OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuses
[email protected]
Keila tee 15, Karjaküla alevik, Lääne-Harju vald
76620 Harjumaa
JÄRELEVALVE AKT 03.04.2025 nr 5.1-3/9581-1
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuses (registrikood 10827611)
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldusteenus) osutamise vastavust
sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36
"Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Keila tee 15, Karjaküla alevik, Lääne-Harju vald, Harju
maakond, 76603.
1.4. Paikvaatluse aeg: 04.03.2025.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse
juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvetoimingute juures osalesid OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuse juhataja Tiiu Nettan ja
hooldusjuht Tatiana Bocharova.
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-
kirjavahetus, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud
majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste
andmeregistris (STAR).
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus (Hooldekodu) ei täitnud järgmisi
õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja
kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale
majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu MTRi andmete kontrollimisel ja võrdlemisel TÖR andmetega selgus, et Hooldekodu
ei ole hiljemalt viie tööpäeva jooksul teavitanud tegevusloa kontrolliesemega seotud
muudatustest SKAd. I. K. töösuhe lõppes 31.12.2024 ja I. B. töösuhe lõppes 30.11.2024.
Hooldekodu kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse ajal. MTRis on tegevusloa
kontrolliesemega seotud andmete muutumisest teavitatud SKAd 11.03.2025 (vt punkti 3.6.).
2.2. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle
keha pesemisel ning teostada üle keha pesu vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
nädalas.
Teenusesaajate hooldustoimingute töölehtedelt (veebruar 2025 a.) ja paikvaatlusel tehtud
fotodelt nädala kalendermärkmikust (2025. aasta 7.-9. nädal) nähtub, et teenusesaajaid ei pesta
vähemalt üks kord nädalas. Üle keha pesemine toimub tööpäeviti ning viie päeva jooksul
pestakse kokku 36-37 teenuse saajat. Hooldusteenusel viibis 51 teenusesaajat (vt punkti 3.2.2.).
2.3. SHS § 21 lõige 4 sätestab, et hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse eesmärki,
eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise
kohta.
Kontrollitud seitsmes hooldusplaanis puudus hooldusteenuse osutamise eesmärk (vt punkti 3.3.)
2.4. SHS § 21 lõike 5 kohaselt tuleb teenuseosutajal vaadata üle hooldusplaanid vähemalt üks
kord poolaastas ning vajadusel korrigeeritakse hooldusplaani ülevaatamise tulemuste põhjal.
Kontrollitud seitsmest hooldusplaanist kuues, ei olnud Hooldekodu vähemalt üks kord poolaastas
hooldusplaane üle vaadanud (vt punkti 3.3.).
2.5. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, kuid
hooldustöötaja peab juhendama abihooldustöötaja tööd (vt punkti 3.4.).
Hooldekodu 01.01. - 04.03.2025 tööajatabelitest selgus, et abihooldustöötajad on töötanud 24
tundi hooldustöötaja juhendamiseta neljal korral ja 16 tundi üheksal korral.
SKA seisukoht: võttes arvesse, et Hooldekodu teeb aktiivselt koostööd ja on asunud rikkumisi
kõrvaldama, ei pea SKA otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab järelevalve aktis
tuvastatud rikkumiste üle järelkontrolli hiljemalt 2025. aasta oktoobris.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas Hooldekodus 26.02.2025 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses sätestatud
nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud
kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele
(turvalisus) ja kaasamisele.
3.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise
keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest
lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud
hooldusplaanis.
Hooldekodule on hooldusteenuse osutamiseks 19.12.2019 a. välja antud tegevusluba nr
SÜH000106 ning maksimaalselt on lubatud hooldusteenust osutada 60le isikule. Päästeameti ja
Terviseameti 2019. a. hinnangute kohaselt vastab tegevuskoht tervisekaitse- ja
tuleohutusalastele nõuetele.
Hooldusteenust osutatakse kahekorruselises hoones (endine lasteaia hoone), kus lift puudub.
Esimesele korrusele on majutatud suure hooldusvajadusega teenusesaajad ning teisel korrusel
on teenusesaajad, kes tulevad toime treppidel liikumisega. Hooldekodus on teostatud kohandusi,
mis toetavad teenusesaajate liikumist üld- ja eluruumides (käsipuud, invatualett) ning soetatud
on hooldustööks vajaminevaid abivahendid, nt tõstuk, ratastoolid, rulaatorid, pesemisraam ja -
tool, funktsionaalsed voodid jms.
2
Esimesel korrusel on 16 tuba ja teisel korrusel 14 tuba. Enamik tubadest on ühe- ja
kahekohalised, kuid on ka kolmekohalisi tube ja üks neljakohaline tuba. Hooldekodus on loodud
teenusesaajatele hubane ja võimalikult kodusarnane keskkond. Seintel on maalid ja kaunistused,
akende ees kardinad, aknalaudadel lilled. Olemas on sauna- ja puhkeruumid, söögisaal ja
tegelustuba. Ruumid on avarad ja puhtad. Hooldekodul on oma köök, kus valmib toit kolmeks
toidukorraks ja õhtuooteks. Hooldekodus on toimiv töötajate väljakutsesüsteem, mis aitab tagada
turvalisust. Esimesel korrusel on häirenupusüsteem. Teisel korrusel on igas toas sisetelefon, mis
asub toa ukse kõrval. Hooldustoimingud ning muud vajaminevad teenused on Hooldekodu
teenusesaajatele korraldanud ning koostatud on hooldusplaanid. Hooldekodul oma koduleht
puudub, minimaalselt leiab teavet Hooldekodu kohta Lääne-Harju Vallavalitsuse kodulehelt.
Tunnustust väärib, et Hooldekodu panustab hooldusteenuse kvaliteeti ja teenusesaajate heaolu
tagamisse. Igale hooldustöötajale on määratud konkreetsed teenusesaajad (tubade kaupa), kelle
igakülgse heaolu eest neil tuleb vastutada. Hooldustegevuse korraldamise käskkiri reguleerib
teenusesaajatele hooldusteenuse osutamist lähtudes tema abivajadusest ja vajaminevatest
muudest toimingutest, sh tervishoiuteenuste kättesaadavus, juhised hooldusplaani
koostamiseks. Juhised tervishoiu ja tööohutuse kohta kirjeldavad tööandja ja töötaja õiguseid
ning kohustusi, töötervishoiu meetmeid, ohutuse tagamist, olmetingimusi. Hooldustöötajatele on
koostatud töötamiseks ohutusjuhend, milles on reguleeritud töövahendite ja isikukaitsevahendite
kasutamine, hügieeni nõuded, tervisekontrolli kord ja turvalisuse tagamine.
Paikvaatlusel nähtus, et Hooldekodu on mõelnud turvalise keskkonna loomisele, korraldatud on
teenusesaajate majutamine ja toitlustus ning teostatakse abivajadusest lähtuvaid
hooldustoiminguid. Hooldusteenusel viibis 51 teenusesaajat ning vahetult teenust osutasid kaks
hooldustöötajat (24 tunnine töövahetus). Lisaks on päevasel ajal (kella 8.00- 16.00) tööl
hooldusjuht, pesija (hooldustöötaja kvalifikatsiooniga), sotsiaaltöötaja, puhastusteenindaja ning
muu personal.
SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1-3.
3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool
kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus
määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud
ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes
teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada
teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel
selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul
tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga.
3.2.1. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded
Kui teenuse saaja asub hooldusteenusele, siis toimub eelnevalt abivajaduse hindamine,
vajadusel teenuse saaja toimetuleku jälgimine hooldusteenusel ning seejärel meeskonnatöös
hooldusplaani koostamine. Kontrollitud seitsmes hooldusplaanis on kajastatud
isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse
aktiivsusega seotud toiminguid (vt punkti 3.3.- nõuded hooldusplaanile).
Hooldekodus on küll olemas sirme, mida kasutatakse isikuhooldustoimingute teostamisel kolme-
ja neljakohalises toas, kuid sirme oli Hooldekodus ebapiisavalt, et tagada kõigi teenusesaajate
privaatsus isikuhooldustoimingute teostamisel. Hooldekodu juhataja 03.03.2025 e-kirjas kinnitab,
et Hooldekodu tellis Tervise Abi OÜst sirme juurde, et nende kasutamine oleks hooldustöötajatele
käepärasem.
Hooldekodus on tagatud teenusesaajate tahte ja võimekusega arvestamine ning täidetud on
selgitamiskohustus. Töötajatega vestlustest selgus, et enne hooldustoimingu teostamist
räägitakse teenusesaajaga, arvestatakse tema soove ja võimekust tegevustes osalemisel ning
samal ajal motiveeritakse teda koostööle. Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord)
on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest hooldusjuhti või meditsiiniõde.
Hooldekodu juhataja või hooldusjuhi sõnul võtavad nad ühendust teenusesaaja lähedasega
samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Teenusesaajate lähedastega (vestlus kolme
lähedasega) vestlustest selgus, et mitte alati ei ole teave teenusesaaja olukorra kohta olemas (nt
teenusesaaja jäi voodikeskseks, kuid infot seisundi muutumise kohta Hooldekodu ei jaganud)
3
ning nad pole teadlikud teenusesaaja hooldusplaani olemasolust. SKA juhib tähelepanu, et
lähedastele (teenusesaaja nõusolek, kellele teavet antakse) teabe andmine on olulise
tähtsusega, et tagada teenusesaaja turvaline toimetulek ja vajaduste katmine hooldusteenust
saades.
3.2.2. Määruse § 2 lõike 5 nõuded
Hooldekodus on tagatud teenusesaajatele abi ja juhendamine söömisel ja joomisel. Hooldekodu
köögis valmib toit kolmeks põhitoidukorraks ja õhtuooteks. Vajadusel valmistatakse eritoitu,
püreestatud toitu ja võimalusel arvestatakse teenusesaaja toidu eelistustega. Toitu söövad
teenusesaajad kas söögisaalis või oma toas ning hooldustöötajad abistavad suure
hooldusvajadusega teenusesaajaid söömisel (paikvaatluse ajal vajas söötmist 15 teenusesaajat).
Veega täidetud joogitopsid või joogipudelid olid teenusesaajatele käeulatuses olemas.
Hooldustöötajad tuletavad teenusesaajatele vedeliku tarbimist meelde ja pakuvad
voodikesksetele teenusesaajatele juua vähemalt kahe tunni järel.
Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude
korrashoiul (pesupesemine oma majas). Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja
jalanõusid. Hooldustöötajad abistavad igal päeval teenusesaajaid liikumisel ja asendivahetustel
(nt istuvasse asendisse tõusmisel) ning abivahendite kasutamisel (olemas liikumisabivahendid,
tõstuk ja hooldustööks vajalikud muud abivahendid). Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad
teenusesaajaid suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel puhastavad proteesid.
Tualetitoimingutes on teenusesaajatele abi ja juhendamine tagatud, olemas on invatualett,
potitoolid. Mähkmete vahetus toimub kaks korda päevas ning vastavalt vajadusele.
Määruse § 2 lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid üle keha pesta vastavalt vajadusele,
kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Hooldekodus töötab pesija, kes töötab esmaspäevast
reedeni kell 9.00st kuni 16.00ni ning igal tööpäeval saab pestud kaheksa kuni üheksa
teenusesaajat. Ühel nädalal saab pestud 36-37 teenusesaajat (fotod kalendermärkmikust 2025.
aasta 7-9 nädal). Seega igal nädalal kõigi teenusesaajate üle keha pesemist ei toimu, kuna
hooldusteenusel oli 51 teenusesaajat. Samuti nähtub teenusesaajate hooldustoimingute
veebruarikuu töölehelt ja kalendermärkmiku fotodelt (üle keha pesemine), et teenusesaajate üle
keha pesemine ei toimu vähemalt kord nädalas. Nt. K. S. üldpesu on toimunud 01.02.25 ja
järgmine 10.02.25; M. N. üle keha pesemine toimus 01.02.25 ja järgmine 14.02.25; V. K. üle keha
pesemine toimus 07.02.25 ja järgmine pesemine 17.02.25; Ivo üle keha pesemispäev oli 13.02.25
ja järgmine toimus 25.02.25; Silvi pesemise päev oli 14.02.25 ja järgmine 25.02.25 (vt punkti 2.2.).
Pesija ülesandeks on korrastada ka teenusesaajate küüned ning teostada meestel
habemehooldus. Üks hooldustöötajatest tegeleb teenusesaajate juuste lõikamisega. Vajadusel
kutsutakse majja juuksur, maniküüri ja pediküüri teenuse pakkuja.
Hooldekodu juhataja sõnul saab Hooldekodu personal (nt juhataja, hooldusjuht, sotsiaaltöötaja)
hakkama teenusesaajatele emotsionaalse toetuse pakkumisega. Kord kvartalis käib majas
kirikuõpetaja. Tunnustust väärib, et Hooldekodus dokumenteeritakse põhjalikult teenusesaajate
seisundit. Hooldustöötajatel tuleb töövahetuse jooksul täita iga teenusesaaja kohta individuaalset
hooldustoimingu töölehte, mis sisaldab järgmisi toiminguid: söömine, riietumine, liikumine,
enesehooldustoimingud, kapi koristamine, voodipesu ja mähkmete vahetus, seedetegevus ning
asendi vahetus. Suvisel perioodil jälgitakse vedeliku tarbimist kõigil teenusesaajatel. Käsimüügi
ravimite andmine tuleb märkida vastavale töölehele, päeva olulisemad sündmused pannakse
kirja logiraamatusse. Samuti on markertahvlil kirjas, milliseid täiendavaid toiminguid tuleb
hooldustöötajatel töövahetuse jooksul teha.
3.2.3. Määruse § 2 lõike 6 nõuded
Hooldekodus töötab meditsiiniõde osalise koormusega (esmaspäevast reedeni kella 9.00-12.00).
Meditsiiniõe ülesandeks on teostada õendusprotseduure (sidumised, kateetri/stoomi vahetus,
süstimised vms), jälgida teenusesaajate üldseisundit, teha koostööd teenusesaaja perearstiga
raviskeemi järgimiseks. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse naha hooldust, vajadusel
asendivahetust ja lamatiste vastast madratsit. Vestlusest hooldusjuhiga selgub, et lamatisi oli
kahel teenusesaajal. Meditsiiniõe ja hooldustöötajate vaheline koostöö on hea, teavet
vajaminevatest terviseseisundiga seotud toimingutest jagatakse kas suuliselt või kirjalikult (nt
markertahvel, logiraamat). Hooldustöötajad jälgivad teenusesaajate üldseisundit ning muutuse
ilmnemisel antakse sellest koheselt hooldusjuhile või meditsiiniõele teada või kutsutakse kiirabi.
4
Hooldustöötajatel tuleb vajadusel mõõta teenusesaajate vererõhku, kehatemperatuuri,
veresuhkrut, saturatsiooni ning teostada muid toiminguid vastavalt oma pädevusele (nt salvide
määramised, silmatilkade kasutamine). Hooldustöötajad oskavad anda esmast abi
teenusesaajale kuni kiirabi saabumiseni.
3.2.4. Määruse § 2 lõike 7 nõuded
Hooldekodus viib vaba aja tegevusi läbi sotsiaaltöötaja. Paikvaatlusega alustamise ajal toimus
teenusesaajatele saalis võimlemine. Plaaniliste päevategevuste (söögiajad, võimlemine, lehe
lugemine) kohta leiab teavet teenusesaajate tubades (mäluprobleemidega isikud) ja ka üldala
infotahvlil. Lisaks on infotahvlil teave plaanivälistest tegevustest (esinejad, kontserdid, teeõhtu,
käsitööring, kirikuõpetaja jne). Ürituste toimumist tuletatakse teenusesaajatele meelde. Vahetult
enne võimlemist (igal päeval) või ürituse toimumist käib sotsiaaltöötaja teenusesaajate toad läbi
ja kutsub tegevustes osalema.
Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid telefoni kasutamisel ja õue viimisel. Teenusesaajad,
kes on suutelised ise liikuma, käivad õues vastavalt oma soovile. Liikumisraskusega
teenusesaajaid viiakse õue lähtudes nende soovist ja soojemate ilmadega. Hooldekodu
võimaldab teenusesaajate lähedastel paindlikku külastamisvõimalust, kuid arvestada tuleb
hooldustoimingute teostamisega ja haiguspuhangutest tingitud piirangutega. Kui teenusesaaja
vajab transporti, siis enamasti aitavad transpordi korraldada lähedased. Vajadusel korraldab
Hooldekodu ise transpordi. Vestlustest teenusesaajatega selgus rahulolu teenuse osutamise
kohaga ja hooldusteenuse osutamisega (hooldustöötajate töö). Lähedaste arvates võiks
päevategevusi olla ka voodikesksetele teenusesaajatele.
SKA seisukoht: määruse §s 2 sätestatud nõuded on suures osas täidetud, kuid rikkumine
tuvastati määruse § 2 lõikes 5 punktis 8. Enam tuleb Hooldekodul panustada
kvaliteedipõhimõtetest isikukesksusele (privaatsuse tagamine) ja kaasamisele (lähedaste
teavitamine ja hooldusplaaniga tutvumine).
3.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu.
SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele
suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse
osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja
toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Keila Linnavalitsuse sotsiaaltöötajaga vestlusest selgus,
et hooldusteenusele suunamisel koostatakse haldusakt, mis sisaldab teavet isiku abivajadusest
ja hooldusteenuse rahastamisest. Lääne-Harju Vallavalitsusega toimub tihe koostöö ja teave
teenusesaaja abivajadusest on olemas.
Järelevalvemenetluses kontrollis SKA seitsme hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5
sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui
teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane),
koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. Hooldekodus
koostatakse hooldusplaanid tähtaegselt ning hooldusplaani koostamise protsess on põhjalik.
Esmalt tuleb täita teenusesaaja üldandmed, sh tervise olukord, hooldusvajadus, isiklikud soovid.
Seejärel viiakse läbi abivajaduse hindamine koos teenusesaajaga või tema esindajaga ning
koostatakse hooldusplaan (Hooldekodu poolt kinnitatud vorm) ja lisatakse hooldusplaanile
hooldustoimingute tööleht. Hooldusplaan koostatakse meeskonnatöös, milles osalevad
hooldusjuht, sotsiaaltöötaja, hooldustöötaja ja tervishoiutöötaja.
SHS § 21 lõike 4 kohaselt peab hooldusplaan sisaldama vähemalt hooldusteenuse osutamise
eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut
tegevuste elluviimise kohta. Kontrollitud seitsmes hooldusplaanis puudus hooldusteenuse
osutamise eesmärk. Hooldekodu on koostanud hooldusplaani vormi (Lisa 3), kus on planeeritud
hooldusteenuse osutamise eesmärk, kuid kirjeldatud on eesmärgi asemel vaid tegevusi. Näiteks
liikumine treppidel ja ruumis, jalutamine värskes õhus, ratastoolis istumine, osalemine
päevategevustel, voodi ja kapi korrastamine, magamine, õendusabi vajadus jms (vt punkti 2.3.).
Selgitame, et eesmärk on konkreetne tulemus, mida soovitakse hooldusteenuse osutamisel
saavutada, näiteks M. N. liigub iseseisvalt siseruumides. Eesmärgist või eesmärkidest peavad
5
lähtuma osutatavad tegevused ning toimingud. Hooldusplaanides on kajastatud tegevused,
tegevuste sagedus ning antud hinnang tegevuse elluviimise kohta.
Kui hooldusteenuse eesmärk või eesmärgid on selgelt ja konkreetselt (nt SMART mudel)
sõnastatud, siis seda paremini on võimalik teenuseosutajal anda hinnang tegevuste tulemusele
(hooldusplaani ülevaatamised). Hooldusplaanide kontrollimisel selgus, et Hooldekodu ei ole
hooldusplaane ülevaadanud vähemalt üks kord poolaastas. Seitsmest hooldusplaanist vaid ühes
oli hooldusplaan ülevaadatud vähemalt üks kord poolaastas. Hooldekodus on hooldusplaanide
ülevaatamisi tehtud enam kui kuue kuu möödumisel. Näited:
1) K. S. hooldusplaan on koostatud 30.11.2022, ülevaatamine on toimunud 17.01.2024 ja
järgmine 07.01.2025;
2) R. E. ja M. M. hooldusplaanid on koostatud 01.06.2021, ülevaatamine on toimunud
05.01.2023 ja järgmine ülevaatamine 07.01.2025;
3) V. Kõ. hooldusplaan on koostatud 09.08.2022, ülevaatamised on toimunud järgmistel
kuupäevadel: 06.03.2023; 17.01.2024; 10.10.2024;
4) V. Ko. hooldusplaan on koostatud 16.02.2023, ülevaatamised on teostatud 17.01.2024 ja
13.01.2025;
5) A. A. hooldusplaan on koostatud 01.06.2021, ülevaatamised on toimunud järgmistel
kuupäevadel: 04.08.2022; 06.03.2023; 17.01.2024 ja 13.01.2025 (vt punkti 2.4.).
SKA juhib tähelepanu, et hooldusteenusel viibiva inimese abivajadus on ajas muutuv, mistõttu
tuleb teenuseosutajal vähemalt iga kuue kuu järel hinnata teenusesaaja toimetulekut
hooldusplaanis määratletud tegevustega ning muutuse ilmnemisel kajastada see
hooldusplaanis.1
SKA seisukoht: Hooldekodu on osaliselt SHS § 21 sätestatud nõuded täitnud.
Kvaliteedipõhimõtetest tuleks Hooldekodul panustada enam isikukesksele lähenemisele
hooldusplaanide koostamisel.
3.4. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu,
kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks
määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult
hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5
kohaselt ei tohi hooldusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud
kuriteo eest võib ohtu seada teenusesaaja elu, tervise ja vara.
Hooldekodus osutavad vahetult teenust hooldustöötajad ja abihooldustöötajad. MTRi ja töötajate
nimekirja järgi on vahetult teenust osutavaid töötajaid kokku 12 (neist abihooldustöötajaid on 5).
Hooldustöötajate töövahetused kestavad 24 tundi (kella 8.00st 8.00ni) ning ööpäevaringselt on
majas kaks vahetult teenust osutavat töötajat. Teenuse saajaid oli paikvaatluse päeval kokku 51.
Hooldekodu tööajatabelitest (2025. aasta jaanuar-märts) nähtub, et igal tööpäeval kella 8.00-
16.00 on majas hooldusjuht ning üks täiendav hooldustöötaja, kes tegeleb teenuse saajate
pesemisega.
Hooldekodu 2025.aasta jaanuari kuni märtsi tööajatabelitest selgus, et igas kuus esines
töövahetusi, mil abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta kas 24 tundi või
16 tundi. Abihooldustöötajad töötasid hooldustöötajate juhendamiseta 16 tundi järgmistel
kuupäevadel: 03.01.25; 09.01.25; 23.01.25; 30.01.25; 07.02.25; 10.02.25; 21.02.25; 28.02.25 ja
03.03.25. Abihooldustöötajate töötamine ilma hooldustöötaja juhendamiseta 24 tundi toimus
järgmistel kuupäevadel: 19.01.25; 26.01.25; 16.02.25; 24.02.25 (vt punkti 2.5.).
Lisaks nähtus märtsi tööajatabelist (alates 05.03.2025), et planeeritud oli abihooldustöötajate
iseseisev töötamine kuuel korral. Hooldekodu juhataja esitas 26.03.25 uuesti märtsi kuu
hooldustöötajate tööajatabeli, millest nähtus, et alates 22.03.25 on tagatud abihooldustöötajate
juhendamine hooldustöötaja poolt.
Soovituslik juhis hooldusplaani koostamiseks. Sotsiaalkindlustusamet
1
6
SKA juhib tähelepanu, et hooldustöötajad on erialase ettevalmistusega isikud, kellel on
hooldustöötaja kutse või nad on läbinud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe
tasemeõpe või täienduskoolituse õppekava. Hooldustöötajad on omandanud tööks vajalikud
teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks hooldusplaani alusel, teadmised hügieenist,
ergonoomikast, tänapäevastest hooldusvõtetest ja -vahenditest, tervislikust toitumisest,
motiveerivast suhtlemisest, kutse-eetikast jne. Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid teadmisi
ja praktilisi oskusi, mida hooldustöötaja on omandanud hooldustöötaja kutse saamisel või
koolituse läbimisel. Ainult töökogemustega omandatud oskused ja töövõtted, ei pruugi alati olla
ohutud teenusesaajatele ega töötajatele endile.
Hooldekodu juhataja kontrollib hooldustöötajate karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle
asumisel (SHS § 22 lõige 5) ja teostab päringu kord aastas.
SKA seisukoht: Hooldekodu on osaliselt SHS § 22 sätestatud nõuded täitnud.
3.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha
maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate
tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu hinnakiri on leitav Lääne-Harju Vallavalitsuse kodulehelt. Alates 01.01.2024 on
Hooldekodus kuutasu keskmise ja ulatusliku kõrvalabi vajadusega teenusesaajale
mitmekohalises toas 1380 eurot ning keskmise kõrvalabi vajadusega teenusesaajale 1500 eurot
kuus. Kuutasus sisalduvad kulud retseptiravimitele ja põetus- ja hooldusvahenditele.
Hoolduspersonali kulu ühe teenusesaaja kohta on 660 eurot kuus. Hooldekodu juhataja sõnul on
hoolduskulude arvestamisel võetud aluseks hooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja
isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituste ja
supervisiooni kulud.
Rahandusministeerium on koostanud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori. Võttes
arvesse, et Hooldekodus töötab kokku 12 hooldustöötajat, arvutab näidiskalkulaator hoolduskulu
ühe teenusesaaja kohta 548 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja
töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate
töötasud.
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude.
3.6. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja
peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (või
abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Hooldustöötajad ja
abihooldustöötajad osutavad inimestele vahetult teenust, et tagada teenusesaajate turvalisus,
heaolu ja õiguste kaitse. Seetõttu on oluline, et hooldus- ja abihooldustöötajad töötajad vastaksid
SHSis sätestatud nõuetele ning nende vastavust on MTRist võimalik kontrollida (SHS § 153
punktid 1 ja 2).
26.02.2025 MTRi andmetel osutasid Hooldekodus vahetult teenust kokku 12 töötajat.
Kvalifitseeritud hooldustöötajaid oli seitse. MTRi andmete võrdlemisel TÖR andmetega selgus, et
abihooldustöötaja I. K. ja I. B. oli töösuhe lõppenud oluliselt hiljem kui viis tööpäeva. TÖR
andmetel lõppes I. K. töösuhe 31.12.2024 ja I. B. töösuhe lõppes 30.11.2024.
Hooldekodu teostas järelevalve menetluse ajal MTRis andmete parandamise ning rikkumine on
kõrvaldatud 11.03.2025.
SKA seisukoht: Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal MSÜS § 30 lõike 2 rikkumise
kõrvaldanud.
7
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Hooldusplaani koostamise juhistega ja hooldusplaani näidisega saate tutvuda SKA
kodulehel.
4.2. Võimalusel koostada Hooldekodule koduleht, mis võimaldaks lisaks hinnakirjale tutvumist
Hooldekodu keskkonnaga (nt fotod, kirjeldus) ja teenustega (nt koha taotlemine, teenuste sisu).
4.3. Soovitame teenusesaajate turvalisusest lähtuvalt paigutada sisetelefonid teenusesaaja
magamiskoha või öökapi piirkonda.
4.4. SKA juhib tähelepanu, et alates 01.07.2026 rakendub nõue töötajate arvule (määrus § 3 ja §
4). Võttes arvesse, et Hooldekodus viibis hooldusteenusel 51 teenusesaajat, siis hiljemalt
01.07.2026 peab olema ööpäevaringselt tööl vähemalt kaks hooldustöötajat ja lisaks vähemalt
viis hooldustöötajat või abihooldustöötajat päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Plato
peaspetsialist (järelevalve)
8