Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 17.06.2022 nr 50 Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 alusel. Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 ja § 24 lõike 6 alusel.“; 2) paragrahvi 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) muutumatu või progresseeruv püsiv seisund – terviseandmetega tõendatud seisund, mille puhul püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt inimese tegutsemisvõime piirangud samal tasemel või tõenäoliselt süvenevad.“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, võttes arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist: 1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust; 3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline; 4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.“; 4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lapsel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.“; 5) paragrahvi 5 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „on tuvastatud ajas“ sõnadega „lapsel on“;  2 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vanaduspensioniealisel inimesel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise aluseid lastel ja vanaduspensioniealistel. Määruse nr 18 muudatused on seotud võimalusega tuvastada vanaduspensioniealistel muutumatu ja progresseeruva seisundiga inimestel puude raskusaste eluajaks. Samuti on täpsustatud muutumatu ja progresseeruva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega. Täiendavalt on täpsustatud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamist, et luua parem õigusselgus, mis omakorda aitab kaasa läbipaistvamate puude raskusastme tuvastamise ekspertiisi otsuste tegemisele. Määruse nr 18 muudatused on seotud täiendustega, mis tehti Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE). 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kadri Mets (626 9145, [email protected]) ja laste ja perede osakonna nõunik Marge Hindriks (626 9216, [email protected]). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Elo Reitalu (626 9328, [email protected]) ja Mari Sarv (626 9363, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE). Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 08.05.2020, 10. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 6. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit ning luuakse seos puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 24 lõikega 6, mille volitusnorm on seni olnud täitmata. Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) täiendati PISTS § 24 lõiget 6 vanaduspensioniealistega, kellel on muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral võimalik tuvastada puude raskusaste eluajaks. Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga laste puude raskusastme tuvastamise tingimused on määruses nr 18 olnud kajastatud juba varem. Määruse punktiga 2 sõnastatakse uuesti määruse § 2 punktis 9 sätestatud termin muutumatu või progresseeruv püsiv seisund. Muutumatu või progresseeruv püsiv seisund oli määruses nr 18 sõnastatud ka varem, kuid kõnealuse määrusega on mõistes tehtud täpsustus, mis kirjeldab muutumatu või progresseeruva seisundi olemust paremini ja mille kohaselt ei ole seisund enam seotud ainult raske või sügava puude raskusastmega, vaid on seotud inimese püsivate tegutsemisvõime piirangutega. Praktilise töö käigus on selgunud, et muutumatut ja progresseeruvat seisundit ei ole mõistlik kitsendada raske ja sügava puude raskusastmega ning vajadus tuvastada puude raskusaste pikemaks ajaks võib olla ka keskmise puudega lastel või vanaduspensioniealistel. Edaspidi käsitatakse muutumatu või progresseeruva püsiva seisundina terviseandmetega tõendatud seisundit, mille puhul püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt inimese tegutsemisvõime piirangud samal tasemel või tõenäoliselt süvenevad. Muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista terviseandmetega kinnitatud ja tõendatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja ravivõimaluste juures ei muutu paremuse poole. Püsiv seisund on olukord, kus isiku tegevusvõime jääb alaliselt piiratuks. Sellistel juhtumitel saab SKA ekspertarst hinnata, kas olukord on paranemise prognoosita, s.o tegevusvõime ei saa paraneda ühegi meetmega. Näitena võib tuua pervasiivsete arenguhäirete alamliigi Retti sündroomi, mille puhul haigus avaldub 6–18 kuu vanuselt, areng seiskub ja taandarenevad nii oskused kui arusaamine. Retti sündroomiga inimesed võivad elada kuni täisealiseks saamiseni, kuid ravivõimalused puuduvad ning eesmärk on vaid leevendada haiguse ilminguid. Võrdluseks võib näitena kõrvale tuua pervasiivsete arenguhäirete teise alamliigi Aspergeri sündroomi, mis ei pruugi puuet põhjustada, sest need lapsed on sageli normintellektiga ja saavad tavakoolis hakkama. Neil võib olla hariduslik erivajadus, kuid ei pruugi olla puude raskusastet. Kui ekspertarstil on vaja veenduda muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi puhul lapse elukeskkonna piirangutes, on tal võimalik küsida lapse seaduslikult esindajalt nõusolekut sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist juhtumiplaani, tegevuskava andmete ja muude dokumentide saamiseks. Kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) peab olema SHS § 9 alusel koostanud juhtumiplaani, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel. Muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi korral vajab laps mitme valdkonna tuge, mistõttu tuleks selleks muu hulgas kasutada abivajaduse hindamise tulemusi või juhtumiplaani. Kui KOV tuvastab abivajaduse hindamisel, et lapse seisund on muutunud ning vajab tõenäoliselt ümberhindamist, peaks KOV sellest SKA-d teavitama. Sellisel juhul on SKA-l võimalik ühendust võtta lapsevanemaga ja paluda tal teha uus puude tuvastamise taotlus. Automaatseks ümberhindamiseks SKA-l KOV-i teate peale õigust ei ole. Ühe lisatingimusena tuleb muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi puhul arvesse võtta, et esimesel kolmel eluaastal toimub lastel väga kiire ja ulatuslik areng. Õigeaegse sekkumise ja abi korral võivad terviseseisund ja sellest tulenev tegevusvõimekus paraneda. Sageli ei saa sedavõrd varases vanuses hinnata lapse seisundit püsivalt muutumatuks või tervisehäiret kindlasti progresseeruvaks. Seetõttu on korduvhindamine tavapäraselt vajalik ja põhjendatud. Võivad esineda ka üksikud väga rasked diagnoosid või sündroomid, mille puhul on põhjendatud esmakordsel hindamisel puude kestuse tuvastamine kuni lapse tööealiseks saamiseni. Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi põhjustaja vanaduspensioniealistel inimestel võib olla näiteks Parkinsoni tõbi, skisofreenia, dementsus, Alzheimeri tõbi, mõõdukas, raske või sügav vaimne alaareng, hulgiskleroos, parapleegia ehk mõlemapoolehalvatus ja tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus, pimedus ja nõrknägevus, närvisüsteemi mujal klassifitseerimata muud degeneratiivhaigused, peaajuinfarkt, südamepuudulikkus, peaajuveresoonte haiguse jääknähud ning ateroskleroos. Muutumatu või progresseeruv seisund võib tekkida ka muu diagnoosi esinemise korral või mitme diagnoosi koosmõjul. Eespool välja toodud diagnooside korral on enamasti tegemist pikaajalise seisundiga, mille puhul ei ole inimese terviseseisund ja iseseisev hakkamasaamine tagasipööratav ning eelduslikult inimese abivajadus pigem suureneb ja inimest ei ole võimalik tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste juures aidata. Kui SKA-l on vaja veenduda muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi puhul vanaduspensioniealise elukeskkonna piirangutes, on tal võimalik küsida isiku või tema seadusliku esindaja nõusolekut STAR-ist juhtumiplaani, tegevuskava andmete ja muude dokumentide saamiseks. Seejuures ei ole juhtumiplaani olemasolu eeltingimuseks, et ekspertarst saaks muutumatu või progresseeruva seisundi tõttu vanaduspensioniealisel inimesel puude tuvastada eluajaks. KOV peab olema SHS § 9 alusel koostanud juhtumiplaani, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel. Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral võib vanaduspensioniealine inimene vajada mitme valdkonna tuge, mistõttu tuleks selleks muu hulgas kasutada abivajaduse hindamise tulemusi või juhtumiplaani. Määruse punktiga 3 täiendatakse määruse § 5 lõikega 11. Lõikega 11 täpsustatakse PISTS § 23 lõike 6 punkte 3 ja 4. Lõikes 11 nähakse ette, et kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse hindamisel võetakse arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist: 1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust; 3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline; 4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Abivajadust põhjustava pikaajalise seisundina tuleks mõista seisundit, mis on prognoositava kestusega vähemalt kuus kuud või rohkem. Pikaajalise seisundi all on mõeldud sellist seisundit, mille tõttu on inimene terviseseisundist tulenevalt oma tegevustes piiratud tõenäoliselt pikemat aega kui näiteks haigestumise, olmevigastuse, liiklusvigastuse, kutsehaigestumise või tööõnnetuse tõttu. Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) muudeti PISTS-i vastavalt riigikohtu 18.10.2021 otsusele nr 3-20-130. Nimetatud otsuses on öeldud, et oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv, samuti on oluline hinnata abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse või vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse või vanaduspensioniealise inimese terviseseisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis. Ekspertiisi otsus kujuneb raviarstide poolt uuringute ja diagnoosidega kinnitatud keha funktsiooni kõrvalekallete alusel, mille tõttu on inimese hakkamasaamine tavaolukorras raskendatud, piiratud või takistatud. Kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve sätet on PISTS § 23 lõikes 6 täpsustatud, lisades, et puude raskusastme tuvastamisel võetakse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamisel arvesse eakohasest suuremat abivajadust ning vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata. Laste kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust hinnates võetakse puude raskusastme tuvastamisel olulise asjaoluna arvesse ka seda, kas ravitoimingute tegemine jääb tavapärase isikuhoolduse kohustuse raamidesse perekonnaseaduse § 124 tähenduses. Määruse punktiga 4 tehakse tehniline täpsustus varem kehtinud sättes. Varem kehtinud sätte järgi ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund. Täiendusega lisati, et lapsel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega. Täiendus on vajalik, et ühtlustada laste ja vanaduspensioniealiste sätete sõnastused. Määruse punktiga 5 tehakse tehniline muudatus ja määruse § 5 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „on tuvastatud ajas“ sõnadega „lapsel on“. Muudatus on vajalik, et ühtlustada ja selgemalt sõnastada nii laste kui ka vanaduspensioniealiste muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi säte. Määruse punktiga 6 täiendatakse määruse § 5 lõikega 5. Lõikes 5 sätestatakse, et vanaduspensioniealisel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui vanaduspensioniealisel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund. Siiani oli PISTS-i alusel võimalik vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusaste maksimaalselt viieks aastaks, sõltumata inimese seisundist. Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) loodi muutumatu ja progresseeruva seisundi korral võimalus puude raskusaste tuvastada vanaduspensioniealisel inimesel eluajaks. See vähendab tarbetut bürokraatiat inimese ja SKA jaoks juhtumite puhul, kus inimese seisund jääb alaliselt piiratuks. Puude raskusaste tuvastatakse eluajaks juhul, kui vanaduspensioniealisel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega. Muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista terviseandmetega kinnitatud ja tõestatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja ravivõimaluste juures ei muutu paremuse poole. Püsiv seisund on olukord, kus isiku tegevusvõime jääb alaliselt piiratuks, mistõttu ei saa isik iseseisvalt hakkama. Sellistel juhtudel on SKA ekspertarstil võimalik hinnata, kas olukord on paranemise prognoosita ja inimese tegevusvõime ei saa paraneda teadaolevate toetavate meetmetega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on võimaldada SKA ekspertarstil tuvastada muutumatu ja progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealisel inimestel puude raskusaste eluajaks. Samuti on täpsustatud muutumatu ja progresseeruva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega. Täiendavalt on täpsustatud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamist, et luua parem õigusselgus, mis omakorda aitab kaasa läbipaistvamate puude raskusastme tuvastamise ekspertiisi otsuste tegemisele. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste korraldusele ja andmekaitsealane mõju. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju vanaduspensioniealisele inimesele Kehtiva õiguse kohaselt tuvastatakse vanaduspensioniealistel puude raskusaste raskusastmest sõltumata maksimaalse kestusega kuni viis aastat, mistõttu tuleb vanaduspensioniealisel inimesel või tema esindajal ka muutumatu seisundi korral esitada puude raskusastme tuvastamise korduvtaotlus iga viie aasta tagant. Muudatuse tulemusel võimaldatakse edaspidi muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga vanaduspensioniealistel tuvastada puude raskusaste eluajaks.1 Muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundiga vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord kehtestatakse määrusega. Määruses teatud tingimuste täpsustamine annab inimestele kindluse ning need aitavad täpsemalt aru saada sellistel juhtudel SKA poolt puude raskusastme tuvastamise protsessist ja menetlemise nõuetest. 2021. aastal tuvastati keskmise puudega vanaduspensioniealistel uus puude raskusaste maksimaalseks lubatud ajaks ehk viieks aastaks 3796 juhul (78,7% kõigist vanaduspensioniealistest, kellel tuvastati keskmine puue), sügava puude raskusastme korral 2562 juhul (89,6% kõigist vanaduspensioniealistest, kellel tuvastati sügav puude raskusaste) ning raske puude raskusastme korral 9296 juhul (89,9% kõigist vanaduspensioniealistest inimestest, kellel tuvastati raske puue). Näiteks 20-aastase perioodi jooksul, sõltuvalt inimese elueast, tuleb praegu 5-aastase puude raskusastme tähtaja korral muutumatu seisundiga vanaduspensioniealisel pöörduda SKA-sse ja esitada taotlus 3–5 korral. Muudatus vähendab oluliselt muutumatu seisundiga vanemaealiste inimeste või nende esindajate koormust puude raskusastme korduvtaotlemisel. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on puudega vanemaealiste jaoks olulise mõjuga. Mõju puudega lastele ja nende peredele Puudega lapsele sai muutumatu või progresseeruva püsiva seisund korral, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega, tuvastada raske või sügav puude raskusaste kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni. Käesoleva muudatusega laiendatakse sama võimalust ka keskmise puude raskusastmega lastele. Laiendus kutsutakse ellu, sest praktilise töö käigus on SKA tuvastanud, et taolise püsiva seisundi tunnusega lapsi esineb ka keskmise puude raskusastmega laste seas ning sel juhul on mõistlik tuvastada puue pikemaks ajaks kui tavapärane kolm aastat. Sihtrühma suurus on 30.04.2021 seisuga ca 300 last (arvestuse aluseks on võetud kuulmis-nägemislanguse ja kerge vaimse alaarengu diagnoosiga lapsed, kellel on tuvastatud keskmine puude raskusaste). Tegemist on tõenäoliselt vähemuutuva seisundiga ning juhul, kui lapse terviseseisund peaks halvenema, on vanemal alati võimalus esitada ennetähtaegne puude raskusastme tuvastamise taotlus, et saada uus hinnang lapse seisundile ja vajaduse korral tuvastada raskem puude raskusaste. 1 Üleminekul tööealisest vanaduspensioniealiseks võib puude raskusastme tuvastada pikemaks ajaks vaid erandjuhtudel, nt varem kinnitatud vaimse alaarengu diagnoosi korral. Kavandatud muudatuste mõju sihtrühmale saab lugeda positiivseks, kuivõrd määrusega seonduvalt väheneb lapsevanema/eestkostja koormus, sh ajakulu lapsele puude raskusastme taotlemisel. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on puudega laste ja nende perede jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju SKA-le Muudatuse kohaselt võib SKA ekspertarst edaspidi tuvastada vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme kestuse pikemalt kui viieks aastaks ja lastel kuni nende 16- aastaseks saamiseni sõltumata puude raskusastmest. Sellistel juhtumitel hindab SKA ekspertarst, kas inimese olukord on paranemise prognoosita, s.o inimese tegevusvõime ei saa paraneda teadaolevate toetavate meetmetega. Kui SKA ekspertarstil on vaja muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi puhul veenduda vanaduspensioniealise elukeskkonna piirangutes, on ekspertiisimeeskonnal isiku nõusoleku korral võimalik KOV-i vastava spetsialisti käest küsida juhtumiplaani, tegevuskava andmeid ja muid vajalikke dokumente. SKA hinnangul väheneks vanaduspensioniealiste muutumatute seisunditega korduvtaotluste arv hinnanguliselt 3000 võrra aastas, kui puude raskusastme maksimaalse kehtivuse aega pikendada. Näiteks 20-aastase perioodi jooksul, sõltuvalt inimese elueast, tuleb 5-aastase puude raskusastme tähtaja korral muutumatu seisundiga vanaduspensioniealisel pöörduda SKA-sse ja esitada taotlus 3–5 korral. Taotleja keskmine ajakulu taotluse esitamiseks on 1,42 tundi, keskmine arstlik ekspertiis kestab 30 minutit ning taotluse registreerimise, sisestamise, menetlemise ja otsuse koostamisega kaasnev ajakulu on 1,5 tundi. Seega väheneb pikemaks ajaks puude raskusastme tuvastamisega oluliselt SKA töökoormus: hinnanguliselt väheneks vanaduspensioniealistele isikutele tehtud ekspertiiside arv 3000 võrra aastas, mis hoiab aastas kokku umbes 1500 tundi ekspertarsti ja 4500 tundi peaspetsialisti tööaega. Lisaks vähendab ka keskmise puude raskusastmega laste puhul vähemuutuvate seisundite korral pikemaks ajaks puude raskusastme tuvastamine vähesel määral SKA töökoormust. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine. Sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb oluline positiivne mõju. Andmekaitsealane mõju Määruses on täpsustatud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamist, et luua parem õigusselgus, mis omakorda aitab kaasa läbipaistvamate puude raskusastme tuvastamise ekspertiisi otsuste tegemisele. Hindamise täpsustamine andmekaitsealast mõju kaasa ei too, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused ja andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid SKA, kelle poolne andmetöötlus toimub samas andmekogus (SKAIS) nagu siiani. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatus riigieelarves muudatusi kaasa ei too. Muudatused ei too kaasa ka mõjusid KOV-ide tegevustele. Mõju SKA-le on kirjeldatud seletuskirja eelmises punktis. Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) oli PISTS-i muudatusega seoses vajalik SKAIS2 infosüsteemi arendus, et lisada SKAIS2 süsteemi võimalus teha otsuseid pikemaks ajaks kui viis aastat. Seadusemuudatusest tulenev SKAIS2 väikearendus on valmis. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Omapoolse arvamuse esitasid Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit. Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Sotsiaalkindlustusamet Ettepanek 1 Täname ettepanekute eest. Eelnõu punktis 2 on kaks korda termin „püsivad“: „9) muutumatu või progresseeruv püsiv seisund – Ettepanekutega on arvestatud ja vastavad täiendused on terviseandmetega tõendatud seisund, mille puhul eelnõusse ja seletuskirja lisatud. püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt inimese tegutsemisvõime piirangud püsivad samal tasemel või tõenäoliselt süvenevad.“; Üks "püsivad" on ülearune. Seletuskirjas on õigesti. Ettepanek 2 Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu punkti 2 seletuskirjas toodud lause „Sellisel juhul on SKA-l võimalik ühendust võtta lapsevanemaga ja paluda tal teha uus puude tuvastamise taotlus, automaatseks ümberhindamiseks SKA-l KOV-i teate peale õigust ei ole.“ täpsustamist. Täpsemalt võiks nimetatud lause kirjutada kaheks lauseks järgmiselt: „Sellisel juhul on SKA-l võimalik ühendust võtta lapsevanemaga ja paluda tal teha uus puude tuvastamise taotlus. Automaatseks ümberhindamiseks SKA-l KOV-i teate peale õigust ei ole.“. Eesti Puuetega Bürokraatia vähendamine ning inimese vaatest Täname ettepanekute ja toetuse eest ning vastame Inimeste Koda süsteemi lihtsamaks tegemine on seadusloomes alljärgnevalt ettepanekutele eraldi. üks EPIKoja eesmärke. Leiame, et kõnealuse määruse eelnõu muutmisega saab samuti Ettepanek 1 bürokraatiat vähendada. Oleme ettepanekuga nõus ja vastav muudatus on eelnõusse sisse viidud. 1 Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Ettepanek 1 EPIKoda on seisukohal, et määruse eelnõu ja seda Ettepanek 2 toetav seletuskiri ei põhjenda, miks esmakordsel - Täpsustasime pikaajalist seisundit määruse puude raskusastme taotlemisel ei tuvastata seletuskirjas. vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu või - Täname ettepaneku eest, kuid täiendust, et progresseeruva püsiva seisundi korral puude terviseseisundist tulenevaid piiranguid hinnates raskusastet eluajaks. Sõltumata sellest, kas arvestataks lisaks abivahenditele ka ravi ja teenustega, inimesele määratakse puude raskusaste ei ole võimalik antud määruse muudatusega teha. esmakordselt või tehakse seda korduva hindamise Seda seetõttu, et see kitsendaks PISTS § 23 lõiget 6. käigus, on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund sama (vt näiteks toodud seisundid Ettepanek 3 sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste Täpsustasime ettepanekuga seoses seletuskirja. muutmise seadusega (510 SE)). EPIKoja ettepanek on võimaldada vanaduspensioniealistel tuvastada Ettepanek 4 muutumatu/progresseeruva seisundi korral puue Oleme teadlikud, et „eakohasuse“ mõiste tekitab praktikas elualgsena ka esmakordsel puude raskusastme tööealiste ja vanaduspensioniealiste osas küsimusi ja taotlemisel, vähendades sel moel asjatut vajab ajakohastamist ning täpsustamist PISTS-is. Siiski ei bürokraatiat ning vältides sama diagnoosi, seisundi, ole antud määruse muudatusega asjakohane teha paranemisväljavaadetega inimeste erinevat täpsustust, mis eeldab täpsemaid arutelusid. Seda kohtlemist. seetõttu, et määruse muudatus on seotud eelkõige Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande Ettepanek 2 seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) Määrusega täpsustatakse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust. Täpsustamist vajab: Ettepanek 5 - mida mõeldakse "pikaajalise seisundi" (määruses: Mõistame, et tegu on laiema ettepanekuga, mis puudutab abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline) all, kõiki Sotsiaalministeeriumi eelnõusid, mis EPIKojale - miks on terviseseisundist tulenevaid piiranguid arvamuse avaldamiseks saadetakse ning mis vajab hinnates arvestades üksnes abivahenditega, aga seetõttu eraldi täpsemat kokkulepet Sotsiaalministeeriumi mitte ravi ja teenustega (määruses: abivahendid ei ja EPIKoja vahel. kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid). Kuna tegu määrusega, mille muutmine on otseselt seotud Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande Ettepanek 3 seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE), mille muudatusi on varasemalt tutvustatud, siis selles osas 2 Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Seletuskirjas (lk 3) viidatakse muutumatu või enne kooskõlastust eraldi kohtumisi huvigruppidega ei progresseeruva püsiva seisundi puhul KOV poolt toimunud. koostatud juhtumiplaanile kui tõendile, mis tõendab pikaajalist ja mitmekülgset abivajadust. Küsimus: kui Siiski nõustume, et EPIKoja suurem kaasamine eelnõude vastavat juhtumiplaani ei ole või ei ole inimese väljatöötamisse on vajalik ja arvestame vajadusega abivajadust KOV poolt hinnatud, siis kas see annab edaspidi aegsasti EPIKoda eelnõude väljatöötamisse aluse hinnata seisundist tulenevad piirangud vähem kaasata selleks, et EPIKojal oleks võimalik anda võimalikult avaldunuks/vähem püsivaks. kvaliteetne sisend. Ettepanek 4 PISTS § 23 lg 6 p 3 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest. Kas määruse muudatusega on võimalik täpsustada ka viidatud eakohast abivajadust ning selle hindamise aluseid? Praktikas tekitab “eakohane abivajadus” küsimusi ning kui lapse puhul võimalik erinevaid oskuse vanusevahemikes hinnata, siis tööealiste ja eakate inimeste puhul on nö keskmist keeruline paika panna ja seega raske millestki konkreetsest lähtuda Ettepanek 5 EPIKoda soovib olla eelnõude välja töötamisse kaasatud, samuti on eesmärk anda eelnõudele võimalikult kvaliteetne ja võrgustiku kaasamise teel saadud sisend. Paljud Sotsiaalministeeriumi vastutusalas olevad valdkonnad on otseselt seotud puuetega inimeste ja krooniliste haigete eluolu ja võrdset kohtlemist puudutavate küsimustega, seega palume kaasata EPIKoda aegsasti ning tutvustada eelnõusid ja planeeritavaid muudatusi varem. Praegusel kujul ei ole võimalik 5 tööpäeva jooksul võrgustikult sisulist tagasisidet küsida ning ka 3  Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele EPIKoja väikesearvulisel tegevmeeskonnal oma tihedaid kalendreid ootamatult laekuvate õigusaktide eelnõude tagasisidestamiseks ümber tõsta. Kaasamise sisukus ja tagasiside kvaliteet saab parem, kui teha eelnõude osas tutvustavad veebikohtumised, mahukamate eelnõude puhul kirjalikud kokkuvõtted, vajadusel kohtumised laiema võrgustikuga, ning tööplaanide ja eelnõude menetlemise osas anda ajakavaline ülevaade nii iga kalendriaasta alguses kui sõltuvalt tööde arvust ja mahust vastavalt kvartaalselt või kord poolaasta jooksul. Eesti Ettepanek 1 Ettepanek 1 Rehabilitatsiooniasutu Olete palunud eelnõu kohta arvamust avaldada 5 Täname ettepaneku eest ja arvestame võimaluse korral ste Liit tööpäeva jooksul. Vabariigi Valitsuse ettepanekut edaspidistes kooskõlastustes. reglemendi § 7 lõike 3 kohaselt on ministri määruse kooskõlastamise tähtaeg üldjuhul 10 Selgitame, et ministri määruse eelnõu kooskõlastamise tööpäeva. Eelnõu kaaskirjast ega seletuskirjast ei tähtaeg on üldjuhul tõesti 10 tööpäeva, kuid kuna antud nähtu kiireloomulisuse asjaolud. Teeme juhul on tegemist määrusega, mille muutmine on otseselt taaskord ettepaneku muuta eelnõude menetlemise seotud Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud praktikat selliselt, et arvamuse sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise avaldamiseks ja seisukoha kujundamiseks oleks seadusega (510 SE), mille muudatused on varasemalt mõistlik aeg ning sisulise tagasisidega oleks kooskõlastatud, siis palusime kooskõlastust 5 tööpäeva võimalik arvestada. jooksul. Ettepanek 2 Toetame eelnõu eesmärke seoses aja ja muude Ettepanek 2 ressursside kokku hoidmisega, vähendades Täname toetuse eest. bürokraatiat ning pikendades puude kestvust. Soovime avaldada tunnustust, et teatud Ettepanek 3 juhtudel puude määramise sagedus väheneb, mis Täname ettepaneku eest, kuid selgitame, et ettepanekuga on teenuse sihtrühmale väga positiivne. ei tegeleta selle eelnõu menetlemise raames ja Ettepanek 3 ettepanekut on mõistlik arutada eraldiseisvalt. 4 Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Juhime Teie tähelepanu, et noore jaoks tähendab puude määramine kuni 16-aastaseks saamiseni täiendavat bürokraatiat erinevate hindamiste tõttu (töövõime, rehabilitatsioonivajaduse hindamine jne) ning rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjepidevus võib katkeda ja tekib lünk perioodil, mil õppival noorel on just tuge vaja. Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidul on olukorrale pakkuda võimalikke lahendusi ja oleme valmis neid Teile tutvustama. 5