Haridus- ja teadusministri 22. detsembri 2021. a käskkirja nr 394 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks” muutmine

Kooskõlastamiseks: 29.06.2022 nr 8-2/22/2918 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Tartu Ülikool Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamise esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 22. detsembri 2021. a käskkirja nr 394 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Lisa 3. Seletuskiri 4. Metoodika ja eelarve_longituuduuring Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks” juurde Tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 2014-2020.15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ meetme tegevuse 15.1.5 „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „COVID-19 kriisiga võitlemine“ saavutamiseks. 2. Mõisted 2.1. Meetme juhtkomisjon – tegevuste juhtimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei, Terviseameti ja elluviija esindajatest moodustatud komisjon, kelle ülesandeks on meetme raames uuringute alustamise, jätkamise, muutmise või lõpetamise üle otsustamine, läbiviidavate uuringute edenemise jälgimine ja aruannete heakskiitmine. 2.2. COVID-19 – haigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. 3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemused ja seos arengukavadega 3.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 15 „Covid-19 kriisiga võitlemine“ temaatilise eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks“ saavutamiseks. 3.2. Tegevused toetavad strateegia „Eesti 2035“ ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide täitmist. Strateegia üheks sihiks on seatud viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega. 1 3.3. Toetuse andmise eesmärgiks on Eestis parima olemasoleva ja loodava teadmise rakendamine tõenduspõhiste otsuste võimaldamiseks riigis leviva SARS-CoV-2 viiruse tõkestamiseks ning pandeemiaga seotud kriisist väljumiseks. 3.4. Toetuse andmise tulemusena on läbi viidud SARS-CoV-2 viiruse levikuperioodil ilmnenud vajadustest lähtuvad teadusuuringud ning tänu tõenduspõhiste otsuste tegemisele on viiruse ohjeldamine efektiivsem ning paremini sihitud. 3.5. Tegevused panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „Läbiviidud teadusuuringute arv COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“. 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Tartu Ülikool (TÜ; edaspidi ka elluviija). 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2021-31.08.2023. Abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes: Tegevus Abikõlblikkuse periood 1. COVID-19 leviku seire 01.05.2021-31.08.2023 2. Reovee seire 01.05.2021-31.12.2022 3. Longituuduuring: immuunvastus COVID-19 01.10.2021-30.08.2023 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ning seda mõjutavad tegurid 7. Toetatavad tegevused ja tulemused Toetusskeemi raames toetatakse teadusuuringute läbiviimist COVID-19 pandeemia leviku ja olemuse kohta. 7.1. Tegevus 1 COVID-19 aktiivne seire COVID-19 aktiivse seire uuringu eesmärk on saada teavet nakatumise tegeliku leviku kohta rahvastikus ja erinevates rahvastikurühmades. Seiret viiakse läbi juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Regulaarsete seirelainetega analüüsivad Tartu Ülikooli teadlased koroonaviiruse tegelikku levikut ja epideemia kulgu Eestis. Koroonaviiruse levik selgitatakse välja nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas, et hinnata üleriigilist nakkuse tegelikku levikut erinevates rahvastikurühmades ja regioonides. Elanikkonna immuunsuse taseme hindamiseks viiakse läbi antikehade testid. Seires osalemine on vabatahtlik. 2 Uuringu oodatavaks tulemuseks on iga seirelaine järel saadavad tulemused ja nende põhjal uuringumeeskonna poolt tehtud kokkuvõtted nakatumise tegeliku leviku kohta rahvastikus. Kokkuvõtted esitatakse uuringu veebilehel ning on aluseks otsustele, mis puudutavad viiruse levikut takistavate meetmete kasutuselevõttu või leevendamist. 7.2. Tegevus 2 Reovee seire Uuringu eesmärgiks on tuvastada reoveest viirusjälgi, mis annab kriisi ohjeldamiseks olulist eelinfot viiruse leviku kohta. Uuring hõlmab igakuist baasseiret kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades; riskiseiret kuni 70 kõige kriitilisema objekti juures, sh rahvusvahelised ühenduspunktid: lennujaam, sadam, bussijaam, piiripunktid ja valitud kohalikud objektid ning baastaseme olulise kõrvalekalde korral positiivse signaali täppisseiret. Uuringu tulemusena saadud info võimaldab edasiste sotsiaalsete ja majanduslike kahjude ärahoidmise ning võimalikult kiire, proportsionaalse ja sihistatud reageerimise. Reovee seire võimaldab ennustada uue puhangu teket võimalikult varajases faasis ning täpselt lokaliseeritult. Viiruse signaali tuvastamine reovee proovis võimaldab identifitseerida varakult konkreetsed kohad, kus viirus levib, juhtida meditsiinilist ressurssi ja testimisvõimekust konkreetses asulas või asutuses ning otsustada piirangute kehtestamise vajalikkuse üle konkreetses piirkonnas. Reoveeproovidest on võimalik leida viiruse jälgi 5-7 päeva enne kliiniliste patsientide leidmist. Reoveeseire annab varajast infot ka nakkuse piirkondliku leviku kohta. Reovee seire võimaldab lisaks puhangute ennustamisele ja piirkondliku testimise tõhustamisele kinnitada ka puhangute lõppu. Uuringu oodatavaks tulemuseks on iganädalaste andmete olemasolu viiruse leviku kohta erinevates piirkondades. Uuringu tulemused esitatakse iganädalaselt uuringu veebilehel ning on aluseks otsuste tegemisel viiruse levikut takistavate meetmete kasutuselevõtul või leevendamisel. 7.3. Tegevus 3 Longituuduuring: immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ning seda mõjutavad tegurid Uuringu eesmärgiks on hinnata COVID-19 vaktsiinide tõhustusdooside vajadust. Uuringu eesmärgist tulenevateks alaeesmärkideks on hinnata COVID-19 esmase vaktsineerimise ja esimese tõhustusdoosi järgse ning COVID-19 esmase vaktsineerimise ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgse immuunsuse püsivust Eestis täiskasvanud elanikkonna hulgas. Longituuduuringu käigus viiakse uuritavatega läbi 2 uuringuvisiiti vähemalt pooleaastaste intervallidega. Uuringuvisiitide käigus palutakse uuritavatel täita uuringuküsimustik ja anda vere analüüs. Uuringus kasutatakse TÜ Eesti Geenivaramu andmekogu ja lisaks kogutakse digiloost andmed teostatud COVID-19 vaktsineerimiste ja SARS-CoV-2 positiivsete testitulemuste kohta. Uuringu oodatavaks tulemuseks on teaduspõhine teave selle kohta, kuidas tekib ja kui kaua püsib humoraalne ja rakuline immuunsus SARS-CoV-2 infektsiooni ja COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja milliste teguritega on see seotud, milline on vaktsineeritute COVID- 19 haigestumise risk ja missugused tegurid seda mõjutavad, milline on COVID-19 põdenute uuesti COVID-19 haigestumise risk ja millised tegurid seda mõjutavad, millistel isikutel ja 3 millal on COVID-19 vaktsineerimise või läbipõdemise järgselt vajalikud COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosid, milline on sobiv intervall COVID-19 põdemise ja järgneva COVID-19 vaktsineerimise vahel ning milline on sobiv intervall COVID-19 vaktsineerimise ja järgneva(te) tõhustusdoosi(de) vahel. 8. Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on uuringute tulemuste alusel SARS-CoV-2 viiruse leviku tõkestamise meetmete üle otsustavad poliitikud ja ametnikud, samuti kogu ühiskond, keda uuringud puudutavad. 9. Tegevuse juhtimine 9.1. Tegevuste elluviimist juhib meetme juhtkomisjon, millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei, Terviseameti ja elluviija esindajad. 9.2. Meetme juhtkomisjoni ülesanded seoses struktuurivahenditest rahastatud tegevustega on: 9.2.1. meetme raames uuringute alustamise, jätkamise, muutmise või lõpetamise üle otsustamine, 9.2.2. läbiviidavate uuringute edenemise jälgimine ja lõppraportite heakskiitmine. 9.3. Elluviija juhindub asutuses kehtestatud eeskirjadest ja juhistest. 10. Tulemus- ja väljundnäitajad Andmeallikas Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Tulemusnäitaja sagedus 2023 Läbiviidud teadusuuringute arv uuring 0 2021 6 RÜ Kord COVID-19 levimuse tõkestamiseks aastas ja monitoorimiseks 4 Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Andme- sagedus Väljundnäitaja allikas 2023 Uuringuraportite arv Uuringu 0 2020 6 Ellu- Kord lõppraport viija aastas 11. Eelarve Tegevuste kogumaksumus on 5 500 000 eurot, mida rahastatakse kogumahus Euroopa Regionaalarengu Fondist REACT-EU vahenditest. Toetuse määr on 100 %. TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste eelarve kokku 1. COVID aktiivne seire 3 765 204 2. Reovee seire 1 179 563 3. Longituuduuring: immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ning seda mõjutavad tegurid 555 233 KOKKU 5 500 000 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. tegevuse 1 kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühe seirelaine kohta on lainetes 17-19 222 591 eurot, lainetes 20-33 225 015 eurot; 12.2.2. tegevuse 2 kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühe seirekuu kohta on 168 509 eurot; 12.2.3. tegevuse 3 kulud kindlasummalise makse alusel. Kindlasummalise makse suurus on 555 233 eurot. 12.2.4. tegevuste 1 ja 2 ühikuhindu muudetakse juhul, kui muutuvad analüüsi aluseks olnud hinnad või tegevuste sisu. 12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 5 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 ning kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 3. 13.3. Tegevuse 1 maksete aluseks on seirelaine tulemuste avalikustamine uuringu kodulehel või juhtkomisjonile edastatud info uuringulaine läbiviimise kohta. Tegevuse 2 makse aluseks on seirekuu tulemuste avalikustamine uuringu kodulehel. Tegevuse 3 maksed toimuvad kahes etapis, esimene makse 277 617 ja teine makse 277 616 eurot. Esimese makse aluseks on meetme seirekomisjoni poolt heaks kiidetud uuringu vahearuanne, teise makse (lõppmakse) aluseks seirekomisjoni poolt heakskiidetud lõppraport. 13.4. Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Elluviija peab rakendusüksusele esitama maksetaotluse kord kvartalis või kindlasummalise makse metoodikas kokku lepitud ajakava alusel e- toetuse keskkonna kaudu. 13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotlust ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 35 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast 6  vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 7 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 8  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 22. detsembri 2021. a käskkirja nr 394 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 22.detsembri 2021. a käskkirja nr 394 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 22.detsembri 2021. a käskkirja nr 394 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks“. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 2014-2020.15.1.5 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ (edaspidi meetme tegevus) elluviimiseks. Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning käskkirja lisa kehtestatakse uue terviktekstina. Toetuse andmise tingimuste muutmisega täpsustatakse meetme raames läbiviidavaid uuringuid, nende ajakava ning eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), nõunik Kairi Värv ([email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]) ja välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Toetuse andmise tingimuste kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks on Eestis parima olemasoleva ja loodava teadmise rakendamine tõenduspõhiste otsuste võimaldamiseks riigis leviva SARS-CoV-2 viiruse tõkestamiseks ning pandeemiaga seotud kriisist väljumiseks. Toetuse andmise tulemusena on läbi viidud SARS-CoV-2 viiruse levikuperioodil ilmnenud vajadustest lähtuvad teadusuuringud ning tänu tõenduspõhiste otsuste tegemisele on viiruse ohjeldamine efektiivsem ning paremini sihitud. Kuna Covid olukord on ette ennustamatu ja ajas muutuv, on toetuse andmise tingimustes sätestatud, et uuringute alustamise, jätkamise, muutmise ja lõpetamise üle otsustatakse vajaduspõhiselt ning otsustuspädevus on meetme juhtkomisjonil. Meetme juhtkomisjon tegi 06.09.2021. koosolekul otsuse longituuduuringu toetamise kohta React-EU meetmest ning 05.10.2021. kinnitas juhtkomisjon uuringu lõpliku eelarve. Covid-19 kriisi jätkumine tõi kaasa vajaduse uuringute jätkamiseks ning uuringute eelarve suurendamiseks, mistõttu Vabariigi Valitsus otsustas uuringuid täiendavalt rahastada riigieelarvest. Covid aktiivse seire uuringu jätkumine kiideti heaks 11.02.2022 toimunud juhtkomisjoni koosolekul. 1 Vabariigi Valitsus otsustas 07.04.2022 lõplikult COVID-19 uuringute eelarve suurendamise ning Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendite kasutamise täiendavate uuringute jaoks. Seoses Vabariigi Valitsuse otsusega rahastatakse React-EU meetmest 3 uuringut: Covid aktiivne seire, reovee seire ning longituuduuring. Algselt React-EU vahenditest rahastada planeeritud KoroGeno-EST uuringud rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest. Tulenevalt eeltoodust tehakse muudatused käskkirja lisa järgmistes punktides: Punktis 6 muudetakse tegevuste ajakava. Seoses sellega, et Covid-19 leviku seiret otsustati jätkata, pikendatakse tegevuse 1 abikõlblikkuse lõpptähtaega kuni 31.08.2023, arvestades ka võimalikku ajavaru seirelainete läbiviimiseks ja aruannete esitamiseks. Seirelainete läbiviimise vajaduse üle otsustab meetme juhtkomisjon, kuid eelarve muudatuses on arvestatud 10 täiendava lainega. Tegevuste nimekirjast eemaldatakse KoroGeno-EST uuringud, kuna neid uuringuid rahastatakse riigieelarve vahenditest. Lisatakse uus tegevus, milleks on longituuduuring: immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ning seda mõjutavad tegurid. Longituuduuringu uuritavate kaasamine ja analüüsid viiakse läbi 2022-2023. aastal. Uuringu ettevalmistavad tegevused algasid 2021. aastal, kui meetme juhtkomisjon tegi otsuse antud uuringu toetamise kohta. Punktis 7.3. kirjeldatakse longituuduuringu eesmärke, metoodikat ning oodatavaid tulemusi. Punkt 7.4. jäetakse välja toetuse andmise tingimustest. Antud punktis oli kirjeldatud võimalus lisada meetme tegevuste hulka vajaduspõhised Covid-19 viirusega seotud uuringud, kuid kuna meetme eelarve on esimese kolme tegevusega ammendunud, ei ole meetmesse võimalik lisada uusi uuringuid. Punktis 11 muudetakse meetme eelarvet. Muudetakse tegevuse 1 eelarvet ning tegevuse uueks eelarveks on 3 765 204 eurot. Senine eelarve 1 567 833 eurot kehtis 7 seirelaine kohta. Eelarve suurendamine on tingitud täiendavate seirelainete maksumuse lisamisest summas 2 250 150 eurot. Meetme eelarve suurendamise põhjus on meetme juhtkomisjoni otsus jätkata Covid aktiivse seirega, eelarve muutmisel on arvestatud 10 täiendava seirelainega (lisaks varasemalt rahastatud 7 seirelainele). Vastavalt ühikuhinna metoodikas kajastatud seirelainete hinnale ja toetuse andmise tingimustes toodud seirelainete arvule on uuringu kogumaksumus 3 817 983 eurot, kuid kuna meetme eelarves ei ole nii palju vahendeid, kaetakse 52 779 eurot riigieelarvelistest vahenditest. Tegevuse 2 eelarve ei muutu. Lisatakse tegevuse 3 (longituuduuring) eelarve summas 555 233 eurot. Punktis 12.2. muudetakse abikõlblike kulude loetelu. Punktis 12.2.1. täpsustatakse, et ühikuhind 225 015 eurot kehtib lainete 20-33 kohta. Muudatuse sisuks on, et lisanduvad lained 24-33 rahastatakse sama ühikuhinna alusel, mis kehtib ka lainetele 20-23. Punktis 12.2.3. muudetakse kindlasummalise makse suurust, longituuduuringu kindlasummalise makse suuruseks on 555 233 eurot. Punkti 13.3 täiendatakse tegevuse 3 maksetingimustega. Tulemuse saavutamise tõendamiseks esitab uuringu meeskond seirete juhtkomisjonile uuringu vaheraporti 1. uuringulaine tulemuste kohta (30.09.2022) ja lõppraporti kogu uuringu tulemuste kohta (30.06.2023). Maksed toimuvad kahes etapis (2 makset, esimene 277 617 ja teine 277 616 eurot). Esimese makse tegemise aluseks on elluviija poolt RÜ-le esitatud seirete juhtkomisjoni poolt heakskiidetud uuringu vaheraport ja teise makse (lõppmakse) tegemise aluseks on elluviija poolt RÜ-le esitatud seirete juhtkomisjoni poolt heakskiidetud uuringu lõppraport. Maksetaotluse uuringu esimese etapi kulude osas esitab elluviija rakendusüksusele 1 kuu jooksul alates vaheraporti 2 kinnitamisest juhtkomisjoni poolt. Teise maksetaotluse esitab elluviija pärast uuringu lõppraporti esitamist ja selle heakskiitmist meetme juhtkomisjoni poolt, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates uuringu lõppemisest. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too. Muudatuste rakendamine võimaldab vahendite paindlikku ja vajaduspõhist kasutamist. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Tartu Ülikoolile. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja 3  Tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ longituuduuringu kindlasummalise makse metoodika Uuringu kirjeldus Uuringu taust 2019. a lõpus tuvastati esmakordselt uus koroonaviirus SARS-CoV-2, mis põhjustab koroonaviiruse haigust (COVID-19). COVID-19 pandeemia on põhjustanud kogu maailmas, sh Eestis olulist tervisekahju ning muid kahjusid. COVID-19 vastu on välja töötatud uudsetel tehnoloogiatel põhinevad vaktsiinid, mis on kasutusele võetud alates 2020. a lõpust. Eestis on kasutusel nii mRNA tehnoloogial kui ka adenoviirusvektoril põhinevad vaktsiinid. Eestis on registreeritud SARS-CoV-2 nakkusjuhtusid 2020. aastal kokku 28 406, 2021. aastal kokku 213 710, sh 2021. aasta alguses domineerivalt gamma variandi ja alates juuni lõpust domineerivalt delta variandi põhjustatud juhud. 2022. a jaanuaris registreeriti kokku 101 932 juhtu, domineerivalt omikroni variandi põhjustatud juhud. Esmase vaktsineerimiskuuri COVID-19 vastu on 18.02.2022 seisuga Terviseameti koroonaandmestiku andmetel lõpetanud 836 786 inimest ehk 61,9% elanikkonnast. Kõige rohkem on Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna andmetel vaktsineerimiseks kasutatud mRNA tehnoloogial põhinevat Pfizer- BioNTech vaktsiini Comirnaty (67% lõpetatud vaktsiinikuuridest ehk 551 831 isikut), sellele järgneb adenoviirusvektoril põhinev AstraZeneca vaktsiin Vaxzevria (14% lõpetatud vaktsiinikuuridest ehk 117 181 isikut). Moderna vaktsiini Spikevax ja Jansseni COVID-19 vaktsiini on kasutatud vähem, ehk vastavalt 10% ja 9% lõpetatud vaktsiinikuuridest. 2021. a jooksul selgus, et esmase immuniseerimise pakutav kaitse COVID-19 suhtes aja jooksul nõrgeneb ning uued viiruse variandid, nii delta variant kui eriti omikroni variant on võimelised vaktsineeritutel esile kutsuma läbimurdenakkusi. Seetõttu soovitas immuunoprofülaktika ekspertkomisjon 6. oktoobril 2021. a alustada tõhustusdooside pakkumist kõigile hooldekodu elanikele ja vähemalt 65-aastastele isikutele ning 1. novembril 2021. a. võimaldada tõhustusdoose kõigile täisealistele, kui esmasest vaktsineerimiskuurist on möödunud teatud kindel ajavahemik (praegu 3 kuud). On vähe andmeid, milline on immuunsuse püsimine ja sellest tulenev edasine tõhustusdooside vajadus (ühekordne või korduv tõhustusdoos) erinevas vanuses inimestel sõltuvalt immuniseerimiseks kasutatud vaktsiinist, esmasest vaktsineerimisest möödunud ajast ja COVID-19 põdemisest. Ei ole teada, millistel elanikkonna rühmadel lisaks tõsise immuunpuudulikkusega inimestele osutub vajalikuks korduva tõhustusdoosi manustamine (nn 4. doos). Kui osutub vajalikuks korduva tõhustusdoosi manustamine, siis ei ole teada, milline on optimaalne intervall tõhustusdooside vahel. 2021. aastal töötas Tartu Ülikool välja metoodika uuringule, mis võimaldab hinnata immuunsuse püsimist ja tõhustusdooside vajadust. Uuringu metoodika on heaks kiidetud meetme „Teadusuuringute läbiviimine Covid-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ juhtkomisjoni poolt 2021. aasta septembris. Eesti Bioeetika ja inimuuringute nõukogu on andnud loa uuringu läbiviimiseks (otsus 14. detsember 2021 nr 1.1-12/467). 1 Uuringu eesmärgiks on hinnata COVID-19 vaktsiinide tõhustusdooside vajadust. Uuringu eesmärgist tulenevateks alaeesmärkideks on: 1. hinnata COVID-19 esmase vaktsineerimise ja esimese tõhustusdoosi järgse immuunsuse püsivust Eestis täiskasvanud elanikkonna hulgas; 2. hinnata COVID-19 esmase vaktsineerimise ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgse immuunsuse püsivust Eesti täiskasvanud elanikkonna hulgas. Uuringu hüpoteesid: 1. vaktsineerimisjärgne immuunsuse püsimine on seotud kasutatud vaktsiiniga, vaktsiinidooside arvu ja nende vahelise intervalliga, esmasest vaktsineerimisest ja tõhustusdoosi manustamisest möödunud ajaga, inimese vanuse ja sooga, üldise terviseseisundiga (kroonilised haigused, kehamassiindeks, läbipõetud infektsioonhaigused, eelnevad vaktsineerimised) ja geneetiliste markeritega. 2. SARS-CoV-2 infektsiooni järgne immuunsuse püsimine on seotud haiguse kuluga (haiglaravi vajanud või mitte), infektsioonist möödunud ajaga, täiendava vaktsineerimisega, inimese vanuse ja sooga, üldise terviseseisundiga (kroonilised haigused, kehamassiindeks, läbipõetud infektsioonhaigused, eelnevad vaktsineerimised) ja geneetiliste markeritega. Uuringuhüpoteeside testimiseks viiakse läbi longituuduuring, mille valimiks on TÜ Eesti geenivaramu geenidoonorid. Uuringusse hõlmatakse järgmised viis rühma inimesi: 1. Vaktsineeritud Comirnaty (Pfizer) 2 doosiga ajavahemikus 01.01.21 kuni 31.08.21 ja saanud 1 tõhustusdoosi (Comirnaty, Pfizer) ajavahemikus 01.11.21 kuni 16.02.22; kokku n=1000 2. Vaktsineeritud Comirnaty (Pfizer) 2 doosiga ajavahemikus 01.01.21 kuni 31.08.21 ja saanud SARS-CoV-2 läbimurdenakkuse ajavahemikus 01.11.21 kuni 16.02.22; kokku n=1000 3. Vaktsineeritud Vaxzevria (AstraZeneca) 2 doosiga ajavahemikus 01.01.21 kuni 31.08.21 ja saanud 1 tõhustusdoosi (Comirnaty, Pfizer) ajavahemikus 01.11.21 kuni 16.02.22 ; kokku n=500 4. Vaktsineeritud Vaxzevria (AstraZeneca) 2 doosiga ajavahemikus 01.01.21 kuni 31.08.21 ja saanud läbimurdenakkuse ajavahemikus 01.11.21 kuni 16.02.22; kokku n=500 5. Vaktsineeritud Comirnaty (Pfizer) 2 doosiga ajavahemikus 01.01.21 kuni 31.08.21 ja ei ole saanud ei tõhustusdoosi ega ole olnud läbimurdenakkust kuni 16.02.22; kokku n=1000 Uuringusse on plaanis hõlmata ligikaudu 4000 inimest, uuringu valim on koostatud eesmärgiga saada teaduslikult usaldusväärsed tulemused, mille alusel hinnata COVID-19 esmase vaktsineerimise ja esimese tõhustusdoosi ning esmase vaktsineerimise ja SARS-CoV-2 2 infektsiooni järgse immuunsuse püsivust Eestis täiskasvanud elanikkonna hulgas. Igal uuritaval isikul tehakse analüüsid mõlema uuringulaine ajal – ehk igale isikule tehakse uuringud kahes erinevas ajapunktis 6-kuulise intervalliga. Uuringu metoodikas on arvestatud võimalusega, et kõik esimeses uuringulainel osalenud isikud ei pruugi teise uuringulaine ajal erinevatel põhjustel analüüse tegema tulla. Seetõttu on esimeses uuringulaines plaanis analüüsida maksimaalselt kuni 4400 uuritavat. Valimi maht võib uuringus kõikuda 10% võrra, kui kokku osaleb uuringus vähemalt 3600 uuritavat, siis saab andmestikku lugeda usaldusväärseks. Hinnanguliselt tehakse kahe uuringulaine peale kokku ligikaudu 8000 immuunanalüüsi. Valimi moodustamine Valim moodustatakse Geenivaramu doonoritest. Valimi moodustamisel peetakse silmas järgnevat: 1. valimisse hõlmatakse üldpopulatsiooni vanusjaotusega võrreldes suurem osakaal vanemaealisi selliselt, et isikud vanuses ≥60 aastat moodustavad 2/3 valimist ja isikud vanuses <60 aastat 1/3 valimist; 2. uuringusse kutsutakse eelistatult Geenivaramu andmete alusel COVID-19 haiguse raske haiguskulu osas kõrgeimasse riskitsentiili (Geenivaramu poolt arvutatud polügeense riskiskoori alusel) kuuluvad ≥60-aastased isikud; 3. uuringu valim kohandatakse soo ja haridustaseme jaotuse osas vastavaks Eesti rahvastiku jaotusele. Uuringuvisiidid Longituuduuringu käigus viiakse uuritavatega läbi 2 uuringuvisiiti vähemalt pooleaastaste intervallidega. Uuringuvisiitide käigus palutakse uuritavatel täita uuringuküsimustik ja anda vere analüüs. Uuringus kasutatakse TÜ Eesti Geenivaramu andmekogu ja lisaks kogutakse digiloost andmed teostatud COVID-19 vaktsineerimiste ja SARS-CoV-2 positiivsete testitulemuste kohta. Kogutakse ja analüüsitakse järgmisi andmeid: a) antikehade tase SARS-CoV-2 valkude vastu ja nende muutused ajas; b) spetsiifiline T-rakuline immuunvastus ja selle muutused ajas (väiksemas valimis); c) immunoloogiline vanus markergeenide metülatsioonimustri järgi ja loomuliku immuunvastuse võimekus tsütokiinide sekretsiooni järgi (väiksemas valimis); d) immuunvastuse seosed kasutatud vaktsiini, vaktsiinidooside vahelise intervalli, vaktsineerimisest möödunud aja, vanuse, soo, kehamassiindeksiga; e) kaasuvad kroonilised haigused (mh kardiovaskulaarsed haigused, 2. tüüpi suhkurtõbi, krooniline neerupuudulikkus, astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) ja varasemalt läbipõetud infektsioonhaigused; f) retseptiravimite kasutus, sh antibiootikumide kasutus ning varasemad vaktsineerimised muude infektsioonhaiguste (sh gripi) vastu; 3  g) immuunvastuse seosed ülegenoomi genotüpiseerimisel saadud andmetega, mh HLA genotüübiga; h) COVID-19 läbimurdeinfektsioonide teke vaktsineeritud inimestel seoses immuunvastusega ja muude uuritavate teguritega; i) COVID-19 kordusinfektsioonide teke SARS-CoV-2 infektsiooni läbinud inimestel seoses immuunvastusega ja muude uuritavate teguritega. Seega hõlmatakse uuringusse kahte erinevat tüüpi vaktsiiniga, nii mRNA vaktsiiniga kui ka adenoviirusvektorvaktsiiniga vaktsineeritud isikud, samuti isikud, kelle anamneesis on COVID-19 infektsioon. Valimisse hõlmatakse igast alarühmast sarnane osakaal mehi ja naisi ning esindatud on erinevad täiskasvanute earühmad, kuid uuritavate hulgas on suhteliselt rohkem COVID-19 raskest haiguskulust ohustatud inimesi. Uuringu ajakava Jrk Tegevus Tegevuse läbiviimise aeg 1. Tegevused enne 1. uuringulaine käivitamist 1.1 Uuringuplaani väljatöötamine ja uuringuplaani täiendamine 01.10.2021 – 04.03.2022 tulenevalt SARS-CoV-2 delta ja omikroni variandi põhjustatud lainetest ja riiklike COVID-19 vaktsineerimissoovituste muutustest 2021. a (tõhustusdooside võimaldamine alates oktoobrist 2021 kõigepealt riskirühmadele ja seejärel kogu täiskasvanud elanikkonnale) 1.2 Loa taotlemine uuringu läbiviimiseks Eesti Bioeetika ja 01.10.21 kuni inimuuringute nõukogult (EBIN) 04.02.2022, sealhulgas taotlus saadetud 23.11.2021 ning vastused EBIN küsimustele saadetud 12.01.2022. EBIN kooskõlastus saadeti 03.02.2022 (otsus 14. detsember 2021 nr 1.1- 12/467) 1.3 Tarkvaraarendused ja andmebaaside disainimine 04.02.2022 – 04.03.2022 uuringukutsete edastamiseks geenidoonoritele, uuringuandmete kogumiseks ning edastamiseks uuringukeskuste vahel 1.4 Uuringuks vajalike tarvikute soetamine 04.02.2022 – 04.03.2022 1.5 Valimi moodustamine, eelnevalt selleks vajalike 04.02.2022 – 04.03.2022 kooskõlastuste saamine ja andmepäring TEHIKult. 1.6 Uuritavatelt materjale koguvate ja analüüsivate Eesti 04.02.2022– 04.03.2022 geenivaramu, SYNLAB Eesti OÜ ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi (TÜ BSMI) töötajate koolitus 2. Tegevused 1. uuringulaine ajal 07.03.2022 – 30.09.2022 2.2 Uuritavate kutsumine 1. uuringulainesse 07.03.2022 – 31.05.2022 4  2.3 Vereproovide kogumine SYNLABi verevõtupunktides 07.03.2022 – 31.05.2022 2.4 Uuritavate materjalide transport uuringukeskustesse 07.03.2022 – 31.05.2022 (Geenivaramu, SYNLABi Tallinna labor, TÜ BSMI)* 2.5 Immuunmarkerite määramine uuringukeskustes 07.03.2022 – 31.08.2022 2.6 Andmekogu täiendamine vaktsineerimise, SARS-CoV-2 ja 07.03.2022 – 31.08.2022 immuunsüsteemi mõjutavate ravimite kasutuse andmetega (andmepäringud TEHIKult) 2.7 Andmete vaheanalüüs 07.03.2022 – 30.09.2022 2.8 Vaheraporti esitamine 30.09.2022 3. Tegevused 2. uuringulaine ajal 01.09.2022 – 31.01.2023 3.1 Uuritavate kutsumine 2. uuringulainesse 01.09.2022 – 30.11.2022 3.2 Vereproovide kogumine SYNLAB Eesti OÜ 01.09.2022 – 30.11.2022 verevõtupunktides 3.3 Uuritavate materjalide transport uuringukeskustesse 01.09.2022 – 30.11.2022 (Geenivaramu, SYNLABi Tallinna labor, TÜ BSMI) 3.4 Immuunmarkerite määramine uuringukeskustes 01.09.2022 – 15.12.2022 3.5 Andmekogu täiendamine vaktsineerimise, SARS-CoV-2 ja 01.09.2022 – 31.12.2022 immuunsüsteemi mõjutavate ravimite kasutuse andmetega (andmepäringud TEHIKult) 3.6 Andmete vaheanalüüs 01.09.2022 – 31.01.2023 4. Tegevused 2. uuringulaine järgselt 4.1 Andmekogu täiendamine vaktsineerimise, SARS-CoV-2 ja 01.01.2023 – 31.05.2023 immuunsüsteemi mõjutavate ravimite kasutuse andmetega (andmepäringud TEHIKult) 4.2 Andmete lõppanalüüs 01.02.2023 – 30.06.2023 4.3 Lõppraporti esitamine 30.06.2023 * Uuritavatelt võetud vereproovidest 1 katsuti vereproov analüüsitakse SYNLABis (antikehade määramine CLIA meetodil), kahe katsuti vereproov analüüsitakse TÜ BSMIs (T-rakuline immuunvastus, loomulik immuunsus, immunoloogiline vanus), proovidest jäänud jääkseerum transporditakse Geenivaramusse, ja säilitatakse seal tähtajatult. Oodatavad tulemused Uuring võimaldab selgitada: - kuidas tekib ja kui kaua püsib humoraalne ja rakuline immuunsus SARS-CoV-2 infektsiooni ja COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja milliste teguritega on see seotud; - milline on vaktsineeritute COVID-19 haigestumise risk ja missugused tegurid seda mõjutavad; - milline on COVID-19 põdenute uuesti COVID-19 haigestumise risk ja millised tegurid seda mõjutavad; - millistel isikutel ja millal on COVID-19 vaktsineerimise või läbipõdemise järgselt vajalikud COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosid; - milline on sobiv intervall COVID-19 põdemise ja järgneva COVID-19 vaktsineerimise vahel; 5  - milline on sobiv intervall COVID-19 vaktsineerimise ja järgneva(te) tõhustusdoosi(de) vahel. Saadud andmed: 1. Annavad Terviseametile, EV teadusnõukojale ja Sotsiaalministeeriumi immuunoprofülaktika ekspertkomisjonile teavet humoraalse ja rakulise immuunsuse tekkimisest ja püsimisest ning seda mõjutavatest teguritest esmase vaktsineerimiskuuri läbinutel esimese tõhustusdoosi või SARS-CoV-2 nakatumise järgselt; 2. Võimaldavad EV teadusnõukojal ja Sotsiaalministeeriumi immuunoprofülaktika ekspertkomisjonil hinnata tõhustusdooside vajadust ja langetada otsuseid täiendavate tõhustusdooside vajalikkuse ja nende manustamise prioriteetsete sihtrühmade kohta. Uuringu tulemused esitatakse Terviseametile raportitena. Projekti eelarve kujunemine Metoodika põhineb Euroopa Komisjoni juhistel lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames. Kindlasummaliste maksete korral eelarvestatakse kõik tegevuse või projekti rahastamiskõlblikud kulud eelnevalt, mida rakendusasutus on nõuetekohaselt põhjendanud ning toetus makstakse välja siis, kui eelnevalt määratletud meetmed on lõpule viidud ja/või väljundid saavutatud. Eelarve koostamiseks on kasutatud individuaalse toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid, mida toetuse saaja (Tartu Ülikool) kasutab oma hariliku igapäevase tegevuse ja kõikide rahaliste vahendite arvestamiseks. Sellised meetodid peavad olema kooskõlas riiklike raamatupidamiseeskirjade ja -standarditega. Kuna Tartu Ülikool on avalik-õiguslik ülikool, siis auditeeritakse tema tegevuse vastavust raamatupidamiseeskirjadele ja -standarditele regulaarselt, seega on olemas kindlus, et asutuses kehtestatud reeglid vastavad normidele ja nõuetele. Uuringu eelarve aluseks on uuringu raames tehtavate tegevuste hinnanguline maksumus. Uuringu kulude kalkuleerimisel on tuginetud Tartu Ülikoolilt saadud infole uuringu läbiviimiseks vajalike tegevuste ja seotud kulude kohta, mis omakorda põhineb uuringu metoodikal. Suurema osa uuringu tegevustest viib läbi Tartu Ülikool, kuid osa teenustest (verede kogumine ja antikehade määramine) ostetakse sisse Synlabilt. Uuringu raames teevad koostööd erinevad Tartu Ülikooli üksused – peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, Eesti Geenivaramu, bio- ja siirdemeditsiini instituut, arvutiteaduste instituut, kliiniliste uuringute keskus. 6 Tabel 1. Uuringu eelarve Rea KULUD Kulude täpsustus Visiiti- Hind/ Kogus Summa nr de arv tk kokku 1 Laborikulud 276 800 2 Verede kogumine 2 18 4 000 144 000 ja antikehade määramine CLIA meetodil 3 sh antikehade test 15,85 4 sh proovi käitlus 1,2 5 sh proovide transportimine 0,95 6 T-rakuline 2 116 400 92 800 immuunvastus (10% uuritavatest) 7 sh rakukultuuri reagendid ja 78 stimulandid nagu SARS CoV2 antigeen, positiivsed ja negatiivsed kontrollstimulandid 8 sh spetsiifilise immuunvastuse 28 määramise reagendikomplektid (arvestusega stimulatsioon ja kontroll kahes paralleelis) 9 sh laboriplastik 4 10 sh proovide käitlemine 6 11 Loomulik 1 76 400 30 400 immuunsus (esimesel visiidil, 10% uuritavatest) 12 sh rakukultuuri reagendid ja 48 stimulandid nagu TLR7 ja TLR8 ligandid koos positiivsete ja negatiivsete kontrollstimulantidega 13 sh loomuliku immuunvastuse 28 määramise reagendikomplektid (arvestusega stimulatsioon ja kontroll kahes paralleelis) 14 Immunoloogiline 1 24 400 9 600 vanus epigeneetilisel meetodil (esimesel visiidil, 10% uuritavatest) 16 sh DNA isoleerimine, bisulfit 5 töötlus, PCR reagendid valitud geenifragmentide amplifitseerimiseks 7  16 sh sekveneerimisraamatukogude 19 valmistamine, sekveneerimine Illumina MiSeq platvormil 17 Patsiendi 270 1 270 infolehtede tõlkimine vene keelde 27 Tööjõukulud 196 930 kokku koos tööandja maksudega 28 Kaudsed kulud 81 233 25% otsekuludelt 29 KÕIK KULUD 555 233 KOKKU Uuringu kulud on üldjoontes jaotatud 3 kategooriasse. 1. Laborikulude all on toodud järgmised kulud: 1.1.Verede kogumine ja antikehade määramine CLIA meetodil. Tegevuse läbiviija on Synlab ning metoodikale on lisatud kalkulatsiooni aluseks olnud hinnapakkumine. Lisaks on Synlabi kuludega osaliselt seotud järgmine laborikulude rida (T-rakuline immuunvastus, Synlabi proovide käitlemisega seotud kulu kokku 4800 eurot). 1.2.T-rakuline immuunvastus. Tegemist on unikaalselt antud projekti tarbeks väljatöötatud tööoperatsiooniga, mille kohta puudub hinnakiri, sest sellist teenust ei pakuta teistele tellijatele. Ühikuhindade arvutuskäik on toodud järgnevalt. 1.2.1. rakukultuuri reagendid ja stimulandid nagu SARS CoV2 antigeen, positiivsed ja negatiivsed kontrollstimulandid - T-rakkude stimuleerimiseks on vajalik SARS-COV2-S antigeeni 5ug ühe stimulatsiooni jaoks. Testitakse kahes paralleelis 2 x 5 = 10 ug. Sobiva hinna ja kvaliteedi suhtega pakub antigeeni Nordic Biosite (Recombinant SARS-CoV-2 S Protein S1+S2 (R683A, R685A) (CF)): 2322€*1,2=2786,40€, 600ug. See teeb ühele isikule kuluks: 2786,40€/600ug*10ug=46,44€. Positiivse kontrollina kasutatake tsütomegaloviirusest pärit peptiidseid järjestusi. Peptiide on varem tellitud firmadest JPT Peptides ja Mitenyi Biotech (vahendaja Interlux), millest viimane pakub toodet madalama hinnaga. Ühe viaali (PepTivator CMV pp65 - premium grade, human (1×109 cells)) hind on 960*1,2=1162€. Sellest jätkub 50 inimese vere stimuleerimiseks kahes paralleelis. Kulu ühe inimese kohta 1162€/50 inimest=23,04€. Lisaks kasutatakse Interlux arvel toodud söödet TexMaCSMedium (65€*1,2=78€ pudel, jätkub 40le uuritavale), kulu ühe uuritava kohta: 78/40=1,95€. Lisaks kasutatakse kostimuleerivaid antikehasid. Nordic Biosite tellimuse kinnitusel on näha antikehade maksumused 100 uuritava jaoks (Ultra- LEAF™ Purified anti-human CD3 - 450€*1,2=540€ ja Ultra-LEAF™ 8  Purified anti-human CD28 - 126€*1,2=161,20€). Antikehade kulu ühe uuritava kohta: (540€+161,20€)/100 uuritavat=6,91€. Eelnevalt kirjeldatud kulu kokku ühe uuritava kohta: 46,44+23,04+1,95+6,91=78,34€, ümardatult 78€. 1.2.2. spetsiifilise immuunvastuse määramise reagendikomplektid (arvestusega stimulatsioon ja kontroll kahes paralleelis) - peale T rakkude stimuleerimist antigeeniga, hakkavad antigeenile reageerivad T rakud tootma erinevaid tsütokiine (oluline on ka tsütokiini iseloom). Määrates nende tsütokiinide kontsentratsiooni koekultuuri supernatandist saab hinnata T rakulise vastuse tugevust ja iseloomu. Tsütokiine saab määrata ELISA meetodil, aga materjali ja tööjõu kokkuhoiu mõttes on otstarbekam kasutada multipeks kitte nagu see https://www.biolegend.com/en-us/products/legendplex-hu- th1-panel-5-plex-w-fp-v02-19479. Kodulehel on hind dollarites, aga koos saatmiskuludega on see eelneva kogemuse põhjal ligikaudu sarnane hinnale eurodes. Ühe kitiga saab määrata 100 proovi ehk ühele proovile kulub: 700€/100 proovi=7€. Määramine toimub kahes paralleelis mõlemast stimulatsioonist, mis teeb kuluks 2 paralleeli*2 stimulatsiooni*7€=28€. 1.2.3. Laboriplastik - Seerumite arhiveerimiseks vajalikud plastikviaalid (Semetron) maksavad 5€ tükk (2035,20€/400 viaali), aga kuna asutusel on varasemast varu, siis on arvestatud 4€ tükk. 1.2.4. Proovide käitlemine - tegemist on Synlabi kombineeritud kuluga: laborimaterjal ja tööjõukulu. Lisatud Synlabi pakkumus. 1.3.Loomulik immuunsus (esimesel visiidil, 10% uuritavatest) - Tegemist on unikaalselt antud projekti tarbeks väljatöötatud tööoperatsiooniga, mille kohta puudub hinnakiri, sest sellist teenust ei pakuta teistele tellijatele. Ühikuhindade arvutuskäik on toodud järgnevalt: 1.3.1. rakukultuuri reagendid ja stimulandid nagu TLR7 ja TLR8 ligandid koos positiivsete ja negatiivsete kontrollstimulantidega - loomuliku immuunvastuse retseptoreid stimuleerivaid ligande ostetakse firmast InvivoGen, mis omab uuringu läbiviija eelneva kogemuse kohaselt parimat kvaliteedi ja hinna suhet. Arvel näidatud reagentide kogusest piisab 30-le uuritavale. See teeb ühiku hinnaks: 1166€*1,2/30 uuritavat=46,64€. Lisaks on arvestatud rakusöötmetele 1,5€ uuritava kohta. Kulu ühe uuritava kohta on: 46,64+1,5=48,14€, ümardatult 48€. 1.3.2. loomuliku immuunvastuse määramise reagendikomplektid (arvestusega stimulatsioon ja kontroll kahes paralleelis) - peale loomuliku immuunüsteemi rakkude stimuleerimist TLR ligandidega, hakkavad nad tootma erinevaid tsütokiine. Määrates nende tsütokiinide kontsentratsiooni koekultuuri supernatandist saab hinnata loomuliku immuunvastuse tugevust ja iseloomu. Tsütokiine saab määrata ELISA meetodil, aga materjali ja tööjõu kokkuhoiu mõttes on otstarbekam kasutad multipeks kitte nagu https://www.biolegend.com/en-us/products/legendplex-human-type-1-2-3- interferon-panel-5-plex-with-filter-plate-12549. Kodulehel hind dollarites, koos saatmiskuludega on see ligikaudu sama eurodes (eelnev kogemus). Ühe kitiga saab määrata ligikaudu 100 proovi ehk ühele proovile kulub: 700€/100 proovi=7€. Määramine toimub kahes paralleelis mõlemast stimulatsioonist, mis teeb kuluks 2 paralleeli*2 stimulatsiooni*7€=28€. 9  1.4.Immunoloogiline vanus epigeneetilisel meetodil (esimesel visiidil, 10% uuritavatest) - Tegemist on unikaalselt antud projekti tarbeks väljatöötatud tööoperatsiooniga, mille kohta puudub hinnakiri, sest sellist teenust ei pakuta teistele tellijatele. Ühikuhindade arvutuskäik on toodud järgnevalt: 1.4.1. DNA isoleerimine, bisulfit töötlus, PCR reagendid valitud geenifragmentide amplifitseerimiseks - Immunoloogilise vanuse mõõtmine toimub immuunrakkudele spetsiifiliste CpG DNA metülatsiooni mustri järgi. Selleks on esmalt vaja eraldada doonoritest genoomne DNA kasutades DNA eraldamise kitti. Sobivat Thermo Scientific kitti pakub Lanlab hinnaga 176,25*1,2=211,5€. Sellega saab teha 100 proovi, mis teeb ühe proovi hinnaks 211,5€/100 proovi=2,12€. Edasi muudetakse DNA bisulfit töötlusega, selle jaoks kasutame Nordic Biosite pakkumises toodud Zymo Bisulfit kitti, hinnaga 390€*1,2- 10%=421,20€. Seda jagub umbes 200 proovile, mis teeb ühe proovi hinnaks 421,2€/200 proovi=2,11€. Edasi amplifitseeritakse muudetud DNA kasutades metülatsioonispetsiifili praimereid, kasutatakse asutuses olemasolevaid. Lisaks on vaja polümeraasi, mis on samuti asutuses varasemalt olemas, ja nukelotiide (Solis Biodyne arvel 360€, jagub 400 uuritavale, mis teeb ühikuhinnaks 360€/400 uuritavat=0,90€). Kokku kulub ühe uuritava kohta 2,12+2,11+0,9=5,13€, ümardatult 5€. 1.4.2. Sekveneerimisraamatukogude valmistamine, sekveneerimine Illumina MiSeq platvormil - sekveneerimine ja selleks proovide ettevalmistamine: kokku tehakse 400 inimese proovi kohta ca 12,000 PCR amplikoni, mis puhastatakse ja sekveneeritakse tuumikaboris 2 MiSeq jooksuga. Esmalt amplifitseeritud DNA puhastatakse raamatukogu tegemiseks. Selleks kasutatakse AMPure XP magnetkerasid (BioAnalys arve). Selle kulu 400 proovi kohta on pool arvel toodust ehk 1344/2=672€, mis teeb ühikuhinnaks 672€/400 proovi=1,68€. Raamatukogu valmistamine toimub Nextera XT indeksitega (Illumina arvel Nextera XT Index Kit v2 Set A(96 indexes, 384 samples), hind 947€*1,2=1136,40€) ja selleks on vaja Surgitechi pakkumises toodud KAPA Lib Amp Kiti (hind 410,71€*1,2=492,85€), ühikuhinnaks on (1136,40€+492,85€)/400 proovi=4,07€. Raamatukogu kvaliteeti kontrollime Lanlab pakkumises toodud Qubitiga (dsDNA HS Assay reagent, hind 117€*1,2=140,40€, millest jagub 100 proovile), ühikuhinnaks on 140€/100 proovi=1,40€. Seejärel tehakse TÜ tuumiklaboris 2 x MiSeq sekveneerimine ca 12,000 PCR reaktsioonile kogusummaga 2x2496€=4992€, ühikuhinnaks kujuneb 4992€/400 proovi=12,48€. Lisaks on vaja osta muudest allikatest üldreaktiive, katsuteid, otsikuid, nitriilkindaid, jm üldtarvikuid. Kokku kulub ühe uuritava peale antud projekti eelarvest 1,68+4,07+1,40+12,48=19,63€, ümardatult 19€. Laborikuludega seotud dokumendid on toodud metoodika lisas. 2. Tööjõukulud - personalikulude puhul on arvestatud uuringu meeskonnale (vt uuringu meeskonna nimekiri) makstavat tasu vastavalt uuringu käigus läbiviidavatele tegevustele ja nende hinnangulisele mahule. Hinnang tööde mahule ametikohtade lõikes põhineb ülikooli varasemal kogemusel sarnaseid tegevusi sisaldavate uuringute läbiviimisel. Personalikulud sisaldavad kõiki tööjõukulude makse. Tunnitasude 10  arvutamisel on võetud aluseks eelarve koostamise hetkel kättesaadavad olnud Tartu Ülikooli vastavate või sarnaste ametikohtade keskmised kogupalgad 2021. aasta esimese 8 kuu kohta. Keskmise tunnitasu teadasaamiseks on keskmine palk jagatud keskmise töötundide arvuga ehk 169-ga. Tööjõukulude täpne arvutuskäik on toodud Tabelis 2. Tööülesanded projektis ametikohtade kaupa: Juhtivuurija - vastutab projekti eesmärkide täitmise eest ja tagab projekti sujuvuse. Statistikud - teostavad geeniandmetega seotud statistikat: valimi moodustamine; andmete analüüs (sh HLA imputeerimine), ülegenoomne seoseanalüüs koos valimi mahtude suuruse arvutamise ja alagruppide spetsiifilise lõppanalüüsiga; teadusarvutused; laboriandmete analüüs. Laborispetsialistid - viivad läbi uuringuanalüüse (T rakuline, loomulik immuunsus, epigeneetiline vanus). Kas projektis osaleb üks laborispetsialist 17 kuud või jagatakse see kahe laborispetsialisti vahel, sõltub paljuski töö intensiivsusest (hetkel on raske ennustada kui palju proove hakkab päevas laekuma, see sõltub tagasikutsutavate geenidoonorite aktiivsusest). REDCap spetsialist - loob spetsiaalselt antud uuringu tarbeks REDCap andmebaasi. Uuringu spetsiifiliste andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja haldamiseks andmekogu loomine REDCap platvormil on osa uuringu metoodikast. Geenivaramu spetsialistid - tegelevad doonorite tagasikutsumise, andmete kodeerimise ja teadlastele väljastamisega. Projektijuht - projekti teaduslik juhtimine ja logistika. Andmespetsialist - tulemuste koondamine, andmete kontroll raportite ja publikatsioonide tarbeks. Tabel 2 Tööjõukulud Ametikoht Vasta- Tunni- Keskmi- Kuu- Kokku Kesk- Kokku Kokku va tasu ne de arv töötunde mine bruto- palgakulu ameti- projekti- pro- projektis bruto- palk pro- koos koha tundide jektis palk jektist tööandja keskmi- arv kuus kuus maksu- ne dega kogu- palk Juhtivuurija 3520 20,83 40,00 18,00 720 833 14 996 20 065 Statistikud 2158 12,77 344,00 17,00 5 848 4 393 74 674 99 914 Labori- 1492 8,83 136,00 17,00 2 312 1 201 20 411 27 310 spetsialistid REDCap 2578 15,25 2,04 15,00 31 31 467 625 spetsialist Geenivaramu 2158 12,77 140,00 17,00 2 380 1 788 30 391 40 663 spetsialistid Projektijuht 2765 16,36 14,00 18,00 252 229 4 123 5 517 Andme- 1244 7,36 16,00 18,00 288 118 2 120 2 836 spetsialist KOKKU 11 831 8 592 147 183 196 930 11 Uuritavaid on kokku 4000, iga uuritavaga tehakse 2 jälgimisvisiiti uuringuperioodi jooksul. Mõned uuringutest on vaja läbi viia ühekordselt. 3. Kaudsed kulud – 25% projekti otsekuludelt. Kaudsete kulude osakaalu arvestamine ühikuhinnas toimub ÜM § 6 lõike 5 (ühissätete määruse artikli 68 punkt c) alusel. Seoses teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas elluviidavate tegevustega on delegeeritud määruses määratletud tegevused, mille suhtes võib kohaldada kaudsete kulude puhul kasutatavat 25 % ühtset määra, mis on ette nähtud programmi „Horisont 2020“ raames. See tähendab seda, et arvestada tuleb kõiki programmi „Horisont 2020“ ühtse määra kohaldamise metoodika asjakohaseid elemente. Alltöövõtuga seotud otsesed kulud ja kulud seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetusesaaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele tuleb jätta välja kuludest, mille alusel määra rahastamiskõlblike summade arvutamiseks kohaldatakse. Programmi „Horisont 2020“ kommenteeritud mudellepingu kohaselt on kaudsed kulud sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse elluviimisega ja ei ole seetõttu projektile otseselt omistatavad. Kuna programmi „Horisont 2020“ jaoks kehtestatud ühtne määr on 25%, siis ei ole korraldusasutusel ühissätete määruse artikli 68 esimese lõigu punkti c alusel võimalik kohaldada 25%st madalamat (ega kõrgemat) määra. Vastavalt rakenduskavale on sekkumise valdkonna koodiks 053 (tervishoid) ning tegemist on tervishoiu valdkonnas tehtavate teadusuuringutega (sekkumisvaldkonna kood 060 – Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine). Vastavalt Horisont 2020 reeglitele tuleb rahastamiskõlblike kaudsete kulude arvutamisel välja jätta elluviidavate tegevustega seotud alltöövõtu otsesed kulud ja kulud seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetusesaaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele. Synlabilt tellitav teenus (Tabelis 1 real 2 summas 144 000 eurot ja osaliselt real 6 summas 4800 eurot) on alltöövõtt ning ostetud sisse. Seega ei võeta Synlab poolt tehtavate tegevustega seotud kulusid arvesse kaudsete kulude arvutamisel. Samuti ei võeta arvesse patsiendi infolehe tõlkimisega seotud kulusid summas 270 eurot. Seega on uuringu maksumus kokku 555 233 eurot. Summa sisaldab käibemaksu. Käibemaksu puhul ei ole tegemist sisendkäibemaksuga TÜ mõistes, TÜ jaoks on see kulu, mida ei saa riigilt tagasi küsida. Vastavalt käibemaksuseaduse § 2 lg 2 on ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Tartu Ülikooli tegevus toetusena finantseeritavate projektide elluviimisel ei ole ettevõtlus käibemaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt. Kuna toetusprojektide raames tehtav tegevus ei ole ettevõtlus, siis ei teki Tartu Ülikoolil käivet käibemaksuseaduse § 4 lg 1 alusel ja tulenevalt käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ei ole Tartu Ülikoolil käibemaksukohustuslasena õigust käsitleda projektide tarbeks ostetavatelt kaupadelt ja teenustelt makstavat käibemaksu maha arvatava sisendkäibemaksuna. Seirete ja uuringute läbiviimine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ raames ei ole käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlus. Rahastajalt saadavate laekumiste näol on tegemist toetusega ja seetõttu eelpool nimetatud projekti tarbeks ostetavatelt kaupadelt ja teenustelt ei arvesta Tartu Ülikool sisendkäibemaksu maha ning sellest tulenevalt ei saa 12 sisendkäibemaksu tagasi ka Maksu- ja Tolliametilt, vaid sisendkäibemaks kantakse Tartu Ülikooli kuludesse. Tulemuse saavutamise tõendamiseks esitab uuringu meeskond seirete juhtkomisjonile uuringu vaheraporti 1. uuringulaine tulemuste kohta (30.09.2022) ja lõppraporti kogu uuringu tulemuste kohta (30.06.2023). Maksed toimuvad kahes etapis (2 makset, esimene 277 617 ja teine 277 616 eurot). Esimese makse tegemise aluseks on elluviija poolt RÜ-le esitatud seirete juhtkomisjoni poolt heakskiidetud uuringu vaheraport ja teise makse (lõppmakse) tegemise aluseks on elluviija poolt RÜ-le esitatud seirete juhtkomisjoni poolt heakskiidetud uuringu lõppraport. Maksetaotluse uuringu esimese etapi kulude osas esitab elluviija rakendusüksusele 1 kuu jooksul alates vaheraporti kinnitamisest juhtkomisjoni poolt. Teise maksetaotluse esitab elluviija pärast uuringu lõppraporti esitamist ja selle heakskiitmist meetme juhtkomisjoni poolt, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates uuringu lõppemisest. Lisad: hinnapakkumised jm tõendusmaterjalid 1. Read 2 ja 10 Synlab Eesti pakkumine 2. Rida 7 Interlux peptiidid 3. Rida 7 NordicBiosite antigeen 4. Rida 9 Semetron plastikviaalid 5. Rida 12 InvivoGen reagendid 6. Rida 15 LanLab Thermo Scientific DNA eraldamise kit 7. Rida 15 Nordic Biosite Zymo bisulfit kit 8. Rida 15 Solis BioDyne nukleotiidid 9. Rida 16 BioAnalys Ampure XP magnetkerad 10. Rida 16 Illumina Nextera indeksid 11. Rida 16 Lanlab Qubit 12. Rida 16 Surgitech KAPA HiFi HoStart PCR mix 13. Rida 16 TÜ tuumiklabor MiSeq sekveneerimine 14. Rida 17 Luisa tõlkebüroo tõlge eesti keelest vene keelde 15. Eelarve. 13 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0784 - Haridus- ja teadusministri 22. detsembri 2021. a käskkirja nr 394 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15a9400e-020c-4216-9751-dbb5c263aa66 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15a9400e-020c-4216-9751-dbb5c263aa66?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main