Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

KÄSKKIRI 16.04.2025 nr 1-3/35 Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1. ning lähtudes Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2025. a kirjast nr 2-13/1751-1. 1. Muudan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt: 1.1. Muudan partnerite loetelu ja sõnastan selle järgmiselt: „Tallinna Linnavalitsus Rakvere Linnavalitsus Tartu Linnavalitsus Jõhvi Vallavalitsus Aktsiaselts Hoolekandeteenused“. 1.2. Muudan käskkirja punkti 1.1.9. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.9. Kasutatud lühendid: IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused KOV Kohaliku omavalitsuse üksus KuM Kultuuriministeerium RR Rahvastikuregister RVK Rahvusvaheline kaitse SiM Siseministeerium SHS Sotsiaalhoolekande seadus SKA Sotsiaalkindlustusamet SoM Sotsiaalministeerium TO Teenuse osutaja VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus VMS Välismaalaste seadus“. 1.3. Muudan käskkirja punkti 2. ja sõnastan selle järgmiselt: „2. Toetatavad projektid ja eesmärgid Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning iseseisvumise toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka toimetulekuraskused järgmistel sihtgruppidel: 1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja) 2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS alusel. TATi toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine kvalifitseeruvatele sihtgruppidele. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile elama asuvaid ja kaitse saanuid, et inimesed tuleksid toime uues elukeskkonnas ning saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilises keskkonnas ning avalikkusele suunatud infos ja kommunikatsioonis; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8522 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.1 Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele 2.1.1 Projekti eesmärk ja sisu Toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine punktis 2 kirjeldatud sihtgruppidele teenuseosutaja abil, osutades selleks tugiisikuteenust süsteemselt ja üle-eestiliselt ning rakendades erinevaid lahenduskäike, sh nt KOV kui 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 2 (6)  teenuseosutaja, eraldiseisev hanke korras leitav teenuseosutaja ning RVK taotlejate majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) teenuse vahendusel. Tugiisikuteenus seisneb RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks. Toetatava tegevusega aidatakse kaasa sihtrühmade kohanemisele KOV-is ning toetatakse ja nõustatakse KOV-i vajaliku sotsiaalteenuse tagamisel. Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS § 75 lõikest 1 tulenevalt Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul. Tingituna sihtgruppide päritolust, eluoskustest, erivajadustest ja/või läbielatust võib kaitse saanu vajada tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist uues elukeskkonnas Eestis. Sihtgruppidel puudub sageli sotsiaalne võrgustik ning elu ülesehitamisega alustatakse nullist. Täiendavalt võib esineda väljakutseid vaimse tervisega tulenevalt päritoluriigis ja/või rändeteekonnal kogetust. SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid ning tagades teenuse üle-eestilist ühtlustamist. TATi raames piloteeritakse teenusele suunamist tuginedes VRKS ja SHS põhimõtetele, see tähendab suunamist KOV-i ja/või majutuskeskuse poolt. Toetatavate tegevuste kaudu on tagatud nii KOV-i kui ka majutuskeskusesse elama asuvatele kaitse saanutele personaalne tugi maksimaalselt 12 kuud alates kaitse saamisest. Projekti raames on plaanitud piloteerida tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus, kuna sihtrühmad võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades: 1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id, kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn ja Jõhvi vald. Partner KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute töökohtade töötasu katmine. 2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse. 3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025. aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine. 2.1.2 Projekti tulemus Projekti tulemusena on RVK saanutele üle-eestiliselt tagatud nende vajadustest lähtuv täiendav tugi, mis toetab nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas. 2.1.3 Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmad on: 1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja) 2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikust pereliige VRKS ja VMS alusel. 3 (6)  2.1.4 Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029. Projekti elluviija: SKA Projekti partnerid: Tallinna linn, Rakvere linn, Tartu linn, Jõhvi vald, AS Hoolekandeteenused. Kohalikud omavalitsused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026. AS Hoolekandeteenused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.01.2025–30.06.2029. Elluviija võib iga partneriga sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, partneri tööjõukulud jne.); - teenuste pakkumise kulud (koordinaatorid, tugiisikud, hankekorras valmisolekutasu jne); - lähetustes, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine); - pakutavatele teenustele, kommunikatsioonitegevustele ja teavitamisele, koolitustele ja koolitusmaterjalidele ligipääsetavuse tagamise kulud. - seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 1.4. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2024 2029 Tugiisikuteenu AMIF O.2.3.3 arv 140 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab s Toetatud osalejate projektist otsest kasu. Käesoleva rahvusvahelise arv, sh näitaja tähenduses on osaleja kaitse saajatele *personaalset kolmanda riigi kodanik, sh kutsenõustamist rahvusvahelise kaitse saaja, kes saanud osalejate saab tegevustes osalemise kaudu arv tuge ja nõustamist ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks, paremaks kohanemiseks jms. Koguda tuleb osaleja nimi, isikukood või muu number, e-posti aadress, sugu ja vanus (<18, 18–60, >60). 4 (6) 1.5. Täiendan käskkirja punktiga 4.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Tugiisikuteenu AMIF R.2.9 Nende arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. s osalejate arv, kes Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja rahvusvahelise teatasid, et tegevus kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise kaitse saajatele aitas nende kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis integreerumisele aitab kaasa tema integreerumisele. kaasa Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust peale iga tegevuse lõppu. Tagasisidelehed on isikustatud. 1.6. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“. 1.7. Täiendan käskkirja punkti 8.7. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“. 1.8. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2 Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi.“. 1.9. Muudan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest;“. 1.10. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;“. 1.11. Muudan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.“. 1.12. Muudan käskkirja punkti 12.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.“. 1.13. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2. 5 (6) 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 6 (6)  KINNITATUD Siseministri 16.04.2025 käskkirjaga nr 1-3/35 „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ LISA 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud elluviija ettepanekust lisada TATi alusel toetatava tegevuse elluviimisse partnerina AS Hoolekandeteenused ning täpsustada tegevuse elluviimise käigus selgunud vajadustest tulenevalt TAT-i punktis 2 kirjeldatud tegevuse sisu. Ühtlasi tehakse TAT-i erinevatesse punktidesse tehnilisi täpsustusi lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi elluviija) asjaomaste teenistujatega. Eelnõu ja selle seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected]). Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas TAT-i punktiga 11.1. ning lähtudes Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2025. a kirjast nr 2-13/1751- 1. Toetatava tegevuse eelarvega seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja selle algses seletuskirjas. II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides: Käskkirja punktiga 1.1. lisatakse TAT-i partnerite loetelusse Aktsiaselts Hoolekandeteenused (edaspidi HTK). TAT-i projekti rakendamise käigus viis elluviija 2024. aastal läbi teenusedisaini, mille tulemusena järeldati, et rahvusvahelise kaitse (edaspidi RVK) saanute tugiisikuteenuse kliendikeskseks üle-eestiliseks osutamiseks ning kulude optimeerimiseks on vajalik teenust edasi arendada. Sellest tulenevalt soovib elluviija kaasata projekti partnerina rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) praeguse teenusepakkuja, kes osutab RVK tugiisiku teenust üle-eestiliselt. Majutuskeskuse teenust osutab elluviijale HKT riigihanke nr 245046 alusel sõlmitud halduslepingu nr 5.2- 9/2514-1 raames. Haldusleping kestab kuni 21. aprillini 2026. a. Tugiisikuteenuse osutamine läbi majutuskeskuse on planeeritud kuni 30. juunini 2029. a. Kui majutuskeskuse teenuseosutaja peaks vahepealsel perioodil muutuma, taotleb elluviija uuesti TATi muutmist. Elluviija kinnitusel on HKT-l vajalik kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused nende vastutusel olevate tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil. Käskkirja punktiga 1.2 lisatakse TAT-i punktis 1.1.9 esitatud lühendite loetelusse lühendid „HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused“ ja „SHS Sotsiaalhoolekande seadus“ ning lühendi „RVK“ nimetusena sätestatakse „rahvusvaheline kaitse“. Käskkirja punktiga 1.3 sõnastatakse TAT-i punkt 2 tervikuna uues redaktsioonis, kuna lausete kaupa sõnastuslike täpsustuste tegemine, mis on tulenenud elluviimise käigus selginenud praktikast, muudaks tervikteksti raskesti loetavaks. TAT-i punktis 2.1.1 täpsustatakse toetatava tegevuse eesmärki. Tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine kolmel viisil: a) KOV kui teenuseosutaja, b) eraldiseiseva hankekorras leitud teenuseosutaja (kelle teenuseid kasutati hanke alusel kuni 31.12.2024) ning c) RVK majutuskeskuse teenuseosutaja abil. Täpsustatakse ka seda, et tugiisikuteenus seisneb RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks. Ühtlasi täpsustatakse elluviija rolli tugiisikuteenuse korraldamisel. SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid ning tagades teenuse üle- eestilist ühtlustamist. TATi alusel toetatava tegevuse raames katsetab elluviija tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus: 1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id, kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn ja Jõhvi vald. Partneriteks olevates KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute töökohtade töötasu katmine. 2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse. 3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025. aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine. TATi raames on katsetatud RVK tugiisikuteenuse osutamist KOV-ide poolt. Selleks on kaasatud partner KOVid, kelle kogemusi on võimalik jagada teistele KOVidele. Täiendavalt piloteeritakse tugiisikuteenuse osutamist RVK majutuskeskuse teenusepakkuja najal. RVK majutuskeskuses viibivad Politsei- ja Piirivalveameti poolt suunatuna ennekõike kõige haavatavamad RVK taotlejad, kellel võib lisaks piiratud rahalistele vahenditele olla teisigi märkimisväärseid raskusi uues elukohas kohanemisega. Majutuskeskuses alustatakse sinna jõudnud inimestega koostööd juba RVK menetluse ajal. Keskuses viibitud ajal tekib majutuskeskuses inimese kohta olulist infot, mis on vajalik tema edasiseks suunamiseks ja aitamiseks ning iseseisva elu alustamiseks mõnes KOVis. Elukohajärgse KOVi ning majutuskeskuse tihe koostöö lihtsustab inimese kohanemise ja iseseisva toimetuleku toetamist. TAT-i punktis 2.1.4 täpsustatakse projekti partnerite tegevuse kestust. Kohalikud omavalitsused on projekti elluviimisesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026. AS Hoolekandeteenused on planeeritud kaasata toetatava tegevuse elluviimisesse perioodil 2 (4) 01.01.2025–30.06.2029. Käskkirja punktiga 1.4 tehakse tehnilised parandused TAT-i punktis 4.2 esitatud väljundnäitaja koodi ja nimetusse ning selgitavasse teabesse. Käskkirja punktiga 1.5 lisatakse TAT-i punkt 4.3, millega sätestatakse tegevuste seireks kasutatav tulemusnäitaja „AMIF R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa“. Näitaja sihttase aastaks 2029 on 289 isikut. Antud tulemusnäitaja on projektis juba kasutusel ja e-toetuses seadistatud ning elluviija on vastava näitajaga kursis, seega elluviijale täiendavat koormust sellega ei lisandu. Käskkirja punktiga 1.6 täiendatakse TAT-i punkti 8.6 põhimõttega, et SiM-il on õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega, kui esitatud dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet. Käskkirja punktiga 1.7 tuuakse TAT-i punktis 8.7 välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-is 33 sätestatud võimalus makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. Käskkirja punktiga 1.8 muudetakse TAT-i punkti 9.2 sõnastusest seoses kohustusega järgida ostumenetluse läbiviimise nõudeid. Ühendmääruse § 11 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Käesolevas TAT-is nimetatud elluviija ja partnerid on kohustatud järgima riigihangete seadust. Kehtiva TAT-i punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale ja partneritele kohalduvate kohustuste osas. Käskkirja punktiga 1.9 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.4 asjaolu, et elluviija peab maksete prognoosi esitama dokumendihaldussüsteemi kaudu. Käskkirja punktiga 1.10 täpsustatakse TAT-i punkti 9.3.7, et elluviijal on kohustus tagada projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisega seotud info e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks. Käskkirja punktiga 1.11 täpsustatakse TAT-i punkti 11.2 sellega, et elluviija peab TAT-i muutmise taotluse esitama Siseministeeriumile dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Punktist jäetakse välja nõue, et TAT-i muutmise taotlus peab olema partneritega kooskõlastatud, kuna partnerite tegevuse eest vastutab elluviija ja TATi eesmärk ei ole reguleerida elluviija ja partnerite vahelist suhet. TAT- i punkti 2.1.4 kohaselt võivad elluviija ja partnerid omavahel sõlmida kokkuleppeid kohustuste ja õiguste kohta, sh TAT-i muutmise kooskõlastamise kohta. Käskkirja punktiga 1.12 täpsustatakse TAT-i punkti 12.2 ühendmääruses sätestatud põhimõttega, et projekti abikõlblike kulude eelarve väheneb finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses. 3 (4) Käskkirja punktiga 1.13 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue kontroll-lehega. Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud. Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatava tegevuse riigiabi andmise analüüsi aluseid, st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatav tegevus, sealhulgas elluviija ja partnerite tegevus, ei ole majandustegevus, kuna tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõikele 1. Toetatava tegevuse elluviimine on korraldatud mitteärilisel moel, on sihtrühmale tasuta ning täidab sotsiaalset eesmärki. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV Käskkirja mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projekti elluviimise käigus selgunud vajadustel ja välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja eelarve piiresse. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid elluviija on riigiasutus ja raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijal on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita. VI Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. VII Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium). Kooskõlastuse käigus märkusi ei laekunud. 4 (4)