Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. a määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ muutmise määruse eelnõu

Ministeeriumid Meie 16.05.2017 nr 8-1/3902 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. a määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ muutmise määruse eelnõu Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Riigiprokuratuurile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. a määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis (EIS-s) märgitud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister /*Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Helen Uustalu 620 8257 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 27.04.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 40 lõike 5 ja § 41 lõike 15 alusel. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määruses nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 7–10 järgmises sõnastuses: „7) uriinitops – uriiniproovi uuringuks kasutatav plastnõu; 8) proovinõu – katsut või uriinitops; 9) turvapakend – pakend, kuhu suletakse proovimaterjaliga proovinõu; 10) turvakleebis – unikaalse numbriga kleebis, mis ühendab proovinõu kaant ja selle külge.“; 2) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vereproovi võtmiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: 1) NaF-K-oksalaati sisaldav vähemalt 3 ml mahutavusega katsut; 2) alkoholivaba desinfitseerimisvahend; 3) veenivere võtmise vahendid. (2) Uriiniproovi võtmiseks kasutatakse vähemalt 50 ml mahutavusega läbipaistvat lekkimiskindlat uriinitopsi.“; 3) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vereproovi võib võtta tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse ruumides. (2) Uriiniproovi võib võtta tervishoiuteenuse osutaja, riikliku ekspertiisiasutuse või ametiisiku ruumides, kus on välistatud proovi võltsimise võimalus. (3) Kui prooviandja on üritanud võltsida või on võltsinud proovimaterjali, võetakse proov kas volitatud isiku või ametiisiku või mõlema otsese jälgimise all. Jälgiv ametiisik või indikaatorvahendiga kontrolli teostav volitatud isik peab olema prooviandjaga samast soost.“; 4) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 lõikes 3, § 6 lõikes 7 ja § 7 lõikes 4 asendatakse sõna „postipakendisse“ sõnaga „turvapakendisse“; 6) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui vereproovi võtmine vähemalt kolmest kehapiirkonnast ebaõnnestub, loobub volitatud isik proovi võtmisest ning ebaõnnestunud proovivõtmine märgitakse saatekirja.“; 7) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Lõigete 1 ja 3 nõudeid“ tekstiosaga „Lõike 3 nõudeid“; 8) paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „ruum“ sõnaga „koht“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) volitatud isik annab prooviandjale uriinitopsi, saadab ta proovivõtmise kohta ja jälgib, et prooviandja ei pääseks veeallika juurde;“; 10) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) volitatud isik annab prooviandjale uriinitopsi, saadab ta proovivõtmise kohta ja jälgib prooviandmise toimingut visuaalselt;“; 11) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 9 lõikes 1 ning § 15 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vere- või uriiniproov“ sõnaga „proovimaterjal“ vastavas käändes; 13) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Volitatud isik markeerib vereproovi sisaldava katsuti märgumiskindla sildi või veekindla markeriga. Üle katsuti korgi kleebitakse turvakleebis nii, et kleebise üks ots katab täielikult korgi pealispinna ja teine ulatub katsutile. Turvakleebisele võetakse eelnevalt prooviandja allkiri. Allkirja andmisest keeldumine või terviseseisundi tõttu allkirja andmata jätmine märgitakse saatekirja ja prooviandja asemel allkirjastab turvakleebise volitatud isik. (2) Volitatud isik sulgeb uriinitopsi ja markeerib selle märgumiskindla sildi või veekindla markeriga. Üle uriinitopsi kaane kleebitakse turvakleebis nii, et kleebise üks ots ulatub topsi kaanele ja teine topsi küljele. Turvakleebisele võetakse eelnevalt prooviandja allkiri. Allkirja andmisest keeldumine või terviseseisundi tõttu allkirja andmata jätmine märgitakse saatekirja ja prooviandja asemel allkirjastab turvakleebise volitatud isik.“; 14) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) tellitav uuring;“; 15) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) turvakleebise number.“; 16) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse sõnad „veoks ettenähtud turvakotti või ümbrikku“ sõnaga „turvapakendisse“; 17) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vereproovi säilitatakse kuni ekspertiisiasutusse saabumiseni külmkapis, välja arvatud vereproovi edasitoimetamise aeg.“; 18) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „24 tunni jooksul“ sõnadega „esimesel võimalusel“; 20) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Uriiniproovi säilitatakse kuni ekspertiisiasutusse saabumiseni külmkapis, välja arvatud uriiniproovi edasitoimetamise aeg.“; 21) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „korraldab asutus“ sõnadega „või ametiisik“; 22) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse sõna „vereproov“ sõnaga „proovimaterjal“ vastavas käändes; 23) paragrahvi 16 lõikes 1 ning § 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „vere- ja uriiniproov“ sõnaga „proovimaterjal“ vastavas käändes; 24) määruse lisa „Joobeseisundi tuvastamise saatekiri“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Jüri Ratas Peaminister Urmas Reinsalu Justiitsminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (muudetud sõnastuses)  Vabariigi Valitsuse määrus „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ Lisa (muudetud sõnastuses) Joobeseisundi tuvastamise saatekiri Täidetakse proovi võtmise alustamisel Tellija asutuse nimetus: Proovi võtva asutuse nimetus: Nimi: Proovi võtmise Nimi: Proovi võtja Allkiri: kinnitus Allkiri: Kuupäev: (ametiisik) Kuupäev: Turvakleebise Proovi võtmise number: kellaaeg __:__ Prooviandja nimi: Isikukood või sünniaeg: Isiku tuvastamine (dokumendi nimetus, nr ja väljaandmise kuupäev) Eelandmed / kliiniline leid / terviseseisundi kirjelduse protokolli olemasolu / märked proovi võtmise, sh proovipettuse kahtluse ja kordusproovi kohta: Analüüsiks võetud: Veri Uriin Tellitavad Etanoolisisaldus Narkootilise või psühhotroopse aine uuringud: sisaldus Täidetakse pärast katsuti või uriinitopsi sulgemist Materjali saatja nimi, allkiri, kuupäev ja telefon Täidab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut pärast uuringu tegemist: Uuringuakti nr: Proovimaterjali vastuvõtmise kuupäev: Etanoolisisaldus (mg/g) või tuvastatud Eksperdi Metoodika Maksumus Kuupäev aine nimi, allkiri Hinnang isikul narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta: Märkused: Osakonnajuhataja/talitusejuhataja kinnitus Allkiri ja kuupäev  Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kõnesoleva eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2014, 4. Peamiseks eesmärgiks on muuta bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise ja uuringu tegemise kord selgemaks ja arusaadavamaks. Eelnõuga täpsustatakse määruse sõnastust ja tagatakse määruses defineeritud terminite kasutamine läbivalt samas tähenduses, mis muudab määruse lihtsamini jälgitavamaks. Eelnõuga ei kaasne põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega, jäetakse vaid välja sellised tarbetud ettekirjutused, mis tekitavad praktikas vaidlusi ja põhjendamatut ajakulu. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Liis Piilberg ([email protected], 620 8111). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected], 620 8181). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 täiendamine punktidega 7–10 on vajalik määruses kasutatavate terminite täpsustamiseks, mis teeb määruse lugemise selgemaks. Paragrahvi 3 muudatustega korrigeeritakse proovivõtmise vahendite loetelu. Kehtiva määruse kohaselt peab vereproovi võtmiseks kasutatav NaF-K-oksalaati sisaldav katsut olema vähemalt 5 ml mahuga, kuid praktikas piisab vereproovi alusel analüüside tegemiseks ka vähemast proovimaterjalist. Seetõttu muudetakse §-i 3 selliselt, et vereproovi võtmiseks tuleb kasutada NaF-K-oksalaati sisaldavat vähemalt 3 ml mahutavusega katsutit. Samuti ei ole veenivere võtmise tavapäraste vahendite üksikasjalik loetlemine eraldi määruse § 3 lõike 1 punktides 2–4 ja 6–10 otstarbekas. Vereproovi võtmiseks volitatud isik on täiesti pädev hindama, kas ja milliseid vahendeid konkreetsel juhul vereproovi võtmisel on vaja kasutada. Seetõttu kasutatakse eelnõus väljendit „veenivere võtmise vahendid“. Kehtiva määruse sõnastuse kohaselt peab uriiniproovi võtmiseks kasutatav uriinitops olema täpselt 50 ml mahuga. Selline piirang ei ole põhjendatud, sest uriiniproovi võtmiseks võib kasutada ka suurema mahutavusega uriinitopsi. Seetõttu täpsustatakse, et uriinitops peab olema vähemalt 50 ml mahutavusega. Lisaks näeb kehtiv määrus ette, et uriinitopsil peab olema keeratav turvaribaga kork, kuid praktikas kasutatakse ka selliseid uriinitopse, millel selline kork puudub. Proovimaterjali turvalisuse ja puutumatuse tagab uriinitopsi turvakleebis. Seetõttu ei ole täiendavalt vaja nõuet, mille kohaselt peab uriinitopsil olema keeratav turvaribaga kork. Kehtivas määruses on nimetatud uriiniproovi võtmise vahenditena vedelkristall- või vahetatavate otstega digitermomeetrit ja veekindlat markerit, kuid praktikas ei ole nende vahendite kasutamine levinud. Seetõttu nähakse ette, et neid uriiniproovi võtmise vahenditena ei nimetata. Paragrahvi 4 muutmine on tingitud asjaolust, et kehtivas määruses on proovivõtmise ruumidele ette nähtud nõuded, mida liigse detailsuse tõttu ei ole praktikas võimalik täita. Nimelt on kehtivas määruses sätestatud, millise konkreetse nimetusega ruumis (vastuvõtukabinet, protseduuride ruum või spetsiaalne vereproovi võtmiseks kohandatud ruum) vereproovi võib võtta. Sätte eesmärgiks on tagada, et vereproovi võtaks tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse meditsiiniharidusega töötaja ning sealjuures ei ole oluline selle ruumi nimetus, kus vereproovi võetakse. Tervishoiuteenuse osutaja ja riiklik ekspertiisiasutus on pädevad, et määrata vereproovi võtmiseks sobiv koht, arvestades ka asutuste oma sisemist töökorraldust. Seetõttu muudetakse eelnõuga määruse § 4 lõiget 1 selliselt, et vereproovi võib võtta tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse ruumides. Samuti on praktikas probleeme tekitanud kehtivas määruses sätestatud detailsed nõuded uriiniproovi võtmise ruumidele. Näiteks ei tohi selle kohaselt ruum olla seestpoolt lukustatav ning ruumis olevasse WC-potti ja loputuskasti peab olema lisatud proovimaterjali võltsimise vältimiseks vees lahustuvat sinist värvainet. Selliseid nõudeid ei ole kõikides asutustes võimalik täita, mistõttu võetakse proovimaterjali kehtivas määruses sätestatud korda rikkudes. Uriiniproovi võtmise ruumidele on kehtestatud nõuded selleks, et välistada võimalikult tõhusalt uriiniproovi võltsimist. Selleks et kohandada määruses sätestatud nõudeid vastavalt väljakujunenud praktikale, sõnastatakse eelnõuga § 4 lõige 2 ümber selliselt, et uriiniproovi võib võtta tervishoiuteenuse osutaja, riikliku ekspertiisiasutuse või ametiisiku ruumides, kus on välistatud proovi võltsimise võimalus. See tähendab, et uriiniproovi võltsimise võimalus tuleb tagada konkreetse asutuse võimalusi arvestades võimalikult tõhusalt. Paragrahvi 5 lõigete 1 ja 4 muutmise eesmärk on vähendada volitatud isikule määrusega ette nähtud tarbetuid ettekirjutusi vereproovi võtmise protseduuri tegemiseks. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks määruse § 5 lõige 1, mille kohaselt prooviandjat teavitatakse tema õigusest istuda vahetult enne vereproovi võtmist proovivõtmise ruumis ning seda kuni 15 minutit. Sätte eesmärk on olnud langetada isikul tekkida võivat verevõtu hirmu ja kehalist värinat, et volitatud isikul oleks kergem vereproovi võtta. Sellise nõude kehtestamine ei ole vajalik, sest vereproovi võtmise õiget aega ja prooviandja seisundit konkreetsel juhul oskab hinnata volitatud isik. Igas olukorras ning mõningal juhul ka põhjendamatult 15-minutilise aja küsimine toob endaga kaasa ajakulu, kuid ei mõjuta proovitulemust. Samuti muudetakse määruse § 5 lõike 4 sõnastust selliselt, et määrusega ei nähta ette vereproovi võtmisel tehtavate toimingute detailset järjekorda. Volitatud isik on pädev, et prooviandja seisundit hinnata ning määrata vereproovi võtmiseks sobilikud kehapiirkonnad ja vereproovi võtmiseks vajalike toimingute tegemise järjekord. Kehtivas määruses on tegemist tarbetu ettekirjutusega volitatud isikule, kes praktikas sellist korda ei järgi. Sätte eesmärk on tagada, et volitatud isik peab loobuma vereproovi võtmisest, kui see korduvalt ebaõnnestub. Seetõttu muudetakse § 5 lõiget 4 selliselt, et juhul kui vereproovi võtmine vähemalt kolmest kehapiirkonnast ebaõnnestub, loobub volitatud isik proovi võtmisest ning ebaõnnestunud proovivõtmine märgitakse saatekirja. Lisaks nähakse ette, et määruses kasutatakse selguse eesmärgil sõna „postipakend“ asemel läbivalt sõna „turvapakend“, mis on eelnõuga lisatud määruse terminite nimekirja §-s 1. Muudatus on tingitud asjaolust, et kehtivas määruses kasutatakse segiläbi „turvakotti“, „turvaümbrikku“ ja „postipakendit“. Paragrahvi 6 muutmine on tingitud asjaolust, et praktikas ei võeta uriiniproovi alati eraldi ruumis, kus ei viibi kõrvalisi isikuid, vaid näiteks kardina taga. Seega on võimalik üks ruum eraldada kardinaga selliselt, et see sobib uriiniproovi võtmiseks, kuid samas ruumis võib viibida veel teisigi isikuid. Kehtiva määruse sõnastuse kohaselt on sellises olukorras tegemist uriiniproovi võtmise korra rikkumisega. Selline tõlgendus ei ole sätte eesmärgiga kooskõlas. Sätte eesmärgiks on välistada kõrvaliste isikute viibimine vahetult proovivõtmise juures. Seega ei ole välistatud kõrvaliste isikute viibimine samas ruumis, kui neil ei ole võimalik proovivõtmist visuaalselt jälgida. Seetõttu täpsustatakse, et proovivõtmise kohas ei tohi viibida kõrvalisi isikuid. Samal põhjusel muudetakse § 6 lõige 2 selliselt, et proovivõtmise kohta on keelatud kaasa võtta üleriideid, kotte ja muid esemeid. Seega ei ole prooviandjal keelatud proovivõtmise ruumi nimetatud esemeid kaasa võtta, kuid nimetatud esemed peavad olema paigutatud ruumis selliselt, et need ei paikneks vahetult proovivõtmise kohas. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et § 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud uriinitopsi üleandmine prooviandjale ei pea toimuma kinnastatult. Selline ettekirjutus on tarbetu ega muuda kuidagi uriiniproovi võtmise tulemust. Volitatud isik on pädev otsustama, milliste toimingute tegemiseks on vaja kindaid. Paragrahvi 7 lõige 3 punkti 2 ja 3 muudatustega täpsustatakse otsese jälgimise all toimuva uriiniproovi võtmise korda. Kehtiv määrus näeb ette, et otsese jälgimise korral jälgib volitatud isik veeallika juurde pääsemist ja prooviandja urineerimist uriinitopsi. Tegemist on tarbetult detailsete ettekirjutustega, sest sätte eesmärgiks on tagada, et volitatud isik jälgiks kõiki prooviandja tegevusi, mis võivad olla seotud võltsimisega. Seetõttu täpsustatakse eelnõuga, et uriiniproovi võtmine otsese jälgimise all tähendab toimingu jälgimist visuaalselt. Paragrahvi 9 lõike 1, § 15 lõigete 1 ja 2, § 16 lõike 1 ning 20 lõike 1 muudatuste eesmärk on tagada, et määruses defineeritud „proovimaterjali“ kasutatakse läbivalt ühes tähenduses. Paragrahvi 10 muutmisega täpsustatakse katsuti ja uriinitopsi sulgemise, pitseerimise ja märgistamise korda selliselt, et nende toimingute tegemiseks ette nähtud nõuded oleksid selgemini jälgitavad. Kehtivas määruses kasutatakse segiläbi väljendeid „konteiner“, „konteinerit ja korki ühendav silt“ ning „turvariba“. Muudatusega tagatakse määruses defineeritud terminite läbiv ja järjekindel kasutamine, et tagada määruse ühetaoline kohaldamine ja selgus toimingute tegemisel. Paragrahvi 12 lõike 2 punkti 5 muutmisega tagatakse määruse § 1 punktis 3 sätestatud termini „uuring“ järjekindel kasutamine. Paragrahvi 12 lõikesse 2 punkti 11 lisamise eesmärk on tagada täiendavalt proovimaterjali võltsimise võimalusi ja selle turvalisust. Seetõttu nähakse muudatusega ette, et saatekirja tuleb lisada ka turvakleebise number. Paragrahvi 12 lõike 3 muutmisega tagatakse termini „turvapakend“ järjekindel kasutamine. Paragrahvi 13 lõike 2 muudatus on tingitud asjaolust, et kehtivas määruses on ette nähtud 4-tunnine ajavahemik, mille jooksul vereproovi võib hoida toatemperatuuril. Sellise ajavahemiku sätestamine ei ole põhjendatud, sest vereproov ei kaota uuringuks vajalikke omadusi automaatselt peale 4 tunni möödumist. Lisaks ei dokumenteerita ajaliselt, millal hoitakse proovimaterjali toatemperatuuril ning millal pannakse see külmkappi. Seetõttu tekitas ajaline piirang praktikas vaidlusi, kuid uuringu läbiviijate sõnul ei halvene uuringu tegemiseks vajaliku proovimaterjali kvaliteet konkreetse aja möödudes. Muudatuse eesmärk on tagada, et proovimaterjali hoitaks külmkapis ning sealjuures ei määrata ajaliselt, millal võib proovimaterjali hoida toatemperatuuril. Kuna praktikas ei ole alati võimalik kasutada külmkappe vereproovi transportimise ajal, siis muudatuse kohaselt vereproovi edasitoimetamise ajal ei pea vereproovi külmkapis säilitama. Paragrahvi § 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest praktikas ei ole võimalik tagada, et proovimaterjaliga külmik asub lukustatud ruumis, millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel. Sellise nõude kehtestamise eesmärgiks on olnud proovimaterjali puutumatuse ning turvalisuse tagamine ning selle võltsimise välistamine. See eesmärk on aga tagatud proovinõule kleebitava turvakleebise ja proovinõu turvapakendisse sulgemisega. Need abinõud tagavad tõhusalt proovimaterjali turvalisuse ja puutumatuse. Paragrahvi 14 muutmisega nähakse ette, et uriiniproov tuleb toimetada riikliku ekspertiisiasutuse laborisse esimesel võimalusel. Kehtiva määruse kohaselt tuleb uriiniproov toimetada riikliku ekspertiisiasutuse laborisse 24 tunni jooksul, mille täitmine ei ole alati võimalik. Sarnaselt vereproovi säilitamisega kehtestatakse ka uriiniproovi puhul, et uriiniproovi säilitatakse kuni ekspertiisiasutusse saabumiseni külmkapis, välja arvatud uriiniproovi edasitoimetamise aeg. Paragrahvi 15 lõike 1 muutmisega nähakse ette, et proovimaterjali saatmise riiklikku ekspertiisiasutusse võib korraldada lisaks asutusele ehk tervishoiuteenuse osutajale ka ametiisik. Seda põhjusel, et praktikas toimub proovimaterjali võtmine tervishoiuteenuse osutaja juures, kuid selle toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse korraldab teatud juhtudel ka ametiisik. Paragrahvi 15 lõike 3 muutmisega nähakse ette, et ametiisikul on võimalik vormistada lisaks liiklusõnnetuses osalenud isiku vereproovi võtmisele ka vajaduse korral uriiniproovi võtmiseks vastav saatekiri või nõue. Määruse lisa muudatus on seotud eelnõu punktiga 15, mille kohaselt tuleb saatekirja lisada turvakleebise number. Seetõttu tuleb ka saatekirjas ette näha vastav koht, kuhu lisatakse turvakleebise number. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõu peamine eesmärk on praeguse regulatsiooni selgemaks muutmine ja täpsustamine. Samuti viiakse määrus kooskõlla ja kohandatakse seda väljakujunenud praktikaga. Määruse rakendamisega kaasnevad positiivsed mõjud, sest loobutakse kehtivas määruses sätestatud koormavatest ja tarbetutest nõuetest, mis ei mõjuta bioloogilise vedeliku proovi võtmise uuringu tulemusi, kuid põhjustavad täiendavat ajakulu ja vaidlusi. Samuti kohandatakse määruses sätestatud nõudeid väljakujunenud praktikaga, kus proovimaterjali võetakse teatud juhtudel kehtiva määrusega sätestatud korda rikkudes. Prooviandjale ei kaasne eelnõuga kavandatavate muudatustega negatiivseid mõjusid, sest proovimaterjali puutumatus ja turvalisus tagatakse endiselt ning veelgi tõhusamalt. Nimelt näeb eelnõuga kavandatud muudatus ette, et saatekirja tuleb lisada ka turvakleebise number, mis tagab täiendavalt proovimaterjali turvalisuse ja puutumatuse. Samuti ei muutu prooviandja jaoks proovivõtmise kord, sest ka hetkel võetakse proovimaterjali näiteks sirmi või kardina taga, kuid selline praktika on vastuolus kehtiva määrusega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Puuduvad. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Puudub vajadus näha eelnõuga ette üldkorrast erinevat varasemat või hilisemat jõustumisaega, sest määrusega ei kaasne nõudeid, mille tõttu peaks kehtivat praktikat muutma. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud prokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi esindajad. Täiendavalt saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile ministeeriumidele kooskõlastamiseks.