Riigikohus Lossi 17 50093 Tartu e-post:
[email protected] Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Lossi plats 1a 15165 Tallinn e-post:
[email protected] Kaebuse esitaja Raivo Paala (isikukood: 36404105713) Kanepi 4-1 68206 Valga linn e-post:
[email protected] 26.m ä rts 2015 KAEBUS Tunnistada RKVS § 72 alusel kehtetuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsus (j õ ustunud kuup ä evaga 24.03.2015), millega kinnitati Riigikogu XIII liikmete registreerimine. Asjaolud ja menetlusk ä ik: Raivo Paala esitas 04.03.2015 Tartu linna valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks 01. m ä rstsil 2015 toimunud Riigikogu valimiste e-h ää letus tulemused. Samuti palus Raivo Paala tunnistada Riigikogu valimised t ü hiseks p õ hjusel, et Eesti Vabariik on asunud vangistuses viibivaid isikuid diskrimineerima, lubades osadel neis v õ tta osa valimistest, kuid keelates suuremal enamusel vangidest valimistest osa v õ tta. Vabariigi Valimiskomisjon j ä ttis oma 11.03.2015 otsusega nr 92, Raivo Paala kaebuse l ä bivaatamata. Asjaolu, et ü hel isikul ei lubatud elektrooniliste h ää lte lugemisel vaatlejana osaleda, ei riiva kaebaja subjektiivseid õ igusi. Samuti ei riiva kaebaja subjektiivseid õ igusi kuriteos s üü di m õ istetud ja vanglakaristust kandvate isikute h ää letamis- ja kandideerimis õ iguse piirang. Isiku subjektiivseid õ igusi ei riku ka valimisseadusest tulenev piirang, mis v ä listab temale meelep ä rase isiku kandideerimise. Pealegi oli v ä idetava kandideerimis õ iguse rikkumise vaidlustamise t ä htaeg kaebuse esitamise ajaks m öö dunud. Ka v ä idetav kinnipeetavate diskrimineerimine ei riku kaebaja subjektiivseid õ igusi. RKVS § 70 l õ ikest 1 ja § 72 l õ ikest 1 tulenevalt saab isik kaebuse esitada ainult enda rikutud õ iguste kaitseks. Kuritegude uurimine ei ole VVK p ä devuses. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus tehti Raivo Paalale teatavaks elektroonselt 12.03.2015. Raivo Paala ei n õ ustunud sellise seisukohaga ning esitas oma p õ hi õ iguste kaitseks kaebuse Riigikohtu PSJV Kolleegiumile Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. Riigikohus j ä ttis oma 20.03.2015 PSJVK otsusega nr 3-4-1-7-15 Raivo Paala kaebuse rahuldamata. Riigikohus leidis, et kuna Raivo Paala ei ole avaldanud soovi elektrooniliste h ää lte lugemisel osaleda, siis ei saanud elektrooniliste h ää lte lugemine v õ i tema mitteosalemine sellel ka tema õ igusi rikkuda. Teiseks leidis Riigikohus, et 16. m ä rtsi 2015. a seisuga oli Eesti Vabariigi vanglates 2277 karistust kandvat isikut (Vanglateenistuse kodulehe andmetel). Seega m õ jutas v õ imalik ebaseaduslik h ää letamis õ iguse puudumine k ä esoleval aastal toiminud Riigikogu valimiste tulemusi t õ en ä oliselt veelgi v ä hem kui 22. jaanuari 2013. a Riigikohtu PSJVK m ää ruse nr 3-4-1-26-12 tegemise ajal. Kaebaja subjektiivseid õ igusi ei ole rikutud. J ä relikult tuleb kaebus ka ses osas rahuldamata j ä tta. Kolmandaks leidis Riigikohus, et kaebaja ei ole teadaolevalt s üü dim õ istetud kinnipeetav. J ä relikult ei esita ta kaebust enda subjektiivsete õ iguste kaitseks. Kaebaja huvi kinnipeetavate p õ hjendamatu ebav õ rdse kohtlemise tuvastamiseks on sama, mis kaebaja taotluse puhul tunnistada kehtetuks Riigikogu valimiste tulemused tervikuna. Samadel p õ hjendustel tuleb ka selles osas j ä tta kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebuse sisu: Allakirjutanu hinnangul on Riigikohus (nagu ka Vabariigi Valimiskomisjon) j ä tnud t ä ielikult t ä helepanuta isiku argumendid, mis tuginevad Euroopa Inim õ iguste ja p õ hivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 13 rikkumisele seoses siseriikliku piiranguga, mis keelab vanglakaristust kandvatel isikutel valimistel h ää letada- ja kandideerida. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Riigikohus nagu ka Vabariigi Valimiskomisjon on eba õ igesti hinnanud Raivo Paala subjektiivset huvi. Teadup ä raselt on valimised (eriti Riigikogu valimised) kodaniku ü hiskonna ü ks olulisematest nurgakividest. Sellest tulenevalt on valimistega seonduv automaatselt ka k õ rgendatud avaliku huvi sf ää ris. Avalik huvi on ühiskonna kui terviku huvi, mis p õ hjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse ü ldised hüved v õ i v ä lditakse nendele tekkida v õ ivat kahju. Avaliku huvi seisukohast on olulised ü hish ü vised ehk sellised h ü ved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on k õ igile k ä ttesaadavad. Valimiste õ igusp ä rasus tervikuna ja sellest tulenev Riigikogu (ehk seadusandja) legitiimsus on ü heselt ja arusaadavalt k õ igi Eesti Vabariigi kodanike ü hish ü vi ehk avalik huvi. Avalik huvi on juriidilise argumendina enamasti kasutusel isikute subjektiivsete õ iguste piiramisel. Antud juhul on aga riigiv õ im asunud tegutsema just vastupidiselt. Raivo Paala kaebus, mis esitati Vabariigi Valimiskomisjonile ja hiljem Riigikohtule just avaliku huvi kaitseks, j ä eti rahuldamata p õ hjendusel, et isikul puudub subjektiivne huvi. Kaebaja leiab, et Riigikohtu selline blanketne k ä sitlus ei ole koosk õ las Eesti Vabariigi P õ hiseaduse alusp õ him õ tetega ja l ä heb vastuollu ka euroopalike v ää rtustega. K üü nilise n ä itena v õ iks siinkohal v õ rdluseks tuua valimistel osalenud v ä lisvaatlejad. Kui n õ ustuda Riigikohtu loogikaga, siis ei saaks v ä lisvaatlejad ju valimisrikumistele kuidagi sekkuda, sest nendel isikutel puudub subjektiivne huvi – ei ole nad ju Eesti Vabariigi kodanikud, ega piirata nende isikute valimis õ igusi. Kaebaja on seisukohal, et ka keskmiste v õ imetega kodanikule on isegi ilma k õ rvalise abita arusaadav, et selline l ä henemine oleks absurdne. Raivo Paala k ä esolev kaebus on suunatud sellele, et Eesti Vabariigis rikuti Riigikogu valimiste l ä biviimisel valimiskorda, mille tulemusena kaotas suur grupp valimis õ iguslikke kodanikke õ iguse Riigikogu valimistel osaleda nii kandidaadina kui ka h ää letades. Karistust kandvad isikud ei saanud esitada avaldusi enda kandidaadina registreerimiseks eelk õ ige p õ hjusel, et sellist avaldust allkirjastades oleksid need samad isikud pidanud riigiv õ imule esitama teadvalt eba õ igeid andmeid (mis on aga KarS alusel kuriteona kvalifitseeritav). Kandidaadiks registreerimise avalduse blanket ei v õ imalda isikul omak ä eliselt muuta v õ i parandada seda osa, mis sisaldab keeldu kandideerimise ajal vanglakaristust kanda. Seega oleksid vanglakaristust kandvad isikud pidanud riskeerima v õ imalusega, et nende suhtes algatatakse s üü teomenetlus riigiv õ imule teadvalt dokumendis eba õ igete andmete esitamises. Et realiseerida oma inim õ igusi ja riskeerida samaaegselt s üü teomenetlusega, mis v õ ib vangile muuhulgas t ä hendada enet ä htaegse vabanemise v õ imaluse kaotust, on lubamatu ja seda isegi Eesti Vabariigis. Vanglakaristust kandvate isikute h ää le õ iguse piiramise osas ei ole vaja ilmselt isegi esitada pikemat õ igusk ä sitlust, sest Riigikohtule on v ä ga h ä sti teada, et selline RKVS regulatsioon on vastuolus Euroopa inim õ iguste ja p õ hivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikliga 3 ning seda t ä psustavate Euroopa Inim õ iguste Kohtu kohtulahenditega, Euroopa Liidu p õ hi õ iguste harta artikliga 40, Ü RO kodaniku- ja poliitiliste õ iguste rahvusvahelise pakti artikliga 25 ning Euroopa N õ ukogu Veneetsia Komisjoni poolt vastu v õ etud valimiste hea tava koodeksis s ä testatuga. Ning seet õ ttu ei ole RKVS piiravad s ä tted õ iguslikult kohaldatavad tulenevalt P õ hiseaduse § -de 3 ja 123 koosm õ just. Seaduse kehtivus ja kohaldatavus ei ole kattuvad õ igusm õ isted. Seega on Vabariigi Valimiskomisjoni tegevus vastuolus P õ hiseadusega. Kehtiva seaduse hulgast kohaldamisele kuuluva seaduse valimine on muuhulgas ka VVK kohustus. Tegemist pole eksimusega õ iguse kohaldamisel vaid tahtliku ja sihiliku p õ hisedusvastase tegevusega VVK poolt. Riigiv õ imu tegevus mitte ainult ei pea olema aus, vaid peab ka n ä ima ausana. Rikkudes tahtlikult EV P õ hi seadust, muutis valimisi korraldav organ kogu valimisprotsessi õ igust ü hiseks. Eba õ iglusest ei s ü nni õ igust. Piirates tahtlikult ja p õ hiseadus e vastaselt tuhandete inimeste kandideerimis õ igust Riigikokku, loodi olukord, kus valitud kandidaadid ei ole saanud oma mandaati õ igusp ä raselt. Valimised peavad olema ausad ja erapooletud. Tuhandetele vanglakaristust kandvate isikutele nende kandideerimis õ iguse keelamine v õ is ja v õ ib muuta Riigikogu XIII koosseisu 100%-lt. VVK ei saa spekuleerida selle ü le, milline oleks olnud rahva tahe ja valik kui selliseid diskrimineerimisi poleks esinenud. Seega pole ü hegi 101 Riigikogu liikme mandaat t ä na õ igusp ä rane. Eelnevat kogumis hinnates leiab kaebuse esitaja, et 01.03.2015 toimunud Riigikogu valimised tervikuna olid ebaseaduslikud. Sellest tulenevalt on kaebaja hinnangul ka Vabariigi Valimiskomisjoni 24.03.2015 otsus, millega kinnitati Riigikogu XIII liikmete registreerimine ebaseaduslik ning kuulub t ü histamisele t ä ies ulatuses. Lugupidavalt, Raivo Paala