Eelnõu teadmiseks

Vabariigi Valitsus .06.2022 nr 1-1/14-640/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 15. juunil algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Keeleseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnöuga töstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute möjutusvahenditega. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnöu sisu Seaduse eesmärgiks on tösta trahvimäärasid, sest nii fuusilised kui juriidilised isikud ei taida keeleseadust oodatud kvaliteedis. Sumboolsena möjuvate trahvimäärade maksmine on muutunud mönedele ettevötetele lihtsamaks, kui keeleseaduse nöuete täitmine. Seaduses sätestatud sanktsioon peab olema juriidilistele isikutele tunnetatav. Kui tegu on suure käibega äriuhinguga, siis mönesaja voi möne tuhande euro suurused trahvid ei motiveeri neid seadust hoolikalt täitma. Trahvide puhui säilib diskretsiooniöigus lähtuvalt ettevötte suumsest ja rikkumise tösidusest. Oluline on ulemmäärade töstmine, sest hetkel on just suurte ettevötete karistamise möju on muutunud probleemseks väikeste trahvisummade töttu. Suureks probleemiks on tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnöuete rakendamatajätmine, mistöttu töstetakse paragrahv 36 sätestatud juriidilise isiku karistus seniselt 3200 eurolt kuni 50 000 euroni. Kui tegu on vähemalt viie miljonilise aastakäibega äriuhinguga, siis rakendatakse trahvi määramist vastavalt käibele ning kehtestatakse trahvi laeks kuni viis protsenti käibest. Suuremaid äriuhinguid ei ole senised trahvimäärad öiguskuulekale käitumisele suunanud, mistöttu tuleb rakendada töhusamat möjutusmeedet. Eesti keele kasutamise nöuete rikkumise eest riigiasutuse, avalik-öigusliku juriidilise isiku voi selle asutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, äriuhingu, mittetulundusuhingu, sihtasutuse voi fuusilisest isikust ettevötja asjaajamises toob senise 1300 eurose ulemmäära asemel kaasa kuni 50 000 eurose trahvi. Keeleseaduse paragrahvide 33 löikes 2 ning paragrahvide 35, 36 ja 37 löigetes l sätestatud senine trahvide ulemmäär töstetakse 300 trahviuhikuni ehk maksimummäärani. Eelnöuga töstetakse sunniraha määrä asendustäitmisel seniselt 640 eurolt 25 000 eurole ning täiendava möjutusvahendina äriuhingute suhtes antakse vöimalus sustemaatilise keeleseaduse rikkumise korral rakendada kohtu loal ärikeeldu. Ill Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. IV Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega. l V Seaduse möjud Eelnöu seadusena vastuvötmine aitab tagada eesti keele paremat kaitset teenindussfääris, äriuhingutes, mittetulundusuhingutes ja avalikus sektoris, möjutades täiendavate meetmete kehtestamisega keeleseaduse eirajaid öiguskuulekamale käitumisele. Seadus tagab Keeleametile täiendavad vöimalused oma ulesannete täitmiseks. VI Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnöu rakendamisega suurenevaa trahvidest laekuvad tulud riigieelarvesse. /^~\ Al .b/EestiNK-onservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 15.06.2022 _/E_ ~7 (allkirj ^stafud-di'g'itaalselt) feKo]± Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees 2  ^ EELNÖU Keeleseaduse muutmise seadus § l. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) Paragrahvi 32 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt: „§ 32. Sunniraha maar ja ärikeeld ,,Ettekirjutuse 55- täitmatajätmise korral on asendustäitmiseja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ulemmäär 25 000 eurot. Ariuhingutele vöib sustemaatiliste keeleseaduse rikkumiste korral rakendada kohtu loal ärikeeldu." 66 2) Paragrahvi 33 löiget 3 muudetakse ja paragrahv sönastatakse järgmiselt: „§ 33. Eesti keele kasutamise kohustuse rikkumine (l) Eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest riigiasutuse, avalik-öiguslikujuriidilise isiku voi selle asutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, äriuhingu, mittetulundusuhingu, sihtasutuse voi fuusilisest isikust ettevötja asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemisel voi töötajale tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatil, templil voi kirjaplangil - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviuhikut. (2) Sama teo eest, kui see on toime paadud vähemalt teist korda, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviilhikut. (3) Sama tea eest, kui selle on toime pannudjuriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. (4) Ule viie miljoni euro se käibega äriuhingut vöib trahvida kuni viie protsendi suuruse 6i trahviga äriuhingu aastakäibest." 3) Paragrahvi 34 löiget 2 muudetakse ja paragrahv sönastatakse järgmiselt: „§ 34. Keelenöuete rikkumine audiovisuaalse teose uldsusele kättesaadavaks tegemisel (l) Eestikeelse tölke puudumise eest vöörkeelse audiovisuaalse teose uldsusele kättesaadavaks tegemisel, telejaamade vöörkeelse saate voi eestikeelse raadiosaate voörkeelse osa edastamisel - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviuhikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannua juriidiline isik, - ((• karistatakse rahatrahviga kuni 25 000 eurot." 4) Paragrahvi 35 löiget 2 muudetakse ja paragrahv sonastatakse järgmiselt: „§ 35. Eesti keele kasutamise nöuete ja kirjakeele normi rikkumine (l) Eesti keele kasutamise nöuete ja kirjakeele normi rikkumise eest avalikku kohta paigaldatud viidalja sildil, välireklaamis, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamis, ning veebilehel, ettevötte liiginimetuse eksponeerimisel ja nime umberkirjutamisel, samuti eestikeelse olulise teabe eesti keeles esitamatajätmise eest Kuupäev _^'^L^-1^ Viit / kaubamärkide kasutamisel tegevuskoha tähisena voi reklaamis ning olulise vöörkeelse teabe eesti keelde tölkimatajätmise eest avalikel uritustel - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviuhikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannua juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. (3) Ule viie miljoni eurose käibega äriuhingut vöib trahvida kuni viie protsendi suuruse trahviga äriuhingu aastakäibest." (,( 5) Paragrahvi 36 löiget 2 muudetakse ja paragrahv sönastatakse järgmiselt: „§ 36. Eesti keele kasutamise nöuete rikkumine tarbija teenindamisel (l) Eesti keele kasutamise nöuete rikkumise eest tarbija teenindamisel, eestikeelse märgistuse voi kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel ning käesoleva seaduse § 17 löikes 2 nimetatud isikutele kauba voi teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelse teabe andmata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviuhikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannudjuriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. (3) Ule vile miljoni eurose käibega äriuhingut vöib trahvida kuni viie protsendi suuruse (4 trahviga äriuhingu aastakäibest." 6) Paragrahvi 37 löiget 2 muudetakse ja paragrahv sönastatakse järgmiselt: „§ 37. Keeleoskusnöuete rikkumine (l) Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnöuete rakendamatajätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviuhikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannua j uriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot." (3) Ule viie miljoni eurose käibega äriuhingut vöib trahvida kuni viie protsendi suuruse trahviga äriuhingu aastakäibest." 66 Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Ee .onseiyatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 15.06.2022 /aUkirjastatud 4^itaalselt/ Rene Kökk ^esti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees  Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu liht häälte enamus. II Seaduse eesmärk ja eelnõu sisu Seaduse eesmärgiks on tõsta trahvimäärasid, sest nii füüsilised kui juriidilised isikud ei täida keeleseadust oodatud kvaliteedis . Sümboolsena mõjuva te trahvimäärade maksmine on muutunud mõnedele ettevõtetele lihtsamaks, kui keeleseaduse nõuete täitmine . Seaduses sätestatud sanktsioon peab olema juriidilistele isikutele tunnetatav. Kui tegu on suure käibega äriühinguga , siis mõnesaja või mõne tuhande euro suurused trahvid ei motiveeri neid seadust hoolikalt täitma. Trahvide puhul säilib diskretsiooniõigus lähtuvalt ettevõtte suurusest ja rikkumise tõsidusest. Oluline on ülemmäärade tõstmine, sest hetkel on just suurte ettevõtete karistamise mõju on muutunud probleemseks väikeste trahvisummade tõttu. Suureks probleemiks on tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmine, mistõttu tõstetakse paragrahv 36 sätestatud juriidilise isiku karistus seniselt 3200 eurolt kuni 50 000 euroni. Kui tegu on vähemalt viie miljonilise aastakäibega äriühinguga, siis rakendatakse trahvi määramist vastavalt käibele ning kehtestatakse trahvi laeks kuni viis protsenti käibest. Suuremaid äriühinguid ei ole senised trahvimäärad õiguskuulekale käitumisele suunanud, mistõttu tuleb rakendada tõhusamat mõjutusmeedet. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja asjaajamises toob senise 1300 eurose ülemmäära asemel kaasa kuni 5 0 000 eurose trahvi. Keeleseaduse paragrahvide 33 lõikes 2 ning paragrahvide 35, 36 ja 37 lõigetes 1 sätestatud senine trahvide ülemmäär tõstetakse 300 trahviühikuni ehk maksim um määrani. Eelnõuga tõstetakse sunniraha määra asendustäitmisel seniselt 640 eurolt 25 000 eurole ning täiendava mõjutusvahendina äriühingute suhtes antakse võimalus süstemaatilise keeleseaduse rikkumise korral rakendada kohtu loal ärikeeldu . III Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega . V Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab tagada eesti keele paremat kaitset teenindussfääris , äriühingutes, mittetulundusühingutes ja avalikus sektoris , mõjutades täiendavate meetmete kehtestamisega keeleseaduse eirajaid õigusku ulekamale käitumisele. Seadus tagab Keeleametile täiendavad võimalused oma ülesannete täitmiseks. VI Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega suurenevad trahvidest laekuvad tulud riigieelarvesse. Algata b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 15.06.2022 Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ase esimees EELNÕU Keeleseaduse muutmise seadus § 1. Keeleseadus e muutmine Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused: P aragrahvi 3 2 muudetakse ja sõnasta takse järgmiselt: „§ 32. Sunniraha määr ja ärikeeld „ Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 25 000 eurot. Äriühingutele võib süstemaatiliste keeleseaduse rikkumiste korral rakendada kohtu loal ärikeeldu. “ Paragrahvi 3 3 lõiget 3 muudetakse ja paragrahv sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Eesti keele kasutamise kohustuse rikkumine (1) Eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja asjaajamises , kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemisel või töötajale tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatil, templil või kirjaplangil – karistatakse rahatrahviga kuni 2 00 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot . (4) Üle viie miljoni eurose käibega äriühingut võib trahvida kuni viie protsendi suuruse trahviga äriühingu aastakäibest. “ 3 ) P aragrahvi 3 4 lõi get 2 muudetakse ja paragrahv sõnasta takse järgmiselt: „§ 34. Keelenõuete rikkumine audiovisuaalse teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel (1) Eestikeelse tõlke puudumise eest võõrkeelse audiovisuaalse teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel, telejaamade võõrkeelse saate või eestikeelse raadiosaate võõrkeelse osa edastamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 25 000 eurot. “ 4) Paragrahvi 35 lõiget 2 muudetakse ja paragrahv sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Eesti keele kasutamise nõuete ja kirjakeele normi rikkumine (1) Eesti keele kasutamise nõuete ja kirjakeele normi rikkumise eest avalikku kohta paigaldatud viidal ja sildil, välireklaamis, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamis, ning veebilehel, ettevõtte liiginimetuse eksponeerimisel ja nime ümberkirjutamisel, samuti eestikeelse olulise teabe eesti keeles esitamata jätmise eest kaubamärkide kasutamisel tegevuskoha tähisena või reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise eest avalikel üritustel – karistatakse rahatrahviga kuni 3 00 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot . ( 3 ) Üle viie miljoni eurose käibega äriühingut võib trahvida kuni viie protsendi suuruse trahviga äriühingu aastakäibest. “ 5) Paragrahvi 36 lõiget 2 muudetakse ja paragrahv sõnastatakse järgmiselt: „ § 36. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine tarbija teenindamisel (1) Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel, eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud isikutele kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelse teabe andmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 3 00 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot . ( 3 ) Üle viie miljoni eurose käibega äriühingut võib trahvida kuni viie protsendi suuruse trahviga äriühingu aastakäibest. “ 6) Paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakse ja paragrahv sõnastatakse järgmiselt: „ § 37. Keeleoskusnõuete rikkumine (1) Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 3 00 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot.“ ( 3 ) Üle viie miljoni eurose käibega äriühingut võib trahvida kuni viie protsendi suuruse trahviga äriühingu aastakäibest. “ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 15.06.2022 Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ase esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 20.06.2022 / 1-1/14-640; Riigikantselei / 20.06.2022 / 2-5/22-01270 Resolutsiooni teema: Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 14.07.2022 Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 07.07.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.7.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0738. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>, Sotsiaalministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 20.06.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.06.2022 11:42 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/22-0738 - "Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE)" EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0738 - Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 20.6.2022 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium Tähtaeg: 14.07.2022 23:59 Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57813278-923e-4374-af88- a45852b912d0 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57813278-923e-4374-af88- a45852b912d0?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main