Kaasiku Vesi OÜ veeteenuse hinna kooskõlastamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.02.2023 Kehtiv kuni: 22.02.2033 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 22.02.2023 nr 9-3/2023-006 Kaasiku Vesi OÜ veeteenuse hinna kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine 28.09.2022 registreeriti Konkurentsiametis Kaasiku Vesi OÜ taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt koostab vee- ettevõtja hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Kaasiku Vesi OÜ osutab veeteenust Tartu vallas Vahi aleviku Metsavitsa, Kaasiku, Laanelille ja Karukella tänavate piirkonnas, kus ta on määratud vee-ettevõtjaks Tartu Vallavolikogu 28.02.2019 otsusega nr 28. ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 4) abonenttasu. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014023?leiaKehtiv  2 (28) ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) MS Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee- ettevõtjatele“2. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiamet koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3. ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel4. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest tulenevalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summa jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõte ning Juhend on kooskõlas ÜVVKS § 16 lõigete 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“5 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. ÜVVKS § 142 lg 7 tulenevalt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi. ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. ÜVVKS § 142 lg 4 lähtuvalt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. 2 Avaldatud https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine. 3 Avaldatud https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine. 4 Juhend on avaldatud https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005  3 (28) ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. 2. Menetlusosaline Kaasiku Vesi OÜ on registreeritud 15.12.2016 registrikoodiga 14169731. Ettevõtte aadressiks on Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Anne tn 51-77, 50703. Otsuse allkirjastamise ajal on Kaasiku Vesi OÜ ainuosanikuks Urmas Luts (ik 36603232739). Ettevõtte majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Ettevõtte osakapitali suuruseks on 2500 €. Äriregistri kohaselt on Kaasiku Vesi OÜ põhitegevusalaks kanalisatsioon ja heitveekäitlus. Tulenevalt käibemaksuseaduse6 (edaspidi KMS) § 19 lg 1 ei ole Kaasiku Vesi OÜ-l kohustust registreerida ennast käibemaksukohustuslasena, kuna ettevõtja kalendriaasta maksustatav käive ei ületa 40 000 €. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Kaasiku Vesi OÜ otsuse kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane. Eeltoodust lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet veeteenuse hinna lähtuvalt käibemaksu sisaldavatest kuludest (osa tegevuskuludest ja investeeringud). Kooskõlastatavale hinnale ei ole Kaasiku Vesi OÜ-l õigust lisada käibemaksu, kuna temale ei laiene KMS § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui Kaasiku Vesi OÜ staatus maksukohustuslasena muutub (mitte-käibemaksukohustuslasest käibemaksu- kohustuslaseks) on ettevõtja kohustatud tulema veeteenuse hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama, sest muutuvad veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud (osa tegevuskuludest ja investeeringutest) ning Kaasiku Vesi OÜ-l tekib õigus ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaksu (sisendkäibemaks) maha arvamiseks (KMS § 24). 3. Menetluse käik 28.09.2022 registreeriti Konkurentsiametis Kaasiku Vesi OÜ veeteenuse hinnataotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga. Konkurentsiamet luges esitatud taotluse nõuetekohaseks ja alustas selle sisulist menetlemist. ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk Kaasiku Vesi OÜ puhul alates 29.09.2022. 17.10.2022 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga Kaasiku Vesi OÜ-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike lisaandmete ja selgituste saamiseks (omatarbevesi, vee erikasutustasu). 17.10.2022 esitas Kaasiku Vesi OÜ vastused Konkurentsiameti 17.10.2022 küsimustele. 28.10.2022 saatis Konkurentsiamet Tartu Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks Kaasiku Vesi OÜ Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122014018?leiaKehtiv  4 (28) 22.11.2022 Tartu Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on Kaasiku Vesi OÜ Hinnataotluses kajastatud investeeringud vajalikud nõuetekohase teenuse tagamiseks, kuid need ei kajastu kehtivas Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 29.10.2022 – 22.11.2022 (kokku 25 päeva), kuna puudus kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 24.11.2022 saatis Konkurentsiamet Kaasiku Vesi OÜ-le e-kirja, millega pikendas hinnataotluse menetlemise tähtaja 90 päevale. 28.11.2022 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale e-kirja ettepanekutega hinnataotluse korrigeerimiseks (analüüsi kulu jagamine, remondikulu, kapitalikulu hinda lülitamine). 23.12.2022 esitas Kaasiku Vesi OÜ korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli arvesse võetud Konkurentsiameti poolt 28.11.2022 tehtud ettepanekuid ning muuhulgas oli muudetud teostatava investeeringu maksumust lähtudes detsembris 2022 saadud kolmest hinnapakkumistest soodsaimale koos käibemaksuga, kuna Kaasiku Vesi OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 29.11.2022 – 23.12.2022 (kokku 25 päeva), kuna puudusid ettevõtja lõplikud seisukohad veeteenuse hinna kujunemise kohta. 12.01.2022 saatis Konkurentsiamet Tartu Vallavalitsusele korduva päringu arvamuse saamiseks Kaasiku Vesi OÜ Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule 23.01.2023 Tartu Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on Kaasiku Vesi OÜ Hinnataotluses kajastatud investeeringud vajalikud nõuetekohase teenuse tagamiseks, kuigi need ei kajastu kehtivas Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 13.01.2023 – 23.01.2023 (kokku 11 päeva), kuna puudus kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 15.02.2023 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale vee hinna kujunemise korrigeerimise ettepanekud. 17.02.2023 esitas Kaasiku Vesi OÜ korrigeeritud Hinnataotluse. Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva aasta andmetega ning hinnataotlust menetletakse järgneva aasta andmete alusel. Tulenevalt asjaolust, et Kaasiku Vesi OÜ esitas Hinnataotluse 28.09.2022 ehk 2022.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2023.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt 7 http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324  5 (28) esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist8 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee- ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel. 17.02.2023 Kaasiku Vesi OÜ poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskuludest, kapitalikulust, tulukusest ja müügimahtudest tulenevalt. Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid rida Hinnakomponendid ühik 2023 1 TEGEVUSKULUD € 6308 2 Vee erikasutusõiguse tasu € 198 3 Saastetasu € 450 4 Elektrienergia kulu € 1265 5 Muud tegevuskulud € 4395 6 KAPITALIKULU € 3346 7 TULUKUS € 2280 8 LUBATUD MÜÜGITULU € 11 933 9 Järelevalvetasu € 24 10 Müügitulu koos järelevalvetasuga € 11 957 11 Võetud vee müügimaht m3 2158 12 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise maht m3 2230 13 Veeteenuse müügimaht kokku m3 4388 14 kaalutud keskmine veeteenuse hind €/m3 2,72 Konkurentsiamet teostab analüüsi Kaasiku Vesi OÜ ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1 veerg 2023 read 1, 6, 7) ja müügimahtudele (vt Tabel 1 veerg 2023 read 11 ja 12). Konkurentsiamet on seisukohal, et Kaasiku Vesi OÜ poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele. 4. Taotleja üldiseloomustus Kaasiku Vesi OÜ osutab veeteenust Tartu valla Vahi aleviku Metsavitsa, Kaasiku, Laanelille ja Karukella tänavate piirkonnas. Kaasiku Vesi OÜ on määratud vee-ettevõtjaks Tartu Vallavolikogu 28.02.2019 otsusega nr 289. 8 https://ariregister.rik.ee/ 9 Leitav http://delta.andmevara.ee/tartu_vald/dokument/3656032  6 (28) Ettevõte kasutab tarbijate veega varustamiseks ühte puurkaevu (Nurmenuku), mis on varustatud veetöötlusseadmetega raua eralduseks. Reovee suunamiseks puhastile on kasutuses üks reoveepumpla. Piirkonna reoveepuhasti (Karukella) koosneb kahest septikust (15 m3 ja 40 m3), millest eeltöödeldud vesi liigub isevoolselt pinnasfiltrisse, milles on erineva fraktsiooniga killustik, liiv ja filterkangad. Kuna pinnasfilter ei toimi nõuetekohaselt, siis on ettevõtjal plaanis olemasolev puhasti likvideerida ja selle asemele rajada uus biopuhasti. Veevarustuseks on kasutuses 1,01 km veetorustikku ning reovee ärajuhtimiseks 1,0 km kanalisatsioonitorustikku. Enne käesoleva otsusega veeteenuse hindade kooskõlastamist ei ole Kaasiku Vesi OÜ tarbijatelt veeteenuse kasutamise eest tasu võtnud. Esitatud taotlusega soovis Kaasiku Vesi OÜ kooskõlastada järgmised veeteenuse hinnad (koos käibemaksuga): Tasu võetud vee eest 1,38 €/m3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4,02 €/m3 ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest10 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. Tartu Vallavolikogu 18.06.2008 määruse nr 9 „Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“11 § 13 kohaselt on reovee reostumuse piirkontsentratsioonid järgmised: 1) hõljuvaine (mg/l) 1300; 10 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluvat „Seletuskirja monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“ ÜVVKS § 14 lg 3 kohta http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be3-2395- bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus/; seletuskiri esimese lugemise teksti juurde, lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee- ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele. 11 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/411102012099  7 (28) 2) BHT7 (mg/l) 1400; 3) üldfosfor (mg/l) 30; 4) üldlämmastik (mg/l) 90; 5) pH alla 6 või üle 9; 6) KHT (mg/l) 2500; 7) naftasaadused (mg/l) 5. Kaasiku Vesi OÜ tegevuspiirkonda iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2022-2023 on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2 Veevaldkonna üldised näitajad rida ÜLDANDMED ühik 2022 2023 1 Ammutatava vee maht m3 3100 2338 2 Võetud vee müügimaht m3 2920 2158 3 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht m3 3028 2230 4 Võetud vee teenuse abonentide arv tk 27 30 5 Reoveeteenuse abonentide arv tk 28 31 6 Puurkaevude arv tk 1 1 7 Reovee pumplate arv tk 1 1 8 Reoveepuhasti tk 1 1 9 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1,01 1,01 10 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1,00 1,00 11 Veeteenusega seotud töötajate arv inimene 0,07 0,07 5. Müügimahud ja veekadu 5.1. Müügimahud Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pika- ajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos. 5.1.1. Võetud vee müügimaht Kaasiku Vesi OÜ poolt Hinnataotluses prognoositud võetud vee müügimaht 2158 m3 Kaasiku Vesi OÜ on prognoosinud 2023.a-l tarbijatele osutatavaks võetud vee teenuse müügimahuks 2158 m3. Kaasiku Vesi OÜ selgituse kohaselt on senine veetarbimine olnud suhteliselt suur, sest vee eest pole tasu küsitud. Seoses vee hinnastamisega prognoosib ettevõtja veetarbimise vähenemist.  8 (28) Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu 2158 m3 kohta Kuna seni ei ole tarbijatelt veeteenuse eest tasu võetud, siis esitas ettevõtja Hinnataotlusega hinnangu 2022.a12 ja prognoosi 2023.a veetarbimise kohta (vt Tabel 3). Tabel 3 Võetud vee müügimaht rida Võetud vee müügimaht ühik 2022 2023 1 Võetud vee müügimaht m3 2920 2158 2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % -26,1 3 Võetud vee teenuse abonentide arv tk 27 30 3 4 Keskmine vee maht abonendi kohta m / tk 108,1 71,9 5 Keskmine vee maht abonendi kohta kuus m3/tk 9,0 6,0 Võetud vee teenuse abonentide arv oli 2022.a-l 27 klienti, millele Kaasiku Vesi prognoosib 2023.a-l kolme kliendi lisandumist ehk abonentide arvuks 30 tk. Klientide arv saab kasvada, sest piirkonnas on kinnistuid, millele on rajatud liitumisvõimalus ja kuhu hooneid ehitatakse. Kuna Kaasiku Vesi OÜ on võetud vee teenust tarbivate abonentide arvu prognoosimisel võtnud arvesse seniseid tegelikke tarbijaid (27 tk) ja arenduses olevaid kinnistuid (3 tk), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2023.a võetud vee teenuse abonentide arvu 30 tk. Võetud vee müügimahuks on Kaasiku Vesi OÜ hinnanud 2022.a-l 2920 m3 ja prognoosinud 2023.a-l 2158 m3 (vt Tabel 3 rida 1). Ühe abonendi aasta keskmiseks tarbimiseks kujuneb esitatud andmetel 2022.a-l 108,1 m3/tk ja 2023.a-l 71,9 m3/tk (vt Tabel 3 rida 4). Kuna abonentideks on eramajad, siis võib ühe abonendi lugeda üheks leibkonnaks. „Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031“13 (edaspidi Arendamise kava) kohaselt on AS Emajõe Veevärk Tartu valla teeninduspiirkonnas ühe leibkonna veetarbimine aastatel 2022-2023 vahemikus 8,60-8,68 m3/kuus. Sama ajal on AS Tartu Veevärk Tartu valla tegevuspiirkonnas ühe leibkonna veetarbimine vahemikus 5,01-5,10 m3/kuus. Kaasiku Vesi OÜ esitatud andmetel oli ühe abonendi ehk leibkonna tarbimine 2022.a-l 9,0 m3/kuus ja langeb 2023.a-l 6,0 m3/kuus (vt Tabel 3 rida 5). Seega on 2022.a näitaja suurem teiste vee-ettevõtjate samast näitajast ning 2023.a-ks prognoositud näitaja jääb teiste vee-ettevõtjate näitajate vahemikku. Samuti on loogiline, et vee eest tasumise korral hakkavad kliendid oma tarbimist jälgima ja vähendama. Konkurentsiamet peab põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ 2023.a-ks prognoositud võetud vee müügimahtu 2158 m3, kuna arvestatud on hinnastamise mõju veetarbimise vähenemisele ning ühe abonendi ehk leibkonna ühe kuu keskmine veetarbimine on Arendamise kavas märgitud teiste vee-ettevõtjate sama näitaja esinemisvahemikus. 5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Kaasiku Vesi OÜ poolt Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 2230 m3 Kaasiku Vesi OÜ on prognoosinud 2023.a-l tarbijatele osutatavaks reovee ärajuhtimise ja 12 Arvestades vee ammutamise ja omatarbe vajadusi 13 Leitav https://tartuvald.ee/uvk  9 (28) puhastamise teenuse (reoveeteenuse) müügimahuks 2230 m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 2230 m3 kohta Kuna seni ei ole tarbijatelt veeteenuse eest tasu võetud, siis esitas ettevõtja Hinnataotlusega hinnangu 2022.a ja prognoosi 2023.a reoveeteenuse tarbimise kohta (vt Tabel 4). Tabel 4 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht rida Reoveeteenuse müügimaht ühik 2022 2023 1 Reoveeteenuse müügimaht m3 3028 2230 2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % -26,4 3 Reoveeteenuse abonentide arv tk 28 31 3 4 Keskmine reovee maht abonendi kohta aastas m /tk 108,1 71,9 5 Keskmine reovee maht abonendi kohta kuus m3/tk 9,0 6,0 Reoveeteenuse abonentide arv oli 2022.a-l 28 klienti, millele Kaasiku Vesi prognoosib 2023.a-l kolme kliendi lisandumist ehk abonentide arvuks 31 tk. Klientide arv saab kasvada, sest piirkonnas on kinnistuid, millele on rajatud liitumisvõimalus ja kuhu hooneid ehitatakse. Kuna Kaasiku Vesi OÜ on reoveeteenust tarbivate abonentide arvu prognoosimisel võtnud arvesse seniseid tegelikke tarbijaid (28 tk) ja arenduses olevaid kinnistuid (3 tk), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2023.a reoveeteenuse abonentide arvu 31 tk. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks on Kaasiku Vesi OÜ hinnanud 2022.a-l 3028 m3 ja prognoosinud 2023.a-ks 2230 m3 (vt Tabel 4 rida 1). Ühe abonendi aasta keskmiseks tarbimiseks kujuneb esitatud andmetel 2022.a-l 108,1 m3/tk ja 2023.a-l 71,9 m3/tk (vt Tabel 4 rida 4). Kuna abonentideks on eramajad, siis võib ühe abonendi lugeda üheks leibkonnaks. „Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja“ § 14 lg 1 kohaselt kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee hulk kas mõõdetakse reovee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega. Hinnataotluses on Kaasiku Vesi OÜ prognoosinud ühe kliendi keskmise reovee mahu võrdseks ühe kliendi keskmise veevärgist võetud vee kogusega ehk kasutanud eelnimetatud eeskirja põhimõtet. Seega loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ühe kliendi keskmise reoveeteenuse mahu 71,9 m3 aastas. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2023.a-ks prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu 2230 m3, kuna see kujuneb reoveeteenuse abonentide arvu ja ühe abonendi keskmise reovee mahu alusel. 5.2. Omatarve ja veekadu ehk arveldamata vesi Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbe vee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus – omatarbe vee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Omatarbe vee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbe vee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbe vee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka.  10 (28) Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. Kaasiku Vesi OÜ poolt prognoositud arveldamata vee maht 180 m3 aastas Ettevõtja on prognoosinud 2023.a-ks arveldamata vee mahuks 180 m3, mis täies mahus kasutatakse filtrite läbipesemiseks. Konkurentsiameti seisukoht arveldamata vee maht 180 m3 kohta Esitatud selgituste järgi on veepuhastuse filtrite läbipesu programmeeritud toimuma igal teisel päeval ning ühe läbipesukorra ajal kasutatakse umbes 1 m3 vett. Aastas on üldiselt 365 päeva, seega on aastas 365 / 2 = 182,5 filtri läbipesu ja selleks kulub umbes 182,5 m3 vett. Kuna Kaasiku Vesi OÜ prognoositud omatarbevee maht 180 m3 on sisuliselt võrdne kontrollarvutuse tulemusega 182,5 m3, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks omatarbevee mahtu 180 m3. Kaasiku Vesi OÜ kasutuses olevad ühisveevärgi torustikud on suhteliselt uued ja väga heas seisukorras, siis on ettevõtja hinnanud veekaoks 0 m3. Kuna muud andmed puuduvad, siis aktsepteerib Konkurentsiamet prognoositud veekao mahtu 0 m3. Konkurentsiamet peab põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ arveldamata vee mahtu 180 m3, kuna see võrdub põhjendatud omatarbevee mahu 180 m3 ja veekao mahu 0 m3 summaga. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil. Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt14). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt: 1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ja saastetasule; 2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ning muudele tegevuskuludele. 14 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus  11 (28) 6.1. Mittekontrollitavad kulud Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad: 1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2); 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm). Kaasiku Vesi OÜ-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehed „Keskkonnatasud“ ja „Kasumiaruanne“. Kaasiku Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatud mittekontrollitavad kulud summas 648 € Kaasiku Vesi OÜ on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 198 € ja saastetasuks 450 € ehk mittekontrollitavateks kuludeks kokku 648 €. Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Kaasiku Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatavatele mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas15 osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. 15 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 – klikkides määruse lõpus oleval lingil „Lisa“.  12 (28) Kaasiku Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatud vee erikasutusõiguse tasu 198 € Hinnataotluse kohaselt soovib Kaasiku Vesi OÜ veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 198 €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu198 € kohta Keskkonnaloa nr KL-515970 kohaselt on Kaasiku Vesi OÜ-l õigus ammutada vett kesk-alam- devoni põhjaveekihist maksimaalselt 2000 m3 kvartalis ehk 8000 m3 aastas. Hinnataotluse kohaselt prognoosib Kaasiku Vesi OÜ regulatsiooniperioodil ammutatava vee koguseks 2338 m3. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust ja arveldamata vee mahust ehk ammutatud vee kogus = võetud vee müügimaht + arveldamata vee maht. Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses põhjendatuks loetud võetud vee müügimahu 2158 m3 (vt otsuse p 5.1.1) ja arveldamata vee mahu 180 m3 (vt otsuse p 5.2) summana kujuneb põhjendatud ammutatud vee mahuks 2338 m3 (2158 + 180 = 2338). Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisa kohaselt on 2023.a-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini (kuhu kuulub ka kesk-alam-devoni põhjaveekiht) 84,68 €/tuh m3. Võttes aluseks: 1) Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud ammutatud vee koguse 2338 m3 ja 2) vee erikasutusõiguse tasumäära vee ammutamisel devoni põhjaveekihist ordoviitsium- kambriumi kihini 84,68 €/tuh m3 kujuneb vee erikasutusõiguse tasuks 198 € (2338 × 84,68 / 1000 = 198), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda. 6.1.2. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale vee erikasutusloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm) välja töötanud Küsimustiku Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta veeteenuse hinnas. „Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme.  13 (28) Keskkonnaloa nr KL-515970 kohaselt on Kaasiku Vesi OÜ-l õigus juhtida heitvett suublasse ning on kehtestatud keskkonda juhitavas vees sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid ja lubatud saastekogused. Alljärgnevalt analüüsib Konkurentsiamet saastetasu põhjendatust keskkonda heidetavate saastekoguste eest. Kaasiku Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 450 € Hinnataotluse kohaselt prognoosib Kaasiku Vesi OÜ regulatsiooniperioodil makstavaks saastetasuks 450 €. Esitatud andmete kohaselt on ettevõtja saastekoguste prognoosimisel arvestanud, et puhastilt suublasse juhitava reovee kontsentratsioon jääb 2022.a-ga sarnaseks ja reovee müügimaht väheneb. Prognoositud saastetasu kujunemisest annab ülevaate järgnev tabel (vt Tabel 5). Tabel 5 Saastetasu kujunemine regulatsiooniperioodil nõuete- suubla tasumäär kogus tasu kokku rida Veesaaste liik kohasuse koefitsient (€/tonni) (tonni) (€) koefitsient 1 BHT7 1 1435 0,0327 0,5 23 2 HEL 1 552,89 0,0764 0,5 21 3 Nüld 1 2826 0,1986 0,5 281 4 Püld 1 12014 0,0207 0,5 125 5 Saastetasu kokku 450 Märkused: BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul; HEL – heljum; Püld - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks; Nüld - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks; Konkurentsiameti seisukoht veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 450 € kohta Kaasiku Vesi kasutab reovee puhastamiseks ühte pinnasfilter puhastit. 2022.a-l esines suublasse juhitud reovees keskkonnaloaga kehtestatud piirmäärade ületamist. Regulatsiooniperioodi saastetasu arvutamisel on ettevõtja kasutanud ainult loa piiresse jäävaid saastekoguseid ning võtnud arvesse reoveepuhasti rekonstrueerimise mõju ehk rakendanud nõuetekohasuse koefitsienti 0,5 (KeTS § 20 lg 5). Ülevaade ettevõtja poolt tasutud loaga saastetasu summadest 2022.a-l ja prognoosist regulatsiooniperioodiks on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 6). Tabel 6 Tasutud saastetasu rida Saastetasu ühik 2022 2023 1 Loaga saastetasu summa € 1222 450 3 2 Reovee müügimaht m 3028 2230 3 3 Saastetasu müügimahu kohta €/m 0,40 0,20 Kaasiku Vesi OÜ poolt tasutud saastetasu summa oli 2022.a-l 1222 € ja saastetasu müügimahu  14 (28) kohta oli 0,40 €/m3 (vt Tabel 6 rida 3). Regulatsiooniperioodi saastetasuks on ettevõtja prognoosinud 450 €. Saastetasuks müügimahu kohta kujuneb 0,20 €/m3, mis on kaks korda väiksem eelneva aasta näitajast (vt Tabel 6 rida 3). Nii saastetasu summa kui ka erikulu vähenemine on seotud reoveepuhasti rekonstrueerimisega, mille tulemusel vastab keskkonda suunatav heitvesi sätestatud normidele. Tänu sellele prognoosib ettevõtja KeTS § 20 lg 5 sätestatu rakendumist. KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud KeTS § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale VeeS § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda ehk rakendatakse efektiivsuskoefitsienti 0,5. Kuna Kaasiku Vesi OÜ on saastetasu prognoosimisel võtnud arvesse reovee müügimahu vähenemise ning reovee puhasti rekonstrueerimise mõju, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud saastetasu summat 450 €. 6.2. Kontrollitavad kulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.3 kuni 4.8. Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele): 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud. Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid: 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)16 dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste vee-ettevõtjate näitajatega. 16 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.  15 (28) Kaasiku Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 5660 € Kaasiku Vesi OÜ on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 5660 €, millest moodustab: 1) elektrienergia kulu 1265 €, 2) muud tegevuskulud 4395 €. Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet Kaasiku Vesi OÜ poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel. 6.2.1. Elektri kulu Kaasiku Vesi OÜ poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 1265 € Hinnataotluse kohaselt prognoosib Kaasiku Vesi OÜ regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamiseks tarbitavaks elektrienergia koguseks 5675 kWh ja elektri kuluks 1265 €. Veeteenuse hinda lülitatavast elektri kulust on 1169 € seotud võetud vee teenusega ning 96 € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiameti seisukoht elektri kulu 1265 € kohta Elektrikulu kujuneb ostetava elektri koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Elektrienergia kogus Kaasiku Vesi OÜ kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks ning reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 7) veeteenusel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta. Tabel 7 Veeteenuse elektrienergia tarbimine ja kulu rida Elektrienergia tarbimine ja -kulu ühik 2022 2023 1 Elektrienergia tarbimine veeteenuse osutamisel kWh 8618 5675 2 Elektrienergia tarbimise muutus % -34,1 3 Ammutatud vee maht ja reovee müügimaht m3 6128 4568 4 Elektritarbimise erikulu vee mahu kohta kWh/m3 1,4063 1,2423 5 Veeteenuse elektrikulu € 1831 1265 6 Keskmine elektri hind senti/kWh 21,246 22,282 2022.a-l veeteenuse osutamiseks kasutatud elektrienergia kogus oli 8618 kWh. Regulatsiooni- perioodiks on ettevõtja prognoosinud elektrienergia tarbimiseks 5675 kWh ehk tarbimise vähenemist 34,1% võrra (vt Tabel 7 rida 1 ja 2). Kuna veeteenuse osutamiseks tarbitav elektrienergia kogus sõltub suurel määral käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks tarbitavale elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahu ja reoveeteenuse müügimahu summaga, vt Tabel 7 rida 4).  16 (28) Elektrienergia erikuluks 2022.a-l kujunes 1,4063 kWh/m3 ning regulatsiooniperioodiks prognoositud andmete alusel 1,2423 kWh/m3. Ettevõtja selgituste kohaselt oli 2022.a suvel reoveepumplas tehnoloogilise seadme rike ja elektrienergia tarbimine tavalisest suurem. Kuna rikke kordumist järgmistel aastatel ei prognoosita, siis ongi ettevõtja prognoosinud elektrienergia tarbimise ja erikulu vähenemist võrreldes 2022.a näitajatega. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2023.a-l veeteenusel tarbitava elektrienergia erikulu 1,2423 kWh/m3, kuna arvesse on võetud eelneva aasta näitajaid ja välja jäetud tehnoloogilise rikke mõju. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatava vee mahust 2338 m3, otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust 2230 m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 1,2423 kWh/m3 kujuneb veeteenusel tarbitavaks põhjendatud elektrienergia koguseks 5675 kWh (2338 + 2230) × 1,2423 = 5675). Elektrienergia hind Esitatud andmete kohaselt ostab Kaasiku Vesi OÜ elektrienergiat Eesti Energia AS-iga sõlmitud lepingute alusel. Nurmenuku veepumpla tarbeks on sõlmitud 30.09.2021 elektrienergia müügileping nr 655688217110 kehtivusega 01.11.2021 – 21.10.2024, mille kohaselt on elektri päeva hind 13,88 senti/kWh ja öö hind 11,47 senti/kWh (koos käibemaksuga). Karukella reoveepumpla tarbeks on 25.01.2022 sõlmitud elektrienergia müügileping nr 182316105184 kehtivusega 01.03.2022 – 28.02.2025, mille kohaselt on elektri päeva hind 16,50 senti/kWh ja öö hind 13,63 senti/kWh (koos käibemaksuga). Pumplate prognoositud elektritarbimiste ja lepinguliste hindade alusel kujuneb kaalutud keskmiseks elektrienergia hinnaks koos käibemaksuga 12,743 senti/kWh ehk ilma käibemaksuta 10,619 senti/kWh. Täiendava hinnangu andmiseks elektrienergia hinnale võrdles Konkurentsiamet Kaasiku Vesi OÜ kaalutud keskmist elektrienergia hinda 10,619 senti/kWh (ilma käibemaksuta) Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonna kuu keskmiste elektrienergia hindadega perioodil jaanuar 2021- detsember 2022 (vt Tabel 8): Tabel 8 Elektrienergia keskmised börsihinnad Nord Pool Eesti hinnapiirkonna 2021 2021 2022 2022 elektrienergia kuu keskmised hinnad €/MWh senti/kWh €/MWh senti/kWh jaanuar 53,55 5,355 141,74 14,174 veebruar 59,15 5,915 104,63 10,463 märts 43,55 4,355 151,23 15,123 aprill 43,60 4,36 100,66 10,066 mai 48,42 4,842 151,37 15,137 juuni 71,68 7,168 173,83 17,383 juuli 83,78 8,378 233,21 23,321 august 87,03 8,703 361,35 36,135 september 122,40 12,24 228,93 22,893 oktoober 105,61 10,561 174,29 17,429  17 (28) Nord Pool Eesti hinnapiirkonna 2021 2021 2022 2022 elektrienergia kuu keskmised hinnad €/MWh senti/kWh €/MWh senti/kWh november 116,78 11,678 218,99 21,899 detsember 202,65 20,265 263,45 26,345 12 kuu keskmine hind 86,517 8,652 191,973 19,197 Eelnevast tabelist nähtub, et 2021 suvest muutus oluliselt kuu keskmise elektrienergia börsihinna tase: kuni augustini oli börsihind alla 100 €/MWh ja sealt edasi oluliselt kõrgem ja väga kõikuv. Lisaks peab märkima, et börsihinnale lisandub alati ka elektrimüüja marginaal, mida tabelis ei ole arvestatud. Andmete võrdlemisel selgub, et Kaasiku Vesi OÜ kaalutud keskmine elektrienergia hind 10,619 senti/kWh on mõnevõrra kõrgem 2021.a keskmisest börsihinnast ilma marginaalita 8,652 senti/kWh, kuid oluliselt väiksem 2022.a keskmisest börsihinnast ilma marginaalita 19,197 senti/kWh. Seega saab väita, et viimaste kuude börsihindadega võrreldes on Kaasiku Vesi OÜ sõlminud elektrienergia fikseeritud hinnaga lepingud tarbijatele soodsatel tingimustel. Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 lähtuvalt põhjendatuks veeteenuse elektri kulu arvutamisel Kaasiku Vesi OÜ kaalutud keskmist elektrienergia hinda 12,743 senti/kWh koos käibemaksuga, kuna see on kujunenud prognoositud tarbimise ja elektrienergia ostulepingutele vastavate elektrienergia hindade alusel. Võrguteenuse hind17 Kaasiku Vesi OÜ ostab esitatud võrguteenuse lepingute kohaselt elektrienergia võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt paketiga Võrk 2. Konkurentsiamet on kooskõlastas 26.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-129 Elektrilevi OÜ võrgutasud, mis kehtivad alates 01.01.2023. Kaasiku Vesi OÜ veeteenuse objektide elektritarbimise kogustest ja eelnimetatud otsusega Elektrilevi OÜ-le kooskõlastatud võrguteenuse tasudest lähtuvalt kujuneb kaalutud keskmiseks võrguteenuse tasuks veeteenusel 8,063 senti/kWh koos käibemaksuga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ Võrk 2 hinnapaketile vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 8,063 senti/kWh koos käibemaksuga. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu18 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,1 senti/kWh19 ehk koos käibemaksuga 0,12 senti/kWh. Taastuvenergia tasuna on Kaasiku Vesi OÜ hinnataotluses kasutanud 2022.a-l kehtinud määra 1,13 senti/kWh ehk koos käibemaksuga 1,356 senti/kWh. 2023.a-l kehtib küll taastuvenergia tasu 1,24 senti/kWh, kuid tasude erinevuse mõju veeteenuse hinnale on 0,2 senti/m 3 ehk sisuliselt olematu. 17 Elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 18 Elektrienergia hinnas sisalduv elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 19 01.05.2022 kehtima hakanud ATKEAS redaktsiooni § 66 lg 12 kohaselt on elektriaktsiisi määr 0,1 senti/kWh.  18 (28) Elektrienergia kulu Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenusel tarbitava elektrienergia kaalutud keskmist hinda koos käibemaksuga 22,282 senti/kWh (12,743 + 8,063 + 0,12 + 1,356 = 22,282). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenuse elektrienergia koguse 5675 kWh ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna 22,282 senti/kWh alusel kujuneb veeteenuse elektrienergia kuluks 1265 € (5675 × 22,282 / 100 = 1265). Lähtudes konkreetse tarbimisobjekti kasutusotstarbest on elektrikulust 1169 € seotud võetud vee teenusega ning 96 € reoveeteenusega. Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu 1265 € (s.h võetud vee teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 1169 € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 96 €), kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast lähtuvalt. 6.2.2. Muud tegevuskulud Eelnevalt on Konkurentsiamet andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele (punktis 6.1) ning kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule (punktis 6.2.1). Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet Kaasiku Vesi OÜ muid tegevuskulusid. Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga, vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega ning ka erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi (sh. eksperthinnangud). Juhendi punkti 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele. Kaasiku Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud 4395 € Kaasiku Vesi OÜ on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud kooskõlastatavas veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 4395 €. Muude tegevuskulude summadest aastatel 2022-2023 annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 9). Tabelis on esitatud vaid kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud. Tabel 9 Veeteenuse muud tegevuskulud rida Muud tegevuskulud ühik 2022 2023 1 Analüüside kulu € 1295 1295 2 Remont, hooldus, töövahendid € 1000 1100 3 Tööjõukulu € 2000 2000 4 Tegevuskulud kokku € 4295 4395  19 (28) rida Muud tegevuskulud ühik 2022 2023 5 Tegevuskulude muutus % 2,3 6 Veeteenuse müügimaht kokku m3 5948 4388 7 Tegevuskulude erikulu €/m3 0,72 1,00 Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude summa 4395 € kohta Tabelist (vt Tabel 9) nähtub, et Kaasiku Vesi OÜ veeteenusega seotud muude tegevuskulude summa oli 2022.a-l 4295 € ja on 2023.a-l prognoositud kasvama 4395 €-ni ehk 2,3% (vt Tabel 9 rida 4 ja 5). Rahandusministeeriumi 2022.a suvise majandusprognoosi20 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2023.a-l 6,7%. Seega on Kaasiku Vesi OÜ prognoosinud tegevuskulude muutuse väiksemaks THI muutusest. Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude tegevuskulude erikulu müügimahu suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud vee müügimahu ning reoveeteenuse müügimahu summaga). Kaasiku Vesi OÜ muude tegevuskulude erikulu oli 2022.a andmetel 0,72 €/m3 ja suureneb 2023.a-ks prognoositud andmetel 1,00 €/m3-le (vt Tabel 9 rida 7). Konkurentsiamet võrdles Kaasiku Vesi OÜ muude tegevuskulude erikulu Juhendi punktist 4.8.3 lähtuvalt teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. Kaasiku Vesi OÜ-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle müügimahu ja torustike pikkuse suhe jääb Kaasiku Vesi OÜ müügimahu ja torustike pikkuse suhtega 2,2 tuh m3/km [4388 m3 (vt Tabel 9 rida 6 veerg 2023) / 1000 / 2,01 km (vt Tabel 2 rida 9 ja 10 veerg 2023) = 2,2] võrreldavasse vahemikku 1,3 – 3,1 tuh m3/km s.t +/- 40% Kaasiku Vesi OÜ müügimahu ja torustike pikkuse suhtest. Kaasiku Vesi OÜ-ga võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude erikulu kaalutud keskmine21 on 0,72 €/m3. Seega oli Kaasiku Vesi OÜ 2022.a andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu (0,72 €/m3) võrdne võrreldavate ettevõtjate muude tegevuskulude erikulude kaalutud keskmisega (0,72 €/m3). Regulatsiooniperioodi ehk 2023.a erikulu 1,00 €/m3 ületab küll oluliselt eelneva aasta näitajat, kuid see tuleneb peamiselt müügimahu vähenemisest. Samas on kulude summa suurenemine prognoositud väiksemaks üldisest kulude kasvust majanduses. Kuna Kaasiku Vesi OÜ muude tegevuskulude erikulu eelneval aastal on võrdne võrreldavate vee-ettevõtete muude tegevuskulude kaalutud keskmise erikuluga ja muude tegevuskulude kasv on väiksem samaks ajaks prognoositud üldisest kulude kasvust, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 4395 €. 7. Investeeringud ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel 20 Avaldatud 23.08.2022, https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja- rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos 21 Analüüsitava ettevõtja näitaja põhjendatusele hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet võrreldavate ettevõtjate näitajate kaalutud keskmisest erikulust, sealjuures on kaaluks ettevõtjate müügimahud.  20 (28) konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmine. Kaasiku Vesi OÜ poolt 23.12.2022 Hinnataotluses kajastatud aastatel 2019 – 2023 teostatud ja teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10). Tabel 10 Investeeringud aastatel 2019 – 2023 rida Investeeringud ühik 2019 2020 2021 2022 2023 1 Uue reoveepuhasti rajamine € 0 0 0 0 50 160 S Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud € 0 0 0 0 50 160 Konkurentsiamet saatis 28.10.2022 Tartu Vallavalitsusele esimese järelepärimise arvamuse saamiseks Kaasiku Vesi OÜ Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10. Tartu Vallavalitsus andis oma arvamuse 22.11.2022. Kuna Kaasiku Vesi OÜ esitas 23.12.2022 korrigeeritud hinnataotluse, milles oli oluliselt muudetud planeeritava investeeringu maksumust, siis saatis Konkurentsiamet 12.01.2023 korduva päringu Tartu Vallavalitsusele arvamuse saamiseks Kaasiku Vesi OÜ Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 23.01.2023 Tartu Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt ei kajastu Kaasiku Vesi OÜ veeteenuse hinnataotluses esitatud investeeringud kehtivas Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2019-2031, kuid nõuetekohase teenuse tagamiseks on investeeringud vajalikud. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ning tuginedes kohaliku omavalitsuse arvamusele loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas Kaasiku Vesi OÜ poolt aastatel 2019 - 2023 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/teostatavad investeeringud summas 50 160 €. 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele vee- ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka : 1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;  21 (28) 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid. Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust. ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud  22 (28) keskmise kapitali hinna arvutamiseks“22. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 4,81%. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Kaasiku Vesi OÜ poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotlusega esitatud andmetel ei omanud Kaasiku Vesi OÜ seisuga 31.12.2022 materiaalseid põhivarasid. Veeteenuse osutamiseks kasutatavad varad on rajanud piirkonna arendaja ja andnud need tasuta üle vee-ettevõtjale. Seega on veeteenuse osutamisel kasutavateks ja veeteenuse hinda lülitatavateks varadeks regulatsiooniperioodil teostatavad investeeringud (vt Tabel 11). Tabel 11 Veeteenusel kasutatavad ja hinda lülitatavad põhivarad Amor- Jääk- tisat- Regulatsiooni- maksumus Soetamise Soetus- siooni perioodi regulatsiooni- rida Põhivara nimetus aeg maksumus norm amortisatsioon perioodi lõpus 1 Uue reoveepuhasti rajamine 2023 50 160 6,67% 3346 46 814 S KOKKU 50 160 3346 46 814 Kaasiku Vesi OÜ poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 3346 € Hinnataotluse kohaselt soovib Kaasiku Vesi OÜ veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 3346 €. Kuna veeteenuse hinda lülitatavaks varaks on reoveepuhasti, siis on kogu kapitalikulu seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 3346 € kohta ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt on kogu veeteenuse hinda lülitatav kapitalikulu arvutatud 2023.a-l rajatava reoveepuhasti soetusmaksumuselt. Soetatava vara kapitalikulu normiks on Kaasiku Vesi OÜ planeerinud 6,67% ehk vara elueaks 15 aastat (100 / 6,67 = 15,0). Konkurentsiamet võrdles Kaasiku Vesi OÜ poolt hinnataotluses kasutatud põhivara eluiga Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalis23 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 12), mis olid aluseks toetatud investeeringuprojektide tasuvusanalüüside koostamisel. 22 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee . 23 Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).  23 (28) Tabel 12 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead vara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1 Võrgustikud, torustikud 40 . 2 Tootmishooned 40 .3 Reservuaarid ja mahutid 40 . 4 Masinad ja seadmed 15 . Eelnevatest andmetest nähtub, et Kaasiku Vesi OÜ poolt kasutatud põhivara kasulik eluiga on võrdne KIK-i soovitatud masinate ja seadmete elueaga. Esitatud andmete kohaselt moodustavad investeeringust põhiosa puhastusprotsessi seadmed (aeraatorid, õhutõstukid, kompressor jm), mistõttu on põhjendatud kasutada masinatele ja seadmetele soovitatud kasulikku eluiga. Kuna veeteenuse hinda lülitatava investeeringu puhul on peamiselt tegemist seadmetega ning kapitalikulu arvutamisel kasutab Kaasiku Vesi OÜ KIK Juhendmaterjalis kajastatud masinate ja seadmete arvestuslikku kasulikku eluiga 15 aastat, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ poolt rakendatavat kapitalikulunormi. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ poolt rakendatava kapitalikulunormi ja määratlenud omavahendite ja kohustuste arvel soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 11), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavatelt varadelt arvestatud kapitalikulu summas 3346 € lülitamist veeteenuse hinda. Kuna vara on täies ulatuses kasutatav reovee ärajuhtimisel ja puhastamisel, siis lülitatakse kogu kapitalikulu tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma Kaasiku Vesi OÜ reguleeritava vara väärtuse. Tabelist (vt Tabel 11) nähtub, et Kaasiku Vesi OÜ omavahenditest ja laenukohustustest soetatava ning veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus on 46 814 €. Juhendi p 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi p-st 5.9 on käibekapital 5% lubatud müügitulust. ÜVVKS-is sätestatud põhimõtete kohaselt kujuneb Kaasiku Vesi OÜ regulatsiooniperioodi müügituluks käesolevas otsuses 11 933 € (vt Tabel 13 rida 5), millest lähtuvalt on käibekapital 597 € (11 933 × 5 / 100 = 597). Seega kujuneb Kaasiku Vesi OÜ reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 46 814 € + käibekapital 597 € = 47 411 €. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ reguleeritava vara väärtuse summas 47 411 €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda sihtfinantseerimise abil ega liitumistasudest soetatud vara. 8.2. Põhjendatud tulukus Kaasiku Vesi OÜ poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 2280 € Kaasiku Vesi OÜ poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastatavasse veeteenuse  24 (28) hinda lülitada tulukust summas 2280 €, sh tasusse võetud vee eest summas 7 € ja tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 2273 €. Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 2280 € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Kaasiku Vesi OÜ on Tartumaal Tartu vallas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi punktist 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse p 8.1). Juhendi punkti 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ reguleeritava vara väärtuse summas 47 411 €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 47 411 € põhjendatud tulunormi (WACC) 4,81%. Lähtuvalt Juhendi p 6 kujuneb maksimaalseks veeteenuse hinda lülitatavaks põhjendatud tulukuseks 2280 € (reguleeritav vara 47 411 € × WACC 4,81% = 2280 €). Kaasiku Vesi OÜ lülitab veeteenuse hinda tulukust 2280 €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat 2280 €. ÜVVKS § 14 lg-s 10 on sätestatud, et juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, tuleb veeteenuse hinna kooskõlastamisel kontrollida, kas veeteenuse hind tagab tagastamatu abi saamiseks võetud kohustuste täitmise (Juhendi p 7.4). Hinnataotlusega esitatud andmete kohaselt ei ole ettevõtjal tagastamatu abi saamiseks võetud kohustusi. 9. Veeteenuse hind Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud: 1) tegevuskulud; 2) kapitalikulu; 3) põhjendatud tulukus. Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus.  25 (28) Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: kus: Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt: kus: - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ poolt prognoositud müügimahud, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 kapitalikulu ja tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 13). Tabel 13 Veeteenuse hinna kujunemine Tasu reovee Tasu võetud ärajuhtimise ja rida Veeteenuse hind ühik vee eest puhastamise eest Kokku 3 1. Müügimaht m 2158 2230 4388 2. Kulud kokku € 2971 3337 6308 2.1. Vee erikasutusõiguse tasu € 198 0 198 2.2. Saastetasu € 0 450 450 2.3. Elektri kulu € 1169 96 1265 2.4. Muud veeteenusega seotud kulud € 1604 2791 4395 3. Kapitalikulu € 0 3346 3346 4. Tulukus € 7 2273 2280 5. Veeteenuste lubatud müügitulu € 2978 8956 11 933 6. Järelevalvetasu € 6 18 24 7. Müügitulu koos järelevalvetasuga € 2984 8973 11 957 8. Veeteenuse hind €/m3 1,38 4,02 KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine;  26 (28) 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. Kaasiku Vesi OÜ on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt: 1) Vee erikasutusõiguse tasu on Kaasiku Vesi OÜ täies ulatuses lülitanud tasusse võetud vee eest. Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud vee teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud vee eest. 2) Saastetasu kulu on Kaasiku Vesi OÜ täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 3) Elektrienergia kulu on Kaasiku Vesi OÜ jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud vee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud vee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna. 4) Muud tegevuskulud on Kaasiku Vesi OÜ jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti. Muud tegevuskulud, mida tehakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (sh üldhalduse kulud) on ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel lähtudes tööaja jagunemisest erinevate teenuste vahel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis ettevõtja hinnangul kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada. 5) Kapitalikulu on Kaasiku Vesi OÜ täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, kuna kogu investeering on seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiamet peab põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 6) Tulukuse on Kaasiku Vesi OÜ jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Konkurentsiamet peab põhjendatuks Kaasiku Vesi OÜ poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest  27 (28) ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse vastava veeteenuse hinnas. Järelevalvetasu 01.01.2022 jõustunud ÜVVKS § 1 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseaduseks ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee- ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee- ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusaktis märgitud müügitulust, mida makstakse üks kord kalendriaastas. Kaasiku Vesi OÜ on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 24 €, mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 13 rida 6). Võttes arvesse, et vee-ettevõtjal lasub KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 24 € veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 13 rida 7 veerg KOKKU). Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et Kaasiku Vesi OÜ on jaganud ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud konkreetne veeteenuse hind (vt Tabel 13 rida 8). 10. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel leitud lubatud müügitulu. Tabel 14 Veeteenuse hinnaga saadav tulu Müügimaht Veeteenuse Müügitulu rida Veeteenuse hinnaga saadav tulu (m3) hind (€/m3) (tuh €) 1 tasu võetud vee eest 2158 1,38 2978 2 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2230 4,02 8965 3 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu 11 943 4 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 11 957 Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuste hindadega saadav planeeritav tulu 11 943 € (vt Tabel 14 rida 3) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujunenud lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga summas 11 957 € (vt Tabel 14 rida 4 ja Tabel 13 rida 7 veerg Kokku).  28 (28) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 1 lg 12, ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142 ja Juhendist otsustan: Kooskõlastada Kaasiku Vesi OÜ kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad: tasu võetud vee eest 1,38 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4,02 €/m3 Kaasiku Vesi OÜ-l ei ole õigust lisada kooskõlastatud hindadele käibemaksu, kuna temale ei laiene KMS § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui Kaasiku Vesi OÜ staatus maksukohustuslasena muutub (mitte-käibemaksukohustuslasest käibemaksu- kohustuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue veeteenuse hinna kooskõlastamiseks. Ülaltoodud tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtib Kaasiku Vesi OÜ klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa Tartu Vallavalitsuse poolt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kehtestatud reostusnäitajate piirväärtuseid. Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja