Ministri määrus

MINISTRI MÄÄRUS 29.06.2022 nr 53 Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 33 lõike 7, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõike 46, § 34 lõike 1 ja § 38 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja § 42 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruses nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 saatelauses ja lõikes 2, § 3 punktis 1, § 4 lõikes 3 ja lõike 4 teises lauses, § 5 lõikes 2 ning lõigetes 13 ja 14 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ vastavas käändes; 2) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Konkursil osalevale isikule esitatavad nõuded (1) Konkursil osalevale isikule esitatav põhinõue on perearsti kvalifikatsiooni omamine või perearsti kvalifikatsiooni omandamine. (2) Eesti Haigekassal on õigus esitada nimistu moodustamise õigust taotlevale perearstile või perearsti kvalifikatsiooni omandavale peremeditsiini arst-residendile (edaspidi kandidaat) täiendavaid nõudeid perearsti tegevuskohast ja teeninduspiirkonna eripärast tulenevalt.“; 3) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjoni kuuluvad Eesti Haigekassa, Perearstide Seltsi ja perearsti teeninduspiirkonna järgse(te) kohalik(e)u omavalitsus(t)e volitatud esindajad. Komisjoni võib kuuluda Terviseameti volitatud esindaja.“; 4) paragrahvi 5 lõiked 7–9 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Eesti Haigekassa kehtestab: 1) kandidaatide hindamise kriteeriumid; 2) kandidaatide konkursi vestlusvooru lubamise kriteeriumid.  2 (8) Eesti Haigekassa otsustab avalduste esitamise tähtajast arvates kümne tööpäeva jooksul kandidaatide esitatud dokumentide alusel nende kandidaatide konkursi vestlusvooru lubamise ning vajaduse korral täiendava tähtaja andmise puuduvate dokumentide esitamiseks. (9) Eesti Haigekassa teeb konkursi vestlusvooru mittelubatud kandidaadile otsuse kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.“; 5) paragrahvi 5 lõige 15 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konkurss loetakse luhtunuks, kui konkursile kandideerimiseks avaldusi ei esitatud või kui ükski kandidaatidest ei osutunud sobivaks. Uue konkursi kuulutab välja Eesti Haigekassa. (2) Uue konkursi läbiviimisel lähtutakse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuetest, arvestades lõikes 3 sätestatud erisusega. (3) Konkursiteade avaldatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes 15 kalendripäeva enne dokumentide esitamise tähtaega.“. § 2. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ muutmine Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruses nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1, § 4 lõikes 2 ja lõike 4 teises lauses, §-s 7, §-s 8, §-s 10, §-s 11 ning § 12 lõikes 4 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõigete 3 ja 31 kohaselt on igal Eesti kodanikul, elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ning ravikindlustusseaduse § 5 lõike 1 kohaselt kindlustatud isikul õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada perearsti.“; 3) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 ning lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „aadress“ sõnadega „või välismaalase tegeliku elukoha aadress“; 4) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aadressi“ sõnadega „või välismaalase tegeliku elukoha aadressi“; 5) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eesti Haigekassa teeb nimistu koosseisu perearstile kättesaadavaks X-tee kaudu.“; 6) paragrahvi 12 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Eesti Haigekassa teeb muudatused nimistu koosseisus perearstile kättesaadavaks X-tee kaudu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõikes 43 sätestatud tähtaegadel.“. § 3. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ muutmine  3 Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel“ asendada sõnadega „perearstilt nimistu äravõtmisel“; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üleandja, mille kaudu perearst nimistut teenindas, säilitab nimistut puudutavaid dokumente kuni nende üleandmiseni üleandja tegevuskohas või muudes ruumides, milles on tagatud dokumentide hoidmiseks ja eriliiki isikuandmete kaitseks sobivad tingimused.“; 3) paragrahvi 2 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üleandja annab nimistut puudutavad dokumendid üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või viimase puudumisel Eesti Haigekassale perearstilt nimistu äravõtmise otsuses esitatud tähtajaks. (4) Eesti Haigekassa võib kohustada nimistut puudutavaid dokumente kas täielikult või osaliselt üle võtma nimistusse kuuluvate isikute ja perearsti teeninduspiirkonna teenindamiseks Eesti Haigekassa nimetatud perearsti asendajat või perearsti, kellele Eesti Haigekassa on kinnitanud perearstilt nimistu äravõtmisel vabanenud nimistu.“; 4) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse sõna „Terviseametile“ sõnadega „Eesti Haigekassale“. § 4. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ muutmine Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ämmaemandad“ lauseosaga „, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õed“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 34 ja 35 järgmises sõnastuses: „(34) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel on õigus, märkides retseptile oma ametinimetuse, välja kirjutada üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 32 loetletud ravimeid ja aineid. (35) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õde peab arstiga konsulteerima kõige harvem üks kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, et hinnata koos ravi jätkumist ja selle muutmise vajadust.“. § 5. Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruses nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:  4 „(5) Kemikaaliohutuse osakonna põhiülesanneteks on täita kemikaalide, sealhulgas biotsiidide ja detergentide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise alal liikmesriikidele ettenähtud ülesandeid ning korraldada ja juhtida toodete, sealhulgas mänguasjade, kemikaale sisaldavate toodete ja kosmeetikatoodete terviseohutuse hindamist; tagada mürgistusteabe kogumine ja töötlemine, mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele, sealhulgas mürgistusalase infoliini 16662 korraldamine ja ööpäevaringne nõustamine ning antidootide varu korraldamine.“; 2) paragrahvi 11 lõige 131 sõnastatakse järgmiselt: „(131) Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna põhiülesanneteks on tervishoiutöötajate ning proviisorite ja farmatseutide registreerimine; tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade väljastamine; tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutava isiku ülesannete täitmine; kiirabi korraldamine; tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade ja paigutuse üle arvestuse pidamine; tervishoiuteenuse osutajate tegevuse korraldamine kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal; riigi tervishoiuvaru moodustamise ja uuendamise korraldamine; osalemine töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja nende elluviimise korraldamine; meresõiduohutuse seaduse alusel tervisekontrolli tegija tunnustamine.“. § 6. Määruse rakendamine (1) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2022. a. (2) Määruse § 2 punkti 2, § 3 punkti 2, §-i 4 ja § 5 punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogu kiitis 1. juunil 2022. a istungil heaks valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (533 SE), millega muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks, muu hulgas parandatakse perearstinimistute teenindamise järjepidevust. Sellega seoses tuleb viia rakendusaktid seadustega kooskõlla. Määrusega muudetakse viit sotsiaalministri määrust, põhiliselt seoses õdede retsepti väljakirjutamise õiguse laienemisega ning üldarstiabi korralduse üleminekuga Terviseametilt Eesti Haigekassale. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Kaily Susi (e-post: [email protected]; tel 626 9171). Määruse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunikud Lily Mals (e-post: [email protected]; tel 626 9199) ja Susanna Jurs (e-post: [email protected]; tel 6269 731). 1.3. Märkused Määrus on seotud Riigikogus 1. juunil 2022. a vastu võetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) ja teiste seaduste muutmise seadusega (533 SE). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrust nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“. Punktidega 1 ja 2 asendatakse vajalikes kohtades sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ vastavas käändes, viimaks määruse vastavusse seadusega. Punktidega 2–7 täpsustatakse nimistu konkursi korda ja täpsustatakse määrust võimalusega osaleda konkursil ka peremeditsiini arst-residentidel. Edaspidi viib konkursi läbi Eesti Haigekassa. Täpsustatakse konkursikomisjoni ülesandeid ning lühendatakse korduskonkursile dokumentide esitamise tähtaega. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määrust nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“. Muudatused on õigustehnilised, viimaks määruse vastavusse seadusega. Terviseameti tegevused, mis anti üle Eesti Haigekassale, sätestatakse ka määruse tasandil vastavalt, ning määrusesse lisatakse välismaalasele perearsti teenuse osutamisel lähtumine tema tegeliku elukoha aadressist, kuna elukoht ei pea olema registreeritud. Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrust nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“. Punktidega 1, 3 ja 4 viiakse määrus kooskõlla seadusega.  2 Punktiga 2 asendatakse sõna „delikaatsete“ sõnaga „eriliiki“. Eriliiki isikuandmete alla kuuluvad enamus selliseid andmeid, mis varasema sõnastuse järgi olid Eestis käsitletavad kui delikaatsed isikuandmed. Nendeks on isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed (ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutised), terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega. Paragrahviga 4 muudetakse sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrust nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“. Punktiga 1 lisatakse ravimi väljakirjutamise õiguse omajate hulka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õed (eriõed), viies määruse vastavusse seadusega. Seejuures näeb ravimiseadus ette, et ravimi väljakirjutamise õigus on eriõel juhul, kui ta on alates 2019/20. õppeaastast lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistriõppe ja omandanud õendusabi eriala või kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse, mis kajastub tervishoiutöötajate riiklikus registris. Punktiga 2 tehakse täiendus, mis täpsustab, milliseid ravimeid ja mis juhul eriõde välja kirjutada võib. Sama nimekiri kehtib juba varem retseptiõigust omavatele õdedele. Paragrahviga 5 muudetakse sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määrust nr 82 „Terviseameti põhimäärus“. Punktiga 1 sätestatakse antidootide varu korraldamine kemikaaliohutuse osakonna ülesandena. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 572 lõigete 2 ja 3 kohaselt on antidootide varu moodustamine ning varu tagamine Terviseameti ülesanne. Terviseameti siseselt oli see ülesanne senini antud tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna pädevusse. Praktikas tegeleb antidootide varu korraldamisega Mürgistusteabekeskus, mis kuulub kemikaaliohutuse osakonna koosseisu. Punktiga 2 eemaldatakse tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna ülesannete hulgast üldarstiabi korraldamise ülesanded seoses nende üleminekuga Eesti Haigekassale ja lähtuvalt käesoleva eelnõu § 1 punktis 1 sätestatust antidootide varu korraldamise ülesanded. Muud tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna poolt täidetavad ülesanded jäävad samaks. Paragrahviga 6 sätestatakse määruse tagasiulatuv rakendamine 1. juulist ja teatud sätetes tagasiulatuv rakendamine 30. juunist 2022. a. Tagasiulatuv rakendamine on oluline, sest 30. juunil või 1. juulil jõustuvad seaduse muudatused ning nendest päevadest alates on tarvis rakendada ka määruseid. Kuna käesolev määrus ei jõua aga jõustuda 30. juunil või 1. juulil, siis õigusliku lünga vältimiseks peab olema alus määruse tagasiulatuvaks rakendamiseks. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus on tingitud seaduse muudatustest, mille mõjusid on hinnatud eelnõus 533 SE. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei lisandu täiendavaid kulusid ega vajalikke tegevusi.  3 6. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022. a. Määruse teatud sätteid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30. juunist 2022. a. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus on kooskõlastatud Terviseameti ja Eesti Haigekassaga. Kuna muudatused on seotud seaduseelnõuga 533 ning täpsustavad üksnes seaduse sätteid, siis määrust kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks EIS-i ei saadetud.