Leping

RAAMLEPING (suuline tõlketeenus, riigihanke osa 3) nr Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Välek OÜ, registrikood 12725926, asukoht Veerenni tn 24-306, Tallinn, 10135 (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Külli Kittus, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Kirjaliku ja suulise tõlketeenuse tellimine erinevatele riigiasutustele“ viitenumbriga 286471 (edaspidi riigihange) tulemusena riigihanke osas 3 „Ukraina keele suuline ja kirjalik tõlketeenus“. 1.2 Raamlepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning raamlepingu muudatused ja lisad. 1.3 Raamlepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1 Lisa 1 – andmetöötluse leping; 1.3.2 Lisa 2 – maksumuste koondtabel. 1.4 Töövõtjatena käsitletakse riigihanke menetluses edukaks tunnistatud pakkujaid, kellega sõlmitakse raamlepingud. 1.5 Raamlepingus ei fikseerita kõiki hankelepingu tingimusi. 1.6 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad, eelkõige võib hankelepingus töö maksumus olla madalam raamlepingus sätestatud maksumusest. 2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Raamlepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks olevate tõlketeenuste (edaspidi töö) tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning töövõtjate vahel. 2.2 Raamlepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele suulise tõlketeenuse osutamine. 2.3 Töö hõlmab järel-, sosin- või sünkroontõlget (tõlke liik). 2.4 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat töövõtjalt tõlketeenust tellima. Raamlepingule allakirjutamisega kinnitab töövõtja, et ta on võimeline täitma raamlepingu alusel sõlmitavaid hankelepinguid tähtaegselt arvestades hanke alusdokumentides määratud teenuse/töö mahtu. 2.5 Töö tellitakse ja rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvest. Töö teostamist võidakse osaliselt rahastada välisvahenditest.⁠ 3. Tellimuste esitamine raamlepingu alusel 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. Hankeleping sõlmitakse kirjalikult juhul, kui see tuleneb asutusesisesest hanke- või lepingute sõlmimise korrast. 3.2 Tellija esitab tellimusi vastavalt vajadusele. Tellimus saadetakse töövõtja kontaktisiku e- posti aadressile 3.3 Hankelepingute sõlmimisel raamlepingu alusel lähtutakse riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestusest v.a minikonkursi korral: 3.3.1 tellija esitab vähemalt 3 tööpäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse parima pakkumuse teinud töövõtjale, edastades talle vähemalt tellitava töö aja, koha, tõlkeliigi, vajadusel tõlkide arvu, teema või valdkonna kirjelduse; 3.3.2 kui tellimus on esitatud tööpäevadel 9.00 – 17.00, peab töövõtja tellimuse kinnitama või teavitama loobumisest 3 tunni jooksul tellimuse esitamisest arvates. Kui tellimus esitatakse või kui tellimuse kinnitamine langeb töövälisele ajale, siis tuleb tellimus kinnitada või täitmisest loobumisest teavitada 3 tunni jooksul tellimusele järgneva tööpäeva algusest. Tellija võib määrata teistsuguse tähtaja tellimuse kinnitamiseks;  3.3.3 kui paremusjärjestuses eespool olev töövõtja tellimust ettenähtud aja jooksul ei kinnita või teatab, et loobub tellimuse täitmisest, esitab tellija tellimuse paremusjärjestuselt järgmisele töövõtjale. 3.4 Tellijal on õigus paremusjärjestusest kõrvale kalduda ja pöörduda otse järgmise töövõtja poole, kui: 3.4.1 paremusjärjestuses eespool olev(ad) töövõtja(d) on jätnud varasema(d) tellimuse(d) tähtaegselt ja/või kvaliteetselt teostamata või puudusi töö tähtaegsel teostamisel või töö kvaliteedis on esinenud kaks või enam korda tellimuse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul ning puudused on fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3.4.2 paremusjärjestuses eespool olev(ad) töövõtja(d) on teatanud, et ta ei suuda mahukoormuse tõttu uusi tellimusi vastu võtta. 3.5 Kui tellimuse eeldatav maksumus on vähemalt 30 000 eurot käibemaksuta, viiakse minikonkurss läbi riigihangete registris. 3.6 Kui tellimuse eeldatav maksumus on väiksem kui 30 000 eurot (käibemaksuta), siis on tellijal õigus punktis 3.3 sätestatud korra asemel esitada tellimus kõigile töövõtjatele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk viia läbi minikonkurss järgmistel tingimustel: 3.6.1 tellija esitab tellimuse kõigile töövõtjatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita. Töövõtja suutlikkust hinnatakse lepingu punktide 3.4.1.- 3.4.2 toodu alusel; 3.6.2 majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hinnatakse pakkumusi madalaima hinna alusel (kogukulu hankijale). 3.6.3 hinnapakkumuses esitatud hind on töövõtjale siduv (lõplik) ja peab sisaldama kõiki töö teostamise kulusid. Hinnapakkumuses esitatud töö hind ei tohi olla kõrgem raamlepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuses olevast ühikuhinnast, madalamat hinda on lubatud pakkuda. 3.6.4 tellija teavitab edukat pakkujat viivitamatult hankelepingu sõlmimisest; 3.6.5 kui minikonkursi tulemusena on pakkujate pakkumuste väärtuspunktid võrdsed, korraldab tellija liisu heitmise, võimaldades võrdsete väärtuspunktidega pakkumuse esitanud töövõtjatel liisuheitmise juures viibida, et selgitada välja töövõtja, kellega sõlmitakse hankeleping. 3.7 Tellija võib sõlmida hankelepingu vabalt valitud töövõtjaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär. 3.8 Kui ükski töövõtja ei saa soovitud ajal või mahus tööd teha, on tellijal õigus pöörduda pakkumuse saamiseks kolmandate isikute poole. 3.9 Tõlkimisega seotud transpordi, majutuse vm vajalikud ja põhjendatud täiendavad kulud lepitakse igakordselt eelnevalt eraldi poolte vahel kokku enne tellimuse täitmisele asumist. Täiendavad kulud saavad olla põhjendatud, kui tõlketeenuse osutamine toimub asukohas, mis ei ole tellija puhul tavapärane asukoht või see asukoht väljaspool tõlkija tavapärast tegevuspiirkonda või kui tellija on esitanud tellimuses eritingimusi. Tellija võib töövõtjale täiendavalt maksta hüvitist aja eest, kui töö teostamine tellijale ei võimalda töövõtjal osutada samaaegselt tõlketeenust kolmandatele isikutele (nt töö teostamise sihtkohta jõudmiseks kulutatud aja eest; tõlketeenust mittevajavad osas üritusel) ja see aeg on pikem kui 60 minutit, seejuures ei saa hüvitist olla suurem kui 25% pakkumuses esitatud tõlketeenuse tunnihinnast arvestatud ajatasu. Kokkulepitud kulud hüvitatakse kuludokumentide ja arve alusel vastavalt raamlepingu tingimustele. 4. Tellimuse täitmise ja töö teostamise tingimused 4.1 Tellijal on õigus tellimus tühistada, tellida töö algselt kavandatust väiksemas mahus või töö teostamise aega edasi lükata (tellimuse muutmine). 4.1.1 Tellimuse muutmisest tuleb teavitada ette vähemalt 1 tööpäev enne kokkulepitud töö teostamise algust. Lühema etteteatamise puhul tuleb suulise tõlketeenuse osutajale hüvitada mõistlikud ja põhjendatud ettevalmistumiseks tehtud kulutused. Kui tellija on pakkumuse esitamise ettepaneku teinud kõigile töövõtjatele, on tal õigus ette näha tellimuse muutmisest etteteatamiseks pikem tähtaeg ja/või määrata mõistlik tasu, millele töövõtjal on õigus seoses tellimuse muutmisega. 4.2 Poolte kontaktisikud võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida algselt määratud tellimuse tähtaegade muutmises, vajadusel neid pikendades või lühendades. 4.3 Töövõtja kohustub täitma lepingut ja selle alusel esitatud tellimusi tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides ja/või tellimuses määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö teostamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.4 Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 4.5 Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid või koostööpartnereid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud. 4.6 Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.7 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.7.1 Kui töövõtja ei suuda lepingus sätestatud mahus ja/või ajal töid teostada, on töövõtja kohustatud tellijat sellest viivitamatult teavitama ning kui pooled ei suuda omavahel teises tähtajas kokku leppida, jätab tellija endale õiguse pöörduda selliste tööde teostamiseks kolmandate isikute poole. Sellisel juhul on tellijal õigus nõuda töövõtjalt tellitavate tööde eest kolmandale isikule makstud tasu ning töövõtja pakkumuses esitatud tasu vahe hüvitamist. 4.8 Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.9 Kui tõlgi töös esineb sisulisi/olulisi vigu korduvalt, s.t töövõtja ei ole varasemate tellimuste alusel teostanud töid kvaliteetselt, ning puudusi tööde tähtaegsel teostamisel ja/või tööde kvaliteedis on esinenud kaks või enam korda kalendriaasta jooksul tõsiseid puudusi ja puudused on fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on tellijal õigus nõuda vastava tõlgi või toimetaja vahetust või lepingu üles öelda vastavalt punktil 12.5. 5. Üleandmine 5.1 Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga, aruandega või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Akt, aruanne või kinnitus tööde üleandmise- vastuvõtmise kohta on aluseks arve esitamisel. 6. Lepingu hind ja tasumise tingimused 6.1 Tellija tasub töövõtjale tehtud töö ja osutatud teenuste eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hindadele. Tasu arvutatakse 2 komakohalise täpsusega 30 minuti täpsusega. Töö minimaalne tasu on ühe tõlketunni maksumus. 6.2 Pakkumuses fikseeritud hindu ei ole lubatud tõsta. Hinna alandamine on lubatud. 6.3 Lepinguga tellitakse lepinguperioodil tõlketeenust maksimaalselt 45 000 euro ulatuses. 6.4 Tellimuse maksumus on tõlketeenuse osutamise aja ja tunnihinna korrutis. 6.5 Lepingus sätestatud hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest ja transpordi maksumust tellija tavapärasesse asukohta ja/või tõlkija tavapärases tegevuspiirkonnas. 6.6 Tellija tasub tööde eest pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist või aruande või vastuvõtmise kinnituse esitamist ja selle alusel esitatud arve saamist. Arvel peab olema minimaalselt välja toodud tellija, tõlke liik, tõlgitud keel ja tõlkimise suund, tõlke maht, piirkond. 6.6.1. Tellija tasub tööde eest pärast aruande/üleandmise-vastuvõtmise akti saamist/kinnituse ja selle alusel esitatud arve saamist üks kord kuus. Aruandel/ üleandmise-vastuvõtmise aktil peab olema välja toodud tellija, töötaja nimi kes tõlke tellis, tõlke maht ja maksumus. Aruanne esitatakse töödeldava failina (nt .xls) (Sotsiaalkindlustusamet). 6.7 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 286471, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 6.8 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. Poole koguvastutus lepingu alusel on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik või põhjustatud raskest hooletusest. 7.2 Lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% tellimuse maksumusest iga rikkumise kohta. 7.3 Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest. 7.4 Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb tellimusest, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning tellimuse maksumuse vahe hüvitamist töövõtja poolt. 7.5 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest. 7.6 Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või lepingust taganeda. 7.7 Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 7.8 Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist. 7.9 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. 7.10 Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 7.11 Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 7.11.1 töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 7.11.2 töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14- päevase täiendava tähtaja jooksul; 7.11.3 töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 7.11.4 töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 7.11.5 töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 7.11.6 kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal. 7.12 Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 7.12.1 tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 7.12.2 töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul. 7.13 Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 7.14 Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 7.15 Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 7.15.1 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. 7.15.2 Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud. 7.15.3 Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks. 7.16 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8. Intellektuaalomandiõigused 8.1 Kui töövõtja heaks tegutsevad füüsilised isikud loovad lepingu täitmise käigus autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale. 8.2 Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega eksklusiivlitsentsi. Eksklusiivlitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik. 8.3 Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsiliste isikute nimed ning töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi. 8.4 Kui töövõtja või tema heaks tegutsevad füüsilised isikud loovad lepingu täitmise käigus kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt tellijale. 8.5 Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 8.6 Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu. 9. Teadete edastamine 9.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu  lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 9.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 10. Poolte kontaktisikud 10.1 Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Triin Tõitoja, tel 56804051, e-post triin.toitoja@sotsiaalkindlustusamet. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 10.2 Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Minni Luuk, tel 712 4141, e- post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 10.3 Pooled võivad nimetada rohkem esindajaid, kellel on õigus esitada tellimusi ja töövõtja poolt üleantud töid vastu võtta, edastades esindajate kontaktandmed poole esindaja e-posti aadressile. 11. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 11.1 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 11.2 Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 11.3 Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. 11.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 11.5 Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid  avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled on sõlminud vastavalt lepingu lisale 1 andmetöötluslepingu. 11.6 Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 12. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 12.1 Raamleping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.03.2028. Raamlepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 12.2 Kui raamlepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal töövõtja nõusolekul õigus pikendada raamlepingut kuni 3 kuud. 12.3 Pooled ei tohi raamlepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 12.4 Pooled võivad raamlepingut muuta riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. 12.5 Tellija võib raamlepingu mõjuva põhjuse olemasolul ühepoolselt lõpetada, teatades töövõtjale sellest kirjalikult 30 (kolmkümmend) kalendripäeva ette. Raamlepingu lõpetamine ei muuda kehtetuks raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguid. 12.6 Tellijal on lisaks seaduses sätestatud juhtudele õigus raamleping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 12.6.1 töövõtja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 12.6.2 töövõtja on oluliselt rikkunud raamlepingut või tellijaga sõlmitud hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 12.6.2.1 teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist töövõtja poolt hanke- või raamlepingu täitmise käigus; 12.6.2.2 korduvat samalaadse raamlepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu tingimuse rikkumist või kui hankelepingu alusel osutatud teenuse/ teostatud töö kvaliteedis on olulisi puudusi ja lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et töövõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi; 12.6.2.3 kui töövõtja võtab tellijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse korduvalt tagasi (ei sõlmi korduvalt hankelepingut so aastas vähemalt kahel korral). Sellisel juhul rakendab tellija lisaks võlaõigusseadusele ka riigihangete seaduse § 119 lg 3 toodud õigusi. 12.7 Raamlepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta raamlepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 13. Lõppsätted 13.1 Pooled juhinduvad raamlepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.2 Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 13.3 Juhul kui raamlepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 13.4 Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 13.5 Raamleping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Külli Kittus peadirektor  Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Kirjaliku ja suulise tõlketeenuse tellimine erinevatele riigiasutustele“ viitenumbriga 286471 tulemusena sõlmitud raamlepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Välek OÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu reguleeriva asutuse poolt ja seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 1  3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist; 3.7.4. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi; 3.7.5. tagama, et igal isikuandmete töötlejal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks. 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 2  3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile 4.1. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises, välja arvatud juhud, kus volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele käesoleva lisa alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud käesolevas lisas, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus või kohtu lõppotsus näitab, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 3  6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub peale tellitud töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist või vastuvõtmise kinnituse esitamist tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul peale tellitud töö üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist või vastuvõtmise kinnituse esitamist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema teised käesoleva lepingu raames kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 4 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: __________________________________________________________________________ _______ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):____________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 5 __________________________________________________________________________ _______ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ 6 Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 7 __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: 8 __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): __________________________________________________________________________ _______ 9