dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Põhitegevuse käskkiriAvalik

Käskkiri

Sotsiaalkindlustusamet · 1. aprill 2025
Viit
54
Registreeritud
1. aprill 2025
Dokumendi liik
Põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1-1/2025
Vastutaja
Merle Lust (SKA, Laste heaolu osakond, Asendushoolduse talitus)

Failid

  • 📎54 01.04.2025 Põhitegevuse käskkiri.asice373 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 01.04.2025 nr 54 Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Traumakoolitus hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedele” õppekava vastavalt lisale. 2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 28.04.2024 käskkirja nr 59 „Täiendkoolituse õppekava kinnitamine”. 3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor KINNITATUD 01.04.2025 käskkirjaga nr 54 Lisa Õppekava nimetus Traumakoolitus hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedele Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine Õppekava koostamise alus Sotsiaalhoolekande seadus Lastekaitse seadus Õppekeel Eesti keel Õppe eesmärk Koolituse läbimise tulemusena mõistab õppija kriisi ja trauma olemust ning mõju eripära lapsele, samuti võimalusi, kuidas abivajadusega last toetada ja kuidas abistaja iseennast saab hoida. Sihtgrupp Asendushooldusteenust pakkuvad hoolduspered, lapsendajapered ja eestkostepered, kes lapse arengut kujundavad ja toetavad ning pered, kes soovivad hakata pakkuma kriisihooldus- või erihoolduspere teenust. Osalejate arv (min ja max) 15-23 Osalemise eeldus Õppija on Sotsiaalkindlustusameti poolt sobivaks hinnatud hooldus- ja lapsendajapere või Sotsiaalkindlustusameti poolt koolitusele suunatud ettevalmistusperioodis olev kriisi- või erihoolduspereks saada sooviv pere või eestkostepere. Õppe maht ja ülesehitus Õppe kogumaht on 21 akadeemilist tundi auditoorset tööd, sh (akadeemilistes tundides) praktilised ülesanded. Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija:  mõistab trauma ja kriisi olemust ning mõju;  mõistab traumeeriva sündmuse, varajase lapseeatrauma mõju lapse heaolule ja arengule, seejuures nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele;  rakendab saadud teadmisi traumakogemusega lapsega suhtlemisel;  teab enesehoiu võtteid ja rakendab neid nii iseenda kui lapse toetamisel. Sisukirjeldus Koolitus on mõeldud kriisi-, erihooldus-, hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedele, kes soovivad suurendada oma teadlikkust trauma ja kriisiolukordade mõjust lapsele ning omandada praktilisi oskusi lapse toetamiseks ja enesehoiu tagamiseks. Koolitus käsitleb traumateadlikkuse põhimõtteid, kriisihooldusperede spetsiifikat ning terapeutilise vanemluse strateegiaid, mis aitavad mõista ja osavõtlikult reageerida lapse unikaalsetele vajadusele keerulistel muutuste aegadel ja kriisiolukordades. Õpisündmuse teemad I päev: Trauma- ja kriisiteadlikkuse süvendamine  Trauma mõiste, liigid ja nende erisused.  Trauma tekkemehhanismid ja mõju aju arengule ning bioloogilistele protsessidele.  Erinevus komplekstrauma ja äkiliste traumaatiliste sündmuste vahel.  Kriisi mõiste ja selle erinevus traumast.  Lapse kaotuse mõiste ning kaudse ja otsese kaotuse mõju lapse arengule.  Hooldaja enda traumakogemus ja selle mõju lapse hooldamise kvaliteedile. II päev: Lapse toetamine paigutuse kriitilistel aegadel (esmane periood, muutused, üleminekud, kaotusega toimetulek)  Kriisihooldusperede roll ja selle erisus tavahooldusperega võrreldes. 2 (4)  Lapse toetamine asendushoolduse esmasel perioodil ja sealt edasiliikumisel.  Kiindumussuhe ja bioloogiliste vanemate rolli olulisus selles.  Kontakti katkemine, sellest tingitud kriisid ning mõju lapse emotsionaalsele ja üldisele arengule.  Koostöö bioloogiliste vanematega ja asendushooldust pakkuva pere toetamine selles protsessis.  Praktilised juhtumid ja lahenduskäigud (osalejate arutelu). III päev: Enesehoid ja terapeutilise vanemluse strateegiad  Kuidas lapse trauma ja kriis mõjutavad hoolduspere dünaamikat.  Lapse blokeeritud usalduse ja täiskasvanu blokeerunud hooldusvõimekus.  Isikliku suhteajaloo uurimine, selle mõju töös asendusvanemana.  Praktilised harjutused ja rollimängud, et mõista lapse emotsionaalseid ja käitumisraskusi.  Vanema enesehoiu strateegiad: vajaduste teadvustamine, sõnastamine ja rahuldamine. Stressi haldamine. Õppemeetodid  Teoreetilised loengud traumateadlikkuse ja kriisihoolduse kohta.  Reflektsiooniharjutused ja eneseanalüüsitöölehed.  Grupiarutelud ja juhtumianalüüsid.  Rollimängud ja praktilised situatsiooniharjutused. Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 25 osalejat. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded). Osalejatele on õppevahenditena tagatud esmased kirjutusvahendid ja paber. Osalejatele on tagatud kohvipausid ja toitlustus. Elektroonilised õppematerjalid edastatakse osalejatele e-posti teel. Koolitust puudutava info saadab Sotsiaalkindlustusameti koolitusspetsialist osalejatele hiljemalt nädal enne koolitust. Iseseisev töö Puudub Õppematerjalide loend  Koolitaja poolt koostatud slaidid, lisamaterjalid ja töölehed.  Koolitaja poolt ettevalmistatud juhtumid ja strateegiad rollimängude ning praktiliste harjutuste tarbeks.  „Terapeutilise lapsevanema aabits: strateegiad ja lahendused“, S. Naish.  "Teekond lapse südamesse: tervem ja lootusrikkam kasupere”, K. B. Purvis, D. R. Cross, W. L. Sunshine.  „Meie töövahend on kontakt: päriselu strateegiad usalduse ja kiindumussuhte loomiseks. Vanematele, kes kasvatavad südamest sündinud lapsi“, K.Purvis, L.Qualls. Õppe lõpetamise tingimused, Koolituse lõpetamise tingimuseks on täies ulatuses auditoorses sh hindamismeetodid ja õppes osalemine. hindamiskriteeriumid Õppe läbimisel väljastatav Tõend dokument (tunnistus või tõend) Koolitaja kompetentsust tagava Koolitaja(d) on kõrgharidusega, valdkondliku töökogemusega kvalifikatsiooni või õpi- ja ekspert(did), kes puutu(b)vad oma töös kokku koolitusel käsitletavate töökogemuse kirjeldus 3 (4) teemadega ning on viimase 3 aasta jooksul läbi viinud samasisulisi koolitusi. Õppekava kinnitamise aeg 4 (4)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel