Sihtasutus Hooldekodu Härmalõng
[email protected]
Mõisahäärberi, Kastre küla, Kastre vald,
62305, Tartu maakond
14.04.2025 nr 5.1-3/10667-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Sihtasutuses Hooldekodu Härmalõng
(registrikood 90013213).
1.3. Järelevalve teostamise kohad:
1.3.1. Mõisahäärberi, Kastre küla, Kastre vald, Tartu maakond, 62305 (edaspidi: Kastre
tegevuskoht);
1.3.2. Tööstuse tee 4, Võnnu alevik, Kastre vald, Tartu maakond, 62401 (edaspidi: Võnnu
tegevuskoht).
1.4. Paikvaatluse aeg: 06.03.2025.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialistid Aime Koger, Kadri
Plato ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR.
1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid: juhatuse liige Katrina Kütt, vanem-hooldustöötaja Marta
Pajo ja juhiabi Eve Tambets.
II JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Sihtasutus Hooldekodu Härmalõng (Hooldekodu) ei
ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SHS § 21 lõige 2, mille kohaselt teenuseosutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul,
kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise
alustamisest arvates isikule hooldusplaani.
Järelevalves analüüsitud E.R., E.M., K.M. hooldusplaanid ei olnud koostatud koostöös
teenusesaajaga või rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates.
Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.3.
2.2. SHS § 21 lõige 3, mille kohaselt tuleb hooldusplaani koostamisel hinnata hooldusvajaduse
kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.
Kontrollitud L.N., E.M., E.R., M.R. hooldusplaanidel tervishoiutöötaja hinnang puudus.
Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.3.
2.3. SHS § 154 sätestab sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused ning punkti 1 alusel
tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal
teenust osutada.
Hooldekodu ei järginud ÜHteenuse osutamise tegevusloal nr SÜH000121 lubatud maksimaalset
isikute arvu. MTRi andmetel on mõlemas tegevuskohas lubatud ÜHteenust osutada
maksimaalselt 42-le isikule. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) 03.03.2024
andmetel oli Hooldekodus ÜHteenusel kokku (kahes tegevuskohas) 83 isikut.
Järelevalve paikvaatlusel selgus, et teenuseosutaja osutas Kastre tegevuskohas ÜHteenust 43le
ja Võnnu tegevuskohas 44le teenusesaajale. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis
3.2.7.
Teenusesaajate arv 26.03.2025 STARi väljavõtte järgi ei ületa tegevusloal lubatut. Hooldekodu
kõrvaldas rikkumise järelevalve menetluse ajal.
2.4. SoMm nr 36 § 2 lg 3, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama hooldustoimingute
tegemisel teenusesaaja privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise.
Teenuseosutaja ei ole taganud hooldustoimingute tegemisel kõikidele teenusesaajale
privaatsust. Teenusesaajad on majutatud mitmekohalistesse tubadesse, kuid paikvaatlusel
selgus, et hooldustoimingutel ei kasutata kõigis tubades sirme, vahekardinaid või muud eraldatust
võimaldavad vahendeid. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.2.
Võttes arvesse, et Sihtasutus Hooldekodu Härmalõng on asunud järelevalvemenetluse ajal
rikkumisi kõrvaldama, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist.
Järelkontroll Sihtasutuses Hooldekodu Härmalõng toimub peale 01.07.2025.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse Sihtasutuses Hooldekodu Härmalõng 03.03.2025 ning
etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 06.03.2025.
Hooldekodule on 20.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000121). Hooldekodu
tegutseb kahes tegevuskohas:
Mõisahäärberi, Kastre küla, Kastre vald, Tartu maakond (Kastre tegevuskoht);
Tööstuse tee 4, Võnnu alevik, Kastre vald, Tartu maakond (Võnnu tegevuskoht).
ÜHteenuse osutamine mõlemas tegevuskohas on lubatud maksimaalselt 42le inimesele.
Paikvaatluse päeval oli Kastre tegevuskohas tööl vanem-hooldustöötaja, kaks hooldustöötajat ja
abihooldustöötaja – aktiveerija. ÜHteenuse saajaid oli 43. Paikvaatluse ajal saabus tegevuskohta
juhiabi.
Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 03.03.2025 kantud 16 teenust vahetult osutavat
töötajat (neist 10 abihooldustöötajat).
Paikvaatluse päeval oli Võnnu tegevuskohas tööl kaks hooldustöötajat, abihooldustöötaja –
aktiveerija ja meditsiiniõde. ÜHteenuse saajaid oli 44.
2
Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 03.03.2025 teises tegevuskohas kantud 17
teenust vahetult osutavat töötajat (neist seitse abihooldustöötajat).
Hooldekodu kodulehel www.harmalong.ee on avaldatud ÜHteenuste osutamist puudutav teave:
Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (alates
01.04.2025 1395 eurot, millest hoolduskulu on 700 eurot), teave hinnale lisanduvatest kuludest
ravimitele, transpordile ja muudele lisateenustele.
Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse ja teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt
kodukord, ametijuhendid, päevakava), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja
eesmärgipärase teenuse osutamine.
Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2)
järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele.
3.1. Majandustegevusnõuete täitmine
Hooldekodu on valdavalt täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning on
tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest
(töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu esitas 11.03.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh
hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil jaanuar – märts 2025). Hooldekodu poolt
11.03.2025 esitatud vahetult teenust osutavate töötajate (hooldustöötajad, abihooldustöötajad)
nimekirjas oli 31 isikut, MTRi järgi oli vahetult teenust osutavaid töötajaid 33. Hooldekodu esitas
täiendatud töötajate nimekirja 14.03 2025, kuhu lisas kaks nime (M.R. ja R.L) ja korrigeeris MTRis
ühe töötaja perekonnanime (U.K.), MTRis tehtud muudatuste järgselt oli asutuse esitatud
töötajate nimekiri kooskõlas MTRis olevate andmetega. Järelevalve menetluse ajal 14.03.2025
muudeti MTRis ka abihooldaja H.P. andmeid, kes oli 06.02.2025 saanud hooldustöötaja tase 3
tunnistuse.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise
keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad
hooldus- ja muud toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis.
Hooldekodu Kastre tegevuskoht paikneb looduskaunis kohas vanas mõisahoones, kus puudub
lift. Et tegevuskoha mõlemal korrusel on liikumisraskustega teenusesaajaid, on kasutusel
trepironija, hoonest väljumiseks on kaldtee, õueala on aiaga piiramata. Hooldekodus majutatakse
teenusesaajaid ühe- kuni neljakohalistes erineva suurusega tubades, enamikes tubades on 2 - 4
teenusesaajat. Pigem kitsad toad piiravad mõnevõrra teenusesaajate liikumisvõimalusi ja
teisaldatavate sirmide kasutamine on raskendatud. Tualetid paiknevad koridoris, osades tubades
on kasutusel ka potitoolid. Abi kutsumiseks on kasutusel on kutsunginupud, mida on igas toas
vähemalt ühel teenusesaajal.
Hooldekodu Võnnu tegevuskoht paikneb kahekorruselises endises Võnnu haigla hoones, mille
esimesel korrusel majutatakse teenusesaajaid kahe - kuni neljakohalistes tubades. Hoone
esimesel korrusel on alustatud tubade renoveerimisega. Hoone teisel korrusel on värskelt
renoveeritud ruumid personalile ja õppeklass. Hoonest väljumiseks on kasutusel kaldtee,
tegevuskoha territoorium on aiaga piiramata.
Paikvaatluse päeval oli toas nr 4 viis voodit. SKA juhtis tähelepanu täiskasvanute
hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuetele. Juhatuse liige edastas 24.03.2025 foto kohtade arvu
vähendamise kohta toas number 4.
3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded
väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele (määrus nr 36).
Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus on määratletud hooldustoimingud
(isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse
3
aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb teenusesaajatele osutada. Hooldustoimingute
teostamisel tuleb tagada teenusesaajate privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning
enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja
lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi
ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga
Töötajate sõnul on selgitustöö hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse
võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust ning vajadusel motiveeritakse teenusesaajat
hooldustoimingutes osalema.
Vestlustest teenusesaajate lähedastega selgus, et neid on teavitatud lähedaste terviseseisundi
muutustest, lähedastele on hooldusplaanid koostatud, nad on tutvunud teenusesaaja
hooldusplaaniga.
Hooldekodu peab tagama hooldustoimingute tegemisel privaatsuse. Kastre tegevuskohas olid
sirmid kasutusel nii voodikesksete kui liikuvate teenusesaajate toas, enamjaolt esimesel korrusel,
kuid toas nr 9 sirme kasutusel ei olnud.
Paikvaatluse päeval Võnnu tegevuskohas sirme kasutusel ei olnud (näiteks toas nr 6 oli kasutusel
potitool, kuid see ei olnud sirmiga eraldatud). Seega ei ole kõigil juhtudel rakendatud privaatsust
kaitsvad meetmed (määruse § 2 lõige 3) ning ei ole tagatud teenusesaaja õigus privaatsusele.
Hooldajate sõnul kasutatakse sirme alati surnu eraldamiseks.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud, milles tuleb ÜHteenuse saajat
abistada ja/või juhendada.
Hooldekodu toit valmistatakse mõlema tegevuskoha jaoks Kastre tegevuskoha köögis ja
transporditakse ka Võnnu tegevuskoha jaotuskööki. Toidukordi on neli, infotahvlitelt olid leitavad
söögiajad, päevakava ja muu üldine teave.
Toitlustamine toimub teenusesaajate tubades või söögisaalis. Hooldustöötajad abistavad
söömisel ja joomisel. Teenusesaajatel olid olemas veega täidetud joogitopsid, Hooldekodus on
kasutusel jootmise jälgimislehed. Suure hooldusvajadusega teenusesaajaid (voodikesksed,
dementsusega inimesed) on juhatuse liikme sõnul Kastre tegevuskohas seitse ja Võnnu
tegevuskohas 10.
Hooldekodus on kasutusel ratastoolid, tugiraamid, lamatiste vastased madratsid, vajadusel
Hooldekodu abistab abivahendite rentimisel. Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks
ka Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid (käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm), kasutusel
on asendiravi jälgimislehed.
Teenusesaajad kasutavad isiklikke riideid ja jalanõusid, Hooldekodul on oma rõivavaru. Riiete
pesemine toimub Hooldekodus, voodiriiete pesemine toimub pesumajas Tartus.
Suuhügieenitoimingute tegemine dokumenteeritakse, millal ja kuidas on toiming tehtud, vajadusel
lisatakse tähelepanekud suu seisundi kohta. Toiminguid teevad teenusesaajad ise, vajadusel
puhastavad proteese hooldustöötajad, teenusesaajad vajavad suuhügieenitoimingute
meeldetuletust ja juhendamist.
Mähkmevahetus toimub vähemalt kaks korda ööpäevas, peale ärkamist ning enne
magamaminekut. Mähkmevahetuse vajadust kontrollitakse päeva vältel ning vajadusel
teostatakse mähkmevahetus sagedamini.
Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel, pesemine toimub kogu
nädala vältel, igal teenusesaajal on pesemiseks kindel nädalapäev, pesemise toiminguid teeb
sellel päeval tööl olev hooldustöötaja. Arvestatakse teenusesaaja individuaalsete soovidega ja
pesemissagedust saab suurendada. Hooldustöötajate vestlustest selgus, et üle keha pesemine
toimub seitsme päeva tagant, sama kinnitasid ka intervjueeritud teenusesaajad.
Pesupäeval vahetatakse ka teenusesaaja riided ja voodipesu ning korrastatakse küüned ning
meestel teostatakse habemehooldus. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest
juuksuriteenust ja pediküüri.
Avalikele teenustele juurdepääsu korraldavad lähedased või Hooldekodu, kasutades lisatasu
eest tellitavat invatransporditeenust või Hooldekodule kuuluvat autot, vajadusel tagatakse ka
saatja.
Hooldustöötajad omavad teavet ja toimetavad teenusesaaja surma korral Hooldekodu poolt välja
töötatud käitumisjuhendile ja varasematele kokkulepetele lähedastega.
Terviseseisundiga seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 6) on Hooldekodus korraldatud.
Hooldekodul on sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise koostööleping Hoole OÜ-ga. Hoole OÜ
teeb omakorda koostööd J-Pharm OÜ, kes teostab teenusesaajate ravimite personaalse
4
pakendamise. Hooldekodus toimub teenusesaajate tervisenäitajate jälgimine meeskonnatööna,
kus hooldustöötajad tegutsevad meditsiiniõe juhendamisel ja vastutusel, õde dokumenteerib
terviseseisundiga seotud tähelepanekud ja toimingud meditsiiniinfosüsteemi. Meditsiiniõde teeb
koostööd teenusesaaja perearstiga, järgib teenusesaajate raviskeeme, jagab hooldustöötajatele
teavet suuliselt, juhendab ja paneb märkmikusse ning infotahvlile kirja, millised toimingud on
hooldustöö käigus vajalik täiendavalt teha. Vestlustest hooldajatega selgus, et meditsiiniõde viibib
mõlemas tegevuskohas kolmel päeval nädalas ja nõustab ka telefonitsi majast eemal viibides.
Hooldajate sõnul tekitab ärevust kiirabi poole pöördumine, kaheldakse väljakutse vajalikkuses,
peljatakse kriitikat, et kiirabi kutsumine ei ole põhjendatud.
Hooldekodu mõlemas tegevuskohas pakutakse teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse
aktiivsusega seotud toiminguid (määrus nr 36 § 2 lõige 7). Hooldekodu mõlemas tegevuskohas
töötab abihooldustöötaja- aktiveerija ning päevakava kohaselt toimuvad eesmärgi- ja
meelepärased tegevused. Paikvaatluse päeval olid paljud teenusesaajad mõlemas tegevuskohas
üldalal ja tegevustega haaratud. Kastre tegevuskohas toimus ettelugemine, Võnnu tegevuskohta
toodi raamatukogust lugemiseks ajakirju ja raamatuid.
Teenusesaajatele võimaldatakse värskes õhus viibimist (määrus nr 36 § 2 lõike 7 p 2), seda
kinnitasid intervjuud lähedastega ja päevakava. Hooldekodu mõlema tegevuskoha looduskaunist
keskkonda ja õues viibimise võimalusi tunnustasid ka KOVid. Dementsusega teenusesaajate
turvalisuse tagamiseks on otstarbekas rajada piiratud õueala osa.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud.
3.2.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu.
SHS § 21 lõike 2 kohaselt tuleb hooldusplaanid koostada 30 päeva jooksul alates teenuse
osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja.
Järelevalve käigus läbiviidud vestlustest personaliga ja juhatuse liikme kirjalikest vastustest
selgus, et hooldekodu mõlemas tegevuskohas koostab hooldusplaanid vanem-hooldustöötaja,
kes võtab arvesse saabumisel kogutud info (lähedaste ütlused, KOVi poolne abivajaduse
hindamine) kaasates ka hooldajaid, abihooldustöötajat-aktiveerijat ja meditsiiniõde.
Kastre tegevuskohas paiknesid hooldusplaanid personaliruumis ja olid vajadusel hooldajatele
kättesaadavad. Hooldusplaanid olid 09.12.2024 tööd alustanud vanem-hooldustöötaja Marta
Pajo sõnul tema poolt ülevaatamisel või koostamisel.
Kohapeal tutvuti K.M., L.N., E.J. ja M.R. hooldusplaaniga ja paluti veel esitada E.R. ja E.M.
plaanid.
Võnnu tegevuskohas paiknesid hooldusplaanid juhiabi Eve Tambetsi sõnul personaliruumis,
lukustatud kapis. Hooldusplaanide eest vastutav vanem-hooldustöötaja viibis haiguse tõttu
eemal, hooldusplaanid ei olnud tööl olnud töötajatele (hooldajatele) vajadusel kättesaadavad.
Hooldekodu esitas kõik palutud hooldusplaanid 11.03.2025.
Esitatud plaanide kontrollimisel selgus:
Kastre tegevuskohas olid hooldusplaanid koostatud hiljem kui 30 päeva möödumisel alates
ÜHteenusele saabumisest:
Paikvaatlusel kontrollitud K.M. (30.01.2025 teenusele tulnud) toimikus oli ainult esileht, plaaniga
ei olnud võimalik tutvuda. 11.03.2025 esitatud hooldusplaanist selgus, et see oli koostatud
27.02.2025. 08.07.2024 teenusele tulnud E.R. hooldusplaan oli koostatud ühtedel andmetel
08.12.2024 ja teistel andmetel 08.12.2025 ning allkirjastatud 09.12.2024 tööd alustanud vanem-
hooldustöötaja poolt. 28.09.2024 teenusele tulnud E.M. plaan oli koostatud 10.03.2025.
Võnnu tegevuskohas koostatud hooldusplaanid (E.E., V.V., E.S.) olid koostatud tähtaegselt (30
päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest).
SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida Kastre tegevuskohas SHS § 21 lõikest 2 tulenevat nõuet
koostada hooldusplaan mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel alates ÜHteenusele saabumisest.
SHS § 21 lõike 3 kohaselt tuleb koos hooldusvajadusega vastava kvalifikatsiooniga
tervishoiutöötaja poolt ära hinnata ka tervishoiuteenuse vajadus.
Kastre tegevuskohas kontrollitud L.N. 02.01.2025 koostatud hooldusplaanil, E.R. 08.12.2024
koostatud hooldusplaanil ja E.M. 10.03.2025 koostatud hooldusplaanil tervishoiutöötaja hinnang
puudus.
Võnnu tegevuskohas koostatud hooldusplaanid (E.E., V.V., E.S.) olid koostatud koos vastava
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajaga ning tervishoiuteenuse vajadus oli hinnatud.
5
SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida Kastre tegevuskohas SHS § 21 lõikest 3 tulenevat nõuet
hinnata koos hooldusvajadusega vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt ära ka
tervishoiuteenuse vajadus.
SHS § 21 lõike 4 kohaselt peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki,
eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja sagedus ning teenuseosutaja hinnangut
eesmärgi saavutamise kohta.
Kontrollitud plaanid sisaldasid hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks
vajaminevaid tegevusi ning sagedust.
SHS § 21 lõike 5 kohaselt peab hooldusplaanid üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt
kord poolaastas.
Kastre tegevuskohas kontrollitud 01.03.2020 teenusele saabunud E.J., 20.01.2023 teenusele
saabunud L.N. hooldusplaanist nähtus, et teenuseosutaja on hooldusplaanid üks kord poolaastas
üle vaadanud.
23.09.2022 teenusele saabunud M.R. hooldusplaanist ei nähtu, et teenuseosutaja on
hooldusplaani üks kord poolaastas üle vaadanud.
Võnnu tegevuskohas E.S hooldusplaani on teenuseosutaja tähtaegselt üle vaadanud, E.E. ja V.V.
ülevaatamise tähtajad ei ole veel kätte jõudnud.
Hooldajate sõnul ei ole hooldusplaani koostamine nende ülesanne, kuid nad annavad
hooldusplaani koostamiseks sisendi ja tutvuvad valmis plaaniga. Hooldusplaanid sisaldavad
teenuse osutamise individuaalseid eesmärke, tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut
tegevuste elluviimise kohta. Vestlustest teenusesaajatega selgus, et nad pigem ei ole teadlikud
hooldusplaani koostamisest. Teenusesaajate lähedased pigem on teadlikud hooldusplaani
koostamisest, kuid hooldusplaani ülevaatamisest vähemalt kord poolaastas, teadlikud ei ole.
Kontrollitud hooldusplaanid olid valdavalt kuue kuu möödumisel üle vaadatud.
SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt täitnud SHS § 21 lõikest 5 tulenevat nõuet vaadata üle
hooldusplaanid vähemalt kord poolaastas ja vajadusel korrigeerima.
3.2.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
Kastre tegevuskohas töötab ÜHteenuse tagamiseks kokku kuus hooldajat ja kümme abihooldajat,
neist hooldaja kutse omandamiseks õpib viis.
Võnnu tegevuskohas on hooldus- ja abihooldustöötajaid 17, kuuest abihooldustöötajast õpib üks.
Juhatuse liikme sõnul koostab Hooldekodu tööajatabelid juhiabi. Need koostatakse asutuse
üleselt ja viisil, et olemas on personal, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja
toiminguid, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis ning
abihooldajat juhendab hooldustöötaja. Kontrollitud tööajatabelitest (jaanuar 2025 kuni märts
2025) nähtub, et hooldustöötajad töötavad vastavalt graafikule 8-, 12- või 24- tunnistes
vahetustes, kus abihooldustöötajad töötasid hooldustöötaja juhendamisel.
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõigete 1-4 nõuded.
Käesoleval hetkel ei ole Hooldekodul täidetud nõue 01.07.2026 rakenduvale töötajate arvule.
Hooldekodul tuleb 01.07.2026 aastaks (määrus nr 36 §d 3 ja 4) tagada teenuse osutamise
tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohalolek kuni 36 teenusesaaja kohta
ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolek kuni 12
teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul.
3.2.5. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate karistatust,
Hooldekodu juhatuse liikme sõnul esitavad töötajad tõendi tööle tulles ning üks kord aastas
palutakse Karistusregistri väljavõtet värskendada, tavaliselt toimub see koos aasta
arenguvestlusega.
6
3.2.6. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud)
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu hinnakirja kohaselt on ÜHteenuse kohamaksumus kuus alates 01.04.2025 1395
eurot, millest hoolduskomponent ühe inimese kohta kuus on 700 eurot. Rahandusministeeriumi
koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024 a.) peaks
Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja alusel (33 hooldustöötajat) olema ühe
teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 873 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja
töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate
töötasud.
3.2.7. SHS § 154 sätestab sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused ning punkti 1
alusel lisatakse tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust
osutada.
Hooldekodule on 20.12.2019 välja antud tähtajatu tegevusluba nr SÜH000121, kus Kastre ja
Võnnu tegevuskohas on lubatud osutada ÜHteenust maksimaalselt 42le isikule.
Järelevalvemenetluses tuvastati, et Hooldekodu ei järginud ÜHteenuse osutamisel tegevusloal
lubatud maksimaalset isikute arvu. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR)
03.03.2025 väljavõttest selgus, et Hooldekodus on ÜHteenusel kokku 85 isikut (43 teenusesaajat
esimese tegevuskohas ja 42 teenusesaajat teises tegevuskohas). Järelevalve paikvaatlusel
selgus, et Kastre tegevuskohas oli kokku 43 ja Võnnu tegevuskohas 44 teenusesaajat.
Hooldekodu oli ÜHteenusele vastu võtnud kolm teenusesaajat enam kui tegevusloal lubatud.
SKA juhtis rikkumisele tähelepanu. Juhatuse liikme sõnul viisid nad järelevalvemenetluse ajal
teenusesaajate arvu kooskõlla tegevusloal lubatuga. Teenusesaajate arv 26.03.2025 STARi
väljavõtte järgi ei ületa tegevusloal lubatut.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest
(tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva
jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa
kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud.
4.2. Mõlema tegevuskoha õueala turvaliseks arendamisel teha koostööd Dementsuse
Kompetentsikeskusega.
4.3. Motiveerida hooldustöötajaid kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise
alusdokumendi ja töövahendina.
4.4. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja
selgitada nende lähedastele plaanide ülevaatamise eesmärki.
4.5. Kasutada ametinimetusi viisil, et need oleksid erinevates dokumentides ja igapäevases
tööprotsessis samad ja üheselt mõistetavad (näit paikvaatlusel nimetati
abihooldustöötaja-aktiveerijat tegevusjuhendajaks, vanem-hooldustöötajat
hooldusjuhiks).
4.6. Koostöös meditsiiniõega läbi arutada ja koostada hooldajate selge tegutsemise juhis, et
vähendada töötajate ärevusseisundit kriisiolukorras, s.h. kiirabi kutsumisel ja kinnistada
esmaabi koolitustel õpitut.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
peaspetsialist (järelevalve)
7