Justiitsministeeriumi ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi koostöökokkulepe

Lisa 1 KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 2016. a käskkirjaga nr VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) TEGEVUSE 2 „TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE“ UURINGUETTEPANEKU ESITAMISE VORM NB! vorm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Justiitsministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Tõnismägi 5a, Tallinn, 15191 Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Norman Aas, kantsler, [email protected], 620 8102 Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Anne Kruusement, nõunik, [email protected], 620 8203 Uuringu pealkiri Alkoholist põhjustatud tervisehäirete ja käitumisriskide vähendamine: alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuring. Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Eestis pole selliseid uuringuid varem tehtud ja ei ole ka metoodikaid alkoholi metaboliitide määramiseks. See uuring oleks Eestis esmakordne. Meie lähiriikidest näiteks Rootsis, Norras ja Soomes on olemas nende aparatuuri jaoks väljatöötatud metoodikad etüülglükuroniidi (Etg), etüülsulfaadi (Ets) ja β-hüdroksübutüraadi (βHB) määramiseks. Kuigi kasutatav aparatuur, kemikaalid, laboritingimused ja bioloogiline materjal ning proovimaterjali transportimistingimused võivad olla sarnased, siis ka juba väikesed erinevused materjalides ja tingimustes nõuavad uut metoodikat. Seetõttu toksikoloogias ei ole standardseid metoodikaid ja iga labor peab välja töötama, valideerima ning kohendama oma aparatuurile ja tingimustele vastava määramismetoodika. Juriidilisel eesmärgil kasutatavad metoodikad peavad olema läbipaistavad ja jälgitavad, mis tagatakse valideerimisega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on olemas aparatuur ja töötajad, kellel on kogemus uute metoodikate väljatöötamiseks sh valideerimiseks ja uue metoodika rakendamiseks igapäevasesse töösse. Näiteks aastatel 2015–2016 väljatöötatud metoodika hüpoksantiini määramiseks on nüüd igapäevaselt kasutusel surmaaja täpsustamiseks. Alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuringuks vajaliku uue metoodika väljatöötamiseks ja kasutusele võtmiseks puuduvad rahalised vahendid. Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Projekt on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020 Haritud rahvas ja sidus ühiskond“ Eesti 2020 tööhõive alaeesmärgid ja Tööhõiveprogramm 2014–2015 eesmärkidega. Tervena elatud eluaastate pikendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise. Tööealise elanikkonna hulgas põhjustavad olulist inimressursi kadu nii inimeste kahjustav tervisekäitumine kui enneaegne suremus. Enneaegsete surmade puhul on oluline osa tervist ohustaval ja riskeerival käitumisel (nt alkoholi tarvitamisel). Uue metoodika rakendamise tulemusena paraneb alkoholi ja alkoholi surrogaatidega mürgistusjuhtumite diagnostika, võimaldades muuta ravi diagnoosipõhisemaks ja täpsemaks ning vähendades alkoholitarbimisega seotud surmajuhtumite arvu ja aitaks kaasa eluea pikendamisel. Projekt on seotud samuti strateegiaga „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“. Teadus- ja arendustegevus (TA) toimub Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, kuna alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigestumiste ja surmade arvu vähenemine aitab parandada inimeste heaolu ja suurendada töövõimet. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Uuringu teema on seotud alkoholi tarbimise preventsiooni ja inimeste turvatunde tõstmisega läbi kohtuekspertiisi valdkonna arendamise. Uuring seondub Sotsiaalministeeriumi Rahvastiku tervise arengukavas 2009–2020 märgitud „Alkoholi liigtarvitamise ennetamise valdkonna tegevuste ja eesmärkidega“, mis on kokku lepitud Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 valdkonna „Tervislik eluviis" all ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2015–2019 Alkoholi- ja tubakakahjude vähendamine. Lahendatavad probleemid - Liiklusõnnetuse põhjustanud juhtide puhul ei ole võimalik alati täpselt tuvastada, kas alkoholi tarbiti enne või pärast õnnetust. Paljudel juhtudel joobes juhid lahkuvad õnnetuspaigast ja tarbivad hiljem alkoholi, väites, et olid õnnetuse ajal kained. Praegune tarvitatud alkoholi koguse tagasiarvutamine ei ole piisav joodud alkoholikoguse ja tarvitamisaja kindlakstegemiseks, kuna põhineb juhi ja tunnistajate ütlustest tuleneval kaudsel kalkulatsioonil, mitte objektiivsel tarbitud alkoholi mõõtmisel. Uus metoodika aitab tuvastada täpsemalt, mis ajahetkel toimus alkoholi tarbimine. Metaboliitide ja alkoholi kontsentratsioonide omavaheline suhe võimaldab objektiivselt tõestada alkoholi tarbimise aega. - Eestis ei saa määrata alkoholi tarbimisel tekkivaid ainevahetuse produkte ning seetõttu ei ole alati võimalik eristada, kas tervisehäire ja/või surma tingis haigus (nt diabeet) või  alkoholi ja alkoholi surrogaatide mürgistus või alkoholi krooniline tarvitamine. Alkoholi eemaldumine organismist toimub suhteliselt kiiresti, mistõttu enne surma tarbitud alkohol võib olla bioloogilistest vedelikest (veri, silma klaaskeha vedelik, uriin) surma hetkeks eemaldunud, kuid surmajärgselt on vajadus tõestada alkoholi osalust surma tekkes (nt allajahtumisel, tunnistajateta liiklusõnnetuste, haiguste jms puhul). β-hüdroksübutüraat ehk βHB võimaldab eristada tervisehäire põhjust: haigust (diabeet), alkoholi surrogaatide mürgistust või alkoholi kroonilist tarvitamist ja parandada seeläbi alkoholi tarbimise diagnoosimise kvaliteeti. Esialgne lähteülesanne Alkoholi tarbimise ajahetke täpsema hindamise ja alkoholi tarbimise diagnoosimise kvaliteedi parandamise vajadus tuleneb alkoholijoobes juhtide suurest arvust ja alkoholi tarbimisega seotud tervisehäirete rohkusest. Praegusel ajal teostatakse Eestis liiklusõnnetuse põhjustanud juhtidel alkoholi kontsentratsiooni tagasiarvutust. Selline meetod ei ole alati piisavalt objektiivne, sest põhineb juhi ja tunnistajate ütlustest tuleneval kaudsel kalkulatsioonil, mitte otsesel tõendusmaterjali mõõtmisel. Alkoholi metaboliitide etüülglükuroniidi (Etg), etüülsulfaadi (Ets) ja alkoholi kontsentratsioonide omavaheline suhe võimaldab kindlaks teha alkoholi tarbimise aega. Pärast alkoholi tarbimist viiakse suurem osa alkoholist organismist välja, kuid väike (<1%) osa muudetakse ainevahetuse käigus metaboliitideks, mille teke võtab aega. Sõltuvalt bioloogilisest materjalist võib Etg ja Ets jääda positiivseks mitu päeva pärast etanooli tarbimist ja võib anda täiendavat väärtust alkoholitarbimise hindamisel nt haiglas koomas patsiendil. Uuringud on näidanud, et Etg ja Ets on kasulikud ka postmortaalselt elupuhuselt alkoholi tarbimise hindamiseks nt on leitud metaboliite juustest üks nädal pärast alkoholi tarvitamist ning võib seega anda täiendavat väärtust alkoholitarbimise hindamisel surmaeelselt. Eristamaks tervisehäire põhjust: haigust (diabeet), alkoholi surrogaatide mürgistust või alkoholi kroonilist tarvitamist, kasutatakse ühe ainevahetuseproduktina β-hüdroksübutüraati ehk βHB. Ketoatsidoosi näitajaks on βHB, mis tekib vabadest rasvhapetest ketoatsidoosi korral (triglütseriidid – vabad rasvhapped –atsetüülkoensüüm A – atsetoatsetaat – β-hüdroksübutüraat) ja abistab eristamist, kas organismis olev β-hüdroksübutüraat on eksogeene (alkoholist) või on see tekkinud endogeenselt, nt diabeedist, mis omakorda aitab kaasa täpsemale ravikäsitlusele. Diabeedi korral tekib ketoatsidoos insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisest organismis ning alkohoolse ketoatsidoosi korral tekib organismis metaboolne protsess, mis seisneb selles, et alkoholi oksüdatsioonil alkoholi dehüdrogenaasi toimel tekib rohkem NADH- i, mis tingib β-hüdroksübutüraadi sünteesi. Diabeetilise ketoatsidoosi korral tõuseb β- hüdroksübutüraadi tase tavaliselt >2 mmol/L, alkohoolse ketoatsidoosi korral on see tase madalam. Lähteülesandest tulenevalt on uurimiseesmärkideks: - Etg ja Ets määramise metoodika väljatöötamine ja valideerimine. - Etg ja Ets määramine alkoholijoobes autojuhtidel ning alkoholi tarbimise algusaja kalkulatsioon Etg ja Ets ning etanooli suhtest lähtuvalt. - Etg ja Ets taset mõjutavate võimalike faktorite, nt tarbitud alkoholi tüüp, eelnev toitumine, autojuhil esinenud haigused, uuring. - β-hüdroksübutüraadi metoodika väljatöötamine ja valideerimine. - β-hüdroksübutüraadi määramine alkoholi ägeda ja kroonilise tarbimise ning diabeediga patsientidel ja surnutel ning βHB kontsentratsiooni seose uuring diabeedi või alkoholi mürgistusega. - βHB korrelatsiooni esinemise võrdlus teiste ketoatsidoosi korral esinevate biokeemiliste markeritega (atsetoon, glükoos, glükeeritud hemoglobiin, laktaat). Uuringu eeldatav rahaline maht, kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Uuringu eeldatav maksumus on 150 000 eurot koos 50% kaasfinantseeringuga. Kulud jagunevad järgmiselt: metoodikate väljatöötamine, valideerimine ja analüüside tegemine 70 000 eurot standardainete ja kuluvahendite ostmine 60 000 eurot võrdlusgrupiks vabatahtlike uuring 10 000 eurot projektis osalejate ettevalmistus uuringu läbiviimiseks: proovide võtmine, säilitamine, transport, käitlemine, dokumentide täitmine ja analüüside interpreteerimine 10 000 eurot Eeldatav ajakava Projekti kestus 1,5 aastat. 2017. aastal toimub metoodikate väljatöötamine, valideerimine ja analüüside läbiviimine kontrollgrupil, patsientidel ning surnutel. 2018. aasta esimesel poolaastal toimub andmete töötlus ja ühiskonna teavitamine tulemustest. Uuringu eeldatav mõju Tegevuse sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik väljund 1. Etg ja Ets määramine võimaldab lahendada liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi alkohoolse joobe tagamaid, mis omakorda aitab kaasa õiguslike probleemide lahendamisele. Uuringu tulemusena paraneb mootorsõidukijuhtide alkoholijoobe diagnoosimise kvaliteet. 2. Alkoholi metaboliitide määramine võimaldab haiglas viibivatel patsientidel lahendada selgusetu atsidoosi diagnoosi tagamaid. βHB määramine võimaldab täpsustada ketoatsidoosi põhjuseid, mistõttu muutub patsiendi intensiivravi haiglas täpsemaks, lühendades haiglas viibitud aega ning vähendades ravikulusid ja surmasid. βHB määramine võimaldab määrata kvaliteetsemalt surma põhjust ja aidata seeläbi kaasa õiguslike probleemide lahendamisele. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika - Metoodika väljatöötamiseks, valideerimiseks ja analüüside tegemiseks vedelikkromatograaf-tandem-massispektromeetria - Kontrollgrupilt proovide võtmine ja analüüsimine - Patsientidelt ja surnutelt proovide võtmine ja analüüsimine - Andmete statistiline töötlemine - Juhendid metoodikate rakendamiseks Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringuteemad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri  JUSTIITSMINISTEERIUMI JA EESTI KOHTUEKSPERTIISI INSTITUUDI KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 7-6/4115 Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel kantsler Norman Aas (edaspidi nimetatud „JuM“) ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, registrikood 70003572, asukoht Tervise 30, 13419 Tallinn (edaspidi „EKEI“), keda põhimääruse alusel esindab direktor Üllar Lanno (edaspidi käesolevas koostöökokkuleppes nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled), sõlmisid käesoleva Koostöökokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) alljärgnevatel tingimustel: 1. Üldsätted ja mõisted 1.1.Kokkulepe sõlmitakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ (edaspidi Tegevus 2) elluviimise raames. 1.2.Kokkuleppe täitmisel juhinduvad Pooled Haridus- ja teadusministri 31.12.2015 käskkirjast nr 1.1-2/15/486 „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ (edaspidi Toetuse andmise tingimused), perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS 2014–2020) ning Eesti Teadusagentuuri ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud Programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse 2 partnerluslepingust nr 7.8-3/17/2. 1.3.RITA rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi Rakendusasutus). Rakendusasutuse õigused ja kohustused on toodud Toetuse andmise tingimuste tekstis ja STS 2014–2020-s. 1.4.RITA rakendusüksuseks on SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksus (edaspidi Rakendusüksus). Rakendusüksuse õigused ja kohustused on toodud Toetuse andmise tingimustes ja STS 2014–2020-s. 1.5.RITA elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi Elluviija). 1.6.Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud ja tegevuse elluviimiseks vajalik, tehtud kooskõlas Toetuse andmise tingimustes, STS 2014–2020-s ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti Vabariigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud (edaspidi Abikõlblik kulu). 1.7.Mitteabikõlblik kulu on kulu, mis ei vasta Kokkuleppe punktis 1.6 viidatud Abikõlbliku kulu definitsioonile (edaspidi Mitteabikõlblik kulu). Mitteabikõlblikud kulud hüvitamisele ei kuulu. 1.8.Omafinantseering on EKEI poolt tegevustesse tehtav rahaline panus (edaspidi Omafinantseering). Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult EKEI poolt tehtud Abikõlblikud kulud. 1.9.Elluviimise aruanne on aruanne, mille EKEI esitab JuM-le koos kuludokumentide koopiatega (hankedokumendid või hinnapakkumised, valiku põhjendus, leping, arve(d) tehtud tööde eest, uuringu lõpparuanne või link sellele) (edaspidi Aruanne). 2. Kokkuleppe ese 2.1.Kokkulepe sõlmitakse RITA Tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ uurimisteema „Alkoholist põhjustatud tervisehäirete ja käitumisriskide vähendamine: alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuring“ eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt), mille täpsem teema, eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava sisaldub Kokkuleppe Lisas. Kokkulepe reguleerib JuM-i ja EKEI koostööd Projekti elluviimisel. 2.2.EKEI vastutab Projekti elluviimise eest, sh Kokkuleppe Lisas kirjeldatud teema, eelarve ja ajakava osas. 2.3.EKEI poolt Projekti raames ellu viidavate tegevuste kogumaksumus ehk EKEI eelarveliste Abikõlblike kulude kogusumma on 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) eurot. 2.4.Projektitoetuse (edaspidi Toetus) summa on kuni 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) eurot. 2.5.Toetuse määr on 50% (viiskümmend protsenti) Abikõlblike kulude kogusummast. 2.6.EKEI tagab Omafinantseeringu vähemalt 50% (viiekümne protsendi) ulatuses Projekti Abikõlblike kulude kogusummast. 2.7.Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood on 30.01.2017 kuni 29.07.2018. 2.8.EKEI esitab Aruande projekti kulude kohta vähemalt kord kvartalis (lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §11 lg 3) allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatuna, elektrooniliselt JuM-le. Esimese Aruande esitab EKEI hiljemalt 19. juunil 2017. 2.9.Toetus makstakse välja eurodes. Kui Projekti kulud ei ole tehtud eurodes, arvestatakse omavääringus tehtud kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel selle kuu kohta, mil kulu teostati. 2.10. EKEI vastutab tema poolt Projekti raames tehtud kulude abikõlblikkuse eest ning mitteabikõlblikuks osutunud kulude tagastamise eest. 2.11. Kulude abikõlblikkust kontrollib ning langetab lõpliku otsuse abikõlblikkuse osas Rakendusüksus. 3. EKEI kohustused ja õigused 3.1. EKEI kohustub täitma Toetuse andmise tingimustes ja STS 2014-2020 ning teistes Toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides sätestatud Partneri kohustusi ning järgima neis sätestatud tingimusi, sealhulgas: 3.1.1. tagama Projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise vastavalt Kokkuleppe Lisas sätestatud tegevuste teemale, eelarvele ja ajakavale; 3.1.2. tagama tegevuste finantseerimise oma vahenditest kuni Toetuse laekumiseni, kasutades välisabi sildfinantseerimise mehhanismi; 3.1.3. esitama JuM-le Kokkuleppe punktis 2.8 nimetatud Aruande JuMi määratud kuupäevaks. EKEI ei ole kohustatud esitama JuM-le Aruannet juhul, kui vastaval perioodil kulusid ei tehtud; 3.1.4. tegevuste teostamisel järgima riigihangete seaduses (edaspidi RHS) kehtestatud nõudeid ja säilitama sellest kontrolljälje, samuti küsima kirjalikult taasesitatavas vormis vähemalt 3 (kolm) võrreldavat pakkumist juhul, kui asja või teenust või nende kogumit on RHS-i kohaselt lubatud hankida lihtsustatud korras, järgides seejuures RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Pakkumuste küsimine tähendab kirjalikult taasesitatavas vormis pöördumist potentsiaalsete pakkujate poole; 3.1.5. pidama Projekti kulude kohta eraldi finantsarvestust ja tagama Projekti raamatupidamise vastavuse heale raamatupidamistavale ning raamatupidamise seaduses toodud nõuetele. EKEI märgistab Projektiga seotud kuludokumendid RITA koodiga (2014-2020.4.02.16-0025); 3.1.6. tagama Projekti kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi, kajastades Projekti kohta vähemalt järgmised andmed: Eesti teadusagentuuri poolne projektnumber (fikseeritud ETAg-i juhatuse 30.01.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/17/20 (uuring „Alkoholist põhjustatud tervisehäirete ja käitumisriskide vähendamine: alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuring“, kood ETIS-es: RITA 2/026)), uuringu teostaja projekti number, pealkiri eesti ja inglise keeles, algus- ja lõppkuupäev, JuM esindaja, rahastusprogrammi nimetus, valdkond ja eriala, Projekti läbi viiva asutuse andmed, Projekti finantseerivate asutuste andmed, maksumus, annotatsiooni eesti ja inglise keeles, tegevuse liigi ja protsendi (100% rakendusuuring) ning Projekti lõppedes Projekti lõpptulemuste lühikirjeldus; 3.1.7. maksma Toetuse tagasi Toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul Toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates; 3.1.8. osalema RITA tegevuste aruannete koostamisel Projekti tegevusi kirjeldava osa ulatuses, juhul kui see on JuMi või Elluviija hinnangul vajalik; 3.1.9. esitama koos viimase Aruandega JuM-le JuMi poolt saadetud vormil Projekti lõpparuande; 3.1.10. võimaldama STS 2014–2020 § 24 punktis 10 nimetatud auditi, järelevalve ja kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi; 3.1.11. vastama Aruandega seotud järelepärimistele 3 (kolme) tööpäeva jooksul, juhul kui JuM pole järelepärimisele vastamiseks määranud pikemat tähtaega; 3.1.12. säilitama RITA kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 4 (neli) aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikides tegevustes abikõlblikuks arvatud kulude alusel Toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg; 3.1.13. informeerima JuMi 5 (viie) tööpäeva jooksul õigusest arvestada JuMi poolt EKEI-le Kokkuleppe alusel hüvitatud Projekti tegevuste elluviimisega seotud kuludelt tasutav käibemaks osaliselt või täielikult maha sisendkäibemaksuna ning tagastama vastava summa JuM-le 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul; 3.1.14. avalikustama Projekti tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud info lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“, sh näitama Projekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms, et Projekti rahastatakse RITA Tegevuse 2 raames. 3.1.15. võimaldama Elluviijal kontrollida EKEI raamatupidamist, Toetuse kasutamise tingimuste täitmist ja Projekti tegevuste elluviimist EKEI territooriumil, ruumides või sellega seotud üritustel ja koolitustel, teavitades EKEI-d sellest vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette; 3.2. EKEI-l on õigus: 3.2.1. esitada JuM-le põhjendatud taotlus Kokkuleppe Lisas sätestatud Projekti tegevuste kirjelduse, eelarve ja ajakava muutmiseks. 3.2.2. algatada Kokkuleppe muutmine, kui Projekti aruandluses esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik Projekti eduka elluviimise tagamiseks. 4. JuM-i kohustused ja õigused 4.1.JuM kohustub täitma Toetuse andmise tingimustes ja STS 2014-2020 ning teistes Toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides sätestatud Partneri kohustusi ning järgima neis sätestatud tingimusi, sealhulgas: 4.1.1. informeerima EKEI-d õigeaegselt kõigist Projekti elluviimist puudutavatest asjaoludest, sh kooskõlastama EKEI-ga Projekti võimaliku muutmisega seonduvat; 4.1.2. teostama EKEI poolt esitatud Aruandes toodud kulude abikõlblikkuse kontrolli ja esitama Maksetaotluse SA Eesti Teadusagentuurile; 4.1.3. hüvitama EKEI-le Aruannete alusel Projekti tegevuste elluviimiseks tehtud ja Rakendusüksuse SA Archimedes poolt Abikõlblikuks tunnistatud kulud 50% (viiekümne protsendi) ulatuses kandes vastava summa EKEI arveldusarvele 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates JuM-le toetuse laekumisest; 4.1.4. edastama EKEI-le Projekti tegevuste aruannete koostamiseks vajalikud vormid; 4.1.5. tegema EKEI-le viimase väljamakse pärast kõigi Projekti tegevuste lõpparuannete heakskiitmist SA Eesti Teadusagentuuri poolt. 4.2. JuM-il on õigus: 4.2.1. jätta Aruande põhjal koostatav Maksetaotluse SA Eesti Teadusagentuurile esitamata, juhul kui esitatud Aruanne ei vasta nõuetele või kui esitatud kuludokumendid ei vasta Toetuse andmise tingimuste perioodile, Projekti tegevustele või eesmärkidele või kui Toetust taotletakse Mitteabikõlblike kulude katteks; 4.2.2. jätta EKEI-le välja maksmata summa, mida SA Eesti Teadusagentuur ei ole JuM-le välja maksnud; 4.2.3. nõuda EKEI-lt Toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et: 4.2.3.1.Toetust on kasutatud Mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks (lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lg 1.); 4.2.3.2.ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 4.2.3.3.Toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 4.2.3.4.ilmneb, et RITA eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata või Kokkuleppes sätestatud tähtaegu ei ole järgitud EKEI süül; 4.2.3.5.EKEI-le tehtud ettekirjutus Toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata; 4.2.3.6.EKEI ei ole täitnud Kokkuleppes või õigusaktides talle pandud kohustusi; 4.2.3.7.EKEI on teeninud tulu, mis kuulub Toetusest maha arvamisele. 4.2.4. vähendada väljamakse tegemisel EKEI-le makstava Toetuse summat EKEI-lt tagasinõutava summa ulatuses, kui EKEI-l on tekkinud Projekti raames Toetuse tagastamise kohustus; 4.2.5. peatada Kokkuleppe alusel EKEI-le tehtavad väljamaksed kuni Toetuse tagastamise kohustuse täitmiseni; 4.2.6. nõuda EKEI-lt viivist tagasimaksmisele kuuluva Toetuse summa jäägilt 0,1% (null koma üks protsenti) iga Toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. 4.3.Toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis ning viimases järjekorras tagastatav Toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest. 5. Poolte esindajad ja teadete edastamine 5.1.JuMi esindajaks Kokkuleppe elluviimisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Kokkuleppe täitmise kontrollimisel on Anne Kruusement (tel 6208203, e-post [email protected]) või teda asendav teenistuja. 5.2. EKEI esindajaks Kokkuleppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel on Marika Väli (tel 663 6603, e-post [email protected]) või teda asendav teenistuja. 5.3.Pool edastab Kokkuleppega seotud teated (märkused, juhised, tahteavaldused) teisele Poolele Kokkuleppes märgitud aadressile või e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud teist Poolt viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. 5.4.Kokkuleppe rikkumisest tulenev Poole nõue teisele Poolele tuleb edastada kirjalikult. 5.5.Pooltel on kohustus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada teist Poolt Kokkuleppe täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust Kokkuleppe elluviimisele 5 (viie) päeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. 6. Kokkuleppe muutmine ja lõpetamine 6.1.Kokkulepet saab muuta vaid Poolte kirjaliku kokkuleppega. 6.2.Kokkuleppe muudatused jõustuvad nende allakirjutamisest Poolte poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 6.3.Juhul kui õigusaktidega kehtestatud korras muudetakse Toetuse andmist ja kasutamist reguleerivaid õigusakte või dokumente ning sellised muudatused mõjutavad Kokkuleppe rahalist mahtu või hüvitamise aluseid või tingimusi, loetakse nimetatud õigusakti või dokumendiga vastuolus olevad Kokkuleppe sätted muudetuks ning alates vastava õigusakti või dokumendi muudatuste jõustumise päevast lähtutakse antud sätete osas toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide ja dokumentide muudetud tingimustest. Õigusakti või dokumendi muudatusest teavitab JuM EKEI-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul õigusakti muudatuse jõustumise päevast arvates. 7. Lõppsätted 7.1.Kokkulepe jõustub alates selle allkirjastamisest Poolte poolt ja kehtib kuni Kokkuleppest tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. 7.2.Käesoleva Kokkuleppe lahutamatuks lisaks on Justiitsministeeriumi RITA Tegevuse 2 uuringuettepanek (Lisa 1). 7.3. Kõigi küsimuste lahendamisel, mis ei ole reguleeritud käesoleva Kokkuleppega, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 7.4. Kokkuleppega seonduvad eriarvamused ja vaidlused lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. 7.5. Kumbki pool ei tohi Kokkuleppest tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 7.6. Kokklepe allkirjastatakse digitaalselt. Justiitsministeerium Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Norman Aas Üllar Lanno kantsler direktor Tel: 620 8100 Tel: 663 6600 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Konto nr: Makse saaja: RAHANDUSMINISTEERIUM SEB: IBAN: EE891010220034796011 viitenumber: 2800049667 Swedbank: IBAN: EE932200221023778606 viitenumber: 2800049667