Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1032441-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1032441-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/329486 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Kontaktisik Kauri Kiiman Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Kirikuküla liivakarjääri piires täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada. Parandustaotluse selgitus Taotluse korrigeerimine vastavalt Keskkonnaameti 01.04.2026 kirjale nr DM-135933-3. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb põhjendus riigimaanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Kirikuküla liivakarjäär Aadress Liivakarjääri, Hundinurga küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 1908 Katastritunnus(ed) 51401:001:0083 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6586200, Y: 719200 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 0515 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Põhjaveehaarde Liivakarjääri (59362) seire vastavalt keskkonnaloa tabelis V3 ja V17 määratud tingimustele on tehtud 02.04.2024 (analüüsiakt nr pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta EE24000850) Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 1: PRK0059362.jpg Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 2: MA_maarendileping_mall_1.bdoc dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kirkikuküla liivakarjäärist kaubastatakse materjali nii looduslikul kujul, kus materjali laetakse lasundist otse kalluritele ja transporditakse kliendini, kui ka maavara väärindades ja kaubastades parema kvaliteediga toodet karjääri laoplatsilt. Sellisel juhul laetakse looduslik liiv, kruus ja/või kruusliiv looduslikust lasundist frontaallaaduriga mobiilsesse pesusõlme, kust pärast läbipesu transporditakse pestud ehitusmaterjal laoplatsile. Kaevandatavas materjalis esineb savi- ja tolmuosakesi. Kvaliteetsema materjali saamiseks tuleb materjalist peenosis (<0,063 mm) eemaldada. Selleks on Kirikuküla liivakarjääri paigaldatud mobiilne liivapesuseade, mis võimaldab materjalist peenosist eemaldada selliselt, et lõpptoodangus jääb peenosise sisaldus alla 3%. Mobiilse liivapesuseadme tootlikkus on 70 - 100 t pestud liiva tunnis. Töödeldav materjal laetakse frontaallaaduriga konveierile, mis suunab loodusliku kruusa ja liiva eelsõelumisele. Eelsõelutud materjal fraktsiooniga 0 - 8 mm suunatakse edasi pesuseadmesse, kus materjalist pestakse välja suurem osa savi- ja tolmuosakestest fraktsiooniga 0 - 0,063 mm. Sellega saavutab lõpptoode head filtreeruvad omadused. Ehituseks sobiv materjal kogutakse kuhjadesse, ladustatakse ning veetakse karjäärist välja kallurautodega. Liivapesuprotsessi käigus jääb vette peenosist (aleuroliit, savi), mis setitatakse pesuveest välja settepaagis keskkonnaohutut flokulanti kasutades. Puhastatud vesi juhitakse mäeeraldisel asuvatesse settebasseinidesse. Settebasseinides olevat vett ei juhita keskkonda, vaid uuesti tootmisprotsessi, kasutades seda liivapesuseadme tarbeks. Liivapesuseade vajab liivapesuprotsessiks vett ~40 m3/h, millest ~40 - 60% saadakse settebasseinidest. Ülejäänud pesuprotsessiks vajaminev vesi saadakse Kirikuküla liivakarjääri rajatud puurkaevust (PRK0059362). Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise Settebasseinides tuleb pidevalt jälgida vee seisundit. Õlilaikude ilmnemisel tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja meetmete kirjeldus likvideerimiseks. Enamlevinud meetmed on reostunud pinnase lokaliseerimine absorbendiga ja reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud pinnas ja vesi tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 3: EE24000850.pdf Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist 2/6 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde nimi Liivakarjääri (59362) Veehaarde kood POH0024063 Puurkaevu katastrinumber 59362 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586259, Y: 719066 Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (O_viru) Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Ei Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veearvesti Zenner WP1 Toimub võetava vee töötlemine Ei Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Veevõtt 2027-2042 8 000 24 000 24 000 8 000 64 000 400 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 64 000 Põhjaveevaru uuringu aruanne Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus 6.1. Maavara kaevandamine 3/6 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 945 Maardla nimetus Kirikuküla Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kirikuküla liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 6.07 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.62 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 12.50 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teedeehitus, fraktsioneeritult ehitussegudes Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 4 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 10.701 tuh m³ 31.12.2025 2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 35.835 tuh m³ 31.12.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 44.613 tuh m³ Geoloogilised uuringud 4/6 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks (varu seisuga 01.04.2020) Geoloogiafondi number 9375 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1666 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.07.2020 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Markšeidermõõdistamine Lisa 4: Kirikukula_ja_Kirikukula_II_2024.asice Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 5: Kirikukula_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 6: Kirikukula_liivakarjaari_profiilid_v2.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 7: Kirikukula_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 8: Kirikukula_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 9: Ida_Viru_maakonna_Kirikukula_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 10: Kirikukula_liivakarjaari_jaakvaru_kvaliteedi_tapsustamine.pdf GIS ja CAD failid Lisa 11: Ruumiandmed_Kirikukula.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus 5/6 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud Kirikuküla liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Kirikukula_liivakarjaari_MKLT_v2.asice 6/6  MAARENDILEPING NR 7-8/18/400 Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida esindab keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirja nr 320 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits, ja AS Tariston (äriregistri kood 10887843) (edaspidi nimetatud Rentnik), mida esindab juhatuse liige Kaspar Kaldjärv, edaspidi Rendileandja ja Rentnik eraldi nimetatud Lepingupool ja koos Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK 1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest, riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest, Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja Maa-ameti peadirektori 06.06.2018 käskkirjast nr 1-1/18/1155 „Riigile kuuluva Liivakarjääri kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine“. 1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1 nimetatud maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul. 1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise sihtotstarbele. 1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. 2. LEPINGU OBJEKT 2.1 Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas asuv Liivakarjääri kinnisasi (kinnistu registriosa nr 11818450, katastritunnus 51401:001:0083, pindala 9,62 ha, sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV79041) (edaspidi nimetatud Objekt). Objekt on määratletud Lepingule lisatud katastriüksuse plaani (Lisa 3) ja piiriprotokolliga (Lisa 4). 2.2 Objekti kasutatakse ehitusliiva kaevandamiseks. 3. LEPINGU TÄHTAEG Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 04.07.2027. 4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD 4.1 Rendi suurus on 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot aastas, mis moodustab 5% maa maksustamishinna aktiga määratud maa maksumusest 3020 (kolm tuhat kakskümmend) eurot. 4.2 Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi Lepingus nimetatud Rendileandja arveldusarvele kaks korda aastas võrdsete osadena, mille suuruseks on 75,50 eurot (seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend senti) hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest. 4.3 Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt Rentnikule arve esitamise päevast arvates. 4.4 Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist 0,5% (null koma viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. 4.5 Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult. 4.6 Rendileandjal on õigus ühepoolselt muuta rendi suurust maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel pärast kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest ning uuesti pärast kolme aasta möödumist tasu viimasest muutmisest. 4.7 Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone. 4.8 Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused. Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates. 5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED 5.1 Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri, telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega. 5.2 Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle andma. 5.3 Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja rajatisi). 6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale. 7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 7.1 Rendileandjal on õigus: 7.1.1 takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest Rentnikule 24 tundi ette; 7.1.2 kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste kohustuste täitmist; 7.1.3 Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised; 2 7.1.4 muuta ühepoolselt Lepingu punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud rendi suurust vastavalt Lepingu punktis 4.6 sätestatule või muudel Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel juhtudel; 7.1.5 nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile tekitatud kahju hüvitamist. 7.2 Rendileandja kohustub: 7.2.1 andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule; 7.2.2 vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või nõusoleku andmisest keeldumise kohta; 7.2.3 registreerima Lepingu riigi kinnisvararegistris. 8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 8.1 Rentnikul on õigus: 8.1.1 kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel, ulatuses ja korras; 8.1.2 püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6 esitatud tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2 sätestatuga. 8.2 Rentnik kohustub: 8.2.1 kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud; 8.2.2 kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki Keskkonnaameti poolt 04.07.2017 välja antud maavara kaevandamise loas nr L.MK/329486 toodud nõudeid ning kandma kõik Objekti korrashoiu ja korrastamisega seotud kulud; 8.2.3 sõlmima Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu Objektil kasvava metsa raadamise korraldamiseks; 8.2.4 hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise; 8.2.5 kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1 ja 7.1.2 alusel teostatud kontrolli käigus avastatud puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3 alusel kohustanud; 8.2.6 enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised; 8.2.7 korrastama kogu Objekti kooskõlas maavara kaevandamise loaga nr L.MK/329486 ja vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Vähemalt kolm aastat enne Lepingu lõppemise päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti korrastamistingimuste saamiseks. 8.2.8 tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud kinnisasjaga seotud koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale; 8.2.9 tagama piirimärkide säilimise, kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada; 8.2.10 võimaldama Riigimetsa Majandamise Keskusel kasutada Objektil asuvat väljaveoteed; 8.2.11 korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise teostamise ja Rendileandjale katastrimõõdistamise toimiku esitamise; 8.2.12 viivitamatult teavitama juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel nimetatud asjaolust Rendileandjat, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi; 3 8.2.13 teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate asjaolude lõppemisest. 8.3 Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute kasutusse. 9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS 9.1 Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest. 9.2 Lepingu punktides 6 ja 8.2.7 nimetatud kohustuste mittetäitmisel rakendatakse maapõueseaduses sätestatud meetmeid rikutud maa korrastamise tagamiseks. 9.3. Lepingu punktides 6, 8.2 ja 8.3 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas, kusjuures leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema kohustuste täitmisest. Rendileandjal on õigus kohustuse täitmiseks anda täiendav tähtaeg. 10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 10.1 Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud Lepingu punktides 4.6 ja 7.1.4 sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest 10.2 Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse. 10.3 Lepingu punktides 4.6 ja 7.1.4 sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette. 10.4 Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja möödumist. 10.5 Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele vähemalt 1 (üks) kuu ette. 10.6 Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust. 10.7 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED 11.1 Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 11.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt volitatud valitsusasutusele. 11.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik 4  Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1 Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2 Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus. 13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD 13.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning Lepingu punktide 4.6 ja 7.1.4 alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise teadetest. 13.2 Lepingu sõlmimisel on Lepingul järgmised lisad: 13.2.1 Lisa 1. Keskkonnaministri 27.03.2015 käskkiri nr 320 „Volituse andmine“; 13.2.2 Lisa 2. Maa-ameti peadirektori 06.06.2018 käskkiri nr 1-1/18/1155 „Riigile kuuluva Liivakarjääri kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine“; 13.2.3 Lisa 3. Liivakarjääri katastriüksuse plaan; 13.2.4 Lisa 4. Liivakarjääri katastriüksuse piiriprotokoll. 13.3 Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada. 13.4 Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind, telefon 665 0771, e-post [email protected]. 13.5 Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on AS Tariston juhatuse liige Kaspar Kaldjärv, telefon 650 1000, e-post [email protected]. Rendileandja: Rentnik: Maa-amet AS Tariston Registrikood 70003098 Registrikood 10887843 Mustamäe tee 51 Pärnu mnt 158/1 10621 Tallinn 11317 Tallinn Tel 665 0600, faks 665 0604 Tel 6501000 E-post [email protected] E-post [email protected] Rahandusministeerium A/a nr EE891010220034796011 SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits Kaspar Kaldjärv 5  KÄSKKIRI 6. juuni 2018 nr 1-1/18/1155 Riigile kuuluva Liivakarjääri kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja on 04.07.2017 korraldusega nr 1-3/17/1819 „Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) nõustunud AS-ile Tariston (äriregistri kood 10887843) maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 väljaandmisega Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal pindalaga 9,62 ha, sh mäeeraldise pindala 6,07 ha. Kaevandamistööde lõppedes korrastatakse maa metsamaaks ja/või tehisveekoguks. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa paikneb Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas asuval, riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti valduses oleval Liivakarjääri kinnisasjal (katastritunnus 51401:001:0083). Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 alusel antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara kaevandamise loa andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks. Maavara kaevandamise luba nr L.MK/329486 kehtib kuni 04.07.2027. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 kohaselt on kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 5% maa maksustamise hinnast, või kui on tehtud maa erakorraline hindamine, siis 5% maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. Liivakarjääri kinnisasja kasutamiseks andmise tasu määratakse maa maksustamishinna alusel. Samuti sätestatakse MaaPS § 90 lõike 7 alusel maarendilepingus tingimus, et riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andjal on õigus muuta kasutustasu suurust maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel pärast kolme aasta möödumist kasutusõiguse andmise lepingu sõlmimisest ning uuesti pärast kolme aasta möödumist tasu viimasest muutmisest. MaaPS § 90 lõigete 4, 5, 6 ja 7 alusel ning lähtudes Korrast, keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjast nr 320 „Volituse andmine” ja Keskkonnaameti korraldusest: 1. Sõlmida riigile kuuluva, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti valduses oleva, Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas asuva Liivakarjääri kinnisasja (registriosa nr 11818450, katastritunnus 51401:001:0083, pindala 9,62 ha, sihtotstarve  mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV79041) kaevandamiseks kasutada andmiseks maarendileping AS-iga Tariston (äriregistri kood 10887843, aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11317 Harju maakond). 2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel: 2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 04.07.2027; 2.2. aasta rendi suurus on 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot, mis moodustab 5% maa maksustamishinna aktiga määratud maa maksumusest 3020 (kolm tuhat kakskümmend) eurot ja mida rentnik tasub võrdsete osadena kaks korda aastas: 2.2.1. iga aasta 1. jaanuariks 75,50 eurot (seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend senti) ettemaksuna järgneva poolaasta eest; 2.2.2. iga aasta 1. juuliks 75,50 eurot (seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend senti) ettemaksuna järgneva poolaasta eest; 2.3. rendi maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast; 2.4. rendileandjal on õigus muuta rendi suurust maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel pärast kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest ning uuesti pärast kolme aasta möödumist tasu viimasest muutmisest; 2.5. rentnik kohustub tasuma kinnisasja maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud summas ja korras; 2.6. rentnik sõlmib Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu kinnisasjal kasvava metsa raadamise korraldamiseks; 2.7. rentnik kasutab kinnisasja ehitusliiva kaevandamiseks; 2.8. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega; 2.9. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise loas ja korrastamisprojektis sätestatule; 2.10. rentnik kohustub korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise teostamise ja rendileandjale katastrimõõdistamise toimiku esitamise; 2.11. rentnik peab võimaldama Riigimetsa Majandamise Keskusel kasutada Liivakarjääri kinnisasjal asuvat väljaveoteed; 2.12. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute kasutusse; 2.13. sõlmitav leping tuleb Maa-ametil registreerida riigi kinnisvararegistris. 3. Vastutus käesoleva käskkirja täitmise eest panna Maa-ameti maatoimingute osakonna juhatajale Mai Lind´ile. 4. Teha käskkiri teatavaks Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, AS-ile Tariston ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor   PIIRIPROTOKOLL Käesolev piiriprotokoll on koostatud 27. oktoober 2017 Liivakarjääri katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta. Täiendatud 23. veebruar 2018. Katastriüksuse asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Viivika Nõmberg (tegevuslitsents 431 MA-k 23.12.1997). Piiriprotokollile allakirjutavad isikud: 1. Maaomanik Eesti Vabariik, valitseja, Keskkonnaministeerium, volitatud asutus, Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja, Ida-Virumaa metskonna metsaülem Alar Süda 2. Maamõõtja Viivika Nõmberg Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud: 1. Piirinaaber Vaivara kiriku katastriüksuse omanik Farad Group OÜ kiri saadetud 30.10.2017, ei ilmunud 2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja maakorraldaja Irina Doroš Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: Piir on tähistatud 8 piirimärgiga. Piirimärkideks piiripunktides nr 1,2,3,4,5,6,7 ja 8 on metalltorud. Piir kulgeb sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti piiripunktide nr 1-2-3-4-5-6-7-8-1 vahel. Kohapeal esitatud märkused: Märkusteta Asjaosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse plaanile, milline on koostatud maamõõtja Viivika Nõmbergi poolt 27. oktoober 2017. Käesolev piiriprotokoll on koostatud ühes (1) eksemplaris Maaomaniku esindaja ..../allkirjastatud digitaalselt/… /Alar Süda/ Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja ..../allkirjastatud digitaalselt/… /Irina Doroš/ Kinnitan piiriprotokolli allakirjutamise juures viibinud isikute ning piiriprotokollile alla kirjutanud isikute isikusamasust ..../allkirjastatud digitaalselt/… /Viivika Nõmberg/  ANALÜÜSIAKT EE24000850 - Põhjavesi Tellija: Maavarauuringud OÜ Liiva tn 41 12618 Tallinn Tallinn Harju maakond Leping: Maavarauuringud 2024; Leping nr 100692 Proovivõtjad: Lelgus, M., Maavarauuringud OÜ, atest.nr. 2425/23 Proovivõtuaeg: 02.04.2024 Laborisse tulek: 03.04.2024 09:22 Analüüsi lõpp: 11.04.2024 12:58 Proovivõtukoha valdaja: Proovivõtukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kirikuküla, Kirikuküla, pk 59362 Proovi märgistus: A1271,P732,U1207,N448 Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik Ammoonium (NH4+) SFS 3032 0,18 mg/l Elektrijuhtivus EVS-EN 27888 590 µS/cm Keemiline hapnikutarve (KHTMn) SFS 3036 1,0 mg/l (permanganaatne) pH ISO 10523 7,5 Kloriid (Cl-) EVS-EN ISO 10304-1 15 mg/l Nitraat (NO3-) EVS-EN ISO 10304-1 < 0,2 mg/l Sulfaat (SO42-) EVS-EN ISO 10304-1 44 mg/l Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) EVS-EN ISO 9377-2 < 20 µg/l Fenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l o-kresool (2-metüülfenool) * STJnrU12D < 0,3 µg/l p,m-kresool (4 ja 3-metüülfenool) * STJnrU12D < 0,3 µg/l 2,3-Dimetüülfenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l 2,6-Dimetüülfenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas Kinnitas: keskkonna- ja analüütilise keemia osakonna juhataja Katri Vooro 11.04.2024 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata. Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. EAK poolt akrediteeritud katselabor L008. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest. 1/3 ANALÜÜSIAKT EE24000850 - Põhjavesi Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik 3,4-Dimetüülfenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l 3,5-Dimetüülfenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l 1-aluselised fenoolid * STJnrU12D - µg/l 2-aluselised fenoolid * STJnrU12D - µg/l 2,5-Dimetüülresortsiin * STJnrU12D <1 µg/l 5-Metüülresortsiin * STJnrU12D <1 µg/l Resortsiin * STJnrU12D <1 µg/l Bromodiklorometaan ISO 20595 < 0,1 µg/l Dibromoklorometaan ISO 20595 < 0,1 µg/l 1,2-Dikloroetaan ISO 20595 < 0,06 µg/l Diklorometaan ISO 20595 < 0,1 µg/l Tetrakloroeteen (perkloroeteen) ISO 20595 < 0,1 µg/l Tetraklorometaan (süsiniktetrakloriid) ISO 20595 < 0,1 µg/l Tribromometaan (bromoform) ISO 20595 < 0,1 µg/l 1,1,1-Trikloroetaan ISO 20595 < 0,1 µg/l Trikloroeteen (trikloroetüleen) ISO 20595 < 0,1 µg/l Triklorometaan (kloroform) ISO 20595 < 0,03 µg/l Antratseen ISO 28540 < 0,002 µg/l Atsenafteen ISO 28540 0,0026 µg/l Atsenaftüleen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(a)antratseen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(a)püreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(b)fluoranteen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(k)fluoranteen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(g,h,i)perüleen ISO 28540 < 0,002 µg/l Dibenso(a,h)antratseen ISO 28540 < 0,002 µg/l Fenantreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Fluoranteen ISO 28540 < 0,002 µg/l Fluoreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Indeno(1,2,3-cd)püreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Krüseen ISO 28540 < 0,002 µg/l * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas Kinnitas: keskkonna- ja analüütilise keemia osakonna juhataja Katri Vooro 11.04.2024 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata. Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. EAK poolt akrediteeritud katselabor L008. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest. 2/3 ANALÜÜSIAKT EE24000850 - Põhjavesi Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik Naftaleen ISO 28540 < 0,002 µg/l Püreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ISO 28540 0,0026 µg/l summa (EPA 16 PAH-i) * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas Kinnitas: keskkonna- ja analüütilise keemia osakonna juhataja Katri Vooro 11.04.2024 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata. Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. EAK poolt akrediteeritud katselabor L008. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest. 3/3  W Läbilõige I-I' E m m 44 Vaivara kiriku 44 85101:001:0390 42 42 K06 K14 38,55 K09 38,63 40 K03 Tee 40 38,06 K12 K17 37,74 0,1 Katend 0,1 36,67 0,3 37,37 38 Katend Plokk 3 aT 38 0,2 Plokk 3 aT 0,1 vt.36,36 abs m 1,5 1,5 2,3 vt.36,36 abs m Plokk 4 aT 0,4 2 2,1 36 36 1: 1,8 0,6 2,2 0,7 3,1 1: 3,5 2,2 2 2,4 34 34 4,2 32 32 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir NW SE m m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 48 Läbilõige II-II' 48 Liivakarjääri Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 51401:001:0083 46 46 Uuringuaegne maapind skond 60 0082 Keskmine uuringuaegne veetase 44 Vaivara kiriku 44 001: 85101:001:0390 1 : 2 Korrastatud nõlv ja selle nõlvus K04 va m et 42 38,64 Ladu 42 51401: Ladu Plokk 3 aT K23 Plokk 3 aT K06 K07 Kasvukiht Nar 40 Tee 38,81 38,55 38,61 40 Katend Katend 0,1 0,3 1: 0,2 0,4 2 38 38 2 0,1 1: 0,8 0,9 Ehitusliiv 1,3 1,2 1,5 1,2 2,1 36 36 Täiteliiv 34 34 Savi Liivsavi/ Saviliiv skond 60 N Läbilõige III-III' S 0082 m Vaivara kiriku m 0224 Liivakarjääri 85101:001:0390 42 51401:001:0083 42 Ladu/ katend si 001: K13 001: em et Kirikuküla II liivakarjäär Kirikuküla liivakarjäär Š-41 va m et 39,85 K14 51401: K19 36,96 40 38,63 40 85101: Š-23 Kl 38,57 0,5 Plokk 1 aT 37,71 Nar 38 0,3 Ladu Š-36 38 0,5 1: Plokk 3 aT Plokk 4 aT 0,3 35,21 2 vt.36,36 abs m 0,3 1,5 vt.36,09 abs m 36 Katend Š-14 36 4,0 3,1 Plokk 2 aT 2 4,3 34,13 1: 3,5 0,4 3,8 3,0 4,0 2,5 34 0,8 34 3,0 0,4 1,5 4,0 32 2,0 32 Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis (BK77 +0,19 m). Läbilõige IV-IV' Š-23 Šurfi number/ kaevandi number 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: W E 37,71 Suudme abs kõrgus, m m Liivakarjääri m - Kirikuküla liivamaardala Kirikuküla liivakarjääri markšeiderimõõdistamine 51401:001:0083 (varu seisuga 26.11.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3252). 40 40 0,3 Lasumi sügavus, m - Aruanne Ida - Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogilised tööde kohta Plokk 1 aT Š-39 Plokk 2 aT Š-33 Š-41 (varu seisuga 22.04.2020) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 19213). 38 37,32 Š-32 35,73 38 Katend 36,96 0,3 36,31 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 0,3 4. Korrastatud karjääri nõlv on kujutatud lõikel mõõtkavatult 1: 36 0,3 Katend 36 2 2 0,4 1: 2,5 1,5 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2,5 1,2 34 3,0 34 2,5 3,5 2,5 Lamami sügavus, m Kirikuküla - ja Kirikuküla II liivakarjäärid Geoloogilised läbilõiked 3,0 32 32 Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond I-I', II-II', III-III' ja IV-IV' 4,0 Šurfi sügavus, m Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/2 Toompuiestee 35 Tallinn 10149 0 100 200 m [email protected] H 1 : 1000 Mõõtkava V 1 : 100 Aidi Sula OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 27.05.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4794 /Allkirjastatud digitaalselt/  38,79 8' 12 K16 9 3 39,04 38,93 35,93 0,3 39,19 39,45 2,7 40 Kellasalu 38,49 Alus 4. 85101:001:0291 39,59 39,52 Alus 3. 6586600 39,64 39,17 Alus 2. 11 39 K15 0,2 40 7' 39,69 41 Klemetsi 39,77 3,6 Alus 1. 37,63 39,71 35,89 38 40 Veeru tee T2 40,83 39,46 39 85101:001:0224 Vanaköstri 38 39,82 85101:001:0838 õu I II 10 6' 39,38 39,16 40,24 41, 38,40 kask, saar, hall lepp 40, 39,35 38,83 38,19 39,93 23 38,15 38,61 38,33 85101:001:0131 (üksikpuudena) 0,28 04 02 39 39 37,33 39,68 40 kask, mänd, hall lepp 15 42,16 37,82 37,51 37,52 42,21 5' 42 H 4 (üksikpuudena) 0,15 41,89 38 40,06 39,45 0 37,39 38 , 39,49 Geodeetiline punkt nr 7764 40,00 39 1' 1 38,92 40,07 38,17 38,67 38,38 2 5 2' 42,18 K13 0,5 39,83 37,29 I I38 Katend H 39,85 39,86 39 9 3,5 38,09 39,09 35,85 40, 3 37 37,24 37,53 7, 7 39, 39,24 38,53 K05 38,17 K10 0,2 0,1 2 K11 6 39,10 55 36,24 37,31 0,3 40,45 40,12 38,63 0,46 kask, mänd, hall lepp 15 0,3 Savi 40,37 39,13 70 37,45 38 38,36 38,17 39,59 0,64 39 38,28 0,91 41,46 37,51 0,1 (üksikpuudena) 0,15 0,2 38,70 40 37,82 K04 0,1 39,59 39,29 70 , 1,5 85101:001:0853 K17 0,4 01 37,36 37,21 3 36,90 41,85 42 37,82 37 N , 38 38,64 42,28 ,0 41,66 38,61 K11A 39 38,92 37,37 1,8 I' 79 0,1 H 38,29 36,66 38 , 39, 38 38 38,24 8 kr 37 37,34 37,32 7 39,51 35,17 41 39,48 4,0 39 40,24 67 38,71 37,81 39,51 Ladu 4 37,30 end 38,81 39 K23 0,00 37,80 37,02 39,00 39,67 38,38 ,22 39,80 Vaivara kiriku mälestuskivi 3 3' 4' 38,76 37,41 Kat 35,63 38,59 38,81 37.69 37,79 37,24 37,20 38,68 41,90 0,2 39,57 0,00 0,238,01 38,40 K14 39, 1,6 2,11 38 37,34 40,54 37,65 37,24 37,57 37,50 37,43 38,92 41,71 38,63 49 11 40,05 39,34 37,19 36,64 0,6 37,28 , 14' 19 37.40 0,44 37,24 kask, saar (üksikpuudena) 23 35,53 39,33 39 37 36,23 39,33 Ladu 37,65 37,63 0,28 37,64 41 37,70 37,30 40,06 37,26 37,52 41,46 37,27 37 3 K22 , 0 Ladu 37,61 37,21 9 15 37,28 ,4 mänd, kask, hall lepp 37,28 39 39,74 0,53 7 0,18 36,95 36,97 0,3 38 39,09 K12 0,1 ,3 37,64 0,00 37,77 38,26 1 K09 11 37 37,29 1,42 37,98 37,60 , 36,67 0,5 2,8 39 37 36 37,01 38,24 26.04.2024 37,19 41,30 37,34 36,20 ,2 38,06 37 37,27 37,65 38,64 37 40 37.40 38,27 36,07 Kaardileht nr 6533 Sillamäe 2 37,60 2,24 37,60 37 37,87 Ka Ladu 1 37,70 1,05 ,0 Vaivara 37,83 kiriku 36,56 38,16 37,33 Vaivara kiriku ,3 36,81 37,04 39,63 9 7 37,37 37,28 t 38,58 38,34 3 40,35 en 3 39 36, 0 37,04 38 36 38,18 85101:001:0390 38,34 0,1 85101:001:0390 , 37,38 d 11 36,63 kask, mänd, hall lepp 15 9 39,77 35,66 36,16 38,14 38,09 8 37 37,15 0,15 , 36,61 37,42 39,45 1,4 36 2,20 38 37,87 38,40 36,98 K06 37,72 38,14 37,21 37 39,58 39, 38,47 38 37,34 36,27 6586400 37,14 37,54 36,93 Plokk 4 aT 25 nn 37,89 37 38,55 38,40 pi 40 36,95 36,50 38,65 , 08 39 0 37,05 36,75 38,12 37 , 36,84 Plokk 3 aT 40,90 0 nn 36,82 39,39 38,63 , pi 37,15 35 37,98 3 38, 38,37 37,78 5, 0 1,8137,37 0 , 36,43 38 37,17 37,07 37 36,61 35,39 96 37 37 38,34 36,42 37,38 37,43 40,15 39,59 36,55 37 70 36,28 38,08 37,77 0,1 37,29 36,77 38,40 37,41 37 26.04.2024 8 37, 3 37, 36,98 37,19 36,38 36,48 37,31 3 38,59 7 37,16 37,57 1,4 39,47 77 0 39,54 3 39,48 36, 3,13 35,88 7 37,18 337,93 8 kask, saar (üksikpuudena) 23 37,49 37,48 15 0,28 39 38,14 38,61 36,93 39,42 36,80 35,54 35,27 38 37,71 37,71 37,68 36,76 37,78 37,14 1,65 38,18 37,89 13 39 37,60 K03 37 37, 83 38,75 K08 36,75 0 , , 37,16 K20 54 , 0 1 38,82 K18 37 38 17 34,86 34,73 35, 37,74 Š-1 K1938,39 0,5 36 36,11 36,06 37,29 40,29 37,78 37,27 0,2 36,32 36,42 37,06 0,1 37,48 38,34 0,3 2 38 37,38 37,57 36,48 37,17 33,54 0,2 39,27 0,2 37,62 36,76 39,87 38,57 3,3 36,83 36,69 37 36,29 1,42 36,27 0,8 1,0 39,59 34,83 1,7 35,29 4,035,7335,91 Katend 37,34 36, 67 35,96 39,36 39,21 38,26 36,71 36,52 36,65 35,19 37,390,4 34,77 Š-8 38,27 37,77 37,90 38,33 34,85 37,98 36,74 Š-31 Š-9 39,46 37,20 39 36,86 36,97 0,1 36,49 Š-10 34, 36,73 2' 37 37 38,29 Š-30 0,3 36,40 37,91 , 36,51 I 37,61 36,74 36,61 44 37,42 36,67 37,76 0,00 35,13 Š-11 35,87 38 0,5 37,01 36,59 36,34 0,2 38,37 38,70 11' 10' 14 1' 36,75 39,18 0,00 0,3 0,00 35,68 37,10 0,0 0 3 36,14 0,2 36,08 37,33 0,00 35,02 ,8 37,68 38 37,93K07 36,95 3 1,3 Katend 34,83 34,67 0,2 37 35,54 36,77 36,43 36,38 7 36,18 36,62 2,8 0 35,93 1,2 35,02 37,37 35,49 38,61 6, 3 35,83 35,75 35,60 35,23 0,3 Katend 36,35 0,97 35,35 38 37,71 0,1 Narva metskond 60 36,31 36 ,99 36,29 Mudane 35,94 35,79 36,13 35.31 9' 34,80 34,52 37,78 37,92 38,21 0,8 36,55 36,55 51401:001:0082 23 355 , 38 36,09 36,85 35,79 0,00 35,43 I I' , 38,39 35,81 64 36,29 vt 36,08 35,86 36,32 36,76 38,18 41,76 37,63 36,36 36,17 Katend 35,44 0,04 35,28 34,88 34,68 36,40 35,49 26.04.2024 38,23 36,41 37,80 0,00 58 37,35 37,98 36,89 21 Plokk 1 aT 35,24 37, 35,29 38,05 35,79 35,19 0,00 K21 38,06 35,99 36, 34,89 Katend 34,73 3 0,1 35,24 6 37 36,13 0 , 51 37,16 38,49 36,55 36,5335,95 0,09 35 38,11 Plokk 2 aT 37, 34.86 0 37,92 36,22 36,23 36,51 38,07 34,67 0,9 37,41 35,70 35,02 37,49 35,30 35, 35,18 38 37,0 38 37,74 35 , 97 19 37,11 35,26 0,55 ,98 36 35,40 ,5 37,85 0 36,31 37,30 36,15 34,93 nn ,23 35,94 Tiik 0,68 35,98 Katend pi 38,01 35 kr Katend 35.34 35,81 0,00 36,69 3 8 ,7 16 35,95 18 Š-39 35.37 Š-32 34,79 0,02 3 Katend 35,07 3 3 0,3 35,18 35,72 0,3 Š-41 37,73 36,18 6, 1 35,75 3 36,31 34,72 51 K01 IV 37,32 35,90 Š-33 34,85 38 38,75 37, 35.40 36,00 2,2 0,3 1,2 34,81 0,4 IV' 99 38,83 36,96 ,0 37,75 38,52 37,77 34,82 35,35 5 , 35, 3 36,02 35,73 Ka 6 36,61 34 2,2 0,00 , 38,42 0,1 36,59 36,43 0,00 0,00 0,8 Katend 17 3 34,46 t 0 8' 35,85 3' en 8 37,66 36,42 35,06 34,53 ,1 36,04 - 0 6586200 K02 d 37 35,96 34.77 36,78 35,47 34.60 35.61 37,10 0,6 37,14 Katend 34,93 Liivakarjääri Tiik Katend 35,42 35,58 37,25 35,72 Š-2 36,77 35,97 K02A 34,85 1,8 36,30 36,68 34,85 Kooritud 34,97 34,65 65 0,2 36,92 35,68 51401:001:0083 34,64 36, 35,36 36,93 37,961,74 0,4 35,14 35,96 37,90 37,58 2,41 0,27 37 d 0,6 16 0,77 Š-40 36,87 34,77 0,02 , e t n 78 34,74 0 Ka 36,29 34,77 Katend - 37,10 , Š-16 0,3 36.71 37,12 37,41 35, 36,56 34,97 35 Š-24 37,71 35,92 34.67 36,75 34,73 34,51 35,27 37,28 0,2 37,48 0,2 3,2 36,33 Š-23 37,35 0 Ladu Ladu 34,21 37,68 36,80 37,29 36,38 1,8 0,3 34,69 34,68 36 0,3 35,48 37,71 37 35,12 38,72 37 12' 36,14 2,7 34,70 ,82 37,26 17 Ladu 34,71 4 13' 18 36,37 2,29 37,10 36,41 34,16 Š-34 35,53 35,43 37,07 13 37,21 36,88 0,4 Š-18 5 0,8 , 35,50 37,03 1,70 35,54 40 35,22 34 0,5 34,38 ,44 36,95 Ladu 36,27 36,12 34,64 0,5Kruus Ajavahemikul 22.04.2020 - 26.04.2024 37,22 2,16 2,04 33,08 35,75 Ladu 34,36 kaevandatud maavaravaru ala 35,75 36, 36,68 74 , Katend 36,00 36,71 37 36 36,92 Katend 45 , Š-37 35,21 36,51 34,63 3 1,0 Š-38 34,06 4' Tagasitäidetud ala 36,00 Š-36 35,20 36,04 35,37 0,5 34,83 Tiik 34,50 0,5 36,11 0,4 1,0 35,21 Katend 34,36 8 34,61 0,4 34,19 33,97 03 Katend 36, Kruus 34,41 7' 34,19 7 6 Veehaarde sanitaarkaitseala Š-3 34,49 1,0 33,86 37,21 Š-14 Narva metskond 60 Š-12 34,34 1,0 34,32 0,4 35,21 36,26 0,8 Š-13 6' 33,74 34,13 51401:001:0082 1,2 1,0 0,0 Elektripaigaldise kaitsevöönd 34,26 34,81 0,0 5'33,73 I 33,94 33,81 II 34,07 ' 34,28 34,50 34,42 34,30 Geod.märgi kaitsevöönd 6586000 33,95 718600 718800 719000 719200 719400 K-02 Kaevandi nr 0,3 Katendi paksus, m 49,50 Suudme abs kõrgus, m 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 40,70 Lamami abs kõrgus, m Kirikuküla liivakarjääri Kirikuküla liivakarjääri Kirikuküla II liivakarjääri Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise piiripunktide mäeeraldise teenindusmaa mäeeraldise piiripunktide mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid koordinaadid piiripunktide koordinaadid 1 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1' Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Märkused: 1 6 586 320,31 719 124,20 1' 6 586 322,82 718 970,32 1 6 586 524,92 718 344,06 1' 6 586 524,87 718 323,99 2 6 586 316,03 719 386,76 2' 6 586 315,49 719 420,07 2 6 586 525,69 718 662,61 2' 6 586 526,32 718 925,59 3 6 586 212,87 719 434,58 3' 6 586 207,49 719 470,13 3 6 586 468,23 718 675,69 3' 6 586 467,36 718 927,23 1 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 4 6 586 132,15 719 361,77 4' 6 586 107,25 719 379,71 4 6 586 476,64 718 798,17 4' 6 586 468,76 719 013,09 3. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 5 6 586 087,33 719 259,14 5' 6 586 045,60 719 222,42 5 6 586 526,10 718 831,40 5' 6 586 544,70 719 006,16 1' 4. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.04.2024. Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 6 586 076,62 719 221,78 6' 6 586 055,66 719 102,72 6 6 586 526,32 718 925,59 6' 6 586 550,14 719 093,72 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 7 6 586 085,81 719 183,89 7' 6 586 077,39 719 067,19 7 6 586 467,36 718 927,23 7' 6 586 574,28 719 097,25 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 24.05.2024); 8 6 586 091,05 719 109,36 8' 6 586 214,66 719 065,02 8 6 586 468,76 719 013,09 8' 6 586 650,01 719 223,16 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 24.05.2024); 9 6 586 096,73 719 099,07 9 6 586 544,70 719 006,16 9' 6 586 316,03 719 386,77 Maardla piir (asendiplaanil) Vaivara kirku - Maa-ameti maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.02.2024); 10 6 586 105,31 719 098,65 Pindala 9,62 ha 10 6 586 550,14 719 093,72 10' 6 586 322,82 718 970,32 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 85101:001:0390 - Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri markšeiderimõõdistamine (varu seisuga 26.11.2020) 11 6 586 113,88 719 098,23 11 6 586 574,28 719 097,25 11' 6 586 325,43 718 810,28 Geoloogilise läbilõike joon (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3252); 12 6 586 129,05 719 115,85 12 6 586 650,01 719 223,16 12' 6 586 333,77 718 734,26 I I' 4 - Ida-Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogilised tööd (varu seisuga 22.04.2020) 13 6 586 135,74 719 111,09 13 6 586 316,03 719 386,77 13' 6 586 163,38 718 624,08 1 Maapinna samakõrgusjoon, m (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 19213). 14 6 586 147,22 719 094,23 14 6 586 322,82 718 970,32 14' 6 586 155,45 718 493,29 41 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 6. Suurtükialused 2 ja 4 on plaanile märgitud vastavalt Tariston AS poolt saadud koordinaatidele. 15 6 586 155,61 719 090,99 15 6 586 325,43 718 810,28 15' 6 586 467,57 718 319,43 Alused 1 ja 3 on plaanile märgitud tuginedes omavalituse keskkonnaspetsialisti Jaan Metsise 16 6 586 164,05 719 096,52 16 6 586 348,23 718 715,69 Hoideterviku alumine piir (ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga) 07.07.2021 tellijale saadetud kirjale. 37,38 17 6 586 168,01 719 119,06 17 6 586 238,23 718 615,69 Pindala 24,96 ha Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 26.04.2024 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 18 6 586 179,23 719 114,42 18 6 586 162,06 718 602,25 2,39 Kasuliku kihi jääkpaksus, m 19 6 586 202,39 719 112,83 19 6 586 156,79 718 515,43 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 20 6 586 214,01 719 120,28 20 6 586 472,02 718 339,85 Puurkaev kaitsevööndiga Kirikuküla - ja Kirikuküla II liivakarjäärid Mäetööde plaan 21 6 586 238,30 719 148,35 22 6 586 258,91 719 158,82 Pindala 22,57 ha Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond seisuga 26.04.2024 23 6 586 274,62 719 163,08 Suurtükialus 24 6 586 290,62 719 152,13 Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 1/2 25 6 586 302,37 719 146,89 Vaivara kiriku mälestuskivi Toompuiestee 35 Tallinn 10149 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 Pindala 6,07 ha 0 100 200 m Aidi Sula OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 27.05.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4794 /Allkirjastatud digitaalselt/  OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) Töö nr 24/4794 Tallinn 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 2 Kinnitan: Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Kaevandatud maavaravaru arvutas: Peeter Koll /allkirjastatud digitaalselt/ Markšeider, tase 6 Kutsetunnistus nr 202663 Aidi Sula /allkirjastatud digitaalselt/ Markšeider OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 4 2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS .................... 5 2.1 Karjääri asukoht ..................................................................................................... 5 2.2 Geoloogiline uuritus............................................................................................... 5 3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS . 7 4. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................... 9 TEKSTILISAD 1. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (lisa 1) GRAAFILISED LISAD 1. Mäetööde plaan M 1 : 2 000 (graafiline lisa 1/2) 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’, II - II’, III - III’ ja IV - IV’ M hor 1 : 2 000, M vert 1 : 200 (graafiline lisa 2/2) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 4 1. SISSEJUHATUS AS Tariston kaevandab Kirikuküla liivamaardlas (registrikaardi nr 0945) Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride mäeeraldistel Keskkonnaameti poolt 05.07.2017. a ja 30.07.2021 antud maavara kaevandamise lubade L.MK/329486 ja KL-512383 alusel ehitus – ja täiteliiva. Kaevandamisluba Kirikuküla liivakarjääris kehtib kuni 04.07.2027. a. ja Kirikuküla II liivakarjääris kuni 30.07.2029. Kirikuküla liivakarjääriga on seotud Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2, mäeeraldise varu loa vormil on 89,745 tuh m3 millest kaevandatav on 88,745 tuh m3. Kirikuküla II liivakarjääriga on seotud Kirikuküla liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 4. Ehitusliiva varu maavara kaevandamise loal on 240 tuh m3 (kaevandatav 231 tuh m3) ning täiteliiva varu 166 tuh m3 (kaevandatav 162 tuh m3). AS Tariston tellimusel tegi kaevandatud maavaravaru arvutuse ja markšeiderimõõdistuse Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjäärides OÜ Inseneribüroo STEIGER. Välitööd tegi 26.04.2024. a geodeet Arles Tehu ja hilisemad kameraaltööd tegid Aidi Sula ja Peeter Koll. Mäetööde plaani ja varuarvutuse aluseks on 26.11.2020 markšeiderimõõdistus ning 2020. a markšeiderimõõdistuste andmed. Markšeiderimõõdistamine Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjäärides tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega, seadmega CHCNAV i83 GNSS ja fotogramm-meetriliselt seadmega DJI Mavic 3E RTK. Veekogude põhjade mõõdistamiseks kasutati ühekiirelist kajaloodi Ohmex Sonarmite BTX. Mõõdistusandmed töödeldi väliarvutis L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi, kõrgused EH2000 süsteemi (Balti 77 + 0,19 m). Lähtekoordinaadid ja kõrgused − Trimble VRS Now püsijaamade võrk. GNSS vastuvõtuseadet kontrolliti kohaliku geodeetilise võrgu punktil 10826. Kontrollmõõdistamistel saadud tulemuste erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud punktide suhtes on esitatud lisas 2. Käesolevas seletuskirjas esitatakse materjalid Kirikuküla liivakarjääris ajavahemikul 26.11.2020 – 26.04.2024 ja Kirikuküla II liivakarjääris ajavahemikul 22.04.2020 – 26.04.20204. a kaevandatud maavaravarude ja jääkvarude arvutuse kohta. Lisatud on mäetööde plaan mõõtkavas 1 : 2 000 (graafiline lisa 1/2) ja geoloogilised lõiked mõõtkavas horisontaalne 1 : 2 000 ja vertikaalne 1 : 200 (graafiline lisa 2/2). Markšeiderimõõdistamine ja varu arvutus on tehtud vastavuses maapõuesedusega ja keskkonnaministri 05.04.2011. a määrusele nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ ning majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusele nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 5 2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS 2.1 Karjääri asukoht Kirikuküla (9,62 ha) ja Kirikuküla II (24,96 ha) liivakarjäärid asuvad Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna territooriumil Hundinurga külas riigi omandisse kuuluval Liivakarjääri (katastritunnusega 51401:001:0083) ja eraomandis oleval Vaivara kiriku (85101:001:0390) katastriüksustel. Mäeeraldised külgnevad läänes, lõunas ja idas Narva metskond 60 (51401:001:0082) katastriüksusega, põhjast Vanaköstri (85101:001:0131), Savi (85101:001:0853), Klemetsi (85101:001:0224) ja Kellasalu (85101:001:0291) katastriüksustega. Lähim hoone paikneb Savi kinnistul (85101:001:0853), mäeeraldise piirist 40 m kaugusel. Kirikuküla liivakarjääri teenindusmaa lääneosas asub 2019. aastal rajatud puurkaev (tunnus: PRK0059362), mille hooldusala raadius on 10 m, ning teenindusmaa lõunaservast ~25 m kaugusel kulgeb kõrgepinge elektriõhuliini Balti–Allika kaitsevöönd (KPO väline tunnus: L069). Kirikuküla II liivakarjäärist põhjas asub alla 1kV elektriliin AJ-182 F2 (KPO väline tunnus: 150136464). Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldisel asub geodeetiline polügonomeetria märk nr 269. Märgi võib vajadusel Maa-ameti loal likvideerida ja asendamine ei ole vajalik. Mäeeraldisel asub Vaivara kiriku mälestuskivi, mis tuleb kaevandamise ajaks teisaldada. Kaevandamine on keelatud mäeeraldisel alal, mis kattub militaarpärandiga (suurtükialused). 2.2 Geoloogiline uuritus Kirikuküla liivakarjääris moodustab katendi mullakiht koos turbakihiga (karjääri ida- ja lõunaosas) paksusega 0,2 - 1,0 m. Kasulik materjal on seotud ida-läänesuunalise mõhnaga, kus kasuliku kihi moodustab kruusakas liiv, kohati kruus ning eriteraline (väga peene kuni jämedateraline) liiv. Kasuliku kihi paksus mäeeraldise piires ulatub uuringukaevandite andmetel kuni 3,2 meetrini (Š-40). Geoloogilise uuringu tulemusel moodustatud varuplokkide piires kõigub kasuliku kihi kogupaksus vahemikus 0,5 - 3,2 m. Suuremad kasuliku kihi paksused on esindatud varuploki keskosas. Kirikuküla liivakarjääri piires on kasuliku kihi lamamiks hall väga sitke savi. Lamami pealispinna abs kõrgus mäeeraldise piires jääb abs kõrgus 34,2 - 36,2 m vahemikku. Kirikuküla liivakarjääri geoloogilise uuringu käigus rajatud šurfides avanes põhjavesi abs kõrgustasemel mäeeraldise piires 34,7 - 36,5 m, keskmiselt 35,29 m. Veepealse ja veealuse varu piiriks on arvestatud geoloogilise uuringuga veekogudes mõõdetud ja stabiliseerunud veetasemete (35,9 m ja 36,2 m) keskmine abs kõrgus (36,09 m). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 6 Kirikuküla II liivakarjääris moodustab katendi kohati turbane mullakiht paksusega 0,1– 0,6 m (keskmine 0,24 m). Kasuliku kihi moodustab peene- kuni keskmiseteraline liiv, milles täheldati kohati kruusakamaid või savikamaid kihte. Ala idapoolses osas on liiv veidi ühtlasema sorteeritusega ja massiivsem, kuid lääneosas on materjal pigem sõmer. Kasuliku kihi paksus jääb vahemikku 0,5–4,0 m (keskmine 1,8 m). Maavara lamamiks on hall kuni sinakashall sitke savi ja paiguti ka saviliiv või liivsavi. Lamami pealispinna kõrgused avati kõrgusvahemikus 33,54–38,42 abs m. Ala edelaosas, kaevandi K01 lähistel tõuseb lamami pind otse katendi alla ja kasulikku kihti seal ei levi. Samuti avaneb lamam vahetult kasvukihi all ala põhjapoolses servas madalama reljeefiga aladel, sh seal, kus varasema kaevandamise käigus on maavara ammendunud. Kirikuküla II liivakarjääri alale rajatud kaevandites mõõdeti veetase kõrgustel 35,25– 37,56 abs m (keskmine 36,36 abs m). Valdavalt avati põhjavesi lamami pinnal, kus savikad setted on veepidemeks. Mõnes kaevandis (K03 ja K17) avanes vesi aga lamami pinnast oluliselt kõrgemal veesoonena, mida ei saa arvestada kaevandamise järgse veetaseme prognoosimisel. Võttes arvesse, et loodusliku maapinna kõrgused taotletavast Kirikuküla II liivakarjäärist nii läänes, lõunas kui ka kagus on mitmel pool taotletava ala lamamist madalamal, võib eeldada, et kaevandamisjärgne keskmine veetase on oluliselt madalamal kui geoloogilise uuringu käigus kaevandites mõõdeti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 7 3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS Kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru arvutus on tehtud arvutiprogrammiga MicroStation PoverCivil V8i. Kaevandatud maavaravaru leidmiseks on kasutatud Kirikuküla liivakarjääri 26.11.2020. a, Kirikuküla II liivakarjääri 22.04.2020. a ja mõlema karjääri 26.04.2024. a markšeiderimõõdistuste andmetest koostatud pinnamudeleid. Kaevandatud maavaravaru kogus on saadud karjääride kahe pinnamudeli vahena. Vastavalt arvutustele on ajavahemikul 26.11.2020 – 26.04.2024. a Kirikuküla liivakarjäärist kaevandatud maavara pindalalt 0,0 ha kogumahus 0,00 tuh m3. Kirikuküla II liivakarjääris on ajavahemikul 22.04.2020 – 26.04.2024. a kaevandatud plokist 3 maavara pindalalt 5,5 ha kogumahus 28,92 tuh m3. Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kogused on toodud tabelis 3.1 ja Kirikuküla II liivakarjääri jääkvarud tabelis 3.2. Tabel 3.1 Kirikuküla liivakarjääri varud seisuga 26.04.2024. a Bilansiline Kaevandatav Jääkvaru jääkvaru jääkvaru Deklareeritav Plokk Kasutusala 26.04.2024, seisuga 26.04.2024, kogus, tuh m3 tuh m3 18.06.2024, tuh m3 tuh m3 Plokk 1 ja 2 aT täiteliiv 46,54 45,54 46,54 0 KOKKU 46,54 45,54 46,54 0 Tabel 3.2 Kirikuküla II liivakarjääri varud seisuga 26.04.2024. a Bilansiline Kaevandatav Jääkvaru jääkvaru jääkvaru Deklareeritav Plokk Kasutusala 26.04.2024, seisuga 26.04.2024, kogus, tuh m3 tuh m3 18.06.2024, tuh m3 tuh m3 Plokk 3 aT ehitusliiv 211,08 202,08 219,98 8,90 Plokk 4 aT täiteliiv 166,00 162,00 160,32 -5,69 KOKKU 377,08 364,08 380,30 3,21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 8 Ajavahemikul 22.04.2020 – 26.04.2024 ei ole Kirikuküla liivakarjääris ja Kirikuküla II liivakarjääris väljaspool mäeeraldist maavara ega arvele võtmata kivimit või setendit looduslikust olekust välja viidud. Kirikuküla II liivakarjääris on ajavahemikus 22.04.2024 - 26.04.2024. a kaevandamisega rikutud 7 ha maapinda, millelt on eemaldatud 13,2 tuh m3 katendit. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 9 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ida-Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogilised tööd (varu seisuga 22.04.2020), OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 19213 2. Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri markšeiderimõõdistamine (varu seisuga 26.11.2020), OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3252 3. Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks, 2020, OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 20096 4. Keskkonnaministri 05. aprilli 2011. a määrus nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ 5. Majandus- ja taristuministri 10. mai 2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 10 LISA 1 TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI Töö nr: 24/4794 Objekt: Kirikuküla - ja Kirikuküla II liivakarjäär Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Katastriüksuse nimi: Liivakarjääri ja Vaivara kiriku Katastriüksuse tunnus: 51401:001:0083 ja 85101:001:0390 Katastriüksuse pindala: 9,62 ha ja 48,15 ha Mäeeraldise pindala: 6,07 ha ja 22,57 ha Määeraldise teenindusmaa pindala: 9,62 ha ja 24,96 Töö tellija: AS Tariston Töö läbiviija: Arles Tehu Kameraaltööd: Aidi Sula, Peeter Koll Töö teostamise aeg: - Välitöö 26.04.2024 - Kameraaltöö Juuni 2024 Mõõdistamise eesmärk: Situatsiooni mõõdistamine ja mäetööde seisu fikseerimine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus Kasutatud instrumendid: CHCNAV i83 GNSS Horisontaalne mõõtetäpsus ± 8 mm + ppm, vertikaalne ± 15 mm + ppm) Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg 10826 6581563,236 540773,400 44,231 Kontroll 1 6581563,227 540773,388 44,217 26.04.2024 Erinevus -0,009 -0,012 -0,014 Kontroll 2 6581563,250 540773,392 44,223 26.04.2024 Erinevus 0,014 -0,008 -0,008 Plaani mõõtkava: M 1 : 2000 Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) Aidi Sula Markšeider 01.07.2024  37,71 37,68 36,76 36,80 35,54 39 38,18 38 37,60 I 37,17 37 Vaivara kiriku 38,82 34,86 34,73 36,42 K20 0,1 AS Tariston ,0 37,48 38,34 38 85101:001:0390 K1938,39 35,0 37,06 36 1,0 37,38 37,57 0,5 Kirikuküla II liivakarjäär 36,48 plokk 4 TL aT 35,96 39,59 39,87 38,57 36,69 Š-31 38 34,77 3,3 38,26 36,71 36,65 K18 35,29 1 39,36 39,21 38,27 KL-512383 37,77 36,52 36,83 0,3 35,19 35,13 34,83 1,7 2 34,83 2 0,3 34,85 36,49 39,46 38,29 37 36,67 36,51 0,0 1 37 37,01 36,59 36,34 36,75 Š-30 0,3 0,2 Š-9 35,68 35.43 Š-10 Katend 35,02 Š-11 0,2 0,2 36,08 37,33 1,2 34,67 36,38 37 39,18 35,93 35.89 (23.02.2026) 37,10 35,54 1,3 35,02 36,62 2,8 36,0 (23.02.2026) 35,83 35,75 35,23 0,3 36,18 35,60 34,52 36 ,9 36,29 25 Mudane 35,79 35.44 35.31 34,80 9 35,94 36,13 35.64 (23.02.2026) 24 35,79 (23.02.2026) 36,29 36,17 35,81 34,88 Katend 35,28 34,68 36,36 36,40 35,44 36,41 35,49 Eesti Geoloogiateenistus 23 35,24 Lääne- ja Ida-Virumaa 35,79 35,99 K-5 35,19 34,89 Katend 34,73 ehitusmaavarade 22 36,13 36,53 35,95 36,38 0,0 35,0 35,24 üldgeoloogiline uurimistöö 36,55 36,22 36,23 36,51 35,70 35,08 1,3 YGUL/523069 35,02 35,30 35 35,26 35,18 ,97 37,11 KIRIKUKÜLA 36 35,40 K-3 36,15 LIIVAMAARDLA ,2 3 21 35,94 Tiik Š-32 34,93 35,85 Katend Š-39 35.34 plokk 1 TL aT 35,98 34,79 35,07 35,95 36,31 34,75 37,32 0,3 Š-41 plokk 2 TL aT Š-33 0,3 35.37 34,81 Katend II 34,82 35,18 36,96 35,72 36,1 2,2 35,73 36,18 3 35,75 34,46 35,902,2 34,72 3 0,4 34,85 36,00 34,53 0,0 35,99 20 0,3 0,8 8 35,35 36,02 19 36,59 36,61 36,42 35,06 36,43 36,04 35,85 plokk 2 TL aT 1,2 1,1 II´ Katend 3 35,96 36,78 35,47 34.77 34.60 34,93 Katend 35,42 Tiik 35,72 36,77 35,97 Liivakarjääri 36,30 Kooritud 36,68 34,85 34,65 34,97 51401:001:0083 36,92 35,68 36,65 36,93 34,64 35,36 AS Tariston 18 35,96 36,87 K-2 34,77 Š-40 Kirikuküla liivakarjäär 36,20 0,0 36,29 34,77 Katend 36,56 Š-16 17 37,71 0,3 L.MK/329486 ,0 36.71 34,97 16 35,92 35 34,21 3,2 36,75 34,50 1,7 34,73 34.67 34,51 37,48 36,33 37,35 0,2 Ladu 35.20 35,48 36,80 0,3 (23.02.2026) 35.22 1,8 Ladu Š-23 (23.02.2026) 34,69 34,68 15 38,72 37,71 2,7 34,70 K-2 0,1 37,26 14 37,10 36,37 Ladu 34,71 0,1 36,41 35,87 1,1 35,53 K-1 35,43 34,16 36,88 36,70 1,9 34,67 0,4 13 37,21 Š-18 0,8 37,03 34,70 0,5 Katend 12 36,95 34,38 Ladu 36,27 36,12 Š-34 4 0,5 Kruus 37,22 35,54 33,08 K-4 11 Ladu 34,36 35,75 34,64 35,75 36,3 36,68 ,74 Katend 36,00 0 10 20m 36,0010 0,0 7 36 LEPPEMÄRGID 36,92 34,90 4 1 cm Liivakarjääri 51401:001:0083 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 9 1,1 35,21 36,51 34,63 Š-37 34,06 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, 1,0 35,20 36,04 KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA ja KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 1 35,37 36,00 Tiik piiripunkt ja piiripunkti number 0,5 8 34,83 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6533 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise Š-38 0,4 34,50 0,5 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 34,36 36,11 7 Š-36 0,4 Katend 34,19 33,97 1,0 Katend 5 36,03 number Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise ja 7 Kruus 34,61 35,21 selle teenindusmaa piir 6 34,41 Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi 34,19 piir 34,49 Kirikuküla liivamaardla varuplokkide piir 33,86 (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) 34,34 6 Narva metskond 60 Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 34,32 Š-14 51401:001:0082 0,4 0945) piir 33,74 5 34,13 0,0 I I' Geoloogilise läbilõike joon OÜŠ-13 1,0 Inseneribüroo Steiger kaevandid, 2016 (EGF 8752): 33,73 34,81 36 Maapinna samakõrgusjoon Š-18 0,0 33,94 36 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon Nõlvaterviku alumine piir34,50 33,81 34,38 33,08 0,8 0,5 Kaevandi nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m34,28 Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m 34,07 I´ Elektripaigaldise kaitsevöönd OÜ34,42 J. Viru Markšeideribüroo kaevandid, 2020 (EGF 9375): 34,30 Puurkaevu PRK0059362 hooldusala K-1 Kaevandi nr 33,95 0,1 Katendi paksus, m KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA 34.61 36,70 Suudme abs kõrgus, m Veekogude veetaseme absoluutne kõrgus Kasuliku kihi paksus, m (0945) (23.02.2026) 1,9 Lamami abs kõrgus, m (m) ja mõõtmise aeg 34,70 719000 719400 KIRIKUKÜLA AS TARISTON Märkused: LIIVAKARJÄÄR 1. Plaani koostamisel on kasutatud "Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri markšeidermõõdistamine (varu seisuga 26.04.2024)". OÜ Inseneribüroo Steiger IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA töö nr 24/4794. KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 2. Geodeetilised mõõdistustööd tegi 26.04.2024 OÜ Inseneribüroo Steiger. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 03.2026 1 3 1:1000 2026-035 6. Plokk 1 TL aT asub abs. kõrgusel 36,1 m.  Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´ LEPPEMÄRGID Liiv Ladu/katend NW AS Tariston NE AS Tariston S E AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär Kirikuküla liivakarjäär 43 L.MK/329486 43 L.MK/329486 Kirikuküla II liivakarjäär Huumus (muld) Liivsavi 42 KL-512383 Liivakarjääri 42 Liivakarjääri 51401:001:0083 51401:001:0083 Vaivara kiriku Š-23 Kaevandi nr 41 85101:001:0390 Š-41 41 Narva metskond 60 37,71 Suudme abs kõrgus, m 51401:001:0082 Kihipinna sügavus 40 36,96 40 maapinnast, m 0,3 K19 Š-23 39 38,57 39 plokk 1 TL aT 37,71 Š-39 1,5 plokk 1 TL aT Š-41 Š-33 Veetaseme abs kõrgus, m Š-36 plokk 2 TL aT 35.01 38 Ladu 38 37,32 16.12.2016) Mõõtmise kuupäev 0,5 36,96 Š-32 35,73 0,3 35,21 Katend 3,0 37 plokk 4 37 0,3 36,31 plokk 2 TL aT TL aT 35.89 (23.02.2026) 0,3 0,3 1,5 Kaevandi sügavus, m Š-14 4,0 1:2 36 35.64 (23.02.2026) 35.21 35.01 36 35.02 35.64 (23.02.2026) 34.86 35.64 (23.02.2026) 0,3 35.01 Katend 34.86 (23.02.2026) (19.02.2016) 16.12.2016) plokk 2 TL aT Katend (19.02.2016) (19.02.2016) (19.02.2016) 35.21 (23.02.2026) 34,13 0,4 1:2 Liivakarjääri 35 0,4 35 1:2 34.73 51401:001:0083 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 34.51 3,8 2,5 1,5 (19.02.2016) 2,5 3,0 (19.02.2016) 33.83 34 4,0 0,8 34 2,5 1,2 Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir (16.02.2016) 3,0 1,5 0,4 3,0 2,5 Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 4,0 3,5 33 33 2,5 Maavaravaru plokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (35,3 m abs) 32 32 33.83 2,0 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg (16.02.2016) 35.21 Karjääri moodustunud tiikide veetaseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg (23.02.2026) Uuringupunktide Uuringupunktide 132 62 73 42 53 110 66 vahekaugus (m) vahekaugus (m) 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur AS TARISTON IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 03.2026 2 3 Mv 1:1000 Mh 1:100 2026-035  37,71 37,68 36,76 36,80 35,54 39 38,18 38 37,60 37,17 KIRIKUKÜLA 37 Vaivara kiriku 38,82 36,42 38,34 AS Tariston LIIVAMAARDLA 38 37,48 37,38 37,57 85101:001:0390 38,39 36,48 plokk 4 TL aT Kirikuküla II liivakarjäär 39,59 39,87 36,69 38 38,26 36,71 36,65 35,29 1 39,36 39,21 38,27 KL-512383 37,77 36,52 35,19 2 2 34,85 37 1 37 37 36 25 24 Eesti Geoloogiateenistus 23 Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade 22 üldgeoloogiline uurimistöö YGUL/523069 21 3 20 8 19 3 Liivakarjääri 51401:001:0083 AS Tariston 18 36 Kirikuküla liivakarjäär 17 L.MK/329486 16 37 36 15 14 13 12 pinn 4 11 0 10 20m LEPPEMÄRGID 10 4 1 cm Liivakarjääri 51401:001:0083 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 9 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, 1 piiripunkt ja piiripunkti number KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA ja KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 8 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6533 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 7 number 5 Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise ja 7 selle teenindusmaa piir 6 Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi piir Kirikuküla liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) 6 Narva metskond 60 Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 51401:001:0082 0945) piir 5 36 Maapinna samakõrgusjoon Kõlvikupiir Mets, raiesmik, võsa Elektripaigaldise kaitsevöönd Puurkaevu PRK0059362 hooldusala Metsamaaks korrastatav ala (9,62 ha) KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA (0945) 719000 719400 KIRIKUKÜLA AS TARISTON Märkused: LIIVAKARJÄÄR 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA 2. Kaevandamise järgselt mäeeraldise ala täidetakse ja korrastatakse metsamaaks. KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 03.2026 3 3 1:1000 2026-035  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-035 Märts 2026 Tellija: AS Tariston IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN, HUNDINURGA KÜLA KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla X= 6586200, Y= 719200 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kirikuküla liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa muutmise taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Narva Jõesuu linn, Hundinurga küla, Liivakarjääri (51401:001:0083) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 9 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................18 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024). 2. Maa-ameti peadirektori 06.07.2020. a korraldus nr 1-17/20/1666. 3. Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks. 4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad 1. MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Kirikuküla liivakarjääri piires täielikult ammendada. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis asub Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 0945) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2 (graafiline lisa 1. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Keskkonnaministri 02.09.2016. a korraldusega nr 1-2/16/855 aruandes „Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2016)” (EGF aruande nr 8752) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandatava maavara kvaliteeti on korrigeeritud Maa-ameti peadirektori 06.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1666 aruandes „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ (EGF aruande nr 9375) esitatud ettepaneku alusel. Loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Kirikuküla livamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr L.MK/329486 kehtib kuni 04.07.2027, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada. Seega taotletakse kaevandamisloa pikendamist 15 aasta võrra. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kirikuküla liivakarjääri kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas Liivakarjääri (katastriüksuse tunnus 51401:001:0083, sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 96 189 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaa kirdeosas, Sillamäe linnast ca 6,5 km kaugusel kagu suunas. Kirikuküla liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°21’26’’ p.l. ja 27°51’21’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6533 (graafiline lisa 1. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunast Vaivara kiriku (katastriüksuse tunnus 85101:001:0390, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 481 511 m2) katastriüksusega. Ülejäänud Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad suundades piirneb karjääri teenindusmaa Narva metskond 60 (katastriüksuse tunnus 51401:001:0082, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 6 037 848 m2) katastriüksusega. Kirikuküla liivakarjäär piirneb põhja suunast vahetult Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 4 ning Kirikuküla II liivakarjääri (loa omanik AS Tariston, loa nr KL-512383, kehtib kuni 30.07.2029) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Kirikuküla liivakarjääri põhjaosa kattub Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, loa nr YGUL/523069, kehtib kuni 03.12.2027). Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääneosas asub 2019. aastal karjääri tootmisvee saamiseks rajatud puurkaev nr PRK0059362, mille hooldusala ulatus on 10 meetrit. Puurkaevust tarbitakse põhjavett enam kui 10 m3 päevas, mille puhul on vastavalt veeseaduse § 187 vajalik veeluba ning seega on keskkonnaloale nr L.MK/329486 lisatud ka vee erikasutuse osa. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lõuna suunas kulgeb mitmeid Elering AS 35-110 kV ja 220-330 kV elektriõhuliine. Karjäärile lähim, 35-110 kV elektriõhuliin Balti-Allika (väline tunnus L069), asub teenindusmaa piirist lähimas punktis ca 50 m kaugusel lõuna suunas ning liinil on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 kaitsevööndi ulatus 25 m mõlemal pool elektripaigaldist.1 Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub lähim eluhoone Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 260 m kaugusel põhja suunas Savi (katastriüksuse tunnus 85101:001:0853, sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Kirikuküla liivakarjäär Viru lavamaa idaservas, jääjõelistest kruusliivasetetest koosneval mõhnal ja selle lähiümbruses.3 Valdavas osas on mõhn juba ära kaevandatud. Maapinna absoluutkõrgus jääb Kirikuküla liivakarjääris vahemikku ca 34,2 – 37,0 m, maapind on varasemast kaevandamistegevusest tulenevalt ebatasane. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Kirikuküla liivamaardla piirkonnas on geoloogilisi uuringuid tehtud viiel korral: 1960. aastal koostas Geoloogia Valitsuse Vaivara Rühm aruande Soome lahe äärse Kirde-Eesti piirkonna otsingu- ja kaardistamistööde tulemustest.4 Aruandes käsitleti mh praeguse Kirikuküla karjääri põhja-, lääne- ja loodeosas paiknenud Sooküla karjääri. 1958. aasta uuringute põhjal oli Sooküla maardla tinglikult jaotatud viieks alaks. Uuritud ala pikkus oli 1,7 km ja pindala 45 ha. Kasulik kiht koosnes jäälistest alluviaalsetest kruusliivadest, mille paksus ulatus kuni 1,2 meetrini. Ülemises osas esines sageli eriteralise liiva läätsi. Põhjavee 1 Eesti geoloogiline baaskaart. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2009. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 3 Eesti geoloogiline baaskaart. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2009. 4 Vaivara Rühma aruanne otsingu-kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis 1958.-1959. a. (EGF aruande nr 1286). Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad tasemest allpool paiknesid peeneteralised liivad paksusega 0,5 – 4,0 meetrit. Varu võeti arvele A2-, B- ja C- kategoorias. 1998. aastal koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö „Vaivara valla maavarade alane ülevaade“.5 Aruandes märgiti, et Sooküla maardla oli selleks ajaks sisuliselt ammendatud ning kaevandatud alal olid säilinud vaid üksikud kruusakünkad kogumahuga ligikaudu 3 tuh m3. 2016. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu.6 Uuringu käigus rajati 25 šurfi, võeti 12 proovi ning teostati topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1:1000. Uuringu tulemuste põhjal moodustati Keskkonnaministri 02.09.2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/855 Kirikuküla liivamaardla ning selle piires kinnitati ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ja 2. 2020. aastal koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo varu ümberhindamise7, mis tugines 2016. aasta uuringu aruandele ja kuue uue kaevandi andmetele. Seletuskirjas näidati, et Kirikuküla liivakarjääri alal leiduv materjal vastab tegelikult täiteliivale. Töö tulemusel muutis Maa-amet 06.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1666 ploki 1 ja 2 aT kasutusala täiteliivaks. Maa- Maa-ameti peadirektori peadirektori 06.07.2020 korraldus nr 1-17/20/1666. 17/20/1666. Ida- Ida-Viru maakonna Kirikuküla Kirikuküla liivamaardla registrikande registrikande muutmine: muutmine: 1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ alusel seisuga 01.04.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Kirikuküla liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,48 ha – 35,641 tuh m3 (1. plokk), 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,07 ha – 61,444 tuh m3 (2. plokk, osaliselt 1. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2020. aastal tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo Kirikuküla II uuringuruumi geoloogilise uuringu8, mille käigus rajati Kirikuküla liivakarjäärist põhja ja loode suunas 25 kaevandit ja võeti 20 proovi kasulikust kihist. Töö tulemusena võeti Kirikuküla liivamaardlas arvele aktiivse tarbevaru kategoorias üks täiteliiva (plokk 3) ja üks ehitusliiva plokk (plokk 4). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kirikuküla liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2016. aastal uuringu kaevandite (sügavus 1,5 – 4,0 m) ja 2020. aastal täiendavalt rajatud kaevandite (sügavus 1,1 – 2,0 m) andmete põhjal. Kirikuküla liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune mulla- (Q2_s) või turbakiht (Q2_b), mille keskmine paksus on 0,3 m. Kasuliku Kasuliku kihi kihi materjal on seotud ida-läänesuunalise mõhnaga, mille piirkonnas moodustavad kasuliku kihi kohati leviv kruus (Q1jrVr_fg) ning eriteraline kuni kruusakas liiv (Q1jrVr_fg), mis varieerub väga peenest kuni jämedateralise fraktsioonini. Uuringukaevandite andmetel ulatub kasuliku kihi paksus mäeeraldisel kuni 5 Vaivara valla maavarade alane ülevaade (EGF aruande nr 6006). 6 Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8752). 7 Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks (EGF aruande nr 9375). 8 Aruanne Ida-Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (EGF aruande nr 9392). Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad 3,2 meetrini. Kruusakihi paksus on kuni 1,3 m (keskmine paksus 0,3 m) ja liiva paksus on 0,5 – 3,2 m (keskmine paksus 1,4 m). Kasuliku kihi lamamiks on sinakashall väga sitke jääjärveline savi (Q1jrVr_lg). Kasuliku kihi lamam avati kõikides uuringupunktides 0,5 – 2,9 m paksuselt, kihti ei läbitud ja see jätkub sügavuse suunas. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Kirikuküla uuringuruumis avati 2015. aasta detsembris ja 2016. aasta veebruaris põhjavesi kõikides kaevandites, maapinnast 0,3 – 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 33,28 – 36,48 m. 2020. aasta aprillis avati põhjavesi samuti kõikides uuringupunktides (v.a K-2), maapinnast 0,7 – 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 34,8 – 36,0 m. 2015.-2016. aasta välitööde käigus teostatud topograafiliste mõõdistamiste andmetel varieerub varasema kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogudes sõltuvalt aastaajast veetase absoluutkõrgusel 35,9 – 36,5 m (mõõdetud aprillis suurvee ajal ja juunis kuival perioodil). Eri aegadel veekogudes mõõdetud veetasemete kõikumine on 0,2 – 0,5 m. Kuna kaevandites mõõdetud veetase on otseselt mõjutatud maavara tagasihoidlikest filtratsiooniomadustest (enamasti alla 0,1 – 0,2 m/ööp), kasutati varu arvutamisel keskmise veetasemena veekogude stabiliseerunud taset absoluutkõrgusel 36,1 m. 2020. aasta uuringu käigus avati põhjavesi absoluutkõrgusel 34,8 – 36,0 m (keskmine absoluutkõrgus 35,35 m), mis vastab 2016. aasta kaevandites mõõdetud tasemetele. Karjääri põhjaserva kujunenud veekogus fikseeriti veetase absoluutkõrgusel 36,08 m. Hilisema kaevandamise on kohapealsete vaatluste põhjal veetase liivakarjääris olnud oluliselt madalamal kui geoloogilises uuringus märgitud absoluutkõrgus. 23.02.2026 tehti Kirikuküla liivakarjääri alale moodustunud veekogudes täiendav veetasemete mõõtmine, mõõtmispunktid ja veetasemed on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel lõigetel (graafiline lisa 2). Veetasemete absoluutkõrgused karjääri mäeeraldisel on uusimate mõõtmisandmete põhjal vahemikus 35,20 – 35,89 m, veetase on kõrgem põhjapoolsetes tiikides ja langeb madalamale lõuna suunas. Vaatluste põhjal on tegemist pigem vihmasest suvest ja sügisest põhjustatult keskmisest kõrgema veetasemega. Tuginedes eelpool toodud andmetele, käsitletakse käesoleva taotluses keskmist stabiilset põhjaveetaset absoluutkõrgusel 35,3 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kirikuküla liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja 2). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud kuue proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Lisaks on antud geoloogilises uuringus hinnatud ümber ka 2016. aastal tehtud geoloogilise uuringuga kogutud 10 proovi andmeid, kasutades keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodit. Lisaks hinnati 2020. aasta uuringus ka Kirikuküla liiva filtratsiooniomadusi kuue proovi põhjal. Täiteliiva filtratsioon on valdavalt 0,1 – 0,2 m/ööp (üks proov 0,3 m/ööp). 2020. aasta kvaliteedi ümberhindamisega anti mõlemale varuplokile (plokk 1 ja 2 TL aT) samad näitajad, kuna kasuliku kihi paksus liivakarjääris on võrdlemisi väike ning plokkide läbilõige on võrdlemisi ühtlane. Kirikuküla Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad liivakarjääri plokk 1 ja 2 sisaldab kruusa (>31,5 mm) 0 – 12,9% (keskmine 2,8%) ja peenosist 1,8 – 12,0% (keskmine 5,1%). 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kirikuküla liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,48 ha, jääkvaru 10,701 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 6,07 ha, jääkvaru 35,835 tuh m3) OÜ J. Viru Markšeideribüroo töö „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ (EGF aruande nr 9375) alusel. 2024. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse alusel ajavahemikul 26.11.2020 kuni 26.04.2024 Kirikuküla liivakarjäärist varu ei kaevandatud ning karjääri jääkvaru maht seisuga 26.04.2024 oli 46,54 tuh m3. Kaevandamistegevust ei ole toimunud ka pärast viimast markšeiderimõõdistust ning 2025. aasta IV kvartali lõpu seisuga on deklaratsioonide alusel karjääri jääkvaru 46,536 tuh m3. 2020. aastal tehtud karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamise ja 2024. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 2 piiriga. Ploki 1 pindala on väiksem ja plokk ei ulatu lõuna ja ida suunas mäeeraldise piirini. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,07 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib plokk 2 kinnitatud varu sügavusega. Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri põhjaservas, ülejäänud suundades asub see mäeeraldise piirist ca 25 – 50 m kaugusel, loodeservas isegi kuni 150 m kaugusel. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud vajalik maa-ala katendi ajutiseks ladustamiseks liivakarjääris. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,62 ha. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt eriteraline liiv ning osaliselt ka kruus. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud taset 1:2 (kallakus ~27°). Nõlvatervikut ei moodustu karjääri põhjaossa AS Tariston Kirikuküla II liivakarjääriga vahetult piirnevale küljele. Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada. Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud maapinnamudelit. Tabelis 1 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Tabel 1. Kirikuküla liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Jääkvaru Jääkvaru, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 1 TL aT 10,701 0,332 10,369 Plokk 2 TL aT 35,835 1,591 34,244 KOKKU 46,536 1,923 44,613 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 4 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Varasema kaevandamise käigus on kogu kattekiht juba eemaldatud ning vallitatud mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht on ladustatatud eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendatud Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht kasutatakse täielikult ära karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel. Mäeeraldise suurus on 6,07 ha ning ala kaetakse ca 0,2 m kasvukihiga, vajamineva katendi maht on kokku ca 12 500 m3. Kasvukihiga katmine soodustab karjääri nõlvade ja põhja kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri korrastatud nõlvade kõrguseks 1 – 2 meetrit (graafiline lisa 3. Kirikuküla liivakarjääri korrastatud maa plaan). Nõlvatervikut ei teki karjääri põhjaserva Kirikuküla II liivakarjääriga piirnevale alale, kus mäeeraldiste piiril saab varu kaevandada ilma nõlvaterviku moodustamiseta. Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2. Kirikuküla liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on senise kaevandamistegevuse tulemusena eemaldatud ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu põhjal kuni 3,2 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea, materjali väljaveoks kasutatakse sarnaselt praegusele praktikale nimetut pinnasteed, mis kulgeb Kirikuküla liivakarjäärist lõunasse ning sealt edasi lääne suunas Narva Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad metskond 60 katastriüksusel. Tee liitub läbi Kirikuküla II liivakarjäärist põhja suunda kulgeva teega (väline tunnus 5099296), mille kaudu saab Kirikuküla liivakarjääri toodangut transportida ca 1 km kaugusele põhja suunda Sillamäe-Sinimäe riigi kõrvalmaanteele nr 13144. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri nõlvade ning põhja korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kirikuküla liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.9 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Kirikuküla liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist ei ole võimalik ala nõuetekohaselt veekoguks korrastada. Seetõttu karjääriala täidetakse ja maapind tõstetakse vähemalt 0,7 m kõrgemale põhjavee taseme kõrgusest. Põhjavee tase asub absoluutkõrgusel 35,3 m ning korrastatud karjääri põhi asub seega minimaalsel absoluutkõrgusel 36,0 m. 9 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Karjääri täitmiseks oleva materjali kogus on nõlvatervikuid arvestades ca 63 300 m3. Kaevandamise käigus on nõlvad juba valdavalt kujundatud laugeks. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Kirikuküla liivakarjääris asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ja põhjale enne kaevandamise alustamist kooritud muld (kasvukiht). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate istikutega. Hinnangulised kulud Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 24 000 eurot. Kirikuküla liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kirikuküla liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kirikuküla liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.10 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Kirikuküla liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,005 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 +0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali purustamise ja sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,032 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 7200 tonni. Tööpäeva 10 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 5 – 6 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Kirikuküla liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).11 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 195 m kaugusel põhja suunas Savi katastriüksusel (tunnus 85101:001:0853, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 5407 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali purustamiseks ja sõelumiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 2. Tabel 2. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). 11 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.12 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 3). Tabel 3. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A- (A-korrektsioon), LwA 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kõige suurem müraallikas on purustus-sõelumissõlm. Kui purusti asub Savi maaüksusest ca 195 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Savi katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 57 dB, mis on ca 12 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026) Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad 3 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Karjääri senise töötamise käigus on purusti asunud karjääri keskosas, ca 350 m kaugusel Savi kinnistu piirist. Sellisel juhul on purusti tekitatava arvutusliku müra suuruseks lagedal maal otsenähtavuse korral 52 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purusti, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali sõelumine ja purustamine purustus-sõelumissõlmega ning toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Kirikuküla liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Savi katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 59 dB olukorras, kus kõik masinad asuvad Kirikuküla liivakarjääri põhjaservas (ebatõenäoline stsenaarium, kuna selles karjääri osas on kasulik kiht juba ammendatud) või 54 dB olukorras, kus masinad asuvad karjääri kesk- ja lõunaosas (tõenäoline stsenaarium, kuna selles karjääri osas on kasulik kiht veel ammendamata). Arvutuslik tase jääb kirjeldatud stsenaariumite puhul kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 1 – 6 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kirikuküla liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist karjääriala täidetakse ning sinna kujuneb metsamaa. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 1,5 m ning seda saab kaevandada ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Varu kaevandamine piirkonna põhjavee režiimi ei muuda, kuid mõju avaldab kaevise töötlemisprotsess. Kirikuküla liivakarjääris tehakse liivapesuseadmega materjali pesu, et eemaldada liivast peenosiste (<0,063 mm) komponent. Liivapesuks saadakse vett karjääri teenindusmaale 2019. aastal rajatud puurkaevust nr PRK0059362. Puurkaevust võetava vee koguse tõttu (rohkem kui 10 m3 ööpäevas) on Keskkonnaametilt saadud vee erikasutusluba, mida käesoleva taotlusega soovitakse samadel tingimustel pikendada. Liivapesu järgselt jääb vette väljauhutud peenosis, mis suunatakse settepaaki. Settepaagis eemaldatakse enamus settest flokulandi (nt SUPERFLOC A-150PWG) abil, puhastatud vesi suunatakse mäeeraldisele rajatud ülevooluga settebasseinidesse (kaks settebasseini mõõtmetega ~50 m x 15 m x 2,5 m), millest vesi juhitakse uuesti tootmisprotsessi. Mobiilne liivapesuseade vajab oma töö jaoks vett ca 40 m3/h, millest ca 40 – 60% saadakse settebasseinisüsteemist ja ülejäänu võetakse puurkaevust. Sarnaselt senisele praktikale kavandatakse põhjavett tarbida Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumist 64 000 m3 aastas. Põhjavee välja pumpamisel Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad veetase puurkaevus alaneb ning puurkaevu ümber kujuneb põhjavee taseme alanduslehter. Alanduslehtri ulatus (puurkaevu mõjuraadius) sõltub väljapumbatavast vee hulgast, põhjavee toitumistingimustest ning põhjaveekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamilistest omadustest. Väljapumbatava põhjavee hulga alusel on puurkaevu mõjuraadiust R võimalik arvutada järgneva valemiga: , kus Q – põhjavee hulk (m3/ööp) W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine, m/ööp). Kunda rannikujaama andmetel on piirkonna pikaajaline keskmine sademete hulk 587 mm aastas. Aurumine on vahemikus ~330 – 350 mm aastas. Põhjaveevõtul 400 m3/ööp ulatub puurkaevu mõju ca 260 m kaugusele. Lähim majapidamine jääb puurkaevust ca 280 m kaugusele, kus veetaseme alanemise mõju on hääbunud. Puurkaevu PRK0059362 rajamise järgselt viidi läbi proovipumpamine tootlikkusel 150 m3/h (41,7 l/s). Pumpamise ajal alanes vesi puurkaevus 1,9 m. Proovipumpamiste tulemused näitavad, et vaadeldav põhjaveekiht on väga veerikas ning vee välja pumpamine tootmiseks vajalikus koguses ei avalda mõju tarbekaevude veetasemele. Üldjuhul avaldub vee välja pumpamise mõju eelkõige sademetevaesel perioodil. Põhjaveevõtt toimub tootmisperioodil kevadest sügiseni, mistõttu kevadine suurvesi kompenseerib iga- aastase veetaseme alanemise. Väljapumbatavat vett keemiliselt ei töödelda ning ei juhita pinnasesse, põhjavette ega pinnavette. Väljapumbatud vesi ringleb tootmisprotsessis. Peenosise setitamiseks kasutatav flokulant on keskkonnaohutu. Flokulanti doseeritakse vastavalt etteantud juhistele ning setitamine toimub settepaagis. Settebasseinides juhitakse vesi, millest on suurem osa peenosist juba välja setitatud. Täiendavalt settib peenosis välja settebasseinides, settides selle põhja. Settebasseine puhastatakse regulaarselt. Seega puudub oht keskkonna (sh põhjavee) reostumiseks. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.13 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks. 13 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kirikuküla liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Vaivara maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000450), asub Kirikuküla liivakarjäärist lähimas punktis ca 1,6 km kaugusel põhja suunas. Vaivara maastikukaitseala eesmärk on kaitsta geoloogiliselt ja geneesi poolest olulisi Vaivara Sinimägesid, III kategooria kaitsealuste liikide elupaiku ning Natura elupaiku. Lähim Natura 2000 võrgustiku loodusala, Udria loodusala (EELIS kood RAH0000502), asub Kirikuküla liivakarjäärist ca 4,1 km põhja suunas. Udria loodusala kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, püsitaimestuga liivarannad, metsastunud luited, kuivad niidud lubjarikkal ja -vaesel mullal, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad ning rusukallete ja jäärakute metsad. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Vaivara maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Udria loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikele 1. Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub ülal- ja allpool põhjavee taset. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,07 ha ja selle teenindusmaa pindala on 9,62 ha. Kirikuküla liivakarjääri täiteliiva jääkvaru kogus on 46,536 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on 44,613 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 1,923 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 06.03.2026 Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18  KORRALDUS 6. juuli 2020 nr 1-17/20/1666 Ida-Viru maakonna Kirikuküla liivamaardla registrikande muutmine OÜ J. Viru Markšeideribüroo esitas Tariston AS volitusel Maa-ametile Kirikuküla liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru osalise ümberhindamise aruande (saabunud 15.06.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/8058-3). Aruanne on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku põhjal ja Kirikuküla liivakarjääri piires (kaevandamisloa omaja AS Tariston; loa nr L.MK/329486) 2020. a läbi viidud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piires olevate ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1. ploki ja 2. ploki tarbevaru geoloogiline uuring on tehtud 2016. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt: „Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2016)“. Alates 17.12.2018 kehtivad uuendatud nõuded maavarana arvele võetava ehitusliiva omaduste kohta. 1. ploki ja 2. ploki materjali kvaliteedi täpsustamiseks rajati 2020. a välitööde käigus mäeeraldise piires 8 kaevandit, millest võeti 8 proovi materjali lõimise määramiseks. Proovide kaalutud keskmiste näitajate järgi ei vasta looduslik materjal ehitusliivale kehtestatud nõuetele ja liigitub täiteliivaks. Seega hinnati senistes 1. ja 2. plokis olev ehitusliiva varu ümber täiteliiva varuks, ploki horisontaalset ega vertikaalset ruumikuju ei muudetud. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Liivakarjääri (katastritunnus 51401:001:0083), mille volitatud asutus on Maa-amet. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7 alusel, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ alusel seisuga 01.04.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Kirikuküla liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,48 ha – 35,641 tuh m3 (1. plokk), 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,07 ha – 61,444 tuh m3 (2. plokk, osaliselt 1. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0945) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks J. Viru Markšeideribüroo OÜ-le, Tariston AS-ile, Keskkonnaametile, Narva-Jõesuu linnavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 2  OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr 20096 Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks Koostaja: Triine Nirgi Geoloog Kinnitaja: Tõnis Kattel Juhatuse liige Tallinn 2020 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee  Annotatsioon Nirgi, T. 2020. Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks. Kahes köites (I köide: Seletuskiri tekstilisadega; II köide: Graafilised lisad). OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Teksti 11 lk, 7 tekstilisa, 2 graafilist lisa. Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna territooriumil Hundinurga külas maaüksusel Liivakarjääri (tunnus: 51401:001:0083). Karjääri pindala on 9,62 ha, sh mäeeraldise pindala 6,07 ha, ning see hõlmab Kirikuküla maardla (registrikaart nr 945) ehitusliiva plokke 1 ja 2 aT. Plokk 1 aT paikneb ülalpool ja plokk 2 aT allpool keskmist põhjaveetaset. Karjääri maavaravaru on arvele võetud vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44, mis tänaseks enam ei kehti. Kaevandamise käigus on selgunud, et suur osa Kirikuküla karjääris levivast maavarast on oluliselt suurema peenosise sisaldusega kui ala algse geoloogilise uuringu tulemus näitab. Selline maavara ei vasta keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 (RT I, 14.01.2020, 9) alusel ehitusliivale ja vajab enne turustamist eeldatust rohkem eeltöötlemist. Sellest tulenevalt viidi Kirikuküla karjääris läbi täiendav geoloogiline uuring karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks. Töö käigus rajati karjääri kuus kaevandit, millest võeti proovid materjali terastikulise koostise analüüsimiseks. Materjali kvaliteedi hindamiseks liideti uute analüüside tulemused varasemate andmetega. Maavaravaru plokkide pindala ega mahtu käesoleva töö tulemusel ei muudeta. Seega soovitame käesoleva töö tulemusel seisuga 01.04.2020. a Keskkonnaregistri maardlate nimistus muuta Kirikuküla maardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 1 ja 2 kasutusala täiteliivaks. Koostas T. Nirgi Võtmesõnad: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kirikuküla maardla, Kirikuküla liivakarjäär, täiteliiv, jääkvaru, aktiivne tarbevaru 2 SISUKORD Annotatsioon.......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 1. Ala kirjeldus ja varasem uuritus ..................................................................................... 5 2. Tööde metoodika ja mahud ............................................................................................ 7 2.1 Kaevandite rajamine ja proovide võtmine .............................................................. 7 2.2 Laboratoorsed uuringud .......................................................................................... 7 2.3 Kameraaltööd .......................................................................................................... 7 3. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................................................... 8 4. Maavara kvaliteet ........................................................................................................... 9 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 11 TEKSTILISAD: 1. Kaevandite kataloog ....................................................................................................... 12 2. Kaevandite geoloogiline kirjeldus .................................................................................. 13 3. 2016. a labori protokollid ............................................................................................... 18 4. 2020. a labori protokollid ............................................................................................... 35 5. Loodusliku materjali terastikuline koostis ...................................................................... 43 6. Väljasõelutud liiva terastikuline koostis ........................................................................ 44 7. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ................................................................................ 45 GRAAFILISED LISAD: 1. Varu ümberhindamise plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ... II-II’, Mhor 1:1000 Mvert 1:100. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Käsitletava ala ruumikuju ja kasuliku kihi lamam dgn-formaadis; 2. Varu arvutuse plaan tiff-formaadis; 3. Geoloogilised läbilõiked tiff-formaadis. * Käesolevale tööle ei ole lisatud elektrooniliselt katendi lamami samakõrgusjooni, kuna katend on alalt eemaldatud. 3  Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud AS Tariston (reg kood 10887843) tellimisel, et täpsustada Ida- Viru maakonnas Hundinurga külas asuva Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteeti. Keskkonnaamet väljastas 05.07.2017. a AS-le Tariston nimetatud karjääris kaevandamiseks maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 (kehtivus kuni 04.07.2027). Kirikuküla liivakarjääris on maavaravaru arvele võetud seisuga 01.01.2016. a ehitusliivana vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44, mis tänaseks enam ei kehti. Kuna maavara kaevandamise käigus tekkisid kahtlused liiva kvaliteedi kohta, rajati juba 2020. a jaanuaris ja märtsis karjääri kaks kaevandit, millest võeti proovid (Ki-17 ja Ki-20) materjali terastikulise koostise analüüsimiseks. Proove analüüsiti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris. Kuna analüüsi tulemused näitasid, et tegemist on täiteliivaga, tellis AS Tariston täiendava geoloogilise uuringu karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks. Eelnenust tulenevalt rajati Kirikuküla liivakarjääri põhja lisakaevandid materjali proovimiseks. Kuna 2016. aasta geoloogilise uuringu käigus analüüsiti proove EVS-standardi järgi, on neid võimalik ka käesolevas töös kasutada. Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteet hinnati ümber lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuetest (RT I, 14.01.2020, 9). Olemasolevate plokkide piire ega mahte käesolevas töös muudetud ei ole. Kui muudatused keskkonnaregistris sisse viiakse, soovitakse muuta ka maavara kaevandamise luba. Graafiliste lisade koostamisel on aluseks võetud Kirikuküla liivakarjääri kaevandamisprojekti graafika (Rõivasepp 2019, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 18141) ning geoloogiline andmestik vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52. Ala viimane mõõdistamine toimus enne karjääri avamist ja katendi koorimist. Graafilised lisad on seotud L-Est’97 koordinaatide süsteemiga, kõrgused on EH2000 süsteemis. Graafilised lisad on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. 4  1. Ala kirjeldus ja varasem uuritus Kirikuküla liivakarjäär pindalaga 9,62 ha, sh mäeeraldise pindala 6,07 ha, asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna territooriumil Hundinurga külas maaüksusel Liivakarjääri (tunnus: 51401:001:0083). Karjäär hõlmab Kirikuküla maardla (registrikaart nr 945) ehitusliiva plokke 1 ja 2 aT, millest esimene paikneb ülalpool keskmist põhjaveetaset ja teine selle lamamis allpool põhjaveetaset. AS Tariston omab Kirikuküla liivakarjääris kaevandamiseks maavara kaevandamise luba nr L.MK/329486. Karjäär piirneb põhjas Vaivara kiriku maaüksusega (tunnus: 85101:001:0390), kus paikneb Kirikuküla II uuringuruum, ja teistes külgedes Narva metskond 60 maaüksusega (tunnus: 51401:001:0082). Teenindusmaa lääneosas asub 2019. aastal rajatud puurkaev (tunnus: PRK0059362), mille hooldusala raadius on 10 m, ning teenindusmaa lõunaservast ~25 m kaugusel kulgeb kõrgepinge elektriõhuliini Balti–Allika kaitsevöönd (KPO väline tunnus: L069). Karjääri pääsemiseks on selle lõunaserva Narva metskond 60 maaüksusele rajatud tee, mis kulgeb paralleelselt elektriliinidega lääne poole. Karjääris ei ole loodus- ega muinsuskaitselisi piirangualasid. Kaevandamise ettevalmistustööd (taimestiku eemaldamine ja katendi koorimine) on valdavas ulatuses tehtud ja mäeeraldise põhjapoolses osas on maavara suures osas ka juba ammendatud (Foto 1). Foto 1. Vaade Kirikuküla liivakarjäärile kirdest (pildistas 28.04.2020 M. Ridalaan). 5 Kirikuküla liivakarjääri alal ei ole hooneid ega kommunikatsioone, lähimad majapidamised asuvad mäeeraldisest ~260 m loode pool Savi kinnistul (tunnus: 85101:001:0853). Lähim asula, Sinimäe alevik, jääb linnulennult ~1,6 km kirde poole ning Sillamäe linn ~4,5 km loode poole. Vaadeldaval alal on varasemalt läbi viidud mitmeid geoloogilisi uuringuid: 1960. aastal valmis Vaivara Rühma aruanne otsingu- ja kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis (K. Stumbur jt, 1960, EGF nr 1286), milles kirjeldatakse teiste seas ka olemasoleva Kirikuküla karjääri alal ning sellest põhja-, lääne- ja loode pool paiknenud Sooküla karjääri. 1958. aasta tööde andmetel oli Sooküla maardla tinglikult jaotatud viieks alaks. Uuritud ala pikkus oli 1,7 km ning pindala 45 ha. Kasulik kiht oli esindatud jääliste alluviaalsete kruusliivadega, paksusega kuni 1,2 m. Ülemises osas esinesid sageli eriteralise liiva läätsed. Pinnaseveetasemest allpool lasusid peeneteralised liivad paksusega 0,5–4,0 m. Uuringu tulemusel arvutati keskteralise betoonliiva varu A2 kategoorias 18 tuh m3, B kategoorias 100 tuh m3 ja C2 kategoorias 43 tuh m3. Peeneteralise ehitusliiva varu A2 kategoorias 25 tuh m3, B kategoorias 285 tuh m3 ja C2 kategoorias 45 tuh m3. Kruusliiva varu A2 kategoorias 500 tuh m3, B kategoorias 380 tuh m3 ja C2 kategoorias 90 tuh m3. 1998. aastal koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö “Vaivara valla maavarade alane ülevaade” (T. Mardim, K. Ploom, 1998). Aruande kohaselt oli Sooküla maardla 1998. aastaks praktiliselt ammendatud ning kaevandatud alal olid säilinud vaid üksikud kruusa künkad üldvaruga ~3 tuh m3. Aruandes on soovitatud Sooküla vana karjääri kruusliiva jäägid “ära tarbida”. OÜ Inseneribüroo STEIGER teostas geoloogilise uuringu Kirikuküla uuringuruumis Keskkonnaameti Viru regiooni 03.11.2015. a väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/326999 alusel (Möldre jt, 2016). Geoloogilise uuringu käigus rajati 25 šurfi, võeti 12 proovi ning tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1:1000. Šurfidest saadud materjal analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER ja AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumites. Uuringu tulemusel moodustati Keskkonnaministeeriumi 02.09.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/855 Kirikuküla liivamaardla ning selle piires kinnitati ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2. 6  2. Tööde metoodika ja mahud 2.1 Kaevandite rajamine ja proovide võtmine Välitööde käigus 21.04.2020. a rajati Kirikuküla karjääris kuus kaevandit (K-1–6) sügavusega 1,1–2,0 m (Lisa 1 ja 2). Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga Liebherr Litronic 922 (kopp mahuga 1,0 m3), mille tegelik kaevesügavus on kuni 6,0 m. Kaevandite rajamisel paigutati tõsted maapinnale ekskavaatori kõrvale. Proovimiseks vajalikud tõsted asetati eraldi. Uuringupunktidest võeti proovid, et määrata materjali terastikuline koostis. Kuna kasuliku kihi paksus oli väike, võeti igast kaevandist üks proov. Proovitav materjal vähendati kvarteerimise teel nii, et proovis oleks kasuliku kihi kogu läbilõike keskmine materjal. Proovide pikkused olid vahemikus 1,1–2,0 m. Lisaks on käesolevas töös kasutatud kahe kaevandi andmeid (sügavusega 2,5 ja 2,3 m), mis rajati alale vastavalt 28.01.2020 ja 09.03.2020. a. Kummastki nimetatud kaevandist on võetud üks proov vastavalt pikkusega 2,5 ja 2,3 m. Kõik kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga ning kaevandite ümbrus siluti. 2.2 Laboratoorsed uuringud Geoloogiliste välitööde käigus 21.04.2020 võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse, 2020. aasta varasemaid proove analüüsiti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris (Lisa 4). Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist standardset sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud katse) kogu proovi materjalist. 2.3 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal, laborianalüüside tulemused ning varasem geoloogiline andmestik. Maavara granulomeetrilise koostise näitajad kaevandites arvutati kaalutud keskmise meetodil. Tulemused on toodud tekstilisades 5–6. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 kinnitatud sätetele. Olemasolevate varuplokkide mahte käesolevas töös ei muudetud. 7  3. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kirikuküla maardla alal on algselt olnud fluvioglatsiaalsetest setetest koosnev mõhn, mis on aga nüüdseks valdavas osas ära kaevandatud. Vastavalt 1958. a otsingu- ja kaardistamistööle (Stumbur jt, 1960) oli kasulik kiht esindatud jäälistest alluviaalsetest kruusliivadest paksusega kuni 1,2 m, ülemises osas esinesid sageli eriteralise liiva läätsed. Allpool põhjaveetaset lasusid peeneteralised liivad paksusega 0,5–4,0 m. Viimase uuringu kohaselt on karjääri geoloogiline ehitus järgmine (Möldre jt, 2016): Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik Geoloogiline kiht Min Max Keskmine indeks kiht Katend (muld, turvas) 0,2 0,5 0,3 IV Kruus 0,3 1,3 0,3 fIII + Liiv, kruusakas liiv 0,5 3,2 1,4 fIII + Savi 0,5+ 2,9+ gIII Katendi moodustab mullakiht koos turbakihiga. Kasulik materjal on seotud ida- läänesuunalise mõhnaga, kus kasuliku kihi moodustab kruusakas liiv, kohati kruus ning eriteraline (väga peene kuni jämedateraline) liiv. Kirikuküla liivakarjääris varieeruvad maapinna kõrgused valdavalt vahemikus 35–39 abs m. Kasuliku kihi lamamiks on sinakashall sitke savi. Lamami pealispinna kõrgused jäävad vahemikku 34,21–36,18 abs m. Kirikuküla maardlas levib Kvaternaarisetete veekompleks. 2015–2016. a toimunud välitööde käigus mõõdeti alal olevates veekogude veetaseme kõrgustel 35,9–36,5 abs m (mõõdetud aprillis suurvee ajal ja juunis kuival perioodil). Eri aegadel veekogudes mõõdetud veetasemete kõikumine on 0,2–0,5 m. 2016. a. geoloogilise uuringu käigus Kirikuküla karjääri alale ja selle vahetusse lähedusse rajatud šurfides avati põhjavesi kõrgustel 33,28–36,48 abs m. Kuna kaevandites mõõdetud veetase on otseselt mõjutatud maavara kehvapoolsetest filtratsiooniomadustest (enamasti <0,1–0,2 m/ööp), kasutati varu arvutamisel keskmise veetasemena veekogude keskmist stabiliseerunud taset 36,1 abs m. Käesoleva uuringu käigus avati põhjaveetase kõrgustel 34,80–36,00 abs m (keskmine 35,35 abs m), mis on sarnane 2016. aasta kaevandites mõõdetud tasemetele. Karjääri põhjaserva kujunenud veekogus mõõdeti aga veetasemeks 36,08 abs m. Seega ei ole käesolevas töös muudetud veepealse ja veealuse varuploki vahelise piiri kõrgust ning on jäädud olemasoleva taseme, 36,1 abs m, juurde. 8  4. Maavara kvaliteet Käesoleva töö eesmärgiks oli täpsustada Kirikuküla liivakarjääri maavaravaru omadusi vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuetele (RT I, 14.01.2020, 9). Karjäär hõlmab Kirikuküla maardla ehitusliiva plokke 1 (4,48 ha) ja 2 aT (6,07 ha), mis moodustati OÜ Inseneribüroo STEIGER teostatud geoloogilise uuringu alusel (Möldre jt, 2016). 2016. aasta töös kasutati materjali terastikulise koostise analüüsimisel standardile EVS-EN 933-1:2007 vastavaid sõelu sellise erisusega, et kaevanditest Š-32, 39, 40 ja 41 võetud materjali analüüsimisel ei ole kasutatud määruses nr 52 nõutud sõelu avadega 40, 20, 12,5 ja 6,3 mm. Tegemist on avadega, mille läbindid ei mõjuta maavara liigi määramist. Puuduvate sõelte osajäägid on arvutatud laboriandmetest koostatud sõelkõvera abil ja vastavalt sellele on korrigeeritud ka nendega külgnevate sõelte osajääke. Seega on Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru ümberhindamisel liidetud uued andmed vanadega. Kokku on terastikulise koostise hindamiseks kasutatud 15 kaevandist pärineva 16 proovi andmeid. Kasutatud ei ole kaevanditest Š-10 ja 30 võetud proove, kuna nende alal ja lähikonnas on maavaravaru ammendatud. Kuna veealuse ja veepealse ploki materjal on valdavalt ühetaoline ning nende paksused on väga väiksed, on neist võetud koondproovid (pea igast kaevandist üks proov kogu läbilõike ulatuses). Seega ei ole põhjust esitada kvaliteedinäitajaid plokkide jaoks eraldi. Analüüside tulemused on esitatud lisades 3–6 ja kokkuvõtlikult ka tabelis 1. Tabel 1 Kirikuküla liivakarjääri maavara kvaliteedi põhinäitajad. Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 12,9 2,8 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 87,1 100,0 97,2 sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 1,8 12,0 5,1 Väljasõelutud liivas: savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 1,9 12,0 5,2 Peenmaterjali filtratsiooniomaduste iseloomustamiseks võeti 2016. aasta uuringu käigus kuuest kaevandist (Š-9, 30, 32, 39, 40 ja 41) kuus proovi filtratsioonimooduli määramiseks. Selle tulemused andsid liivale keskmise ööpäevase läbivuse <0,1–0,2 m, vaid ühe proovi puhul oli filtratsioon 0,3 m/ööp. Esitatud andmete kohaselt vastab Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kaalutud keskmiste omaduste poolest täiteliivale. 9  Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel täpsustada maavara kvaliteeti Ida- Viru maakonnas asuvas Kirikuküla liivakarjääris, kus on kaevandamise käigus selgunud, et maavara ei vasta keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 tuginedes ehitusliivale. Maavaravaru kvaliteedi täpsustamiseks on kasutatud nii olemasolevat geoloogilist andmestikku kui ka uutest kaevanditest võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Kirikuküla liivakarjäär hõlmab Kirikuküla maardla ehitusliiva plokke 1 ja 2 aT, millest esimene paikneb keskmisest põhjaveetasemest (36,1 abs m) kõrgemal ja teine madalamal. Käesolevas töös ei ole muudetud plokkide piire, pindalasid ega jääkvaru mahtu. Eelnenust tulenevalt soovime käesoleva töö tulemusel seisuga 01.04.2020. a muuta Keskkonnaregistri maardlate nimistus Kirikuküla maardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 1 ja 2 kasutusala täiteliivaks. 10  Kasutatud kirjandus Keskkonnaministri määrus nr 52 (RT I, 14.01.2020, 9). Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. Maardla registrikaart nr 945, Kirikuküla. Möldre, E., Vahtra, H ja Talvik, R. 2016. Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2016). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 8752 11  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-035 Märts 2026 Tellija: AS Tariston IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN, HUNDINURGA KÜLA KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla X= 6586200, Y= 719200 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kirikuküla liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa muutmise taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Narva Jõesuu linn, Hundinurga küla, Liivakarjääri (51401:001:0083) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 9 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................18 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024). 2. Maa-ameti peadirektori 06.07.2020. a korraldus nr 1-17/20/1666. 3. Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks. 4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad 1. MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Kirikuküla liivakarjääri piires täielikult ammendada. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis asub Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 0945) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2 (graafiline lisa 1. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Keskkonnaministri 02.09.2016. a korraldusega nr 1-2/16/855 aruandes „Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2016)” (EGF aruande nr 8752) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandatava maavara kvaliteeti on korrigeeritud Maa-ameti peadirektori 06.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1666 aruandes „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ (EGF aruande nr 9375) esitatud ettepaneku alusel. Loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Kirikuküla livamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr L.MK/329486 kehtib kuni 04.07.2027, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada. Seega taotletakse kaevandamisloa pikendamist 15 aasta võrra. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kirikuküla liivakarjääri kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas Liivakarjääri (katastriüksuse tunnus 51401:001:0083, sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 96 189 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaa kirdeosas, Sillamäe linnast ca 6,5 km kaugusel kagu suunas. Kirikuküla liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°21’26’’ p.l. ja 27°51’21’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6533 (graafiline lisa 1. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunast Vaivara kiriku (katastriüksuse tunnus 85101:001:0390, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 481 511 m2) katastriüksusega. Ülejäänud Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad suundades piirneb karjääri teenindusmaa Narva metskond 60 (katastriüksuse tunnus 51401:001:0082, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 6 037 848 m2) katastriüksusega. Kirikuküla liivakarjäär piirneb põhja suunast vahetult Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 4 ning Kirikuküla II liivakarjääri (loa omanik AS Tariston, loa nr KL-512383, kehtib kuni 30.07.2029) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Kirikuküla liivakarjääri põhjaosa kattub Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, loa nr YGUL/523069, kehtib kuni 03.12.2027). Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääneosas asub 2019. aastal karjääri tootmisvee saamiseks rajatud puurkaev nr PRK0059362, mille hooldusala ulatus on 10 meetrit. Puurkaevust tarbitakse põhjavett enam kui 10 m3 päevas, mille puhul on vastavalt veeseaduse § 187 vajalik veeluba ning seega on keskkonnaloale nr L.MK/329486 lisatud ka vee erikasutuse osa. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lõuna suunas kulgeb mitmeid Elering AS 35-110 kV ja 220-330 kV elektriõhuliine. Karjäärile lähim, 35-110 kV elektriõhuliin Balti-Allika (väline tunnus L069), asub teenindusmaa piirist lähimas punktis ca 50 m kaugusel lõuna suunas ning liinil on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 kaitsevööndi ulatus 25 m mõlemal pool elektripaigaldist.1 Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub lähim eluhoone Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 260 m kaugusel põhja suunas Savi (katastriüksuse tunnus 85101:001:0853, sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Kirikuküla liivakarjäär Viru lavamaa idaservas, jääjõelistest kruusliivasetetest koosneval mõhnal ja selle lähiümbruses.3 Valdavas osas on mõhn juba ära kaevandatud. Maapinna absoluutkõrgus jääb Kirikuküla liivakarjääris vahemikku ca 34,2 – 37,0 m, maapind on varasemast kaevandamistegevusest tulenevalt ebatasane. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Kirikuküla liivamaardla piirkonnas on geoloogilisi uuringuid tehtud viiel korral: 1960. aastal koostas Geoloogia Valitsuse Vaivara Rühm aruande Soome lahe äärse Kirde-Eesti piirkonna otsingu- ja kaardistamistööde tulemustest.4 Aruandes käsitleti mh praeguse Kirikuküla karjääri põhja-, lääne- ja loodeosas paiknenud Sooküla karjääri. 1958. aasta uuringute põhjal oli Sooküla maardla tinglikult jaotatud viieks alaks. Uuritud ala pikkus oli 1,7 km ja pindala 45 ha. Kasulik kiht koosnes jäälistest alluviaalsetest kruusliivadest, mille paksus ulatus kuni 1,2 meetrini. Ülemises osas esines sageli eriteralise liiva läätsi. Põhjavee 1 Eesti geoloogiline baaskaart. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2009. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 3 Eesti geoloogiline baaskaart. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2009. 4 Vaivara Rühma aruanne otsingu-kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis 1958.-1959. a. (EGF aruande nr 1286). Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad tasemest allpool paiknesid peeneteralised liivad paksusega 0,5 – 4,0 meetrit. Varu võeti arvele A2-, B- ja C- kategoorias. 1998. aastal koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö „Vaivara valla maavarade alane ülevaade“.5 Aruandes märgiti, et Sooküla maardla oli selleks ajaks sisuliselt ammendatud ning kaevandatud alal olid säilinud vaid üksikud kruusakünkad kogumahuga ligikaudu 3 tuh m3. 2016. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu.6 Uuringu käigus rajati 25 šurfi, võeti 12 proovi ning teostati topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1:1000. Uuringu tulemuste põhjal moodustati Keskkonnaministri 02.09.2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/855 Kirikuküla liivamaardla ning selle piires kinnitati ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ja 2. 2020. aastal koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo varu ümberhindamise7, mis tugines 2016. aasta uuringu aruandele ja kuue uue kaevandi andmetele. Seletuskirjas näidati, et Kirikuküla liivakarjääri alal leiduv materjal vastab tegelikult täiteliivale. Töö tulemusel muutis Maa-amet 06.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1666 ploki 1 ja 2 aT kasutusala täiteliivaks. Maa- Maa-ameti peadirektori peadirektori 06.07.2020 korraldus nr 1-17/20/1666. 17/20/1666. Ida- Ida-Viru maakonna Kirikuküla Kirikuküla liivamaardla registrikande registrikande muutmine: muutmine: 1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ alusel seisuga 01.04.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Kirikuküla liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,48 ha – 35,641 tuh m3 (1. plokk), 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,07 ha – 61,444 tuh m3 (2. plokk, osaliselt 1. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2020. aastal tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo Kirikuküla II uuringuruumi geoloogilise uuringu8, mille käigus rajati Kirikuküla liivakarjäärist põhja ja loode suunas 25 kaevandit ja võeti 20 proovi kasulikust kihist. Töö tulemusena võeti Kirikuküla liivamaardlas arvele aktiivse tarbevaru kategoorias üks täiteliiva (plokk 3) ja üks ehitusliiva plokk (plokk 4). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kirikuküla liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2016. aastal uuringu kaevandite (sügavus 1,5 – 4,0 m) ja 2020. aastal täiendavalt rajatud kaevandite (sügavus 1,1 – 2,0 m) andmete põhjal. Kirikuküla liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune mulla- (Q2_s) või turbakiht (Q2_b), mille keskmine paksus on 0,3 m. Kasuliku Kasuliku kihi kihi materjal on seotud ida-läänesuunalise mõhnaga, mille piirkonnas moodustavad kasuliku kihi kohati leviv kruus (Q1jrVr_fg) ning eriteraline kuni kruusakas liiv (Q1jrVr_fg), mis varieerub väga peenest kuni jämedateralise fraktsioonini. Uuringukaevandite andmetel ulatub kasuliku kihi paksus mäeeraldisel kuni 5 Vaivara valla maavarade alane ülevaade (EGF aruande nr 6006). 6 Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8752). 7 Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks (EGF aruande nr 9375). 8 Aruanne Ida-Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (EGF aruande nr 9392). Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad 3,2 meetrini. Kruusakihi paksus on kuni 1,3 m (keskmine paksus 0,3 m) ja liiva paksus on 0,5 – 3,2 m (keskmine paksus 1,4 m). Kasuliku kihi lamamiks on sinakashall väga sitke jääjärveline savi (Q1jrVr_lg). Kasuliku kihi lamam avati kõikides uuringupunktides 0,5 – 2,9 m paksuselt, kihti ei läbitud ja see jätkub sügavuse suunas. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Kirikuküla uuringuruumis avati 2015. aasta detsembris ja 2016. aasta veebruaris põhjavesi kõikides kaevandites, maapinnast 0,3 – 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 33,28 – 36,48 m. 2020. aasta aprillis avati põhjavesi samuti kõikides uuringupunktides (v.a K-2), maapinnast 0,7 – 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 34,8 – 36,0 m. 2015.-2016. aasta välitööde käigus teostatud topograafiliste mõõdistamiste andmetel varieerub varasema kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogudes sõltuvalt aastaajast veetase absoluutkõrgusel 35,9 – 36,5 m (mõõdetud aprillis suurvee ajal ja juunis kuival perioodil). Eri aegadel veekogudes mõõdetud veetasemete kõikumine on 0,2 – 0,5 m. Kuna kaevandites mõõdetud veetase on otseselt mõjutatud maavara tagasihoidlikest filtratsiooniomadustest (enamasti alla 0,1 – 0,2 m/ööp), kasutati varu arvutamisel keskmise veetasemena veekogude stabiliseerunud taset absoluutkõrgusel 36,1 m. 2020. aasta uuringu käigus avati põhjavesi absoluutkõrgusel 34,8 – 36,0 m (keskmine absoluutkõrgus 35,35 m), mis vastab 2016. aasta kaevandites mõõdetud tasemetele. Karjääri põhjaserva kujunenud veekogus fikseeriti veetase absoluutkõrgusel 36,08 m. Hilisema kaevandamise on kohapealsete vaatluste põhjal veetase liivakarjääris olnud oluliselt madalamal kui geoloogilises uuringus märgitud absoluutkõrgus. 23.02.2026 tehti Kirikuküla liivakarjääri alale moodustunud veekogudes täiendav veetasemete mõõtmine, mõõtmispunktid ja veetasemed on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel lõigetel (graafiline lisa 2). Veetasemete absoluutkõrgused karjääri mäeeraldisel on uusimate mõõtmisandmete põhjal vahemikus 35,20 – 35,89 m, veetase on kõrgem põhjapoolsetes tiikides ja langeb madalamale lõuna suunas. Vaatluste põhjal on tegemist pigem vihmasest suvest ja sügisest põhjustatult keskmisest kõrgema veetasemega. Tuginedes eelpool toodud andmetele, käsitletakse käesoleva taotluses keskmist stabiilset põhjaveetaset absoluutkõrgusel 35,3 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kirikuküla liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja 2). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud kuue proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Lisaks on antud geoloogilises uuringus hinnatud ümber ka 2016. aastal tehtud geoloogilise uuringuga kogutud 10 proovi andmeid, kasutades keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodit. Lisaks hinnati 2020. aasta uuringus ka Kirikuküla liiva filtratsiooniomadusi kuue proovi põhjal. Täiteliiva filtratsioon on valdavalt 0,1 – 0,2 m/ööp (üks proov 0,3 m/ööp). 2020. aasta kvaliteedi ümberhindamisega anti mõlemale varuplokile (plokk 1 ja 2 TL aT) samad näitajad, kuna kasuliku kihi paksus liivakarjääris on võrdlemisi väike ning plokkide läbilõige on võrdlemisi ühtlane. Kirikuküla Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad liivakarjääri plokk 1 ja 2 sisaldab kruusa (>31,5 mm) 0 – 12,9% (keskmine 2,8%) ja peenosist 1,8 – 12,0% (keskmine 5,1%). 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kirikuküla liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,48 ha, jääkvaru 10,701 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 6,07 ha, jääkvaru 35,835 tuh m3) OÜ J. Viru Markšeideribüroo töö „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ (EGF aruande nr 9375) alusel. 2024. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse alusel ajavahemikul 26.11.2020 kuni 26.04.2024 Kirikuküla liivakarjäärist varu ei kaevandatud ning karjääri jääkvaru maht seisuga 26.04.2024 oli 46,54 tuh m3. Kaevandamistegevust ei ole toimunud ka pärast viimast markšeiderimõõdistust ning 2025. aasta IV kvartali lõpu seisuga on deklaratsioonide alusel karjääri jääkvaru 46,536 tuh m3. 2020. aastal tehtud karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamise ja 2024. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 2 piiriga. Ploki 1 pindala on väiksem ja plokk ei ulatu lõuna ja ida suunas mäeeraldise piirini. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,07 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib plokk 2 kinnitatud varu sügavusega. Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri põhjaservas, ülejäänud suundades asub see mäeeraldise piirist ca 25 – 50 m kaugusel, loodeservas isegi kuni 150 m kaugusel. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud vajalik maa-ala katendi ajutiseks ladustamiseks liivakarjääris. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,62 ha. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt eriteraline liiv ning osaliselt ka kruus. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud taset 1:2 (kallakus ~27°). Nõlvatervikut ei moodustu karjääri põhjaossa AS Tariston Kirikuküla II liivakarjääriga vahetult piirnevale küljele. Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada. Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud maapinnamudelit. Tabelis 1 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Tabel 1. Kirikuküla liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Jääkvaru Jääkvaru, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 1 TL aT 10,701 0,332 10,369 Plokk 2 TL aT 35,835 1,591 34,244 KOKKU 46,536 1,923 44,613 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 4 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Varasema kaevandamise käigus on kogu kattekiht juba eemaldatud ning vallitatud mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht on ladustatatud eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendatud Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht kasutatakse täielikult ära karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel. Mäeeraldise suurus on 6,07 ha ning ala kaetakse ca 0,2 m kasvukihiga, vajamineva katendi maht on kokku ca 12 500 m3. Kasvukihiga katmine soodustab karjääri nõlvade ja põhja kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri korrastatud nõlvade kõrguseks 1 – 2 meetrit (graafiline lisa 3. Kirikuküla liivakarjääri korrastatud maa plaan). Nõlvatervikut ei teki karjääri põhjaserva Kirikuküla II liivakarjääriga piirnevale alale, kus mäeeraldiste piiril saab varu kaevandada ilma nõlvaterviku moodustamiseta. Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2. Kirikuküla liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on senise kaevandamistegevuse tulemusena eemaldatud ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu põhjal kuni 3,2 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea, materjali väljaveoks kasutatakse sarnaselt praegusele praktikale nimetut pinnasteed, mis kulgeb Kirikuküla liivakarjäärist lõunasse ning sealt edasi lääne suunas Narva Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad metskond 60 katastriüksusel. Tee liitub läbi Kirikuküla II liivakarjäärist põhja suunda kulgeva teega (väline tunnus 5099296), mille kaudu saab Kirikuküla liivakarjääri toodangut transportida ca 1 km kaugusele põhja suunda Sillamäe-Sinimäe riigi kõrvalmaanteele nr 13144. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri nõlvade ning põhja korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kirikuküla liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.9 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Kirikuküla liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist ei ole võimalik ala nõuetekohaselt veekoguks korrastada. Seetõttu karjääriala täidetakse ja maapind tõstetakse vähemalt 0,7 m kõrgemale põhjavee taseme kõrgusest. Põhjavee tase asub absoluutkõrgusel 35,3 m ning korrastatud karjääri põhi asub seega minimaalsel absoluutkõrgusel 36,0 m. 9 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Karjääri täitmiseks oleva materjali kogus on nõlvatervikuid arvestades ca 63 300 m3. Kaevandamise käigus on nõlvad juba valdavalt kujundatud laugeks. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Kirikuküla liivakarjääris asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ja põhjale enne kaevandamise alustamist kooritud muld (kasvukiht). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate istikutega. Hinnangulised kulud Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 24 000 eurot. Kirikuküla liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kirikuküla liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kirikuküla liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.10 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Kirikuküla liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,005 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 +0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali purustamise ja sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,032 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 7200 tonni. Tööpäeva 10 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 5 – 6 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Kirikuküla liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).11 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 195 m kaugusel põhja suunas Savi katastriüksusel (tunnus 85101:001:0853, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 5407 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali purustamiseks ja sõelumiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 2. Tabel 2. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). 11 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.12 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 3). Tabel 3. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A- (A-korrektsioon), LwA 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kõige suurem müraallikas on purustus-sõelumissõlm. Kui purusti asub Savi maaüksusest ca 195 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Savi katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 57 dB, mis on ca 12 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026) Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad 3 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Karjääri senise töötamise käigus on purusti asunud karjääri keskosas, ca 350 m kaugusel Savi kinnistu piirist. Sellisel juhul on purusti tekitatava arvutusliku müra suuruseks lagedal maal otsenähtavuse korral 52 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purusti, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali sõelumine ja purustamine purustus-sõelumissõlmega ning toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Kirikuküla liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Savi katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 59 dB olukorras, kus kõik masinad asuvad Kirikuküla liivakarjääri põhjaservas (ebatõenäoline stsenaarium, kuna selles karjääri osas on kasulik kiht juba ammendatud) või 54 dB olukorras, kus masinad asuvad karjääri kesk- ja lõunaosas (tõenäoline stsenaarium, kuna selles karjääri osas on kasulik kiht veel ammendamata). Arvutuslik tase jääb kirjeldatud stsenaariumite puhul kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 1 – 6 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kirikuküla liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist karjääriala täidetakse ning sinna kujuneb metsamaa. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 1,5 m ning seda saab kaevandada ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Varu kaevandamine piirkonna põhjavee režiimi ei muuda, kuid mõju avaldab kaevise töötlemisprotsess. Kirikuküla liivakarjääris tehakse liivapesuseadmega materjali pesu, et eemaldada liivast peenosiste (<0,063 mm) komponent. Liivapesuks saadakse vett karjääri teenindusmaale 2019. aastal rajatud puurkaevust nr PRK0059362. Puurkaevust võetava vee koguse tõttu (rohkem kui 10 m3 ööpäevas) on Keskkonnaametilt saadud vee erikasutusluba, mida käesoleva taotlusega soovitakse samadel tingimustel pikendada. Liivapesu järgselt jääb vette väljauhutud peenosis, mis suunatakse settepaaki. Settepaagis eemaldatakse enamus settest flokulandi (nt SUPERFLOC A-150PWG) abil, puhastatud vesi suunatakse mäeeraldisele rajatud ülevooluga settebasseinidesse (kaks settebasseini mõõtmetega ~50 m x 15 m x 2,5 m), millest vesi juhitakse uuesti tootmisprotsessi. Mobiilne liivapesuseade vajab oma töö jaoks vett ca 40 m3/h, millest ca 40 – 60% saadakse settebasseinisüsteemist ja ülejäänu võetakse puurkaevust. Sarnaselt senisele praktikale kavandatakse põhjavett tarbida Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumist 64 000 m3 aastas. Põhjavee välja pumpamisel Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad veetase puurkaevus alaneb ning puurkaevu ümber kujuneb põhjavee taseme alanduslehter. Alanduslehtri ulatus (puurkaevu mõjuraadius) sõltub väljapumbatavast vee hulgast, põhjavee toitumistingimustest ning põhjaveekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamilistest omadustest. Väljapumbatava põhjavee hulga alusel on puurkaevu mõjuraadiust R võimalik arvutada järgneva valemiga: , kus Q – põhjavee hulk (m3/ööp) W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine, m/ööp). Kunda rannikujaama andmetel on piirkonna pikaajaline keskmine sademete hulk 587 mm aastas. Aurumine on vahemikus ~330 – 350 mm aastas. Põhjaveevõtul 400 m3/ööp ulatub puurkaevu mõju ca 260 m kaugusele. Lähim majapidamine jääb puurkaevust ca 280 m kaugusele, kus veetaseme alanemise mõju on hääbunud. Puurkaevu PRK0059362 rajamise järgselt viidi läbi proovipumpamine tootlikkusel 150 m3/h (41,7 l/s). Pumpamise ajal alanes vesi puurkaevus 1,9 m. Proovipumpamiste tulemused näitavad, et vaadeldav põhjaveekiht on väga veerikas ning vee välja pumpamine tootmiseks vajalikus koguses ei avalda mõju tarbekaevude veetasemele. Üldjuhul avaldub vee välja pumpamise mõju eelkõige sademetevaesel perioodil. Põhjaveevõtt toimub tootmisperioodil kevadest sügiseni, mistõttu kevadine suurvesi kompenseerib iga- aastase veetaseme alanemise. Väljapumbatavat vett keemiliselt ei töödelda ning ei juhita pinnasesse, põhjavette ega pinnavette. Väljapumbatud vesi ringleb tootmisprotsessis. Peenosise setitamiseks kasutatav flokulant on keskkonnaohutu. Flokulanti doseeritakse vastavalt etteantud juhistele ning setitamine toimub settepaagis. Settebasseinides juhitakse vesi, millest on suurem osa peenosist juba välja setitatud. Täiendavalt settib peenosis välja settebasseinides, settides selle põhja. Settebasseine puhastatakse regulaarselt. Seega puudub oht keskkonna (sh põhjavee) reostumiseks. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.13 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks. 13 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18 Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2026-035 ad Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kirikuküla liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Vaivara maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000450), asub Kirikuküla liivakarjäärist lähimas punktis ca 1,6 km kaugusel põhja suunas. Vaivara maastikukaitseala eesmärk on kaitsta geoloogiliselt ja geneesi poolest olulisi Vaivara Sinimägesid, III kategooria kaitsealuste liikide elupaiku ning Natura elupaiku. Lähim Natura 2000 võrgustiku loodusala, Udria loodusala (EELIS kood RAH0000502), asub Kirikuküla liivakarjäärist ca 4,1 km põhja suunas. Udria loodusala kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, püsitaimestuga liivarannad, metsastunud luited, kuivad niidud lubjarikkal ja -vaesel mullal, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad ning rusukallete ja jäärakute metsad. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Vaivara maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Udria loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikele 1. Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub ülal- ja allpool põhjavee taset. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,07 ha ja selle teenindusmaa pindala on 9,62 ha. Kirikuküla liivakarjääri täiteliiva jääkvaru kogus on 46,536 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on 44,613 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 1,923 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 06.03.2026 Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18  37,71 37,68 36,76 36,80 35,54 39 38,18 38 37,60 I 37,17 37 Vaivara kiriku 38,82 34,86 34,73 36,42 K20 0,1 AS Tariston ,0 37,48 38,34 38 85101:001:0390 K1938,39 35,0 37,06 36 1,0 37,38 37,57 0,5 Kirikuküla II liivakarjäär 36,48 plokk 4 TL aT 35,96 39,59 39,87 38,57 36,69 Š-31 38 34,77 3,3 38,26 36,71 36,65 K18 35,29 1 39,36 39,21 38,27 KL-512383 37,77 36,52 36,83 0,3 35,19 35,13 34,83 1,7 2 34,83 2 0,3 34,85 36,49 39,46 38,29 37 36,67 36,51 0,0 1 37 37,01 36,59 36,34 36,75 Š-30 0,3 0,2 Š-9 35,68 35.43 Š-10 Katend 35,02 Š-11 0,2 0,2 36,08 37,33 1,2 34,67 36,38 37 39,18 35,93 35.89 (23.02.2026) 37,10 35,54 1,3 35,02 36,62 2,8 36,0 (23.02.2026) 35,83 35,75 35,23 0,3 36,18 35,60 34,52 36 ,9 36,29 25 Mudane 35,79 35.44 35.31 34,80 9 35,94 36,13 35.64 (23.02.2026) 24 35,79 (23.02.2026) 36,29 36,17 35,81 34,88 Katend 35,28 34,68 36,36 36,40 35,44 36,41 35,49 Eesti Geoloogiateenistus 23 35,24 Lääne- ja Ida-Virumaa 35,79 35,99 K-5 35,19 34,89 Katend 34,73 ehitusmaavarade 22 36,13 36,53 35,95 36,38 0,0 35,0 35,24 üldgeoloogiline uurimistöö 36,55 36,22 36,23 36,51 35,70 35,08 1,3 YGUL/523069 35,02 35,30 35 35,26 35,18 ,97 37,11 KIRIKUKÜLA 36 35,40 K-3 36,15 LIIVAMAARDLA ,2 3 21 35,94 Tiik Š-32 34,93 35,85 Katend Š-39 35.34 plokk 1 TL aT 35,98 34,79 35,07 35,95 36,31 34,75 37,32 0,3 Š-41 plokk 2 TL aT Š-33 0,3 35.37 34,81 Katend II 34,82 35,18 36,96 35,72 36,1 2,2 35,73 36,18 3 35,75 34,46 35,902,2 34,72 3 0,4 34,85 36,00 34,53 0,0 35,99 20 0,3 0,8 8 35,35 36,02 19 36,59 36,61 36,42 35,06 36,43 36,04 35,85 plokk 2 TL aT 1,2 1,1 II´ Katend 3 35,96 36,78 35,47 34.77 34.60 34,93 Katend 35,42 Tiik 35,72 36,77 35,97 Liivakarjääri 36,30 Kooritud 36,68 34,85 34,65 34,97 51401:001:0083 36,92 35,68 36,65 36,93 34,64 35,36 AS Tariston 18 35,96 36,87 K-2 34,77 Š-40 Kirikuküla liivakarjäär 36,20 0,0 36,29 34,77 Katend 36,56 Š-16 17 37,71 0,3 L.MK/329486 ,0 36.71 34,97 16 35,92 35 34,21 3,2 36,75 34,50 1,7 34,73 34.67 34,51 37,48 36,33 37,35 0,2 Ladu 35.20 35,48 36,80 0,3 (23.02.2026) 35.22 1,8 Ladu Š-23 (23.02.2026) 34,69 34,68 15 38,72 37,71 2,7 34,70 K-2 0,1 37,26 14 37,10 36,37 Ladu 34,71 0,1 36,41 35,87 1,1 35,53 K-1 35,43 34,16 36,88 36,70 1,9 34,67 0,4 13 37,21 Š-18 0,8 37,03 34,70 0,5 Katend 12 36,95 34,38 Ladu 36,27 36,12 Š-34 4 0,5 Kruus 37,22 35,54 33,08 K-4 11 Ladu 34,36 35,75 34,64 35,75 36,3 36,68 ,74 Katend 36,00 0 10 20m 36,0010 0,0 7 36 LEPPEMÄRGID 36,92 34,90 4 1 cm Liivakarjääri 51401:001:0083 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 9 1,1 35,21 36,51 34,63 Š-37 34,06 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, 1,0 35,20 36,04 KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA ja KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 1 35,37 36,00 Tiik piiripunkt ja piiripunkti number 0,5 8 34,83 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6533 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise Š-38 0,4 34,50 0,5 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 34,36 36,11 7 Š-36 0,4 Katend 34,19 33,97 1,0 Katend 5 36,03 number Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise ja 7 Kruus 34,61 35,21 selle teenindusmaa piir 6 34,41 Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi 34,19 piir 34,49 Kirikuküla liivamaardla varuplokkide piir 33,86 (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) 34,34 6 Narva metskond 60 Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 34,32 Š-14 51401:001:0082 0,4 0945) piir 33,74 5 34,13 0,0 I I' Geoloogilise läbilõike joon OÜŠ-13 1,0 Inseneribüroo Steiger kaevandid, 2016 (EGF 8752): 33,73 34,81 36 Maapinna samakõrgusjoon Š-18 0,0 33,94 36 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon Nõlvaterviku alumine piir34,50 33,81 34,38 33,08 0,8 0,5 Kaevandi nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m34,28 Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m 34,07 I´ Elektripaigaldise kaitsevöönd OÜ34,42 J. Viru Markšeideribüroo kaevandid, 2020 (EGF 9375): 34,30 Puurkaevu PRK0059362 hooldusala K-1 Kaevandi nr 33,95 0,1 Katendi paksus, m KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA 34.61 36,70 Suudme abs kõrgus, m Veekogude veetaseme absoluutne kõrgus Kasuliku kihi paksus, m (0945) (23.02.2026) 1,9 Lamami abs kõrgus, m (m) ja mõõtmise aeg 34,70 719000 719400 KIRIKUKÜLA AS TARISTON Märkused: LIIVAKARJÄÄR 1. Plaani koostamisel on kasutatud "Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri markšeidermõõdistamine (varu seisuga 26.04.2024)". OÜ Inseneribüroo Steiger IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA töö nr 24/4794. KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 2. Geodeetilised mõõdistustööd tegi 26.04.2024 OÜ Inseneribüroo Steiger. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 03.2026 1 3 1:1000 2026-035 6. Plokk 1 TL aT asub abs. kõrgusel 36,1 m.  Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´ LEPPEMÄRGID Liiv Ladu/katend NW AS Tariston NE AS Tariston S E AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär Kirikuküla liivakarjäär 43 L.MK/329486 43 L.MK/329486 Kirikuküla II liivakarjäär Huumus (muld) Liivsavi 42 KL-512383 Liivakarjääri 42 Liivakarjääri 51401:001:0083 51401:001:0083 Vaivara kiriku Š-23 Kaevandi nr 41 85101:001:0390 Š-41 41 Narva metskond 60 37,71 Suudme abs kõrgus, m 51401:001:0082 Kihipinna sügavus 40 36,96 40 maapinnast, m 0,3 K19 Š-23 39 38,57 39 plokk 1 TL aT 37,71 Š-39 1,5 plokk 1 TL aT Š-41 Š-33 Veetaseme abs kõrgus, m Š-36 plokk 2 TL aT 35.01 38 Ladu 38 37,32 16.12.2016) Mõõtmise kuupäev 0,5 36,96 Š-32 35,73 0,3 35,21 Katend 3,0 37 plokk 4 37 0,3 36,31 plokk 2 TL aT TL aT 35.89 (23.02.2026) 0,3 0,3 1,5 Kaevandi sügavus, m Š-14 4,0 1:2 36 35.64 (23.02.2026) 35.21 35.01 36 35.02 35.64 (23.02.2026) 34.86 35.64 (23.02.2026) 0,3 35.01 Katend 34.86 (23.02.2026) (19.02.2016) 16.12.2016) plokk 2 TL aT Katend (19.02.2016) (19.02.2016) (19.02.2016) 35.21 (23.02.2026) 34,13 0,4 1:2 Liivakarjääri 35 0,4 35 1:2 34.73 51401:001:0083 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 34.51 3,8 2,5 1,5 (19.02.2016) 2,5 3,0 (19.02.2016) 33.83 34 4,0 0,8 34 2,5 1,2 Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir (16.02.2016) 3,0 1,5 0,4 3,0 2,5 Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 4,0 3,5 33 33 2,5 Maavaravaru plokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (35,3 m abs) 32 32 33.83 2,0 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg (16.02.2016) 35.21 Karjääri moodustunud tiikide veetaseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg (23.02.2026) Uuringupunktide Uuringupunktide 132 62 73 42 53 110 66 vahekaugus (m) vahekaugus (m) 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur AS TARISTON IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 03.2026 2 3 Mv 1:1000 Mh 1:100 2026-035  37,71 37,68 36,76 36,80 35,54 39 38,18 38 37,60 37,17 KIRIKUKÜLA 37 Vaivara kiriku 38,82 36,42 38,34 AS Tariston LIIVAMAARDLA 38 37,48 37,38 37,57 85101:001:0390 38,39 36,48 plokk 4 TL aT Kirikuküla II liivakarjäär 39,59 39,87 36,69 38 38,26 36,71 36,65 35,29 1 39,36 39,21 38,27 KL-512383 37,77 36,52 35,19 2 2 34,85 37 1 37 37 36 25 24 Eesti Geoloogiateenistus 23 Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade 22 üldgeoloogiline uurimistöö YGUL/523069 21 3 20 8 19 3 Liivakarjääri 51401:001:0083 AS Tariston 18 36 Kirikuküla liivakarjäär 17 L.MK/329486 16 37 36 15 14 13 12 pinn 4 11 0 10 20m LEPPEMÄRGID 10 4 1 cm Liivakarjääri 51401:001:0083 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 9 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, 1 piiripunkt ja piiripunkti number KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA ja KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 8 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6533 Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 7 number 5 Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise ja 7 selle teenindusmaa piir 6 Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi piir Kirikuküla liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) 6 Narva metskond 60 Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 51401:001:0082 0945) piir 5 36 Maapinna samakõrgusjoon Kõlvikupiir Mets, raiesmik, võsa Elektripaigaldise kaitsevöönd Puurkaevu PRK0059362 hooldusala Metsamaaks korrastatav ala (9,62 ha) KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA (0945) 719000 719400 KIRIKUKÜLA AS TARISTON Märkused: LIIVAKARJÄÄR 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA 2. Kaevandamise järgselt mäeeraldise ala täidetakse ja korrastatakse metsamaaks. KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 03.2026 3 3 1:1000 2026-035