Taotlus

Meie 03.03.2015 nr 7-7/15-199-1 Rahandusministeerium [email protected] Hoonestatud kinnisvara investeeringu lisataotlus Rahandusministri 09.01.2015 määruse nr 2 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ § 15 lg 3 järgi esitame hoonestatud kinnisvara investeeringu lisataotluse nimetatud määruse lisas 1 kinnitatud vormil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Lisa: Hoonestatud kinnisvara investeeringu lisataotluse vorm 5-l lehel Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Rahandusministri …… 2015. a määruse nr ,, Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ lisa 1 HOONESTATUD KINNISVARA INVESTEERINGU LISATAOTLUSE VORM Kavandamisotsuse tegemiseks Projekteerimisotsuse tegemiseks Ehitusotsuse tegemiseks Valitsemisala Riigikohus Asutus Riigikohus Taotleja esindaja Nimi Kerdi Raud Ametikoht direktor Telefon 7309 034 E-post [email protected] Projekti nimetus Riigikohtu hoonete ümberehitamine ja rekonstrueerimine Projekti kogumaksumus, sh tehtud 5 051 853 km-ta (6 062 223,60 km-ga) Tegelik Hinnangu kulutused line Kavandamine 31 675 km-ta Projekteerimine 135 300 km-ta Ehitamine 4 884 878 km-ta Projekti maht m² Rekonstrueeritava pinna maht 3 613,8 m², juurdeehitatava pinna maht 382 m², kogumaht 3 995,80 m² Projekti tegelik/planeeritav algus- ja Algus 01.2008 Lõpp 07.2019 lõppkuupäev Idee 01.2008 09.2013 Kavandamine 09.2013 12.2016 Projekteerimine 01.2017 12.2017 Ehitamine 01.2018 07.2019 Projekti eesmärk 1. Tagada põhiseadusliku institutsiooni turvalisus läbi erineva tasemega turvatsoonide loomise ning sissepääsude turvakontrolli tõhustamise aatriumi lisamise ja hoonete ühendamise abil. 2. Liikumispuuetega inimestele ligipääsu loomine ja seeläbi eelduse loomine puuetega inimeste tööhõive tõstmiseks ning juurdepääsu võimaldamiseks riigiasutusele. 3. Ruumide ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ümberehitusega tõhusa kaasaegsetele nõuetele vastava energiasäästlikkuse saavutamine. 4. Täiendava ruumivajaduse lahendamine ning olemaolevate pindade efektiivsem ning funktsionaalsem kasutamine sh kahe hoone ühendamisel saavutatav sünergia. Seos valdkondlike eesmärkidega (seos valdkonna arengukavadega, mõju teistele valdkondadele, mõju avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemisele) Õigusemõistmiseks vajalike töötingimuste tagamine on ette nähtud Riigikohtu arengukavas. Vabariigi Valitsus on 10.07.2014 kabinetinõupidamisel heaks kiitnud Riigikohtu hoonete ühendamise ja renoveerimise investeeringuprojektina. Juurdeehitatavas osas hakkab paiknema peasissepääs hoonesse, luuakse juurdepääsuteed (sh lift) liikumispuuetega inimestele kantseleidesse ja kohtusaalidesse. Rekonstrueerimisel viiakse hooned üle kaugküttele ja – jahutusele (energiasäästlikud lahendused). Millist kinnisvararessurssi kirjeldatud valdkondlikuks vajaduseks praegu kasutatakse (sh märkida hoonete riigi kinnisvararegistri koodid, põhjendused, miks praegune vara ei rahulda põhitegevuse vajadusi, milline on hoonete kasutusintensiivsus (töötajate arv, külastajate arv); millised viidatud varadest lähevad kasutusest välja, mis nendega on kavas teha (lammutatakse, rekonstrueeritakse, võõrandatakse, lõpetatakse üürileping vm). Riigikohus asub alates taasloomisest Tartus Toomemäel kahel kõrvuti asetseval hoonestatud kinnistul aadressidega Lossi tn 17 (Riigikohtu administratiivhoone) katastriüksus nr. 79507:019:0013 (RKR kood KV7310) ning Lossi tn 19 (õppehoone kohtunike koolituseks) katastriüksus nr. 79507:019:0014 (RKR kood KV7311). Lossi 17 on Tartu vanalinna muinsuskaitsealasse kuuluv hoone. Selle I korrusel paiknevad kohtusaal ja Riigikohtu personali tööruumid. II korrusel paikneb üldkogu saal, kohtunike tööruumid ning III korrusel arhiiv ja personali tööruumid. Töökohti hoones 88, külastajate arv keskmiselt inimest 50 kuus. Hoone kelder on kasutusel osaliselt, kuna esineb probleeme pinnavee tungimisega ruumidesse. Kasutuses olevas osas paiknevad abiruumid. Lossi 19 hoones paiknevad Riigikohtu töötajate õppe- ja ametiruumid. Töökohti hoones 17. Hoone loodeosa juurdeehituses paikneb garaaž ja Elektrilevile kuuluv alajaam. Hoone külastatavus keskmiselt 140 külastajat kuus, hoones viiakse läbi kohtunike koolitusi. Põhilised puudused olemasolevas asukohas: 1. Riigikohtu spetsiifikast tulenevaid turvalisuse nõudeid pole võimalik täita; 2. kollegiaalseks töövormiks sobivate nõupidamiste ruumide puudus; 3. büroohoonele vastavaid sisekliima tingimusi ei ole võimalik tagada, õhuvahetus on ventilatsiooni puudumisest tulenevalt ebapiisav; 4. hoonete praegused küttevõimalused ei ole energiasäästlikud (mõlemad Riigikohtu hooned on elektriküttel); 5. ruumid ei ole funktsionaalsed. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna valvebüroo teostas Riigikohtu füüsilise kaitse meetmete analüüsi ja tegi ettepanekud Riigikohtu hoonete valve tõhustamiseks. RKAS ja PPA analüüside tulemusel otsustas Riigikohus, et probleemid/puudused on võimalik lahendada olemasolevas asukohas olemasolevate hoonete rekonstrueerimise, laiendamise ja ühendamise teel. Kavandatav asukoht (kui tegemist on olemasoleva hoone rekonstrueerimisega, siis viide aadressile ja riigi kinnisvararegistri koodile, kui tegemist ei ole olemasolevas asukohas rekonstrueeritava hoonega, siis esitatakse visioonid kavandatud asukohast (piisab omavalitsusüksuse või maakonna tasemest)). Tartu, Lossi tn 17 (Riigikohtu administratiivhoone) katastriüksus nr. 79507:019:0013 (RKR kood KV7310) ning Tartu Lossi tn 19 (õppehoone kohtunike koolituseks) katastriüksus nr. 79507:019:0014 (RKR kood KV7311). Projekti ehitustehniline kirjeldus (kas tegemist on uusehitusega, renoveerimisega või laiendusega, renoveeritava hoonel hoone kogupindala (suletud netopind) ja renoveeritava osa pindala, tehtavate tööde kirjeldus jms oluline). Rekonstrueeritava pinna maht 3 613,8 m², juurdeehitatava pinna maht 382 m², kogumaht 3 995,80 m² Kaks olemasolevat hoonet ühendatakse omavahel aatriumiga. Aatriumis saab paiknema peasissepääs hoonesse, turvakontroll, lift, ühendusteed kahe hoone vahel; aatriumi kaudu lahendatakse invajuurdepääs hoonele. Aatriumi rajamiseks tuleb ümber kolida sisehoovis asuv alajaam ja paigaldada ümber sisehoovi läbiv kanalisatsioonitorustik. Sisehoovis paikneva garaaži ja alajaama osa ehitatakse ümber 2-korruseliseks büroohooneks. Hooneosale kujundatakse sobiv arhitektuur ning kasutajast lähtuv ruumiprogramm. Tegevusplaan näeb ette põhjalikud rekonstrueerimistööd Lossi 17 hoone keldris ja 3. korrusel, siseviimistluse uuendamise kogu hoones, kaugküttesüsteemi rajamise elektrikütte asemele, samuti rajatakse ventilatsioonisüsteem koos jahutusega, korrastatakse veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem. Lossi 17 hoonel paigaldatakse soklile hüdroisolatsioon, mille tulemusena saab kasutusele võtta hoone keldri (praegu on keldri seinad niisked ja on esinenud probleeme pinnavee tungimisega ruumidesse). Mõlemas hoones kaasajastatakse elektrisüsteem ja valgustus, nõrkvoolusüsteemid ja valve. Mõlema hoone fassaadid korrastatakse. Kui muinsuskaitsetingimused lubavad, siis vahetatakse Lossi 19 aknad soojapidavamate vastu; samuti vahetatakse Lossi 19 hoone galerii klaasseina klaaspaketid turvalisemate ja energiasäästlikumate vastu, rekonstrueeritakse katus, uuendatakse katusekate, teostatakse kaasaegne soojustus, ehitatakse uus küttesüsteem elektrikütte asemele. Tööde maksumuse prognoos ja ajakava on hinnangulised. Maksumus ja ajakava võivad muutuda sõltuvalt tegelikest tööde mahtudest ja esitatavatest tingimustest. Iga etapi eel on vajalik täpsustada tehtavad tööd (sh ehitamise käigus tehtavad tööd). Käesolevaks hetkeks on leitud Eleringiga põhimõtteline lahendus alajaama ümberkolimiseks ning väljastatud on muinsuskaitse eritingimused. Ehitustehniline kriitilisus (kvaliteedi hinnangud, nt tuleohutuse, tervisekaitse normidele mittevastavus) Lossi 17 hoones puudub ventilatsioon ja jahutus ning ruumide õhuvahetus on ventilatsiooni puudumisest tulenevalt ebapiisav. III korruse töökabinetid on väga umbsed ja suvel palavad. II korruse tööruumid on talvel külmad, esineb osade kabinettide välisseinte läbikülmumist, seinasoojustus ebapiisav. Hoonete praegused küttevõimalused ei ole energiasäästlikud (mõlemad Riigikohtu hooned on elektriküttel), turvalisuse nõudeid pole võimalik täita (puudub tsoneerimise võimalus ning puudulikud on kontrollivõimalused külastajate hoonetesse sisenemisel), kasutusel olev valvesüsteem on vananenud ning välivalgustuse lahendus ebapiisav. Lossi keldri parema tiiva kohta on tehtud Päästeameti poolt ettekirjutus tuleohutusnõuete mittevastavuse osas. Pinnavee sissetungi tõttu keldrisse on sealsetes ruumides liigniiskus. Elektrijuhtmestik on enamuses amortiseerunud ning vajab väljavahetamist. Projekti kooskõla riigi kinnisvarapoliitika eesmärkidega, eelkõige mõju pinnakasutuse tõhususele Projekti teostudes saab olemasolevaid pindasid efektiivsemalt ning funktsionaalsemalt kasutada. Aktiivsele kasutusele saab võtta tühjana seisva keldrikorruse pinna. Sisehoovis paikneva garaaži ja alajaama osa ehitatakse ümber 2-korruseliseks büroohooneks. Projekti kooskõla energiamajanduse arengukava eesmärkidega (sh info selle kohta, milline on kasutuses olevate hoonete energiatarbimine, kas nendel on olemas energiamärgis, energiaaudit, kestlikkuse andmed (CO2, energiatarbimine, taastuvressursside kasutus jne)). Hoonete elektrienergiatarbimine on ca 550 MWh aastas. Lossi 17 hoonele väljastatud energiamärgise järgi on hoone energiakasutuse klass G, 2012 teostatud energiaauditi säästumeetmete ettepanekute realiseerimisel on võimalik elektrienergia kulu alandada (energia sääst 179 MWh aastas ehk 38,4 %) ning saavutada paremad töötingimused paranenud sisekliimast tulenevalt. Lossi 19 hoonele väljastatud energiamärgise järgi on energiakasutuse klass H, 2012 teostatud energiaauditi säästumeetmete ettepanekute järgi on võimalik säästa 47 MWh aastas ehk 35% energiakulust. Kaugkütte kasutuselevõtt senise elektrikütte asemel on kooskõlas energiamajanduse arengukava eesmärkidega. Projekti jätkusuutlikus ja seda tagavad meetmed (sh kavandatav kasutusaeg) Riigikohus plaanib tegevust olemasolevas asukohas jätkata pikas perspektiivis. Kinnistute ja hoonete maht (koos lisanduva mahuga) vastab Riigikohtu teenistuslikule vajadusele ka pikas perspektiivis ja Riigikohtul ei ole plaanis tulevikus oluliselt laieneda või kokku tõmmata ehk ei ole näha tekkimas olukorda, kus hoone jääb kitsaks või ruumi üle. Seega kui investeering teostatakse, siis ei ole näha uue investeeringu vajaduse tekkimist pika aja jooksul. Projekti tasuvus (sh mõju tegevuskuludele, milliseid alternatiive on kaalutud) 1) Küttesüsteemi vahetusest ja täiendavast soojustusest tulenev energia ja kulude kokkuhoid. Praegu on Riigikohtu mõlemates hoonetes elektriküte, mis pole kooskõlas energiamajanduse arengukava eesmärkidega. Küttesüsteemi väljavahetus annaks olulise elektrienergia kokkuhoiu. Näide: Praegu on eelarves elektrikuludeks 66 000 eurot aastas, sellest küttele kulub umbes 60% so 39 600 eurot aastas. Elektriküttelt kaugküttele üleviimine säästab umbes 25% . Seega oleks sääst küttekulude arvelt 9 900 eurot aastas. Küttekulude kokkuhoid tekib ka hoonete soojustamise tulemusel. 2) Teenistujate palgafondi kokkuhoid uute turvalahenduste arvelt. Seoses aatriumi ehitamise ja uute turvalahendustega ei vajata enam samal arvul kordnikke ja valvureid. Hetkel on Riigikohtus kokku 5 (viis) turvalisuse tagamisega seotud teenistujat. Uute turvalahenduste puhul, kus on paremad videojälgimise ja salvestamise võimalused, piisab 3-st turvatöötajast. 3) Teenused, mille järele kaob vajadus pärast investeeringu teostamist: a) Iga aastased hoonete välisfassaadi, vihmaveetorude jm parandused. Lossi 17 keldri seinte puhastamine ja viimistlemine. Kui hooned on heas korras ja tehnosüsteemid kaasaegsed, on ootamatuid rikkeid ja avarii olukordi vähem ning väljakutsete arv väiksem. Näide: praegu on Riigikohtu eelarves hoonete remontöödeks aastas 12 000 eurot. Seda summat saab vähendada kolmandiku võrra. b) Praeguste vananenud valvesüsteemide korrashoiuks vajalikud vahendid. Näide: eelarves valveteenusteks kokku 4608,00 eurot. Sellest suur osa kulub valvesüsteemi rikete likvideerimiseks. Summat saab vähendada kolmandiku võrra. Kaalutud on alternatiivina Riigikohtule uue hoone ehitamist Riigikohtule uue hoone ehitamine on olnud varasemalt arutusel, kuid sellest on loobutud. Sobiv ja säästlikum lahendus on võimalik olemasolevate hoonete ühendamise ja laiendamise teel. Projekti teostatavus (sh kriitilised ajalised eesmärgid) Viimastel aastatel pole Riigikohtu hoonete investeeringukuludeks ega remondifondiks vahendeid eraldatud, seetõttu pole olnud võimalik olulisi parendusi ega suuremaid remonte ette võtta. Neis tingimustes on keeruline säilitada Riigikohtu hoonete esinduslik välimus ning vältida hoonete kvaliteedi langust. Planeeritav projekti lõpptähtaeg 2019 on meie hinnangul oluline piir, millest alates pole ilma suurema investeeringute võimalik enam hoonete esinduslikkust samal tasemel hoida. 0 – Stsenaarium ehk investeeringu ärajätmisel tekkiv mõju Kasutusel olevate hoonete seisukorra kvaliteedi langemise tõttu ei sobi enam riigi kõrgema kohtu ülesannete (sh esindusülesannete) täitmiseks. Riigikohtu füüsilise kaitse nõuete ebapiisavuse tõttu tõuseb turvaintsidendi realiseerumise risk. Liikumispuuetega inimeste ligipääs Riigikohtule oluliselt raskendatud. Õhuvahetuse puudulikkuse ja liigse temperatuuri kõikumise (suvel liialt palav, talvel liialt külm) tõttu sisekliima ebarahuldav, prognoositav töötajate haigestumuse kasv. Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Taotleja seaduslik esindaja (nimi ja Kantsleri allkiri Kuupäev ametikoht) Priit Pikamäe, Riigikohtu esimees Digitaalselt allkirjastatud 03.03.2015