dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24913000042

Prokuratuur · 3. juuli 2025
Viit
RP-6-15/25/7480
Registreeritud
3. juuli 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Meelis Sentifoli (Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Esimene osakond)

Failid

  • 📎24913000042 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus.pdf189 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 03.07.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Meelis Sentifoli Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24913000042 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 Kahtlustatav (isikukood): XXX (ik XXX) Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24913000042, milles on XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas käitumises: XX on määratlemata kodakodandsusega, kes elab Eesti Vabariigis püsivalt, tähtajalise elamisloa alusel, kehtivusega 12.04.2027a. Välismaalaste seaduse (VMS) § 11 kohaselt on Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust. EN m 269/2014 Art 17 järgi kohaldatakse määrust liidu territooriumil ehk Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis-ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 6 ja § 9 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine muu hulgas Euroopa Liidu Nõukogu määruses sätestatud kohustuse täitmatajätmine või keelu rikkumine. Euroopa Liidu Nõukogu (EN) määrus nr 2022/2474, 16. detsember 2022, (jõustunud 17.12.2022), millega muudeti määrust nr 833/2014, artikkel 3k lõige 1 sätestab keelu otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa (edaspidi VF) füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks XXIII lisas loetletud kaupu, sh CN koodiga 8207 40 10 metalli sisekeerme instrumente ja CN kaubakoodiga 8207 5060 kiirterasest puure, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstuslikku suutlikkust. Samuti sülearvutid kaubakoodiga 8471 30 00 00 kuuluvad artikkel 3k lg 1 lisa XXXVII loetletud kaupade nimekirja, mida on keelatud ekspertida otse või kaudselt Venemaale. XXX, hoolimata sellest, et olles juba 27.02.2024a saanud tolliametnike poolt kätte keelatud kaupade infolehe ja hoiatatud allkirja vastu, et sülearvuti eksport on EL-st kehtestatud sanktsioonide järgi keelatud ning füüsilisele isikule tuleneb vastutus, kui ta tahtlikult eirab Nõukogu määruses nr.833/2014 sätestatud meetmeid, üritas teadlikult 21.04.2024.a kell 09:44 Narva maantee piiripunktis aadressil Peterburi mnt. 1 Narva jalakäijate terminali Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvat suunda läbides toimetada Venemaa Föderatsiooni järjekordselt sülearvutit Apple Macbook Air väärtusega ca 899 eurot, kaubakoodiga 8471 30 00 00, milline tegevus jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna sanktsioonidega keelatud eelpoolmainitud kaup avastati tollitöötaja poolt Korrakaitseseaduse § 48 § 49 ja Tolliseaduse §-de 64 ja 65 alusel teostatud pagasi läbivaatuse käigus. Peale selle XXX, olles eelnevalt juba 19.04.2024. a hoiatatud allkirja vastu, et konkreetselt sisekeerme tööriistade {kaubakoodiga 8207) eksport on EL-st kehtestatud sanktsioonide järgi keelatud ning füüsilisele isikule tuleneb vastutus, kui ta tahtlikult eirab Nõukogu määruses nr 833/2014 sätestatud meetmeid, üritas jälle 07.05.2024 kella 08.06 kuni kella 08.30-neni Narva maantee piiripunktis, aadressil Peterburi mnt.l Narva, jalakäijate terminali Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvat suunda läbides, toimetada Venemaa Föderatsiooni 2 keermepuuri YAMAWA SP+VA IS02 M10*15 2,5 P kaubakoodiga 8207 40 10 ja 3 metalli puurimiseks mõeldud puuri VFANAR W2-101811-0850 DIN-338 8,5 HSSCoS INOX kaubakoodiga 8207 50 60, milline tegevus jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna sanktsioonidega keelatud eelpoolmainitud kaup avastati tollitöötaja poolt Korrakaitseseaduse § 48 § 49 ja Tolliseaduse §-de 64 ja 65 alusel teostatud pagasi läbivaatuse käigus. Kontrolli käigus leitud kaup peeti kinni ning sellega tõkestati Nõukogu määruse nr. 833/2014 artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade toimetamine Venemaale. Lähtuvalt eeltoodust on XXX alust kahtlustada rahvusvahelise sanktsiooni täitmata jätmises s.o KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemises. KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite seas on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud kuriteoteade koos lisadega (läbivaatusaktid, fototabelid, XXX EV välismaalase passi ja EV elamisloa koopiad, kauba-üleandmise-vastuvõtmise aktid, kirjavahetuse väljatrükid, väljavõte XXX piiriületuste kohta), tunnistajate XXX, XX ja XXX ütlused, asitõendite vaatlusprotokollid, XXX kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, õiend karistusregistri väljavõtte kohta. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, tunnistades temal kaasas olnud arvuti ja metallitöötlusvahendite valdamist ning kavatsust need üle riigipiiri Venemaale toimetada. XXX kahetseb juhtunut. Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et XXX süü on tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ja lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 kohaselt on kahtlustatavale võimalik panna kohustuse maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides või teha üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. 2 Eelnevast järelduvalt ei ole kahtlustatava süü niivõrd suur, et kriminaalasja tuleks lahendada ilmtingimata kohtumenetluses. Samuti, kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest ette näinud ka rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada väikseks, kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Süü suuruse hindamisel arvestatakse eelkõige isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. XXX on varem kriminaalkorras karistatud. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus. XXX karistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja XXX otsusega XXX KarS § 424 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 8 kuud KarS § 73 sätteid kohaldades katseajaga 1 aasta 6 kuud. Tal on üks kehtiv väärteokaristus liiklusrikkumise eest, mille eest määratud rahatrahv on tasutud. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et menetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kuigi XXX on varem kriminaalkorras karistatud, oli tegemist teiseliigilise kuriteoga. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et temale käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad kuriteoepisoodid leidsid aset enne XXX kohtuotsust. Tema suhtes ei ole menetluses teisi pooleliolevad kriminaalmenetlusi. Kõnesoleaval juhul jäi tegu katsestaadiumisse. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kahtlustatav lubab edaspidi käituda õiguskuulekalt. Menetluskulud kriminaalasjas puuduvad. Avalik menetlushuvi kõnesoleval juhul puudub, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui 3 avaliku karistamisega. XXX on juba karistatud kuriteo toimepanemise eest ning tema taaskaristamine juba varem, enne süüdimõistvat kohtuotsust toimunud kuriteo eest ei oleks eelpool kirjeldatud preventiivseid eesmärke silmas pidades mõistlik. Käesoleval juhul on XXX nõus tegema 120 tundi üldkasulikku tööd 5 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi, määrates talle kohustuseks teha 120 tundi üldkasulikku tööd. XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuurkuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000042 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub tegema üldkasulikku tööd 120 (ükssada kakskümmend) tundi. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o. kohustuse täitmise tähtpäev 03.12.2025.a (kaasaarvatud). 3. KrMS 4 peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud järgmised esemed tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX poolt p.-s 2 märgitud kohustuse täitmisel XXX: 4.1. Sülearvuti Apple MacBook Air 13´´ seerianumbriga FVFJND2A1WFV (pakendatud kilekotti ja suletud turvakleebisega 5L053488); 4.2. Metallipuurid 5 tk (pakendatud paberkotti ja suletud turvakleebisega D14-0010653). 5. Vahistuse andmed: Vahistamist ei kohaldatud. KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinni ei peetud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: andmeid ei kogutud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda üle XXX. 4 9. Kriminaaltoimik jätta hoiule Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Sentifoli ringkonnaprokurör Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse kätte saanud ning määrus on mulle tõlgitud vene keelde: ____________________________________ (nimi, allkiri, kuupäev) Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi. 5
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →