Valkla Südamekodu OÜ
[email protected]
Valklaranna tee 36, Valkla küla, Kuusalu vald
74630, Harju maakond
08.04.2025 nr 5.1-3/9988-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Valklaranna tee 36, Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond,
74630.
1.4. Paikvaatluse aeg: 11.03.2025
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse
juhtivspetsialist Svetlana Kubpart (järelevalvemeeskonna juht) ja peaspetsialistid Inna
Tamm, Kadri Plato ja Tõnis Palgi.
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osales Valkla Südamekodu OÜ juhatuse liige Merle Pussak.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et Valkla Südamekodu OÜ ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SoMm nr 36 § 2 lõige 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel
teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne
hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud
hooldustoimingute tegemisel inimese privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms
vahendit. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.2.2. Hooldekodu juhatuse liige on alustanud
privaatsust tagavate vahendite tellimisega.
2.2. SoMm nr 36 § 2 lõige 4, mille alusel annab teenuseosutaja kokkuleppel teenusesaajaga
lähedastele teavet teenusesaaja vajadustest, teavitab neid viivitamata teenusesaaja
seisundi olulisest muutusest ning võimaldab neil tutvuda hooldusplaaniga. Ükski
intervjueeritud lähedane ei olnud tutvunud teenusesaaja hooldusplaaniga ega teadnud
sellise dokumendi olemasolust. Intervjueeritud lähedaste seas oli neid, keda Hooldekodu
ei teavitanud teenusesaaja traumast/haigestumisest. Rikkumine on kirjeldatud punktis
3.2.2.
2.3. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Tööajatabelitest
(jaanuar-märts 2025) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja
juhendamiseta 05.03.2025 ja 09.03.2025.
SHS § 21 lõike 2 alusel koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse
saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest
arvates isikule hooldusplaani. Ehkki hooldekodu on avatud 2022. aastal ja suur osa
teenusesaajatest on seal elanud avamisest alates, on teenusesaajate hooldusplaane suuremas
jaos koostatud novembris 2024. Hooldekodu juhatuse liige selgitas, et eelnevad hooldusplaanid
ei olnud korrektsed, seega koostati enamikele teenusesaajatele uued. SKA võtab arvesse
juhatuse liikme selgituse ning ei märgi seda rikkumisena, ent kontrollib hooldusplaanide
koostamist uutel teenusesaajatel järelkontrolli ajal.
SHS § 21 lõike 5 alusel vaatab teenuseosutaja hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas.
Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani. Paikvaatluse
ajaks olid loodud hooldusplaanide esmased versioonid ja ülevaatamise tähtaeg on mais 2025.
SKA ei märgi seda rikkumisena, ent kontrollib hooldusplaanide ülevaatamise nõude täitmist
järelkontrolli ajal.
Võttes arvesse, et Hooldekodu on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama
ja on koostöövalmis, ei pea SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab
järelkontrolli rikkumiste täitmise üle peale 30.06.2025.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse Valkla Südamekodu OÜ-s 04.03.2025 ning etteteatamata
paikvaatlus viidi läbi 11.03.2025. Hooldekodule on 23.12.2021 väljastatud tähtajatu tegevusluba
(SÜH000165) tegevuskohas Valklaranna tee 36, Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond.
ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 148-le inimesele. Paikvaatluse päeval oli
teenusel 144 inimest. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga
06.03.2025 hoolekodu nimekirjas 139 teenusesaajat. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli
seisuga 28.03.2025 kantud 41 teenust vahetult osutavat töötajat (neist 22 abihooldustöötajat ja
hooldusjuht). Kahe abihooldustöötaja lisamine MTRi on takerdunud registri eripära tõttu.
Hooldekodu veebilehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu
kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (1495/1595/1675/1795 eurot
kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta 620 eurot kuus). Hooldekodus on väljatöötatud
mitmeid töökorralduse ja teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt uute klientide vastuvõtu kord,
ametijuhendid, tagasiside ja kaebuste kord), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja
eesmärgipärase teenuse osutamine.
Valkla Südamekodu on E-kujuline, tegutsedes kahel korrusel ja kahes korpuses, majas on ka
köök. Hoone kolmas tiib on väljaehitamisel. Õueala on hoolitsetud, territoorium piiratud.
Dementsusega teenusesaajad saavad kasutada piiratud siseõu. Samuti on teenusesaajate
kasutada vastvalminud terrass, esimesel korrusel tegutseb päevasel ajal kohvik. Korruste
vaheliseks liikumiseks on lift. Teenusesaajad saavad abi kutsuda hõigates, häirenupud on A-
korpuse teenusesaajatest neil, kes on voodikesksed. Teenusele võetakse kohtade olemasolul
enamikke soovijaid. Toad on 1-3 kohalised, esimesel korrusel valdavalt kahekohalised ja teisel
ühekohalised, B-osakonnas on ka kaks 3- kohalist tuba. Tualetid asuvad nii tubades kui väljapool
teenusesaajate tube. Põhitoidukordi on kolm, lisaks õhtuoode. Hooldekodus töötab tegevuste
koordinaator (alates 01.04.2025 on tegevuste koordinaatoreid kaks), lähiajal planeeritakse tööle
võtta hooldustöö spetsialist, kes hakkab kontrollima hooldustöö kvaliteeti ja juhendama
2
abihooldustöötajaid. Töötajaid motiveeritakse erinevate koolitustega, Stebby sporditoetusega,
gripivaktsiiniga, supervisiooni ja transpordiga (tuuakse Kiiult bussi pealt).
3.1. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa
väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või
abihooldustöötaja tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa väljastajal
peab olema võimalus kontrollida hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust nõuetele.
SKA seisukoht: majandustegevusnõuded on täidetud.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõike 1 alusel on üldhooldusteenuse eesmärgiks turvalise keskkonna ja
toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või
elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt
iseseisvalt toime tulla. Hooldekodu A1 ja A2 osakondadesse ei võeta kergekäeliselt
teenusesaajaid, kes oma abivajadusest lähtuvalt segavad ja häirivad teisi teenusesaajaid.
B1 ja B2 osakonnad on ettenähtud dementsusega teenusesaajatele, kus ruumid ja
personal on dementsusega isikutega toimetulekuks ettevalmistatud. Juhatuse liige Merle
Pussak tõdes, et psühhiaatrilist ravi ja vajadusel raviskeemi muutmist on väga raske
saavutada spetsialistide puuduse tõttu. Kuigi Hooldekodu ja lähedased teevad koostööd,
et tagada teenusesaajatele sobiv ravi, on dementsuse progresseerumine ettearvamatu
kuluga, põhjustades mõnikord elanikel ka argessiivsuse ilminguid. 14.01.2025 õhtul
ründas üks B2 osakonna teenusesaaja teist elanikku, mille tagajärjel voodikeskne
teenusesaaja suri. Osakonnas oli sel ajal tööl kvalifitseeritud hooldaja, kes kutsus kiirabi,
kuid vaatamata meedikute pingutustele suri teenusesaaja rünnaku tagajärjel. Ründaja ei
olnud varasemalt töötajate ega teiste teenusesaajate vastu agressiivsust üles näidanud
ning sellist rünnakut ei oleks saanud ette näha. Küll oli ka selle teenusesaaja raviplaani
korrigeerimisega varasemalt raskusi. Mõlema osapoole lähedasi teavitati koheselt,
teenuseosutaja hoolitses ka valves olnud töötaja vaimse tervise eest, pakkudes
supervisiooni. Lahkunu lähedastele oli valmis tuge pakkuma hingehoidja.
3.2.2. SHS § 20 lõigete 2 ja 3 ja määruse § 2 lõigete 1 – 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada
hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on
määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad
isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute
tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja
võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.
Vestlusest ühe teenusesaaja lähedasega ilmnes, et toanaabril viidi läbi delikaatseid
hooldustoiminguid nende juuresolekul, rikkudes selliselt teenusesaaja privaatsust.
Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet,
kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
Teenusesaajate lähedaste intervjuude juhuvalimis oli neid, keda ei teavitatud
teenusesaaja haigestumisest või olulisest muutusest seisundis.
SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 3, kuna ei ole tagatud
teenusesaaja privaatsus. Tubades ei kasutata sirme ega muid privaatsust võimaldavaid
vahendeid.
SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 4, kuna teenusesaajate
lähedastel pole võimaldatud tutvuda hooldusplaaniga ega selgitatud selle sisu ning
teenusesaajate lähedaste seas oli neid, keda ei teavitatud teenusesaaja olulisest
muutusest seisundis (trauma/haigestumine).
3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
3
Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse
lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad
teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Kasutusel on mitmeid toimingute registreerimise
töölehti (nt kukkumiste leht, käsimüügiravimite kasutamise leht, probleemsete juhtumite
leht, asendivahetuse leht).
Toitlustatakse nii söögisaalis kui teenusesaajate tubades. Teenusesaajate hulgas on nii
dementsusega inimesi kui ka erinevate haiguste tõttu voodikeskseid. Kasutusel on
hooldustööd toetavad abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, lamatiste vastased
õhkmadratsid, libilinad jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks.
Koostööd tehakse abivahendeid müüva ja rentiva ettevõttega, et leida igale
teenusesaajale sobilik abivahend. Enamik teenusesaajad kasutavad oma isiklikke rõivaid
ja jalatseid. Hooldekodul on ka riiete tagavara. Riiete pesemine, markeerimine ja
puhastamine on Hooldekodus korraldatud. Teenusesaajate riided pestakse kohapeal,
voodipesud viiakse pesumajja. Hooldekodus abistatakse ja juhendatakse teenusesaajaid
üle keha pesemisel, abistatakse küünte, juuste ja habeme korrastamisel (eripediküüri ja
juukselõikuse jaoks on ka täiendav teenuseosutaja), korraldatakse vajadusel transport
väljapoole maja, vajadusel toetatakse nii teenusesaajat kui tema lähedast
elulõputoimingutes. Korra nädalas külastab maja hingehoidja.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud.
3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Hooldekodus töötab päevasel ajal 2-3 meditsiiniõde. Infovahetuseks hooldustöötajate ja
meditsiiniõe vahel on logiraamat, teadetahvel. Palju infot edastatakse ka suuliselt.
Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi,
jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse meditsiiniõe ja hooldusjuhiga, vajadusel
kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine
ravimite manustamisel. Meditsiiniõde tellib elanike retseptiravimeid ja pikendab retsepte.
Paljudel teenuseosutajatel on sama perearst. Retseptiravimid asuvad medõe kabinetis,
pakendatuna personaalselt lindile. Kukkumisriski ennetamiseks on korruste vahel
liikumiseks lift, seintel käsipuud. Tagasisidest lähedastega ilmnes, et hooldajad on
mõnikord palunud kiirabi kutsumiseks teenusesaaja lähedaselt abi. Tagasisidest ei
selgunud, kas hooldustöötaja pelgas kiirabi iseseisvalt kutsuda, kartes kiirabibrigaadi
reaktsiooni või oma otsese juhi pahameelt.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga
seotud toimingud.
3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Hooldusplaanid koostatakse rakenduses ELDYcare. Analüüsitud hooldusplaanides oli
kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toiminguid (nt vestlused teiste teenusesaajatega ja töötajatega, ühisüritused,
osavõtt tegevusjuhendaja korraldatud tegevustest). Iseseisvalt liikuvatel teenusesaajatel
on võimalik värskes õhus viibida, soovijaid aidatakse õue ka ratastooliga. Lähedastega
suhtlemist toetatakse ning külastajate kohtumist teenusesaajatega ei piirata. Kohviku letist
on võimalik laenutada raamatuid.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud.
3.2.5. SHS § 21 lõige 1-5 (hooldusplaani koostamine)
SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele
suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja
teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise
keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Jõelähtme vallavalitsuse haldusakt
sisaldab teenust vajava isiku andmeid, hooldekodu kohatasu suurust, isiku sissetulekut,
teenusevajadust (kas inimesel on üldhooldusteenuse vajadus ning mis tagab isiku
4
toimetuleku) ja summade jaotumist (KOV osa, isiku osa, vajadusel lähedase osa). Tallinna
haldusaktis on peamiselt kirjeldatud üldhooldusteenuse rahastus- arve jagunemine
(abivajaja, ülalpidaja ja KOVi vahel). Kui abivajajal on ülalpidaja ja/või eestkostja, siis on
tema kontaktid ka otsuses olemas. Terviseandmeid ei ole otsuses kajastatud. Tagasisidet
andnud kohalikud omavalitsused on väljendanud rahulolu teenusega, küsimused ja mured
lahendatakse jooksvalt ja konstruktiivselt.
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid, et tagada teenusesaajale turvaline ja tema abivajadusest
lähtuv keskkond. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse
osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja
(lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse
osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja
teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab
üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Määruse § 2 lõike 1
kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada hooldustoimingud ning muud
toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
SKA seisukoht: kuna enamik hooldusplaane koostati novembris 2024, ei olnud võimalik
järelevalve ajal kontrollida nende ülevaatamise kohustuse täitmist.
3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid
viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd
juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik,
kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama
õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust
vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5
sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Juhatuse liikme sõnul kontrollitakse
töötajate karistatust korra aastas ja alati tööle asumisel. Valkla Südamekodu OÜ edastas
24.03.2025 töötajate nimekirja 43 hooldus- ja abihooldustöötaja andmetega. Kõik töötajad
peale kahe välisriigi kodaniku olid kantud MTRi ja nende vastavust nõuetele oli võimalik
kontrollida. Kahe välisriigi töötaja kandmine MTRi on hetkel takerdunud registri tehniliste
probleemide tõttu. Töötamise registrisse (TÖR) olid kõik töötajad kantud.
SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida SHS § 22 lõiget 3, kuna kahel kuupäeval töötasid
abihooldustöötajad ilma hooldustöötaja juhendamiseta.
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõigete 1, 2 ja 4 nõuded.
Käesoleval hetkel ei ole Hooldekodul veel täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb
määruse §st 3 (rakendub 01.07.2026). Selle täitmiseks piisaks täiendavalt ühe
hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolekust kuni 36 teenusesaaja kohta öisel ajal.
Praegune töökorraldus, mil öisel ajal on tööl neli hooldus-või abihooldustöötajat on alates
01.07.2026 sobilik kuni 144-le teenusesaajale teenuse osutamiseks. Päevasel ajal oleks
nõue täidetud juhul, kui ka abihooldusteenindajate tööaeg oleks 12-tunnine, st teenust
osutaks päevasel ajal kokku 13 töötajat.
3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud)
maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus on
vastavalt hooldusvajadusele 1495/1595/1675/1795 eurot kuus, sh hoolduskomponent
ühe inimese kohta on 620 eurot (alates 01.04.2025 720 eurot). Rahandusministeeriumi
koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks
Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe
teenusesaaja kohta 615 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja
5
töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja
abihooldustöötajate töötasud.
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
1. Motiveerida hooldustöötajaid kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise
alusdokumendi ja töövahendina.
2. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja
nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki.
3. Selgitada hooldustöötajatele ja abihooldustöötajatele privaatsuse tagamise olulisust, eriti
hooldustoimingute läbiviimisel. Hooldustoimingute ajal privaatsuse tagamine on oluline, et
säilitada teenusesaaja väärikus ja turvatunne.
4. Teenusesaajatelt soovivad hooldekodusse külastama lemmikloomi.
5. Intervjueeritud teenusesaajate lähedaste arvates võiks Hooldekodu territooriumil olla
senisest rohkem pinke ja istumisvõimalusi.
6. Korraldada hooldustöö selliselt, et teenusesaajate pesemise ja voodipesude vahetamise
ajal ei jääks osakond järelevalveta.
7. Võimaldada tööiseloomust lähtuvalt täiendavat personali B2 osakonda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Svetlana Kubpart
juhtivspetsialist (järelevalve)
6