MINISTRI MÄÄRUS
17.06.2022 nr 50
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a
määruse nr 18 „Puude raskusastme
tuvastamise tingimused ja kord ning puudega
tööealise inimese toetuse tingimused“
muutmine
Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 ja § 24 lõike 6
alusel.“;
2) paragrahvi 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) muutumatu või progresseeruv püsiv seisund – terviseandmetega tõendatud seisund, mille
puhul püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt
inimese tegutsemisvõime piirangud samal tasemel või tõenäoliselt süvenevad.“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve
vajadusest, võttes arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist:
1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste
inimeste elule, tervisele või varale;
2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust;
3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline;
4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.“;
4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lapsel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja
arvatud juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole
kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.“;
5) paragrahvi 5 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „on tuvastatud ajas“ sõnadega „lapsel
on“;
2
6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Vanaduspensioniealisel inimesel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui
viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv
seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme
tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“
muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrusega nr 18 „Puude raskusastme
tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi
määrus nr 18) täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise aluseid lastel ja
vanaduspensioniealistel.
Määruse nr 18 muudatused on seotud võimalusega tuvastada vanaduspensioniealistel
muutumatu ja progresseeruva seisundiga inimestel puude raskusaste eluajaks. Samuti on
täpsustatud muutumatu ja progresseeruva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid
raske ja sügava puude raskusastmega. Täiendavalt on täpsustatud kõrvalabi, juhendamise ja
järelevalve hindamist, et luua parem õigusselgus, mis omakorda aitab kaasa läbipaistvamate
puude raskusastme tuvastamise ekspertiisi otsuste tegemisele.
Määruse nr 18 muudatused on seotud täiendustega, mis tehti Riigikogus 13.04.2022 vastu
võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE).
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Kadri Mets (626 9145,
[email protected]) ja laste ja perede osakonna nõunik Marge Hindriks
(626 9216,
[email protected]). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös
Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA).
Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud
Elo Reitalu (626 9328,
[email protected]) ja Mari Sarv (626 9363,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (626 9271,
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste
seaduste muutmise seadusega (510 SE).
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude
raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse
tingimused“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I,
08.05.2020, 10.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 6.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit ning luuakse seos puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 24 lõikega 6, mille volitusnorm on seni olnud täitmata.
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (510 SE) täiendati PISTS § 24 lõiget 6 vanaduspensioniealistega, kellel on
muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral võimalik tuvastada puude raskusaste
eluajaks. Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga laste puude raskusastme
tuvastamise tingimused on määruses nr 18 olnud kajastatud juba varem.
Määruse punktiga 2 sõnastatakse uuesti määruse § 2 punktis 9 sätestatud termin muutumatu
või progresseeruv püsiv seisund. Muutumatu või progresseeruv püsiv seisund oli määruses
nr 18 sõnastatud ka varem, kuid kõnealuse määrusega on mõistes tehtud täpsustus, mis
kirjeldab muutumatu või progresseeruva seisundi olemust paremini ja mille kohaselt ei ole
seisund enam seotud ainult raske või sügava puude raskusastmega, vaid on seotud inimese
püsivate tegutsemisvõime piirangutega. Praktilise töö käigus on selgunud, et muutumatut ja
progresseeruvat seisundit ei ole mõistlik kitsendada raske ja sügava puude raskusastmega
ning vajadus tuvastada puude raskusaste pikemaks ajaks võib olla ka keskmise puudega
lastel või vanaduspensioniealistel.
Edaspidi käsitatakse muutumatu või progresseeruva püsiva seisundina terviseandmetega
tõendatud seisundit, mille puhul püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja
teadaolevate andmete kohaselt inimese tegutsemisvõime piirangud samal tasemel või
tõenäoliselt süvenevad. Muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista
terviseandmetega kinnitatud ja tõendatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste
teadmiste ja ravivõimaluste juures ei muutu paremuse poole. Püsiv seisund on olukord, kus
isiku tegevusvõime jääb alaliselt piiratuks. Sellistel juhtumitel saab SKA ekspertarst hinnata,
kas olukord on paranemise prognoosita, s.o tegevusvõime ei saa paraneda ühegi meetmega.
Näitena võib tuua pervasiivsete arenguhäirete alamliigi Retti sündroomi, mille puhul haigus
avaldub 6–18 kuu vanuselt, areng seiskub ja taandarenevad nii oskused kui arusaamine. Retti
sündroomiga inimesed võivad elada kuni täisealiseks saamiseni, kuid ravivõimalused
puuduvad ning eesmärk on vaid leevendada haiguse ilminguid. Võrdluseks võib näitena
kõrvale tuua pervasiivsete arenguhäirete teise alamliigi Aspergeri sündroomi, mis ei pruugi
puuet põhjustada, sest need lapsed on sageli normintellektiga ja saavad tavakoolis hakkama.
Neil võib olla hariduslik erivajadus, kuid ei pruugi olla puude raskusastet.
Kui ekspertarstil on vaja veenduda muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi puhul
lapse elukeskkonna piirangutes, on tal võimalik küsida lapse seaduslikult esindajalt
nõusolekut sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist juhtumiplaani, tegevuskava andmete
ja muude dokumentide saamiseks. Kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) peab olema SHS § 9
alusel koostanud juhtumiplaani, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist
ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd
abi andmisel. Muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi korral vajab laps mitme
valdkonna tuge, mistõttu tuleks selleks muu hulgas kasutada abivajaduse hindamise tulemusi
või juhtumiplaani. Kui KOV tuvastab abivajaduse hindamisel, et lapse seisund on muutunud
ning vajab tõenäoliselt ümberhindamist, peaks KOV sellest SKA-d teavitama. Sellisel juhul on
SKA-l võimalik ühendust võtta lapsevanemaga ja paluda tal teha uus puude tuvastamise
taotlus. Automaatseks ümberhindamiseks SKA-l KOV-i teate peale õigust ei ole.
Ühe lisatingimusena tuleb muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi puhul arvesse võtta,
et esimesel kolmel eluaastal toimub lastel väga kiire ja ulatuslik areng. Õigeaegse sekkumise
ja abi korral võivad terviseseisund ja sellest tulenev tegevusvõimekus paraneda. Sageli ei saa
sedavõrd varases vanuses hinnata lapse seisundit püsivalt muutumatuks või tervisehäiret
kindlasti progresseeruvaks. Seetõttu on korduvhindamine tavapäraselt vajalik ja põhjendatud.
Võivad esineda ka üksikud väga rasked diagnoosid või sündroomid, mille puhul on
põhjendatud esmakordsel hindamisel puude kestuse tuvastamine kuni lapse tööealiseks
saamiseni.
Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi põhjustaja vanaduspensioniealistel inimestel
võib olla näiteks Parkinsoni tõbi, skisofreenia, dementsus, Alzheimeri tõbi, mõõdukas, raske
või sügav vaimne alaareng, hulgiskleroos, parapleegia ehk mõlemapoolehalvatus ja
tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus, pimedus ja nõrknägevus, närvisüsteemi mujal
klassifitseerimata muud degeneratiivhaigused, peaajuinfarkt, südamepuudulikkus,
peaajuveresoonte haiguse jääknähud ning ateroskleroos. Muutumatu või progresseeruv
seisund võib tekkida ka muu diagnoosi esinemise korral või mitme diagnoosi koosmõjul.
Eespool välja toodud diagnooside korral on enamasti tegemist pikaajalise seisundiga, mille
puhul ei ole inimese terviseseisund ja iseseisev hakkamasaamine tagasipööratav ning
eelduslikult inimese abivajadus pigem suureneb ja inimest ei ole võimalik tänapäevaste
meditsiiniliste teadmiste juures aidata.
Kui SKA-l on vaja veenduda muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi puhul
vanaduspensioniealise elukeskkonna piirangutes, on tal võimalik küsida isiku või tema
seadusliku esindaja nõusolekut STAR-ist juhtumiplaani, tegevuskava andmete ja muude
dokumentide saamiseks. Seejuures ei ole juhtumiplaani olemasolu eeltingimuseks, et
ekspertarst saaks muutumatu või progresseeruva seisundi tõttu vanaduspensioniealisel
inimesel puude tuvastada eluajaks. KOV peab olema SHS § 9 alusel koostanud juhtumiplaani,
kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab
ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel. Muutumatu või
progresseeruva püsiva seisundi korral võib vanaduspensioniealine inimene vajada mitme
valdkonna tuge, mistõttu tuleks selleks muu hulgas kasutada abivajaduse hindamise tulemusi
või juhtumiplaani.
Määruse punktiga 3 täiendatakse määruse § 5 lõikega 11. Lõikega 11 täpsustatakse PISTS
§ 23 lõike 6 punkte 3 ja 4. Lõikes 11 nähakse ette, et kõrvalabi, juhendamise või järelevalve
vajaduse hindamisel võetakse arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist:
1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste
inimeste elule, tervisele või varale;
2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust;
3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline;
4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.
Abivajadust põhjustava pikaajalise seisundina tuleks mõista seisundit, mis on prognoositava
kestusega vähemalt kuus kuud või rohkem. Pikaajalise seisundi all on mõeldud sellist
seisundit, mille tõttu on inimene terviseseisundist tulenevalt oma tegevustes piiratud
tõenäoliselt pikemat aega kui näiteks haigestumise, olmevigastuse, liiklusvigastuse,
kutsehaigestumise või tööõnnetuse tõttu.
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (510 SE) muudeti PISTS-i vastavalt riigikohtu 18.10.2021 otsusele nr 3-20-130.
Nimetatud otsuses on öeldud, et oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise
järele on püsiv, samuti on oluline hinnata abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis
võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse või vanaduspensioniealise
inimese puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse või
vanaduspensioniealise inimese terviseseisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi või
juhendamise liike nende kogumis.
Ekspertiisi otsus kujuneb raviarstide poolt uuringute ja diagnoosidega kinnitatud keha
funktsiooni kõrvalekallete alusel, mille tõttu on inimese hakkamasaamine tavaolukorras
raskendatud, piiratud või takistatud.
Kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve sätet on PISTS § 23 lõikes 6 täpsustatud, lisades, et
puude raskusastme tuvastamisel võetakse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse
hindamisel arvesse eakohasest suuremat abivajadust ning vajadust, mis esineb inimesel
tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata. Laste kõrvalabi, juhendamise või järelevalve
vajadust hinnates võetakse puude raskusastme tuvastamisel olulise asjaoluna arvesse ka
seda, kas ravitoimingute tegemine jääb tavapärase isikuhoolduse kohustuse raamidesse
perekonnaseaduse § 124 tähenduses.
Määruse punktiga 4 tehakse tehniline täpsustus varem kehtinud sättes. Varem kehtinud sätte
järgi ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud juhul,
kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund. Täiendusega lisati, et lapsel ei
tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui
lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi,
ravimite, abivahendite või teenustega. Täiendus on vajalik, et ühtlustada laste ja
vanaduspensioniealiste sätete sõnastused.
Määruse punktiga 5 tehakse tehniline muudatus ja määruse § 5 lõike 3 teises lauses
asendatakse sõnad „on tuvastatud ajas“ sõnadega „lapsel on“. Muudatus on vajalik, et
ühtlustada ja selgemalt sõnastada nii laste kui ka vanaduspensioniealiste muutumatu ja
progresseeruva püsiva seisundi säte.
Määruse punktiga 6 täiendatakse määruse § 5 lõikega 5.
Lõikes 5 sätestatakse, et vanaduspensioniealisel ei tuvastata puude raskusastme kestust
pikemalt kui viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui vanaduspensioniealisel on muutumatu või
progresseeruv püsiv seisund.
Siiani oli PISTS-i alusel võimalik vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusaste
maksimaalselt viieks aastaks, sõltumata inimese seisundist. Riigikogus 13.04.2022 vastu
võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) loodi
muutumatu ja progresseeruva seisundi korral võimalus puude raskusaste tuvastada
vanaduspensioniealisel inimesel eluajaks. See vähendab tarbetut bürokraatiat inimese ja SKA
jaoks juhtumite puhul, kus inimese seisund jääb alaliselt piiratuks. Puude raskusaste
tuvastatakse eluajaks juhul, kui vanaduspensioniealisel on muutumatu või progresseeruv
püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.
Muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista terviseandmetega kinnitatud ja
tõestatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja ravivõimaluste
juures ei muutu paremuse poole. Püsiv seisund on olukord, kus isiku tegevusvõime jääb
alaliselt piiratuks, mistõttu ei saa isik iseseisvalt hakkama. Sellistel juhtudel on SKA
ekspertarstil võimalik hinnata, kas olukord on paranemise prognoosita ja inimese
tegevusvõime ei saa paraneda teadaolevate toetavate meetmetega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste eesmärk on võimaldada SKA ekspertarstil tuvastada
muutumatu ja progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealisel inimestel puude raskusaste
eluajaks. Samuti on täpsustatud muutumatu ja progresseeruva seisundi definitsiooni, mis oli
varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega. Täiendavalt on täpsustatud
kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamist, et luua parem õigusselgus, mis omakorda
aitab kaasa läbipaistvamate puude raskusastme tuvastamise ekspertiisi otsuste tegemisele.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste korraldusele ja andmekaitsealane mõju.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõju vanaduspensioniealisele inimesele
Kehtiva õiguse kohaselt tuvastatakse vanaduspensioniealistel puude raskusaste
raskusastmest sõltumata maksimaalse kestusega kuni viis aastat, mistõttu tuleb
vanaduspensioniealisel inimesel või tema esindajal ka muutumatu seisundi korral esitada
puude raskusastme tuvastamise korduvtaotlus iga viie aasta tagant. Muudatuse tulemusel
võimaldatakse edaspidi muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga
vanaduspensioniealistel tuvastada puude raskusaste eluajaks.1 Muutumatu ja
progresseeruva püsiva seisundiga vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord kehtestatakse määrusega. Määruses teatud tingimuste täpsustamine
annab inimestele kindluse ning need aitavad täpsemalt aru saada sellistel juhtudel SKA poolt
puude raskusastme tuvastamise protsessist ja menetlemise nõuetest.
2021. aastal tuvastati keskmise puudega vanaduspensioniealistel uus puude raskusaste
maksimaalseks lubatud ajaks ehk viieks aastaks 3796 juhul (78,7% kõigist
vanaduspensioniealistest, kellel tuvastati keskmine puue), sügava puude raskusastme korral
2562 juhul (89,6% kõigist vanaduspensioniealistest, kellel tuvastati sügav puude raskusaste)
ning raske puude raskusastme korral 9296 juhul (89,9% kõigist vanaduspensioniealistest
inimestest, kellel tuvastati raske puue). Näiteks 20-aastase perioodi jooksul, sõltuvalt inimese
elueast, tuleb praegu 5-aastase puude raskusastme tähtaja korral muutumatu seisundiga
vanaduspensioniealisel pöörduda SKA-sse ja esitada taotlus 3–5 korral. Muudatus vähendab
oluliselt muutumatu seisundiga vanemaealiste inimeste või nende esindajate koormust puude
raskusastme korduvtaotlemisel.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Tegemist on puudega vanemaealiste jaoks olulise mõjuga.
Mõju puudega lastele ja nende peredele
Puudega lapsele sai muutumatu või progresseeruva püsiva seisund korral, mis ei ole
kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega, tuvastada raske või sügav puude
raskusaste kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni. Käesoleva muudatusega laiendatakse
sama võimalust ka keskmise puude raskusastmega lastele. Laiendus kutsutakse ellu, sest
praktilise töö käigus on SKA tuvastanud, et taolise püsiva seisundi tunnusega lapsi esineb ka
keskmise puude raskusastmega laste seas ning sel juhul on mõistlik tuvastada puue pikemaks
ajaks kui tavapärane kolm aastat. Sihtrühma suurus on 30.04.2021 seisuga ca 300 last
(arvestuse aluseks on võetud kuulmis-nägemislanguse ja kerge vaimse alaarengu
diagnoosiga lapsed, kellel on tuvastatud keskmine puude raskusaste). Tegemist on
tõenäoliselt vähemuutuva seisundiga ning juhul, kui lapse terviseseisund peaks halvenema,
on vanemal alati võimalus esitada ennetähtaegne puude raskusastme tuvastamise taotlus, et
saada uus hinnang lapse seisundile ja vajaduse korral tuvastada raskem puude raskusaste.
1 Üleminekul tööealisest vanaduspensioniealiseks võib puude raskusastme tuvastada pikemaks ajaks
vaid erandjuhtudel, nt varem kinnitatud vaimse alaarengu diagnoosi korral.
Kavandatud muudatuste mõju sihtrühmale saab lugeda positiivseks, kuivõrd määrusega
seonduvalt väheneb lapsevanema/eestkostja koormus, sh ajakulu lapsele puude raskusastme
taotlemisel.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Tegemist on puudega laste ja nende perede jaoks olulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju SKA-le
Muudatuse kohaselt võib SKA ekspertarst edaspidi tuvastada vanaduspensioniealiste
inimeste puude raskusastme kestuse pikemalt kui viieks aastaks ja lastel kuni nende 16-
aastaseks saamiseni sõltumata puude raskusastmest. Sellistel juhtumitel hindab SKA
ekspertarst, kas inimese olukord on paranemise prognoosita, s.o inimese tegevusvõime ei
saa paraneda teadaolevate toetavate meetmetega. Kui SKA ekspertarstil on vaja muutumatu
või progresseeruva püsiva seisundi puhul veenduda vanaduspensioniealise elukeskkonna
piirangutes, on ekspertiisimeeskonnal isiku nõusoleku korral võimalik KOV-i vastava
spetsialisti käest küsida juhtumiplaani, tegevuskava andmeid ja muid vajalikke dokumente.
SKA hinnangul väheneks vanaduspensioniealiste muutumatute seisunditega korduvtaotluste
arv hinnanguliselt 3000 võrra aastas, kui puude raskusastme maksimaalse kehtivuse aega
pikendada. Näiteks 20-aastase perioodi jooksul, sõltuvalt inimese elueast, tuleb 5-aastase
puude raskusastme tähtaja korral muutumatu seisundiga vanaduspensioniealisel pöörduda
SKA-sse ja esitada taotlus 3–5 korral. Taotleja keskmine ajakulu taotluse esitamiseks on 1,42
tundi, keskmine arstlik ekspertiis kestab 30 minutit ning taotluse registreerimise, sisestamise,
menetlemise ja otsuse koostamisega kaasnev ajakulu on 1,5 tundi. Seega väheneb pikemaks
ajaks puude raskusastme tuvastamisega oluliselt SKA töökoormus: hinnanguliselt väheneks
vanaduspensioniealistele isikutele tehtud ekspertiiside arv 3000 võrra aastas, mis hoiab
aastas kokku umbes 1500 tundi ekspertarsti ja 4500 tundi peaspetsialisti tööaega. Lisaks
vähendab ka keskmise puude raskusastmega laste puhul vähemuutuvate seisundite korral
pikemaks ajaks puude raskusastme tuvastamine vähesel määral SKA töökoormust.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine. Sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Muudatusega kaasneb oluline positiivne mõju.
Andmekaitsealane mõju
Määruses on täpsustatud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamist, et luua parem
õigusselgus, mis omakorda aitab kaasa läbipaistvamate puude raskusastme tuvastamise
ekspertiisi otsuste tegemisele. Hindamise täpsustamine andmekaitsealast mõju kaasa ei too,
kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused ja andmete töötlejaks on jätkuvalt
vaid SKA, kelle poolne andmetöötlus toimub samas andmekogus (SKAIS) nagu siiani.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatus riigieelarves muudatusi kaasa ei too. Muudatused ei too kaasa ka mõjusid
KOV-ide tegevustele. Mõju SKA-le on kirjeldatud seletuskirja eelmises punktis.
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (510 SE) oli PISTS-i muudatusega seoses vajalik SKAIS2 infosüsteemi arendus,
et lisada SKAIS2 süsteemi võimalus teha otsuseid pikemaks ajaks kui viis aastat.
Seadusemuudatusest tulenev SKAIS2 väikearendus on valmis.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
Omapoolse arvamuse esitasid Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti
Rehabilitatsiooniasutuste Liit.
Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel)
on esitatud seletuskirja lisas.
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Sotsiaalkindlustusamet Ettepanek 1 Täname ettepanekute eest.
Eelnõu punktis 2 on kaks korda termin „püsivad“: „9)
muutumatu või progresseeruv püsiv seisund – Ettepanekutega on arvestatud ja vastavad täiendused on
terviseandmetega tõendatud seisund, mille puhul eelnõusse ja seletuskirja lisatud.
püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja
teadaolevate andmete kohaselt inimese
tegutsemisvõime piirangud püsivad samal tasemel
või tõenäoliselt süvenevad.“; Üks "püsivad" on
ülearune. Seletuskirjas on õigesti.
Ettepanek 2
Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu punkti 2
seletuskirjas toodud lause „Sellisel juhul on SKA-l
võimalik ühendust võtta lapsevanemaga ja paluda
tal teha uus puude tuvastamise taotlus,
automaatseks ümberhindamiseks SKA-l KOV-i
teate peale õigust ei ole.“ täpsustamist. Täpsemalt
võiks nimetatud lause kirjutada kaheks lauseks
järgmiselt: „Sellisel juhul on SKA-l võimalik ühendust
võtta lapsevanemaga ja paluda tal teha uus puude
tuvastamise taotlus. Automaatseks
ümberhindamiseks SKA-l KOV-i teate peale õigust
ei ole.“.
Eesti Puuetega Bürokraatia vähendamine ning inimese vaatest Täname ettepanekute ja toetuse eest ning vastame
Inimeste Koda süsteemi lihtsamaks tegemine on seadusloomes alljärgnevalt ettepanekutele eraldi.
üks EPIKoja eesmärke. Leiame, et kõnealuse
määruse eelnõu muutmisega saab samuti Ettepanek 1
bürokraatiat vähendada. Oleme ettepanekuga nõus ja vastav muudatus on
eelnõusse sisse viidud.
1
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Ettepanek 1
EPIKoda on seisukohal, et määruse eelnõu ja seda Ettepanek 2
toetav seletuskiri ei põhjenda, miks esmakordsel - Täpsustasime pikaajalist seisundit määruse
puude raskusastme taotlemisel ei tuvastata seletuskirjas.
vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu või - Täname ettepaneku eest, kuid täiendust, et
progresseeruva püsiva seisundi korral puude terviseseisundist tulenevaid piiranguid hinnates
raskusastet eluajaks. Sõltumata sellest, kas arvestataks lisaks abivahenditele ka ravi ja teenustega,
inimesele määratakse puude raskusaste ei ole võimalik antud määruse muudatusega teha.
esmakordselt või tehakse seda korduva hindamise Seda seetõttu, et see kitsendaks PISTS § 23 lõiget 6.
käigus, on muutumatu või progresseeruv püsiv
seisund sama (vt näiteks toodud seisundid Ettepanek 3
sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste Täpsustasime ettepanekuga seoses seletuskirja.
muutmise seadusega (510 SE)). EPIKoja ettepanek
on võimaldada vanaduspensioniealistel tuvastada Ettepanek 4
muutumatu/progresseeruva seisundi korral puue Oleme teadlikud, et „eakohasuse“ mõiste tekitab praktikas
elualgsena ka esmakordsel puude raskusastme tööealiste ja vanaduspensioniealiste osas küsimusi ja
taotlemisel, vähendades sel moel asjatut vajab ajakohastamist ning täpsustamist PISTS-is. Siiski ei
bürokraatiat ning vältides sama diagnoosi, seisundi, ole antud määruse muudatusega asjakohane teha
paranemisväljavaadetega inimeste erinevat täpsustust, mis eeldab täpsemaid arutelusid. Seda
kohtlemist. seetõttu, et määruse muudatus on seotud eelkõige
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande
Ettepanek 2 seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE)
Määrusega täpsustatakse kõrvalabi, juhendamise
või järelevalve vajadust. Täpsustamist vajab: Ettepanek 5
- mida mõeldakse "pikaajalise seisundi" (määruses: Mõistame, et tegu on laiema ettepanekuga, mis puudutab
abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline) all, kõiki Sotsiaalministeeriumi eelnõusid, mis EPIKojale
- miks on terviseseisundist tulenevaid piiranguid arvamuse avaldamiseks saadetakse ning mis vajab
hinnates arvestades üksnes abivahenditega, aga seetõttu eraldi täpsemat kokkulepet Sotsiaalministeeriumi
mitte ravi ja teenustega (määruses: abivahendid ei ja EPIKoja vahel.
kompenseeri terviseseisundist tulenevaid
piiranguid). Kuna tegu määrusega, mille muutmine on otseselt seotud
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande
Ettepanek 3 seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE),
mille muudatusi on varasemalt tutvustatud, siis selles osas
2
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Seletuskirjas (lk 3) viidatakse muutumatu või enne kooskõlastust eraldi kohtumisi huvigruppidega ei
progresseeruva püsiva seisundi puhul KOV poolt toimunud.
koostatud juhtumiplaanile kui tõendile, mis tõendab
pikaajalist ja mitmekülgset abivajadust. Küsimus: kui Siiski nõustume, et EPIKoja suurem kaasamine eelnõude
vastavat juhtumiplaani ei ole või ei ole inimese väljatöötamisse on vajalik ja arvestame vajadusega
abivajadust KOV poolt hinnatud, siis kas see annab edaspidi aegsasti EPIKoda eelnõude väljatöötamisse
aluse hinnata seisundist tulenevad piirangud vähem kaasata selleks, et EPIKojal oleks võimalik anda võimalikult
avaldunuks/vähem püsivaks. kvaliteetne sisend.
Ettepanek 4
PISTS § 23 lg 6 p 3 kohaselt võetakse puude
raskusastme tuvastamisel arvesse kõrvalabi,
juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem
inimese eakohasest abivajadusest. Kas määruse
muudatusega on võimalik täpsustada ka viidatud
eakohast abivajadust ning selle
hindamise aluseid? Praktikas tekitab “eakohane
abivajadus” küsimusi ning kui lapse puhul
võimalik erinevaid oskuse vanusevahemikes
hinnata, siis tööealiste ja eakate inimeste puhul on
nö keskmist keeruline paika panna ja seega raske
millestki konkreetsest lähtuda
Ettepanek 5
EPIKoda soovib olla eelnõude välja töötamisse
kaasatud, samuti on eesmärk anda eelnõudele
võimalikult kvaliteetne ja võrgustiku kaasamise teel
saadud sisend. Paljud Sotsiaalministeeriumi
vastutusalas olevad valdkonnad on otseselt seotud
puuetega inimeste ja krooniliste haigete eluolu ja
võrdset kohtlemist puudutavate küsimustega, seega
palume kaasata EPIKoda aegsasti ning tutvustada
eelnõusid ja planeeritavaid muudatusi varem.
Praegusel kujul ei ole võimalik 5 tööpäeva jooksul
võrgustikult sisulist tagasisidet küsida ning ka
3
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
EPIKoja väikesearvulisel tegevmeeskonnal oma
tihedaid kalendreid ootamatult laekuvate
õigusaktide eelnõude tagasisidestamiseks ümber
tõsta. Kaasamise sisukus ja tagasiside kvaliteet
saab parem, kui teha eelnõude osas tutvustavad
veebikohtumised, mahukamate eelnõude puhul
kirjalikud kokkuvõtted, vajadusel kohtumised laiema
võrgustikuga, ning tööplaanide ja eelnõude
menetlemise osas anda ajakavaline ülevaade nii iga
kalendriaasta alguses kui sõltuvalt tööde arvust ja
mahust vastavalt kvartaalselt või kord poolaasta
jooksul.
Eesti Ettepanek 1 Ettepanek 1
Rehabilitatsiooniasutu Olete palunud eelnõu kohta arvamust avaldada 5 Täname ettepaneku eest ja arvestame võimaluse korral
ste Liit tööpäeva jooksul. Vabariigi Valitsuse ettepanekut edaspidistes kooskõlastustes.
reglemendi § 7 lõike 3 kohaselt on ministri määruse
kooskõlastamise tähtaeg üldjuhul 10 Selgitame, et ministri määruse eelnõu kooskõlastamise
tööpäeva. Eelnõu kaaskirjast ega seletuskirjast ei tähtaeg on üldjuhul tõesti 10 tööpäeva, kuid kuna antud
nähtu kiireloomulisuse asjaolud. Teeme juhul on tegemist määrusega, mille muutmine on otseselt
taaskord ettepaneku muuta eelnõude menetlemise seotud Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud
praktikat selliselt, et arvamuse sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
avaldamiseks ja seisukoha kujundamiseks oleks seadusega (510 SE), mille muudatused on varasemalt
mõistlik aeg ning sisulise tagasisidega oleks kooskõlastatud, siis palusime kooskõlastust 5 tööpäeva
võimalik arvestada. jooksul.
Ettepanek 2
Toetame eelnõu eesmärke seoses aja ja muude Ettepanek 2
ressursside kokku hoidmisega, vähendades Täname toetuse eest.
bürokraatiat ning pikendades puude kestvust.
Soovime avaldada tunnustust, et teatud Ettepanek 3
juhtudel puude määramise sagedus väheneb, mis Täname ettepaneku eest, kuid selgitame, et ettepanekuga
on teenuse sihtrühmale väga positiivne. ei tegeleta selle eelnõu menetlemise raames ja
Ettepanek 3 ettepanekut on mõistlik arutada eraldiseisvalt.
4
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Juhime Teie tähelepanu, et noore jaoks tähendab
puude määramine kuni 16-aastaseks
saamiseni täiendavat bürokraatiat erinevate
hindamiste tõttu (töövõime,
rehabilitatsioonivajaduse hindamine jne) ning
rehabilitatsiooniteenuse osutamise
järjepidevus võib katkeda ja tekib lünk perioodil, mil
õppival noorel on just tuge vaja. Eesti
Rehabilitatsiooniasutuste Liidul on olukorrale
pakkuda võimalikke lahendusi ja oleme valmis
neid Teile tutvustama.
5