Hr Igor Taro Teie 18.12.2025 nr 1-6/3332-1
Siseministeerium
[email protected] Meie 30.01.2026 nr 1-5/1135
Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud siseminister Igor Taro
Täname Teid, et edastasite Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti arvamuse avaldamiseks
relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).
Tutvunud eelnõu seletuskirjaga, esitame muudatusettepanekud järgmistes punktides:
1) lk 1 esimene lõik: lisada teise lausesse relva kasutusnäidete loetellu „üldine relvahuvi“.
Selgitus: Pakutud liik on VTK-s edaspidi läbivalt kasutuses.
2) lk 1 kolmas lõik: täiendada lauset „Sellises keerulises julgeolekukonfliktide ja -ohtude
keskkonnas on relva omamise õiguse ning riskigruppide tugevama kontrolli
ajakohastamine vältimatu“.
Selgitus: Eelnõu kohaselt on üks selle peamisi eesmärke võimalda riiki kaitsta soovivatele
kodanikele relva omamise lihtsustamine, kuid on ootuspärane, et sellega kaasneb riigi suhtes
negatiivselt meelestatud isikute relvadele ligipääsu märgatav vähenemine.
3) lk 5 teine lõik: asendada lauseosas „ning airsoft- ja paintball-relvade regulatsiooni
puudumine“ sõna „relvad“ sõnaga „seadeldised“.
Selgitus: Nii võiks toimida läbivalt kogu VTK ulatuses, sest tegemist ei ole relvadega ning sel
viisil nimetamine eksitab ega ole üheselt mõistetav. Samuti tekib konflikt EKEI
eksperdiarvamustega, sest ekspertiisiaktides rõhutatakse airsoft- ja paintball-seadeldiste
mittekuuluvust relvade hulka.
4) lk 5 loetelu punkt 5: muuta sõnastus „relvadega seotud loa taotlemisel on selgelt
sätestatud taotletava relva käitlemise otstarbe tingimuste täidetus ning vajadusel
selgitamiskohustus“.
Selgitus: Kergesti loetav ja üheselt mõistetav relvaseadus peaks läbivalt tuginema võrdsele
kohtlemisele ning selgetele loetletud tingimustele, mitte selgitustele ja tõlgendustele.
5) lk 5 loetelu punkt 8: muuta sõnastus „piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona
käitlemise kord on kaasaegne ning valmis kiirelt kohanema muutuvate oludega“.
Selgitus: Ekspertiiside ja tüübikinnituste praktika näitab, et piiramata ja piiratud käibega
relvade piirialal toimuvad kiired ja olulised muutused, mis loovad vajaduse relvaseadust
regulaarselt muuta. Soovitame kaaluda teemat reguleerivate normide kehtestamist ministri
määrusega (nt: eriohtlikud relvad ja laskemoon).
6) lk 9 esimene lõik: VTK sõnastus jätab mulje, et loetletud riigid on ainukesed, mille
eeskujule VTK tugineb, kuid hilisemas tekstis selgub, et riike on märksa rohkem ning
nende regulatsioone võetakse eeskujuks väga detailselt. Sõnastus tekitab tuntava
ebakõla.
7) lk 19 viimane lõik: täiendada lausega „Lisaseadmete tehniline keerukus ja iga
lisaseadme ehituslik ning funktsionaalne varieeruvus vajavad nende detailset
kirjeldamist ja liigitamist seaduses, mis loob aluse üheselt arusaadavale ja kergesti
loetavale regulatsioonile“.
Selgitus: Ekspertiiside ja tüübikinnituste praktika näitab, et RelvS-s puuduvad kirjeldused,
millal on täidetud ehituslikud tingimused lisaseadmetele RelvS-e kohaldamiseks ja
liigitamiseks.
8) lk 20 teine lõik: muuta sulgudes oleva täpsustuse sõnastust „need, mis on ette nähtud
kasutamiseks ka tulirelval“.
Selgitus: Kergesti loetav ja üheselt mõistetav relvaseadus peaks läbivalt tuginema eelkõige
selgetele loetletud tingimustele, mitte tõlgendustele. Ühekordselt mitte-eesmärgipäraselt
kasutamine (sobivus kasutamiseks) erineb oluliselt püsiva kasutuse võimekusest (ette nähtud
kasutamiseks). Soovitame VTK-s läbivalt analoogses regulatsioonis eelistada sõnastust „ette
nähtud“.
9) lk 62 loetelu punkt 1: täiendada sõnastust „relva kasutamiseks üksnes lasketiirus,
laskepaigas, polügoonil või muus selleks otstarbeks heaks kiidetud rajatises“.
Selgitus: Arvestades Eesti lasketiirude vähest arvu ja suurt kasutuskoormust tuleks taotletud
eesmärgi saavutamiseks lubada selle loa liigi omajal relva kasutada kõikides ametlikult heaks
kiidetud rajatistes (VTK seletuskiri lk 66 esimene lõik), analoogselt kollektsiooni relvadega.
Kaaluda võiks ka ajutise iseloomuga rajatiste lubamist (nt laskespordivõistlusteks ajutiselt
kohandatud tsiviilrajatised).
10) lk 96 punkt 3: VTK mõjuanalüüsi juures tuleb arvestada sellega, et pneumorelvade ja
sarnaste muude seadeldiste kuuli algkiiruse (energia) mõõtmiseks tuleb EKEI-l teha
mitmed ühekordsed ja regulaarsed kulutused.
Selgitus: Pneumorelvade kuuli kiiruse korratavaks mõõtmiseks tõendamiseks sobiva
protseduuriga tuleb välja töötada metoodika ja regulaarselt soetada märkimisväärsetes kogustes
surugaasi mahuteid ning nende täitmise seade. Seejuures on ettearvamatu lisanduva töö hulk ja
selleks vajaminev inimressurss.
11) lk 104 (dokumendi lõpposas on leheküljenumbrid valed) punkti 1. PPA õigus nõuda
täiendavat tervisekontrolli: viimane loetelu punkt „kaotada kohustuslik psühhiaatriline
kontroll“ ei sobi konteksti. Samuti ei sobi pärast loetelu ülejärgmine lõik algusega
„Kohustusliku psühhiaatrilise kontrolli kaotamine...“
12) Teeme ettepaneku ajakohastada tulirelva oluliste osade loetelu, lisades sinna puuduvad
olulised osad: lukustuskeha, lukuraam, alumine ja ülemine raam.
Selgitus: Ekspertiiside ja tüübikinnituste praktika on esile toonud vajaduse täiendada RelvS
kehtivat loetelu Eestis levima hakanud relvamudelite osade (AR-15) ja seaduses seni puudunud
osadega (sileraudse püssi lukustuskeha).
13) Teeme ettepaneku täpsustada RelvS-es relva oluliste osade osiste käitlemist (nt
mittekomplektne lukk või relvaluku üksikud osad).
Selgitus: Ekspertiiside ja tüübikinnituste praktika on esile toonud juriidilise probleemi, kus ei
ole üheselt mõistetav, kas tulirelva oluliste osade osiste ebaseaduslik omamine on võrdsustatud
tervikliku olulise osa omamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gunnar Tasa
direktor
Berit Cavegn 6636632;
[email protected]