Tagasiside

Signe Riisalo Teie: 23.04.2022 nr 1.2-2/59-1 Sotsiaalkaitseminister Meie: 16.05.2022 nr 22-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Koopia: Kristiina Luht ([email protected]), Sotsiaalministeerium Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tagasiside ohvriabi seaduse eelnõule Lugupeetud Signe Riisalo VATEKi kogukond on tänulik, et ohvriabi seaduse eelnõu on edasi liikunud ning selle raames on kavas mitmed olulised muudatused kuriteoohvrite toetamisel. Märgiline samm edasi on ohvriabi teenuste sisu täpsustamine ning abisaajate ringi laiendamine lähtuvalt abi vajadusest ja nõudmata alati süüteomenetluse alustamist. Sealjuures peame eriliselt relevantseks seksuaalvägivalla ohvri edaspidist defineerimist seksuaalseteks toiminguteks nõusoleku puudumise kaudu – selline muutus arvestab paljude ohvrite kogemusega märksa selgemalt. Hindame, et vahepealsetes arendustes on rakendatud ka mõningaid VATEKi poolt 07.09.2020 eelnõu väljatöötamiskavatsusele tehtud ettepanekuid. Selle kirjaga toome välja seisukohad ja ettepanekud ohvriabi seaduse eelnõule, mis on kujunenud VATEKi juhatuse aruteludest liikmesorganisatsioonide ja nõukoguga ning kinnitatud VATEKi nõukogu kui liikmeid esindava organi poolt. Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon www.vatek.ee Registrikood: 80587083 [email protected] Toome esmalt välja viis põhimõttelist seisukohta, mis puudutavad ohvriabi osutamist ja seadust laiemalt ning mida peame eriliselt oluliseks: 1. Seaduse rakendusaktide tasandil on oluline samm ohvriabi osutavate isikute ettevalmistusnõuete sätestamine, seda eriti just psühholoogilist nõustamist ja psühhoteraapiat teostavate isikute puhul, kus kvalifikatsiooninõuded on valdkonnas üldiselt ebaselged. Kuigi sooviksime, et psühholoogilist nõustamist pakuksid vaid kutselised psühholoogid, siis praktikas seesugune standard lähiajal saavutatav ei ole; seega toetame psühholoogilise nõustamise kvalifikatsiooninõuete sõnastamist eelnõus esitatud kujul. SoM peaks aga järjepidevalt töötama selle nimel, et psühholoogia magistrikraadi alusel nõustamist pakkuvad isikud saaksid võimalikult kiiresti kutse omandada. Kutse omandamise käigus kasvab pädevus ning tagatud on hädavajalik professionaalne tugi jätkusuutlikuks töötamiseks. Psühhoteraapiat tegevate isikute kvalifikatsiooninõude sõnastamine on Eestis kahjuks keerukas, kuna vaid üksikute teraapiate jaoks eksisteerib kutse taotlemise võimalus ning muid valdkonnaüleseid standardeid ei ole seni kehtestatud. Parema standardi välja arendamiseni toetame praegust suunda psühhoteraapiat tegevate isikute kvalifikatsiooni nõuete kehtestamisel, kuid peame oluliseks paremini määratleda vajalik kõrgharidus, mis on teraapia osutamise eelduseks. Näiteks sobiks nimistusse ka magistrikraad sotsiaalpedagoogikas või lastekaitses, kuid ammendava nimekirja koostamine sobivatest erialadest ei ole mõistlik siht, kuna õppekavad on pidevalt muutumas. Vajaliku kõrghariduse määratlemisel tuleks lähtuda omandatud pädevustest, mitte erialast. 2. Ohvriabi osutamine on psühholoogiliselt nõudlik töö ning ohvriabi töötajate töövõime säilitamiseks ning pädevuse hoidmiseks ja arendamiseks on oluline tagada neile regulaarne superviseerimine ja/või kovisioonides osalemine. Juhtisime SoMi tähelepanu sellele vajadusele oma tagasisides väljatöötamiskavatsusele ning ka hilisemates kohtumistes-kirjavahetustes. Peame tungivalt oluliseks, et ohvriabi seaduses oleks sõnastatud SKA kohustus tagada ohvriabi vahetult osutavatele isikutele regulaarne superviseerimine ja tingimused kovisioonides osalemiseks ning seada ohvriabitöötajatele ka kohustus neis osaleda. 3. Tagasisides eelnõu väljatöötamiskavatsusele rõhutasime ka, et ohvri abivajaduse hindamiseks on oluline luua selged hindamisvahendid ning tagada ohvriabitöötajate ühtne kompetents nende rakendamisel — see vajadus on jätkuvalt aktuaalne. 2  Seletuskirja kohaselt on SKA-s hindamisvahendid ka väljatöötamisel, kuid tagamaks vajadustele vastav ning õiglane teenuste pakkumine, tuleb ohvriabi seaduses sõnastada SKA kohustus tagada need hindamisvahendid ning ohvriabitöötajate ühtne kompetents nende rakendamisel. 4. Ohvriabi seaduse eelnõu ja selle seletuskirja alusel kuulub SKA psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kohustuste alla ka kogu elanikkonda hõlmavates kriisides psühhosotsiaalse toe korraldamine. 2020. aasta kevadel, koroonaviiruse leviku alguses koostas VATEK SKA tellimusel ekspertarvamuse viiruskriisi psühhosotsiaalsetest mõjudest ja sekkumisvalikutest. Ekspertarvamuse autorid rõhutasid, et SKA hoovad, ressursid ja kompetentsid ei ole sobivad, et juhtida valdkondade ülest koordinatsiooni ja poliitikakujundamist sedavõrd laia kriisi lahendamisel. Kogu elanikkonda hõlmavate psühhostosiaalsete kriiside juhtimine nõuab ametkondade ülest juhtimist, milleks on valdkonnas ainus sobiv asutus SoM. Seetõttu tuleks kogu elanikkonda hõlmavate kriiside korral psühhosotsiaalse toe korraldamise vastutus suunata SoMile. 5. Ohvriabiteenuste sisu põlistamine seaduse tasandil ei ole meie hinnangul mõistlik, kuna ei võimalda paindlikkust kiirelt muutuvates olukordades ega ka teenuste sisu kohandamist, kui kujunevad paremad viisid teenuse eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu peaks ohvriabi seaduses sõnastama ainult teenuste kõige kriitilisema sisu ning muud teenuse osad kehtestaks valdkonna eest vastutav minister määrusega. Näiteks eelnõu praeguses sõnastuses ei ole ühegi ohvriabiteenuse sisus välja toodud tugigruppide teenuse pakkumist, kuigi tugigruppide teenuse rahastamine on välja toodud hetkel kehtivas seaduses ning ka seletuskirjas rõhutatakse tugigruppide olulisust seksuaalvägivalla kriisiabis. Tugigruppide teenus tuleks ühes teiste teenustega välja tuua ohvriabi teenuste osana. Paindlikkus teenuste sisu täiendada peaks jääma aga ka tulevikuks ning seetõttu on vajalik võimalus nende hilisemaks täiendamiseks ilma seadusemuudatuseta. Samuti peaks ohvriabiteenuste osutamise kõrval toimuma ka regulaarne teenuste kvaliteedi hindamine. Hindamine toetaks teenuste sihipärast kujundamist ning võimaldaks tagada teenuste efektiivsuse ja ressursside optimaalse rakendamise. 3 Järgnevalt toome välja eelnõu kindlaid paragrahve puudutavad seisukohad ja ettepanekud: 6. Eelnõu § 2. Ohvriabiteenuste hulka kuulub ka vägivallast loobumise toetamine, mille eesmärgiks on vägivalda ennetada ja tõkestada, mis aga ei ole kooskõlas eelnõus sõnastatud ohvriabi seaduse eesmärgiga. Kuna vägivallaennetus on ühiskondlikult väärtuslik, hoiab ära kahjude tekkimist ning säästab potentsiaalselt ohvriabi ressurssi, siis tuleks ohvriabi seaduse eesmärgi sõnastamisel välja tuua ka vägivalla ennetamine ja tõkestamine. 7. Eelnõu § 6 lõige 1. Teeme ettepaneku täiendada teavitamiskohustust omavate asutuste nimekirja haridus- ja noorsootööasutustega, kuna see võimaldab jõuda paljude potentsiaalsete alaealiste ohvriteni ning nende asutuste spetsialistid on tihti alaealistele ohvritele esimeseks usaldusisikuks abi otsimisel. 8. Eelnõu § 10 lõige 1. Isikuandmete töötlemise õiguse sõnastamisel tuleks kasutada ohvri “alaealiste laste” asemel terminit “alaealised pereliikmed”, kuna peres võivad olla lapsed, kes ei ole tingimata ohvri järeltulijad, kuid võivad siiski olla ohus või olukorrast muul moel mõjutatud. 9. Eelnõu § 18. Psühhosotsiaalse kriisiabi tagamise juhtumid on loetletud seletuskirjas ning selgelt on tegu ressursilisest võimekusest piiratud nimekirjaga, mitte abivajadusest tuleneva nimekirjaga. Peame oluliseks, et loetellu lisataks psühhosotsiaalne kriisiabi suitsiidist mõjutatud lastele ja teistele haavatavatele sihtrühmadele. Samuti soovime teda, kuidas on kavandatud juhtumite nimekirja muutmine või täiendamine tulevikus. 10. Eelnõu § 23 lõige 4. Tulenevalt § 14 sõnastusest võib SKA anda inimkaubanduse ohvrile osutatava teenuse osutamise halduslepinguga üle juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele. Sellest lähtudes ei saa inimkaubanduse ohvrile osutatava teenuse vajadus tugineda SKA kahtlusele, vaid peaks tuginema teenuse osutaja kahtlusele. 11. Eelnõu § 30 lõige 1. Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi on hetkel piiratud ühe kuutasu alammäära ulatusega, mis tihtipeale võib tähendada nõustamis- või teraapiasuhte katkemist akuutse abivajaduse ajal. Kuna inimkaubanduse ohvritel, seksuaalselt väärkoheldud alaealistel ja terrorikuriteo ohvritel on õigus saada vastavat abi kuni vajaduse äralangemiseni, siis hindab SKA nende abi jätkamise 4  vajadust iga kord, kui täitub kuutasu alammäär. Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi mõjususe tagamiseks ja paindlikkuse võimaldamiseks soovitame SKA-le anda õiguse ühekordselt määrata vastav abi täiendavalt ühe kuutasu alammäära ulatuses ka teistele sihtgruppidele. 12. Kuriteoohvrile hüvitise määramiseks on eelnõu § 34 kohaselt minimaalselt vajalik kriminaalasja algatamine ning selge alus uskumaks, et toime on pandud vägivallakuritegu. Sellise standardi seadmine hüvitise saamiseks on mõistlik ning toetame seda. Selle piirangu valguses on aga paljud hüvitise saamisele seatud täiendavad piirangud mõistetamatud: 12.1. § 36 lõige 1 välistab hüvitise maksmise mitmes eri olukorras. Lõike esimese punkti puhul on selge oht ohvri süüdistamiseks ja heidutamiseks hüvitise taotlemisest loobuma ka siis, kui seaduse kohaselt oleks tal selleks õigus. Sama lõike teine punkt nõuab hüvitise saamiseks kuriteost teatamist 15 päeva jooksul ning pole selge, milleks seesugune piirang on seatud või kuidas on määratletud ohvri võime kuriteost teatada. Lõike kolmas punkt aga seob põhjendamatult ühe kuriteo toimepanemise teises ohvriks olemisega ning seda isegi olukorras, kus toimepanemise eest on karistus kantud. Me ei näe põhjust jätta ohvrit ilma hüvitisest, kui seotud kriminaalasja kohaselt on selgelt tegu ohvriga. Eelnõus sätestatud välistused ei ole põhjendatud ning § 36 lõige 1 tuleks seadusest välja jätta. 12.2. § 44 lõige 2 punkt 3 kohaselt tuleb seksuaalkuriteo ohvrist alaealisel hüvitise taotlus esitada kolme aasta jooksul pärast täisealiseks saamist. Täisealiseks saades võib ohver aga olla jätkuvalt kuriteo toimepanijaga sõltuvussuhtes ning tema poolt manipuleeritud; samuti on east olenemata keeruline ületada teema stigmatiseeritust ja ohvri võimalikku valehäbi. Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi saamiseks seab § 30 (6) mõistlikuma põhimõtte, mille eeskujust lähtuvalt tuleks hüvitise taotlus esitada kolme aasta jooksul ohvri täisealiseks saamisest või kriminaalmenetluse alustamisest, kui viimane tähtaeg saabub hiljem. 5 Toetame paljusid eelnõuga kaasnevaid arenguid, millest mõned tõime ka eraldi välja, ning peame oluliseks, et ohvriabi seaduse eelnõu liiguks kiirelt edasi. Loodame, et edasises protsessis võetakse arvesse ka VATEKi ettepanekuid — meie hinnangul teeksid need muudatused ohvriabi osutamise efektiivsemaks, jätkusuutlikumaks ja õiglasemaks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Oja Tegevjuht, juhatuse liige Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon [email protected] 6 Saatja: SM Info <[email protected]> Saadetud: 16.05.2022 16:09 Adressaat: Mall Hiet <[email protected]> Teema: FW: VATEK tagasiside ohvriabi seaduse eelnõule Manused: VATEK tagasiside ohvriabi seaduse eelnõule 16.05.2022.asice From: Ott Oja <[email protected]> Sent: Monday, May 16, 2022 3:36 PM To: Signe Riisalo <[email protected]> Cc: Kristiina Luht <[email protected]> Subject: VATEK tagasiside ohvriabi seaduse eelnõule Lugupeetud Signe Riisalo Edastan Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni liikmete poolt tagasiside ohvriabi seaduse eelnõule. Soovime edu seaduse edasise menetlemise käigus ning loodame selles protsessis heale koostööle. Parimate soovidega Ott Oja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK) tegevjuht, juhatuse liige +372 5559 5589 [email protected] Selleks, et töötada efektiivselt ja olla Teile kasulikum, vastan kirjadele päeva-paari jooksul. Kiireloomulisemate asjade puhul palun helistage.