Sotsiaalministri määruste muutmise määrus

MINISTRI MÄÄRUS 16.06.2022 nr 49 Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 lõike 4 alusel. § 1. Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruses nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punktist 29 jäetakse välja sõnad „ja füsiaatria“; 2) paragrahvi 31 punktist 1 jäetakse välja sõnad „füsiaatria ja“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) radioloogia – nukleaarmeditsiin“. § 2. Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ § 2 lõike 3 punktist 15, § 13 lõike 1 punktist 10, §-st 26 ja §-st 60 jäetakse välja sõnad „ja füsiaatria“. § 3. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruses nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 ja lõike 3 punkt 20 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 21 sõnastatakse järgmiselt: „21) taastusravi, sealhulgas spordimeditsiini lisapädevusega;“; 3) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) radioloogia, sealhulgas nukleaarmeditsiini lisapädevusega;“;  2 4) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) sünnitusabi ja günekoloogia;“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Enne 2022/2023. õppeaastat taastusravi ja füsiaatria residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida taastusravi ja füsiaatria residentuur kestusega kolm aastat kuni 31. augustini 2027. a. (6) Enne 2022/2023. õppeaastat sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida sünnitusabi ja günekoloogia residentuur kestusega neli aastat kuni 31. augustini 2028. a.“. § 4. Määruse rakendamine Käesolevat määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 31. maist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruste muutmise vajadus tuleneb erialaseltside viimastel aastatel tehtud taotlustest ning Tartu Ülikooli 13.04.2022 ettepanekust. Määruste muutmise eesmärk on pikendada Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Tartu Ülikooli kokkuleppel kahe residentuuriprogrammi kestust, parandada ühe eriala nimetust ning lisada ühele erialale lisapädevus. 2022. aastal vastuvõtuks on Tartu Ülikoolile esitatud 30.04.2022 seisuga residentuuritellimus. Selleks, et Tartu Ülikool saaks tellimust täitma hakata, on vaja, et residentuuriprogrammide muudatused hakkaksid kehtima ja oleksid Haridus- ja Teadusministeeriumis registreeritud 2022. aasta mais. Pikendatud residentuuriprogrammid (taastusravi, sünnitusabi ja günekoloogia) ja lisapädevuse radioloogia erialale on kinnitanud Sotsiaalministeerium ning ülikooli senat. Vastuvõtt uuendatud programmidele on planeeritud käesoleva aasta sügisest. Määruse peamine eesmärk on parandada Eestis eriarstiks õppivate inimeste hariduse kvaliteeti ning viia erialade õppeprogrammid vastavusse EL-i erialade standardite ja juhistega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Katre Trofimov (e-post: [email protected]; telefon: 626 9308) ja nõunik Reena Müller (e-post: [email protected]; telefon 626 9161). Määruse muudatuste väljatöötamisse on olnud kaasatud Tartu Ülikooli ja erialade esindajad. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post: [email protected]; telefon: 626 9165). 1.3. Märkused Määruse ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruste muutmise eesmärk Esimene eesmärk on nimetada ümber taastusravi ja füsiaatria eriala ning pikendada vastavat residentuuriprogrammi kolmelt aastalt neljale aastale. Uueks nimetuseks saab „taastusravi, sealhulgas spordimeditsiini lisapädevusega“. Taastusravi on eestikeelne korrektne ja üheselt mõistetav termin ning mõlema eriala üldjuhendaja poolt kinnitatud. Tulevikus jääb kaks eriala: taastusravi kestusega neli aastat ja taastusravi spordimeditsiini kõrvalerialaga kestusega samuti neli aastat. Mõlemal erialal on aga eraldi hariduse infosüsteemi koodid. Residentuuri läbinud arst on vastavalt läbitud programmile kas taastusarst või taastusarst spordiarsti kõrvalerialaga. Sarnaselt on ka käesoleval ajal olemas erinevaid residentuuriprogramme, mille lõpus toimub spetsialiseeriumine. Enamikus Euroopa riikides on taastusravi (Physical and Rehabilitation Medicine) iseseisev eriala. Residentuuri kestus on keskmiselt neli (3–6) aastat. Eesti on seni ainus Euroopa riik ja ainus organisatsiooni European Union of Medical Specialists (UEMS) liikmesriik, kus taastusravi residentuur kestab ainult kolm aastat. Arvestades taastusarstile esitatavaid nõudeid (orienteerumine väga mitmete ja erinevate haigusseisundite diagnostikas, medikamentoosses ravis jm ravivõimalustes, inimesele kui tervikule kompleksse lähenemise vajadus), on vältimatult vajalik pikendada residentuuri kestust vähemalt nelja aastani. Haigusseisundid, millega taastusarst tänapäeval enamasti kokku puutub, on: luu-lihaskonna kahjustused, neuroloogilised häired, traumad, amputatsioonid, vaagnaorganite düsfunktsioon, kardiorespiratoorne puudulikkus, krooniline valu, pahaloomuliste kasvajatega kaasnevad 1 seisundid, kirurgilise ravi (sh bariaatrilise ravi järgne taastusravi) komplikatsioonid, elundite siirdamise eelsed ja järgsed seisundid, kuid ka kaasasündinud puuded (sh PCI jpt), nüüdseks ka COVID-19. Vastavalt Euroopa Eriarstide Ühenduse taastusravi sektsiooni (UEMS PRM Section and Board) juhistele peab sertifitseeritud taastusarst omama kliinilist pädevust eri valdkondades, milleks kehtiv programm piisavat ettevalmistust ei sisalda. Seda eelkõige kliiniliste (radioloogia) ja funktsionaalsete uuringute kasutamises ja interpreteerimises, spetsiifiliste taastusraviprotseduuride (sh botuliintoksiini süsted, intraartikularsed süsted, funktsionaalne elektriline stimulatsioon) valdamises ja abivahendite (sh ortoosid, eksoproteesid, kõrgtehnoloogilised abivahendid) kohaldamises. Taastusarst peab orienteeruma väga erinevate haigusseisundite (pediaatriast kuni siirdatud organitega haigete taastusravini) diagnostikas ja ravis. Ei ole haruldased ka olukorrad, kus just taastusravi struktuurides rakendatakse diferentsiaaldiagnostilisi meetodeid selgitamaks patsiendi patoloogia olemust ja ravitakse akuutseid kliinilisi seisundeid. Residentuuri kestuse pikendamine annab võimaluse täiendada kohustuslike tsüklite nimekirja kolme tsükliga: sisemeditsiin, radioloogia ja onkoloogia. Valiktsüklitesse on planeeritud infektsioonhaigused, erakorraline meditsiin ja psühhiaatria. Planeeritav lisa-aasta annab võimaluse spetsialiseeruda taastusravi kitsamal erialal ja vastavalt sellele lülitada programmi spetsiifiline väljaõpe, näiteks botulinum-toksiini süsted neuroloogilises taastusravis spetsialiseerujal, intraartikulaarsed süsted ortopeedilises taastusravis jne. Vähemalt nelja-aastane taastusravi eriala residentuur tagaks rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele vastava taastusarstide ettevalmistuse ja eriala jõudsama arengu Eestis. Teine eesmärk on pikendada sünnitusabi ja günekoloogia residentuuriprogrammi neljalt aastalt viiele aastale. Naistearstide koolituse programm tuleb viia vastavusse Euroopa Liidus kehtivate nõuetega. EBCOG (European Board and College of Obstetrics and Gynaecology) ühendab Euroopa riikide naistearstide eriala organisatsioone. EBCOGi eesmärk on parandada naistele ja vastsündinutele suunatud abi, välja on töötatud sünnitusabi ja günekoloogia standardid (kvaliteedinõuded), baasnõuded erialase väljaõppe harmoneerimiseks Euroopas, rakendatud on residentuuri õpet korraldavate haiglate akrediteerimine. Eestis tehti akrediteerimine 01.06.2016 Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus ning Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus. Kõik kolm residentuuri õppebaasi said akrediteeringu, kuid ühe puudusena ja parandamist vajava asjaoluna toodi välja residentuuri õppeaja mittevastavus Euroopas kehtivatele nõuetele, st et sünnitusabi ja günekoloogia residentide miinimumõppeaeg peab olema viis aastat. EBCOG on välja töötanud programmi „Project for Achieving Consensus in Training“ (EBCOG- PACT https://docs.wixstatic.com/ugd/9397c7_890284204d2a4bce93c7f4ae753ae283.pdf), milles on kirjeldatud põhinõudeid sünnitusabi ja günekoloogia residentide koolitamiseks, programmi kestus on vähemalt viis aastat. Sünnitusabi ja günekoloogia on laiapõhjaline eriala. Naistearstiks saamiseks on vajalikud teadmised rasedate jälgimisest nii normi kui patoloogia, sh kaasuvate raskete haiguste korral, sünnieelsest diagnostikast, lootemeditsiinist ja loote seisundi jälgimisest, normaalse ja patoloogilise sünnituse juhtimisest. Eriala sisaldab tegutsemist erakorralistes ja kriitilistes situatsioonides, et olla valmis elustama nii vastsündinut kui täiskasvanut, omades teadmisi vastsündinute sünnitusjärgse adaptatsiooni ja seisundi hindamise kohta. Naistearstil peab olema valmisolek osutada operatiivset sünnitusabi, ta peab omama häid teadmisi naistehaiguste, reproduktiivmeditsiini ja endokrinoloogia alal, tegelema prekantserooside, hea- ja pahaloomuliste kasvajate raviga. Residentuuri jooksul tuleb omandada head kirurgilised oskused nii avatud kui endoskoopilisteks lõikusteks. Samuti peab ta olema valmis nõustama nii naist kui perekonda 2 keerulistes ja eetiliselt tundlikes situatsioonides, tegelema naise tervise probleemide ja nende ennetamisega kogu naise elukaare jooksul, sh nõustama kontratseptsiooni ja pereplaneerimise teemal. Lisaks nimetatule on vajalik ettevalmistus uroloogia ja urogünekoloogia valdkonnas, vaagnapõhja kirurgias, teadmised intensiivravist, üldkirurgiast, dermatoveneroloogiast ja geneetikast. Nelja-aastane õppeprogramm on liiga lühike, et saada piisav ja kaasaja nõuetele vastav laiapõhjaline ettevalmistus ning omandada head käelised/kirurgilised oskused. Sünnitusabi ja günekoloogia on kirurgiline eriala, Eestis on kirurgiliste erialade residentuuri kestus viis aastat. Eesti on siiani Euroopa Liidus üks väheseid riike, kus residentuuri pikkus sünnitusabi ja günekoloogia erialal ei ole viie aasta pikkune. Enamikus Euroopa riikides on sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri pikkuseks 5–7 aastat. Kolmas eesmärk on lisada radioloogia residentuuriprogrammi lisapädevus nukleaarmeditsiini näol. European Union of Medical Specialists (UEMS) tunnustab iseseisvate eriarstiabi erialadena nii nukleaarmeditsiini kui radioloogiat. Käesoleva täienduse eesmärk on täiendada seni kehtinud radioloogia eriala programmi selliselt, et selle programmi alusel oleks võimalik omandada nukleaarmeditsiin radioloogia kõrvalerialana. Nukleaarmeditsiini valdkonna tervishoiuteenuste tunnuseks on lahtiste kiirgusallikate ja spetsiifilise aparatuuri kasutamine haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Nende teenuste osutamiseks on vajalikud erioskused personali, patsientide ja keskkonna kiirgusohutusest, meditsiinikiirituse põhjendatud ja optimeeritud rakendamisest, spetsiifiliste implanteeritavate ja mitteimplanteeritavate meditsiiniseadmete toimimise ja kvaliteedi tagamise põhimõtetest, radiofarmaatsiast ja kliinilisest radiofarmakoloogiast, nukleaarmeditsiini füüsikalistest ja matemaatilistest alustest, aga samuti üksikasjalikud teadmised ja oskused tõenduspõhiste nukleaarmeditsiini diagnostika- ja raviprotseduuride teostamisest. Lisaks sellele on nukleaarmeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikud teadmised kaasaegsest radioloogiast, eriti arvestades hübriidkuvamise (SPET/KT, PET/KT, PET/MRT) meetodite arengut. Eestis osutatakse nukleaarmeditsiini tervishoiuteenuseid alates 1940ndatest, käesoleval ajal Tartu Ülikooli Kliinikumis, Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Nukleaarmeditsiini areng on toimunud kooskõlas Eesti radioloogia arengukavaga 2001–2015 ja nukleaarmeditsiini arengukavaga aastani 2020 (avaldatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel). Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse avaldatud protseduuride klassifikaatoris on loetletud üle 200 nukleaarmeditsiini diagnostika- ja raviprotseduuri, mille teostamine on Eestis võimalik. Eesti Haigekassa rahastab nukleaarmeditsiiniteenuste osutamist igal aastal enam kui 5 miljoni euroga. Alates 2021. aastast on tervishoiuteenuste loetellu kantud täiendavad tõenduspõhised nukleaarmeditsiini diagnostika- ja raviprotseduurid. Nukleaarmeditsiini tervishoiuteenuseid osutavad arstid kuuluvad 2004. aastal asutatud Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi (ENMS), mis teeb koostööd Euroopa Nukleaarmeditsiini Assotsiatsiooniga (EANM) ja UEMS-i nukleaarmeditsiini sektsiooniga. Nukleaarmeditsiiniteenuste osutamiseks vajalikku pädevust hindab Eesti Radioloogia Ühingu (ERÜ) juures tegutsev pädevuse hindamise komisjon (varem tervishoiuministeeriumi radioloogia eriala atesteerimiskomisjon). Käesoleval ajal tutvustatakse radioloogia residentuuri programmis nukleaarmeditsiini lühidalt ja selle ala spetsialiste välja koolitamata, nagu seda näeb ette Euroopa Radioloogia Ühingu poolt heaks kiidetud residentuuri raamprogramm. Nukleaarmeditsiiniteenuseid osutavad arstid on saanud oma väljaõppe iseseisvuse taastamise eelsesse perioodi jäävatel spetsialiseerumiskursustel või radioloogia residentuuri ajal võetud valiktsüklite, spetsialiseerumise järgsete täiendkoolituste ja praktilise töö kaudu. Analüüsides UEMS-i poolt välja töötatud dokumenti „Training Requirements for the Specialty of Nuclear Medicine“ ja Euroopa Radioloogia Ühingu poolt heaks kiidetud residentuuri raamprogrammi, on Eesti Radioloogia Ühing ja Eesti Nukleaarmeditsiini Selts koos Tartu Ülikooli radioloogia õppetooliga jõudnud ühisarvamusele, et omandades radioloogia eriala residentuuri 3 programmis 4.–5. aastal valikainetele ette nähtud 13 kuu jooksul spetsiifilised nukleaarmeditsiini puudutavad oskused, on radioloogia ja nukleaarmeditsiini õppekava kombinatsioonis võimalik omandada piisavad teadmised ja oskused, et edukalt töötada nii radioloogia kui nukleaarmeditsiini alal. Planeeritav muudatus tagab arst-residentidele tänapäeva euroopalikele nõuetele vastava spetsialiseerumise võimaluse nukleaarmeditsiinis. Taotletav muudatus lihtsustaks nukleaarmeditsiinispetsialistide vaba liikumist Euroopas ning piiriülest nukleaarmeditsiiniteenuste osutamist. 3. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvides 1–3 on sisulised muudatused ning §-s 4 määruse rakendamise tähtaeg. Määruse §-ga 1 tehakse muudatused eriarstiabi erialade loetelu määruses. Määruse § 1 punktiga 1 jäetakse määruse § 3 punktist 29 välja sõnad „ja füsiaatria“, sest füsiaatria ei ole enam taastusravi lisapädevus, vaid spordimeditsiin. Määruse § 1 punktiga 2 jäetakse määruse § 31 punktist 1 välja sõnad „füsiaatria ja“. Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 31 ja lisatakse radioloogia eriala nimetusele nukleaarmeditsiini lisapäevuse nimetus. Vt põhjuseid eestpoolt. Määruse §-ga 2 jäetakse haigla liikide nõuete määruse § 2 lõike 3 punktist 15, § 13 lõike 1 punktist 10, §-st 26 ja §-st 60 välja sõnad „ja füsiaatria“. Määruse §-ga 3 tehakse muudatused residentuuri raamnõuete määruses. Määruse § 3 punktiga 1 tunnistatakse määruse § 4 lõike 2 punkt 5 ja lõike 3 punkt 20 kehtetuks seoses taastusravi ja füsiaatria eriala residentuuri kestuse pikenemisega kolmelt aastalt neljale ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala residentuuri kestuse pikenemisega neljalt aastalt viiele. Määruse § 3 punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõike 3 punkti 21 seoses taastusravi ja füsiaatria eriala residentuuri kestuse pikenemisega kolmelt aastalt neljale ning eriala nimetuse muutumisega. Taastusravi ja füsiaatria asemel sätestatakse eriala uueks nimetuseks „taastusravi, sealhulgas spordimeditsiini lisapädevusega“. Spordimeditsiini lisapädevus oli juba varem nelja- aastane residentuuriprogramm taastusravi juures. Määruse § 3 punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõike 4 punkti 13 ja lisatakse radioloogia eriala nimetusele nukleaarmeditsiini lisapädevuse nimetus. Määruse § 3 punktiga 4 lisatakse määruse § 4 lõikesse 4 punkt 141 seoses sünnitusabi ja günekoloogia eriala residentuuri kestuse pikenemisega neljalt aastalt viiele. Määruse § 3 punktiga 5 lisatakse määruse §-i 10 rakendussätetena lõiked 5 ja 6 ning antakse üleminekuaeg nendeks juhtudeks, kui inimene on astunud residentuuri erialale enne selle pikendamist. Määruse § 4 on jõustumissäte. Määruse jõustumine tagasiulatuvalt on vajalik, et ülikool saaks alustada residentuuritellimuse vastuvõtuga seotud tegevusi hiljemalt juuni alguses. Selleks on Tartu Ülikoolil vaja veel õppekavad kinnitada Haridus- ja Teadusministeeriumis, et saada õppekavale Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) kood. EHIS-e kood õppekavale tekib sel hetkel, kui Tartu Ülikool esitab õppekava taotluse EHIS-esse. 4 Kuni õppekaval EHIS-es registreerimismärget juures ei ole, see aktiivseks ei muutu (seda pole olemas) ning Haridus- ja Teadusministeerium ei saa programme registreerida enne, kui raamnõuetes on vastavate tunnustega õppekava (nimi, õppeaeg jms). 4. Määruse terminoloogia Määruses ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Määrusega tehtavad muudatused ei oma sotsiaalset ega demograafilist mõju. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad täiendavad kulud 39 977,64 eurot alates 2025. aastast, mil pikenenud taastusravi residentuuriprogrammi 2022. aastal vastu võetud residendid jõuavad oma neljandale õppeaastale. 2026. aastast lisanduvad taastusravi täiendavate kulude kõrvale ka sünnitusabi ja günekoloogia residentide aastakulud kokku summas 136 133,32 eurot. Sotsiaalministeerium on esitanud residentuuriprogrammide pikendamise esialgsed arvutused jaanuaris 2022 ka Eesti Haigekassale ning saanud nõusoleku programmide pikendamisega edasi liikuda. Sotsiaalministeerium on esitanud määruse muutmisega seonduvate kulude katmiseks RES 2023– 2026 lisataotluse. Kui lisataotlusega käesoleval aastal rahastust ei tule, taotleb Sotsiaalministeerium seda uuesti järgmise perioodi planeerimisel ning vajaduse korral otsib katte oma vahenditest. Eesti Haigekassa võtab günekoloogia ja sünnitusabi ning taastusravi erialadel residentuuriõppe pikendamisega lisanduvad kulud arvesse oma eelarvest eriarstiabi rahastamise planeerimisel. 8. Määruse jõustumine Määrust rakendatakse alates 31.05.2022. Määruse rakendamine hiljemalt 2022. aasta mais on väga oluline, et ei oleks takistatud vastuvõtu korraldamine vastavalt Tartu Ülikoolile esitatud residentuuri tellimusele. 9. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele. Puutumus on eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumil. Aruteludesse kaasati Tartu Ülikool ja Eesti Haigekassa. Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Tartu Ülikoolile, Terviseametile ja Eesti Arstide Liidule. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas määruse eelnõu vaikimisi ja kooskõlastuskirja ei esitanud. Rahandusministeerium esitas tähelepaneku rahastuse kohta e-kirjaga ning Sotsiaalministeerium vastas tähelepanekule e-kirja teel. Terviseamet ja Eesti Haigekassa kooskõlastasid määruse eelnõu märkusteta. Tartu Ülikool rõhutas määruse rakendamise olulisust hiljemalt mais 2022. a. 5