Teie Riigikohus Teie 27.03.2026 nr 5-26-16/3
[email protected]
Meie 27.04.2026 nr 2-1-1/2026/2051
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-16
Põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-16 on Riigikohus esitanud Registrite ja Infosüsteemide
Keskusele järgnevad küsimused:
a) Kui vangistust kandev kinnipeetav saab juurdepääsu konkreetselt teie hallata olevale veebilehele, siis
milliseid reaalseid kuritarvitamise riske selline juurdepääs hõlmab, kui kinnipeetav sama veebilehe
kaudu e-teenuseid kasutada ei saa?
Kas ja kuidas kontrollite samu veebilehti selleks, et ära hoida vabaduses olevate isikute poolseid
kuritarvitusi (nt kolmandate isikute poolt lisatud suhtlusvõimalused)?
b) Kas ja mida nimetatud asutused saavad teha selleks, et kuritarvitamise riske enda hallataval
veebilehel vähendada või välistada? Milline oleks veebilehe haldaja selliste meetmete võtmise
ühekordne ja seejärel regulaarne rahaline kulu ja milles see seisneks?
Registrite ja Infosüsteemide Keskus edastab küsimustele järgnevad vastused:
1. Registrite ja Infosüsteemide Keskus haldab menetlusega seotud veebilehtedest üksnes Justiits- ja
Digiministeeriumi veebilehte 1 . Nimetatud veebilehe puhul on tegemist klassikalise veebilehega,
mis koondab kokku asutuse igapäevased uudised ja koondab teavet ministeeriumi vastutusalas
olevatel teistel teemadel. Veebilehel on samuti lingid teistele veebilehtedele.
1.1. Justiits- ja Digiministeeriumi veebileht koosneb mitmetest funktsionaalsustest, mille osas
oleks vajalik otsus, kas ja millises osas on nendele juurdepääs Justiits- ja Digiministeeriumi
veebilehelt võimaldatud. Nimetatud funktsionaalsused on näiteks:
1.1.1.Hüperlingid sotsiaalmeedia platvormidele;
1.1.2.Hüperlingid riigilikele töökeskkondadele, näiteks Eelnõude infosüsteem;
1.1.3.Hüperlingid andmekogudele, näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi avalik
dokumendiregister https://adr.rik.ee/jm/;
1.1.4.Hüperlingid teistele riiklikele veebilehtedele, näiteks https://minuraha.ee/et, Mis on
korruptsioon? | Korruptsioon.ee, ;
1.1.5.Hüperlingid statistika kohta eraettevõtete veebilehtedele, näiteks
https://public.tableau.com/app/profile/kriminaalpoliitika/viz/Narkoreoveeseire/Tarbituda
nnused
1.1.6.Hüperlingid avalik-õiguslike juriidiliste isikute veebilehtedele ning ministeeriumi
haldusala asutuse veebilehtedele, näiteks Notarite Koda, Vanglateenistus,
Prokuratuur, Kohtud, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut,
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Patendiamet, Konkurentsiamet, Riigi Infosüsteemi
Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigiside Sihtasutus, Eesti
Interneti Sihtasutus;
1.1.7.Alamdomeenid https://statistika.justdigi.ee/, https://rights.justdigi.ee/.
1
https://www.justdigi.ee/
A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E:
[email protected]; I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee
1.2. Eeltoodut näidetest tulenevalt on oluline, millises ulatuses juurdepääsu võimaldamiseks
räägitakse.
1.2.1.Kui juurdepääs tuleb võimaldada kogu alamdomeeni https://rights.justdigi.ee/ sisule,
siis sealsel lehel kuvatakse kasutajale YouTube videod. Täna on sisu lubamisel ja
keelamisel kasutusel nn filtersüsteem 2 , mis ei võimaldaks kuvada üksnes lehele
mõeldud video, vaid juurdepääs tekiks kogu YouTube sisule.
1.2.2.Loetletud funktsionaalsused on üksnes olukorra näitlikustamiseks ning ei sisalda
kindlasti kõiki võimalike funktsionaalsusi ega viiteid, kuhu on Justiits- ja
Digiministeeriumi lehelt võimalik liikuda. Kui ulatuse määramisel tuleb otsus, et mingi
funktsionaalsus või viide peaks olema juurdepääsetav, siis see laiendab skoopi,
milliste veebilehtede sisu tuleb üle kontrollida.
1.3. Veebilehtede kaitsmisel lähtutakse infoturbe 3 põhikomponentidest – konfidentsiaalsus,
terviklus, käideldavus. Iga süsteemi või veebilehe puhul hinnatakse selle sisu eraldiseisvalt
ja määratakse igale komponendile vastav kaitsetarve. Lisaks kasutatakse erinevaid
teenuseid, et kaitsta veebilehti küberünnakute eest. Hetkel ei ole Registrite ja
Infosüsteemidele teadaolevalt kolmandad isikud lisanud veebilehtedele funktsionaalsusi, mis
lisaksid veebilehele suhtlusvõimalusi. Selle ärahoidmiseks monitooritakse veebilehti pidevalt
ning vaadatakse, et veebilehtedele ei lisataks kolmandate isikute poolt funktsionaalsusi.
Halduskohtu menetluses nr 3-23-187 toimunud istungil rääkisid Registrite ja Infosüsteemide
Keskuse eksperdid sellest, kuidas juba veebilehe pidaja poolt loodud funktsionaalsusi on
võimalik ära kasutada suhtluseks. Vabaduses viibivate isikute puhul ei kohaldu suhtlusele
samad piirangud, mis kinnipeetavatele, mistõttu ei kasutata vabaduses viibivad isikud
üldjuhul riiklike veebilehti omavaheliseks suhtluseks, vaid eelistatakse erinevaid
suhtlusplatvorme. Kui on olemas õiguslik alus, siis on ka sellist suhtlust võimalik kontrollida
logidest.
2. Kinnipeetavatele interneti juurdepääsu võimaldamisel kasutatakse kahte lähenemist – filtersüsteem
ning kasutajale veebilehe/infosüsteemi kohandamine.
2.1. Filtersüsteemi tehniline lahendus on ülesse ehitatud teatud veebilehtede põhjal ning toimib
üksnes teatud maale, näiteks on see lihtsasti seadistav asutuse veebilehtedele, mis omavad
üksnes informatiivset sisu. Juhtudel, kus on tegemist suuremate veebilehtedega või
infosüsteemidega, siis filtrite seadistamine võib osutuda väga keeruliseks ja juba täna
sisaldab murekohti, kuna puudub vajalik ressurss teha pidevat seiret kinnipeetavatele
võimaldatud veebilehtede üle. Lisaks on eriti keeruline kontrollida veebilehti, mille sisu
muutub dünaamiliselt (näiteks uudistevoog), kuna filtritega on keeruline tuvastada, kas
tehtud on ebasobivaid muudatusi.
2.2. Veebilehe/infosüsteemi kohandamine tähendab, et veebileht/infosüsteem teab ise, et
tegemist on kasutajaga, kellele ei ole teatud funktsionaalsuste kasutamine lubatud. Sellise
lähenemise puhul arvestatakse juba veebilehe/infosüsteemi loomisel, et on eraldi
kasutajagrupp, kellele võimaldatakse sisule teistsugune juurdepääs. Näiteks avaliku e-
toimiku puhul on kasutusel selline lahendus. Uute funktsionaalsuste loomisel arvestatakse
avaliku e-toimiku puhul kohe sellega, et kas kinnipeetavate osas tuleb funktsionaalsuse osas
teha erisus. Lahenduse puhul on kinnipeetavate võrgus e-toimiku ainult üks reegel, et
kinnipeetav saab tahvelarvutist e-toimikkuse minna ning süsteemi kuritarvitamine on
välistatud e-toimiku infosüsteemi poolt.
2.3. Kokkuvõtvalt ei ole võimalik välja tuua ühte „õiget“ lähenemist kuritarvitamise riskide
vähendamisel või välistamisel. Otsustuse tegemisel tuleb arvestada iga konkreetse
veebilehe/infosüsteemi puhul eraldi, kaaludes seejuures veebilehe/infosüsteemi keerukust
ning selles olevat sisu ja funktsionaalsusi.
2.4. Rahalist kulu on antud juhul väga keeruline välja tuua, kuna olenevalt
infosüsteemi/veebilehe keerukust võib see olla väga erinev. Lisaks mõjutab rahalist kulu
2
Filtersüsteem – süsteem, millega seatakse veebilehele võrgutasandi reeglid.
3
Infoturbe eesmärk on kaitsta andmeid ja süsteeme (sh veebilehti) volitamata juurdepääsu, hävitamise, kasutamise või muutmise
eest.
see, millist lähenemist veebilehtede/infosüsteemide kohandamisel kinnipeetavatele
kasutatakse. Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehe puhul sõltub rahaline kuluks sellest,
milline on ulatus, millele tuleb kinnipeetavale juurdepääs tagada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rivo Reitmann
Direktor
Koostajad: Vanglate infosüsteemide tiimi tiimijuht Jaanus Kirmet, peaarhitekt Oliver Orav, õigusteenuse tiimi jurist Merle Sirje Tael-
Ibrahimli