Pöördumine

Saatja: EVEA <[email protected]> Saadetud: 27.06.2022 13:47 Adressaat: <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]> Teema: EVEA pöördumine Riigikogu fraktsioonidele ja Eesti Vabariigi Valitsusele. Andke väikeettevõtjaile võimalus ja nad tegutsevad! EVEA pöördumine Riigikogu fraktsioonidele ja Eesti Vabariigi Valitsusele, 27.juuni 2022 SMEunited ja EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) pöördumine väikeettevõtluspoliitika kujundamiseks Andke väikeettevõtjaile võimalus ja nad tegutsevad! Täna, 27. juunil tähistab ÜRO iga-aastast mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päeva. Euroopa suurim väike- ja käsitööettevõtjate organisatsioon SMEunited koos oma Eesti liikme EVEA-ga pöördub Eesti valitsuse ja riigiinstitutsioonide poole üleskutsega suurendama tähelepanu väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorrale ja vajadustele. Sellel päeval kutsume otsustajaid üles mõtlema kõigepealt väikestele ja seda ka oma tegudes näitama! Viimase aasta sündmuste keskmes on vastupidav taastumine. Väikeettevõtjate päevaga tunnustab ÜRO kõikjal maailmas ettevõtjaid, kes on trotsinud koroonakriisi, sõjalisi konflikte ja kliimaprobleeme ning vapralt tegutsevad. ÜRO Peaassamblee lõi 5 aastat tagasi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päeva, et tõsta teadlikkust väikeettevõtete panusest töökohtade loomisesse, majanduskasvu ja kogukondade õitsengusse. EVEA president Ille Nakurt-Murumaa: „Täna on küll rahvusvaheline VKE-de tunnustamise ja märkamise päev, kuid EVEA on seisukohal, et ühest päevast aastas ei piisa. Väikeettevõtted vajavad senisest palju suuremat riigi tähelepanu ja seda 365 päeva aastas, kuivõrd just VKE-d on peamine ühiskonna ja majanduse liikumapanev jõud. VKE-de mille panus Eesti majandusse on ligi 80% ning ka tööhõive püsib suurest just väikeettevõtjate õlgadel. Maailma ettevõtetest üle 70% on mikro- ja väikeettevõtted ja nende loodud on üle 50% kogu maailma töökohtadest. Euroopas on 99,8% kõigist ettevõtetest VKE-d (väike-ja keskmised ettevõtted) ja nad annavad 65% töökohtadest. VKE-d tagavad põhivajaduste rahuldamise, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning seda eriti maapiirkondades. Samuti panustavad VKE-d tõhusalt noorte arendamisse. VKEd nagu ka ülejäänud maailm on sündmuste tõmbetuules: valmistudes digitaalseks ja roheliseks üleminekuks, on neid pikalt mõjutanud koroonapandeemia. Koroonakriisi meetmetel on olnud ebaproportsionaalselt suur mõju majandusele ja eriti VKE-dele. Kuigi pakuti erinevaid toetusmeetmeid, olid paljud ettevõtjad oma ettevõtte päästmiseks sunnitud kasutama laenuraha. Selle tulemusena on paljud väikeettevõtjad võlgades. Üha enam ülekuumenev majandus on nüüd lisaks mõjutatud sõjast meie naabruses. VKE-d on raskustes kõrgete energia- ja toormehindadega, pidevate häirete tõttu tarneahelates ja kvalifitseeritud tööjõu nappuse ning vähenenud investeerimisvõimekuse negatiivse mõju tõttu. Kõik see paneb nad äärmiselt ebakindlasse olukorda. Selline ebastabiilsus seab olulisi väljakutseid rohe-, digiülemineku ja majanduse vastupidavuse üldiste eesmärkide saavutamisele. Lisaks on praegune väga ambitsioonikas Euroopa Komisjon kehtestanud väga nõudliku poliitilise tegevuskava. Paljud õigusaktid on juba heaks kiidetud ja hulk akte veel otsustusprotsessis. Mõni neist võib olla kasulik VKE-dele sobiva keskkonna loomisel - selleks, et nad saaksid viia oma äri järgmisele digitaalsele ja rohelisele tasemele. Enamik neist ettepanekutest aga nõuavad VKE-delt tuleviku jaoks täiendavaid investeeringuid ning suur osa uusi nõudeid panevad VKE-dele ilmselgelt liigse halduskoormuse, kuigi mõistlik oleks ettevõtete ressurss suunata hoopis tegelikele muutustele, mitte õiguslikest nõuetest tulenevale aruandlusele. OECD analüüs digi- ja rohepöörde ülemaailmsete toetusmeetmete kohta näitab selgelt, et riigid on VKE-de toetamisel maha jäänud: vaid 3% toetusmeetmete mahust investeeritakse VKE-de rohepöördele ja 23% VKE-de digitaliseerimisele. Samas just väikeettevõtjad on need, kes aitavad üleminekut juhtida ja tagada jätkusuutliku majanduse. Selleks, et VKE-d saaksid täita oma rolli, peaksid riigid rakendama järgmisi meetmeid: 1. peame looma mitmekesisema, turvalisema ja vähem sõltuva energiavarustuse. Peame edendama taastuvenergiat, tagama ühenduvuse, arendama energiasalvestuslahendusi ja stimuleerima energiatõhusust; 2. peame investeerima vajalikesse oskustesse ja arendama neid oskusi pidevalt. Nii saavad VKE-d rakendada uusi tehnoloogiaid ja kohaneda muutustega; 3. riiklikke vahendeid tuleb investeerida targalt, eriti vajalikesse infrastruktuuri- ja VKE-de toetusmeetmetesse. 4. Neljanda meetmena on vajalik suurendada panust teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et arendada ja kommertsialiseerida kaksiküleminekuks vajalikke tehnoloogiaid; 5. Lõpuks kutsume üles looma keskkonda, mis stimuleerib erainvesteeringuid ja soodustab avaliku ja erasektori koostööd. Kokkuvõtteks rõhutame, et mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted kogu Euroopas on üha enam mures kasvava halduskoormuse pärast, aruandlus ja hoolsuskohustus on olulised, kuid liigselt rakendades võivad need muutuda hävitavaks. Poliitikakujundajad peaksid olema teadlikud, et ettevõtted on koormatud paljude probleemidega. VKE-d vajavad lihtsat ja prognoositavat ettevõtluskeskkonda. Enne iga uue seadusandliku või poliitikaettepaneku heakskiitmist peaksid otsustajad mõtlema, kas nad - olles ise ettevõtja nahas - tunneksid, et poliitilised algatused toetavad äri edukust ning kas nad ettevõtjatena suudaksid neid kavandatud reegleid täita. Sellest tulenevalt peaksid nad hääletama poolt, kui nad vastavad positiivselt, ja vastu, kui nad leiavad, et neil endal oleks raskusi kavandatud reeglite rakendamisega oma ettevõttes. Palume poliitikuid ja riigiametnikke: Andke väikeettevõtjaile võimalused ja nad täidavad kõik riigi ootused! Ille Nakurt-Murumaa EVEA president 57809806 [email protected] EVEA pöördumine Riigikogu fraktsioonidele ja Eesti Vabariigi Valitsusele, 27.juuni 2022 SMEunited ja EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) pöördumine väikeettevõtluspoliitika kujundamiseks Andke väikeettevõtjaile võimalus ja nad tegutsevad! Täna, 27. juunil tähistab ÜRO iga-aastast mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päeva. Euroopa suurim väike- ja käsitööettevõtjate organisatsioon SMEunited koos oma Eesti liikme EVEA-ga pöördub Eesti valitsuse ja riigiinstitutsioonide poole üleskutsega suurendama tähelepanu väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorrale ja vajadustele. Sellel päeval kutsume otsustajaid üles mõtlema kõigepealt väikestele ja seda ka oma tegudes näitama! Viimase aasta sündmuste keskmes on vastupidav taastumine. Väikeettevõtjate päevaga tunnustab ÜRO kõikjal maailmas ettevõtjaid, kes on trotsinud koroonakriisi, sõjalisi konflikte ja kliimaprobleeme ning vapralt tegutsevad. ÜRO Peaassamblee lõi 5 aastat tagasi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päeva, et tõsta teadlikkust väikeettevõtete panusest töökohtade loomisesse, majanduskasvu ja kogukondade õitsengusse. EVEA president Ille Nakurt-Murumaa: „Täna on küll rahvusvaheline VKE-de tunnustamise ja märkamise päev, kuid EVEA on seisukohal, et ühest päevast aastas ei piisa. Väikeettevõtted vajavad senisest palju suuremat riigi tähelepanu ja seda 365 päeva aastas, kuivõrd just VKE-d on peamine ühiskonna ja majanduse liikumapanev jõud. VKE-de mille panus Eesti majandusse on ligi 80% ning ka tööhõive püsib suurest just väikeettevõtjate õlgadel.“ Maailma ettevõtetest üle 70% on mikro- ja väikeettevõtted ja nende loodud on üle 50% kogu maailma töökohtadest. Euroopas on 99,8% kõigist ettevõtetest VKE-d (väike-ja keskmised ettevõtted) ja nad annavad 65% töökohtadest. VKE-d tagavad põhivajaduste rahuldamise, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning seda eriti maapiirkondades. Samuti panustavad VKE-d tõhusalt noorte arendamisse. VKEd – nagu ka ülejäänud maailm – on sündmuste tõmbetuules: valmistudes digitaalseks ja roheliseks üleminekuks, on neid pikalt mõjutanud koroonapandeemia. Koroonakriisi meetmetel on olnud ebaproportsionaalselt suur mõju majandusele ja eriti VKE-dele. Kuigi pakuti erinevaid toetusmeetmeid, olid paljud ettevõtjad oma ettevõtte päästmiseks sunnitud kasutama laenuraha. Selle tulemusena on paljud väikeettevõtjad võlgades. Üha enam ülekuumenev majandus on nüüd lisaks mõjutatud sõjast meie naabruses. VKE-d on raskustes kõrgete energia- ja toormehindadega, pidevate häirete tõttu tarneahelates ja kvalifitseeritud tööjõu nappuse ning vähenenud investeerimisvõimekuse negatiivse mõju tõttu. Kõik see paneb nad äärmiselt ebakindlasse olukorda. Selline ebastabiilsus seab olulisi väljakutseid rohe-, digiülemineku ja majanduse vastupidavuse üldiste eesmärkide saavutamisele. Lisaks on praegune – väga ambitsioonikas – Euroopa Komisjon kehtestanud väga nõudliku poliitilise tegevuskava. Paljud õigusaktid on juba heaks kiidetud ja hulk akte veel otsustusprotsessis. Mõni neist võib olla kasulik VKE-dele sobiva keskkonna loomisel - selleks, et nad saaksid viia oma äri järgmisele – digitaalsele ja rohelisele – tasemele. Enamik neist ettepanekutest aga nõuavad VKE-delt tuleviku jaoks täiendavaid investeeringuid ning suur osa uusi nõudeid panevad VKE-dele ilmselgelt liigse halduskoormuse, kuigi mõistlik oleks ettevõtete ressurss suunata hoopis tegelikele muutustele, mitte õiguslikest nõuetest tulenevale aruandlusele. OECD analüüs digi- ja rohepöörde ülemaailmsete toetusmeetmete kohta näitab selgelt, et riigid on VKE-de toetamisel maha jäänud: vaid 3% toetusmeetmete mahust investeeritakse VKE-de rohepöördele ja 23% VKE-de digitaliseerimisele. Samas just väikeettevõtjad on need, kes aitavad üleminekut juhtida ja tagada jätkusuutliku majanduse. Selleks, et VKE-d saaksid täita oma rolli, peaksid riigid rakendama järgmisi meetmeid: 1. peame looma mitmekesisema, turvalisema ja vähem sõltuva energiavarustuse. Peame edendama taastuvenergiat, tagama ühenduvuse, arendama energiasalvestuslahendusi ja stimuleerima energiatõhusust; 2. peame investeerima vajalikesse oskustesse ja arendama neid oskusi pidevalt. Nii saavad VKE- d rakendada uusi tehnoloogiaid ja kohaneda muutustega; 3. riiklikke vahendeid tuleb investeerida targalt, eriti vajalikesse infrastruktuuri- ja VKE-de toetusmeetmetesse. 4. Neljanda meetmena on vajalik suurendada panust teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et arendada ja kommertsialiseerida kaksiküleminekuks vajalikke tehnoloogiaid; 5. Lõpuks kutsume üles looma keskkonda, mis stimuleerib erainvesteeringuid ja soodustab avaliku ja erasektori koostööd. Kokkuvõtteks rõhutame, et mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted kogu Euroopas on üha enam mures kasvava halduskoormuse pärast, aruandlus ja hoolsuskohustus on olulised, kuid liigselt rakendades võivad need muutuda hävitavaks. Poliitikakujundajad peaksid olema teadlikud, et ettevõtted on koormatud paljude probleemidega. VKE-d vajavad lihtsat ja prognoositavat ettevõtluskeskkonda. Enne iga uue seadusandliku või poliitikaettepaneku heakskiitmist peaksid otsustajad mõtlema, kas nad - olles ise ettevõtja nahas - tunneksid, et poliitilised algatused toetavad äri edukust ning kas nad ettevõtjatena suudaksid neid kavandatud reegleid täita. Sellest tulenevalt peaksid nad hääletama poolt, kui nad vastavad positiivselt, ja vastu, kui nad leiavad, et neil endal oleks raskusi kavandatud reeglite rakendamisega oma ettevõttes. Palume poliitikuid ja riigiametnikke: Andke väikeettevõtjaile võimalused ja nad täidavad kõik riigi ootused! Ille Nakurt-Murumaa EVEA president 57809806 [email protected]