dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22750000008

Prokuratuur · 9. juuli 2025
Viit
RP-6-15/25/7617
Registreeritud
9. juuli 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Kaido Tuulemäe (Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Teine osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22750000008.pdf153 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 01.07.2025, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: vanemprokurör Kaido Tuulemäe Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22750000008 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 345 lg 1 ja § 3891 lg 1 Kahtlustatava nimi ja isikukood: XXX XXX (XXX) Kuriteo toimepanemise aeg: 2020 juuni – 2023 september XXX XXX on esitatud kahtlustus KarS § 345 lg 1 ja § 3891 lg 1 järgi. Kokkuvõtvalt seisneb kahtlustus ebaõiget arvete alusel XXX XXX rahaliste väljamaksete tegemises ning nende summade maksudeklaratsioonis (TSD-s) deklareerimata jätmises. Samuti jäeti deklareerimata erisoodustusmaks äriühingu poolt soetatud kaatrilt. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KarS § 4 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kuriteod jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks ning teise astme kuriteona on vaadeldav süütegu, mille eest on KarS-s karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kestusega kuni viis aastat. KarS § 345 lg 1 ja § 389 1 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kestusega mitte enam kui viis aastat. Seega on kahtlustatavale etteheidetav tegu hinnatav teise astme kuriteona KarS § 4 lg 3 mõttes. Seetõttu ei ole XXX XXX suhtes kohtumenetluse läbiviimine ja tema võimaliku süüditunnistamise korral ka karistamine ainuvõimalik meede tema õiguskuulekusele suunamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt annab oportuniteediprintsiip prokurörile kaalutlusõiguse, mille eesmärk on tagada nii menetlusökonoomia kui ka proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. See loob võimaluse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid arvesse võttes ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04, p 16). Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel eeldab seda, et kahtlustatava süü ei oleks suur. XXX XXX süü ei ole ka väike, kuid kriminaalmenetluses kogutud tõendite kohaselt on tema süü hinnatav pigem keskmisena. See tähendab, et seadus võimaldab tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse põhimõttel. Riigikohus on selgitanud, et isiku süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 loetletud karistust kergendavate ja §-s 58 loetletud karistust raskendavate asjaolude esinemisest (RKKKo 3-1-1-12-06 ja 3-1-1-18-11). Arvestada tuleb näiteks inimese panust grupiviisilise kuriteo toimepanemisel, tema tahtluse astet, vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud karistusraame sedalaadi kuritegude eest. Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus ja muud asjaolud (RKKKo 3-1-1-76-12). Lisaks peab süü suuruse hindamisel arvestama ka inimese käitumist vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab inimese suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (ibid). Lisaks tuleb kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel hinnata ka avaliku menetlushuvi kriteeriumi, kuivõrd KrMS § 202 kohaldamise materiaalseks eelduseks süü suuruse kõrval on avaliku menetlushuvi puudumine. Avalik menetlushuvi on määratlemata õigusmõiste, mida peamiselt sisustatakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on seotud karistusõiguses ultima ratio põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada siis, kui muud vahendid osutuvad ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv vajadus. Menetlusõiguses hinnatav avalik menetlushuvi ei ole seotud süüdistatava staatuse ega meediatähelepanu suurusega. Eripreventiivset kaalutlust analüüsides tuleb rõhutada, et selles kriminaalasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kriminaalmenetluse lõpetamine ja XXX XXX kohtulikust karistamisest loobumine võiks viia selleni, et ta jätkaks uute süütegude toimepanemist. XXX XXXl puudub varasem karistatus. Tema suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 alusel ning ta ei ole kahtlustatav pooleliolevates kriminaalasjades, mistõttu on alust arvata, et menetluse lõpetamisel oportuniteedi alusel on arvestatav eripreventiivne mõju. Käesolevas kriminaalasjas XXX XXX poolt esitanud avalik-õigusliku nõude põhisummas 391 702 eurot (mille lisandusid intressid summas 267 831 eurot) on XXX XXX eeluurimisel täies ulatuses hüvitanud. Sellise rahalise kohustuse tasumisel on võimalik saavutada ka eesmärk, mille kohaselt ei tohi kuritegu end ära tasuda. Kuritegude puhul, mille motivaatoriks on ebaseadusliku tulu teenimine, on oluline, et inimene tajuks reaalseid varalisi tagajärgi ja et kuritegevus lõppastmes end ära ei tasuks. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastatud asjaolusid, milliste korral oleks põhjendatud taotleda kohtult XXX XXX suhtes KarS §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeldu. Seda arvestades on eripreventiivsed kaalutlused tema suhtes täidetud ka karistust mõistmata, sest kahtlustatav on vahetult tajunud, et kuriteole järgnevad reaalsed majanduslikud tagajärjed riigituludesse kindel rahasumma tasumise kohustuse tekkimisel ning deklareerimata maksusumma hüvitamisel. Samuti on oluline välja tuua, et XXX XXX omanike vahel pikemat aega esinenud erimeelsused on tänaseks päevaks leidnud lahenduse. 2024.a lõpus saavutasid XXX XXX omanikud kokkuleppe, mille kohaselt omandas XXX XXX oma äripartneri osaluse aktsiaseltsis. Prokurör kohtus kahtlustatava ja tema kaitsjaga prokuratuuris ning viis läbi vestluse. XXX XXX on kahju, et sellise kriminaalmenetluse läbiviimise vajadus tekkis ning taotles menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Samuti avaldas XXX XXX head meelt, et kohustused on saanud ja saavad klaaritud. Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et XXX XXX menetluse lõpetamisega pandav kohustus on piisavalt mõjus ja hoiatav jõudmaks tõdemuseni, et tema suhtes on karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka ilma karistust mõistmata. Prokuratuur on seisukohal, et XXX XXX kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus tasuda riigituludesse 30 000 eurot on kohane ja proportsionaalne talle etteheidetavat rikkumist arvesse võttes. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama ultima ratio iseloomu ehk jääma inimese käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järgi on tungiv vajadus ja muudest vahenditest ei piisa või neid ei ole võimalik kohaseks pidada. Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on seega proportsionaalne, sobilik ja kohane, kuivõrd XXX XXX tunneb määratava kohustuse kaudu vahetut, arvestatavat ja materiaalset mõju. Kahtlustatav nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja nõustub endale KrMS § 202 lg 2 p 2 ja 3 alusel rahalise kohustuse võtmisega määratud tähtajaks. Teda on teavitatud, et kui ta ei täida pandud kohustusi määratud tähtajaks, siis prokuratuur uuendab tema suhtes kriminaalmenetluse. Väärib märkimist, et põhiseaduse § 22 ja KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei tohi käsitada isikut süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 202 kohaldamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist ning võib seetõttu näida isikut süüstavana, ei rajane sellel alusel kriminaalasja lõpetamise määrus samasugusel tõenduslikul baasil ja õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav (RKKKo 1-17- 3615, p 21). Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3 ja lg 7 ning KrMS § 206, vanemprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22750000008 menetlus XXX XXX suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX XXX on kohustatud tasuma riigituludesse 30 000 eurot. Kohustuse tähtajaks määrata 13.07.2025. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puudub. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule XXX XXX, kahtlustatavale ja tema kaitsjale. 8. Kriminaalasja toimik on kannatanule esitatud 21.04.2025. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Tuulemäe Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused. Kinnitan, et olen kätte saanud info ning minule on üksikasjalikult selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja õiguslikud tagajärjed. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. (allkirjastatud digitaalselt) XXX XXX
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →