Orgita paekarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KMIN-051 muutmine

KORRALDUS 17.04.2026 nr DM-129786-22 Orgita paekarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KMIN-051 muutmine 1. OTSUS Arvestades OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED 13.12.2024 esitatud keskkonnaloa muutmistaotlust nr T-KL/1025676-2 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 67, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõige 1 punkti 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lõige 1 punkti 2 ja lõige 2 punktid 2 ja 3, § 61 lõike 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED (registrikood 10713994) Orgita-Haimre dolokivimaardlas Orgita paekarjääri mäeeraldisele antud keskkonnaluba nr KMIN-051 vastavalt taotlusele; 1.2. keskkonnaloa nr KMIN-051 kehtivusaeg on kuni 05.10.2055; 1.3. määrata keskkonnaloale nr KMIN-051 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.5. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused" toodust; 1.4. Korraldus jõustub alates OÜ-le ORGITA DOLOMIIDITOOTED teatavaks tegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED (registrikood: 10713994, aadress Kulliaasa, Sulu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 01.10.2024 Keskkonnaametile taotluse Orgita paekarjääri keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.10.2024 dokumendina nr DM-129786-1 ning nõuetele vastav taotlus 13.12.2024 dokumendina nr DM-129786-6). OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-051 (kehtivusaeg 13.09.2004-05.10.2025, pikendatud MaaPS § 67 lg 7 alusel 1 aasta kuni 05.10.2026), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Orgita-Haimre dolokivimaardla (registrikaardi nr 153) Orgita paekarjääri mäeeraldisel kõrgemargilist ehitusdolokivi. Orgita paekarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas riigile kuuluval kinnistul Paekarjääri (katastritunnus 50402:001:0940; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna loa praeguse kehtivusaja lõpuks ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 4,65 ha. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,44 ha. Orgita paekarjääri mäeeraldis hõlmab täielikult Orgita-Haimre dolokivimaardla kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru 1 plokki. Seisuga 31.03.2026 on Orgita paekarjääri mäeeraldisega seotud kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru kogus 114,80 tuh m³, millest kaevandatav varu on 96,80 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 3,70 tuh m³. Maavara kasutatakse ehituskivina, kunst-raidkivina ja killustiku tootmiseks. Keskkonnaloa kehtivusaega pikendatakse 30 aasta võrra ning kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks (arvestatakse II kategooria kaitsealuse liigi Triturus cristatus (harivesilik) vajadustega). Keskkonnaloa taotluse aluseks on „Orgita paekarjäär KMIN-051 MARKŠEIDERIMÕÕDISTUS 15.01.2021. a“. Geoloogilise uuringu aruande nimetus on „Seletuskiri varu arvutusest Orgita-Haimre ehituslubjakivi maardlal A/S "Orgita Paas" mäeeraldusel (varu seisuga 01.04.92. a.)“. EGF number on 4603. Varud on arvele võetud 30.11.1992 otsusega nr 50. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 995 eurot on tasutud 01.10.2024 riigilõivuseaduse[1] § 136² lõike 2 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Maa-amet (alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet, 04.10.2024 kirjaga nr 9-3/24/12235-2 ja 17.12.2024 kirjaga nr 9-3/24/12235-4). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjaosas asub Graniidi:(Märjamaa) alajaam (VID kood 1090860) ja 1-20kV elektriõhuliin AS-35 (VID kood 1090859). Lisaks läbib teenindusmaa põhjaosa osaliselt metsatee Kirsipuu tee nr 5041935. 2(12)  Orgita paekarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 500 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Orgita paekarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult II kategooria kaitsealuse liigi Triturus cristatus (harivesilik; Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9118075) leiupaigaga. Ala korrastamisel peab arvestama harivesiliku asurkonnaga. Paekarjääri katastriüksus tuleb korrastada vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus „Taotletava Orgita IV dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“ kirjeldatud ruumilisele ja ajalisele kavale harivesilikule sobivaks elupaigaks, kus säilivad talvitus- ja varjepaigad ning kus leidub mitmeid väikeveekogusid. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 01.10.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohe pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lõiked 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 17.04.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas 17.04.2025 kirjaga nr DM-129786-13 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest (KeÜS § 46 lõige 1 punktid 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lõige 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaloa muutmise taotluse avalikustamise käigus arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Märjamaa Vallavalitsus) menetluse algatamisest ning küsis arvamust (KOTKAS 17.04.2025 nr DM-129786-14) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lõige 2¹, MaaPS § 49 lõige 6). Märjamaa Vallavolikogu 20.05.2025 otsusega nr 242 (registreeritud KOTKASes 23.05.2025 nr DM-129786-15) nõustus keskkonnaloa nr KMIN-051 kehtivusaja pikendamisega järgmistel tingimustel: 1. Keskkonnaametil tuleks kaaluda kaevude veerežiimi seire vajalikkust, eelkõige 500 meetri raadiuses asuvate majapidamiste salvkaevude veetaseme osas; 2. OÜ-l ORGITA DOLOMIIDITOOTED teostada kaevandamistööde käigus müra mõõtmised. Müra vähendamiseks tuleb töötlussõlm (purusti/sõel) paigutada lähima elamumaa piiri ja elamu suhtes katendivallide taha ja/või mäeeraldise süvendisse; 3. määrata tööaeg karjääris tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 3(12) 4. kaevanduse väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje karjäärisisestel teedel ja karjäärist kaevandatud materjali väljaveoks kasutataval teel. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lõige 2 punkt 1, lõige 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 02.04.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis eelnõud menetlusosalistele ning huvitatud isikutele 02.04.2026 kirjaga nr DM-129786-20 tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lõige 1 ja 2, § 49 lõige 1, KeÜS § 48 lõige 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lõige 2²). Eelnõudele ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 27.02.2026 kirjaga nr DM-129786-19 „Orgita-Haimre maardla Orgita paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Orgita paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel. 4(12) 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.1.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lõige 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orgita paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 17.04.2025 kirjaga nr DM-129786-14 Märjamaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu 20.05.2025 otsusega nr 242 nõustus Orgita paekarjääri maavara 5(12) kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-051 muutmisega. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.3.5. 3.1.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Ettevõte esitas menetluse käigus kaevandamisjäätmekava, mille kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks mäeeraldiselt eemaldatav katend ja maavara töötlemisel tekkivad sõelmed. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 86 tuh m3, sh mulla maht 14 tuh m3. Katendit kasutatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel karjääri süvendi korrastamisel. Killustiku tootmisel tekkiv peenfraktsioon (sõelmed) turustatakse sarnaselt purustamisel tekkivate jämedamate fraktsioonidega. Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 35 2 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga tingimustele vastavat ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Seega on mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ladustatud kaevandamisjäätmete alune ala JäätS § 352 lõige 1 tingimuste esinemisel loetav jäätmehoidlaks. Jäätmehoidlad hõlmavad JäätS § 352 lõige 2 kohaselt ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil. Arvestades võimalikke karjääris ladustamist vajavaid jäätmeid ja ladustamise tingimusi vastab kaevandamisjäätmete hoidla JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Kaevandatud maa korrastatakse vastavalt koostatavale korrastamisprojektile metsamaaks ja kaitsealuse liigi elupaigaks (madalad veekogud). Korrastamisel on otstarbekas kasutada karjääris esinevat materjali nagu katend. Kui korrastamistöödel ei vajata katendit hulgal, mis on mäeeraldiselt kaevandamise käigus eemaldatud, võõrandatakse katend Maapõueseaduse § 99 kohaselt. 3.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Orgita paekarjääri 6(12) mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Märjamaa Vallavolikogu nõustus keskkonnaloa muutmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 27.02.2026 kirjaga nr DM-129786-19 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED ei ole seisuga 01.04.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 7(12)  3.3.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KMIN-051 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.3.2. Muudetavas loas olevad kõrvaltingimused Hetkel kehtivas Orgita paekarjääri keskkonnaloas nr KMIN-051 toodud kõrvaltingimus on järgmine: 1. Karjääri ajutiste üleujutuste puhul peab loa valdaja peatama kaevetööd üleujutatud aladel. Kõrvaltingimus jääb kehtima ka muudetud keskkonnaloas. 3.3.3. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Märjamaa Vallavolikogu 20.05.2025 otsusega nr 242 esitas järgmised tingimused: 1. Keskkonnaametil tuleks kaaluda kaevude veerežiimi seire vajalikkust, eelkõige 500 meetri raadiuses asuvate majapidamiste salvkaevude veetaseme osas; 2. OÜ-l ORGITA DOLOMIIDITOOTED teostada kaevandamistööde käigus müra mõõtmised. Müra vähendamiseks tuleb töötlussõlm (purusti/sõel) paigutada lähima elamumaa piiri ja elamu suhtes katendivallide taha ja/või mäeeraldise süvendisse; 3. määrata tööaeg karjääris tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 4. kaevanduse väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje karjäärisisestel teedel ja karjäärist kaevandatud materjali väljaveoks kasutataval teel. 3.3.4. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 27.02.2026 kirjaga nr DM-129786-19 Orgita paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. 8(12) Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Orgita paekarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 500 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: 1. Ala korrastamisel peab arvestama harivesiliku asurkonnaga. Paekarjääri katastriüksus tuleb korrastada vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus „Taotletava Orgita IV dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“ kirjeldatud ruumilisele ja ajalisele kavale harivesilikule sobivaks elupaigaks, kus säilivad talvitus- ja varjepaigad ning kus leidub mitmeid väikeveekogusid. Tingimused lähtuvalt harivesilikust: • Katastriüksusele tuleb rajada vähemalt kolm laugekaldalist veekogu. Rajatavad veekogud peavad olema erineva sügavusega (maksimaalne sügavus peaks jääma vahemikku 0,5 m-1,7 m), et tagada sigimistingimused erinevate sademetega aastatel. • Veekogu peab olema päikesele avatud. • Rajatava veekogu põhjasubstraat peab olema mineraalne vettpidav materjal, kas savi, saviliiv, saviliivmoreen, dolomiidistunud lubjakivi vms. • Veekogu kaldad peavad olema lauged (< 5°). Eriti oluline on, et veekogu päikesele avatud põhjakallas oleks võimalikult lauge. • Veekogu kaldaala ei tohi mitte mingil juhul katta huumusrikka mullakihiga. • Väikeveekogu tuleb rajada nii, et oleks tagatud pinnavee valgumine veekogusse, nii ei tohi veekogu ümber rajada katkematuid valle, mis vee voolamist takistaksid. • Veekogude servaalad ja veekogude vahelised alad tuleb jätta avatuks ning sinna ei tohi planeerida mulda või muud orgaanikat sisaldavat materjali. • Avatud ala maapind ei tohiks olla ühtlane ega tasane, vaid ala tuleks liigestada erinevate pinnavormidega. Avatud ala maapinna kõrgus võib olla varieeruva tasemega ning hooajaliselt osaliselt üleujutatud. • Avatud alale tuleb rajada 2 kivihunnikut ja 2 klibuvalli, et tekiks erinevaid mikroelupaiku ning harivesilikele sobivaid varje- ja talvituskohti. Ka harivesiliku sigimisveekogude juures olevad karjääri nõlvad tuleb jätta looduslikule arengule. Nõlvu ei tohi mulla või muud liiki huumusrikka pinnasega katta, kuna sel juhul kaovad õõnsused ja praod, mida harivesilikud talvitumiseks kasutavad. Lisaks põhjustab huumusrikas pinnas nõlvade kiiret ja tihedat taimestumist, mis samuti harivesilikele ei sobi. • Avatud ala metsastada ei tohi. Mitte avatud ala on juba ise metsastunud ja seal on mõistlik lasta looduslikul metsastumisel jätkuda. • Selleks, et hinnata korrastustööde tulemuslikkust ning rajatud väikeveekogude sobivust harivesilike sigimispaigana, tuleb korrastustööde järgselt veekogusid seirata, et teha kindlaks harivesilike sigimine veekogudes. Seire tulemustest lähtuvalt (harivesiliku esinemisest/mitteesinemisest) saab vajadusel veekogusid korrigeerida. Samuti võimaldab veekogude seire teha muudatusi ja korrektuure teistesse kaevandusblokkidesse kavandatavates veekogudes. • Harivesilike seire tuleb läbi viia pärast korrastustööde lõppemist, kuid mitte esimesel sigimisveekogude rajamisele järgneval aastal. Seire tuleks läbi viia 2. ja 3. aastal pärast väikeveekogude rajamist ja korrastustööde lõppemist, sest vesilikud vajavad sigimiseks veetaimestikku ja kohe esimesel aastal pärast veekogude rajamist ei pruugi neis veesisest taimestikku veel olla. Kahe aastane seire võimaldab aga aasta mõju välistada. 9(12) • Vesilike seire toimub juunikuu I pooles ning seiremeetodina kasutatakse nii vesilikumunade otsimist kui ka vastsete kahvapüüki. Viimane annab infot sigimisedukuse kohta. • Nii veekogude rajamiseks kui karjääri nõlvade laugemaks tegemiseks on parim aeg augustis ja septembris, kui moonde läbinud noorloomad on sigimisveekogude ümbrusest lahkunud, kuid pole veel karjääri nõlvades olevatesse talvitumispaikadesse läinud. Kindlasti ei tohi pinnasetöid teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-maini), mil vesilikud on talvitumas ning võivad seetõttu hukkuda. • Harivesiliku sigimisveekogude rajamisele tuleb kaasata kahepaiksete ekspert. Ka harivesiliku seiret peab tegema kahepaiksete ekspert. Keskkonnaamet on seisukohal, et liigieksperti saab lugeda pädevaks juhul, ekspert on varasemalt osalenud vähemalt ühes kahepaiksete teemalises uuringus viimasel kümnel aastal (kriteeriumiks aruande autorlus või kaasautorlus) või on ekspert autor (kaasautor) vähemalt ühes kahepaiksete teemalises eelretsenseeritud ajakirjas ilmunud teadusartiklis viimasel kümnel aastal Eksperdi pädevuseks võib lugeda ka seda, kui on osaletud kahepaiksete seires vähemalt kolmel korral. 2. eksperthinnangus toodud joonise põhjal on Orgita paekivikarjääri (50402:001:0940) ala planeeritud korrastada esimesena ja vastavalt Keskkonnaameti seatud tingimustele Orgita IV karjäärile, peab Orgita paekivikarjääri ala olema korrastatud ja harivesilikule sobivate tingimustega enne, kui algab Orgita IV karjääri alal kaevandamise viimane etapp. Kuna Orgita paekarjääris pikendatakse kaevandamise perioodi, siis tuleb Orgita karjääride kompleksis mingi ala korrastada, et see saaks hakata kujunema liigile sobivaks elupaigaks. Kui see ei sobi, siis tuleb kaasata kahepaiksete ekspert, kes oskaks anda lahenduse uues olukorras. Näiteks, kas oleks mõistlik kiiresti ammendada osa Orgita paekarjäärist ja see kujundada sobivaks harivesilikule; 3. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise; 4. lähtuvalt ettevaatusprintsiibist teostada veetasemete mõõtmisi salvkaevudes, mis jäävad Orgita paekarjääri 500 m raadiusesse (Rinksu ja Metsatuka kinnistud). Veetasemeid on kohustus mõõta kaks korda aastas, kevadel või sügisel kõrgvee perioodil ja suvel kuival perioodil. Veetasemete seiret tuleb teostada ainult siis, kui kinnistu omanikud seda soovivad ja kaevu konstruktsioon võimaldab veetaset mõõta. Seire andmed tuleb esitada Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu; 5. kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee kättesaadavuse osas kaevudest ja ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele. 6. kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (rajada puurkaev, kaevu puhastada või vajadusel kaevu süvendada). Veevarustus tuleb tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul; 7. kaevandajal teostada kaevandamistööde käigus müra mõõtmised. Müra vähendamiseks tuleb töötlussõlm (purusti/sõel) paigutada lähima elamumaa piiri ja elamu suhtes katendivallide taha ja/või mäeeraldise süvendisse; 8. tööaeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha 10(12) kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 9. karjääri väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje karjäärisisestel teedel ja karjäärist kaevandatud materjali väljaveoks kasutataval teel; 10. kasutada 3-5 m kõrguseid pinnasvalle karjääri servas (ja olemasolevaid puistanguid/kaeveõõnt) müraleviku tõkestamiseks; 11. hoida töötlussõlme kasutus vajaduspõhisena ja ajaliselt piiratud mahus, vältida tarbetut müraallikate koos töötamist olukordades, kus see ei ole tootmisloogikast vajalik; 12. rakendada niisutamist ja muid tolmutõrje võtteid (eriti kuival perioodil ja töötlemisel); 13. muld/moreen/porsunud dolomiit väljata ja ladustada selektiivselt ning koorida vastavalt. 14. lisaks tuleb keskkonnaloa muutmisel kaaluda olemasoleva kõrvaltingimuse (Karjääri ajutiste üleujutuste puhul peab loa valdaja peatama kaevetööd üleujutatud aladel) jätmist keskkonnaloale. 3.3.5. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna Orgita paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka olemasolevas loas oleva tingimusega ning kohaliku omavalitsuse esitatud tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Orgita paekarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KMIN-051 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.3.4. toodud tingimused, kuid muudetakse kõrvaltingimuse nr 1 viimast punkti ja jäetakse tingimusest välja see osa, mis kirjeldab nõudeid eksperdile. Uus sõnastus oleks järgmine Harivesiliku sigimisveekogude rajamisele tuleb kaasata kahepaiksete ekspert. Samuti peab harivesiliku seiret tegema kahepaiksete ekspert. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Orgita paekarjääri keskkonnaloa nr KMIN-051 muutmise taotluse avalikustamisel arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Orgita paekarjääri keskkonnaloa nr KMIN-051 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamisel arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". 11(12) VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Orgita paekarjääri mäeeraldise plaan 3. Orgita paekarjääri mäeeraldise läbilõiked 4. Orgita paekarjääri mäeeraldise korrastatud maa plaan Marju Kuldmaa vanemspetsialist maapõuebüroo 12(12)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-051 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED Registrikood / Isikukood 10713994 Tegevuskoha Nimetus Orgita paekarjäär andmed Aadress Paekarjääri, Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 50402:001:0940 Territoriaalkood EHAK 5711 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Paekarjääri (50402:001:0940). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 17.04.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 05.10.2055 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 153 Maardla nimetus Orgita-Haimre Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Orgita paekarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 4.65 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.44 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 72 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 14 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituskivi, kunst-raidkivi ja killustiku tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 3.70 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehitusdolokivi Dolokivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 114.80 tuh m³ 31.03.2026 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu 2/5  Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Dolokivi, kõrgemargiline 2004 2055 tuh m³ 96.80 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Dolokivi, kõrgemargiline 2004 2055 0502 Märjamaa vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri varu arvutusest Orgita-Haimre ehituslubjakivi maardlal A/S "Orgita Paas" mäeeraldusel (varu seisuga 01.04.92. a.). Geoloogiafondi number 4603 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 50 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.11.1992 Kõrvaltingimused 3/5 1. Ala korrastamisel peab arvestama harivesiliku asurkonnaga. Paekarjääri katastriüksus tuleb korrastada vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus „Taotletava Orgita IV dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“ kirjeldatud ruumilisele ja ajalisele kavale harivesilikule sobivaks elupaigaks, kus säilivad talvitus- ja varjepaigad ning kus leidub mitmeid väikeveekogusid. Tingimused lähtuvalt harivesilikust: • Katastriüksusele tuleb rajada vähemalt kolm laugekaldalist veekogu. Rajatavad veekogud peavad olema erineva sügavusega (maksimaalne sügavus peaks jääma vahemikku 0,5 m-1,7 m), et tagada sigimistingimused erinevate sademetega aastatel. • Veekogu peab olema päikesele avatud. • Rajatava veekogu põhjasubstraat peab olema mineraalne vettpidav materjal, kas savi, saviliiv, saviliivmoreen, dolomiidistunud lubjakivi vms. • Veekogu kaldad peavad olema lauged (< 5°). Eriti oluline on, et veekogu päikesele avatud põhjakallas oleks võimalikult lauge. • Veekogu kaldaala ei tohi mitte mingil juhul katta huumusrikka mullakihiga. • Väikeveekogu tuleb rajada nii, et oleks tagatud pinnavee valgumine veekogusse, nii ei tohi veekogu ümber rajada katkematuid valle, mis vee voolamist takistaksid. • Veekogude servaalad ja veekogude vahelised alad tuleb jätta avatuks ning sinna ei tohi planeerida mulda või muud orgaanikat sisaldavat materjali. • Avatud ala maapind ei tohiks olla ühtlane ega tasane, vaid ala tuleks liigestada erinevate pinnavormidega. Avatud ala maapinna kõrgus võib olla varieeruva tasemega ning hooajaliselt osaliselt üleujutatud. • Avatud alale tuleb rajada 2 kivihunnikut ja 2 klibuvalli, et tekiks erinevaid mikroelupaiku ning harivesilikele sobivaid varje- ja talvituskohti. Ka harivesiliku sigimisveekogude juures olevad karjääri nõlvad tuleb jätta looduslikule arengule. Nõlvu ei tohi mulla või muud liiki huumusrikka pinnasega katta, kuna sel juhul kaovad õõnsused ja praod, mida harivesilikud talvitumiseks kasutavad. Lisaks põhjustab huumusrikas pinnas nõlvade kiiret ja tihedat taimestumist, mis samuti harivesilikele ei sobi. • Avatud ala metsastada ei tohi. Mitte avatud ala on juba ise metsastunud ja seal on mõistlik lasta looduslikul metsastumisel jätkuda. • Selleks, et hinnata korrastustööde tulemuslikkust ning rajatud väikeveekogude sobivust harivesilike sigimispaigana, tuleb korrastustööde järgselt veekogusid seirata, et teha kindlaks harivesilike sigimine veekogudes. Seire tulemustest lähtuvalt (harivesiliku esinemisest/mitteesinemisest) saab vajadusel veekogusid korrigeerida. Samuti võimaldab veekogude seire teha muudatusi ja korrektuure teistesse kaevandusblokkidesse kavandatavates veekogudes. • Harivesilike seire tuleb läbi viia pärast korrastustööde lõppemist, kuid mitte esimesel sigimisveekogude rajamisele järgneval aastal. Seire tuleks läbi viia 2. ja 3. aastal pärast väikeveekogude rajamist ja korrastustööde lõppemist, sest vesilikud vajavad sigimiseks veetaimestikku ja kohe esimesel aastal pärast veekogude rajamist ei pruugi neis veesisest taimestikku veel olla. Kahe aastane seire võimaldab aga aasta mõju välistada. • Vesilike seire toimub juunikuu I pooles ning seiremeetodina kasutatakse nii vesilikumunade otsimist kui ka vastsete kahvapüüki. Viimane annab infot sigimisedukuse kohta. • Nii veekogude rajamiseks kui karjääri nõlvade laugemaks tegemiseks on parim aeg augustis ja septembris, kui moonde läbinud noorloomad on sigimisveekogude ümbrusest lahkunud, kuid pole veel karjääri nõlvades olevatesse talvitumispaikadesse läinud. Kindlasti ei tohi pinnasetöid teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-maini), mil vesilikud on talvitumas ning võivad seetõttu hukkuda. • Harivesiliku sigimisveekogude rajamisele tuleb kaasata kahepaiksete ekspert. Samuti peab harivesiliku seiret tegema kahepaiksete ekspert. 2. eksperthinnangus toodud joonise põhjal on Orgita paekivikarjääri (50402:001:0940) ala planeeritud korrastada esimesena ja vastavalt Keskkonnaameti seatud tingimustele Orgita IV karjäärile, peab Orgita paekivikarjääri ala olema korrastatud ja harivesilikule sobivate tingimustega enne, kui algab Orgita IV karjääri alal kaevandamise viimane etapp. Kuna Orgita paekarjääris pikendatakse kaevandamise perioodi, siis tuleb Orgita karjääride kompleksis mingi ala korrastada, et see saaks hakata kujunema liigile sobivaks elupaigaks. Kui see ei sobi, siis tuleb kaasata kahepaiksete ekspert, kes oskaks anda lahenduse uues olukorras. Näiteks, kas oleks mõistlik kiiresti ammendada osa Orgita paekarjäärist ja see kujundada sobivaks harivesilikule; 3. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise; 4. lähtuvalt ettevaatusprintsiibist teostada veetasemete mõõtmisi salvkaevudes, mis jäävad Orgita paekarjääri 500 m raadiusesse (Rinksu ja Metsatuka kinnistud). Veetasemeid on kohustus mõõta kaks korda aastas, kevadel või sügisel kõrgvee perioodil ja suvel kuival perioodil. Veetasemete seiret tuleb teostada ainult siis, kui kinnistu omanikud seda soovivad ja kaevu konstruktsioon võimaldab veetaset mõõta. Seire andmed tuleb esitada Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu; 5. kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee kättesaadavuse osas kaevudest ja ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele; 6. kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (rajada puurkaev, kaevu puhastada või vajadusel kaevu süvendada). Veevarustus tuleb tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul; 7. kaevandajal teostada kaevandamistööde käigus müra mõõtmised. Müra vähendamiseks tuleb töötlussõlm (purusti/sõel) paigutada lähima elamumaa piiri ja elamu suhtes katendivallide taha ja/või mäeeraldise süvendisse; 8. tööaeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 9. karjääri väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje karjäärisisestel teedel ja karjäärist kaevandatud materjali väljaveoks kasutataval teel; 10. kasutada 3-5 m kõrguseid pinnasvalle karjääri servas (ja olemasolevaid puistanguid/kaeveõõnt) müraleviku tõkestamiseks; 11. hoida töötlussõlme kasutus vajaduspõhisena ja ajaliselt piiratud mahus, vältida tarbetut müraallikate koos töötamist olukordades, kus see ei ole tootmisloogikast vajalik; 12. rakendada niisutamist ja muid tolmutõrje võtteid (eriti kuival perioodil ja töötlemisel); 13. muld/moreen/porsunud dolomiit väljata ja ladustada selektiivselt ning koorida vastavalt; 14. karjääri ajutiste üleujutuste puhul peab loa valdaja peatama kaevetööd üleujutatud aladel. Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa (arvestatakse harivesiliku vajadustega) Loa lisad 4/5 Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Orgita paekarjääri mäeeraldise plaan Lisa 1: Orgita_paekarjaar._maeeraldise_plaan.pdf Jah Orgita paekarjääri mäeeraldise läbilõiked Lisa 2: Orgita_paekarjaar_geoloogilised_labiloiked.pdf Jah Orgita paekarjääri mäeeraldise korrastatud maa plaan Lisa 3: Orgita_paekarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah 5/5  1 52 . 40 LEPPEM˜RGID ASUKOHA SKEEM e l tee 1 aa 2 M 1:50 000 jam r 40.37 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number M 39.89 a- pl Ra 40.41 AJ 1 40.04 40.45 40.52 40.53 40.54 Meeraldise teenindusmaa piir, ORGITA-HAIMRE 40.49 piiripunkt ja piiripunkti number 11 MAARDLA N 40.41 40.52 40.61 3 40.30 Naabermeeraldise piir ORGITA PAEKARJ˜˜R 40.62 41.37 40.37 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 41.24 41.81 40.28 40.91 40.12 Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu 41.51 kattepinnas 39.62 Plokk 1 aT kategooria (aT - aktiivne tarbevaru; pT - passiivne 40.44 tarbevaru; pR - passiivne reservvaru) 41.17 39.04 39.05 50402:001:0940 40.45 39.50 Paekarjri Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 40.24 0 40.12 39.08 .5 Kaardilehe nr: 6314 40 39.02 45 Maapinna samakırgusjoon, m abs Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. Plokk 12 aT 39.22 40.00 39.57 Plokk 13 aT 39.12 39.40 I I’ Geoloogilise lbilıike joon Plokk 6 pR 39.34 38.89 Puurauk M˜EERALDISE PIIRIANDMED 40.45 1.5 SPA1 Katendi paksus, m Puuraugu nr 93 40.61 4.0 42.21 Kasuliku kihi paksus, m Suudme abs kırgus, m . Piiri- 39.35 40 Koordinaadid punkti 39.25 abs. kırguseni +36.71 m nr. X Y aj rp 1 38.71 met. poldi peal 40.96 41.48 1 6531596.66 526905.38 41.42 38.89 2 6531685.82 526991.53 40.31 kattepinnas 39.15 Elektripaigaldise kaitsevnd e 3 6531700.29 527091.30 38.86 n o 41.86 34 o 4 6531453.26 527130.07 h . 40.66 41 5 6531422.24 526932.45 40.81 41.18 39.87 37.99 Veetase, abs m 41.33 15.01.2021 Meeraldise pindala: 4.65 ha. 39.07 3 4 Mııdistamise kuupev 39.16 40.36 I 43.10 40.58 38.94 41.34 Nılvaterviku alumine kontuur karjri pıhjal M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 41.47 40.14 39.05 (nılvaterviku lemine kontuur kulgeb 43 39.90 40.81 PIIRIANDMED meeraldise piiril) 41. 3 41.29 Piiri- met.toru 39.00 Koordinaadid punkti 43.56 nr. X Y 42.47 41.69 39.13 38.59 41.00 39.11 39.16 41.91 1 6531783.23 527096.18 40.23 41.26 2 40.32 39.01 38.63 41.42 ladu 39.22 2 6531774.12 527102.65 40.91 paas 38.82 42.53 bet 41.58 3 6531763.35 527110.29 41.29 41.16 38.48 42.03 41.26 ’ 4 6531700.10 527097.39 50402:001:0181 40.85 I 40.05 I 5 6531668.77 527101.94 44.01 41.46 41.59 41.38 Mrjamaa metskond 23 ladu 6 6531674.47 527141.37 38.43 39.13 41.33 6 40.96 7 6531451.01 527163.60 41.66 1.5 SPA1 39.81 39.08 40.81 38.57 38.88 39.05 44.22 8 6531446.54 527134.04 41.36 kattepinnas 4.0 42.21 39.04 38.74 38.48 38.83 43.12 9 6531415.04 526926.63 40.99 38.44 5 38.72 10 6531595.21 526900.38 40.60 41.68 38.01 39.66 39.06 39.16 37.88 38.91 38.90 41.80 11 6531763.58 527057.20 37.46 39.65 44.04 41.24 37.51 38.23 38.73 37.56 kuusk 38.48 39.20 Meeraldise teenindusmaa 38.25 37.48 38.05 38.47 41.82 41.34 38.71 mnd pindala: 6.44 ha. 40.88 37.48 39.11 37.35 39.01 42.07 38.90 39.15 Plokk 6 pR 37.63 37.54 37.40 37.52 38.57 39.16 42.11 38.37 43.30 41.73 38.78 39.06 44.57 37.53 lasu 39.19 37.58 38.56 37.30 37.29 41.09 37.57 37.57 41.85 45.64 37.39 38.83 37.40 38.49 41.97 X = 6531650 37.24 37.51 lasu 38.91 39.13 39.38 Plokk 2 aT 42.06 Y = 527150 41.70 37.00 38.89 42.19 41.88 37.16 41.18 Plokk 6 pR 37.40 37.52 39.03 42.08 Plokk 11 aT 38.99 38.91 37.58 37.20 38.58 39.12 41.56 41.51 37.49 37.66 Plokk 3 pT 37.03 36.98 38.93 43.46 37.25 37.55 39.07 39.02 37.34 41.58 42.87 41.44 37.03 37.40 41.25 50402:001:0181 45.59 43.06 37.58 36.93 37.02 37.23 38.44 38.89 39.10 42.04 Mrjamaa metskond 23 37.51 39.83 37.59 37.60 Orgita II paekarjr 37.50 42.40 37.06 37.79 KMIN-040 37.00 38.89 37.57 36.93 39.10 39.23 41.91 44.21 42.61 37.66 37.05 44.45 38.64 40.13 43.67 44.94 38.98 37.69 43.95 37.00 37.10 43.36 37.02 37.58 40.27 kattepinnas 40.15 40.17 37.61 37.51 40.10 40.29 44.24 37.24 37.70 37.74 40.10 44.10 37.24 40.13 44.63 37.18 36.83 36.88 40.17 37.10 sıelmed 44.15 44.89 37.56 37.99 37.21 40.03 40.10 45.48 37.69 39.95 36.90 42.96 46.98 37.47 37.25 44.85 44.09 44.00 36.69 37.55 38.65 40.12 43.97 37.06 36.81 41.08 kattepinnas 36.94 37.03 37.78 40.10 37.18 37.66 43.85 45.07 37.66 37.15 36.77 37.44 37.51 39.93 paas 42.54 40.12 37.29 37.66 40.08 37.55 43.46 45.56 41.79 41.09 37.15 36.84 40.16 40.01 36.81 37.61 37.11 36.79 39.92 43.26 40.08 40.11 47.39 40.06 sıelmed 37.99 37.67 37.13 37.02 40.13 42.57 37.76 15.01.2021 39.98 44.31 37.36 37.40 41.99 36.77 47.88 37.13 37.56 40.02 36.71 36.90 37.56 42.78 41.42 39.99 42.47 36.86 lasu 40.13 40.20 10 37.76 37.49 39.85 40.01 42.97 48.53 41.08 40.01 1 36.93 41.40 50402:001:0840 41.27 37.35 37.09 40.26 36.86 39.98 Alveri paekarjr 37.14 37.05 36.95 37.12 37.00 36.79 37.99 39.91 39.89 36.81 37.41 ladu 40.53 44.73 37.84 37.67 43.30 46.47 37.65 39.69 39.93 43.71 44.63 37.23 37.24 48.79 37.57 39.96 37.42 37.20 37.33 37.18 37.23 41.86 48.67 41.78 37.76 37.24 37.16 37.22 37.60 39.77 37.22 37.49 39.84 40.05 40.32 43.65 48.45 37.33 37.54 40.43 46.34 37.10 37.41 37.41 40.28 44.63 42.70 37.30 39.74 37.78 37.23 45.83 2.7 SPA2 43.27 37.55 4.9 44.31 39.62 39.68 42.81 lasu 37.33 38.40 39.71 45.90 37.51 39.97 nnas 40.16 37.28 37.42 39.68 sıelmed 37.66 37.25 37.11 44.78 37.30 39.57 40.12 37.20 38.60 epi 39.69 40.49 45.10 44.81 40.10 44.96 37.76 37.45 38.84 40.49 42.72 t 40.08 Plokk 1 aT 41.39 kat 39.65 37.44 40.12 44.03 42.39 39.53 43.81 1 37.06 met. toru 37.44 37.41 39.35 39.66 39.66 47.56 37.57 44.39 44.18 nnas 40.42 37.58 50402:001:0940 ladu 44.09 muld sıelmed 37.51 37.28 39.59 37.30 Paekarjri 42.44 epi 37.46 43.29 37.54 37.34 39.68 39.76 44.54 39.71 39.55 t 37.53 kat 38.96 39.62 39.90 40.36 39.45 39.91 40.44 42.21 42.52 37.30 37.25 39.65 40.30 37.42 37.43 39.63 44.32 39.54 44.58 44.86 43.18 40.07 37.24 44.85 39.78 39.82 40.30 37.40 37.42 39.90 40.29 39.71 40.33 39.56 37.48 39.48 39.64 37.44 40.33 44.59 44.91 PA3 37.62 39.32 40.26 43.37 44.24 39.59 37.29 39.20 37.36 39.81 39.40 40.35 44.98 37.67 37.41 39.60 39.81 41.13 39.90 42.51 39.32 37.42 37.14 39.92 39.60 39.60 39.71 39.72 40.26 43.70 39.62 39.62 44.92 37.66 40.14 40.40 40.47 paas 39.57 40.07 42.85 44.24 41.15 44.97 39.37 37.36 40.04 44.63 43.21 43.24 39.23 39.21 39.47 ladu 39.66 37.37 43.48 41.03 40.60 40.11 40.99 39.26 40.05 39.59 43.30 44.35 49.11 42.86 37.62 39.57 ladu 48.86 37.68 37.72 37.28 39.50 39.55 43.18 40.54 37.60 39.56 43.35 43.66 42.91 37.85 39.95 lasu kattepinnas 45.08 40.92 41.19 37.91 37.63 lasu 39.35 43.34 37.57 39.97 44.66 43.44 43.32 37.83 36.81 40.91 paljandus 37.90 37.85 39.86 38.69 39.49 39.45 50.17 37.82 39.37 39.83 39.51 36.75 39.48 39.71 43.29 38.95 39.73 40.79 37.93 37.80 39.47 39.47 39.80 39.78 42.71 39.49 39.80 38.41 38.01 37.68 39.48 39.29 39.31 40.68 42.64 44.81 43.84 37.03 39.02 39.16 39.77 lasu 36.72 39.09 44.43 39.70 m ed 38.35 39.24 0.8 PA2 39.39 39.71 39.72 40.62 40.55 9.9 45.75 kuusk 39.09 sı el 36.90 39.22 39.64 39.28 39.71 44.52 50.38 mnd 40.50 40.66 42.58 38.81 39.09 38.19 39.18 41.20 39.61 42.87 44.28 47.33 38.33 38.77 44.62 36.72 39.08 39.18 39.66 40.59 Plokk 14 aT 38.98 44.82 44.65 43.21 38.30 39.06 39.06 44.55 40.47 Plokk 6 pR 48.64 38.67 39.21 42.82 42.54 38.90 39.10 44.62 42.64 43.93 42.88 36.73 38.48 42.43 paljandus 40.33 44.60 45.01 38.60 39.06 39.03 44.45 42.58 49.80 51.55 36.72 38.82 38.89 2 38.76 38.67 44.61 met. vai43.56 42.69 42.73 44.40 38.48 39.02 38.95 38.81 44.81 43.23 38.83 44.71 44.25 44.91 50.57 38.73 38.64 38.78 38.78 45.71 44.81 38.72 sıelmed 51.64 44.47 38.55 38.71 43.06 42.55 kattepinnas 44.31 38.69 38.66 50402:001:0181 38.67 38.64 38.62 50.93 Mrjamaa metskond 23 38.56 44.51 42.45 38.62 45 38.58 44.69 38.59 44.41 47.78 42.95 38.49 49.19 38.77 38.68 39.09 42.33 38.55 Plokk 6 pR lasu 38.52 38.60 38.72 44.21 44.71 45.11 47.02 39.12 45.77 38.66 44.91 38.78 38.39 44.81 39.08 46.90 38.53 42.18 43.05 38.66 38.98 38.78 38.44 39.00 44.64 44.31 38.40 42.09 44.58 42.53 38.49 46.62 38.35 43.75 44.44 43.11 42.13 47.31 kattepinnas 46.96 38.68 38.97 43.05 43.48 43.93 44.41 39.18 44.34 42.27 39.15 39.19 43.67 44.46 kat 44.16 45.11 45.11 39.12 43.83 43.04 39.02 40.98 43.48 45.11 t muld kooritud 45.11 49.53 epi 39.12 40.86 43.92 nnas 39.07 43.23 2.7 SPA4 39.05 39.09 38.98 42.24 43.60 39.13 41.10 40.00 4.3 44.71 44.16 41.21 42.20 43.52 39.09 44.01 44.21 44.41 45 4 45.04 48.16 42.12 34 . 43.48 44 X = 6531450 41.14 7 40.05 44.91 41.10 43.53 Y = 526900 41.23 43.35 43.34 41.22 44.00 43.01 43.36 41.21 kattepinnas 8 44.43 45.36 46.09 43.01 41.15 I 43.52 43.61 44.81 43.47 44.31 50402:001:0181 ’ 43.54 43.71 Mrjamaa metskond 23 43.39 43.62 43.68 44.71 kuusk 44.41 44.81 44.41 44.81 mnd 4 43.51 43.77 43.81 4 43.23 43.98 43.73 43.35 44.56 43.99 43.68 44.42 43.81 43.71 M˜RKUSED: 44.27 44.01 43.56 43.71 43.94 44.51 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 43.78 43.91 2. Kasutatud materjalid: 42.61 43.71 SPA3 43.81 - Maavara kaevandamisloa KMIN-051 graafilised lisad; Plokk 6 pR 43 2.3 43.71 43.61 4.7 43.43 - Orgita paekarjr (KMIN-051) markeiderimııdistus 15.01.2021. a, 44.11 Mebroo Nord O, T nr 21MT-311; - Katastriksuste, maardla varuplokkide ja tehnovırkude 5 kitsenduste mıjualade digitaalsed andmed - Maa-amet, maavarade register 23.09.2024; 50402:001:1180 42.81 - Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. Dolomiidikarjri II 9 43.91 Orgita-III paekarjr Plokk 5 pR 3. Vastavalt looduskaitseseadusele ei nidata I ja II kategooria kaitseobjektide kitsenduste mıjualasid. 4. Meeraldise pıhjaks on horisontaaltasapind abs kırgusel 36.71 m. 42.64 KMIN-027 Plokk 4 pR OBJEKTI ASUKOHT Rapla maakond, Mrjamaa vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Prnu mnt 232/4 [email protected] ORGITA PAEKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee M˜EERALDISE PLAAN T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-727 23.09.2024 1 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O ORGITA DOLOMIIDITOOTED 1:500 VORMISTAS Kulliaasa, Sulu kla, Mrjamaa vald, 0 5 10m Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rapla maakond, 78253  GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ j ri 1180 kar 001: i om idi 50402: Dol 50402:001:0940 skond 23 Paekarjri NW SE 0181 m 2.7 SPA4 m 4.3 44.71 001: 45 2.7 SPA2 45 am aa m et 4.9 44.31 lasu 50402: 44 44 j M r kattepinnas :2 43 ladu 1 43 1.5 SPA1 4.0 42.21 42 42 okk 14 aT 41 lasu 41 lasu okk 12 aT okk 13 aT 40 40 39 39 Pl 37.99 Plokk 1 aT 15.01.2021 lasu 38 38 Pl Pl abs 36.71m 37 37 36 36 Plokk 6 pR Plokk 35 6 pR 35 34 34 GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ skond 23 001:0181 am aa m et 50402: 50402:001:0940 SW kattepinnas Paekarjri NE j M r skond 23 m m 0181 45 2.7 SPA2 45 2.3 SPA3 4.9 44.31 001: 4.7 43.71 am aa m et 44 44 50402: 43 43 j M r 1: 2 42 42 2 1: tide 41 ladu sıelmed 41 okk 6 pR ladu 40 40 Plokk 12 aT 39 39 Plokk 1 aT Plokk 13 aT Pl 38 38 abs 36.71m 37 37 36 36 Plokk 6 pR 35 35 34 34 LEPPEM˜RGID Meeraldise piir M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. Meeraldise teenindusmaa piir 2. Kasutatud materjalid: - Maavara kaevandamisloa KMIN-051 graafilised lisad; - Orgita paekarjr (KMIN-051) markeiderimııdistus 15.01.2021. a, Naabermeeraldise teenindusmaa piir 37.99 Veetase, abs m Mebroo Nord O, T nr 21MT-311; 15.01.2021 Mııdistamise kuupev - Katastriksuste, maardla varuplokkide ja tehnovırkude kitsenduste mıjualade digitaalsed andmed - Maa-amet, maavarade register 23.09.2024; Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu - Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. Plokk 1 aT kategooria (aT - aktiivne tarbevaru; pR - passiivne Kasvukiht 3. Vastavalt looduskaitseseadusele ei nidata I ja II kategooria kaitseobjektide kitsenduste mıjualasid. reservvaru) 4. Meeraldise pıhjaks on horisontaaltasapind abs kırgusel 36.71 m. Puurauk Saviliivmoreen OBJEKTI ASUKOHT 1.5 SPA1 Katendi paksus, m Puuraugu nr kividega 4.0 42.21 Kasuliku kihi paksus, m Suudme abs kırgus, m Rapla maakond, Mrjamaa vald abs. kırguseni +36.71 m Murenenud aluspıhi OBJEKT, JOONISE NIMETUS (dolomiit) Mebroo Nord O +372 613 9810 Prnu mnt 232/4 [email protected] ORGITA PAEKARJ˜˜R 50402:001:0940 11314 Tallinn www.maeburoo.ee Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Dolomiit Paekarjri (dolokivi) GEOLOOGILISED L˜BILIKED I-I’, II-II’ T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-727 23.09.2024 2 Kaevandamise nılva kontuur ja 1: KOOSTAS TELLIJA MTKAVA nılva kalle katendi kihis Dolomiidistunud lubjakivi 2 Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O ORGITA DOLOMIIDITOOTED hor 1:500 0 5 10m (lubjakivis/dolokivis vertikaalne) Kulliaasa, Sulu kla, Mrjamaa vald, VORMISTAS vert 1:50 Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rapla maakond, 78253  1 LEPPEM˜RGID ASUKOHA SKEEM 1 2 M 1:50 000 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Meeraldise teenindusmaa piir, ORGITA-HAIMRE 11 piiripunkt ja piiripunkti number MAARDLA 40 N 3 Naabermeeraldise piir ORGITA 40 PAEKARJ˜˜R Naabermeeraldise teenindusmaa piir 40.28 Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu Plokk 1 aT kategooria (aT - aktiivne tarbevaru; pT - passiivne tarbevaru; pR - passiivne reservvaru) 50402:001:0940 Paekarjri Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus SPA2 Uuringupunkt ja selle number Kaardilehe nr: 6314 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 40.12 41 40 Maapinna samakırgusjoon, m abs 40 39 4 0 Plokk 12 aT Plokk 13 aT Elektripaigaldise kaitsevnd 0 4 M˜EERALDISE PIIRIANDMED Plokk 6 pR Metsamaaks korrastatud ala Piiri- Koordinaadid 9 punkti 3 nr. X Y Kattepinnasega katmata ala madalaveeliste 1 6531596.66 526905.38 veekogude ja kivihunnikutega 2 6531685.82 526991.53 3 6531700.29 527091.30 4 6531453.26 527130.07 40.66 5 6531422.24 526932.45 3 4 Meeraldise pindala: 4.65 ha. 41.34 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA PIIRIANDMED Piiri- Koordinaadid punkti nr. X Y 1 6531783.23 527096.18 41.26 2 2 6531774.12 527102.65 42 3 6531763.35 527110.29 42.03 41.29 4 6531700.10 527097.39 50402:001:0181 5 6531668.77 527101.94 Mrjamaa metskond 23 6 6531674.47 527141.37 6 7 6531451.01 527163.60 8 6531446.54 527134.04 9 6531415.04 526926.63 SPA1 5 10 6531595.21 526900.38 11 6531763.58 527057.20 41.24 Meeraldise teenindusmaa pindala: 6.44 ha. Plokk 6 pR 42.11 X = 6531650 Plokk 2 aT Y = 527150 41.88 Plokk 6 pR Plokk 11 aT 42.08 Plokk 3 pT 50402:001:0181 Mrjamaa metskond 23 Orgita II paekarjr 42.40 KMIN-040 43.67 9 3 43 44.89 44 42.96 43.85 42.78 10 41.40 1 50402:001:0840 Alveri paekarjr 44.73 41.86 43.27 SPA2 45.10 Plokk 1 aT 42.39 50402:001:0940 Paekarjri 42 44.18 44.09 44.59 44.91 PA3 43 44.97 43.24 43.32 44.81 44.43 PA2 39 41 40 Plokk 14 aT Plokk 6 pR 42 43.21 43 44.81 43.06 50402:001:0181 Mrjamaa metskond 23 Plokk 6 pR 44.91 44.81 44.46 SPA4 4 X = 6531450 7 44.91 Y = 526900 8 39 40 4 41 44.81 50402:001:0181 2 43 Mrjamaa metskond 23 44.71 44 44.41 43.51 43.71 4 44.27 4 43.78 43.81 Plokk 6 pR 43 SPA3 43.61 43.43 M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 5 2. Katastriksuste, maardla varuplokkide ja tehnovırkude 50402:001:1180 kitsenduste mıjualade digitaalsed andmed - Maa-amet, maavarade register 23.09.2024; Dolomiidikarjri 3. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. 9 Plokk 5 pR 4. Vastavalt looduskaitseseadusele ei nidata I ja II kategooria kaitseobjektide kitsenduste mıjualasid. Orgita-III paekarjr KMIN-027 Plokk 4 pR OBJEKTI ASUKOHT Rapla maakond, Mrjamaa vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Prnu mnt 232/4 [email protected] ORGITA PAEKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee KORRASTATUD MAA PLAAN T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-727 23.09.2024 3 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O ORGITA DOLOMIIDITOOTED 1:500 VORMISTAS Kulliaasa, Sulu kla, Mrjamaa vald, 0 5 10m Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rapla maakond, 78253 Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-051 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED Registrikood / Isikukood 10713994 Tegevuskoha Nimetus Orgita paekarjäär andmed Aadress Paekarjääri, Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 50402:001:0940 Territoriaalkood EHAK 5711 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Paekarjääri (50402:001:0940). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 17.04.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 05.10.2055 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 153 Maardla nimetus Orgita-Haimre Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Orgita paekarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 4.65 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.44 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 72 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 14 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituskivi, kunst-raidkivi ja killustiku tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 3.70 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehitusdolokivi Dolokivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 114.80 tuh m³ 31.03.2026 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu 2/5  Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Dolokivi, kõrgemargiline 2004 2055 tuh m³ 96.80 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Dolokivi, kõrgemargiline 2004 2055 0502 Märjamaa vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri varu arvutusest Orgita-Haimre ehituslubjakivi maardlal A/S "Orgita Paas" mäeeraldusel (varu seisuga 01.04.92. a.). Geoloogiafondi number 4603 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 50 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.11.1992 Kõrvaltingimused 3/5 1. Ala korrastamisel peab arvestama harivesiliku asurkonnaga. Paekarjääri katastriüksus tuleb korrastada vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus „Taotletava Orgita IV dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“ kirjeldatud ruumilisele ja ajalisele kavale harivesilikule sobivaks elupaigaks, kus säilivad talvitus- ja varjepaigad ning kus leidub mitmeid väikeveekogusid. Tingimused lähtuvalt harivesilikust: • Katastriüksusele tuleb rajada vähemalt kolm laugekaldalist veekogu. Rajatavad veekogud peavad olema erineva sügavusega (maksimaalne sügavus peaks jääma vahemikku 0,5 m-1,7 m), et tagada sigimistingimused erinevate sademetega aastatel. • Veekogu peab olema päikesele avatud. • Rajatava veekogu põhjasubstraat peab olema mineraalne vettpidav materjal, kas savi, saviliiv, saviliivmoreen, dolomiidistunud lubjakivi vms. • Veekogu kaldad peavad olema lauged (< 5°). Eriti oluline on, et veekogu päikesele avatud põhjakallas oleks võimalikult lauge. • Veekogu kaldaala ei tohi mitte mingil juhul katta huumusrikka mullakihiga. • Väikeveekogu tuleb rajada nii, et oleks tagatud pinnavee valgumine veekogusse, nii ei tohi veekogu ümber rajada katkematuid valle, mis vee voolamist takistaksid. • Veekogude servaalad ja veekogude vahelised alad tuleb jätta avatuks ning sinna ei tohi planeerida mulda või muud orgaanikat sisaldavat materjali. • Avatud ala maapind ei tohiks olla ühtlane ega tasane, vaid ala tuleks liigestada erinevate pinnavormidega. Avatud ala maapinna kõrgus võib olla varieeruva tasemega ning hooajaliselt osaliselt üleujutatud. • Avatud alale tuleb rajada 2 kivihunnikut ja 2 klibuvalli, et tekiks erinevaid mikroelupaiku ning harivesilikele sobivaid varje- ja talvituskohti. Ka harivesiliku sigimisveekogude juures olevad karjääri nõlvad tuleb jätta looduslikule arengule. Nõlvu ei tohi mulla või muud liiki huumusrikka pinnasega katta, kuna sel juhul kaovad õõnsused ja praod, mida harivesilikud talvitumiseks kasutavad. Lisaks põhjustab huumusrikas pinnas nõlvade kiiret ja tihedat taimestumist, mis samuti harivesilikele ei sobi. • Avatud ala metsastada ei tohi. Mitte avatud ala on juba ise metsastunud ja seal on mõistlik lasta looduslikul metsastumisel jätkuda. • Selleks, et hinnata korrastustööde tulemuslikkust ning rajatud väikeveekogude sobivust harivesilike sigimispaigana, tuleb korrastustööde järgselt veekogusid seirata, et teha kindlaks harivesilike sigimine veekogudes. Seire tulemustest lähtuvalt (harivesiliku esinemisest/mitteesinemisest) saab vajadusel veekogusid korrigeerida. Samuti võimaldab veekogude seire teha muudatusi ja korrektuure teistesse kaevandusblokkidesse kavandatavates veekogudes. • Harivesilike seire tuleb läbi viia pärast korrastustööde lõppemist, kuid mitte esimesel sigimisveekogude rajamisele järgneval aastal. Seire tuleks läbi viia 2. ja 3. aastal pärast väikeveekogude rajamist ja korrastustööde lõppemist, sest vesilikud vajavad sigimiseks veetaimestikku ja kohe esimesel aastal pärast veekogude rajamist ei pruugi neis veesisest taimestikku veel olla. Kahe aastane seire võimaldab aga aasta mõju välistada. • Vesilike seire toimub juunikuu I pooles ning seiremeetodina kasutatakse nii vesilikumunade otsimist kui ka vastsete kahvapüüki. Viimane annab infot sigimisedukuse kohta. • Nii veekogude rajamiseks kui karjääri nõlvade laugemaks tegemiseks on parim aeg augustis ja septembris, kui moonde läbinud noorloomad on sigimisveekogude ümbrusest lahkunud, kuid pole veel karjääri nõlvades olevatesse talvitumispaikadesse läinud. Kindlasti ei tohi pinnasetöid teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-maini), mil vesilikud on talvitumas ning võivad seetõttu hukkuda. • Harivesiliku sigimisveekogude rajamisele tuleb kaasata kahepaiksete ekspert. Samuti peab harivesiliku seiret tegema kahepaiksete ekspert. 2. eksperthinnangus toodud joonise põhjal on Orgita paekivikarjääri (50402:001:0940) ala planeeritud korrastada esimesena ja vastavalt Keskkonnaameti seatud tingimustele Orgita IV karjäärile, peab Orgita paekivikarjääri ala olema korrastatud ja harivesilikule sobivate tingimustega enne, kui algab Orgita IV karjääri alal kaevandamise viimane etapp. Kuna Orgita paekarjääris pikendatakse kaevandamise perioodi, siis tuleb Orgita karjääride kompleksis mingi ala korrastada, et see saaks hakata kujunema liigile sobivaks elupaigaks. Kui see ei sobi, siis tuleb kaasata kahepaiksete ekspert, kes oskaks anda lahenduse uues olukorras. Näiteks, kas oleks mõistlik kiiresti ammendada osa Orgita paekarjäärist ja see kujundada sobivaks harivesilikule; 3. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise; 4. lähtuvalt ettevaatusprintsiibist teostada veetasemete mõõtmisi salvkaevudes, mis jäävad Orgita paekarjääri 500 m raadiusesse (Rinksu ja Metsatuka kinnistud). Veetasemeid on kohustus mõõta kaks korda aastas, kevadel või sügisel kõrgvee perioodil ja suvel kuival perioodil. Veetasemete seiret tuleb teostada ainult siis, kui kinnistu omanikud seda soovivad ja kaevu konstruktsioon võimaldab veetaset mõõta. Seire andmed tuleb esitada Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu; 5. kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee kättesaadavuse osas kaevudest ja ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele; 6. kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (rajada puurkaev, kaevu puhastada või vajadusel kaevu süvendada). Veevarustus tuleb tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul; 7. kaevandajal teostada kaevandamistööde käigus müra mõõtmised. Müra vähendamiseks tuleb töötlussõlm (purusti/sõel) paigutada lähima elamumaa piiri ja elamu suhtes katendivallide taha ja/või mäeeraldise süvendisse; 8. tööaeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 9. karjääri väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje karjäärisisestel teedel ja karjäärist kaevandatud materjali väljaveoks kasutataval teel; 10. kasutada 3-5 m kõrguseid pinnasvalle karjääri servas (ja olemasolevaid puistanguid/kaeveõõnt) müraleviku tõkestamiseks; 11. hoida töötlussõlme kasutus vajaduspõhisena ja ajaliselt piiratud mahus, vältida tarbetut müraallikate koos töötamist olukordades, kus see ei ole tootmisloogikast vajalik; 12. rakendada niisutamist ja muid tolmutõrje võtteid (eriti kuival perioodil ja töötlemisel); 13. muld/moreen/porsunud dolomiit väljata ja ladustada selektiivselt ning koorida vastavalt; 14. karjääri ajutiste üleujutuste puhul peab loa valdaja peatama kaevetööd üleujutatud aladel. Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa (arvestatakse harivesiliku vajadustega) Loa lisad 4/5 Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Orgita paekarjääri mäeeraldise plaan Lisa 1: Orgita_paekarjaar._maeeraldise_plaan.pdf Jah Orgita paekarjääri mäeeraldise läbilõiked Lisa 2: Orgita_paekarjaar_geoloogilised_labiloiked.pdf Jah Orgita paekarjääri mäeeraldise korrastatud maa plaan Lisa 3: Orgita_paekarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah 5/5 1 52 . 40 LEPPEM˜RGID ASUKOHA SKEEM e l tee 1 aa 2 M 1:50 000 jam r 40.37 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number M 39.89 a- pl Ra 40.41 AJ 1 40.04 40.45 40.52 40.53 40.54 Meeraldise teenindusmaa piir, ORGITA-HAIMRE 40.49 piiripunkt ja piiripunkti number 11 MAARDLA N 40.41 40.52 40.61 3 40.30 Naabermeeraldise piir ORGITA PAEKARJ˜˜R 40.62 41.37 40.37 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 41.24 41.81 40.28 40.91 40.12 Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu 41.51 kattepinnas 39.62 Plokk 1 aT kategooria (aT - aktiivne tarbevaru; pT - passiivne 40.44 tarbevaru; pR - passiivne reservvaru) 41.17 39.04 39.05 50402:001:0940 40.45 39.50 Paekarjri Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 40.24 0 40.12 39.08 .5 Kaardilehe nr: 6314 40 39.02 45 Maapinna samakırgusjoon, m abs Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. Plokk 12 aT 39.22 40.00 39.57 Plokk 13 aT 39.12 39.40 I I’ Geoloogilise lbilıike joon Plokk 6 pR 39.34 38.89 Puurauk M˜EERALDISE PIIRIANDMED 40.45 1.5 SPA1 Katendi paksus, m Puuraugu nr 93 40.61 4.0 42.21 Kasuliku kihi paksus, m Suudme abs kırgus, m . Piiri- 39.35 40 Koordinaadid punkti 39.25 abs. kırguseni +36.71 m nr. X Y aj rp 1 38.71 met. poldi peal 40.96 41.48 1 6531596.66 526905.38 41.42 38.89 2 6531685.82 526991.53 40.31 kattepinnas 39.15 Elektripaigaldise kaitsevnd e 3 6531700.29 527091.30 38.86 n o 41.86 34 o 4 6531453.26 527130.07 h . 40.66 41 5 6531422.24 526932.45 40.81 41.18 39.87 37.99 Veetase, abs m 41.33 15.01.2021 Meeraldise pindala: 4.65 ha. 39.07 3 4 Mııdistamise kuupev 39.16 40.36 I 43.10 40.58 38.94 41.34 Nılvaterviku alumine kontuur karjri pıhjal M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 41.47 40.14 39.05 (nılvaterviku lemine kontuur kulgeb 43 39.90 40.81 PIIRIANDMED meeraldise piiril) 41. 3 41.29 Piiri- met.toru 39.00 Koordinaadid punkti 43.56 nr. X Y 42.47 41.69 39.13 38.59 41.00 39.11 39.16 41.91 1 6531783.23 527096.18 40.23 41.26 2 40.32 39.01 38.63 41.42 ladu 39.22 2 6531774.12 527102.65 40.91 paas 38.82 42.53 bet 41.58 3 6531763.35 527110.29 41.29 41.16 38.48 42.03 41.26 ’ 4 6531700.10 527097.39 50402:001:0181 40.85 I 40.05 I 5 6531668.77 527101.94 44.01 41.46 41.59 41.38 Mrjamaa metskond 23 ladu 6 6531674.47 527141.37 38.43 39.13 41.33 6 40.96 7 6531451.01 527163.60 41.66 1.5 SPA1 39.81 39.08 40.81 38.57 38.88 39.05 44.22 8 6531446.54 527134.04 41.36 kattepinnas 4.0 42.21 39.04 38.74 38.48 38.83 43.12 9 6531415.04 526926.63 40.99 38.44 5 38.72 10 6531595.21 526900.38 40.60 41.68 38.01 39.66 39.06 39.16 37.88 38.91 38.90 41.80 11 6531763.58 527057.20 37.46 39.65 44.04 41.24 37.51 38.23 38.73 37.56 kuusk 38.48 39.20 Meeraldise teenindusmaa 38.25 37.48 38.05 38.47 41.82 41.34 38.71 mnd pindala: 6.44 ha. 40.88 37.48 39.11 37.35 39.01 42.07 38.90 39.15 Plokk 6 pR 37.63 37.54 37.40 37.52 38.57 39.16 42.11 38.37 43.30 41.73 38.78 39.06 44.57 37.53 lasu 39.19 37.58 38.56 37.30 37.29 41.09 37.57 37.57 41.85 45.64 37.39 38.83 37.40 38.49 41.97 X = 6531650 37.24 37.51 lasu 38.91 39.13 39.38 Plokk 2 aT 42.06 Y = 527150 41.70 37.00 38.89 42.19 41.88 37.16 41.18 Plokk 6 pR 37.40 37.52 39.03 42.08 Plokk 11 aT 38.99 38.91 37.58 37.20 38.58 39.12 41.56 41.51 37.49 37.66 Plokk 3 pT 37.03 36.98 38.93 43.46 37.25 37.55 39.07 39.02 37.34 41.58 42.87 41.44 37.03 37.40 41.25 50402:001:0181 45.59 43.06 37.58 36.93 37.02 37.23 38.44 38.89 39.10 42.04 Mrjamaa metskond 23 37.51 39.83 37.59 37.60 Orgita II paekarjr 37.50 42.40 37.06 37.79 KMIN-040 37.00 38.89 37.57 36.93 39.10 39.23 41.91 44.21 42.61 37.66 37.05 44.45 38.64 40.13 43.67 44.94 38.98 37.69 43.95 37.00 37.10 43.36 37.02 37.58 40.27 kattepinnas 40.15 40.17 37.61 37.51 40.10 40.29 44.24 37.24 37.70 37.74 40.10 44.10 37.24 40.13 44.63 37.18 36.83 36.88 40.17 37.10 sıelmed 44.15 44.89 37.56 37.99 37.21 40.03 40.10 45.48 37.69 39.95 36.90 42.96 46.98 37.47 37.25 44.85 44.09 44.00 36.69 37.55 38.65 40.12 43.97 37.06 36.81 41.08 kattepinnas 36.94 37.03 37.78 40.10 37.18 37.66 43.85 45.07 37.66 37.15 36.77 37.44 37.51 39.93 paas 42.54 40.12 37.29 37.66 40.08 37.55 43.46 45.56 41.79 41.09 37.15 36.84 40.16 40.01 36.81 37.61 37.11 36.79 39.92 43.26 40.08 40.11 47.39 40.06 sıelmed 37.99 37.67 37.13 37.02 40.13 42.57 37.76 15.01.2021 39.98 44.31 37.36 37.40 41.99 36.77 47.88 37.13 37.56 40.02 36.71 36.90 37.56 42.78 41.42 39.99 42.47 36.86 lasu 40.13 40.20 10 37.76 37.49 39.85 40.01 42.97 48.53 41.08 40.01 1 36.93 41.40 50402:001:0840 41.27 37.35 37.09 40.26 36.86 39.98 Alveri paekarjr 37.14 37.05 36.95 37.12 37.00 36.79 37.99 39.91 39.89 36.81 37.41 ladu 40.53 44.73 37.84 37.67 43.30 46.47 37.65 39.69 39.93 43.71 44.63 37.23 37.24 48.79 37.57 39.96 37.42 37.20 37.33 37.18 37.23 41.86 48.67 41.78 37.76 37.24 37.16 37.22 37.60 39.77 37.22 37.49 39.84 40.05 40.32 43.65 48.45 37.33 37.54 40.43 46.34 37.10 37.41 37.41 40.28 44.63 42.70 37.30 39.74 37.78 37.23 45.83 2.7 SPA2 43.27 37.55 4.9 44.31 39.62 39.68 42.81 lasu 37.33 38.40 39.71 45.90 37.51 39.97 nnas 40.16 37.28 37.42 39.68 sıelmed 37.66 37.25 37.11 44.78 37.30 39.57 40.12 37.20 38.60 epi 39.69 40.49 45.10 44.81 40.10 44.96 37.76 37.45 38.84 40.49 42.72 t 40.08 Plokk 1 aT 41.39 kat 39.65 37.44 40.12 44.03 42.39 39.53 43.81 1 37.06 met. toru 37.44 37.41 39.35 39.66 39.66 47.56 37.57 44.39 44.18 nnas 40.42 37.58 50402:001:0940 ladu 44.09 muld sıelmed 37.51 37.28 39.59 37.30 Paekarjri 42.44 epi 37.46 43.29 37.54 37.34 39.68 39.76 44.54 39.71 39.55 t 37.53 kat 38.96 39.62 39.90 40.36 39.45 39.91 40.44 42.21 42.52 37.30 37.25 39.65 40.30 37.42 37.43 39.63 44.32 39.54 44.58 44.86 43.18 40.07 37.24 44.85 39.78 39.82 40.30 37.40 37.42 39.90 40.29 39.71 40.33 39.56 37.48 39.48 39.64 37.44 40.33 44.59 44.91 PA3 37.62 39.32 40.26 43.37 44.24 39.59 37.29 39.20 37.36 39.81 39.40 40.35 44.98 37.67 37.41 39.60 39.81 41.13 39.90 42.51 39.32 37.42 37.14 39.92 39.60 39.60 39.71 39.72 40.26 43.70 39.62 39.62 44.92 37.66 40.14 40.40 40.47 paas 39.57 40.07 42.85 44.24 41.15 44.97 39.37 37.36 40.04 44.63 43.21 43.24 39.23 39.21 39.47 ladu 39.66 37.37 43.48 41.03 40.60 40.11 40.99 39.26 40.05 39.59 43.30 44.35 49.11 42.86 37.62 39.57 ladu 48.86 37.68 37.72 37.28 39.50 39.55 43.18 40.54 37.60 39.56 43.35 43.66 42.91 37.85 39.95 lasu kattepinnas 45.08 40.92 41.19 37.91 37.63 lasu 39.35 43.34 37.57 39.97 44.66 43.44 43.32 37.83 36.81 40.91 paljandus 37.90 37.85 39.86 38.69 39.49 39.45 50.17 37.82 39.37 39.83 39.51 36.75 39.48 39.71 43.29 38.95 39.73 40.79 37.93 37.80 39.47 39.47 39.80 39.78 42.71 39.49 39.80 38.41 38.01 37.68 39.48 39.29 39.31 40.68 42.64 44.81 43.84 37.03 39.02 39.16 39.77 lasu 36.72 39.09 44.43 39.70 m ed 38.35 39.24 0.8 PA2 39.39 39.71 39.72 40.62 40.55 9.9 45.75 kuusk 39.09 sı el 36.90 39.22 39.64 39.28 39.71 44.52 50.38 mnd 40.50 40.66 42.58 38.81 39.09 38.19 39.18 41.20 39.61 42.87 44.28 47.33 38.33 38.77 44.62 36.72 39.08 39.18 39.66 40.59 Plokk 14 aT 38.98 44.82 44.65 43.21 38.30 39.06 39.06 44.55 40.47 Plokk 6 pR 48.64 38.67 39.21 42.82 42.54 38.90 39.10 44.62 42.64 43.93 42.88 36.73 38.48 42.43 paljandus 40.33 44.60 45.01 38.60 39.06 39.03 44.45 42.58 49.80 51.55 36.72 38.82 38.89 2 38.76 38.67 44.61 met. vai43.56 42.69 42.73 44.40 38.48 39.02 38.95 38.81 44.81 43.23 38.83 44.71 44.25 44.91 50.57 38.73 38.64 38.78 38.78 45.71 44.81 38.72 sıelmed 51.64 44.47 38.55 38.71 43.06 42.55 kattepinnas 44.31 38.69 38.66 50402:001:0181 38.67 38.64 38.62 50.93 Mrjamaa metskond 23 38.56 44.51 42.45 38.62 45 38.58 44.69 38.59 44.41 47.78 42.95 38.49 49.19 38.77 38.68 39.09 42.33 38.55 Plokk 6 pR lasu 38.52 38.60 38.72 44.21 44.71 45.11 47.02 39.12 45.77 38.66 44.91 38.78 38.39 44.81 39.08 46.90 38.53 42.18 43.05 38.66 38.98 38.78 38.44 39.00 44.64 44.31 38.40 42.09 44.58 42.53 38.49 46.62 38.35 43.75 44.44 43.11 42.13 47.31 kattepinnas 46.96 38.68 38.97 43.05 43.48 43.93 44.41 39.18 44.34 42.27 39.15 39.19 43.67 44.46 kat 44.16 45.11 45.11 39.12 43.83 43.04 39.02 40.98 43.48 45.11 t muld kooritud 45.11 49.53 epi 39.12 40.86 43.92 nnas 39.07 43.23 2.7 SPA4 39.05 39.09 38.98 42.24 43.60 39.13 41.10 40.00 4.3 44.71 44.16 41.21 42.20 43.52 39.09 44.01 44.21 44.41 45 4 45.04 48.16 42.12 34 . 43.48 44 X = 6531450 41.14 7 40.05 44.91 41.10 43.53 Y = 526900 41.23 43.35 43.34 41.22 44.00 43.01 43.36 41.21 kattepinnas 8 44.43 45.36 46.09 43.01 41.15 I 43.52 43.61 44.81 43.47 44.31 50402:001:0181 ’ 43.54 43.71 Mrjamaa metskond 23 43.39 43.62 43.68 44.71 kuusk 44.41 44.81 44.41 44.81 mnd 4 43.51 43.77 43.81 4 43.23 43.98 43.73 43.35 44.56 43.99 43.68 44.42 43.81 43.71 M˜RKUSED: 44.27 44.01 43.56 43.71 43.94 44.51 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 43.78 43.91 2. Kasutatud materjalid: 42.61 43.71 SPA3 43.81 - Maavara kaevandamisloa KMIN-051 graafilised lisad; Plokk 6 pR 43 2.3 43.71 43.61 4.7 43.43 - Orgita paekarjr (KMIN-051) markeiderimııdistus 15.01.2021. a, 44.11 Mebroo Nord O, T nr 21MT-311; - Katastriksuste, maardla varuplokkide ja tehnovırkude 5 kitsenduste mıjualade digitaalsed andmed - Maa-amet, maavarade register 23.09.2024; 50402:001:1180 42.81 - Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. Dolomiidikarjri II 9 43.91 Orgita-III paekarjr Plokk 5 pR 3. Vastavalt looduskaitseseadusele ei nidata I ja II kategooria kaitseobjektide kitsenduste mıjualasid. 4. Meeraldise pıhjaks on horisontaaltasapind abs kırgusel 36.71 m. 42.64 KMIN-027 Plokk 4 pR OBJEKTI ASUKOHT Rapla maakond, Mrjamaa vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Prnu mnt 232/4 [email protected] ORGITA PAEKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee M˜EERALDISE PLAAN T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-727 23.09.2024 1 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O ORGITA DOLOMIIDITOOTED 1:500 VORMISTAS Kulliaasa, Sulu kla, Mrjamaa vald, 0 5 10m Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rapla maakond, 78253 GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ j ri 1180 kar 001: i om idi 50402: Dol 50402:001:0940 skond 23 Paekarjri NW SE 0181 m 2.7 SPA4 m 4.3 44.71 001: 45 2.7 SPA2 45 am aa m et 4.9 44.31 lasu 50402: 44 44 j M r kattepinnas :2 43 ladu 1 43 1.5 SPA1 4.0 42.21 42 42 okk 14 aT 41 lasu 41 lasu okk 12 aT okk 13 aT 40 40 39 39 Pl 37.99 Plokk 1 aT 15.01.2021 lasu 38 38 Pl Pl abs 36.71m 37 37 36 36 Plokk 6 pR Plokk 35 6 pR 35 34 34 GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ skond 23 001:0181 am aa m et 50402: 50402:001:0940 SW kattepinnas Paekarjri NE j M r skond 23 m m 0181 45 2.7 SPA2 45 2.3 SPA3 4.9 44.31 001: 4.7 43.71 am aa m et 44 44 50402: 43 43 j M r 1: 2 42 42 2 1: tide 41 ladu sıelmed 41 okk 6 pR ladu 40 40 Plokk 12 aT 39 39 Plokk 1 aT Plokk 13 aT Pl 38 38 abs 36.71m 37 37 36 36 Plokk 6 pR 35 35 34 34 LEPPEM˜RGID Meeraldise piir M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. Meeraldise teenindusmaa piir 2. Kasutatud materjalid: - Maavara kaevandamisloa KMIN-051 graafilised lisad; - Orgita paekarjr (KMIN-051) markeiderimııdistus 15.01.2021. a, Naabermeeraldise teenindusmaa piir 37.99 Veetase, abs m Mebroo Nord O, T nr 21MT-311; 15.01.2021 Mııdistamise kuupev - Katastriksuste, maardla varuplokkide ja tehnovırkude kitsenduste mıjualade digitaalsed andmed - Maa-amet, maavarade register 23.09.2024; Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu - Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. Plokk 1 aT kategooria (aT - aktiivne tarbevaru; pR - passiivne Kasvukiht 3. Vastavalt looduskaitseseadusele ei nidata I ja II kategooria kaitseobjektide kitsenduste mıjualasid. reservvaru) 4. Meeraldise pıhjaks on horisontaaltasapind abs kırgusel 36.71 m. Puurauk Saviliivmoreen OBJEKTI ASUKOHT 1.5 SPA1 Katendi paksus, m Puuraugu nr kividega 4.0 42.21 Kasuliku kihi paksus, m Suudme abs kırgus, m Rapla maakond, Mrjamaa vald abs. kırguseni +36.71 m Murenenud aluspıhi OBJEKT, JOONISE NIMETUS (dolomiit) Mebroo Nord O +372 613 9810 Prnu mnt 232/4 [email protected] ORGITA PAEKARJ˜˜R 50402:001:0940 11314 Tallinn www.maeburoo.ee Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Dolomiit Paekarjri (dolokivi) GEOLOOGILISED L˜BILIKED I-I’, II-II’ T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-727 23.09.2024 2 Kaevandamise nılva kontuur ja 1: KOOSTAS TELLIJA MTKAVA nılva kalle katendi kihis Dolomiidistunud lubjakivi 2 Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O ORGITA DOLOMIIDITOOTED hor 1:500 0 5 10m (lubjakivis/dolokivis vertikaalne) Kulliaasa, Sulu kla, Mrjamaa vald, VORMISTAS vert 1:50 Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rapla maakond, 78253 1 LEPPEM˜RGID ASUKOHA SKEEM 1 2 M 1:50 000 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Meeraldise teenindusmaa piir, ORGITA-HAIMRE 11 piiripunkt ja piiripunkti number MAARDLA 40 N 3 Naabermeeraldise piir ORGITA 40 PAEKARJ˜˜R Naabermeeraldise teenindusmaa piir 40.28 Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu Plokk 1 aT kategooria (aT - aktiivne tarbevaru; pT - passiivne tarbevaru; pR - passiivne reservvaru) 50402:001:0940 Paekarjri Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus SPA2 Uuringupunkt ja selle number Kaardilehe nr: 6314 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 40.12 41 40 Maapinna samakırgusjoon, m abs 40 39 4 0 Plokk 12 aT Plokk 13 aT Elektripaigaldise kaitsevnd 0 4 M˜EERALDISE PIIRIANDMED Plokk 6 pR Metsamaaks korrastatud ala Piiri- Koordinaadid 9 punkti 3 nr. X Y Kattepinnasega katmata ala madalaveeliste 1 6531596.66 526905.38 veekogude ja kivihunnikutega 2 6531685.82 526991.53 3 6531700.29 527091.30 4 6531453.26 527130.07 40.66 5 6531422.24 526932.45 3 4 Meeraldise pindala: 4.65 ha. 41.34 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA PIIRIANDMED Piiri- Koordinaadid punkti nr. X Y 1 6531783.23 527096.18 41.26 2 2 6531774.12 527102.65 42 3 6531763.35 527110.29 42.03 41.29 4 6531700.10 527097.39 50402:001:0181 5 6531668.77 527101.94 Mrjamaa metskond 23 6 6531674.47 527141.37 6 7 6531451.01 527163.60 8 6531446.54 527134.04 9 6531415.04 526926.63 SPA1 5 10 6531595.21 526900.38 11 6531763.58 527057.20 41.24 Meeraldise teenindusmaa pindala: 6.44 ha. Plokk 6 pR 42.11 X = 6531650 Plokk 2 aT Y = 527150 41.88 Plokk 6 pR Plokk 11 aT 42.08 Plokk 3 pT 50402:001:0181 Mrjamaa metskond 23 Orgita II paekarjr 42.40 KMIN-040 43.67 9 3 43 44.89 44 42.96 43.85 42.78 10 41.40 1 50402:001:0840 Alveri paekarjr 44.73 41.86 43.27 SPA2 45.10 Plokk 1 aT 42.39 50402:001:0940 Paekarjri 42 44.18 44.09 44.59 44.91 PA3 43 44.97 43.24 43.32 44.81 44.43 PA2 39 41 40 Plokk 14 aT Plokk 6 pR 42 43.21 43 44.81 43.06 50402:001:0181 Mrjamaa metskond 23 Plokk 6 pR 44.91 44.81 44.46 SPA4 4 X = 6531450 7 44.91 Y = 526900 8 39 40 4 41 44.81 50402:001:0181 2 43 Mrjamaa metskond 23 44.71 44 44.41 43.51 43.71 4 44.27 4 43.78 43.81 Plokk 6 pR 43 SPA3 43.61 43.43 M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 5 2. Katastriksuste, maardla varuplokkide ja tehnovırkude 50402:001:1180 kitsenduste mıjualade digitaalsed andmed - Maa-amet, maavarade register 23.09.2024; Dolomiidikarjri 3. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. 9 Plokk 5 pR 4. Vastavalt looduskaitseseadusele ei nidata I ja II kategooria kaitseobjektide kitsenduste mıjualasid. Orgita-III paekarjr KMIN-027 Plokk 4 pR OBJEKTI ASUKOHT Rapla maakond, Mrjamaa vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Prnu mnt 232/4 [email protected] ORGITA PAEKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee KORRASTATUD MAA PLAAN T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-727 23.09.2024 3 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O ORGITA DOLOMIIDITOOTED 1:500 VORMISTAS Kulliaasa, Sulu kla, Mrjamaa vald, 0 5 10m Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rapla maakond, 78253