Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 4.03.2026 nr 1.1-2/26/46 Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõike 2 punkti 2, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 3 ja 8 ja Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punktide 5 ja 9 alusel: 1. Kinnitan haridus- ja teadusministri käskkirja „Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“ (edaspidi käskkiri) lisa 1 „Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“; 2. Kinnitan käskkirja lisa 2 „Hindamisjuhend „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmise konkursi tingimuste ja korra juurde“. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 2 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“ Hindamisjuhend „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmise konkursi tingimuste ja korra juurde 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev hindamisjuhend (edaspidi juhend) sätestab tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks korraldatava uurimisteemade ettepanekute (edaspidi ettepanek) konkursile esitatud ettepanekute hindamiskriteeriumid, hindamisprotsessi ning paremusjärjestuse moodustamise põhimõtted. 2. Hindamiskriteeriumid 2.1. Ettepanekute teadusliku teostatavuse hindamine toimub käesolevas punktis sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumi kohta antakse lisaks hindele põhjendatud hinnang, mille koostamisel lähtutakse vastava kriteeriumi hindamis- küsimustest. Hindamiskriteeriumis antud hinnangus võib ära märkida ka teised tähelepanekud. Hindamiskriteerium: Ettepaneku teostatavus. Hindamisküsimused Hindeskaala Hindamiskriteeriumis hinnatakse ettepaneku teostatavust, uurimis- 1 kuni 5 meetodite sobivust, võimalikke eeltulemusi ja kompetentsi kaasatust ettepaneku eesmärkide täitmisse (sh koostöö), juhindudes eelkõige järgmistest küsimustest: 1.1 Kui konkreetselt ja asjakohaselt on selgitatud ettepaneku teostatavust? Kui läbimõeldud ja eesmärgipärane on tööplaan ning põhjendatud vajaminevat eelarvet? 1.2 Kui sobivad ja põhjendatud on kavandatud uurimismeetodid? Kui hästi on teadvustatud võimalikke teaduslikke või meto- doloogilisi probleeme ja riske? 1.3 Kuivõrd on kirjeldatud juba saadud esialgseid tulemusi või tehtud eelkatseid? 1.4 Kui sobiv on ettepaneku lähte-TVT, arvestades konkursi nõudeid? Kui piisav on lähte-TVT ettepaneku eesmärkide saavutamiseks? 1.5 Kui sobiv on kavandatud uurimisprojekti edukaks elluviimiseks uurimisrühma liikmete kompetents? 1.6 Kui asjakohane on uurimisprojekti elluviimiseks valitud lähenemine (ühe eriala ja asutuse keskne, mitme eriala koostöö, 1  partnerite vaheline koostöö, sh koostöö eri sektorite vahel jms)? 1.7 Kui hästi on põhjendatud koostööpartneri(te) ja kaasatava kompetentsi kaasamine ja valik? 2.2. Ettepanekuid hindavad valdkondlikud ekspertkomisjonid käesolevas punktis sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Iga hindamiskriteeriumi kohta antakse lisaks hindele põhjendatud hinnang, mille koostamisel lähtutakse vastava kriteeriumi hindamis- küsimustest. Igas hindamiskriteeriumis antud hinnangus võib ära märkida ka teised tähelepanekud. Hindamiskriteerium 1. Ettepaneku põhjendatus, selle seos nutika spetsialiseeru- mise fookusvaldkonnaga. Koefitsient: 40% Hindamisküsimused Hindeskaala Esimeses kriteeriumis hinnatakse ettepaneku põhjendatust, projekti- 1 kuni 5 idee originaalsust ja olulisust, eesmärkide selgust ja kooskõla konkursi eesmärkidega, ettepaneku eeldatavat olulisust asjakohastes fookusvaldkondades, juhindudes ennekõike järgmistest küsimustest: 1.1 Kui hästi ja selgelt on ettepanek põhjendatud? Mil määral täidab ettepanek konkursi eesmärke ja tingimusi? 1.2 Mil määral on ettepanek originaalne ja oluline fookusvaldkonna kontekstis? 1.3 Kui arusaadavalt ja veenvalt on kirjeldatud ettepanekuga lahendatavat probleemi, kitsaskohta või kasutamata arengu- võimalust? 1.4 Kui arusaadavalt ja täpselt on selles määratletud ettepaneku põhieesmärgid? 1.5 Kui arusaadavalt ja täpselt on kirjeldatud ettepaneku eeldatavad tulemused ning valdkonnas projekti tulemusel tehtav arenguhüpe? 1.6 Kui selgelt on kirjeldatud ja põhjendatud seos TAIE fookusvaldkonna teekaartide ja seal kinnitatud prioriteetsete suundadega? Kui tegemist on ettepanekuga, mis on seotud mitme teekaardiga, kuivõrd hästi on need seosed kirjeldatud ja põhjendatud? Hindamiskriteerium 2. Ettepaneku mõju fookusvaldkonna arengule, teadmus- siirde ja kommertsialiseerimisplaani asjakohasus ning ettepaneku seos ettevõtte/ ettevõtlusorganisatsiooni esitatud arenguväljakutse kirjeldusega. Koefitsient: 60% Hindamisküsimused Hindeskaala Teises kriteeriumis hinnatakse ettepaneku prioriteetsust, ettepaneku 1 kuni 5 seost ettevõtte ja/või ettevõtlusorganisatsiooni esitatud arengu- väljakutse kirjeldusega ning teadmussiirde ja kommertsialiseerimis- plaani asjakohasust, realistlikkust ja rakenduslikku mõju, juhindudes ennekõike järgmistest küsimustest: 2.1 Prioriteetsus ja mõju – Mil määral on ettepanek strateegiliselt oluline? Kuivõrd aitavad selle tulemused kaasa valdkonna teadus- ja innovatsioonivõimekuse arengule? Mil määral panustab ettepanek Eesti ühiskonda ja majandusse laiemalt? 2  Kuivõrd hästi on põhjendatud olulisust Eesti ühiskonnale ja majandusele? Kuivõrd uuenduslik ja rakendatav on välja töötatud valdkondlik tehnoloogia valdkonna jaoks? Kui suur on võimalik rakendajate hulk Eestis? 2.2 Seos arenguväljakutse kirjeldusega – Kuivõrd selgelt käsitleb ettepanek ettevõtte ja/või ettevõtlusorganisatsiooni esitatud probleemi ja pakub sellele praktilist lahendust? Kuivõrd realistlikud, uuenduslikud ning sobivat lahendust pakkuvad on TA-tegevused arenguväljakutse lahendamiseks? 2.3 Teadmussiirde plaan – Kuivõrd realistlikud on planeeritud teadmussiirde tegevused? Kuivõrd asjakohased ja läbimõeldud on sihtrühmad? Kuivõrd asjakohased on teadmussiirde kanalid ning kommertsialiseerimise meetodid? Kuivõrd toetab teadmus- siirdeplaan teadmiste rakendamist ja jätkusuutlikkust? Mil määral panustab projekt valdkonna inimressursi arendamisse, teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu tagamisse ja teadus- põhisesse kõrgharidusõppesse? 2.4 Kommertsialiseerimisplaan – Kui hästi ja selgelt on kommertsialiseerimisstrateegia läbimõeldud ja valdkonda sobiv? Kuivõrd läbimõeldult ja realistlikult on oodatavad tulemused määratletud ja rakendatavad? Kuivõrd realistlik on turuanalüüs ja valitud kommertsialiseerimismeetodid? Kuivõrd läbimõeldud on intellektuaalomandi haldus? Kui hästi on põhjendatud ettepaneku majanduslik potentsiaal? 2.3. Hindamisskaalad ja hinnangute punktisumma kujunemine: 2.3.1. hindeid antakse astmega 0,5; 2.3.2. iga hindamiskriteeriumi hindamisel kasutatakse üheksaastmelist eristavat hindamisskaalat: suurepärane (5); väga hea-suurepärane (4,5); väga hea (4); hea- väga hea (3,5); hea (3); rahuldav-hea (2,5); rahuldav (2); mitterahuldav-rahuldav (1,5); mitterahuldav (1). 2.4. Hinnete tõlgendus: 2.4.1. Mitterahuldav (1) – ettepanekus on hindamiskriteeriumi mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on arvukalt nõrkusi. 2.4.2. Rahuldav (2) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik aspekte käsitletud väga üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid nõrkusi. Ettepaneku parandamiseks oleks vaja olulisi muudatusi ja täpsustusi. 2.4.3. Hea (3) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud hästi, ent esineb mitmeid puudusi. Mitmed olulised aspektid vajanuks põhjalikumat ja selgemat käsitlemist. Korralik, ent mitmete küsitavustega ettepanek. 2.4.4. Väga hea (4) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning võib esineda vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused. 2.4.5. Suurepärane (5) – ettepanek on silmapaistvalt hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumide kõikidele alakriteeriumidele parimal võimalikul moel. Erakordselt tugev ettepanek kõigis selle aspektides. Suurepärane hinne on erakordne ning vajab sellisena eraldi põhjendamist. 2.5. Lisaks punktis 2.2. kirjeldatud hindamiskriteeriumitele hinnatakse uurimisteemad e ettepanekuid lisapunktide andmiseks järgmiselt: 3 Hindamiskriteerium L1. Ettepanekus on partneritena kaasatud rakenduskõrgkool. Hindamisküsimused Hindeskaala Hinnatakse, kuivõrd on ettepanekus sisuliselt ja 0,5 punkti - ettepanek pädevalt kaasatud rakenduskõrgkoolid, nende rollid ja vastab kriteeriumile panus uurimisprojekti elluviimisse on piisav ning sisuliselt, pädevalt ja koostöö akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel on piisavalt; kaasamine on realistlik ja teadlikult korraldatud: selgelt põhjendatud ja L1.1. rakenduskõrgkoolide kaasamine on selgelt teostatav. põhjendatud ja sisuliselt seotud uurimisprojekti eesmärkide ja kavandatud tegevustega; 0 punkti – L1.2. kaasatud rakenduskõrgkoolide pädevus, roll ja ettepanek ei vasta vastutus on ettepanekus selgelt kirjeldatud ning kriteeriumile, rakendus- vastavad kavandatud ülesannetele; kõrgkooli kaasamine on L1.3. rakenduskõrgkoolide panus uurimisprojekti puudulik, ebapiisav või elluviimisse on piisav ja tasakaalus võrreldes ebaselge. teiste partneritega; L1.4. kaasamine toetab teadmussiiret, rakenduslikkust ja koostööd akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel; L1.5. koostöö korraldus ja tööjaotus rakenduskõrgkoolidega on realistlik ja teostatav. Hindamiskriteerium L2. Ettepanekus on arenguväljakutse kirjeldus, mille on esitanud vähemalt kaks ettevõtet, üks ettevõte koos ettevõtlusorganisatsiooniga või vähemalt üks ettevõtlusorganisatsioon. Hindamisküsimused Hindeskaala Hinnatakse, milline kombinatsioon ettevõtteid ja/või 0,5 punkti – ettevõtlusorganisatsioone on esitanud arenguväljakutse arenguväljakutse kirjelduse, eeldades, et kirjeldus on sisuliselt kooskõlas kirjelduse on esitanud ettepaneku tegevustega: vähemalt kaks ettevõtet L2.1. arenguväljakutse kirjeldus on sisukas ning ning kirjeldus on kooskõlas ettepanekus kavandatud tegevustega; sisuliselt kooskõlas L2.2. arenguväljakutse kirjelduse esitaja roll ja panus on ettepanekuga; selgelt määratletud; L2.3. kirjeldus toetab ettepaneku praktilist 0,25 punkti – rakendatavust. arenguväljakutse kirjelduse on esitanud üks ettevõte ja ettevõtlus- organisatsioon ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepanekuga; 0 punkti – arenguväljakutse kirjeldus on esitatud ainult ettevõtlus- organisatsiooni poolt ning kirjeldus on 4  sisuliselt kooskõlas ettepanekuga. 3. Uurimisteemade ettepanekute hindamine 3.1. Uurimisteemade ettepanekute hindamine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS). 3.2. Kõiki ettepanekuid hinnatakse samade hindamiskriteeriumide alusel ning tuginedes samadele menetlusreeglitele, tagades kõikide ettepanekute võrdse kohtlemise. 3.3. Ettepanekute teadusliku teostatavuse hindamine: 3.3.1. Iga ettepaneku teaduslikku teostatavust hindavad punktis 2.1 toodud hindamiskriteeriumist „Ettepaneku teostatavus“ lähtudes vähemalt kaks ekspertkomisjoni välist sõltumatut eksperti (edaspidi teadusekspert). 3.3.2. Teadusekspertide hinnete aritmeetilisest keskmisest kujuneb teadusliku teostatavuse koondhinne. 3.3.3. Hindamiskriteeriumi „Ettepaneku teostatavus“ kvalifitseerumislävend teadusliku teostatavuse hindamisel on 3 punkti (hea). 3.3.4. Kui ettepaneku koondhinne teadusliku teostatavuse eest jääb alla kvalifitseerumislävendi, ei kvalifitseeru see ettepanek rahastamisele ja ettepaneku menetlemine lõpetatakse. 3.4. Punktis 2.2 toodud hindamiskriteeriumide 1. „Ettepaneku põhjendatus, selle seos nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnaga“ ja 2. „Ettepaneku mõju fookus- valdkonna arengule, teadmussiirde ja kommertsialiseerimisplaani asjakohasus ning ettepaneku seos ettevõtte/ ettevõtlusorganisatsiooni esitatud arenguväljakutse kirjeldusega“ ning punktis 2.5. toodud hindamiskriteeriumide järgi hindavad ettepanekuid valdkondlikud ekspertkomisjonid. 3.5. Uurimisteema ettepanekut hindav valdkondlik ekspertkomisjon võib hinnangu kujundamisel arvesse võtta teadusliku teostatavuse hinnangut. 3.6. Valdkondlikul ekspertkomisjonil on õigus küsida ettepanekule lisaretsensiooni valdkondliku ekspertkomisjoni väliselt eksperdilt, kui valdkondlikus ekspertkomisjonis puudub ettepaneku hindamiseks vajalik ekspertiis. 3.7. Iga ettepanekut hindab vähemalt kaks (2) valdkondlikusse ekspertkomisjoni kuuluvat eksperti, sh üks ettepanekut hindavatest ekspertidest on vastutav ekspert. 3.8. Vastutav ekspert koostab igale ettepanekule esialgse koondhinnangu. 3.9. Punktis 2.2. kirjeldatud hindamiskriteeriumide punktide kogusumma arvutamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne vastava koefitsiendiga: 1. hindamis- kriteeriumi hinne korrutatakse koefitsiendiga 0,4 ning 2. hindamiskriteeriumi hinne koefitsiendiga 0,6. Punktide kogusumma võib olla kuni 5 punkti, punktid ümardatakse ühe komakohani. 3.10. Ettepanekud, mis on enne koefitsiendiga korrutamist saanud vähemalt ühe hindamis- kriteeriumi (1, 2) eest madalama hinde kui „3 – hea“, ei seata lõplikku paremus- järjestusse ja need jäetakse rahuldamata. 3.11. Hindepunktide kogusumma saamiseks liidetakse punkti 3.10. järgi arvutatud punktisummale lisapunktid punktis 2.5. sätestatud kriteeriumide järgi. 3.12. Hindepunktide kogusumma saab olla kuni 6 punkti. Saadud kogusumma alusel seatakse uurimisteemade ettepanekud paremusjärjestusse. 4. Paremusjärjestuse moodustamine ja uurimisteemade ettepanekute valik 4.1. Valdkondlik ekspertkomisjon kinnitab oma koosolekul igale ettepanekule esialgse lõpphinnangu. Valdkondlik ekspertkomisjon tugineb esialgse lõpphinnangu andmisel valdkondliku ekspertkomisjoni liikmete esitatud hinnetele ja hinnangutele ning 5  vastutava eksperdi esitatud esialgsele koondhinnangule, kuid need ei ole valdkondlikule ekspertkomisjonile siduvad. 4.2. Valdkondlik ekspertkomisjon kinnitab esialgsete lõpphinnangute alusel ettepanekute esialgse paremusjärjestuse. 4.3. Valdkondliku ekspertkomisjoni kinnitatud esialgne lõpphinnang edastatakse koos valdkondliku ekspertkomisjoni tingimustega uurimisteema ettepaneku esitajale. 4.4. Uurimisteema ettepaneku esitanud asutusel on õigus esitada kirjalikult arvamus ja vastuväited valdkondliku ekspertkomisjoni hinnangute kohta ETAG-i määratud tähtajaks (ärakuulamine). 4.5. Ärakuulamise käigus ei hinnata üle ekspertide hinnangut. Kui ärakuulamisel tuvastatakse menetlusreeglite rikkumine või faktiviga, mis mõjutab uurimisteema ettepaneku võimalust rahuldatud saada, siis suunatakse ettepanek vajadusel uuesti valdkondlikusse ekspertkomisjoni. 4.6. Ärakuulamise tulemuste põhjal kinnitab valdkondlik ekspertkomisjon igale uurimisteema ettepanekule lõpphinnangu. 4.7. Ettepanekutele hinnangute koostamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kogu asjakohast teavet ja võrreldakse ettepanekuid paremusjärjestuse kontekstis. 4.8. Valdkondlik ekspertkomisjon võib ettepanekute lõpphinnangus kirjeldada tingimused, mida ettepanekut esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse saamiseks täitma, sh valdkonna inimressursi ning teadlaste järel- ja juurdekasvu, koostöö ning partnerite kaasamise osas. 4.9. Valdkondlik ekspertkomisjon võib teha ettepaneku kasutada uurimisteema elluviimiseks teist ühikuhinda või vähendada projekti kestvust. Uurimisteema ettepaneku esitaja peab viie (5) tööpäeva jooksul alates valdkondliku ekspertkomisjoni ettepaneku tegemisest andma teada, kas ta on nõus uurimisteema ettepaneku täitmisega sellistel tingimustel. Kui uurimisteema ettepaneku esitaja ei nõustu valdkondliku ekspertkomisjoni tehtud ettepanekutega, on valdkondlikul ekspert- komisjonil õigus otsustada eemaldada uurimisteema ettepanek paremusjärjestusest. 4.10. Nõuetele vastavate ettepanekute kohta teeb valdkondlik ekspertkomisjon rahastamise ettepaneku vastavalt paremusjärjestusele konkursil toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Rahastamise ettepanekute tegemisel lähtub valdkondlik ekspertkomisjon ettepaneku asukohast paremusjärjestuses, ühtegi uurimisteemade ettepanekut vahele jätmata. 4.11. Umbes üks viiendik konkursile eraldatud kogueelarvest kasutatakse rahastamis- ettepanekute tegemiseks temaatiliste TA-programmide ülese ekspertkomisjoni poolt nendele uurimisteemade ettepanekutele, mis vastasid konkursi tingimustele, kuid jäid valdkondlike ekspertkomisjonide poolt rahastamise ettepanekuta. Ülejäänud tingimuste osas moodustatakse nende ettepankute paremusjärjestus sarnastel põhimõtetel. Lõplikus paremusjärjestuses liidetakse need uurimisteemade ettepanekud vastava TA-programmi paremusjärjestusega. 4.12. Paremusjärjestused moodustatakse iga temaatilise TA-programmi kohta eraldi ja fikseeritud toetuse mahtudele (ühikuhindadele) ühiselt. 4.13. Võrdsete hindepunktide kogusumma korral seatakse ettepanekud paremusjärjestusse järgmiselt: 4.13.1. eelis antakse ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.2 hindamiskriteeriumi 2 eest; 4.13.2. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.1. kirjeldatud tegevust, antakse eelis ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.2 hindamiskriteeriumi 1 eest; 6  4.13.3. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.2. kirjeldatud tegevust, antakse eelis ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.1 hindamiskriteeriumi eest; 4.13.4. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.3. kirjeldatud tegevust, seatakse need paremusjärjestusse loosimise teel. 4.14. Temaatiliste TA programmide ekspertkomisjon võtab otsused vastu konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu hääletamisel osalenute lihthäälte- enamusega. Temaatiliste TA programmide ekspertkomisjoni koosolekul vastu võetud otsused protokollitakse. 7  Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“ Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks 1. Üldsätted 1.1. Käskkirjaga kehtestatakse konkursi tingimused ja kord (edaspidi konkursi tingimused ja kord) meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite väljaselgitamiseks. 1.2. Konkursiga aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 2. Konkursi tingimustes ja korras kasutatud mõisted Konkursi tingimustes ja korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1 Alusuuring on teoreetiline või katsetel põhinev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas. 2.2 Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse. 2.3 Ettevõte on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab iseseisvalt majandus- tegevust kaupade või teenuste pakkumisel turul, sealhulgas arendus-, piloteerimis- või turule viimise faasis ning kelle põhitegevuseks ei ole teadus- arendustegevus. 2.4 Ettevõtlusorganisatsioon on eesmärgipäraselt toimiv Eestis registreeritud ettevõtjaid ühendav ja/või esindav juriidiline isik. 1 2.5 Koostööprojekt on uurimisteema, kus lisaks uurimisteema ettepaneku esitajale osaleb vähemalt üks partner. 2.6 Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on ettevõtluse ja majan- dusliku potentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvald- konnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. 2.7 Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad (edaspidi prioriteetsed suunad) on TAIE fookusvaldkondade teekaartides määratletud kitsamad valdkonnad, mida fookusvaldkonnas arendatakse. 2.8 Rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas. 2.9 TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajaduste ja -võimaluste täitmisele panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. TAIE fookusvaldkonnad on kinnitatud TAIE arengukavas 2021-2035. 2.10 TAIE fookusvaldkonna teekaart on fookusvaldkondade arendamise ja juhtimise alusdokument, mis on koostatud koosloomeliselt igale fookusvaldkonnale teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate ühise kokkuleppena. TAIE fookusvaldkondade teekaardid on kinnitanud 3-4 aastaks haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja informatsioonitehnoloogia minister. Teekaardid on kättesaadavad: www.taie.ee 2.11 Teadmussiire on teadmiste, võimete, tehnoloogia ja intellektuaalomandi jagamine teadus- ja arendustegevuse läbiviijate ning ühiskonna teiste osapoolte vahel eesmärgiga arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse ja teenuseid, mis toovad ühiskondlikku ja majanduslikku kasu. 2.12 Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA-tegevus) on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. 2.13 Tehnoloogia valmidusastmed (edaspidi TVT) on mõõdikute süsteem, mida kasutatakse tehnoloogia küpsusastme hindamiseks. TVT tasemete kirjeldused on kättesaadavad: www.etag.ee 2.14 Temaatiline teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi temaatiline TA-programm) on tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ uurimisteemade arendamiseks mõeldud tegevuste ja eelarve kogum. Temaatilisi programme on kokku neli vastavalt TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele. 2.15 Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon on temaatiliste TA- programmide üleselt (edaspidi TA-programmide ülene ekspertkomisjon) ja igale temaatilisele TA-programmile eraldi (edaspidi valdkondlik ekspert- komisjon) haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud valiku- ja hindamiskomisjonid, mille koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning 2  teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas puhul täidab valdkondliku ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia juhtkomisjon. 2.16 Uurimisteema on käesoleva käskkirja alusel tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks esitatav nõuetekohane ettepanek teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamiseks TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna teekaartides nimetatud prioriteetsetes suundades. Uurimisteemat hindab valdkondlik ekspertkomisjon. 2.17 Uurimisprojekt on uurimisteema eesmärkide täitmiseks teostatav teadus- ja arendustegevus, mis võib sisaldada nii rakendusuuringuid kui eksperimen- taalarendust. Alusuuringud on võimalikud vaid juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena. Ühe uurimisteemaga on seotud üks uurimis- projekt. 3. Konkursi eesmärk 3.1. Konkursiga selgitatakse välja tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendus- tegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkon- dades“ eesmärkide saavutamiseks vajalikud uurimisteemad ja neid teostavad partnerid selleks, et 3.1.1. kasvatada ülikoolides ning positiivselt evalveeritud riigi ja avalik- õiguslikes TA-asutustes ning positiivselt evalveeritud rakenduskõrg- koolides ühiskonna nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadus- suundade arengut TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda- des; 3.1.2. luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades ülikoolide, TA-asutuste, rakenduskõrgkoolide, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd; 3.1.3. toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. 3.2. Konkurss kuulutatakse välja uurimisteemade ning nende elluviijate leidmiseks järgmistes temaatilistes TA-programmides: 3.2.1. digilahendused igas eluvaldkonnas, 3.2.2. tervisetehnoloogia ja -teenused, 3.2.3. kohalike ressursside väärindamine, 3.2.4. nutikad ja kestlikud energialahendused. 3.3. Temaatilistes TA-programmides lähtutakse vastava TAIE fookusvaldkonna teekaartidest ning nendes seatud prioriteetsetest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suundadest. 3.4. Konkurss avaneb hiljemalt kümme (10) tööpäeva pärast konkursi tingimuste ja korra kehtestamisest haridus- ja teadusministri poolt. Uurimisteemade 3  ettepanekuid saab esitada neljakümne (40) kalendripäeva jooksul konkursi avanemisest alates. 3.5. Konkursi periood avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee). Kutse konkursil osalemiseks saadetakse kõigile punktis 4.1. märgitud organisatsioonidele e-kirjaga. 3.6. Konkursi korraldaja on Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG), kes viib konkursi läbi vastavalt käskkirjas kinnitatud tingimustele. 3.7. Konkursi menetluskeskkond on Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS). 4. Uurimisteemade ettepanekute esitajad ja koostööprojektides osalevad partnerid 4.1. Uurimisteema ettepaneku saavad esitada ülikoolid ning positiivselt evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused ning positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoolid (edaspidi taotlejad). 4.2. Taotlejad kaasavad uurimisprojekti elluviimisse partnerina või partneritena vähemalt arenguväljakutse esitanud ettevõtted või ettevõtlusorganisatsioonid. 4.3. Uurimisprojektis osalev partner võib olla: 4.3.1. TA-asutus või ülikool; 4.3.2. rakenduskõrgkool; 4.3.3. ettevõte; 4.3.4. avaliku sektori asutus; 4.3.5. muu võimalik valdkonnas tegutsev organisatsioon (ettevõtlusorgani- satsioon, selts, vabaühendus vms). 4.4. Kui uurimisteema ettepaneku esitab teadus- ja arendusasutus, mis ei ole ülikool ega rakenduskõrgkool, peab tegemist olema koostööprojektiga, milles osaleb partnerina vähemalt üks ülikool või rakenduskõrgkool. 4.5. Uurimisprojektide elluviimise kuludena saab käsitleda ainult teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide kulusid. 5. Nõuded toetatavatele uurimisteemadele 5.1. Iga uurimisteema ettepanekuga on seotud üks uurimisprojekt, mis peab vastama toetuse andmise tingimustele. 5.2. Üks taotleja võib esitada mitu uurimisteema ettepanekut ja osaleda mitmes uurimisteema ettepanekus partnerina, sh ühe temaatilise TA-programmi raames. 5.3. Uurimisprojektide rahastamine uurimisteema täitmiseks on kavandatud ühikuhindade alusel. Uurimisprojektile kohaldatakse standardiseeritud ühikuhinda riikliku uurimistoetuse rühmagrandi alusel. Toetatavate uurimis- projektide mahud (ühikuhinnad) on järgmised: 5.3.1. 192 400 eurot aastas (16 033 eurot kuus); 5.3.2. 270 000 eurot aastas (22 500 eurot kuus). 5.4. Punktis 5.3.1. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul peab uurimisrühma koosseisus olema vähemalt kolm liiget, sh uurimisprojekti juht ja vähemalt üks põhitäitja kogu uurimisprojekti täitmise perioodi jooksul. 5.5. Punktis 5.3.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul peavad uurimis- rühma koosseisu kuuluma lisaks uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm (3) põhitäitjat kogu uurimisprojekti täimise perioodi jooksul. 5.6. Uurimisprojekti ühikuhind sisaldab: 4  5.6.1. personalikulusid (töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate hüvitistega ning teadustöö stipendiumid); 5.6.2. teadustöö kulusid (lähetuskulud, uurimisprojekti täitmisega otseselt seotud põhivara (vastavalt asutuse sätestatud määratlusele) soetamise kulud, sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused, sh töövõtu- ja käsunduslepingud, projekti jaoks tehtud lühiajalise administreeriva töö kulud, uurimisprojekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste (avatud) publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud, materjalid, aparatuurirent, (labori)katsed, välitööd ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast). 5.6.3. kaudset kulu 25% otseste kulude summast. 5.7. Uurimisprojekti täitmine peab jääma perioodi 1. september 2026. a kuni 31. august 2029. a. 5.8. Uurimisprojekti maksimaalne kestvus võib olla kuni kolm (3) aastat. 5.9. Uurimisprojekti tehnoloogilise valmiduse tase (TVT) on uurimisteema ettepaneku esitamisel vähemalt 3 ja maksimaalselt 5. 5.10. Uurimisteema ettepanekutele vastavad uurimisprojektid peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 5.11. Uurimisteema ettepanekule vastavad uurimisprojektid ei tohi sisaldada tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7. 5.12. Uurimisteema ettepankute valikul on lähtutud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-st 7. 5.13. Uurimisteemade ettepanekutes järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. 6. Uurimisrühma koosseis 6.1. Uurimisprojekti juht võib olla inimene: 6.1.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 6.1.2. kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal töölepingu alusel taotlevas asutuses vähemalt 0,8 koormusega, töö asukohaga Eestis; erandjuhul võib uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses väiksema koormusega, kui see ei ohusta uurimis- projekti edukat elluviimist; 6.1.3. kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või hetkel (kaas)juhendab doktoranti; 5  6.1.4. kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. kes on viimase viie aasta jooksul ETISe andmete põhjal vastutava täitja või põhitäitjana täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot (ilma käibemaksuta); 6.1.5. kes ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks üheski teises uurimisteema ettepanekus ega käimasolevas temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis. 6.2. Uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisteema ettepaneku esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja valdkondliku ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus uurimisprojekti juht vastab punktides 6.1.1. – 6.1.5. kehtestatud tingimustele. 6.3. Lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises uurimisprojekti põhitäitja(d) 6.3.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 6.3.2. kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses või partnerasutuses; 6.3.3. kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest; 6.3.4. kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes (2) uurimisteema ettepanekus ja käimasolevas TemTA uurimisprojektis ning ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis ega uurimisteema ettepanekus. 6.4. Põhitäitjate muutmine peale uurimisteema ettepaneku esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja valdkondliku ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus põhitäitja vastab punktides 6.3.1-6.3.4. kehtestatud tingimustele. 6.5. Lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei täida kõiki põhitäitjale esitatud nõudeid. 6.6. Uurimisprojekti elluviimiseks nimetatakse ja kaasatakse arenguväljakutse kirjelduse esitanud ettevõtete või ettevõtlusorganisatsiooni esindajad strateegilise ja nõuandva partnerina, eesmärgiga hinnata uurimisprojekti edenemist seatud üldiste eesmärkide suhtes. Kaasamine toimub viisil, mis ei eelda ettevõtete ärisaladuste, konfidentsiaalsete andmete ega detailsete ärilahenduste avaldamist. Ettevõtete või ettevõtlusorganisatsiooni esindajad esitavad valdkondlikule ekspertkomisjonile hinnangu uurimisprojekti edene- mise kohta vähemalt koos vahe- ja lõpparuandega. 6.7. Uurimisprojekti teadmussiirde ja kommertsialiseerimise eesmärkide täitmiseks peab taotleja nimetama isiku, kelle ülesanne on aktiivselt panustada uurimisprojekti teadmussiirde ja kommertsialiseerimisplaan i elluviimisse ning toetada ja jälgida plaanide edenemist kogu uurimisprojekti perioodi jooksul. 6.8. Uurimisteema ettepanekule vastava uurimisprojekti elluviimises peab osalema 6  6.8.1. punktis 5.3.1. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul vähemalt üks (1) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant; 6.8.2. punktis 5.3.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul vähemalt kaks (2) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktoranti. 6.9. Uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu nõuete täitmise kontrollimiseks kasutatakse ETISe andmeid. 6.10. Punktides 5.4, 5.5. ja 6.1.2. nimetatud erandi rahuldamise otsustab valdkondlik ekspertkomisjon. Punktides 5.4. ja 5.5. kirjeldatud erand puudutab sel juhul ainult uurimisrühma liikmete arvu. 7. Uurimisteemade ettepanekute esitamine 7.1. Taotleja esitab asutuse kinnitatud uurimisteema ettepaneku Eesti Teadus- infosüsteemis ETIS vastaval vormil. 7.2. Uurimisteema ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi, plaane ja selgitusi: 7.2.1. ettepaneku pealkiri ning lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles; 7.2.2. kirjeldus, missugust probleemi, kitsaskohta või kasutamata arengu- võimalust uurimisteema ettepanek käsitleb, millised on uurimisteema põhieesmärgid, uurimisküsimused ja eeldatavad tulemused ning valdkonnas projekti toel tehtav arenguhüpe ja saavutatav lisandväärtus; 7.2.3. selgitus, mis meetodeid eesmärkide saavutamiseks kasutatakse, milline on tööplaan, sh eeldatav ajakava aastate lõikes, ning kuidas toimub riskide maandamine; 7.2.4. kirjeldus, missuguseid esialgseid tulemusi on saadud või milliseid eelkatseid/analüüse on tehtud; 7.2.5. selgitus ja põhjendatud hinnang uurimisteema TVT kohta; 7.2.6. selgitus, millisesse temaatilisse TA-programmi ettepanek esitatakse; 7.2.7. selgitus, milline on uurimisteema panus TAIE nutika spetsialisee- rumise fookusvaldkondade teekaartide eesmärkide täitmisesse ja seal kinnitatud prioriteetsetesse suundadesse; 7.2.8. mis on uurimisteema ettepanekule vastava uurimisprojekti periood, millist toetust (ühikuhinda) uurimisprojekti elluviimiseks taotletakse ja mis on ühikuhinna taotlemise põhjendus, sh indikatiivne eelarve ning selle seos tööplaaniga; 7.2.9. selgitus, kuidas uurimisteema panustab valdkonna inimressursi arendamisse (sh vajadusel kaasates täiendavat kompetentsi välismaalt või väljastpoolt teadus- ja arendusasutust), teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu tagamisse ning teaduspõhisesse kõrgharidus- õppesse, sh tuues välja uute doktorantide kohtade arvu ja nende täitmise ajakava ja täiendava kompetentsi kaasamise uurimisteema täitmisse (kui on asjakohane); 7.2.10. teadmussiirde plaani, mis kirjeldab uurimisprojekti käigus ja selle tulemusel loodud teadmiste, andmete ja lahenduste viimist sihtrühmadeni ning praktikas kasutusele võtmist, sh määratletakse sihtrühmad, eesmärgid ja tegevused, eeldatavad tulemused, 7  kasutatavad kanalid ja vormid, ajakava ja vastutajad, hinnatakse mõju ja jätkusuutlikkust peale projekti lõppu; 7.2.11. teadmussiirde plaani osana esitatakse kommertsialiseerimise plaan, mis kirjeldab uurimisprojekti tulemuste kasutamist majandusliku väärtuse loomiseks, sh määratletakse ning kirjeldatakse, vajadusel KTH innovatsioonimudeli raamistiku järgi: 7.2.11.1. eeldatavad kommertsialiseeritavad tulemused, TVT ja hinnang tulemuste majanduslikule potentsiaalile, 7.2.11.2. kliendi valmisoleku tase, sh potentsiaalsed kliendid ja sihtturud, 7.2.11.3. ärimudeli valmisoleku tase, sh kavandatav ärimudel (nt spinn-off, litsentsimine), valmisolek rakendamiseks ja ajakava, 7.2.11.4. intellektuaalomandi (IO) õiguste valmisoleku tase, sh IO omanike määratlus, tegutsemisvabadus, loodava IO kaitsmise strateegia, 7.2.11.5. rahastamisvalmiduse tase, sh võimalikud rahastajad, riskid ja nende maandamise viisid; 7.2.12. andmed uurimisteema ettepaneku esitaja ja kaasatud partnerite ning uurimisprojekti juhi ja põhitäitjate kohta koos selgitustega, millised on osaliste kompetentsid, rollid ja vastutus; 7.2.13. uurimisteema panus Euroopa Liidu struktuurifondide horisontaalsete teemadesse (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääse- tavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, regionaal- areng); 7.2.14. kui tegemist on koostööprojektiga, siis tuleb koos ettepanekuga esitada partneri kinnituskiri koos täpse infoga, kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud. 7.3. Uurimisteema ettepanekuga koos esitatakse vähemalt kahe (2) uurimis - projekti eeldatavaid tulemusi rakendada sooviva ettevõtte või ettevõtte ja ettevõtlusorganisatsiooni või ettevõtlusorganisatsiooni koostatud arengu- väljakutse kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja selgitusi: 7.3.1. sektori ja probleemi või arenguvajaduse kirjeldus sh turu ülevaade ja majandushinnang; 7.3.2. oodatavad tulemused ja mõju, sh võimalik äripotentsiaal; 7.3.3. ettevõtte ja/või ettevõtlusorganisatsiooni roll ja panus uurimis- projektis, sh peab olema märgitud uurimisprojekti edenemist jälgiv ja suunav esindaja. 7.4. Konkursi korraldajal on õigus nõuda uurimisteema ettepaneku esitajalt täiendavaid andmeid ja dokumente. 8. Uurimisteemade ettepanekute tehniline kontroll 8.1. ETISes vastaval vormil kokkulepitud tähtajaks esitatud uurimisteemade ettepanekutele teostab tehnilise kontrolli ETAG. Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse uurimisteema ettepaneku, arenguväljakutse kirjelduse, taotleja, 8  partnerite ja isikute vastavust nõuetele, samuti huvide konflikti puudumist või huvide konflikti olemasolul selle nõuetekohast tuvastamist ja maandamist korruptsioonivastase seaduse tähenduses. 8.2. Tehnilise kontrolli käigus ei hinnata ettepanekut sisuliselt. 8.3. Kui uurimisteema ettepanekus esinevad vormilised ebatäpsused, mida on võimalik kõrvaldada ilma ettepanekut sisuliselt muutmata, määrab ETAG uurimisteema ettepaneku esitajale tähtaja ebatäpsuste kõrvaldamiseks. 8.4. Uurimisteema ettepanek lükatakse seda läbi vaatamata tagasi, kui: 8.4.1. ettepaneku esitaja, partner, isikud või ettepanek ei vasta nõuetele ja mittevastavust ei ole võimalik punktis 8.3 nimetatud korras kõrvaldada; 8.4.2. ettepaneku esitaja ei kõrvaldanud mittevastavust määratud tähtajaks või 8.4.3. ettepaneku esitaja tegi ettepanekus muudatusi, mis ei olnud suunatud nimetatud vormilise ebatäpsuse kõrvaldamisele. 9. Uurimisteemade ettepanekute hindamine 9.1. Kõiki uurimisteemade ettepanekuid hinnatakse samade hindamiskritee- riumide alusel tuginedes samadele menetlusreeglitele, tagades taotlejate võrdse kohtlemise. 9.2. Hindamisjuhend on käesoleva käskkirja lisa 2. 9.3. Uurimisteemade ettepanekuid hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon. 9.4. Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon teeb lõpphinnangu alusel Haridus- ja Teadusministeeriumile põhjendatud ettepaneku iga uurimisteema ettepaneku kohta temaatilise TA-programmide kaupa paremusjärjestuse järgi. Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjoni ettepanek võib olla: 9.4.1. rahuldada uurimisteema ettepanek ning teha ettepanek selle rahastamiseks; 9.4.2. rahuldada uurimisteema ettepanek uurimisteema ettepanekule esitatud tingimuste täitmise kohustusega, ning ettepanek selle tingimuslikuks rahastamiseks; 9.4.3. mitte rahuldada uurimisteema ettepanekut ning jätta see rahastamata. 10. Konkursi tulemuste kinnitamine 10.1. Konkursi tulemused kinnitab temaatilise TA-programmi ekspertkomisjoni ettepanekul haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. 10.2. Käskkirjas märgitakse ära vähemalt järgmised andmed iga toetatava uurimis- projekti kohta: 10.2.1. uurimisteema/ nimi eesti keeles; 10.2.2. millise temaatilise TA-programmi uurimisprojektiga on tegemist; 10.2.3. taotleja; 10.2.4. partner(id), kui tegemist on koostööprojektiga; 10.2.5. arenguväljakutse kirjeldanud ettevõtted/ ettevõtlusorganisatsioonid; 10.2.6. kestvus kuudes; 10.2.7. toetuse maht eurodes (ühikuhind); 9 10.2.8. valdkondliku ekspertkomisjoni esitatud tingimused. 10 Saatja: Kristel Reim - HTM <[email protected]> Saaja: Erik Puura, Tõnu Esko, Kalle Olli, [email protected], Jaak Kask, Anni Port, Maiken Kull, Tallinna Tehnikakõrgkool, Martin Argus, Hella Lood, Riin Tamm, Eesti Geoloogiateenistus, [email protected], [email protected], Alvar Soesoo, [email protected], Julia Rosend, Katrin Kepp, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], Ingrid.Hindrikson_01, [email protected], Jüri Jõema (ITL), Kati Rostfeldt, [email protected], [email protected], [email protected], Mihkel Läänelaid, üldmeil - TAI, Eesti Geoloogiateenistus, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], Ingrid.Hindrikson_01, Helen Post - ETAG, Mats Hansen - ETAG, Mart Toots, Katrin Kiisler - HTM Teema: TemTA II voor - taotlusvoor avaneb 13.03.2026 Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel anda teada, et haridus- ja teadusminister on allkirjastanud temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide (TemTA) konkursi teise vooru tingimused ja korra (lisatud manusena). Taotlusvoor avaneb ETISes 13.03.2026 ning taotluste esitamise tähtaeg on 22.04.2026 kell 17.00. Toetust saavad taotleda ülikoolid, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikud ja riigi teadus- ja arendusasutused ning evalveeritud rakenduskõrgkoolid. Uurimisprojektide abikõlblikkuse periood algab 01.09.2026 ning projektide maksimaalne kestus on kolm aastat. Lisainfo on jooksvalt täiendamisel Eesti Teadusagentuuri kodulehel: TemTA 2026. aasta taotlusvoor - Eesti Teadusagentuur <https://etag.ee/rahastamine/programmid/temta/temta-2026-aasta-taotlusvoor/> Programmi taotlusvooru infoseminar toimub 16.03.2026 kell 10.00 MS Teamsi vahendusel, täpsema info leiate viidatud ETAGi lehelt. Tervitades, Kristel Kristel Reim teadmussiirde programmi juht Haridus- ja Teadusministeerium tel 7354025 | mob 53424023 --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.