseks esitas 31 organisatsiooni. Tegevuskavadele anti tagasisidet ning tagasiside tulemusena tuli täiendada seitset tegevuskava. Algmärgise taotlemise protsess (ankeetide täimine, intervjuude läbiviimine ja tegevuskavade koostamine) on läinud mõnevõrra kiiremini ja sujuvamalt kui eelmisel aastal. Mudeli etapid on selgemad, konsultantidel on tekkinud kogemus ja ühtsem lähenemine ja arusaam, kuidas programmis osalevaid organisatsioone erinevates etappides paremini juhtida ja nõustada. 17. oktoobril toimus peresõbraliku tööandja tunnustusüritus. Sel aastal anti välja 13 esimest lõppmärgist. Lisaks said 31 organisatsiooni programmis osalemise algmärgised. Tunnustusürituse korraldas kommunikatsioonipartner, kes vastutas mitmete ülesannete eest, sh esinejate ja moderaatoriga kokkulepete sõlmimine, tehnilise personaliga (personal, catering, videoülekanne jm) suhtlemine, töökoosolekutel osalemine, tööandjate vestlusringi korraldamine (sh kondikava loomine), ürituse järgse kommunikatsiooni tagamine. 26. ja 27. septembril toimusid värbamisteemalised tugigrupikohtumised. Koolitusi viis läbi programmi konsultant Helo Tamme. Ühe koolitusgrupi fookuses oli vähemate oskustega töötajate värbamine ja teise grupi fookuses oli rohkemate oskustega töötajate värbamine. Edaspidi soovime osa tugigrupikohtumisi korraldada tööandjate juures. Tööandjate juures toimuvad üritused annavad osalejatele paremad võimalused omavaheliseks suhtlemiseks ning kogemuste jagamiseks. Oma soovist ja valmisolekust üritusi korralda on juba märku andnud Omniva, SEB Pank, Tele2 ja ADM Interactive. 28. novembril toimus organisatsiooniuuringute läbiviimise koolitus. Koolitust viis läbi Fontes ning selle keskmeks oli rahulolu- ja organisatsiooniuuringute läbiviimine. Koolitusel osalenutele jäeti ka kodune ülesanne, et organisatsioonid aasta seminari toimumisajaks oma koolituste läbiviimise teema ja küsimused enda jaoks läbi mõtleksid. Pärnus toimus Ettevõtlusnädal 2018 raames peresõbraliku tööandja märgise programmi inspiratsiooniseminar (2. oktoober 2018), mille organiseerimise eest vastutas kommunikatsioonipartner. 1.novembril hakkas programmi uus kandideerimisvoor, mis kestab 2019. aasta jaanuari lõpuni. Aruande esitamise seisuga on kandideerimisankeedi esitanud 15 organisatsiooni, ankeedi täitmist on alustanud kokku 30 organisatsiooni. Jaanuarisse on planeeritud programmi tutvustamiseks kaks inspiratsiooniseminari. Üks toimub 16. jaanuaril Tartu Kutsehariduskeskuseks ja teine seminar toimub Tallinnas Tele 2 kontoris. Kommunikatsioonipartneri ülesandeks on olnud uue algava programmi kandideerimisvooruga seotud uudiste loomine ja ülespanemine nii Tööelu.ee veebi vastavasisulisse artiklite nurka kui ka sotsiaalmeediasse, tööandjatega suhtlemine ning nende kaasamine nii Pärnu inspiratsiooniseminari kui Tallinnas toimunud tunnustustüritusele esinemiseks. Lisaks on kommunikatsioonipartner kasutanud eelmisest hankest välja töötatud peresõbraliku tööandja märgise programmi materjale ning levitanud neid internetis ja muudes meediakanalites. Samuti on tööelu lehel olevad materjalid läbi töötatud, uuendatud ja visuaalselt paremini kujundatud. Lahendamisel on veel peresõbraliku tööandja mõõdik, mille visuaalne lahendus on valmis, kuid tehniliselt on probleeme veel tööelu lehele paigutamisega. 4. detsembril toimus Civittas konsultantide kvartalikohtumine, kus tehti kokkuvõtted aasta jooksul toimunud tegevuste osas, lisaks arutati veelkord vahe- ja lõpphindamise tulemuste ja süsteemi üle. Arutati veelkord võimalust viia läbi suuline tegevuskavade kaitsmine, sest osa organisatsioone ei oska end kirjalikult nii hästi väljendada kui suuliselt. Endiselt on mõnevõrra raskusi valmistav tegevuskavasse mõõdetavate indikaatorite seadmine. Järgmise aasta 13. veebruarile on planeeritud programmi aastaseminar. Aastaseminaril vaadatakse üle organisatsiooniuuringute kodutööd, tutvutakse erinevate programmi rakendamist võimaldavate veebilahendustega ning räägitakse kvaliteedijuhtimisest. Täpsem programm selgub jaanuaris 2019. 40 2018. aastaks planeeritud eelarvest on aasta lõpuks kulutatud 90%. 01.01.2019 – 31.12.2019 Esimene poolaasta Programmiga 2017. ja 2018. aastal liitunud organisatsioonid tegelevad aktiivselt tegevuskavade täitmisega. Probleeme esineb vaid organisatsioonidega, kus on korduvalt vahetunud personalijuhid, mis muudab programmis osalemise ja meetmete korrektse rakendamise raskeks. Kõigile programmis osalevatele organisatsioonidele soovitatakse, et neil oleks programmiga seotud rohkem kui üks inimene, sest kogemus on näidanud, et nii on meetmete rakendamine edukam ning kui üks kontaktisik töölt lahkub, ei jää programmi rakendamine poolikuks. 13. veebruaril toimus programmi aastaseminar. Aastaseminari teemadeks olid arenguvestluse läbiviimise, tasakaalus töötaja ning rahulolu-uuringute läbiviimise teemad. Seminarist võtsid osa nii 2017. kui ka 2018. aastal programmiga liitunud organisatsioonide esindajad. Teiste hulgas osalesid aastaseminaril ka programmist juba väljunud organisatsioonide esindajad. Eelmise aasta 1. novembril avati uus programmi kandideerimisvoor, mis kestis 2019. aasta jaanuari lõpuni. Kandideerimisperioodi jooksul korraldati 2 inspiratsiooniseminari, millest üks viidi läbi programmis osaleva Tartu Kutsehariduskeskuse ja teine Tele2 ruumides. Oma kandideerimisankeedi esitas 46 tööandjat, kellest programmi pääses 30. Kolmekümnest tööandjast loobus programmis osalemisest 2, kelle asemel pakuti osalemist programmist väljajäänud organisatsioonidele. Programmi pääsenud organisatsioonide esindajad tegelevad aruande esitamise hetkel taustinformatsiooni andvate ankeetide täitmisega. Aprilli alguses saavad konsultandid nõustatavate organisatsioonidega ühendust võtta ning intervjuusid läbi viima hakata. Tegevuskavade koostamise esimene tähtaeg on 14. juuni. Organisatsiooni ja konsultandi vahel kokkuleppe saavutamisel võib tegevuskava esitada ka augustis 2019. Programmiga liituvate organisatsioonide esimene tugigrupikohtumine toimus 23. aprillil ühendministeeriumi Tamme saalis. 2019. aasta alguses liitunud grupid on tegevustega pihta hakanud ning konsultantide abiga koostatakse tegevuskavasid. 23. aprillil toimus rühmade tutvumisüritus. Programmiga liitunud organisatsioonid on entusiastlikud ning iga aastaga on töö uute organisatsioonidega sujuvam, sest konsultantidel on praktikad välja kujunenud. Aruande esitamise ajaks on läbi viidud enamus ettenähtud kohtumisi organisatsioonide esindajatega (juhtkonna ja töötajatega). Esimene soovituslik tegevuskava valmimise tähtaeg on 14. juuni. Konsultandi ja organisatsiooni esindaja kokkuleppel on võimalik tegevuskava esitada ka augustis. Seoses uute organisatsioonide programmiga liitumisega kaasati programmi mitu uut konsultanti, kellega kohtuti eraldi, tutvustati programmi toimimist ja konsultandi tööülesandeid ning nõudeid. 2017. ja 2018. aastal programmiga liitunud organisatsioonidele korraldati aprillis brändingu teemalised tugigrupikohtumised:  16. aprillil brändingu ABC ehk bränding algajatele;  17. aprillil brändingu DEF ehk bränding edasijõudnutele. 28. mail toimus tugigrupikohtumine „slow koolitus ehk tasaliikumise õppus“. Nimetatud koolitused korraldati programmis osalevate organisatsioonide – Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja SEB panga ruumides. Kohtumistel anti võõrustajatele võimalus esineda ning oma tegevusi ka teistele programmis osalevatele organisatsioonidele tutvustada. 23. aprillil toimunud 2019. aastal liitunud organisatsioonide tutvusmisüritusel esines tutvumise ja tegevuskava koostamise koolituse eelselt ka Tööinspektsiooni esindaja, kes rääkis programmis osalejatele Tööinspektsiooni konsultanditeenusest, mis on alates 2019. aastast programmiga liitunud organisatsioonidele kohustuslik. 2017. ja 2018. aastal liitunud organisatsioonide vahe- ja lõpphindamised toimuvad sügisel. Hindamiseks valmistumisel on konsultandid veel enne suve algust kohtunud organisatsioonide esindajatega, aidanud täiendada tegevuskavasid, kohtunud töötajate esindajatega jne. Lisaks on konsultandid kaasa rääkinud 41 lõpphindamise võimaliku kujundamise osas. Alg- ja lõppmärgiste üleandmine on planeeritud 17. oktoobriks. Uute kommunikatsioonitegevuste jaoks koostati uus hankedokument koostöös RTK-ga. Dokumendid esitati RTK-le mai lõpus ning hange on plaanitud välja kuulutada juuni lõpus. Lepingu sõlmimiseni hanke võitnud pakkujaga on eesmärk jõuda augusti lõpus. Teine poolaasta 19. juunil toimus konsultantide kvartalikohtumine, kus arutati programmi järgmisi samme ning iga konsultant andis ülevaate enda konsulteeritavate organisatsioonide käekäigust. Triin Loik andis teada enda viimasest tööpäevast 5. juulil. Arutlusteemaks oli ka sügisene lõpphindamine. 5. septembril toimus Kaido Pajumaa koolituse „Motiveeriv intervjueerimine“ raames tugigrupikohtumine kõigile programmis osalevatele organisatsioonidele. Uue kommunikatsioonipartneri leidmiseks korraldati riigihange, millele laekus neli Pakkumust. Võitjaks osutus Callisto Grupp OÜ, kellega sõlmiti ka Hankeleping. Kommunikatsioonipartneri peamisteks ülesanneteks peresõbraliku tööandja märgise uute teavitustegevuste väljatöötamine ja elluviimine ning eelnevalt välja töötatud kommunikatsioonimaterjalide kasutamine ja levitamine tööandjate (avalik, era- ja mittetulundussektor) ja töötajad seas. 9. septembril toimus kohtumine TAT projektijuhi Triin Paasi ning hindamiskomisjoni liikmete Ene Olle, Ave Laasi ning projekti Civitta poolse koordinaatori Marge Laansooga, kus lepiti kokku nii alg- kui lõppmärgist taotlema asuvate organisatsioonide hindamisprotsess. Algmärgise pälvisid kõik 30 programmis osalevat organisatsiooni ning lõppmärgise 24 organisatsiooni (neist 21 olid liitunud programmiga 2017. aastal ning 3 2018. aastal). Kuna esialgsete lepingute järgi on 2017. aastal liitunud organisatsioonidel õigus olla programmis kolm aastat, siis 7 organisatsiooni otsustas, et nad soovivad parema tulemuse saavutamiseks väljuda programmist kevadel 2020. Peresõbraliku tööandja märgise tunnustusüritus toimus 17. oktoobril 2019 kell 14-16 ministeeriumite ühishoones. Tunnustusüritusel andsid ministrid Tanel Kiik ja Riina Solman üle programmi alg- ja lõppmärgised 54 tööandja esindajale (neist 24 said lõppmärgise ja 30 algmärgise). Lõppmärgised said:  AS Fertilitas (hõbemärgis)  AS LHV Pank (kuldmärgis)  AS Santa Maria/Paulig Coffee Estonia AS (hõbemärgis)  AS Äripäev (kuldmärgis)  Boardic Eesti OÜ (pronksmärgis)  Cash On Go Ltd (kuldmärgis)  DHL Express Estonia AS (hõbemärgis)  Eesti Keele Instituut (pronksmärgis)  Enics Eesti AS (hõbemärgis)  Express Post AS (pronksmärgis)  Iglu OÜ (kuldmärgis)  Insly OÜ (hõbemärgis)  Keila Alushariduse OÜ (hõbemärgis)  MDC Max Daetwyler Eesti AS (hõbemärgis)  Raintree Estonia OÜ (kuldmärgis)  SA Innove (kuldmärgis)  Scania Eesti AS (kuldmärgis)  Sillamäe Gümnaasium (pronksmärgis)  Statistikaamet (kuldmärgis)  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (hõbemärgis)  Tallinna Tehnikakõrgkool (hõbemärgis)  Tele 2 (kuldmärgis)  T-Tammer OÜ (hõbemärgis)  Vapi People OÜ (pronksmärgis) 42 Üritusele oli oodatud igast organisatsioonist kuni kaks esindajat. Üritusel viibis üle 100 osaleja. Lisaks kõnedele toimus paneeldiskussioon, kus osalesid Kaia Iva, Taavi Kotka ja Ave Laas. Callisto kirjutas sel teemal kolm pressiteadet (sh vene keeles), artikli Pere ja Kodule ning initsieeris meedias artikleid märgise saanud organisatsioonidega. 24. oktoobril toimus järjekordne tugigrupikohtumine ning sedakorda oli meie võõrustajaks meie 2018. aastal liitunud organisatsioon Omniva. Äripäeva Akadeemia kaudu toimus koolitus „Ürituste planeerimine“ Mari Kõlli juhtimisel. 18. novembril toimus järjekordne konsultantide kohtumine, kus arutasime vahehindamisel olevate organisatsioonidega seonduvat, plaanisime meetmete tabelisse sisse kirjutada ka omastehooldust puudutavad meetmed ning arutasime järelhindamise protsessi. Novembris alustati ettevalmistusi ka uueks kandideerimisvooruks, et leida uuti ettevõtjaid, kes soovivad peresõbraliku tööandja programmiga liituda. Kandideerimine kestab kuni 2020. aasta jaanuari lõpuni. Callisto korraldamisel toimusid kaks inspiratsioonihommikut. Üritusi hostisid meie vilistlased – 25. novembril Tallinnas LHV ning 5. detsembril Tartus Tartu Vangla. 26. novembril toimus 2019 aasta viimane tugigrupikohtumine Tauri Tallermaa juhtimisel. Koolitus kandis pealkirja „Juhi (oma) tähelepanu ja mälu“ ja toimus Sotsiaalministeeriumi Tamme saalis. 01.01.2020 – 31.12.2020 Programmiga 2018. ja 2019. aastal liitunud organisatsioonid tegelevad tegevuskavade täitmisega. Organisatsioonidega on käesoleval aastal ühendust võetud, et uurida, kuidas organisatsioonidel on läinud. Konsultantide sõnul on olukord positiivne ning tegevuskavade täitmisega tegeletakse aktiivselt. Probleeme esineb organisatsioonidega, kus on korduvalt vahetunud personalijuhid, mis muudab programmis osalemise ja meetmete korrektse rakendamise raskeks. Organisatsioonide lõpphindamine on planeeritud toimuma oktoobris ja vahehindamine novembris 2020. Eelmise aasta 1. novembril avati uus programmi kandideerimisvoor, mis kestis 2020. aasta jaanuari lõpuni. Kandideerimisperioodi jooksul korraldati 2 inspiratsiooniseminari, millest üks viidi läbi programmi vilistlase Tartu Vangla ja teine LHV Panga ruumides Tallinnas. Oma kandideerimisankeedi esitas 53 tööandjat, kellest programmi pääses 30, kellest üks tööandja loobus programmis osalemisest (Breden Kids OÜ). 2020. aastal programmi vastu võetud organisatsioonid on: - AS Audentes - Guardtime OÜ - DHL Logistics Estonia OÜ - Maa-amet - Nordecon AS - Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting OÜ - ASA Quality Services OÜ - Breden Kids OÜ - SA Viljandi Haigla - Konkurentsiamet - Philip Morris Eesti OÜ - Jüri Gümnaasium - Saku Õlletehase AS - ERGO Insurance SE - Ramirent Baltic AS - Maaeluministeerium - Riigi Tugiteenuste Keskus - Kaubamaja AS - Elisa Eesti AS - SA Eesti Kontsert - Rahva Raamat AS - Sisekaitseakadeemia - OÜ Velko AV - Eesti Rahvusraamatukogu - Sotsiaalkindlustusamet 43  - KPMG Baltics OÜ - IPF Digital AS - Arista HRS OÜ - AS CES - Srini OÜ I ja II kvartalil oli programmi pääsenud organisatsioonide põhitegevuseks taustinformatsiooni andvate ankeetide täitmisega, mille põhjal saavad Civitta konsultandid võtta ühendust nõustatavate organisatsioonidega intervjuude läbiviimiseks. Seoses eriolukorraga on organisatsioonidele antud ankeetide täitmiseks lisaaega - tavapärase juuni keskpaiga tähtaega on pikendatud augusti lõpuni. Programmiga liituvate organisatsioonide esimene tugigrupikohtumine toimus 5., 7. ja 8. mail. veebi vahendusel. Kohtumised olid jagatud kolmele erinevale päevale, et paremini kaasata organisatsioone, kuna suures (nt 60 osalejaga) grupis ei ole võimalik grupitöid läbi viia. Kohtumiste fookuses olid tegevuskava koostamine ning eesmärkide seadmine. II poolaasta Organisatsioone on selgelt mõjutanud ka koroonaviirusest tekkinud situatsioon ning paljud märgisetaotlejad on küsinud ajapikendust. Kaks organisatsiooni on tulenevalt koroonasituatsioonist katkestanud, kuna puudus võimekus panustada piisavas mahus programmi tegevustesse (Philip Morris OÜ ja Arista HRS OÜ). Algmärgise lõplik tähtaeg oli 30. september ning selleks ajaks laekusid valdav enamus tegevuskavasid. Lõppmärgise taotlemiseks peavad organisatsioonid enda tegevuskava esitama 5. oktoobriks. Aruandeperioodil toimusid järgmised koolitused:  30. juunil ja 7. ja 8. juulil Helo Tamme (workplace-happiness.com) „Virtuaaltöö“  Online-kursus „Muudatuste juhtimine – muudatus kui projekt“ - Maarit Vabrit-Raadla (Sinulab OÜ), mida on võimalik läbida kuni oktoobri lõpuni 2020.  Virtuaalne hommikukonverents „Täiskäigul tulevikutöö maailma“, kus esinesid Maria Kütt, Kadi Tamkõrv, Egle Saska, Irene Metsis, Kairi Pauskar, Marge Litvinova, Palmi Lindjärv ja Kärt Kinnas. 7. ja 14. oktoobril on 2020. aasta lennul võimalik osaleda virtuaaltöö koolitusel ning seejärel avanes neile võimaluse registreeruda ka muudatuste juhtimise koolitusele.  17. novembril „Vaimse tervis ja heaolu tööl“ – Taimi Elenurm – koolitus programmist väljujatele  23. novembril „Vaimse tervis ja heaolu tööl“ – Taimi Elenurm – koolitus 2019. aasta lennule  24. novembril „Vaimse tervis ja heaolu tööl“ – Taimi Elenurm – koolitus 2020. aasta lennule 11. augustil toimus Sotsiaalministeeriumis kohtumine märgise tuleviku teemadel, kus konsultantide tuumikgrupp Katri Rohesalu, Tiina Saar-Veelmaa ja Maarit Vabrit-Raadla andsid endapoolse sisendi ja nägemuse. 27. augustil kohtusid märgise hindamiskomisjoni liikmed virtuaalselt, et arutada 2020. aasta algmärgiste ja lõppmärgiste lõplikku hindamist ja komisjonitöö organiseerimist sellega seoses. Kohtumisel osalesid Alice Juurik Sotsiaalministeeriumist, Sirja Sulakatko ja Ave Laas Targa Töö Ühingust ja Ene Olle Personaliosakond Oüst ning Marge Laansoo Civitta-st. Pandi paika täpsem ajaraam ja hindamismetoodika. Tööandjatele tagasiside andmiseks otsustati kohtuda virtuaalselt kõikide alg- ja lõppmärguste saajatega. Ettevõtete tagasiside uuele lähenemisele oli positiivne. 31. augustil toimus virtuaalne kohtumine kommunikatsioonipartneri Callisto, Alice Juuriku ning Marge Laansoo osavõtul. Ühiselt arutati tunnustusürituse programmi ning pandi paika toimumise aeg - 25. novembril. Lähtuvalt koroonasituatsioonist toimus tunnustusüritus virtuaalsena. Sel aastal anti välja 34 lõppmärgist, neist 4 märgist omistati 2017. aastal alustanud organisatsioonidele, 24 märgist 2018. aastal alustanutele ning 6 märgist läks 2019. aastal alustanud organisatsioonidele. Märgised said:  PZU Kindlustus - Hõbe  ABB AS - Hõbe 44   ACNielsen Eesti OÜ - Kuld  Admiral Markets AS - Kuld  Agapics AS (varem Paletti Eesti AS) - Kuld  AS Go Group - Pronks  AS Helmes - Kuld  AS SEB Pank - Kuld  Bondora Group AS - Kuld  Estanc AS - Hõbe  SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus - Pronks  Innopolis Insenerid OÜ - Pronks  Käo Tugikeskus - Hõbe  Lennuliiklusteeninduse AS - Kuld  Mandatum Life Insurance Company Ltd Eesti Filiaal - Kuld  Morek IT OÜ - Hõbe  Ridango AS - Hõbe  SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor - Hõbe  Sihtasutus Eesti Meremuuseum - Hõbe  Wunder Estonia OÜ - Kuld  Põltsamaa Vallavalitsus - Hõbe  AS Valdek - Pronks  Brightspark OÜ - Hõbe  Keskkonnaagentuur - Hõbe  Keskkonnaministeerium - Kuld  Päästeamet - Kuld  Fortumo OÜ - Kuld  Astro Baltics OÜ - Hõbe  Tartu Kutsehariduskeskus - Hõbe  AS Estiko-Plastar - Kuld  SA Elva Laste- ja Perekeskus - Hõbe  Häirekeskus - Hõbe  Omniva (Eesti Post AS) - Kuld  Südameapteek - Hõbe Lisaks said 28 organisatsiooni programmis osalemise algmärgised. Sügisel sai lõplikult paika ka järelhindamise protsess, mille välja töötamises osalesid Marge Laansoo, Katri Rohesalu ja Maarit Vabrit-Raadla. Koostati sarnased küsimustikud nii tööandjale kui töötajatele, et nii aru täpsemalt aru saada, mis organisatsioonis viimase kahe aasta jooksul on toimunud. Sarnaste küsimustike kasutamine lubas kenasti ka võrrelda töötandja ja töötaja tunnetust erinevate peresõbralike kategooriate lõikes ning kuna igale numbrilisele hinnangule järgnes ka kommentaarilahter, siis tekkis nii hea tervikpilt. Kuna osad organisatsioonid tundsid huvi ka ingliskeelse küsimustiku järele, muudeti küsimustik kakskeelseks. Töötajate küsimustikule said ligipääsu ka tööandjad. Lisaks paluti tööandjatelt võimalusel ülevaadet viimase kahe aasta rahulolu-uuringutest. Järelhindamise läbisid 13 organisatsiooni. Seoses TAT abikõlbulikkuse perioodi lõpuga aastal 2022 ning peresõbraliku tööandja mudeli ideega, et organisatsioonide jaoks kestab programmis osalemine 1,5 – 3 aastat leiti ühiselt, et 2020 aasta lõpus ei kuulutata enam välja uut kandideerimisvooru ning keskendutakse järgneva kahe aasta jooksul programmis osalevate organisatsioonidele ning tegevuste lõpetamisele paralleelselt võimaluste leidmisega peale TAT perioodi lõppu jätkata märgise rakendamiseks. 29.12.2020 – 31.12.2022 jätkab programmi rakendamisega sama partner - Civitta. 2021. aasta I pooles on planeeritud hange uue kommunikatsioonipartneri leidmiseks, kelle ülesandeks jääb 2021 – 2022 aastatel peresõbralikkuse temaatika ja märgise kommunikatsioon ning 2021 ja 2022 aastate märgise saajate tunnustamise ürituse korraldamine. 01.01.2021 – 31.12.2021 Seoses abikõlbulikkuse perioodi lõpuga ei avatudperesõbraliku tööandja märgise programmi uut kandideerimisvooru. 45  Esimene poolaasta peresõbraliku tööandja märgise programmis on läinud võrdlemisi rahulikult, kuid on näha, et koroonakriis on organisatsioone mõjutanud, kuid samas on kriisis kogenumalt toimetatud kui eelmisel aastal. On olnud organisatsioone, kes on tundnud muret selle üle, mis saab siis, kui algselt planeeritud tegevuskava ei ole võimalik olude sunnil täielikult ellu viia. Neile on siiski kinnitatud, et planeeritud tegevuskava on paindlik dokument, mida on võimalik vajadusel muuta ning tegevusi ümber korraldada. Nende põhjalik lähenemine on väga tervitatav. Kuna aasta alguses uut kandideerimisvooru välja ei kuulutatud, siis on ca 30 organisatsiooni tundnud huvi programmiga liitumise vastu tulevikus. Programm ja organisatsioonid vaatavad hetkel positiivselt tulevikku ja loodavad peagi online’ist välja kolida ning valmistuvad ette sügiseseks lõpp- ja vahehindamiseks. Kommunikatsioonipartneri leidmiseks kuulutati välja hange, mille tähtaeg oli 11.05.2021. Laekus kaks pakkumust (Callisto Group OÜ ja Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda). Hankelepingu sõlmimine on planeeritud juunisse. Teisel poolaastal toimus pere- ja töötajasõbraliku tööandja tunnustusüritus veebis 17. novembril. Sündmust planeeriti sarnaselt eelmisele aastale ministeeriumide ühishoonesse, kuid kahjuks tuli seoses COVIDi olukorraga kolida siiski veebikeskkonda. Sel aastal anti välja 20 lõppmärgist. Märgised said:  AS Salvest (hõbemärgis)  Baltic Agro Machinery AS (hõbemärgis)  Checkout Technology LTD Eesti filiaal (kuldmärgis)  Click & Grow OÜ (kuldmärgis)  Coca-Cola HBC Eesti AS (hõbemärgis)  Fujitsu Estonia AS (kuldmärgis)  Keskkonnaamet (kuldmärgis)  Lindström OÜ (hõbemärgis)  Marketex Offshore Constructions OÜ (hõbemärgis)  McDonald´s (hõbemärgis)  Milworks OÜ (pronksmärgis)  Nordwood (hõbemärgis)  OSHINO Electronics Estonia OÜ (hõbemärgis)  Pangapealse Lasteaed (kuldmärgis)  PCC Projekt AS (kuldmärgis)  Ramirent Shared Services AS (kuldmärgis)  SA Eesti Tervishoiu Muuseum (kuldmärgis)  Saue Production OÜ (hõbemärgis)  Schenker AS (hõbemärgis)  YourOffice Group OÜ (kuldmärgis) Järelhindamise protsessi läbisid 2019. programmist väljunud 21 organisatsiooni. Neist ei pikendatud märgise kehtivust SAl Innove, kuna organisatsioon on sellisel kujul likvideeritud ning Cash on Go Ltd, kuna nende äritegevus on lõppenud. Taset tõsteti ühel organisatsioonil - DHL Express Estonia ASile omistati hõbemärgis. Aasta teises pooles sõlmiti ka hankeleping kommunikatsioonipartneriga, kellega koostöös viidi läbi tunnustusüritus ning peresõbraliku tööandja märgise kommunikatsioonitegevusi. 01.01.2022 – 31.05.2022 I poolaastal on peresõbraliku tööandja märgise programmis osalenud vaid organisatsioonid, kes sisenesid programmi viimasel kandideerimisvoorul. Uut kandideerimisvooru ei ole I poolaastal avatud. Uue peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamiseks on planeeritud II poolaastal sõlmida hankeleping, milleks on I poolaastal koostatud hankedokumendid, kuid hange on siiski planeeritud II poolaastale. 8. Näitajate7 täitmine (kumulatiivselt) 7 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed 46  Näitaja nimetus (viide TAT Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või punktile, missugusest saavutustase saavutustase alatäimisel 8 tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Hooldajate arv, kes on saanud 3200 3309 Näitaja 2022. aasta I kvartali vähemalt ühte puudega laste aruandest. 2022. aasta I kvartalil tugiteenust ühe puudega lisandus 59 uut unikaalset lapse kohta osalejat. Näitaja on üle täidetud suurenenud vajaduse tõttu. TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse Näitaja 1 - - Näitaja 2 - - TAT spetsiifilised väljundnäitajad9 Hooldajate arv, kes on 3200 3309 Näitaja 2022. aasta I kvartali saanud vähemalt ühte aruandest. 2022. aasta I kvartalil puuetega laste tugiteenust lisandus 59 uut unikaalset ühe puudega lapse kohta osalejat. Näitaja on üle täidetud suurenenud vajaduse tõttu. Tunnustussüsteemi 1 1 Tunnustussüsteem on välja arendamine töötatud. Süsteem on rakendamisel. TAT spetsiifilised tulemusnäitajad10 Näitaja 1 Näitaja 2 Näitaja 3 TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu jah sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste ei jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või jah kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele või avalike teenuste osutamisele? Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud (%): TAT lõppeesmärgi täitmise selgitus: 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele11 01.01.2015 – 31.12.2015 TATi tegevustega on edukalt alustatud. Enamus kavandatud tegevusi on alguse saanud, kuid tõrkeid on esinenud kavandatud hangete läbi viimisel. Näiteks „Puuetega laste tugiteenuste süsteemi analüüs“ hankekonkurss nurjus, kuna ei esitatud ühtegi pakkumust. Tekkinud olukord siiski lahendati ning uuring kavandatakse läbi viia 2017. aastal. 8 TATs fikseeritud saavutustase. 9 Võimaluse korral esitada andmed soolises lõikes 10 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 11 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 47 TATi elluviimisel on selgunud, et on vajalik muuta mõningate tegevuste elluviimise detaile (nt tegevus 1 puhul muuta transporditeenus toetavaks teenuseks tugiisiku ning lapsehoiu teenusele saamisel, et tagada teenust optimaalselt olemasolevale sihtrühmale) ning eelarvet. Selleks on alustatud TATi muutmise protsessiga. Raske ja sügava puudega lastele on alustatud tugiteenuste (transport, lapsehoid, tugiisikuteenus) pakkumist. Oli kavandatud, et vähemalt 100 hooldajat on saanud vähemalt ühte puudega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta, kuid eduka teavitustöö kaasabil eesmärk ületati, sai 141. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli üldiste põhimõtete esmaversioon on valminud. Tegevuste elluviimise detailid vajasid muutmist ning seetõttu muudeti TATi. Koostati tegevuskava ja eelarvejaotus aastateks 2016-2017 ning see kinnitati edukalt 15. detsembril 2015.a. 01.01.2016 – 31.12.2016 Puudega laste teenuste pakkumine on jätkunud ning lisandunud on 2016. aastal uusi teenuse saajaid. Teenusepakkujatel on osades maakondades mõningad probleemid, kuid nendele otsitakse koostöös SKA-ga lahendusi, et pakkuda veelgi rohkem teenuseid enamatele lastele. Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumisega seotud tegevused on edukalt käivitunud ning teadlikkus teenustest on jõudnud sihtgrupini ja teenuseid kasutatakse intensiivselt. Teenuste kvaliteedi kontroll on oluline tegevus järgmisteks perioodideks, samuti teenuste arendamisega (juhendmaterjalid, uus riigihange, KOV lastekaitsetöötajate hindamisinstrument) seotud tegevused. Minihange „Puudega laste sotsiaaltoetuste ning haridus- ja sotsiaaltugiteenuste rahastamismudeli välja töötamine“ on läbi viidud ning töö teostaja on analüüsi ellu viinud. Peresõbraliku tööandja mudeli rakendaja leidmiseks on riigihange läbi viidud ning mudeli rakendamisega on alustanud hanke võitnud Civitta. Märgise kommunikatsioonipartneri hange on läbi viidud ning teostajaks on Creatum. Märgise mudeli rakendamiseks on ettevalmistavad tegevused ellu viidud ning koostatud on vajalikud dokumendid tööandjate jaoks mudelis osalemisel. Kaasatud on esimesi piloottööandjaid. Märgise teavituskampaania on välja töötatud ning vajalikud tooted on valmistatud. 01.01.2017 – 31.12.2017 Jaanuaris lisandus kaks koordinaatorit, et täita suurenenud töökoormusest tingitud tööjõuvajadus, kuna teenuste mahud on veel kasvamas. Oluline tegevus on olnud KOVide nõustamine seoses juhtumiplaanide koostamisega. 2018. aastast suunavad SKA koordinaatorid teenustele lapsi ainult rehabilitatsiooniplaani asemel juhtumiplaanis määratud teenuse vajaduse alusel. Aasta jooksul on toimunud suuremad kohtumised nii koostööpartneritega kui tugiteenuste pakkujatega. Koostati kolme tugiteenuse juhendmaterjalid, mis on abiks KOVile ja koostööpartneritele ning toeks tugispetsialistide koolitamisel. Koostamisel on lapse vajaduse hindamise vahend, mis peaks hõlbustama KOV lastekaitse töötajal hinnata tugiteenuste vajadust ja võimalikku mahtu. Aasta teises pooles viidi läbi ka uus riigihange uute koostööpartnerite leidmiseks kõikidesse maakondadesse ja Tallinnasse. Lepingud koostati kuni 31.12.2020. Peresõbraliku tööandja märgise programm on täielikult välja töötatud ja rakendunud. 2017. aasta jooksul on läbinud programmi algmärgise saamise protsessi 44 tööandjat, kes on jõudnud valitud meetmete rakendamisprotsessi. Toimunud on esimene algmärgiste andmise üritus. Avatud on juba ka teine konkurss alates 1. novembrist. Programmi läbiviimist on toetanud sisukad kommunikatsioonitegevused. Läbi on viidud kaks meediategevuste lainet, kus on kasutatud programmi jaoks välja töötatud meediamaterjale ning korraldatud on kaasavaid üritusi tööandjatele. Kogu eelarve vaatest kasutati planeeritud eelarvest 88%. Personalikuludest kasutati ära 96% planeeritud kuludest. Sisulisteks tegevusteks planeeritud kuludest kasutati ära 86% kuludest. Täpsemalt, raske ja sügava puudega laste tugiteenuste arendamisele ja pakkumisele kulus planeeritud kuludest 88%. Peresõbraliku tööandja märgise tegevusele kulus 83% planeeritud kuludest. 01.01.2018 – 31.12.2018 Kuna 2017. aasta teisel poolel viis SKA läbi uue tugiteenuste pakkumise hanke, mis tähendas 2018. aasta alguses uute avalduste vastuvõtmist ja suurenenud töökoormust koordinaatoritele. Muutusid ka 48 hanketingimused, mis tekitasid segadust nii lapsevanemates kui ka koostööpartnerites, mida tuli omakorda selgitada. Kuna uuel hankeperioodil on olulise tähtsusega erijuhtumite menetlemine, siis selle ümber on tekkinud palju eriarvamusi ja vääriti mõistmisi, mistõttu on erijuhtumeid lahendatud ühiselt, meeskonna koosolekutel ja kaasates teenusepakkujaid. Olgugi, et jätkuvalt lisandub uusi lapsi teenustele, siis on tekkinud teatud määral stabiilsus puudega laste tugiteenuste pakkumise rahalises mahus. Peresõbraliku tööandja märgise programmiga liitusid 2018. aastal uued tööandja. Aasta lõpuks on programmist läbi käinud 75 tööandjat, kellest 13 lahkusid juba lõppmärgisega. Oktoobris toimus märgiste andmiseks teine tunnustusüritus. 1. novembrist on avatud uus kolmas konkurss, mida toetavad kommunikatsioonipartneri korraldatud teavitustegevused. Kogu eelarve vaatest kasutati planeeritud eelarvest 90%. Personalikuludest kasutati ära 95% planeeritud kuludest. Sisulisteks tegevusteks planeeritud kuludest kasutati ära 90% kuludest. Täpsemalt, raske ja sügava puudega laste tugiteenuste arendamisele ja pakkumisele kulus planeeritud kuludest 89%. Peresõbraliku tööandja märgise tegevusele kulus 90% planeeritud kuludest. 01.01.2019 – 31.12.2019 2019 aasta prioriteediks on kohalike omavalitsusüksuste külastamine, nõustamine ning nende võimekuse kaardistamine. Toimunud kohtumistelt on selgunud, et suuremat rõhku tuleb panna sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostööle, mida peab olema suuteline koordineerima iga kohalik omavalitsus koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Lisaks on väga olulise tähtsusega teenusevajaduse hindamine ühtsetel alustel. 2019. aasta esimesel poolel tegi SA Innove finantskorrektsiooni otsuse, mille tulemusena loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks 5% antud hanke raames esitatud kuludest. Sotsiaalkindlustusamet esitas finantskorrektsiooni otsuse peale 5.aprillil 2019 vaide, mida rakendusüksus SA Innove 03.06.2019 ei aktsepteerinud ning alates augustist on Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjana Sotsiaalministeeriumi kaebus SA Innove finantskorrektsiooni otsuse tühistamiseks. 2019. aasta lõpul toimunud kohtuistungil otsustati menetlustoiming peatada kuni Euroopa Liidu Kohtule esitatavate, sarnase kohtumenetlusega seotud, küsimuste selgumiseni. Peresõbraliku tööandja märgise programmiga liitusid 2019. aastal 30 uut tööandjat ning Peresõbraliku tööandja lõppmärgise pälvisid 2019. aastal 24 tööandjat. 21 lõppmärgist omistati 2017. aastal alustanud organisatsioonidele ja 3 2018. aastal alustanud organisatsioonidele. Peresõbraliku tööandja tunnustusüritus toimus 17. oktoobril. 01.01.2020 – 31.12.2020 2020 I poolaastal on olnud oluline rõhk erinevate tegevuste ümberplaneerimisel seoses eriolukorraga, sh tegevuste ümberkorraldamine peresõbraliku tööandja märgise programmi osas kui ka rakse ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamise osas. Eriolukorrale vaatamata on alustatud rakse ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamiseks uue korraldusmudeli konkurssi ettevalmistustega, millega tööd jätkatakse II poolaastal. Alushariduse ja lapsehoiu järeluuringuga seotud tegevused on toimunud plaanipäraselt. Peresõbraliku tööandja märgisega seotud tegevused on kohati edasi lükkunud, kuid partneriga koostöös on tegevused ümber planeeritud ning tegevustega jätkatakse II poolaastal. II poolaastal on tegevused toimunud plaanipäraselt. Põhiliste tegevustena on muudetud TAT terviktekst eesmärgiga minna 2021. aastast raske ja sügava puudega laste tugiteenuste korraldamisel uuele, KOV rolli suurendavale, korraldusmudelile. 23.12.2020 seisuga on SKA peadirektori käskkirjadega antud toetust raske ja sügava puudega laste tugiteenuste arendamiseks ja osutamiseks 76-le KOV-le. Peresõbraliku tööandja märgise tegevused on samuti toimunud suures osas plaanipäraselt ning I poolaastal edasilükkunud tegevused on tehtud II poolaastal. Märgise saajate tunnustusüritus, mis oli algselt planeeritud toimuma Sotsiaalministeeriumi Tamme saalis, korraldati ümber virtuaalseks ürituseks seoses COVID-19 suurenenud levikuga. Sellele vaatamata said 34 organistatsiooni lõppmärgised ning 28 algmärgised. Märgise aredamise teemadel on toimunud mitmed kohtumised ning järgneval kahel aastal jätkatakse sama hankepartneriga. 01.01.2021 – 31.12.2021 49  2021. aasta tegevuste põhiliseks rõhuasetuseks on tegevuste lõpetamine ning sujuv TAT-st väljumine. TAT lõppemist toetava tegevusena mindi alates 01.01.2021 üle uuele tugiteenuste korraldamise süsteemile, mille eesmärk oli suurendada KOV rolli. 2021. aasta I pool oli KOV-dele keeruline nii uue korraldusmudeli rakendamiseks kui ka KOV siseste ümberkorralduste tegemisel. Probleeme valmistas ka aruandlus, kus vajati olulist tuge SKA projektimeeskonnalt. Aasta teises pooleks oldi teenuste korraldamisega harjunud ning probleeme ei ole esinenud ka aruandlusega seoses. Arendustegevuste osas on tehtud koostööd SKA erinevate talitustega, et tagada võimalikult sujuv projektist väljumine. Koostööd on tehtud ka kevadel SoM erivajadustega laste reformi töörühmaga. Varasemalt 2021. aastasse planeeritud TAT tegevuste mõjuanalüüs planeeriti ümber 2023. aasta teise poolaastaks (planeeritakse pikendada ka abikõlbulikkuse perioodi vastavalt), kuna uue korraldusmudeli osas analüüsi tegemisel tuleb vaadelda seda pikema aja vältel. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamisega ei ole olnud olulisi muudatusi lisaks uutele märgise saajatele teisel poolaastal toimunud tunnustusüritusel. Otsitud on võimalusi jätkata mudeli rakendamist ka peale ESF perioodi lõppu. 10. TAT mõju läbivatele teemadele12 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng X x Selgitus: Tugiteenuste hanke koostamisel on lähtutud põhimõtetest, et meede toetaks piirkondade terviklikust ja sidusust. Samuti arvestatakse hankedokumendi väljatöötamisel sisupõhimõtetes kohaliku tasandi nõudlusega lapsehoiu- ja hoolekandeteenuste järele ning muid sarnaseid põhimõtteid. Infoühiskond X x Selgitus: Parandatud on elektrooniliste materjalide, info kättesaadavust, täiendades Sotsiaalkindlustusameti veebilehte asjakohase infoga. Riigivalitsemine X x Selgitus: Raske ja sügava puudega lastele on alustatud tugiteenuste pakkumist, mis on mõjutamas avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Võrdsed võimalused sh sooline võrdus X x Selgitus: Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste pakkumine mõjutab soolise võrdõiguslikkuse edendamist ning võrdsete õiguste ja võimaluste loomist. sh võrdne kohtlemine X x Selgitus: hanke koostamisel, tugiteenuste kavandamisel koheldakse erinevas vanuses lapsi võrdselt, tugiteenust saama on oodatud teenusesaajad sõltumata nende soost, rassist, rahvusest, usulisest veendumusest ja seksuaalsest sättumusest. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele13 01.01.2015 – 31.12.2015 TATi partneriks on Sotsiaalkindlustusamet. Olemasolev hinnang partnerluse toimimisele on hea. Toimunud on mitmed koostöökohtumised ning arutelud. 12 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12 13 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 50 Koostöökohtumised toimusid näituseks: 5. märts (hanke „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine“ tingimuste arutelu), 14. mai (seireandmete kogumine) jne. TATi partner Sotsiaalkindlustusamet tegeleb tugiteenuste pakkumise korralduse ja arendamisega (arendusküsimused koostöös Sotsiaalministeeriumiga). Lisaks projektijuhile on Sotsiaalkindlustusametis tööle asunud neli regionaalset koordinaatorit. Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti vaheline partnerlus toimib. Tekkinud küsimusi arutatakse konstruktiivselt, kas töökoosoleku vormis või e-kirja/telefonisuhtluse teel. Administratiivsete küsimuste arutamiseks ning juhendamiseks on läbi viidud töökoosolekuid. Arutatud on osalejate andmekorjet puudutavaid küsimusi, eelarve täitmist ja teisi olulisi TATi rakendamisega seotud administratiivseid küsimusi (13.10.2015, 10.12.2015). Lisaks on läbi viidud teavitusnõudeid tutvustav arutelu (13.10.2015). 01.01.2016 – 31.12.2016 Sotsiaalkindlustusamet on iseseisev ja aktiivne tegevuste ellu viija. Koostöö Sotsiaalkindlustusametiga on sage ning produktiivne. Toimunud on kohtumised teenuste pakkumise probleemide üle vaatamiseks ning nendele lahenduse leidmiseks. RA-l on ülevaade partneri tegevustest. Sotsiaalkindlustusamet töötab efektiivselt ja eesmärgipäraselt ning on fokusseeritud veelgi parema ja laialdasema teenuse pakkumise suunas. Teenuste pakkumine on aktiivne ning Sotsiaalkindlustusamet tuleb toime suurenenud teenuse tagamise vajadusega. Sotsiaalkindlustusametil on olemas hea praktiline teave tegevuste elluviimisest ja sellega kaasnevatest takistustest, mille osas on edastanud tagasisidet regulaarselt ka Sotsiaalministeeriumile. 01.01.2017 – 31.12.2017 Sotsiaalkindlustusamet koordineerib teenuste pakkumist laienenud koordinaatorite koosseisus, kuna teenuste pakkumise vajadus ei ole veel leidnud küllastumist ning teenuse saajaid lisandub pidevalt juurde, mis toob kaasa ka suurema töökoormuse. Sotsiaalkindlustusamet toetab teenuse pakkujaid ning nõustab ja aitab kohalikke omavalitsusi teenuste kättesaadavuse tagamisel. Teenuste arendustegevuste osas on toimund Sotsiaalministeeriumiga kohtumised ning vajalike materjalide sisu ja teostamise ajakava on läbi räägitud ja kokku lepitud. Sotsiaalkindlustusametiga toimuvad regulaarsed kvartaalsed kohtumised, et vaadata üle teenuste arendamise ja pakkumise hetkeseise. Sotsiaalkindlustusamet on välja kujunenud heaks partneriks tugiteenuste pakkujatele, olles tugiteenuste üldise kvaliteedi pideva arendamise ja parendamise edasiviija. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendaja ning kommunikatsioonipartner on olnud sisulised ja aktiivsed partnerid programmi süsteemsel ja läbimõeldud välja töötamisel, rakendamisel ja teavitustegevuste ellu viimisel. 01.01.2018 – 31.12.2018 Sotsiaalkindlustusamet on tegutsenud eesmärgil, et teenuste pakkumine oleks võimalikult ökonoomne aga vajadustele vastav. Teenuse saajate vajadused on väga erinevad nii mahus kui teenuste osas. Uus hankeperiood tõi kaasa ka lapsevanematele uue avalduse esitamise kohustuse, mille suure mahuga Sotsiaalkindlustusamet tegeles aasta alguses. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb aktiivselt kohalike omavalitsuste nõustamisega. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb pidevalt ja põhjalikult teenusepakkujate tegevuste järelevalvega, kuna on esinenud teenuste rahastamise väärkasutust, mistõttu Sotsiaalkindlustusamet on oma tähelepanu suunanud selle takistamiseks. Oleme korraldanud SKA-ga regulaarseid kohtumisi, et pidevalt hoida fookust ka arendustegevustel ning anda pidevalt infot ka Sotsiaalministeeriumi poolt juhitud muudatustest, et mõlema tegevused oleksid kooskõlas. Peresõbraliku tööandja märgise rakendaja on jätkuvalt täitnud oma kohustusi kvaliteetselt ning kaasanud programmi uusi tööandjaid. Programmi uuringust ilmnenud soovituste kohaselt on märgise rakendaja viinud ellu mitmeid muudatusi, mis parandaks osapoolte rahulolu ning programmi kvaliteeti. Hangitud kommunikatsioonipartner on ellu viinud planeeritud teavitustegevused ning panustanud programmi levitamisse. 51  01.01.2019 – 31.12.2019 Sotsiaalkindlustusamet on tegutsenud aktiivselt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. 2019 aasta prioriteediks oli kohalike omavalitsustega kohtumised, nende nõustamine ja võimekuse kaardistamine. Toimunud on regulaarsed kohtumised Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi vahel ning Sotsiaalkindlustusamet on järginud Sotsiaalministeeriumi poolt antud suuniseid oma tegevustes. Suureks väljakutseks on olnud SA Innove finantskorrektsiooni otsus ning sellega seotud Tallinna Halduskohtu menetlus. Peresõbraliku tööandja märgise rakendaja kui ka kommunikatsioonipartner on koostööaltid ning tegutsevad eesmärgipäraselt. On toimunud üks kolmepoolne koostöökohtumine, kuid nähakse vajadust regulaarseteks kohtumisteks, mille eesmärk on tõhustada ning muuta sujuvamaks märgise rakendaja, kommunikatsioonipartneri ning Sotsiaalministeeriumi omavahelist koostööd. Regulaarseid kolmepoolseid kohtumisi planeeritakse 2020. aastal. 01.01.2020 – 31.12.2020 Aasta algusest on toimunud aktiivsed koostöökohtumised SKAga. Arutatud on suures osas planeeritud väljumisega seotud tegevusi, et tagada TAT-st võimalikult sujuv väljumine. Seoses märtsis väljakuulutatud eriolukorraga korraldati ümber tugiteenuste osutamine. II poolaastal on koostöö olnud suunatud raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamise korraldusmudeli muutmisele. Koostöö on sujunud hästi. Peresõbraliku tööandja märgise 2020 aastal programmi sisenejate osas on tegevused seoses eriolukorraga edasi lükatud ning planeeritud juuni keskele. Partnerid on olnud tihedas koostöös eriolukorrast tingitud ümberkorralduste tegemisel. II poolaastal on olnud tihe koostöö hankepartneriga seoses märgise rakendamise arendamisega ning ka programmi rakendamise jätkamisega aastatel 2021 – 2022. 01.01.2021 – 31.12.2021 2021. aastal on toimunu mitmed koostöökohtumised Sotsiaalkindlustusametiga seoses muutunud tugiteenuste korraldamise süsteemiga. Kohtumiste põhieesmärk on olnud ülevaate saamine kohalike omavalitsuste toimetulekust ESF vahenditest tugiteenuste korraldamisel, sh nii heade praktikate jagamine ja kitsaskohtade väljatoomine. Teisel poolaastal oli planeeritud ka tugiteenuste kirjelduste uuendamine. Tugiteenuste kirjelduste uuendamisega on alustatud, kuid seoses erivajadustega laste reformiga, on tegevus peatunud. Teenuste kirjeldused planeeritakse üle vaadata 2022. aasta I pooles, et need vastaksid reformi tegevustele. Koostöö on sujunud hästi ka pärast projektijuhi vahetust. Kaugtõlketeenuse pakkumine lastele ei ole väga aktiivselt käivitunud, kuid koostöö SKA projektijuhiga on hea. NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Alice Juurik [email protected] Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Hanna Vseviov digitaalne Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 52 Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 53