Sissetulev kiriAvalik

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“

Sotsiaalministeerium · 27. juuni 2022

Viit: 1.2-3/2259-1
Registreeritud: 27. juuni 2022
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari: 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 1.2-3/2022
Vastutaja: Piret Eelmets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg: 25. juuli 2022

Failid

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 27.06.2022 nr 1.1-10.1/5337-1 Toetuse andmise tingimused atraktiivse piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna edendamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri määruse „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ eelnõu. Palume arvamus eelnõu kohta esitada 20 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemi EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes Lisad: 1. EN_Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond 2. SK_ Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond Tea Treufeldt 6113225 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Hiiumaa Vallavalitsus MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit SA Läänemaa MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit Saaremaa Vallavalitsus MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit SA Võrumaa Arenduskeskus Keskkonnaministeerium 2 MÄÄRUS {reg.kpv} nr {viit} Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2022.–2025. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi. (2) Määrusega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärgi „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ tulemuste saavutamisse. (3) Meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Harju maakond ja Tartu linnapiirkond. Tartu linnapiirkonnana käsitatakse määruse tähenduses Tartu linna asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku, Tartu valla Tila küla ja Vahi alevikku, välja arvatud juhul, kui maakonna arengustrateegias on kokku lepitud teisiti. 1 (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ja kui toetuse saaja ellu viidavate tegevuste raames saavad tegevustes osalejad vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Kui määruse alusel antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, kohalikule taristule antav abi, teadus- ja arendusprojektidele antav abi, investeeringuteks ette nähtud abi teadusuuringute taristule, innovatsiooniklastritele, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78; edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14, 25, 26, 27, 53, 55 või 56 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Riigiabi andmisel mõistetakse väikeettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele, keskmise suurusega ettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele, ja suurettevõtja all ettevõtjat, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ega keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele. (6) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (7) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 6 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 nimetatud alustel. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi andmisel lähtutakse lisaks üldise grupierandi määruse artiklis 13 sätestatud välistustest. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata maakonna arengustrateegias määratletud selle eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arengut, kus on suhteline konkurentsieelis või kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem arenguvõime, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada kliendi vajadustest lähtuvaid terviklikult läbi mõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse. (2) Projekt loetakse integreerituks, kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), vastab see vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) projekt hõlmab erinevaid sektoreid; 2) projekt hõlmab erinevaid haldusterritooriume; 3) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi. 2 (3) Toetuse andmise tulemusena panustatakse vähemalt ühe rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja ühe tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. (4) Rahastatavate tegevuste väljundnäitajad on järgmised: 1) integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond; 2) toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad; 3) integreeritud territoriaalse arengu projektid; 4) toetatavad ettevõtjad; 5) toetustega toetatavad ettevõtjad; 6) mitterahalist toetust saavad ettevõtjad. (5) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitajad on järgmised: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv; 3) terviklikult arendatud teenusvõrgustike arv. (6) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide 3.2.3 „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja 3.2.5 „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamisse. (7) Lõikes 6 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest; 2) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega; 3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 4) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 5) ligipääsetavuse näitaja. § 3. Toetusmeetme rakendamine (1) Toetusmeetme töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Taotlusi menetleb, Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalse jaotuse piirkondade hindamiskomisjone teenindab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse meetme sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi: 3 1) maakonnaüleste ja maakondadevaheliste avalike teenuste, ühisteenuste ja koostöövõrgustike käivitamine, arendamine ja turundamine; 2) ettevõtlus- ja haridusvõrgustike ning ettevõtlusklastrite käivitamine, arendamine ja turundamine ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses teadus- ja arendustegevus riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) fookusvaldkonnas või maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatavas ettevõtlusvaldkonnas; 3) tööstusettevõtete lisandväärtuse ja teadmusmahukuse kasv, sealhulgas ettevõtete diagnostika võimekuse arendamine, digi- ja rohepöördeks valmisoleku tõstmine ning põlvkonnavahetuse toetamine; 4) kõrgema lisandväärtusega teenusvaldkondade, eelkõige IT-sektori arengu toetamine; 5) ettevõtlikkuse edendamine ja ettevõtlusteadlikkuse suurendamine, sealhulgas noorte, naiste, eakate ning puuetega inimeste sihtgrupis; 6) koostöökeskuste ja kaugtöövõimaluste käivitamine, arendamine ning turundamine; 7) tööstusalade ja ettevõtluseks vajaliku muu tehnilise taristu arendamine ning turundamine; 8) tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, arendamine ning turundamine TAIE fookusvaldkonnas või maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatavas ettevõtlusvaldkonnas; 9) regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine ja turundamine; 10) turismisektori sihtpiirkonna, mille all mõistetakse külastuspiirkonda või ala geograafilise piirkonnana ja turismitoodete kooslusena, mis pakub külastajale integreeritud elamust, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut, kus tarbitakse teenuseid ja ööbitakse, terviklik arendamine, sealhulgas turismitoodete ja -teenuste, külastajateekondade ja koostöövõrgustike säästev ja terviklik arendamine ning sihtpiirkonna turundamine sektori ettevõtjate lisandväärtuse kasvatamiseks. (2) Meetme raames ei toetata: 1) tegevusi ja investeeringuid uute või olemasolevate tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kus olemasolevad ettevalmistatud või kasutusest välja jäänud alad on sobivad või kohandatavad uute ettevõtete lisandumiseks ning kus potentsiaal lisanduvate tööstus- ja ettevõtlusalade täiendavaks kasutuselevõtuks lisaks olemasolevatele on väike; 2) tegevusi ja investeeringuid uute või olemasolevate tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kuhu on rajatud tööstusalad ilma avaliku sektori toetuseta; 3) tegevusi ja investeeringuid rajatavatesse või olemasolevatesse külastus- ja turismiobjektidesse, mille tulemusel ei pakuta külastajale uut või olulisel määral edasi arendatud külastuselamust ning mis ei tulene sihtpiirkonna säästliku ja tervikliku arendamise vajadusest; 4) investeeringuid uute või olemasolevate külastus- ja turismiobjektide sellistesse tegevustesse ja ruumidesse, mis ei ole suunatud külastajate teenindamisele või otseselt seotud objekti toimimise või edasiarendusega külastuseesmärgil; 5) investeeringuid jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see on otseselt seotud lõike 1 punktides 7–9 nimetatud tegevustega; 6) investeeringuid, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti; 7) investeeringuid, millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vastavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 8) projekte, mille tegevus ei ole kajastatud maakonna arengustrateegia arengukava tegevuskavas ning mille mõjupiirkond ja sihtrühm on väiksemad kui ühe maakonna ulatus; 4 9) projekte, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vastavad asjakohastele EL ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 4 lõike 1 kohase tegevuse kulud: 1) teadus- ja arendustegevuse kulud; 2) toote- ja teenusearenduse ning disaini kulud; 3) arendus- ja võrgustikutegevustega seotud kulud; 4) personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4; 5) teenuste kulud, sealhulgas hangete korraldamise, veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise ning ekspertide kaasamise kulud; 6) materiaalse ja immateriaalse vara soetamise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 7) ehitusjuhtimise ja ehitamise ning ohtlike ehitiste likvideerimise kulud; 8) hoonestamata ja hoonestatud maa ostu kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määras; 9) omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulud; 10) maastiku planeerimise kulud; 11) teavitamiskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 12) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. (3) Investeeringu kulu võib moodustada kuni 80 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest. (4) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada kuni kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest. (5) Käibemaks on abikõlblik, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata muul viisil. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada abikõlbmatu kuluna. (6) Kulu tekkimise ajaks loetakse kuludokumentide koostamise kuupäev. (7) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitamise või renoveerimisega seotud ettevalmistavate tegevustega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitustööde jaoks ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tegemise, ehitusloa väljastamisega seotud, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid koos selleks vajalike uuringutega ning detailplaneeringu koostamise kulusid, välja arvatud § 7 lõikes 4 nimetatud juhul. Ettevalmistavad kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti 5 investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. (8) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. § 6. Kulude abikõlblikkus riigiabi korral Kui toetus on: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, seejuures on suurettevõtja puhul abikõlblik vaid üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamise või ettevõtte tegevuse mitmekesistamisega, tingimusel et uus tegevus ei ole sama või sarnane ettevõtte varasema tegevusalaga, mille puhul peab uuel majandustegevusel olema võrreldes olemasoleva tegevusega erinev justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 sätestatud neljakohaline EMTAK-kood; 2) teadus- ja arendusprojektidele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 25 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kulud; 3) teadusuuringute taristule investeeringuteks ette nähtud riigiabi, on abikõlblikud üldise grupierandi artikli 26 lõikes 5 nimetatud investeeringute kulud; 4) innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigetes 5 ja 8 nimetatud kulud; 5) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud; 6) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud; 7) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse; 8) vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel tehtud kulud. § 7. Kulude hüvitamise alused (1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra. (2) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korral tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist sobivate kuludokumentidega. (3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4. (4) Projekti ettevalmistamisega seotud § 5 lõikes 7 nimetatud kulude tegemise periood ei või olla varasem kui 12 kuud taotluse registreerimisest, millal projekti tegevused peavad algama ja mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi sisse. Riigiabi andmisel lähtutakse riigiabi reeglitest. § 8. Abikõlbmatud kulud 6 (1) Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud: 1) toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud ja põhjendamatud kulud; 2) liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulu, mis ei ole otseselt seotud teenuste mobiilse korraldusega; 3) kindlustuskulud; 4) õigusabi kulud; 5) esinduskulud ja kingitused; 6) sularahas tasutud maksed; 7) kulud, mida rahastatakse muudest Euroopa Liidu vahenditest; 8) kulud investeeringutele, mille osakaal ületab 80 protsenti projekti abikõlblike kulude eelarvest; 9) autoritasud ja autori järelevalve; 10) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud, projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud. (2) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel. § 9. Abikõlblikkuse periood (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist 2029. aasta 31. detsembrini. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus võib olla kuni 36 kuud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata § 5 lõikes 7 nimetatud projekti ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi. (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, mis ei või olla hilisem kui üks aasta otsuse tegemisest arvates, ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt lõikes 2 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodil. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata § 5 lõikes 7 nimetatud projekti ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi. (4) Taotluse registreerimisest varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (5) Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldavas projektis peavad § 5 lõikes 7 nimetatud ettevalmistavad kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud ühe aasta jooksul alates taotluse registreerimisest. (6) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada maksimaalselt kahel korral: esimesel korral kuni kuue kuu võrra ja teisel korral kuni nelja kuu võrra, seda tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa meetme abikõlblikkuse perioodi. (7) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse. § 10. Toetuse suurus ja osakaal 7 (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 700 000 eurot ja maksimaalne summa on kolm miljonit eurot projekti kohta. Mitme maakonna ühise projekti korral, mille taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste liit, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise (edaspidi MARO), suureneb maksimaalne summa kolme miljoni euro võrra iga partnerina projekti kaasatud MARO kohta. (2) Projekti maksimaalne toetusmäär on kuni 75 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. (3) Kui abikõlblike kulude eelarve suureneb riigihanke kallinemise tõttu, võib toetuse summat suurendada kuni kümme protsenti, juhul kui omafinantseeringut suurendatakse proportsionaalselt toetuse suurendamisega ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Toetuse suurendamise korral arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega ja lõikes 1 nimetatud maksimaalse toetuse summaga. § 11. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral (1) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastavat investeeringuteks ette nähtud regionaalabi antakse vastavalt Eesti regionaalabi kaardiga aastateks 2022–2027 kehtestatud osakaaludele. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi maksimaalne määr on Ida-Virumaal suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest. Ülejäänud Eestis on regionaalabi maksimaalne määr suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest. (2) Teadus- ja arendusprojektidele antava abi osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ühegi abisaaja puhul ületada: 1) alusuuringute puhul 100 protsenti; 2) rakendusuuringute puhul 50 protsenti; 3) tootearenduse puhul 25 protsenti; 4) teostatavusuuringute puhul 50 protsenti. (3) Rakendusuuringuteks või tootearenduseks antava abi osakaalu abikõlblikest kuludest võib suurendada järgmiselt: 1) 10 protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtja puhul; 2) 20 protsendi võrra väikeettevõtja puhul. (4) Lisaks lõikes 3 sätestatule võib rakendusuuringuteks või tootearenduseks antava abi osakaalu suurendada 15 protsendi võrra kuni abi ülemmäära, 80 protsendini abikõlblikest kuludest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, kes kannab vähemalt kümme protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused; 2) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu. 8 (5) Teostatavusuuringute puhul võib teadus- ja arendusprojektidele antava abi osakaalu suurendada 10 protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendi võrra väikeettevõtjate puhul. (6) Investeeringuteks ette nähtud abi teadusuuringute taristule ei tohi ületada 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (7) Innovatsiooniklastritele antava investeeringuteks ette nähtud abi osakaal ei tohi ületada 55 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Innovatsiooniklastritele antava tegevusabi puhul ei tohi abi osakaal ületada 50 protsenti kõigist abikõlblikest kuludest ajavahemikul, mille jooksul abi antakse. (9) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud artikli lõigetes 6–9 sätestatud metoodikale. (10) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud artikli lõigetes 10–12 sätestatud metoodikale. (11) Üldise grupierandi määruse alusel kohalikule taristule antava investeeringuteks ette nähtud abi maksimaalne summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel eelnevalt maha arvata. (12) Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis. (13) Kui meetme raames antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 200 000 eurot või kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot; 2) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid; 3) vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat. § 12. Maakonna arengustrateegia (1) Toetuse andmise eeltingimuseks on vähemalt aastani 2027 kehtiv maakonna arengustrateegia, millele on antud rakendusasutuse positiivne hinnang ja mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimustele. 9 (2) Rakendusasutus võib anda maakonna arengustrateegia eelnõule hinnangu ka enne, kui selle kinnitavad kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud. (3) Rakendusasutus võib enne positiivse hinnangu andmist teha põhjendatud ettepanekuid maakonna arengustrateegia või selle eelnõu muutmiseks või täiendamiseks. (4) Kui maakonna strateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad rahastatavaid tegevusi või lõikes 1 nimetatud tingimusi, teavitab MARO sellest enne muudatuste heakskiitmist rakendusasutust. 3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele § 13. Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile (1) Taotleja võib olla: 1) sihtasutus; 2) mittetulundusühing; 3) meetme sihtpiirkonnas tegutsev avalik-õiguslik ülikool või kutsehariduskeskus; 4) Saaremaa või Hiiumaa vald. (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võivad olla ka: 1) äriühing; 2) kohaliku omavalitsuse üksus. (3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–7 sätestatud nõuetele ja projektis kavandatud tegevus peab vastama taotleja põhikirjas või seaduses sätestatud eesmärkidele. (4) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja abikõlbmatud kulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad partnerid esitama taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada. (5) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus või ta panustab teise taotleja projekti omafinantseeringusse, on ta suuteline tasuma omafinantseeringu ja abikõlbmatud kulud, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele. (6) Projekti tegevustes võib lisaks taotlejale ja partnerile osaleda kasu saav organisatsioon, kelleks võib olla nii organisatsioon, kelle tegevusi rahastatakse toetusest (partner ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähenduses), kui ka organisatsioon, kelle tegevusi toetusest ei rahastata. § 14. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppemist. § 15. Nõuded taotlusele 10 (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõike 1 punktides 1–16 ja lõikes 2–4 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni ja dokumente: 1) projekti maakonnaülese või piirkondliku mõju kirjeldus; 2) projekti tulemuse saavutamiseks vajalike tegevuste alternatiivide analüüs või uuring; 3) dokumendid, mis kinnitavad selle väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust, millele seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 4) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral; 5) partneri ja kasusaava organisatsiooni kinnitus projekti elluviimisel osalemise kohta; 6) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas partneri ja kasusaava organisatsiooni esindajate roll projekti meeskonnas; 7) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised või hankedokumentatsioon; 8) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta; 9) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise; 10) regionaalabi puhul abisaaja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud; 11) hinnang, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 12) kliimakindluse tagamise hinnang; 13) hoonetega seotud projektide puhul, kui projektiga tehakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisas 4 sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas mahus kui 50 protsenti abikõlblikest kuludest, energiatõhusustööde projekt, milles on kavandatud hoone energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 14) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (2) Lõike 1 punktis 11 nimetatud hinnangu koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). (3) Lõike 1 punktis 12 nimetatud kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ja Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 11 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). (4) Taotluse esitamiseks peab ehitusprojekt olema ehitusseadustiku tähenduses eelprojekti staadiumis ja lähtuma kehtivatest planeeringutest. Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 16. Taotlusvooru avamine ja eelarve (1) Taotlusvooru tähtaja ja eelarve NUTS 3 piirkondade lõikes kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ja vastav teave edastatakse rakendusüksusele. (2) Rakendusüksus teavitab MAROt e-kirja teel taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest ning avaldab vastava info oma veebilehel. (3) Rakendusüksus võib korraldada mitu taotlusvooru. (4) Kui NUTS 3 piirkonna pingerea rahastamise mahtu arvestades ei laeku esimeses taotlusvoorus piisavalt taotlusi või osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, liidetakse toetuse jääk ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse uuesti NUTS 3 piirkondade vahel ja võetakse kasutusele teises taotlusvoorus pingerea alusel. § 17. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist läbib taotleja eelnõustamise, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, nõustab riigiabi esinemise ja tingimuste osas, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning kontrollib kavandatava projekti ja toetatavate tegevuste vastavust toetusmeetme eesmärgile, taotleja ja partneri vastavust määruse tingimustele, projekti vastavust maakondliku ulatuse ja integreeritud territoriaalse arengu nõuetele ja projekti tegevuse kajastatust maakonna arengustrateegia tegevuskavas ning annab hinnangu, kas projekti erinevad tegevused moodustavad ühtse terviku. (2) Taotleja esitab eelnõustamiseks rakendusüksusele projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) projekti eesmärk; 2) projekti tegevuste kirjeldus, sealhulgas arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsust ja turuanalüüsi hõlmav kirjeldus, kui projekt hõlmab teadus- ja arendustegevusi; 3) projekti tegevuste ajakava; 4) projekti tegevuste oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 2 ja finantsprognoos; 5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikas; 6) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna koosseisust, varasemast kogemusest ja pädevusest; 7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline mõju; 8) paragrahvi 15 lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud hinnangud või nende puudumise korral ülevaated sellest, mis etapis ja mis tähtajaga valmistatakse ette asjaomane dokumentatsioon. 12 (3) Eelnõustamise käigus lepivad rakendusüksus ja taotleja kokku taotluse esitamise ja projekti elluviimisega seotud asjaolud. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 18. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi ja korda. (3) Taotluse esitamisel peab projekt sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni kinnitusi ning dokumente: 1) projekt peab vastama integreeritud territoriaalse arengu projekti nõuetele; 2) projekti ajakava ja finantsprognoos pikkusega kolm aastat pärast projekti lõppu; 3) taotleja, partneri, kasusaava organisatsiooni ja projekti nimi; 4) ettevõtja nimi ja suurus, juhul kui ettevõtja osaleb projektis; 5) projekti eesmärk ja tulemused; 6) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev; 7) projekti koha aadress; 8) projekti kulude loetelu, taotletava toetuse summa ja projekti eelarve kooskõlas tegevuskavaga; 9) teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. (4) Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse tuvastamisest, taotluse riigiabi analüüsist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 52 tööpäeva, arvates taotluse registreerimisest e-toetuse keskkonnas. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. § 19. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 13 nimetatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse ja projekti nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 15 nimetatud nõuded. (3) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 2 või 3 taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 20. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus neli NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. (2) Hindamiskomisjonid moodustatakse NUTS 3 piirkondade põhiselt järgmiselt: 13 1) Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Kirde-Eesti – viieliikmeline komisjon, kuhu kuulub üks rakendusüksuse esindaja, kaks MARO esindajat, üks ettevõtjate organisatsiooni esindaja või ettevõtja ja üks sellise mittetulundusühingu esindaja, mis ei ole kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all; 2) Lõuna-Eesti – seitsmeliikmeline komisjon, kuhu kuulub üks rakendusüksuse esindaja, kolm MARO esindajat, kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või ettevõtja ja üks sellise mittetulundusühingu esindaja, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. (3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (4) Rakendusüksus pöördub MARO poole kirja teel hindamiskomisjoni liikmete nimetamiseks vastavalt lõikele 2. § 21. Projektide hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 35 protsenti; hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, samuti meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse; 2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas projekt on maakonnaülese mõjuga, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus, kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi/kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust; 3) projekti kulutõhusus – 15 protsenti; hinnatakse, kas ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks; 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 15 protsenti; hinnatakse, kas toetuse taotlejal/saajal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil; 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 5 protsenti; hinnatakse kooskõla aluspõhimõtetega, nagu võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, kliimamuutuste ebasoodsate mõjude vähendamine ja positiivsete mõjude võimendamine. (2) Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi NUTS 3 piirkondades. Kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonna 14 ühise projektina, viivad hindamise läbi projekti tegevuste NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonid ja hindamise üheaegse toimumise korraldab rakendusüksus. (4) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. (5) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75. Mitme maakonna ühisprojektis, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades, peab kõikide hindamiskomisjonide koondhinne eraldi olema vähemalt 2,75 hindepunkti. (6) Kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb. (7) Kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ühise integreeritud koostööprojektina, antakse boonusena 0,5 hindepunkti. Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates NUTS 3 piirkondades, antakse boonuspunkte kõigile NUTS 3 piirkondades positiivselt hinnatud projektidele. (8) Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõike 7 alusel saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 pingeritta. Kui mitme projekti punktide koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde. § 22. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsusega nõuetele vastavaks taotluse, mis on § 21 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75 hindepunkti. (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud NUTS 3 piirkonna pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma, sealhulgas mitme NUTS 3 piirkonna ühisprojektis, peab mahtuma NUTS 3 piirkonna taotlusvooru toetuse eelarvesse. (3) Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva toetuse taotlejaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sealhulgas täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse tingimusi, mille seadmiseks on ettepaneku teinud hindamiskomisjon projektide hindamise tulemusel. (5) Riigiabi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 tähenduses, viidates asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile. (6) Vähese tähtsusega abi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses, samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. 15 (7) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. § 23. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, kui taotleja või taotlus ei vasta §-des 13 ja 15 sätestatud nõuetele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed. (3) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja ÜSS2021_2027 § 13 lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (4) Mitme maakonna ühisprojekt, kui projekti tegevused tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades, jäetakse rahuldamata, kui vähemalt ühe piirkonna eelarve rahaline maht ei võimalda taotlust rahastada selle piirkonna tegevuste lõikes. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 24. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud, mida saab pikendada mõjuvatel põhjustel üks kord kuni kolm kuud. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikast. (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes § 22 lõigetest 1–7. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 16 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (3) Kui projekti abikõlblike kulude eelarve on suurenenud riigihanke kallinemise tõttu ja toetuse saaja taotleb toetuse summa suurendamist vastavalt § 10 lõikele 3, võib muuta taotluse rahuldamise otsust, kui projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Toetuse suurendamise korral arvestatakse riigiabi nõuetest tulenevate piirangutega. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. (5) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajadusel § 21 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumidele vastavust, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni. (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 3 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ega eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra. (8) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi või riigiabi reeglitega. § 26. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse §- s 14 või § 37 lõikes 8 nimetatud aluse esinemisel. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 17 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodi lõppemisel; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 6) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldavas projektis § 5 lõikes 7 nimetatud ettevalmistavaid töid teinud ja ehitustööde lepingut § 9 lõikes 5 nimetatud tähtajal sõlminud. (3) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 27. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 nimetatule kohustatud: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) teavitama kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 3) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; 4) vajaduse korral muutma objekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 5) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on toetusega väikese või keskmise suurusega ettevõtjale; 7) tagama, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppemist; 8) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. (4) Kui toetuse saaja tegevustes osalejad saavad vähese tähtsusega abi, on toetuse saaja kohustatud kontrollima enne tegevust selles osaleja vastavust § 11 lõikes 13 sätestatud nõuetele. (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vähese tähtsusega abi saanud tegevustes osalejate nimed ja antud abi summad rakendusüksuse määratud vormil koos kuluaruandega. (6) Toetuse saaja informeerib vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 4 tegevustes osalejat sellest, et talle antakse vähese tähtsusega abi ja kui suur on abi summa. 18 (7) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid ja projektile kogumaksumusega üle kümne miljoni euro korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. § 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud: 1) küsima Rahandusministeeriumi seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6; 2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, hankelepingu ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel; 6) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt; 7) teavitama vajadusel toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 8) kui riigiabi antakse teadustaristu investeeringuteks üldise grupierandi määruse artikli 26 alusel ning teadustaristut kasutatakse nii majandus- kui ka mittemajandustegevuseks, kehtestama järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi kogu teadustaristu eluea jooksul, millega tagatakse, et kohaldatavat toetuse osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes toetuse andmise ajal ette nähtud olukorraga. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde käigus koostatavate dokumentidega; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja - dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega; 6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu. 8. peatükk Aruannete esitamine § 29. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud juhul tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. 19 (2) Projekti vahe- ja lõpparuande esitab rakendusüksusele toetuse saaja esindusõiguslik isik e- toetuse keskkonna kaudu. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi); 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse ja aluspõhimõtete hoidmisse vastavalt taotluses lubatule; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (4) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-toetuse keskkonnas registreerimisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 30. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 27 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõigetele 3 ja 5. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Rakendusüksus menetleb kulude tekkimist tõendavaid dokumente kuni 42 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli ajal. (5) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kuludokument. (6) Toetust ei maksta välja sagedamini kui kord kuus. § 31. Ettemaksed (1) Mittetulundusühingule või sihtasutusele, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha toetuse ettemakseid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5 kehtestatud tingimustel. 20 (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale mittetulundusühingule või sihtasutusele võib põhjendatud juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel. (3) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 32. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule, sealhulgas juhul, kui projekti tulemust ei saavutata või see saavutatakse osaliselt. (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatule. § 33. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus. Minister (allkirjastatud digitaalselt) {allkirjastaja} {ametinimetus} Merike Saks Kantsler (allkirjastatud digitaalselt) {Allkirjastaja2} {Allkirjastaja2 ametinimetus} 21 Riigihalduse ministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2022.–2025. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“, regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme tegevust „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmist. Määrusega panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärgi 2 „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ tulemuste saavutamisse. Selliste sekkumiste tagajärjel saab piirkondlik ettevõtlussektor hoogu juurde ja kasvab lisandväärtus. Väheneb piirkondlik jõukuslõhe ja elukvaliteet paraneb kogu Eestis. Eestis ja ka mujal Euroopa Liidus pööratakse viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile. Euroopa uus algatus Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Meetme eelnõus arvestame universaaldisaini, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja kliimakindlusega. Meetme tegevuste elluviimine täiendab poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ teisi toetusmeetmeid. Poliitikaeesmärgi 5 meede on suunatud elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisele väljaspool Harju maakonda ja Tartu linnapiirkonda. Poliitikaeesmärgi 5 puhul algatavad projektivaliku piirkonnad ja kavandatud projektid põhinevad integreeritud piirkondlikel strateegiatel. Rakenduskavas on öeldud, et seetõttu tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja usaldusväärsed piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte. Poliitikaeesmärk 5 meetmete puhul on toetuse andmise eeltingimuseks maakonna arengustrateegia vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 29 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Meetme tegevuste elluviimise tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste võimekus integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata piirkonnaspetsiifilise ettevõtlusvaldkonna arengut, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada kliendi vajadustest lähtuvaid terviklikult läbimõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Tea Treufeldt (tel 611 3225; e-post 1 [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097; e-post [email protected]) ning personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 33 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) Üldsätted; 2) Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) Toetuse taotlemine; 5) Taotluste menetlemine; 6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused; 8) Aruannete esitamine; 9) Toetuse maksmise tingimused; 10) Finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki, tulemust, indikaatoreid ja strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. Samuti nimetatakse rakendusüksus ja -asutus. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse määrusega tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“, tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi. Meetme kujundamisel on lähtutud ka riigieelarve suunamise aluseks olevast regionaalpoliitika programmist. Meede on kujundatud silmas pidades panust järgmistesse eesmärkidesse ja mõõdikutesse: 1) programmi tasandi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond; 2) programmi tasandi mõõdikud: Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust (%), väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%), elukeskkonnaga rahulolu Eestis ja selle piirkondlikud erinevused. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Harju maakond ja investeeringute sihtpiirkonnana Tartu linnapiirkond, mis ei saa olla ka taotlejaks, kuid võib olla projekti partner ja samuti on lubatud ühistegevustena koos taotlejaga ellu viia nn pehmeid tegevused. Tartu linnapiirkonnana käsitatakse määruse tähenduses Tartu linna asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku, Tartu valla Tila küla ja Vahi alevikku. Harjumaa on välistatud meetmest, kuna võrreldes muude Eesti piirkondadega on Harjumaa oluliselt paremas seisus ega vaja valdkondlike toetusmeetmete kõrval teiste piirkondadega 2 samavõrra tuge regionaalarengu meetmetest, mille keskseks eesmärgiks on piirkondlike arenguerisuste vähendamine. 2020. aastal loodi 66% kogulisandväärtusest Harjumaal ja maakonna edu ülejäänud riigi ees suurenes aastaga poole protsendipunkti võrra. Harjumaale järgnesid Tartumaa, mille osakaal SKP-s oli 11%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas SKPst vähem kui protsendi. SKP elaniku kohta oli 2020. aastal 20 184 eurot. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 143% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakonnad, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 96% ning 64% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas (38%), järgnesid Valga (40%), Hiiu (40%) ja Võru maakond (42%). Enamuse Eesti piirkondade rahvastik väheneb ja vananeb, tuues kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara madala väärtuse ning takistades kohalike ettevõtete juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Need on väljakutsed, mida Harjumaal esineb vaid üksikutel äärealadel. Olukorras, kus kogu maakonna elanikele on kättesaadavad pealinnapiirkonna hea palgaga töökohad, enamikes maakonna kohaliku omavalitsuse üksustest puuduvad erasektori investeeringuteks piirkonnast tulenevad turutõrked ning elanikkond on kiiresti kasvav, ei ole põhjendatud toetusmeetme rakendamine, millest toetatakse üksnes kogu maakonna territooriumi hõlmavaid koostööprojekte. Enamikul osal Harjumaast puudub vajadus sellest konkreetsest meetmest toetatavate tegevuste toetamiseks (ettevõtluskeskkonna piirkondlike turutõrgete ületamine, teenuste kohandamine kahaneva rahvastikuga). Kahaneva elanikkonnaga Harjumaa kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik taotlejana osaleda teiste maakondadega samadel alustel toetusmeetmes “Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” kohandamaks oma avalikke teenuseid või teenusvõrgustikku rahvastikumuutustele. Arvestades piirkonniti erinevate arenguväljakutsetega, on uuel perioodil kavandatud suunata Harjumaale regionaalsetest, maakonna arengustrateegiatel tuginevatest toetusmeetmetest eelkõige toetusi säästva liikuvuse väljakutsete lahendamiseks ja kvaliteetsete avalike teenuste arendamiseks. Maakonna arengustrateegiatel tuginevate toetusmeetmete kogumaht 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas on 289 mln eurot, millest hinnanguliselt veerand investeeritakse Harjumaale. Seletuskirjale lisatud Statistikaameti joonised näitlikustavad erinevusi palgatöötaja kuu keskmises brutotulus KOV-ide lõikes. Maakondliku rahvastikumuutuse võrdlusinfo ning SKP piirkondlikke erinevusi kajastav joonis ja diagramm 2020. aastal näitlikustavad maakondade arengulõhet. Harjumaa osakaal SKP-s suurenes viimase aastaga poole protsendipunkti võrra, mitte ei vähenenud. 3 RV0240: RAHVASTIK 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSELT, 1. JAANUAR | Sugu, Elukoht, Aasta ning Vanus Maakond 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Muutus 2015-2021 HARJU MAAKOND 569055 576215 582509 589610 598059 605029 609515 40460 7% HIIU MAAKOND 9485 9348 9335 9387 9387 9315 9381 -104 -1% JÕGEVA MAAKOND 30421 29978 29510 29119 28734 28442 28082 -2339 -8% JÄRVA MAAKOND 31788 31318 30978 30661 30286 30174 29817 -1971 -6% LÄÄNE MAAKOND 21163 20935 20720 20646 20507 20444 20285 -878 -4% LÄÄNE-VIRU MAAKOND 61777 61065 60411 59791 59325 58862 58402 -3375 -5% PÕLVA MAAKOND 26192 25769 25561 25290 25006 24647 24473 -1719 -7% PÄRNU MAAKOND 87255 86692 86163 85756 85938 86185 85760 -1495 -2% RAPLA MAAKOND 33779 33539 33485 33299 33311 33282 33116 -663 -2% SAARE MAAKOND 33718 33481 33307 33231 33108 33083 33032 -686 -2% TARTU MAAKOND 148356 148814 149295 151122 152977 153317 153912 5556 4% VALGA MAAKOND 29915 29476 29073 28669 28370 28204 27962 -1953 -7% VILJANDI MAAKOND 48318 47853 47288 46782 46371 46161 45877 -2441 -5% VÕRU MAAKOND 37408 36953 36440 36133 35782 35415 34898 -2510 -7% Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2020 4 Eelnõu § 1 lõike 4 ja 5 kohaselt võib toetust anda riigiabina ja vähese tähtsusega abina. Toetust võib anda riigiabina, kui toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, kohalikule taristule antav abi, teadus- ja arendusprojektidele antav abi, investeeringuteks ette nähtud abi teadusuuringute taristule, innovatsiooni klastritele, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat 5 liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14, 25, 26, 27, 53, 55 või 56 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Eelnõus §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on maakonna arengustrateegias määratletud integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata piirkonnaspetsiifilise eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arengut, kus on suhteline konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem arenguvõime või arendada kliendi vajadustest lähtuvaid tõenduspõhiseid terviklikult läbimõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse. Lähtuvalt toetuse andmise eesmärgist toetatakse meetmest selliseid piirkonnaspetsiifilisi ettevõtluskeskkonna arendamise projekte, mis on seotud maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arendamisega või soodustavad kõrgema lisandväärtusega (ja seeläbi kõrgema palgapotentsiaaliga) töökohtade loomist piirkonnas. Toetatakse ka maakondliku mõjuga või laiema piirkondliku mõjuga avalike teenuste arendamise koostööprojekte, mis aitavad uuendada teenuste korraldust ja kohandada seda rahvastikumuutustele ning sihtgrupi ootustele. Avalike teenuste ümberkorraldust kohalikul tasandil toetatakse meetmest „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“. Kõik projektid peavad olema vähemalt maakonnaülese mõjuga. Mõju ulatus peab olema analüüsitud uuringu või analüüsiga, mis teostatakse enne toetuse taotlemist. Iga projekt peab panustama väljundnäitajasse „Integreeritud territoriaalse arengu projektid“ sihttaseme saavutamisse. Väljundnäitaja vahetaseme sihttase on planeeritud 0 aastaks 2024 ja aastaks 2029 on planeeritud 30 projekti. Määruse alusel toetatavate projektide puhul eeldatakse koostööd erinevate osapooltega ja erinevate sektorite vahel. Väljundnäitajasse panustavad kõik, kas ühte või mitut integreerituse komponenti sisaldavad projektid. Projekt loetakse integreerituks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) see hõlmab erinevaid sektoreid (nt sotsiaal, majandus, keskkond); b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (nt omavalitsused); c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (nt riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised organisatsioonid). Projektid võivad panustada lisaks veel väljundnäitajasse „Toetatavad ettevõtjad“. Selles indikaatoris arvestatakse kõiki ettevõttjaid, kes saavad rahalist või mitterahalist toetust PO5 erieesmärk 2 tasandil. Ettevõtjad registreeritakse projektide tasandil ja andmed sisestatakse struktuuritoetuse registrisse. Väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on planeeritud 160 toetatud ettevõtjat, vahetaseme sihttase on aastaks 2024 planeeritud 15 toetatud ettevõtjat. Komisjoni definitsiooni kohaselt on ettevõte defineeritud kui kasumile suunatud organisatsioon, mis valmistab tooteid või pakub teenuseid, et rahuldada turu vajadusi, 6 eesmärgiga teenida kasumit. Tulenevalt sellest ettevõtte definitsioonist loetakse ühiste näitajate (RCO01-RCO05) arvestusse vaid ettevõtjaid äriseadustiku tähenduses (s.o füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu). Väljaspool Eestit registreeritud ettevõtjaid arvestatakse juhul, kui need vastavad komisjoni metoodikas toodud ettevõtte definitsioonile. Projektid võivad panustada lisaks veel väljundnäitajasse „Toetustega toetatavad ettevõtjad“, mille indikaatoris loetakse kokku ettevõtjad, kes saavad rahalist toetust toetuste vormis. Integreeritud projektides, kus ettevõtja on nii toetuse saaja kui ka panustab omaosalusega, oodatakse projekte tööstusalade ja ettevõtluseks vajaliku muu tehnilise taristu (nt juurdepääsuteed), tootearendus- ja regionaalsete kompetentsikeskuste, inkubaatorite ja koostöökeskuste arendamiseks, turismiedenduseks, ettevõtlusvõrgustike ja -klastrite arendamiseks. Eelduslikult 30-st integreeritud projektist esitatakse umbes 10 koostööprojekti ettevõtjatega, kus ettevõtja on partner ja panustab omafinantseeringusse. Perioodi peale prognoositakse kokku umbes 10 unikaalset ettevõtjat Äriseadustiku tähenduses. Toetatava ettevõtte suurust hinnatakse taotluse esitamise ajal, kui on tegemist riigiabi andmisega. Ettevõtja suurus määratakse abi andmisel, milleks on otsuse tegemine. Ehk sisuliselt alustatakse vastavuse kontrolli taotluse menetlusel, aga kui vastavuskontrolli ja otsuse tegemisele jääb suurem vahe, siis tuleb nimetatud asjaolud ka enne otsuse tegemist üle kontrollida. Väljundnäitaja sihttasemeks aastaks 2029 on planeeritud 10 toetustega toetatud ettevõtjat ja vahetaseme sihttase aastaks 2024 on 0. Projektid võivad panustada lisaks veel väljundindnäitajasse „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“, indikaatoris loetakse kokku ettevõtjad, kui nad saavad mitterahalist toetust struktureeritud viisil. Näiteks inkubaatoriteenuseid saavad VKEd. Pakutav toetus tuleb dokumenteerida. Ühekordset suhtlemist (nt telefonikõned teabenõuete saamiseks) ei arvestata näitajasse. Väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on 150 mitterahalist toetust saanud ettevõtjat. Väljundnäitaja vahetaseme sihttase aastaks 2024 on 15 mitterahalist toetust saanud ettevõtjat. Mitterahalise toetuse näited hõlmavad selliseid teenuseid nagu (mittetäielik loetelu): nõustamisteenused (nõustamisabi, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks jne) või tugiteenused (kontoriruumide, veebisaitide, andmepankade, raamatukogude pakkumine). Loetakse ettevõtjaid äriseadustiku tähenduses. Toetatava ettevõtja suurus määratakse abi andmisel, milleks on otsuse tegemine. Ehk sisuliselt alustatakse vastavuse kontrolli taotluse menetlusel, aga kui vastavuskontrolli ja otsuse tegemisele jääb suurem vahe, siis tuleb nimetatud asjaolud ka enne otsuse tegemist üle kontrollida. Rahastatavad tegevused panustavad ühtlasi ka kahte rakenduskava väljundnäitajate täitmisesse, milleks on „Integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond“ ja „Integreeritud piirkondliku arengu strateegiad“. „Integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond“ - indikaatorisse loetakse kokku kohalike avalike teenuste toetamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise meetmest kasu saanud elanike arv. Elanikud loetakse kokku üks kord ja elanike arv ei saa olla suurem kui abikõlbliku piirkonna elanike arv. Maakonnaüleste projektide puhul loetakse kokku projektiga hõlmatud maakonna elanike arv (RCO76 loeb kokku maakondades integreeritud projekte, mida eeldatakse 30 ehk u 2 projekti igast maakonnast perioodi jooksul), kust on maha arvutatud linnapiirkondade elanike arv. 7 „Integreeritud piirkondliku arengu strateegiad“ - igal maakonnal on koostatud strateegia, kokku 15 strateegiat, millest perioodi jooksul panustatakse kõigisse rahaliselt mitmete projektide kaudu. Näitajasse panustamise võib ära lugeda, kui esimeses vastava maakonna strateegia alusel rakendatavas projektis on väljund saavutatud/projekt on lõppenud. Vahetase on 0, kuna ei näe ette toetatud projektides väljundite saavutamist 2024. aastaks. Kõik projektid panustavad ka tulemusnäitajasse „Integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“. See tähendab, et igasse projekti peab olema lisaks taotlejale kaasatud ka vähemalt üks partner või siis muu kaasatav organisatsioon. Tulemusnäitaja sihttase aastaks 2029 on planeeritud 60 ehk keskmiselt on iga toetatud projekti elluviimisse kaasatud lisaks taotlejale veel kaks muud organisatsiooni. Tulemusnäitaja „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust “ arvutatakse grandiga toetatud projektides ette nähtud erasektori omafinantseeringu põhjal. Näitajasse raporteeritakse erasektori panus projekti kuludesse, sealhulgas käibemaks ja projektiga kaasnevad abikõlbmatud kulud. Riigiettevõtete puhul hõlmab näitaja kaasrahastamise osamakseid nende enda eelarvest. Tulemusnäitaja sihttaseme aastaks 2029 on planeeritud 9,3 mln eurot. Tulemusnäitaja „Terviklikult arendatud teenusvõrgustike arv“ indikaatoris loetakse kokku peale projektide lõppu projekti tulemusel välja arendatud või uuendatud teenusvõrgustikud, näiteks ettevõtlusvõrgustikud, avalike teenuste pakkumise võrgustikud, turismivõrgustikud jms teenuste kombineeritud võrgustikud. Terviklikult arendatud teenusvõrgustiku all mõistetakse kogu maakonna või suurema piirkonna üleselt ühiselt integreeritud projekti kaudu ümberkorraldatud, loogiliselt omavahel seotud teenuste komplekti, mis vastab pikaajalisele rahvastiku prognoosile (vananemine ja vähenemine) ja mis vastab sihtgrupi vajadustele. Näiteks loetakse indikaatorile vastavaks kogu maakonnas eakate hoolekande teenuste korraldust uuendav projekt (teenuste maakondlik koordineerimine, maakondliku päevakeskuste võrgustiku rajamine vms), kuid mitte üksiku hooldekodu hoone investeeringuid, millega ei kaasne maakondlikku koostööd teenuse korraldamisel või rahastamisel. Oluline on, et projekti tegevused hõlmaksid kogu maakonda või laiemat piirkonda, mitte üksikute omavalitsuste sihtgruppe või territooriumi. Sihtgrupi vajaduste analüüsimisel on soovitatav analüüsida ka sihtrühmasiseste gruppide (nt naised, mehed, eakad, erivajadusega inimesed jne) olukorda ja vajadusi, kuna sihtgrupp ei ole kunagi homogeenne, vaid koosneb väga erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvatest inimestest, kelle olukord ja vajadused võivad oluliselt erineda. Tulemusnäitaja sihttaseme aastaks 2029 on planeeritud 20. Väljund- ja tulemusnäitaja sihttasemeid loetakse vahe- ja lõpparuannete alusel. Vajadusel on rakendusüksusel õigus nõuda ka järelaruande esitamist kuni ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Eelnõus § 2 lõike 6 kohaselt panustavad projektid strateegia „Eesti 2035“ järgnevatesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse: Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamisse. Aluspõhimõtete hoidmist ning strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist 8 tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu (EL) 27 liikmesriigi sisemajanduse koguproduktile (SKP) elaniku kohta keskmisest; 2) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) teenustega; 3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris); 4) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 5) ligipääsetavuse näitaja. LULUCFon lühend sõnadest Land Use, Land Use Change and Forestry. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf. Alates 2008. aastast on Euroopa Liit LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid seiranud. Euroopa Liidu 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide täitmiseks tegi Euroopa Komisjon 2016. aastal ettepaneku hakata kasvuhoonegaaside vähendamisel arvestama heitkoguseid ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkondadest. Samuti Pariisi kliimaleppes toodi välja LULUCF valdkonna kriitiline roll kliimamuutustega tegelemisel. Kuigi Kyoto protokollist tulenevalt jälgiti ka varasemalt metsa kasvamisest, langetamisest ning majandamisest tulenevat süsinikuringlust, siis siduvaks muutus see alles kehtivuse perioodi lõpul 2020 aastal. Taotleja kohustus on kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestab sellega rakendamisel. Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Eelnõus § 3 lõike 2 kohaselt rakendatakse toetusmeedet NUTS 3 piirkondade kaupa. NUTS 3 piirkonnad on Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalne jaotus. Meetme mõistes tähendab regionaalne jaotus jaotust NUTS 3 regioonide vahel, kuhu kuuluvad järgmised maakonnad: Kesk-Eesti: Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa; Kirde-Eesti: Ida-Virumaa; Lääne-Eesti: Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa; Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa. Põhja-Eesti NUTS3 piirkond Harjumaa ei ole meetme sihtpiirkond. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu teises peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja hüvitamise alused, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirsumma ja osakaal, toetuse andmise seos maakonna arengustrateegiaga. Eelnõus §-s 4 kirjeldatakse tegevusi, millele antakse toetust ja mida meetme raames ei toetata. Toetatavate tegevuste loetelu on piiratud lõikes 1 loeteluga. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, peavad olema maakonnaülese või suurema piirkondliku mõjuga, mis tähendab, et tegevuste elluviimise ja mõjupiirkond ning sihtrühm ei või olla väiksem kui ühe maakonna ulatus, peavad olema tõenduspõhised, mis tähendab et soovitava tulemuse saavutamiseks vajalike tegevuste 9 alternatiivid on läbi kaalutud, teostatud vajalik analüüs või uuring, maakonna arengustrateegia tegevuskavas tegevusena kirjas, peavad vastama integreeritud projekti nõuetele ja projekti investeeringute maht ei tohi ületada 80% abikõlblikust eelarvest. Mõjuulatuse määramiseks teostab taotleja projektitegevuste analüüsi, kirjeldab mõju avaldumise viisi, sihtgrupi koosseisu ja suurust, sihtgrupi vajadusest lähtuvaid tegevusi ja investeeringuid. Analüüsi järeldustele tuginedes peab olema üheselt selge, et projekti tegevuste elluviimise ja mõjupiirkond ning sihtrühm ei ole väiksem, kui ühe maakonna ulatus. Kui sellist järeldust uuringu alusel teha ei saa, ei ole täidetud nõuded taotlusele ja projektile, ehk et taotletav projekt ei vasta nõuetele, vastavusnõue on täitmata. Põlvkonnavahetuse toetamine tähendab pehmete tegevuste kaudu toetada näiteks uute ärimudelite tutvustavaid töötubasid, seminare, õppereise, digiplatvormi või digikeskkonna arendust jms. Toetatakse turismisektori sihtpiirkonna terviklikku arendamist, sealhulgas turismitoodete ja - teenuste, külastajateekonna ja koostöövõrgustike kestlikku ning terviklikku arendamist, sihtpiirkonna turundamist sektori ettevõtjate lisandväärtuse kasvatamiseks. Turismisihtpiirkonna all mõistetakse külastuspiirkonda või ala geograafilise piirkonnana ja turismitoodete kooslusena, mis pakub külastajale integreeritud elamust, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut, kus tarbitakse teenuseid ja ööbitakse. Sihtpiirkonnaks ei loeta lokaalset sihtkohta, üksikobjekti, matakarada, üksikteenust. Maailma turismiorganisatsioon on defineerinud „kestliku“ turismi järgmiselt - turism, mis võtab täielikult arvesse selle praegusi ja tulevasi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid, võttes arvesse külastajate, ettevõtete, keskkonna ja vastuvõtvate kogukondade vajadusi. Silmas tuleb pidada ka, et meetme raames ei toetata tegevusi ja investeeringuid rajatavatesse või olemasolevatesse külastus- ja turismiobjektidesse, mille tulemusel ei pakuta külastajale uut või olulisel määral edasiarendatud külastuselamust ning mis ei tulene sihtpiirkonna kestlikku ja tervikliku arendamise vajadusest. Meetme raames ei anta toetust ka uute või olemasolevate külastus- ja turismiobjektide sellistesse tegevustesse ja ruumidesse, mis ei ole suunatud külastajate teenindamisele või otseselt seotud objekti toimimise või edasiarendusega külastuseesmärgil. Muude mitte toetatavate tegevuste hulgas ei toetata üldjuhul ka jalgratta- ja jalgteede, kõnnitee ehitamist liiklusseaduse tähenduses välja arvatud juhul, kui see on otseselt vajalik koostöökeskuste, tööstusalade, tootearenduskeskuste, inkubaatorite vms ettevõtluse tugitaristu terviklikuks arenduseks. Taotleja kohustus on põhjendada projekti tegevuste vajalikkust. Antud tingimusega soovitakse vältida dubleerimist KOV jalgratta- ja jalgteedele eraldi meetmetena antava investeeringutoetuste ning Transpordiameti Teehoiukava raames rakendatava säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristuna jalgratta- ja/või jalgteid rahastava meetmega, mille eelarve on 2 mln eurot aastas. Meetmest ei toetata ka projekte, mis ei ole tõenduspõhised, mille vajadus ei baseeru analüüsile või uuringule ehk soovitava tulemuse saavutamiseks vajalike tegevuste alternatiivid on läbi kaalumata. 10 Määruse eelnõu § 15 sätestab vastavustingimused taotlusele ja projektile. Sellest tulenevalt on oluline, et uuringus või analüüsis on selgelt välja toodud järeldused, et projekt on maakonnaülese või suurema piirkondliku mõjuga, mis tähendab, et tegevuste elluviimise, mõjupiirkond ning sihtrühm ei ole väiksem kui ühe maakonna ulatus. Rahandusministeerium pakub uuringute ja analüüside toetamiseks toetusmeedet „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse tõstmiseks ja projektide ettevalmistamiseks“, kus toetatavad tegevused on: 1) uuringu ja analüüsi läbiviimine, sealhulgas andmete kogumine, analüüsimine ja raporti koostamine; 2) teenuse prototüübi või mudeli koostamine; 3) konsultatsioon, koolitus ja nõustamine, sealhulgas projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides; 4) seminarid, ühisarutelud ja muud töövormid projekti tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks; 5) teavitamine. Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab, et: 1) uuring on mingi probleemi lahendamist taotlev eesmärgistatud, ajaliselt piiratud tegevus. Uuringute tulemused jäädvustatakse uurimusena; 2) analüüs on (alg)osadeks lahutav uurimine, eritlus. Analüüs ja süntees. Teaduslik, loogiline analüüs. Sündmuste, nähtuste, olukorra asjalik, kaine, põhjalik analüüs. Andmete statistiline analüüs. Sihtgrupi vajaduste analüüsimisel soovitame analüüsida ka sihtrühmasiseste gruppide (nt naised, mehed, eakad, erivajadusega inimesed jne) olukorda ja vajadusi, kuna sihtgrupp ei ole kunagi homogeenne vaid koosneb väga erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvatest inimestest, kelle olukord ja vajadused võivad oluliselt erineda. Erilist tähelepanu tasub pöörata finantsprognoosidele, millest sõltuvad projektijärgsed lisakulud taotlejale ja partneritele. Sageli on taotluste koostamisel kalduvus oluliselt üle hinnata teenuse kasutajate arvu ning laekuvaid tulusid kasutaja kohta, mistõttu tekivad projekti elluviimise järgselt näiliselt ettenägematud täiendavad lisakulud, mille katmise vajadusega ei ole eelarveliselt arvestatud. Ühiselt osutatavate teenuste puhul on otstarbekas projekti ettevalmistamise faasis leppida kokku ka osapoolte hilisemad õigused ja kohustused. Eelnõu seletuskirjas § 1 lõikes 3 on selgitatud sihtpiirkondade määratlus ja võimalused. Rakenduskava prioriteetse suuna „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärgi 1 alt antakse toetust suurematele linnapiirkondadele Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud) ja dubleerimine erieesmärgi 1 ja erieesmärgi 2 meetme tegevuste tasandil, mille alla kuulub antud meede, tegevustes on keelatud. Tartu linnapiirkond on investeeringute maandamise kohana määruses välistatud, kuid Pärnusse ja Ida-Viru linnadesse - Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe - on lubatud investeeringuid maandada, kui tegemist on ühtlasi sama maakonna maapiirkondadele olulise objektiga linnapiirkonna territooriumil. Maakonna arengustrateegia tegevuskava tasandil peab olema läbi kaalutud, milline investeeringuobjekt on maakonnaülese mõjuulatusega ning tagab ühtlasi olulise arengutõuke maapiirkonnale. 11 Meetme raames ei toetata tegevusi ja investeeringuid Harju maakonda, kuna Harju maakond ei ole meetme sihtpiirkond. Tartu maakonnas ei toetata investeeringuid Tartu linnapiirkonda, kuid Tartu linnapiirkond saab projektides osaleda partnerina „pehmetes tegevustes“. Meetmes ei toetata ka projektemis ei ole maakonnaülese või suurema piirkondliku mõjuga, mis tähendab, et tegevuste elluviimise ja mõjupiirkond ning sihtrühm ei või olla väiksem kui ühe maakonna ulatus. Tegevused, mis ei ole selgelt vajalikud projekti tulemuste saavutamiseks, tuleb projekti tegevuskavast välja võtta. Silmas tuleb pidada, et investeeringuid, mille elluviimise tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem, kui 90 protsenti, meetme raames ei toetata. Eelnõustamise käigus saab taotleja küsida rakendusüksuselt nõu. Eelnõu §-s 5 ja §-s 6 sätestatakse milliseid kulusid ja mis tingimustel hüvitatakse toetusest. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et antud kulu on tekkinud projekti eesmärkide ja kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtavate asjakohaste toetavate tegevuste käigus. Kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku eelarve määramisel. Toetuse kasutamine peab olema kooskõlas projektile ja toetuse saajale kohalduvate reeglitega, näiteks RHSiga, käesoleva määruse, riigiabi reeglitega. Riigiabi projektides tuleb järgida ergutava mõju nõudeid, seega kulude tasumised enne taotluse esitamist viivad toetuse mittesaamiseni. Riigiabi andmise ergutava mõju reegli kohaselt ei või kohustusi võtta ja alustada tegevusega enne taotluse esitamist. Toetuse kättesaamiseks tuleb esitada dokumendid ja tõendid vastavalt makse liigile. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Eelnõu § 5 kohaselt on toetusest võimalik hüvitada avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulud, sealhulgas avalikult kasutatavad teed ehitusseadustiku tähenduses, mis on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud era tee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulude hulgas võib hüvitada ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise ja avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulud, sealhulgas sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitise kulud ja seadmed, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 2 tähenduses, mida mõistakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteemina, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Reoveepuhastite ehitamine ei ole abikõlblik tegevus ja selle seonduvad kulud ei ole abikõlblikud. Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui KOV ei ole teisiti otsustanud. 12 Avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulude hulgas võib hüvitada ka gaasivõrgud maagaasiseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, mida mõistetakse gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste kohakindlalt ehitatud talitluslik kogumit, mis on vajalik gaasi ülekandeks või jaotamiseks, välja arvatud eraldatud võrk, tarbija- või tootjapaigaldis ning tarbija või tootja seadmed. Avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulude hulgas võib hüvitada ka soojusvõrgud kaugkütteseaduse § 2 punkti 1 ja 3 tähenduses, mille all mõistetakse torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogumit või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta tarbijapaigaldisi. Avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulude hulgas võib hüvitada ka elektrivõrgud elektrituruseaduse § 3 punkti 29 tähenduses, mis tähendab et võib hüvitada võrgu ehk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulude hulgas võib hüvitada ka sidevõrgud üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks elektroonilise side seaduse § 2 punkti 68 tähenduses, mis tähendab, et võib hüvitada sideteenuse, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel tingimustel. Määruse alusel toetatakse ainult selliseid projekte, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ning mis vastavad asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. 2021–2027 fondide DNSH analüüsi käigus on meetme mõjusid hinnatud (lk 126–128) ning selle puhul on järeldatud, et oluline kahju tervikuna puudub https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z. Võimalik on eristada ka toetatavaid sektoreid, st nt tööstustegevuste ja taristuga seotud projektide puhul võib olla vajalik täiendav hindamine. Eelnõu § 5 lõike 2 punkt 4 kohaselt on personalikulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõigetele 1–4, ehk: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 6) koolituskulu; 7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. 13 Personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Kui töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis vastavalt eelnõu lisale või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajadusel võib seda jaotust projekti käigus muuta, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Töötaja tööaja projektide vahel jaotumise protsent on tööandja hinnang eeldusega, et see on kooskõlas tegeliku tööaja jaotusega erinevate projektide vahel. Selle jaotuse kujunemist (tööandja hinnangut) rakendusüksus ei kontrolli. Juhul, kui palgakulude arvestamiseks teatatud tööaja jaotusprotsent muutub, tuleb esitada uus dokument, kus protsent on kinnitatud. Kui muutus selgub konkreetse kuu kohta, võib koostada vaid selle kuu kohta eraldi dokumendi, mis näeb ette eri olukorra kehtiva üldise tööaja ja palga korralduse suhtes. Kui tööaja osakaal vaadeldavas projektis suureneb (hüppeliselt), võib rakendusüksus küsida toetuse saajalt selgitusi. Tööaja jaotuse protsent peab olema fikseeritud sobivas dokumendis iga projektiga seotud töötaja kohta. Töö kirjeldus peab ühtima projekti tegevustega ka siis, kui tööaeg on määratud protsendina. Selliseks dokumendiks võib olla nt eraldi otsus, käskkiri või tööleping. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiv personalikulu on abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Personalikulude arvestamisel kehtib samuti põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Abikõlblikud on ka töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikes 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Punkt 8 kohaselt on hoonestamata ja hoonestatud maa ostukulud abikõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määras, mis tähendab, et maa ostusumma, mis moodustab rohkem kui 10 protsenti asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest ei ole abikõlblik ja mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned, on see piirmäär 15 protsenti. Lõike 3 kohaselt võib investeeringu, mille all mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest lähtuvalt põhivara soetust ja sellega kaasnevat käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega, kulu moodustada kuni 80 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest. Abikõlbliku investeeringu hulka loetakse käesoleva määruse mõistes lisaks ka § 5 lõikes 7 lubatud projekti ettevalmistavad kulud, ehk ettevalmistav kulu peab sisalduma 80 protsenti investeeringute kulu hulgas, mitte 20 protsenti „pehmete“ tegevuste hulgas. Lõike 4 kohaselt projekti kaudsed kulud võivad moodustada kuni 2 protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest, mida hüvitatakse ühtse määra alusel. Selline piirang tuleneb toetuse andmise eesmärgist toetada pigem projekti otseste sisutegevustega kaasnevaid kulusid 14 ja vähendada halduskoormust, mis kaasneks kaudsete kulude tegelike kulude alusel hüvitamisega. Lõike 7 kohaselt on lubatud enne taotluse registreerimist teha üksnes ehitamise või renoveerimisega seotud ettevalmistavaid ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi sh ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistöö tegemise, ehitusloa väljastamisega seotud, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid koos selleks vajalike uuringutega ning detailplaneeringu koostamise kulud, mis võivad kokku moodustada kuni 10 protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. Ehk ettevalmistavad kulud arvutatakse 80 protsenti abikõlblike kuluse kogumahust ja loetakse määruse mõttes investeeringute abikõlblike kulude hulka, mitte 20 protsenti „pehmete tegevuste“ hulka. Taotleja peab veenduma enne tegevuste alustamist, et ettevalmistavad tegevused ei ole riigiabi. Eelnõu §-s 6 sätestatakse määruses lubatud riigiabi tegevuste abikõlblike kulude liigid. Toetuse määra erisused riigiabi ja VTA andmise korral on kirjeldatud §-s 11. Punktis 1 investeeringuteks ettenähtud regionaalabi abikõlblikud kulud on: a) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud, b) alginvesteeringuga loodud töökohtadest tulenevad prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks, või c) kahe eelneva kulu kombinatsioon, mille suurus ei ületa punkti a või b summat, olenevalt sellest, kumb on suurem. Alates 1. jaanuarist 2022. a saab Eestis suurettevõtja puhul toetada vaid „uut majandustegevust soodustavat alginvesteeringut“, mille all mõistetakse üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkti 51 tähenduses investeeringut materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega või ettevõtte tegevuse mitmekesistamisega tingimusel, et uus tegevus ei ole sama sõi sarnane ettevõtte varasema tegevusalaga. Punktis 2 teadus- ja arendusprojektidele antava abi abikõlblikud kulud on: a) personalikulud, milleks on teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga, b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt, c) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud; d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu. Teostatavusuuringu puhul on abikõlblikud kulud uuringu kulud. Punktis 3 teadusuuringute taristule investeeringuteks ette nähtud riigiabi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. 15 Punktis 4 innovatsiooniklastritele antava abi puhul on abikõlblik investeerimisabi, mida võib anda klastri rajamiseks või uuendamiseks. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Abikõlblikud kulud on ka innovatsiooniklastrile antava tegevusabi kulud, mille all peetakse silmas personali- ja halduskulud (sealhulgas üldkulud) seoses järgmiste tegevustega: a) klastri elavdamine, et lihtsustada koostööd, teabe jagamist ning spetsialiseeritud ja kohandatud tugiteenuste osutamist ja suunamist; b) klastri turundus, et suurendada uute ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist ning klastri nähtavust; c) klastri vahendite haldamine; koolitusprogrammide, töötubade ja konverentside korraldamine, et toetada teadmiste jagamist, võrgustike loomist ja riikidevahelist koostööd. Punktis 5 kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi puhul on abikõlblikud: 1) investeerimisabi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, sealhulgas: a) taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80 % ulatuses; b) kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud; c) materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud, sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud; d) kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega; e) kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetlustega ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud. 2) tegevusabi puhul on abikõlblikud eelkõige järgmised kulud: a) kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; b) kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks; d) kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, 16 kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga; e) kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud; f) väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate poolt osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel. Punktis 6 spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi puhul on abikõlblikud taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi abikõlblikud kulud, mis on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Sporditaristule antava tegevusabi puhul on abikõlblikud taristu teenuste osutamisega seotud tegevuskulud. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personali-, materjali-, tellitud teenuste, kommunikatsioonide, energia-, hooldus-, rendi- ja halduskulusid jms, kuid ei hõlma amortiseerumis- ja finantseerimiskulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Punktis 7 kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abi, millega aidatakse kohalikul tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi ajakohastamisele ja väljaarendamisele. Kui tegemist on regionaalabi või abiga investeeringuteks kohalikku taristusse, tuleb jälgida üldise grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju tingimust. Investeeringuga seotud projekti loetakse abikõlblikuks vaid tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud projektis või projektiga seotud toetatavate tööde teostamist või varade soetamist või võetud õiguslikult siduvaid kohustusi nende tööde teostamiseks või varade soetamiseks. Õiguslikult siduvaks kohustuseks loetakse näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms. Kohustuste võtmiseks ei loeta investeeringuobjektiga seotud maa ostmist ning investeeringuks ettevalmistustöid, näiteks kinnistu soetamist, investeeringuteks vajalike teostatavusuuringute teostamist, ehituslikku projekteerimist või ehitamiseks vajalike lubade saamist. Juhul kui taotleja on ettevalmistustöid teinud enne taotluse esitamist, ei loeta ettevalmistustöödega seotud kulusid projekti abikõlblikeks kuludeks, kuid investeeringu abikõlblikkust ergutava mõju tingimuses suhtes need ei mõjuta. Punktis 8 alusel vähese tähtsusega abi andmise piirmäär on 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul. Määruse alusel ei anta põllumajanduslikku, kalanduslikku VTA-d. VTA andja peab abi saajat teavitama. Abi andmisel peab rakendusüksus otsuses märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või 360/2012 tähenduses (täpsemalt vt konkurentsiseaduse § 33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Eelnõu §-s 8 sätestab abikõlbmatud kulud. Punkti 8 alusel ei ole abikõlblikud investeeringute kulud, mille osakaal ületab 80 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest. Piirangu mõte on mitte lubada kasutada toetust vaid ehitamiseks, seadmete soetamiseks jms, vaid et projektiga lahendataks maakonnaülese mõjuga kitsaskoht, teostataks oluline arendus, millest saavad kasu oluline osa maakonna elanikest. 17 Eelnõu §-s 9 sätestatakse meetme abikõlblikkuse periood ja projekti abikõlblikkuse periood. Arvestades PKT meetme kogemusi on projektide maksimaalseks abikõlblikkuse kestuseks sätestatud 36 kuud. Abikõlbliku perioodi sisse ei arvestata enne taotluse registreerimist määruses lubatud ettevalmistavad tegevused, mida hüvitatakse 12 kuud tagantjärele. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäevast e-toetuse keskkonnas või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast, mis ei või olla hilisem, kui üks aasta otsuse tegemisest. Rakendusüksus ei või anda taotluse rahuldamise otsusega pikemat projekti abikõlblikkuse alguse tähtaega. Tegemist on ühe abinõuga, mis aitab pidada silma peal, et projekti elluviimine püsib kavandatud ajakavas ja et projekti tegevused jõutaks projekti abikõlblikkuse perioodil lõpetada. Projektis sisalduvate ehitustöödega peab olema alustatud 1 aasta jooksul taotlusvooru tähtajast. Kui projektis sisaldub mitu hanget, peab olema ehitustööde leping selleks tähtajaks sõlmitud vähemalt ühe hanke puhul, samuti peavad olema teostatud kõik ehitustegevusega seotud ettevalmistavad tööd. Erandjuhul projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada maksimaalselt kahel korral, esimesel korral kuni kuue kuu võrra ja teisel korral kuni nelja kuu võrra lisaks esimesele korrale. Toetuse saaja peab põhjendama ja rakendusüksus kaaluma ja hindama, kas tegemist on erandjuhu või erandolukorraga ja kas projekti abikõlbliku perioodi pikendamine ei sea ohtu meetme rakendamise ajakava. Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist. Tööde alustamise all mõistetakse kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamise või esimene õiguslikult siduvat kohustust tellida seadmeid või muud kohustust, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke. Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus, mis on 700 000 eurot kuni 3 mln eurot ühe projekti kohta, toetuse maksimaalne määr 75 protsenti abikõlblikest kuludest va kui toetus on määruses lubatud riigiabi või vähese tähtsusega abi. Maksimaalne toetuse määr 75 protsenti peab olema täidetud projekti tasandil, see tähendab, et kui mõne projekti tegevuse puhul rakendatakse riigiabi reeglitest tulenevalt madalamat toetusmäära, on lubatud toetada teisi projekti tegevusi ka kõrgema toetuse määraga kui 75 protsenti. Mitme maakonna ühise, piirkonnas olulise tähtsusega projekti elluviimiseks, mis sisaldub kõigi projektiga seotud maakondade maakonna arengustrateegia tegevuskavas ja mille puhul taotlejaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuetele vastav maakondlik arendusorganisatsioon (MARO), suureneb maksimaalne summa 3 000 000 euro võrra iga partnerina projekti kaasatud MARO kohta. Nimetatud sättega soovitakse soodustada mitme maakonna koostööd piirkonnale oluliste ja mõjusate projektide elluviimisel. Mitme maakonna ühise projekti puhul esitab taotluse taotlejaks valitud MARO, teine MARO osaleb projektis partnerina. Selleks, et taotleja ja partnerite poolt kokkulepitud tegevused, 18 õigused, kohustused ja vastutus oleksid õigusselged, on osapooltel otstarbekas sõlmida koostööleping.. Osapooled peavad olema suutelised koos tagama vajaliku omafinantseeringu ning katma ka võimalikud kallinemiste või abikõlbmatute tegevuste kulud. Ühise taotluse võib esitada ka juhul, kui projekti osapooled asuvad erinevates NUTS 3 piirkondades. Näiteks kui soovitakse esitada kahes erinevas NUTS 3 piirkonnas asuva kahe MARO koostööprojekt, kehtivad samad reeglid nagu samas NUTS 3 piirkonnas asuvatele MARO koostööprojektidele - tegevus peab olema mõlema maakonna arengustrateegia tegevuskavas, maakonnaülese mõjuga ja peab vastama kõigile määrusest tulenevatele nõuetele. Rakendusüksus korraldab kahe erineva NUTS 3 piirkonna ühise taotluse hindamise mõlema piirkonna hindamiskomisjonide poolt üheaegselt. Taotlus kuulub rahuldamisele, kui mõlemad hindamiskomisjonid hindavad projekti positiivselt. Kahe MARO koostööprojekti maksimaalne toetussumma ei tohi ületada 6 mln eurot. Lõikes 3 sätestatakse võimalus taotleda toetuse summa suurendamist 10 protsenti, juhul kui kallinemine on tekkinud riigihanke kallinemise tõttu. Toetuse summa suurendamisel peab omafinantseeringut suurendama proportsionaalselt toetuse suurendamisega. Näiteks kui taotluses oli kavandatud toetusmääraks 70 protsenti ja omafinantseeringuks 30 protsenti, peab jääma sama proportsioon kehtima ka toetuse suurendamisel. Toetuse summa suurendamisel lõike 3 alusel tuleb silmas pidada, et seejuures ei saa ületada lõikes 1 nimetatud maksimaalset toetuse summat. Rakendusüksus teeb projekti toetuse rahastamise otsuse muutmise juhul, kui projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab ja taotlus loetakse põhjendatuks. Toetuse summa suurendamise võimaluse teises taotlusvoorus otsustatakse enne teise taotlusvooru väljakuulutamist lähtuvalt meetme eelarvelistest võimalustest. Kui toetus on käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reegleid. Eelnõu §-s 11 sätestatakse üldise grupierandi määruse alusel riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrad. Regionaalabi puhul on määruse eelnõus kajastatud toetusmäärasid, mis kehtivad 2024. aasta lõpuni. Alates 2025.a algusest jõustuvad Põhja-Eesti, Kesk-Eesti ja Lääne-Eesti jaoks 5% võrra madalamad regionaalabi piirmäärad, vastavad muudatused määruses tehakse hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti puhul jäävad eelnõus nimetatud regionaalabi maksimaalsed määrad kehtima 2022-2027. Lõikes 3 ja 5 kasutatakse sõna „protsendipunkti“ (inglise percentage point) asemel „protsendi võrra“ kuigi Euroopa Komisjon kasutab sõna „protsendipunkt“ grupierandi määruses ja käesoleva määruse riigiabi reguleerivad sätted peavad olema kooskõlas komisjoni määrusega. „Ametniku soovitussõnastikus“ soovitatakse järgmist: Protsentides mõõdetavate arvude muutumist ei ole vaja väljendada inglise keele mõjulise sõnaga „protsendipunkt”. Sobib kasutada väljendit protsendi võrra, kus sõna võrra näitab, et kirjeldatakse protsentides mõõdetava suuruse muutumist. Näited: 1) Tulumaks on vähenenud 26%-lt 21%-le, st 5 protsendipunkti ⇒ Tulumaks on vähenenud 26%-lt 21%-le, st 5% võrra; 2) Augustis toetas erakonda 39 protsenti küsitletuid, septembris vähenes partei populaarsus ühe protsendipunkti võrra 38-le ⇒ Augustis toetas erakonda 39 protsenti küsitletuid, septembris vähenes partei populaarsus ühe protsendi võrra 38-le; 19 3) 2013. aastast KOV-idele laekuva tulumaksu määr suureneb 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendini ning 2014. aastast 0,03 protsendipunkti võrra 11,6 protsendini ⇒ 2013. aastast KOV-idele laekuva tulumaksu määr suureneb 0,17% võrra 11,57 protsendini ning 2014. aastast 0,03% võrra 11,6 protsendini. Vähese tähtsusega abi ülemmäär on 200 000 eurot kolme aasta jooksul. Kui toetus kvalifitseerub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, loetakse vastavaks abiks ka avaliku sektori vahenditest eraldatud osa omafinantseeringust. Kui riigiabina või vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotlejal on luba saada, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Juhul, kui toetuse saaja ellu viidavate tegevuste raames saavad tegevustes osalejad vähese tähtsusega abi, on toetuse saaja kohustatud kontrollima enne tegevuse toimumist tegevuses osaleja vastavust Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013 (VTA määrus) vastavalt rakendusüksuse juhistele. Vähese tähtsusega abi andmisel on kulud abikõlblikud vaid juhul, kui nimetatud osalejate puhul on täidetud VTA määruses sätestatud vähese tähtsusega abi andmise tingimused. Toetuse saaja informeerib vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 4 vähese tähtsusega abi saajat sellest, et talle antakse vähese tähtsusega abi ja kui suur on abi summa. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele andmed vähese tähtsusega abi saanud tegevustes osalejate nimede ja antud abi summadega iga kord koos kuluaruandega. Eelnõu §-s 12 sätestatakse maakonna arengustrateegiale rakenduvad nõuded. Tulenevalt rakenduskavast, toetatakse ettevõtlus- ja elukeskkonna arengut läbi territoriaalsete strateegiate, mida mõistame maakonna arengustrateegiatena ja milles on sätestatud integreeritud meetmed maakondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Maakonna strateegia kui territoriaalne strateegia Euroopa ühissätete määruse artikkel 29 lõike 1 kohaselt peab sisaldama järgmist teavet: a) strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond; b) analüüs, mis käsitleb piirkonna arenguvajadusi ja -potentsiaali, kaasa arvatud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid seoseid; c) piirkonna kindlakstehtud arenguvajaduste ja -potentsiaaliga tegelemiseks rakendatava integreeritud lähenemisviisi kirjeldus; d) kirjeldus, mis käsitleb artikli 8 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse. Strateegiad võivad samuti sisaldada toetatavate tegevuste loetelu. Strateegia eelnõu tuleb esitada rahandusministeeriumile arvamuse andmiseks, kes töötab välja kontroll-lehe ning annab hinnangu strateegia vastavusele Euroopa ühissätete määruse artiklis 29 nimetatud nõuetele. Pärast rakendusasutuse hinnangu andmist peab meetme rakendamiseks strateegia olema heaks kiidetud KOV üksuste volikogude poolt vastavalt KOKS-ile. Kehtiva KOKS regulatsiooni kohaselt loetakse maakonna arengustrateegia vastuvõetuks ja see jõustub pärast seda, kui vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev KOV, on selle määrusega heaks kiitnud. Rakendusasutus võib enne positiivse hinnangu andmist teha põhjendatud ettepanekuid maakonna arengustrateegia või selle eelnõu muutmiseks või täiendamiseks, et tagada kooskõla 20 ühissätete määruse nõuetega. Seetõttu on otstarbekas esitada strateegia eelnõu ministeeriumile enne kohalike omavalitsuste üksuste volikogudes heakskiitmist, et vältida ajamahukat täiendavat strateegia kooskõlastusringi maakonnas. Kui maakonna arengustrateegias kavandatakse meetme elluviimise perioodil muudatusi, mis puudutavad rahastatavate tegevuste rakendamist või ühissätete määruse artikli 29 lõike 1 kohast teavet, teavitatakse sellest enne muudatuste heakskiitmist rakendusasutust. 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ja partnerile. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktidele 1–7. Meetme tegevused on suunatud maakonna ja regionaalse tasandi integreeritud projektide käivitamiseks ja koostöö edendamiseks. Eelistatud on mitme maakonna koostööprojektid mõjusate, piirkonnale oluliste tegevuste elluviimiseks. Minimaalseks projekti tegevuste kavandamise ja elluviimise tasandiks on maakond. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet täitva isiku ehk MARO ülesanne on ühiselt kavandada maakonna arengut ja selle elluviimist. Seetõttu on maakonnaülese mõjuga projekti abikõlblikuks taotlejaks meetme sihtpiirkonnas tegutsev sihtasutus või mittetulundusühing, kelle all mõistetakse maakonna arengu suunajat ja elluviijat arendusorganisatsiooni vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Taotleja võib olla ka avalik-õiguslik ülikool tegutsemiskohaga väljaspool Harju maakonda ja Tartu linnapiirkonda (näiteks Eesti Maaülikooli regionaalne kompetentsikeskus tegevuskohaga Pollis, Viljandimaal) ja kutsehariduskeskus. Lisaks on Saaremaa ja Hiiumaa vald taotlejatena lubatud, kuna Saaremaa vald täidab maakonna arendusorganisatsiooni rolli ning Hiiumaal ongi vaid üks omavalitsus, mis koostöös Hiiumaa Arenduskeskusega arengut suunab ja veab. Partneritena on oodatud projekti tegevustes rahaliste vahenditega osalema äriühingud ja KOVid. KOVidel on võimalik osaleda projektis partnerina, keskendudes eelkõige neile projekti tegevustele, mis viiakse ellu omavalitsuse territooriumil. Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja projekti kaasatud partner või partnerid vastavad määruses nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga kavandatut võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal rakendusüksuse nõudmisel anda täiendavat teavet, sest rakendusüksus peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad määrusele. Taotleja peab võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis rakendusüksuse nõudmisel tuleb tõendada ka mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate selgituste või tõendite nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui taotleja majandustegevuse näitajad ei võimalda projekti mahtu või olemust arvestades esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane. 21 Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest rakendusüksust esimesel võimalusel teavitama. Lõike 3 kohaselt nähakse ette ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–7 sätestatud nõuded taotlejale ja partnerile, mille punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtaegselt. Ühendmääruse punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse puudumise nõude kontrollimiseks tehakse järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Punktis 3 nimetatud majandustegevuse nõue rakendatakse juhul, kui toetatakse ettevõtjat. Nõue on seotud toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõudega, mis on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega ehk taotlejal peab olema täidetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tulenevad nõuded ettevõtlusega tegelemisel. Nõude täitmist kontrollitakse majandustegevuse registrist. Punkti 4 kohaselt ei või taotlejal ja partneril olla maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Nõude eesmärgiks on toetada isikuid, kellel ei ole sellist võlgnevust riigi ees. Maksu- ja maksevõlgnevusi saab kontrollida e-maksuameti/e- tolli kodulehelt: http://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql. Punkti 5 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on pankrotis, likvideerimisel või sundlõpetamisel, millisel juhul eeldatakse, et tal puudub projekti elluviimiseks vajalik toimimis- ja finantssuutlikkus. Infot pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punkti 6 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on raskustes ettevõtja, kui selline keeld tuleneb EL õigusaktist. Näiteks kui toetust antakse riigiabina grupierandi määruse alusel , millisel juhul on toetuse andmine keelatud. Samuti võib täiendav piirang tulla fondi või ühissätete määrusest. Raskustes oleva ettevõtja mõistet selgitab Komisjoni teatise nr 2004/C 244/02 „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 244 , 01/10/2004 Lk 0002–0017) punkt 2.1. Kui taotleja või partner on riigiasutus või põhiseaduslik institutsioon, siis finantseerimisvõimekust eeldatakse ilma täiendavate tingimusteta, sest iga riigiasutuse kohustus on tagada kulude kate riigieelarve seaduse kohaselt. Punkti 7 kohaselt peab taotlejal ja partneril olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. Selline eeldus võib tuleneda toetatavast eesmärgist või tuleneda mõnest projekti elluviimisega seotud seadusest, mistõttu sihistatakse toetus teatud juriidilises vormis tegutsevatele juriidilistele isikutele, tegevuste valdkonnale või piirkonnale. Arvestades toetatavat valdkonda ja taotlejate sihtgruppi, seatakse nõuded taotleja organisatsioonile hindamiskriteeriumides- näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele, selleks, et veenduda toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks. Lõigetes 4 ja 5 nimetatud nõuete alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas ühissätete määruses nõutud projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks. 22 Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotleja kohustused lähtudes ühendmääruse § 2 lõikest 3. Eelnõu §-s 15 sätestatakse nõuded taotlusele, mis tulenevad ühendmäärusest. Lisaks loetletakse nõuded projektis sisalduvatele tegevustele. Sätestatakse tingimus, mille alusel toetust saavad vaid maakonnaülese või suurema piirkondliku mõjuga projektid, mis tähendab, et tegevuste elluviimise, mõjupiirkond ning sihtrühm ei või olla väiksem kui ühe maakonna ulatus. Vaata selgitust seletuskirja §-s 4. Taotlus peab andma veendumuse, et projekt on tõenduspõhine. Selleks tuleks taotlusele lisada viited asjakohastele allikatele (maakonna arengustrateegia taustaanalüüs, uuringuraport, teostatavus-tasuvusanalüüs, kliendisegmendi- või turuanalüüs vms) või kirjeldada taotluses teostatavust ja tasuvust projekti vajadust, täiendavust, lisandväärtuse tekkimist, kas projekt on sotsiaalmajanduslikult tasuv, sh kes on projekti peamised sihtgrupid ja kasusaajad, kuidas on nende vajadustega taotlust ettevalmistatus arvestatud, kas projekt on efektiivselt teostatav, kas projekt on majanduslikult jätkusuutlik, kas projekti elluviimise, mõjuulatus ja sihtrühm ei ole väiksem kui ühe maakonna ulatus. Peab olema üheselt arusaadav, mis on projekti esitamise ajendiks, kas teenuse korraldamises on olulised lüngad, kas teenust korraldatakse ümber rahvastiku muudatustele vastavaks, kas teenust korraldatakse ümber nutikamaks-säästlikumaks. Oluline on, et tuleks välja probleem, alternatiivsed võimalused selle lahendamiseks ning projekti valitud lahenduse parima sobivuse põhjendused. Uuringut ja analüüsi ei pea teenusena sisse ostma, kui taotlejal endal on võimekus uuring või analüüs koostada või võimalus kasutada olemasolevat statistikat, varasemaid analüüse, keskkonna minuomavalitsus.ee seireandmeid vms. Oluline on, et lahendatava probleemi kavandatud tegevuste alternatiivid on läbi kaalutud ja leitud parim võimalik lahendus. Projekti põhjendatuse kirjeldamisel on otstarbekas aluseks võtta maakonna arengustrateegia vastava valdkonna eesmärk ning siduda järgemööda sellega strateegiasse valitud valdkondlikud mõõdikud, kokkulepitud tegevussuunad, alles seejärel projekti partnerite ja tegevuste valik. Taotluses ei ole vaja põhjendada maakonna arengustrateegia eesmärkide, mõõdikute ega tegevussuundade valikut, üksnes seda, kuidas esitatud taotluse tegevused aitavad alternatiividest paremal moel kaasa arengustrateegias kokkulepitu saavutamisele. Taotleja võib esitada ainult ühe projektitaotluse maakonna arengustrateegia tegevuskava tegevussuuna kohta. Tegevussuuna all mõistetakse arengustrateegia valdkondlike eesmärkide saavutamiseks vajalikku ja endasse konkreetseid tegevusi koondavat tegevusuunda. Näiteks majanduse valdkonna ettevõtluse arendamise tegevussuunad. Lõike 1 punktis 9 sätestatakse nõue, et taotluses nimetatud arenduste ja investeeringu tulemusena valmiv objekt peab olema ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaaldisaini põhimõtetele. Universaalne disain tähendab, et investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõikidele kasutajagruppidele. Täpsemat teavet ja vajadusel konsultatsiooni universaalse disaini küsimuste osas saab võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest: http://kompetentsikeskus.sm.ee. Meetmest abikõlblik ettevalmistav kulu on ka ligipääsetavuse ekspertiisi tellimine ehitusprojektile, mis võimaldab taotlejal jõuda sobivaimate ehituslike lahendusteni. 23 Lõikes 1 punktis 11 sätestatakse nõue, et projekti mõju peab olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega, mis tähendab seda, et ettevõte peab dokumenteeritult tõendama, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlusse võtmine, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Lõikes 1 punktis 12 alusel peab taotlusele lisama kliimakindluse tagamise hinnangu. Kõigi antud määruse alusel toetatavate projektide puhul peab olema tagatud kliimakindlus, sest need kvalifitseeruvad „taristuna“, mille all mõistetakse uut taristut ning olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on toodud Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.02.2021, lk. 1–30. Kuna suuremal osal taristul on pikk eluiga või kasutusiga, siis jääb 2021–2027 rahastatavast taristust suurem osa kasutusse ka sajandi teisel poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseadusega üleminek KHG netonullheitele (kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab uute KHG heite eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Kliimamuutused suurendavad jätkuvalt mitmesuguste äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu EL on seadnud eesmärgi saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja vähendades oma haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse ja kliimamuutustega kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on nõutud vähemalt viieaastase kestvusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/01, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Samuti on investeeringute valimisel eelistatud tegevused, mis järgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Nii kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel kui „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse tõendamisel tuleb lähtuda lõigetes 2 ja 3 toodust. Lihtsustamaks taotleja poolse dokumentatsiooni ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust lõike 1 punktides 6 ja 7 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendmaterjalid ja metoodika. Lõike 1 punktis 13 sätestatakse tingimus projekti toetuse kaasabil rajatud või rekonstrueeritud hoonete energiatõhususele. Kui projektiga tehakse Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 Lisa 4 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas rahalises mahus kui 50% abikõlblikest kuludest, peab projekti tulemusena vastama hoonete energiatõhususarv ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele. 24 Projekti toetusega rajatud või rekonstrueeritud hoone puhul, mille käigus tehakse energiatõhustöid välispiiretesse ja tehnosüsteemidesse ning mis on osa projekti abikõlblikest kuludest, kehtib sama printsiip, mis rajatud ja rekonstrueeritud hoonetele, ehk et peavad olema tagatud vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded. Punkt 6 ei kehti projektidele, mis on seotud hoonega, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei kohaldu. Nendeks on: • üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina; • määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt; • peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned; • ajutised, kuni kaheaastase kasutuseaga hooned; • tööstusalad ja töökojad ning väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned; • elamud, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas; • hooned, mille suletud netopind on kuni 50 m². Projektidele puhul, mis sisaldavad nii investeeringuid kui muid „pehmeid“ tegevusi on oluline, et investeeringud moodustaks muude tegevustega terviku ning kõik projekti tegevused oleksid üksteist toetavad. Nõudele vastavaks ei peeta projekte, kus investeeringud oleks elluviidavad ja soovitud tulemus saavutaks ka ilma muude projekti tegevusteta või vastupidi. Lõikes 2 „ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; Lõikega 3 on tagatud selgus, millest lähtutakse, et tagada kõigi investeeringute puhul kliimakindlus ning kestlikkus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). Abimaterjal juhendite kasutamiseks avaldatakse taotlusvooru avamisel RTK kodulehel. 4. peatükk. Toetuse taotlemine Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotlusvooru avamise kord ja eelarve jaotus. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab taotlusvooru tähtaja, mille jooksul on võimalik taotlusi esitada ning eelarve NUTS 3 piirkondade lõikes. Sihtrühma teavitamine taotlusvooru kuupäevadest ja eelarvest on rakendusüksuse ülesanne. Meetme elluviimiseks on plaanis korraldada kaks piirkondlikku taotlusvooru. Kui NUTS 3 piirkonna pingerea rahastamise mahtu arvestades ei laeku esimeses taotlusvoorus piisavalt taotlusi või osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, 25 liidetakse toetuse jääk koos elluviimisel projektide odavnemise, finantskorrektsioonide, loobumise tulemusel projektidest vabanevate vahenditega ühtseks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse uuesti NUTS 3 piirkondade vahel ja võetakse kasutusele teises taotlusvoorus pingerea alusel. NUTS 3 piirkondades läbi viidud taotlusvoorude järgselt vabanevate vahenditega rahastatakse projekte, mis said piirkondade teises taotlusvoorus hindamisel positiivse hinde, kuid jäid rahastamata toetusvahendite lõppemise tõttu. Projektid järjestatakse piirkondade taotlusvoorus hindamisel saadud koondhinde alusel üle-eestilisse pingeritta ja taotlusi rahastatakse järjest vahendite lõppemiseni. Enne teise taotlusvooru läbiviimist täpsustatakse määruses see, kas ka teise taotlusvooru projektidel jääb võimalus taotleda hangete kallinemise korral toetuse summa suurendamist või mitte ning kas vabade vahendite tekkimisel antakse eelis kallinenud teise vooru projektidele või üle-eestilise pingerea rahastamata taotlustele. Eelnõu §-s 17 kohaselt läbivad taotlejad enne taotluse esitamist rakendusüksuse juures eelnõustamise. 5. peatükk. Taotluse menetlemine Eelnõu §-s 18 sätestatakse toetuse esitamise viis ja menetlemise tähtaeg. Toetuse taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu ja taotlus peab vastama määruses sätestatud tingimustele. Kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata, mis tähendab, et taotlust ei võeta sellisel juhul taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjelduse ja viite läbi vaatamata jätmise õiguslikule alusele. Juhul, kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Taotlejatele antakse esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehel teada, et e-toetuse keskkond toimib jälle. Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Rakendusüksus võib menetleda taotlusi üldjuhul 52 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast. Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust üldjuhul 52 tööpäeva, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse tavapäraselt haldusmenetluse seaduse tähenduses taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks tähtaeg. Rakendusüksusel on määrusest tulenevalt õiguse menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada 10 tööpäeva. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Samuti võib taotluse menetleja (rakendusüksus, hindamiskomisjon) teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Ettepanek taotluses rakendusüksuse poolt nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses 26 kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul. Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga toreduslikud või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Seda sõltumata sellest, kas projekti toetatakse tegelike kulude põhiselt või lihtsustatud kulude alusel. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus, sh arvestades ka projekti hindamise tulemust. Kui taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning kui projekt osutub valikukriteeriumide kohaldamise tulemusel toetatavaks, tehakse taotluse rahuldamise otsus. Eelnõu §-s 19 sätestatakse et rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui need vastavad määruse nõuetele. Lisaks määruses nimetatud nõuete peavad taotleja ja partner vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktide 1–7 tulenevatele nõuetel, mille alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas ühissätete määruses nõutud projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks. Ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti 1 alusel ei anta projektile toetust, kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtaegselt. Punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse puudumise nõude kontrollimiseks tehakse järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Punktis 3 nimetatud majandustegevuse nõue tuleb kehtestada juhul, kui toetatakse ettevõtjat. Nõue on seotud toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõudega, mis on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega ehk taotlejal peab olema täidetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tulenevad nõuded ettevõtlusega tegelemisel. Nõude täitmist kontrollitakse majandustegevuse registrist. Punkti 4 kohaselt ei või taotlejal ja partneril olla maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Nõude eesmärgiks on toetada isikuid, kellel ei ole sellist võlgnevust riigi ees. Maksu- ja maksevõlgnevusi saab kontrollida e-maksuameti/e- tolli kodulehelt: http://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql. Punkti 5 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on pankrotis, likvideerimisel või sundlõpetamisel, millisel juhul eeldatakse, et tal puudub projekti elluviimiseks vajalik toimimis- ja finantssuutlikkus. Infot pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punkti 6 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on raskustes ettevõtja, kui selline keeld tuleneb EL õigusaktist. Näiteks kui toetust antakse riigiabina grupierandi määruse alusel , millisel juhul on toetuse andmine keelatud. Samuti võib täiendav piirang tulla fondi või ühissätete määrusest. Raskustes oleva ettevõtja mõistet selgitab komisjoni teatise nr 2004/C 244/02 „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi 27 kohta“ (ELT C 244 , 01/10/2004 Lk 0002–0017) punkt 2.1. Kui taotleja või partner on riigiasutus või põhiseaduslik institutsioon, siis finantseerimisvõimekust eeldatakse ilma täiendavate tingimusteta, sest iga riigiasutuse kohustus on tagada kulude kate riigieelarve seaduse kohaselt. Punkti 7 kohaselt peab taotlejal ja partneril olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. Selline eeldus võib tuleneda toetatavast eesmärgist või tuleneda mõnest projekti elluviimisega seotud seadusest, mistõttu sihistatakse toetus teatud juriidilises vormis tegutsevatele juriidilistele isikutele, tegevuste valdkonnale või piirkonnale. Arvestades toetatavat valdkonda ja taotlejate sihtgruppi, tuleb TAT määruses seada nõuded taotleja organisatsioonile - näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele, selleks, et veenduda toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks. Eelnõu §-s 20 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamise alused. Rakendusüksus moodustab hindamiskomisjoni igas NUTS 3 piirkonnas välja arvatud Harju maakond, mis ei kuulu meetme sihtpiirkonda. Lääne-Eestis (Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa), Kesk-Eestis (Järvamaa, Lääne- Virumaa, Raplamaa), Kirde-Eestis (Ida-Virumaa) moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuulub üks rakendusüksuse esindaja, kaks MARO esindajat, üks ettevõtjate organisatsiooni esindaja või ettevõtja ja üks sellise mittetulundusühenduse esindaja, mis ei ole KOV valitseva mõju all Lõuna-Eesti NUTS 3 piirkonnas (Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa) moodustatakse 7-liikmeline hindamiskomisjon kuhu kuulub üks rakendusüksuse esindaja, kolm MARO esindajat, kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või ettevõtja ja üks sellise mittetulundusühenduse esindaja, mis ei ole riigi või KOV valitseva mõju all. Lõuna- Eesti NUTS 3 piirkonda kuulub rohkem maakondi, kui ülejäänutesse ja seetõttu on hindamiskomisjoni liikmete arv suurem. Sõltuv üksus on defineeritud raamatupidamise seaduses, kui KOV üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalikõiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. Ehk sõltuvad üksused on KOV otsese ja kaudse valitseva mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud (vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 27). Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda sellest, et omavalitsusüksusel on suurem kui 50 protsendiline osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses või omavalitsusüksusel on seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Rakendusüksus pöördub kirja teel kõigi NUTS 3 piirkonna MARO-de poole ettepanekuga nimetada ühiselt oma NUTS 3 piirkonna hindamiskomisjoni liikmed välja arvatud rakendusüksuse liige, kelle määrab rakendusüksus ise. NUTS 3 piirkonnas asuvad MARO-d lepivad omavahel kokku, kes esindab neid määruses sätestatud tingimusetele vastavas hindamiskomisjonis. Ühise vastuskirjaga rakendusüksusele teatatakse hindamiskomisjoni liikmete nimed nõutud tähtajaks. Määruses on reguleeritud hindamiskomisjoni koosseis seetõttu, et tagada mitme valdkonna esindatus, mis võimaldab anda projektidele laiapõhjalise hinnangu, anda esitatud 28 arendusideedele teiste sektorite hinnang ning tagada seeläbi maakonna või suurema piirkonna arengusse panustavate kõige mõjusamate projektide valik. Ettevõtjate organisatsioonina peetakse silmas erasektori algatusel ja eestvedamisel moodustatud katusorganisatsiooni, näiteks maakondlik ettevõtjate ühendus või mõne üleriigilise esindusorganisatsiooni piirkondlik esindus. Ettevõtjate organisatsiooniks ei loeta avaliku sektori asutatud/valitseva mõjuga organisatsioone. Mittetulundusühingu, mis ei ole KOV valitseva mõju all, esindaja peaks olema ka isiklikult sõltumatu piirkonna kohalikest omavalitsustest. Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. Taotluse suhtes otsuse tegija ehk hindamiskomisjoni liige ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Eelnõu §-s 21 sätestatakse projektide hindamise põhimõtted ja valikukriteeriumid ja nende osakaalud. Detailsema valikumetoodika koostab rakendusüksus ja kooskõlastab selle enne kinnitamist rakendusasutusega. Üldised valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele, koostab ja kinnitab seirekomisjon. Projekte hinnatakse skaalal 0–4 ja hinne loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75. Mitme maakonna ühisprojektis, kui projekti tegevused teostatakse erinevates NUTS 3 piirkondades, peab projekti koondhinne olema vähemalt 2,75 igas NUTS 3 piirkonnas. NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonide koosoleku üheaegse toimumise korraldab rakendusüksus. Juhul kui valikukriteeriumite „projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele“ või “projekti põhjendatus ja mõjuulatus“ alusel antud hinne on 2,0 või madalam, siis taotluse hindamine lõpetatakse. Täiendavad 0,5 boonuspunkti antakse juhul kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ühise integreeritud koostööprojektina. Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates NUTS 3 piirkondades, antakse boonuspunkte kõigile NUTS 3 piirkondades positiivselt hinnatud projektidele. Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse kaalutud keskmise alusel NUTS 3 pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said valikukriteeriumis „projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele“ kõrgema hinde. Eelnõu §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsused teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1, st et rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid valikukriteeriume ja boonuspunkte. 29 Eelnõu §-s 23 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, st kui taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele, kui taotleja on esitanud valeandmeid või ei võimalda teha enda ja partneri juures kontrolli, taotlus ei ole saanud hindamisel positiivset hinnet, kui rahastamise eelarve ei võimalda taotlust rahuldada ja kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse haldusmenetluse seaduses nõutud info. Vastavalt haldusmenetluse seadusele tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks õigusliku aluse suhtes relevantsed faktilised asjaolud. Kui taotlus jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, tuleb otsuses nimetada, milline nõue ei ole täidetud ja kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud. Kui taotlus jääb rahuldamata hindamistulemuste põhjal, saab põhjendamise sisustamisel toetuda ÜSS2021_2027 §-le 12, st et taotluse rahuldamata jätmise otsuses projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata, kuna projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumite ja -korra kohaselt ja taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel. Eraldi ärakuulamise protseduuri taotluse rahuldamata jätmise otsuse puhul teostada ei ole vaja, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetele ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Eelnõu §-s 24 sätestatakse taotluse osalise või kõrvaltingimuste rahuldamise tingimused. Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 kirjeldatud juhtudel, s.t. kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse mahu tõttu või kui täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemusi või eesmärki. Rakendusüksus võib teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Ettepanek taotluses rakendusüksuse nimetatud asjaolude muutmiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul. Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga ülemäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Projekti muutmise ettepaneku võib teha sõltumata sellest, kas projekti toetatakse tegelike kulude põhiselt või lihtsustatud kulude alusel. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning kui projekt osutub valikukriteeriumide kohaldamise tulemusel toetatavaks, tehakse taotluse rahuldamise otsus. Puuduse kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2, st kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigus maksetele alles pärast seda, kui tingimus on täidetud. Rakendusüksusel on õigus anda kõrvaltingimuste täitmise tähtajaks kuni kuus kuud, mida saab pikendada mõjuvatel põhjustel üks kord kuni kolm kuud. 30 Rakendusüksus hindab taotleja poolt kirjeldatud põhjuseid ja kaalub, kas need on mõjuvad või mitte. Rakendusüksus peab olema veendunud, et kõrvaltingimuste tähtaja pikendamine võimaldab projekti tegevuste elluviimise projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Seejuures tuleb arvestada, et ehitustegevusi sisaldavatel projektidel on sõltumata kõrvaltingimustest kohustus teostada ettevalmistavad tööd ning sõlmida ehitustööde leping hiljemalt ühe aasta jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 25 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused. Otsuse muutmise võib algatada nii rakendusüksus kui ka toetuse saaja. Projekti elluviimise käigus pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist võib tekkida vajadus projekti muuta. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Ühtse määra alusel arvestatud kaudseid kulusid ei või suurendada. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla määrusega. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemusnäitaja. Kui projekti algset eesmärki ja tulemusnäitajat tahetakse muuta, siis on sisuliselt tegemist uue projektiga. Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine seisneb näitaja sihttaseme vähendamises, siis peab vähenema ka toetuse maht. Kui tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega, tuleb tegevuste muutmise võimaldamisel lisaks jälgida, kas see on võimalik ka EL õigusest sätestatud riigiabi ja VTA andmise reeglistiku kohaselt. Kui projekti abikõlblike kulude eelarve on suurenenud riigihanke kallinemise tõttu ja toetuse saaja taotleb rakendusüksuselt toetuse summa suurendamist vastavalt määruses sätestatule, võib rakendusüksus muuta taotluse rahuldamise otsust, kui projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olema esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ja rakendusüksus peab muutmise otsustama üldjuhul 30 tööpäeva jooksul. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra. Eelnõu §-s 26 nimetatakse juhud, millal on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14. Ühendmääruses on loetletud viis juhtumit, millal seda teha võib. Need on seotud asjaolude ilmnemisega, mille puhul ei oleks tohtinud taotlust rahuldada, kui kõrvaltingimust ei suudeta täita, kui taotluse muutmistaotlust ei rahuldata ja ettenähtud tingimustel ei ole võimalik projekti jätkata (käesolevas määruses kasutatud lihtsustatud kulude hüvitamisviisi puhul saab muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi). Taotluse rahuldamise otsuse saab kehtetuks tunnistada ka toetuse saaja avalduse alusel, kui ta soovib toetuse kasutamisest loobuda. 31 Kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud, ehk § 5 lõikes 7 nimetatud ettevalmistavad ehitustegevuse kulud ei ole tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud hiljemalt ühe aasta jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, teeb rakendusüksus toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse. Üks aasta on ekspertide hinnangul optimaalne ja piisav aeg, et jõuda teha ettevalmistavad tegevused ja jõuda hankesse. Juhul, kui toetust ei võeta õigeaegselt kasutusse, on võimalik toetus suunata õigeaegselt järgmisse taotlusvooru ja rahastada projekte, mida suudetakse ellu viia. Lisaks on võimalik vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 8 tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus. 7. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu §-s 27 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saaja täidab ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 sätestatud kohustusi. Need puudutavad projekti nõuetekohast elluviimist, teabe esitamist, andmete kogumist. Toetuse saaja peab võimaldama projekti kontrollimist, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt, täitma teavitamisega seotud nõudeid, säilitama kulude aluseks olevad dokumendid ja tõendid jne. Lisaks on toetuse saajal kohustus avaldada oma veebilehel projekti tulemused (näiteks valminud analüüsi lõpparuande) ning hoidma seda avalikuna vähemalt 2 aasta jooksul pärast projekti lõppemist. Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele, sätestatakse kohustused, mida toetuse saaja peab täitma: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) teavitama kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 3) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; toetuse saaja peab enne hanke läbiviimist kooskõlastama riigihangete alusdokumendid rakendusüksusega ning pärast hanke läbiviimist ka selle muudatused, kuna riigihangete rikkumistest tulenevaid tagasimakseid on liialt palju; 4) muutma vajaduse korral objekti lahendust, sealhulgas projekteerib selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 5) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul kui tegemist on toetusega väikese või keskmise suurusega ettevõtjale; 7) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. Lõikes 3 sätestatakse, et partner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Partneri kohustused kattuvad suures osas toetuse saaja kohustustega. Ka partner peab võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides. Erinevus toetuse saaja kohustustest on see, et ainult toetuse saaja peab tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuste saavutamise, teavitama rakendusüksust 32 e-toetuste keskkonnas projektiga seotud andmete muutumisest, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse. Nii taotleja kui ka partner, kui nad on hankijad vastavalt RHS §-dele 5 või 6, siis peab ta hanke korraldamisel lähtuma RHSist. Ka juhul kui toetuse saaja ei ole hankija RHS tähenduses, peab ostumenetluse korraldama ja läbi viima vastavalt ühendmääruse § 11 sätestatud tingimustele. Eelnõu §-s 28 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. 8. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu §-s 29 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded tuleb esitada vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Kõik aruanded tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu. Projekti aruanded esitatakse kumulatiivselt, mis tähendab seda, et igal järgneva aruande andmed liidetakse eelnevale ja aruannet kajastatakse kumulatiivselt. Aruannetes tuleb kajastada peamine teave projekti kohta, teostatud tööd ja tegevused, projektile tehtud maksed ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine, sh näitajate täitmine. Kuna perioodil 2021+ on oluline saada 2024. a vahe- ülevaate aastaks maksimaalne ülevaade näitajate täitmisest, on oluline näitajate raporteerimine vahearuandes. Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul. 9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 30 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel ja ka ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruses sätestatud korras. Tegelike kulude alusel kulude tasumiseks tuleb esitada kulude tekkimist tõendavad dokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele. Rakendusüksus menetleb kulude tekkimist tõendavaid dokumente kuni 42 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli teostamise ajal. Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kulu dokument. Toetuse väljamaksmine toimub mitte tihemini kui kord kuus. Eelnõu §-s 31 sätestatakse ettemaksete võimalused ja tingimused. Ettemakseid võib teha põhjendatud juhtudel toetuse saajast mittetulundusühingule või sihtasutusele, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus. Ettemaksete tegemist reguleerib ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5. Ettemakseid tehakse riigi vahenditest ja rakenduskavale tehtud ettemaksest. Ettemakset ei tehta riigiasutusele, sest nendele on tagatud vahendid riigieelarvest. Kui toetust antakse riigiabi või VTA-na, antakse ettemakset vastavalt ühendmääruse §-de 31 ja 32 kohaselt vaid garantii alusel, tulenevalt ettevõtluse suuremast riski tasemest. Ühendmääruse § 30 lõike 1 punktis 1 sätestatakse piirangud ettemakse suurusele, mis võib korraga olla kuni 40% projektile määratud toetuse summast. 33 Mittetulundusühingute ja sihtasutustega on ettemaksete võimalus sätestatud, kuna võib eeldada, et projekti ladusaks käivitamiseks ja kulude tasumiseks võib vaja olla vabu vahendeid. 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu §-s 32 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise alused. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027 §-dest 28–30, kus on sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Ühendmääruse §-des 34–36 on toodud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni protsendimäärad. Ühendmääruses §-des 37 ja 38 on toodud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused. Eelnõu §-s 33 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Määruse alusel tehtud toimingu või otsuse peale saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Samuti on eelnõu kooskõlas riigiabi ja vähese tähtsusega abi reguleeriva Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärk 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Määruse mõju läbivatele teemadele: 1. Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus Mõjutab. 2. Regionaalareng Mõjutab. 3. Keskkond ja kliima Mõjutab. Mõjusid läbivatele teemadele on läbivalt kajastatud seletuskirjas eelnõu sätete selgituste juures. 34 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandub toetuse saajate projektipõhine omafinantseering. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid tehnilise abi eelarve vahendeid. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 35 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0774 - Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35605f95-a253-40d6-a254-c8ab37111722 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35605f95-a253-40d6-a254-c8ab37111722?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“

Sotsiaalministeerium · 27. juuni 2022

Viit: 1.2-3/2259-1
Registreeritud: 27. juuni 2022
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari: 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 1.2-3/2022
Vastutaja: Piret Eelmets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg: 25. juuli 2022