Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisest teavitamine ja seisukoha küsimine

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Asutusesiseseks kasutamiseks märts 2026 Töö nimetus: Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Töö number: 25093 Tellija: Osaühing VKG Kaevandused Vastutav täitja: Karl Kupits Koostajad: Ethel Simmul Karl Kupits Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. 3. märts 2026 1 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA TÄPNE ASUKOHT .............................................. 6 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ................................................................................................................................. 8 3.1 ÜLEVAADE KAEVANDUSTEST....................................................................................................... 8 3.1.1 Sompa kaevandus ................................................................................................. 8 3.1.2 Viru II mäeeraldis................................................................................................ 11 3.1.3 Ojamaa mäeeraldis ............................................................................................ 13 3.2 OLEMASOLEV KESKKONNAKASUTUS ....................................................................................... 13 3.3 KORRASTAMINE........................................................................................................................ 20 3.4 ALTERNATIIVID ......................................................................................................................... 23 4 NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................................... 25 4.1 KINDLAKSTEGEMINE, KAS KAVA VÕI PROJEKT ON NATURA-ALA KAITSEKORRALDUSEGA OTSESELT SEOTUD VÕI SELLEKS VAJALIK .................................................................................. 26 4.2 KAVA VÕI PROJEKTI KIRJELDUS NING KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVATE MÕJUDE TUVASTAMINE ........................................................................................................................... 26 4.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALASSE JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS ........... 26 4.3.1 Muraka loodusala............................................................................................... 26 4.3.2 Muraka linnuala .................................................................................................. 27 4.4 TÕENÄOLISELT EBASOODSATE MÕJUDE PROGNOOSIMINE .................................................... 36 4.5 KOKKUVÕTE: NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS ......................................... 36 5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................... 37 5.1 ÜLEVAADE PÕLEVKIVI KAEVANDAMISEST ................................................................................ 37 5.2 ELANIKKOND ............................................................................................................................ 38 5.3 MAAKASUTUS........................................................................................................................... 41 5.4 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ........................................................................................ 43 5.5 PINNAVESI ................................................................................................................................ 48 5.5.1 Maaparandussüsteemid .................................................................................. 55 5.6 KULTUURIVÄÄRTUSED, SH PÄRANDKULTUURILISED OBJEKTID ............................................... 56 5.7 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ............................................................................................... 59 6 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................................................................................................. 63 7 TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU, 3. märts 2026 2 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm EELDATAVATE MÕJUALLIKATE, MÕJUALA SUURUSE NING MÕJUTATAVATE KESKKONNAELEMENTIDE KOHTA........................................................................................... 66 7.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOM JA ALTERNATIIVIDEST TULENEVAD MÕJUTEGURID ...... 66 7.2 EELDATAVAD MÕJUALLIKAD .................................................................................................... 66 7.2.1 Põhjaveerežiimi muutused ............................................................................. 66 7.2.2 Maapinna stabiilsuse ja vajumite teke ........................................................ 67 7.2.3 Kaevandusvee ärajuhtimine ja mõju pinnaveele .................................... 67 7.2.4 Õhusaaste tuulutusšurfidest .......................................................................... 67 7.2.5 Korrastustöödega kaasnev müra, tolm ja liikumiskoormus ................ 67 7.2.6 Kultuuri- ja pärandkultuuriobjektide võimalik mõjutamine ............... 68 7.2.7 Looduskeskkond................................................................................................. 68 7.2.8 Elanikkond ja tervis ............................................................................................ 68 7.3 MÕJUALA ULATUS .................................................................................................................... 68 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SEALHULGAS TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE KOHTA ..................................................................................................................... 69 9 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ........................................................................................................................................... 72 10 ANDMED ARENDAJA KOHTA, PROGRAMMI KOOSTANUD JUHTEKSPERDI NIMI NING KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU EKSPERDIRÜHMA KOOSSEIS, NIMETADES, MILLISEID VALDKONDI JA MILLIST MÕJU HAKKAB IGA EKSPERDIRÜHMA LIIGE HINDAMA; ............................................... 77 11 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ........................................................................................................................... 78 3. märts 2026 3 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 1 SISSEJUHATUS Maapõueseaduse (MaaPS) kohaselt kaasneb kaevandamisega kohustus mäeeraldise korrastamiseks ja kaevandamise lõpetamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. VKG Kaevandustel on kolm omavahel hüdrogeoloogiliselt ja tehniliselt seotud mäeeraldist – Ojamaa (keskkonnaluba KMIN‑055), Sompa (keskkonnaluba KMIN‑066) ja Viru II (keskkonnaluba L.MK/333465) –, mille korrastamist ja sulgemist kavandatakse ühiselt. Kõigi kolme mäeeraldise kaevandamisload on lõppemas: • Sompa mäeeraldise kaevandamisloa kehtivus lõppes 31.12.2024; • Ojamaa ja Viru II kaevandamislubade kehtivus lõpeb samuti lähiaastatel (viidatud korrastamistingimuste taotlustes). Sellest tulenevalt lasub ettevõttel kohustus kavandada ja ellu viia kõigi kolme mäeeraldise sulgemis- ja korrastamistegevused. Ettevõte taotles Keskkonnaametilt Sompa, Viru II ja Ojamaa mäeeraldiste korrastamistingimusi (04.06.2024 kirjaga nr KA.01‑06/117 ning 18.12.2024 kirjaga nr KA.01‑06/117‑1) eesmärgiga kõik kolm mäeeraldist korrastada ja sulgeda ühtse lahendusena. Keskkonnaamet hindas eelhinnangu raames, kas kavandatav tegevus võib KeHJS § 6 lg 1 tähenduses põhjustada olulist keskkonnamõju. Sompa ja Viru kaevanduste peatamise ja lõpetamise mõjud on varasemates menetlustes hinnatud, samuti on Ojamaa kaevanduse KMH protsessis käsitletud osaliselt sulgemise ja korrastamisega seotud küsimusi. Samas ei ole kolme mäeeraldise samaaegse tegevuse lõpetamise ja korrastamise koosmõju piisavalt hinnatud. Seetõttu leidis Keskkonnaamet, et sulgemise komplekssete mõjude hindamine on vajalik. 19.11.2025 otsusega nr DM‑128740‑10 (lisa 1) algatas Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise (KMH) Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistele korrastamistingimuste väljastamiseks. Otsuses on märgitud, et KMH käigus tuleb läbi viia järgmised uuringud ja analüüsid: • veerežiimi taastumise analüüs, sh veetaseme tõusu modelleerimine; • hinnang põhjavee keemiliste omaduste võimalikule muutumisele; • mõju hindamine piirkonna ühisveevärgile ja joogivee kvaliteedile; • geoloogiline maapinna ja kaeveõõnte uuring ning maapinna stabiilsuse riskikohtade tuvastamine ja leevendusmeetmete määramine; • mõjuala ja mõjutatavate objektide määramine kaardil ning mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4 tähenduses); 3. märts 2026 4 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm • täiendavate keskkonnauuringute vajaduse täpsustamine KMH programmi koostamise käigus. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale terviklik teave kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivide olulise keskkonnamõju kohta, et valida keskkonnale sobivaim lahendus ning vältida või vähendada ebasoodsaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse nii otsene kui kaudne mõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik, looduslik mitmekesisus), samuti elanikkonnale, inimese tervisele ja varale, kultuuripärandile ning võimalikele suurõnnetuste riskidele. Käesolev KMH programmi versioon sisaldab infot II kaitsekategooria liikide elupaiga asukoha kohta, mistõttu on tegemist vaid asutusesiseselt kasutatava dokumendiga, mis ei ole mõeldud avalikustamiseks1. 1 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. 3. märts 2026 5 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA TÄPNE ASUKOHT Osaühing VKG Kaevandused (edaspidi ka ettevõte) on põlevkivi kaevandanud maavara kaevandamise lubade KMIN-055, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Eelnimetatud mäeeraldised paiknevad Eesti põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla territooriumil (Joonis 1). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Ojamaa, Viru II ja Sompa kaevanduste kaevandatud alade korrastamine (Tabel 1). Korrastamise teostamiseks väljastab Keskkonnaamet korrastamistingimused ning nendest lähtuvalt korraldab ettevõte korrastamisprojekti koostamise. Arendajal on plaanis koostada korrastamise eelprojekt eesmärgiga anda sisendinformatsiooni KMH-le. KMH väljund omakorda on sisendiks korrastamise lõplikule projektile. Eelnimetatud lubadega on veel seotud praegu kehtiv keskkonnaluba nr L.VV/324788, mis käsitleb kaevandusvee ärajuhtimist ja keskkonnaluba nr L.ÕV/325263, mis käsitleb saasteainete viimist paiksest heiteallikast välisõhku. Kuna tööstusterritoorium jääb endiselt kasutusse, jäävad ka need load kehtima ka pärast KMH käsitletavate kaevanduste sulgemist. Tabel 1 Kavandatava tegevuse objektiks olevad mäeeraldised ja maavara kaevandamisload MÄEERALDISE NIMETUS LOA NR KEHTIVUS Sompa kaevandus KMIN-066 31.12.2024 Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 27.09.2029 Viru II mäeeraldis L.MK/333465 29.08.2034 3. märts 2026 6 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht 3. märts 2026 7 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 3.1 Ülevaade kaevandustest 3.1.1 Sompa kaevandus Sompa kaevanduses (Joonis 2, „Sompa kaevandus“) alustati põlevkivi kaevandamist 1948. aastal2. Alguses teostati laavakaevandmist käsitsi laadimisega, millega kaevandati valdav osa kaeveväljast3. Hiljem lisandusid kamberkaevandamine ja laavakaevandamine kombainidega4. Kaevanduses peatati mäetööd 1999. aastal seoses kontserni AS Eesti Põlevkivi restruktureerimisega, kui otsustati AS Sompa Kaevandus ühendada AS-ga Estonia Kaevandus. Peale mäetööde peatamist 1999. aastal täitus Sompa kaevandatud osa veega (Joonis 2, „kaevandatud ala kuni aastani 1999“). Kaevandamist jätkati 2007. aastal Ojamaa kaevanduse suunalt (Joonis 2, „kaevandatud ala alates 2007. aastast“). Käesolevaks ajaks on OÜ VKG Kaevandused lõpetanud Sompa kaevanduses varu väljamise ja soovis Sompa kaevanduse põlevkivi jääkvaru kustutada maavarade registrist kuna5: • Suur osa varust paikneb karstivööndites • Hoonestus Võrnu ja Kiikla külades välistab edasise kaevandamise. • Kaeveväli on killustatud kaitsetervikute tõttu • Sompa kaevandus on suures osas suletud ja veega täitunud, mistõttu on kaevandamine kõrgendatud riskiga. Eesti Geoloogiateenistus keeldus varu kustutamisest kuna aktiivse tarbevaru kaevandamine ei ole õigusaktide kohaselt keelatud ning varu vastab jätkuvalt 2 Varb, N. jt. 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis: tehnoloogia ja inimesed. 2008. ISBN 978-9949-13- 990-3. 3 Toomik, A., Rätsep, A., Liblik, V., Kattai, V. Sompa kaevanduse mäetööde peatamise keskkonnamõjude hinnang. Keskkonnaekspertiisi akt. 2000. Töö nr 21-06.EP/1. 4 Keskkonnaekspertiisi akt. Sompa kaevanduse mäetööde peatamise keskkonnamõjude hinnang. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. 2000. 5 OÜ VKG Kaevandused 09.01.2025 kiri nr KA.01-06/8 Kliimaministeeriumile. 3. märts 2026 8 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm maavarana arvelevõtmise nõuetele, mistõttu ei ole lubatud ümber hinnata aktiivset tarbevaru passiivseks ega seda registrist kustutada.6 Enne 1999. aastat kaevandatud alal esineb maapinna vajumeid (kombainiga väljatud aladel) kuni 1,6 m.7 Käesoleva KMH fookuseks on Sompa kaevanduse selle osa korrastamine, kus kaevandati aastast 2007 (Sompa kaevandus KMIN-066) OÜ VKG Kaevandused poolt. 6 Eesti Geoloogiateenistuse 16.12.2025 korraldus nr 13-5/25-141 7 Suuroja, K., Mardim, T., Vahtra, T., Ploom, K., All, T., Veski, A., Kõiv, M. 2008. Otsmaa, M. Eesti geoloogilise baaskaardi Kohtla-Järve (6444) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. 3. märts 2026 9 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2 Korrastava ala paiknemine Sompa kaevanduse alal 3. märts 2026 10 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 3.1.2 Viru II mäeeraldis Viru II mäeeraldis kuulus algselt Viru mäeeraldise (kaevanduse) koosseisu (Joonis 3). Viru kaevandus alustas tööd 1964. aastal. AS Enefit Kaevandused esitas 25.06.2013. aastal Keskkonnaministeeriumile Viru kaeveväljal kaevandamise lõpetamise projekti „Eesti Energia Kaevandused AS Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamine. 1. etapp. Jõhvi 2013“. Projekti kohaselt nähti ette mäetööde lõpetamine Viru kaevanduse keskosas, kus kaevandas Eesti Energia Kaevandused AS (praegune Enefit Industry AS) ja kaevevälja selle osaga seotud hoonete ja rajatiste likvideerimist. Keskkonnaministeeriumile esitatud projekt võeti tagasi eesmärgiga seda täiendada ja uuesti esitada. 31.10.2017 esitas Enefit Kaevandused AS Keskkonnaametile Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekti. Tänaseks on Viru kaevanduse korrastatud osa täitunud põhjaveega. Üleujutuste vältimiseks rajati ülevoolupuurkaevud (PRK0058154, PRK0058151) ehk Ratva toruallikad. Kaevandusest välja pressiv põhjavesi on toruallikate abil suunatud Põllualuse kraavi ja sealt Ratva ojja. Kuna osa kaevandamata põlevkivivarust oli kaevandatud osast eraldatud karstitsoonidega, oli nende kaevandamine otstarbekam naaberkaevanduste kaudu. Keskkonnaameti 05.09.2019 korraldusega nr 1-3/19/1794 eraldati Viru mäeeraldisest 42,45 ha suurune ala ning anti selle põhjal loodud Viru II mäeeraldisel (Joonis 3) kaevandamiseks keskkonnaluba nr L.MK/333465 Osaühingule VKG Kaevandused. Tänaseks on kaevandamine Viru II mäeeraldisel lõppenud. 3. märts 2026 11 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 3 Viru ja Viru II mäeeraldiste paiknemine 3. märts 2026 12 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 3.1.3 Ojamaa mäeeraldis Ojamaa kaevandus alustas tööd 2012. aasta augustis. Kaevandus on ammendumas, mistõttu tehakse ettevalmistusi korrastamiseks. Mäeeraldise pindala on 1 694,21 ha. Kaevandatav põlevkivikiht paikneb Ojamaa kaevanduses umbes 35–45 m sügavusel8. Kaevandusse pääseb Ojamaa kaevanduse tootmisala kaudu. Ojamaa kaevanduses kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Tervikud hoiavad maapinda üleval. Kaevandamisel välditakse geoloogilise rikkevööndi läbimist ning vähendatakse neis piirkondades kaevandatavate kambrite suurust ja jäetakse suuremad, igavese püsivusega, tervikud. Seetõttu ei kaasne kavandatava tegevusega ka langatusi. Šahtide-strekkide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Lõhkeaukude laadimine lõhkeainega toimub mobiilse laadimisseadme abil. Eelpurustamine toimub maa-alustes konveierite purustites põlevkivi laadimise kohas. Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0–400 mm, mis suunatakse mööda konveiersüsteemi maapealsesse purustus- ja sorteerimiskompleksi. Põlevkivi rikastamine on maapealne tegevus, mis ei kuulu korrastamistegevuste mahtu, sest Ojamaa tootmisala kasutatakse edasi ka pärast Ojamaa kaevanduse korrastamist Uus-Kiviõli kaevandusest maavara töötlemiseks.9 3.2 Olemasolev keskkonnakasutus Keskkonnaloa L.VV/324788 alusel lubatakse ettevõttel pumbata kaevandusest aastas kokku ca 50 mln m3 põhjavett (18,1 mln m3 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist ja 31,5 mln m3 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumist) ning alates aastast 2022 lisaks puurkaevust PRK0025900 10 800 m3 olmeveena põhjavett Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Kaevandusvee võib 8 M., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, V., Raidla, L., Latsepov, L., Hints, E., Kuusma, L., Tüvi, A., Marandi. 2025. Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2024. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 9 Kupits, K., Vreimann, T., Mehine, M. (2023) Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn: Maves OÜ 3. märts 2026 13 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm juhtida settebasseini järgselt Kiikla peakraavi (VEE1069400) mahus ca 32 mln m3 aastas ning Ojamaa peakraavi (Võrnu kraav VEE1069500) mahus ca 18 mln m3 vett aastas. Väljalaskmed: • Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein - väljalaskme kood IV199 (X: 6573977, Y: 680917), suublaks Kiikla peakraav • Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein - väljalaskme kood IV182 (X: 6577158, Y: 680698), suublaks Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) Täiendavalt võib Ojamaa peakraavi suunata aastas 10 800 m3 Ojamaa kaevanduse reoveepuhastist pärinevat heitvett: • Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti - väljalaskme kood IV187 (X: 6576887, Y: 680256). Kaevandusvee pumpamismahud on toodud alloleval joonisel (Joonis 4). 30 25 20 mln m3 15 10 5 0 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Sompa settebassein Kohtla settebassein KOKKU Joonis 4 Kaevandusvee pumpamismahud Olmevee (PRK0025900, Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) pumpamismahud on järgmised: 2020 2021 2022 2023 2024 2025 9 000 m3 8 300 m3 8 700 m3 9 500 m3 9 600 m3 9800 m3 Olmevee puurkaev jääb alles ja pumpamismaht eelduslikult kaevanduse sulgemise järgselt ei muutu. Keskkonnaloaga ette nähtud väljalaskmete seire tulemused on toodud allolevates tabelites (Tabel 2, Tabel 3, Tabel 4; Joonis 5). 3. märts 2026 14 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Tabel 2 Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein väljalaskme IV199 seire tulemused BHT7 KHT heljum Püld Nüld naftasaadu- FEN1* FEN2* SO42- Ca2+ Cl- Mg2+ proovivõtu aeg pH mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l sed mg/l mg/l * mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l suurim lubatud 15 125 40 6,0-9,0 1 45 1 0,1 15 - - - kontsentratsioon 05.09.2025 <3 <30 13 8,2 <0,01 0,35 <0,02 <0,0015 <0,005 280 85 8,3 49 27.05.2025 <3 <30 8,8 8,2 0,04 0,53 <0,02 <0,0015 <0,005 290 140 5,4 47 19.02.2025 <3 33 17 8,2 0,03 2 <0,02 <0,0015 <0,005 250 160 5,6 51 10.10.2024 <3 <30 4,6 7,9 0,01 1 <0,02 <0,0015 <0,005 290 150 5,7 41 09.07.2024 <3 55 9,1 8,2 0,01 0,57 <0,02 <0,0015 <0,005 250 140 5,7 47 07.05.2024 <3 30 10 8,2 0,03 0,85 <0,02 <0,0015 <0,005 290 150 5,8 57 30.01.2024 <3 31 13 8,1 0,01 0,74 0,06 <0,0015 <0,005 250 140 6,8 47 23.10.2023 <3 <30 8,6 8,2 0,01 1,1 0,03 <0,0015 <0,005 300 130 9 56 10.08.2023 <3 <30 2,8 8 <0,01 0,34 <0,02 <0,0015 <0,005 270 150 6,3 38 18.04.2023 <3 <30 7 8 0,01 1,6 <0,02 <0,0015 <0,005 210 150 6 51 23.01.2023 <3 39 8,9 0,01 2,1 <0,02 <0,0015 <0,005 330 150 6,8 51 26.10.2022 <3 <30 12 8 0,02 1 <0,02 <0,0015 <0,005 270 150 7 54 18.07.2022 <3 30 5,5 8,2 <0,01 0,28 <0,02 <0,0015 <0,005 340 150 6,9 48 20.04.2022 <3 <30 9,6 8,2 0,01 2,6 0,045 <0,0015 <0,005 340 150 6,5 54 22.03.2022 <3 <30 2 8 <0,01 0,97 0,03 <0,0015 <0,005 370 150 7,5 50 20.10.2021 <3 <30 6,1 8,2 0,01 0,39 <0,02 <0,0015 <0,005 310 140 6,2 32 12.07.2021 <3 <30 7,7 7,8 0,01 0,7 <0,02 <0,0015 <0,005 310 160 6,5 63 * FEN1 = ühealuselised fenoolid ** FEN 2 = kahealuselised fenoolid 3. märts 2026 15 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Tabel 3 Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein väljalaskme IV182 seire tulemused BHT7 KHT heljum Püld Nüld naftasaa- FEN1* FEN2** SO42- Ca2+ Cl- Mg2+ proovivõtu aeg pH mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l dused mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l suurim lubatud 15 125 40 6,0-9,0 1 45 1 0,1 15 - - - - kontsentratsioon 05.09.2025 <3 <30 16 8 0,01 1,3 <0,02 <0,0015 <0,005 340 150 7,3 56 27.05.2025 <3 <30 8,6 8,1 0,02 1,6 <0,02 <0,0015 <0,005 330 140 7,1 62 19.02.2025 <3 30 19 8,3 <0,01 3,4 <0,02 <0,0015 <0,005 280 160 6,3 50 10.10.2024 <3 <30 <2 7,8 <0,01 1,8 <0,02 <0,0015 <0,005 310 160 7,5 61 07.07.2024 <3 <30 9,7 8 0,01 1,4 <0,02 <0,0015 <0,005 270 150 7,1 66 07.05.2024 <3 60 7,2 8,1 0,01 1,7 <0,02 <0,0015 <0,005 350 150 7,3 54 24.01.2024 <3 <30 3,6 8,1 <0,01 2,1 <0,02 <0,0015 <0,005 280 160 8,6 60 23.10.2023 <3 <30 11 8 <0,01 1,8 <0,02 <0,0015 <0,005 390 140 8,5 71 10.08.2023 <3 <30 6,2 7,9 <0,01 1,9 <0,02 <0,0015 <0,005 410 150 11 56 18.04.2023 <3 <30 13 8 <0,01 2,1 <0,02 <0,0015 <0,005 340 150 6,6 65 23.01.2023 <3 <30 5,4 8 <0,01 3,3 <0,02 <0,0015 <0,005 350 150 7,8 68 26.10.2022 <3 <30 7,4 8 0,01 1,8 <0,02 <0,0015 <0,005 360 150 9,2 62 18.07.2022 <3 <30 8,7 8 <0,01 0,89 <0,02 <0,0015 <0,005 370 150 7,3 88 20.04.2022 <3 <30 8,4 8 0,01 4,2 <0,02 <0,0015 <0,005 360 180 7,9 56 22.03.2022 <3 <30 5,9 7,8 <0,01 0,81 <0,02 <0,0015 <0,005 440 170 7,2 59 20.10.2021 <3 <30 5,6 7,9 <0,01 1,7 <0,02 <0,0015 <0,005 350 150 8,6 64 12.07.2021 <3 <30 4,1 7,5 <0,01 1,6 <0,02 <0,0015 <0,005 300 150 8 64 * FEN1 = ühealuselised fenoolid ** FEN 2 = kahealuselised fenoolid 3. märts 2026 16 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 100 10 1 01.07.2021 01.09.2023 01.09.2021 01.11.2021 01.01.2022 01.03.2022 01.05.2022 01.07.2022 01.09.2022 01.11.2022 01.01.2023 01.03.2023 01.05.2023 01.07.2023 01.11.2023 01.01.2024 01.03.2024 01.05.2024 01.07.2024 01.09.2024 01.11.2024 01.01.2025 01.03.2025 01.05.2025 01.07.2025 01.09.2025 Sompa settebasseini sisenedes Sompa settebasseinist väljudes Kohtla settebasseini sisenedes Kohtla settebasseinist väljudes väljuvas vees lubatud Joonis 5 Heljumi sisaldused settebasseini sisenedes ja väljudes mg/l 3. märts 2026 17 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Tabel 4 Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti väljalasu IV187 seire tulemused Proovivõtu aeg BHT7 Heljum KHT Püld Nüld SO42- pH mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Suurim lubatud 6,0- 25 35 125 2 60 - kontsentratsioon 9,0 04.09.2025 <3 4 55 7,8 0,78 23 14 27.05.2025 8,3 5,6 <30 7,8 1,4 23 32 19.02.2025 5,5 27 45 7,6 1,9 20 67 09.10.2024 3,8 <2 40 7,4 2,1 22 56 25.07.2024 20 12 43 7,8 1,2 31 110 30.05.2024 7,3 31 62 7,6 1,6 31 63 24.01.2024 4,6 12 30 7,7 1,7 14 72 23.10.2023 <3 3 <30 7,9 2 20 140 27.07.2023 3,2 2,3 <30 7,6 0,8 19 82 18.04.2023 4,7 21 <30 7,3 0,41 14 130 24.01.2023 5 3,5 <30 7,3 0,69 9,4 130 26.10.2022 6 4,1 <30 7,6 1,3 15 40 09.08.2022 4,2 6,8 0 7,5 1,1 23 84 20.04.2022 4 30 50 7,6 1,3 11 89 26.01.2022 5,4 9,7 39 7,6 0,58 12 49 3. märts 2026 18 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 6 Puuraukude, settebasseinide, reoveepuhasti ning väljalaskude paiknemine 3. märts 2026 19 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Keskkonnaluba nr L.ÕV/325263 alusel on lubatud kaevandatavatelt aladelt heita õhku tuulutusšurfide 1,2,3,4 ja 6 (Joonis 7) kaudu järgnevaid ühendeid (Tabel 5) Tabel 5 Tuulutusšurfide saasteainete lubatud hetkelised heitkogused ning tuulutusšurf nr.6 pistelise mõõtmiskontrolli tulemused SAASTEAINE KOGUS TUULUTUSŠURFI TUULUTUSŠURF NR 6 KOHTA MÕÕTMISTULEMUS10 süsinikmonooksiid (CO) 1,085 g/s 0,924 g/s metaan (CH4) 0 g/s < 0,5 % ammoniaak (NH3) 0,433 g/s < 0,000851 g/s vesiniksulfiid (H2S) 0,009 g/s 0,00136 g/s lämmastikdioksiid (NO2) 0,215 g/s < 0,000851 g/s vääveldioksiid (SO2) 0,225 g/s < 0,000567 g/s süsinikdioksiid (CO2) 0 g/s ei mõõdetud 3.3 Korrastamine Korrastavate mäeeraldiste pindala on kokku 2 377,86 ha (Joonis 7). Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldised on omavahel seotud, kuna Sompa kaevanduse ja Viru II varude kaevandamine toimus Ojamaa põlevkivikaevanduse kaudu. Praeguseks on Sompa ja Viru II kaevanduses kaevandamine lõppenud, ja Ojamaa kaevanduses kaevandamine lõppemas. Pärast mäetööde lõppemist ja seadmete demonteerimist, kõik kaeveõõned, mis väljuvad maapinnale, likvideeritakse. Peamine meetod on kaeveõõnte (šurfide) täitmine ja tasandamine aherainega kuni maapinnani. Kõik maapinnale väljuvad rajatised asuvad Ojamaa mäeeraldisel (Joonis 7). Suletavad kaeveõõned on: • Pea transpordi kaldšaht; • Pea konveieri kaldšaht; 10 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus pistelise mõõtmistulemuse aruanne. Proovivõtuaeg 24.09.2024 13:52–14:07. 3. märts 2026 20 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm • Tuulutusšurf nr 1 (kaldkaeveõõs, varuväljapääs, X: 6574283, Y: 681839 ); • Tuulutusšurf nr 2 (vertikaalne, X: 6574985, Y: 682920); • Tuulutusšurf nr 3 (vertikaalne, X: 6573739, Y: 680975); • Tuulutusšurf nr 4 (vertikaalne, X: 6574391, Y: 682073); • Tuulutusšurf nr 2_1 (vertikaalne, X: 6574985, Y: 682920); • Tuulutusšurf nr 6 (vertikaalne, X: 6576791, Y: 680246); • Tuulutusšurf nr 7 (vertikaalne, X: 6576885,19, Y: 68032,70); • 6 peaveekõrvalduse puurauku Ø 495 mm (X: 6574180,57, Y: 681875,95); • tehnoloogilist puurauku Ø 112 mm (energeetilised puuraugud, X 6574135,26, Y: 681798,86); Maapealsetest objektidest korrastatakse Kohtla settebassein ja Sompa settebassein. Täpsemad teostatavad tööd, nende mahud ja ulatus, selguvad korrastamise eelprojekteerimise käigus ning paralleelselt KMH aruande koostamise ajal. Korrastamistöödega plaanitakse pihta hakata 2026. aastal, kus toimub projektikohaste tööde teostajate hankimine ning alates 2027. aastast plaanitakse pumpade demontaaži, kaldšahti betoneerimist, settebasseinide täitmist jt korrastustöid. Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil asuvad ehitised ja rajatised jäävad teenindama Uus-Kiviõli kaevandusi. 3. märts 2026 21 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 7 Suletavad kaeveõõned ning korrastatavad settebasseinid 3. märts 2026 22 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 3.4 Alternatiivid Vastavalt keskkonnamõju hindamise käsiraamatule11 KMH-s tähendab alternatiiv erinevaid viise sama eesmärgi või vajaduse saavutamiseks. See hõlmab: • Erinevaid lahendusviise (nt tehnoloogiliselt või funktsionaalselt erinevad lähenemised). • Erinevaid lahendusvorme (sama lahenduse erinevad tehnilised rakendused, mahud, paigutus, ajastus). • Arendaja kavandatud tegevust ennast, mis on samuti üks alternatiiv. • 0‑alternatiivi, mis tähendab kavandatavast tegevusest üldse loobumist. Alternatiiviks loetakse ainult need variandid, mis on arvestatavad, s.t tehniliselt, majanduslikult ja õiguslikult teostatavad. Alternatiiviks ei loeta lahendust, mis: • ei ole tehniliselt teostatav; • ei ole majanduslikult põhjendatud; • on õiguslikult keelatud või võimatu; • ei vasta arendaja eesmärgi või vajaduse sisulisele definitsioonile; • ei muuda tegevust sisuliselt (s.t ei ole uus lahendusvariant). Sellised variandid jäetakse KMH-s põhjendatult kõrvale ega kuulu alternatiivide võrdlusse. Leevendusmeede on tegevus, mis vähendab, väldib või kompenseerib kavandatava tegevuse negatiivset keskkonnamõju. Leevendusmeetmed hõlmavad: • Mõju vältimist • Mõju vähendamist / minimeerimist • Taastamist • Asendamist või kompenseerimist Leevendusmeede rakendatakse valitud alternatiivi raames. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Ojamaa, Viru II ja Sompa kaevanduste kaevandatud alade korrastamine. 11 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamine: käsiraamat. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 3. märts 2026 23 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Vastavalt MaaPS §9: kaevandatud maa korrastamine on maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmine. Maa on põhimõtteliselt kasutuskõlblik praegugi. Mõjualas elavad inimesed ja kasvab loodus. Olemasolevasse olukorda jätmine oleks alternatiiv 0. 0-alternatiiv aga ei ole teostatav kuna põhjavee pumpamise jätkamine pole majanduslikult põhjendatud. Seega jääb ainsaks lahenduseks pumpamise lõpetamine ja põhjaveetaseme tõus. See on ka põhialternatiiv (arendaja kavandatud tegevus). Põhialternatiivile muid ratsionaalseid alternatiive, mis täidaks kavandatava tegevuse eesmärgi ei ole. Tegevusel võib olla leevendavaid meetmeid (nt ülevoolude rajamine) aga need ei ole alternatiivid ja käsitletakse mõju hindamise käigus jooksvalt vastavalt ilmnevale vajadusele. Seega kavandataval tegevusel on ainult üks lahendusvariant. Muid alternatiive, sh 0-alternatiiv, ei ole. 3. märts 2026 24 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 4 NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 võrgustiku aladest jääb kavandatava tegevuse lähedusse Muraka linnuala (EE0070172) ja Muraka loodusala (EE0070103,). Joonis 8 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine 3. märts 2026 25 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 4.1 Kindlakstegemine, kas kava või projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik Kavandatava tegevuse eesmärk ei ole Natura alade seisundite parendamine. 4.2 Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud peatükis „3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“. 4.3 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus 4.3.1 Muraka loodusala Muraka loodusala kaitse-eesmärkideks on12: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Muraka loodusala pindala on 16 500 ha. See asub maastikulise rajoneeringu järgi Alutaguse madalikul. See on ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi järve ja Narva jõe suunas ning kus on välja kujunenud metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Muraka soostik on tekkinud Peipsi nõo põhjaosas, kunagise järve põhjas. Pärast mandrijää taandumist nõgu täitnud jäänukjärved kasvasid aja jooksul kinni ning neist moodustusid ulatuslikud madalsood. Umbes 3 500 aastat tagasi oli soostik jõudnud raba arengujärku. Soode piirid laienesid 12 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri 3. märts 2026 26 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm ja naabersood liitusid ning niimoodi on kujunenud liigestunud piiriga, paljudest rabalaamadest koosnev ulatuslik sooala – Muraka-Ratva soostik. Rabasid eraldavad üksteisest, kas kidura taimestikuga märed või siirde- ja madalsootüüpi õõtsiksood. Alal on mitmed laugastikud (Pardilaukad, Ilusad laukad, Iissaare laukad jt) ja rabasaared (Kasiksaared, Muraksaare salgad, Heinassaare, Mäurassaare jt). Ratva rabas on Ratva järv, mis on tüüpiline jäänukjärv kunagisest suuremast veekogust. Kõlvikuliselt on loodusalal enam soid (ca 58 %) ja natuke vähem metsasid (ca 40 %). Haruldastest taimedest kasvab loodusalal kollane kivirik, sinine emajuur, väheõiene tarn, sookäpp, lehitu pisikäpp jt. Kaitsealustest loomaliikidest on tähelepanuväärseim lendorav. Loodusalale jääv Muraka looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala)13. Muraka loodusala alla jäävas osas maavara kaevandatud ei ole. 4.3.2 Muraka linnuala Muraka linnuala kaitse-eesmärkideks on12: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Muraka linnuala pindala on 17 768 ha. Linnuala koosneb ühest suurest ja seitsmest väiksemast lahustükist. Linnuala tuumiku moodustab Muraka-Ratva soostik. Ligikaudu 60% linnualast moodustavad sood ning umbes 38% metsad. Muraka linnuala asub Alutaguse madalikul, kus on välja kujunenud metsade- ja sooderikas ning väga hõreda 13 Natura 2000 SDF - EE0070103 3. märts 2026 27 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm inimasustusega loodusmaastik. Linnualale jääv Muraka looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala)14. Kavandatava tegevuse võimalikku mõjualasse (2 km raadiusse) jäävate Muraka loodusala ja Muraka linnala kaitse-eesmärkide kirjeldused on toodud allolevates tabelites (Tabel 6; Tabel 7). Muraka linnuala alla jäävas osas maavara kaevandatud ei ole. 14 Natura 2000 SDF - EE0070172 3. märts 2026 28 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Tabel 6 Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualaraadiuses olevad sellel Natura alal kaitstavad elupaigad ELUPAIGATÜÜP KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED • elupaigatüübi Rohundirikkad See elupaiga tüüp hõlmab hea veevarustuse ning toitainerikka pehme Elupaika on inverteeritud 01.01.2017. säilitamine 59 ha kuusikud (9050) mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, Tugevalt kõdusoostunud (kraavid (A+B) nõrgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid toimivad), kuid suure lamapuidu rikas, • seisundi parendamine kaasneda võivad ka laialehised liigid (saar, pärn, jalakas, vaher), mille osatähtsus hetkel 9010 kuid areneb 9050 suunas. 15 ha (C→B), 6 ha on paiguti üsna suur. Liigirikka rohurinde moodustavad eelõige kõrgekasvulised (p→C)16 Elupaiga pindala kokku 80 ha: A – 58 ha, taimed. Selliseid kuusikuid leidub väikestel aladel nii Kirde-, Kesk-, kui ka Edela- B – 1 ha, C – 15 ha16. 15 Eestis. Elupaik jääb korrastatavate alade (Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela poolsesse ossa. • elupaigatüübi Vanad Väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama Tegemist on esmatähtsa elupaigaga17. säilitamine 1 709 ha loodusmetsad läänetaigaks, hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, (A+B) Elupaika on inverteeritud 2017 aastal. (9010*) aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. • seisundi parendamine Kõdusoostunud (kraavid toimivad), Eestis kuuluvad siia nii okas- ja segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, 855 ha (C→B), 360 ha kõdukiht kahanenud, turbasamblad nõmme-, palju-, laane- ja rabastunud metsad, mille puurindes valitsevad mänd, (p→C) peaaegu kadunud, ohtralt sinihelmikat. kuusk, kask või haab. Sellesse tüüpi ei kuulu aga laialehised metsad • seisundi säilitamine 1 Elupaiga pindala kokku 2 925 ha: A – (elupaigatüüp 9020) ning laialehiste puuliikidega liigirikkad kuuse-segametsad ha (C→C)16 699 ha, B – 1 010 ha, C – 856 ha, p – (9050). 360 ha16. Vanades lodumetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, Osad selle elupaigatüübi alad jäävad samblikud, seened ja selgrootud loomad.15 Muraka Natura alast välja. Elupaik jääb korrastatavate alade (Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela poolsesse ossa. 15 Paal, J., Martin, G., Reitalu, T., Mäemets, H., Timm, T., Timm, H., Järvekülg, R., Orviku, K., Vellak, K., Ingerpuu., Randlane, T., Krall, H., Roosaluste, E., Leibak, E., Kose, M., Luig, J., Tammaru, T., Õunap, E. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. 16 Muraka loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava 17 Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ art 6(4) kohaselt võib esmatähtsa elupaiga seisundi halvendamist kaaluda üksnes juhul kui vajadus on seotud seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega. 3. märts 2026 29 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm ELUPAIGATÜÜP KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED Soostuvad ja soo- Laiamahuline elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii meie soostuvad metsad, (päris) • elupaigatüübi • metsakuivenduse Tegemist on esmatähtsa elupaigaga. säilitamine 168 ha mõju lehtmetsad madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugastes (A+B) • taristu (teede) Elupaiga pindala kokku 431 ha: A – (9080*) nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjaveetase on muutlik: kevaditi on see kõrge, • seisundi parendamine rekonstrueerimine 109 ha, B – 59 ha, C – 174 ha, p – 88 ha18. ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale. 174 ha (C→B), 88 ha (lokaalse Elupaik jääb korrastatavate alade Soostuvates metsades ei küüni turbahorisondi tüsedus 30 cm-ni, madalsoo- ja (p→C) 16 tähtsusega)16 (Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela ja lodumetsades on keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam. lõuna poolsesse ossa. Madalsoometsade väheliikuv põhjavesi on mineraalainete poolest üsna vaene, rohkem minaraalaineid sisaldab lodumetsade liikuvam põhjavesi. Soostumise algstaadiumis valitsevad puurindes paiguti kuusk ja arukask, madalsoometsades sookask ning lodumetsades sanglepp koos sookasega. Soostuvaid ja madalsoometsi leidub kõikjal, kuid rohkem on neid Kesk- ja Loode- Eestis, lodumetsi kasvab enim Kirde-, Kesk- ja Edela-Eestis.15 Rabad (7110*) Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest • elupaigatüübi veerežiimi muutused: Tegemist on esmatähtsa elupaigaga16. säilitamine 4 982 ha ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka (A+B) • allmaakaevanduste Elupaiga pindala kokku 5 264 ha: A – veeni: toitaineid toovad rabasse peamiselt sademed. Turbakihi keskmine tüsedus võimalik mõju • seisundi parendamine 1 952 ha, B – 3 030 ha, C – 282 ha16. Eesti rabades on 3,2 meetrit, seni teadaolevalt tüsedaima turbalasundiga • metsakuivenduse 79 ha (C→B) Elupaik jääb mäeeraldise piirist ca 2 km Vällamäe soos 17 meetrit. Raba taimestus valitsevad turbasamblad ja mõju • seisundi säilitamine kaugusele lõunasse. puhmastaimed, puisrabades kasvab ka kiduraid mände, harva üksikuid kaski. Kui 203 ha (C→C)16 • looduslikud puude liituvus ületab 0,3 ja keskmine kõrgus neli meetrit, siis on tegu protsessid16 rabametsaga (91D0). Et turbasamblamätaste pealmine osa kuivab kergesti läbi, taluvad neil kasvavad taimed hästi mitte ainult toitaine- vaid ka veenappust (seetõttu on siin puhmastaimede liigiline koosseis sarnane nõmmedele). Mättad vahelduvad rabas märgade, ajuti vee alla jäävate älveste ning pisiveekogude – laugastega, millest suuremaid käsitletakse juba eraldi elupaigatüübina (3160). Rabasid leidub üle kogu Eesti. Suurimad rabalaamad paiknevad Edela-Eestis (Soomaa), Pandivere kõrgustiku jalamil (Endla soostik) ja Kirde-Eestis (Puhatu ja Muraka soostik). Selle elupaigaga hõlmatakse Eestis ka nokkheinakooslusi (7150 Depressions on peat substrates of the Rhynchosporion), mida Euroopas, kus rikkumata rabasid on vähe, väärtustatakse eraldi elupaigana.15 18 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 3. märts 2026 30 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm ELUPAIGATÜÜP KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED Siirdesoo- ja See elupaigatüüp erineb siirdesoode ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning rabadest • elupaigatüübi • metsakuivenduse mõju Tegemist on esmatähtsa elupaigaga16. säilitamine 1 709 ha rabametsad (7110) märgatavalt tihedama ja kõrgema puurindega (puude võrad katavad (A+B) • taristu (teede) Elupaiga pindala kokku 2 925 ha: A – (91D0*) vähemalt 30% taevast – liituvus 0,3 – ning puude keskmine kõrgus küünib üle • seisundi parendamine rekonstrueerimine 699 ha, B – 1 010 ha, C – 856 ha, p – nelja meetri). Et siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul rabametsaks, 855 ha (C→B), 360 ha (lokaalse tähtsusega)16 360 ha.16 siis moodustavad siin puurinde sookask ja mänd, rabametsas valitseb mänd. (p→C) Elupaik jääb mäeeraldise piirist ca 10 m Alustaimestik on siirdesoometsas mosaiikne, nagu lage- ja puis-siirdesooski: • seisundi säilitamine kaugusele lõunasse. turbasamblamätastel valitsevad rabataimed, mätaste vahel madalsooliigid. 1 ha (C→C)16 Rabametsa iseloomustab eriti tugev põõsa- ja puhmarinne vaevakase, sookailu, sinika, Ida-Eestis ka hanevitsaga. Rabametsi leidub väiksematel aladel kõikjal Eestis. Siirdesoometsad kasvavad eeskätt rabalaamade äärtel ja tasastel madalatel aladel. Rohkem kui mujal leidub neid Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis.15 Lamminiidud Lamminiidud ehk luhad – meie kõige lopsakama taimekasvuga niidukooslused – • elupaigatüübi võsastumine, See elupaigatüüp on küll Muraka Natura säilitamine 90 ha (6450) paiknevad eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel. Oma lopsakuse metsastumine16 ala kaitse-eesmärgiks kuid konkreetne (A+B) võlgnevad nad väga viljakale mullale, mida rikastavad tulvaveest kantud elupaik jääb osaliselt Natura alast välja. • C- ja D- toitainerikkad setted. Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist lammil), samuti jõe esinduslikkusega Elupaiga pindala kokku 117 ha: A – 17 ha, voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk elupaikade B – 73 ha, C, D – 27 ha.16 üsnagi erineda. Ka niiskus¬tingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti looduskaitselise Elupaik jääb mäeeraldise piirist ca 2,1 km kuivadest kuni pidevalt märgadeni. Taimestikus valitsevad sageli kõrgekasvulised arengusuuna kaugusele läände. kõrrelised ja tarnad. täpsustamine 27 ha16 Kaitset väärivad vaid need luhad, mis ei ole oluliselt mõjutatud kuivenduskraavidest ega tugevasti võsastunud või metsastunud. Lamminiidud on olulised ka paljude loomaliikide pesitsus- ja elupaigana. Eestis on lamminiidud ulatuslikumalt püsinud suuremate jõgede – Emajõe, Kasari, Halliste, Raudna, Piusa, Põltsamaa, Pedja – ääres, samuti järvede (Peipsi jt.) ääres.15 3. märts 2026 31 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Tabel 7 Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualaraadiuses olevate Muraka loodusala ning Muraka linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide kirjeldused LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED kaunis kuldking Kaunis kuldking on suurima õiega orhidee nii Eestis kui ka kogu Euroopas. 1–2 puhmikut16 Kõige enam ohustavad Seisund: 1 elupaik: Liiki on inverteeritud (Cypripedium Kollase tuhvlikujulise huule ja paelu meenutava pruunide kattelehtedega õie kuldkinga metsade 2007. aastal: 4 puhmikut, 2018. aastal: 2 calceolus) läbimõõt võib küündida kui 10 cm, neid on ühel taimel 1-3. Soodsates lageraie ning puisniitude puhmikut.16 tingimustes kasvab kuldking sageli kuni paarikümnest varrest koosneva väga tugev võsastumine, Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist puhmikuna. Elliptilised kaarroodsed lehed (pikkus 10-15 cm ja laius 4-7 cm) aga ka ca 2,1 km kaugusele lõunasse. meenutavad maikellukese omi, ent on pisut näärmekarvased. Pärast õitsemist maaparandustööd valmivad kupras imetillukesed (1,3x x0,26 mm) seemned, mis idanevad vaid (kasvualade seensümbiondi kaasabil. Seemnest õitseva taimeni kulub 12-16 aastat, kultuuristumine). Paiguti jõudsalt paljuneb kuldking vegetatiivselt – jämeda rõhtsa risoomi harunemisel. vähendavad arvukust taimede väljakaevajad ja Levik – Euraasia põhjaparasvöötmes. Eestis kasvab tingimuste olemasolul noppijad.16 kõikjal, rohkem siiski Kesk- ja Lääne-Eestis ning saartel, vähem Põhja- ja Kagu- Eestis19. teder (Tetrao tetrix) Teder on keskmise suurusega kanaline. Tedrekukk on pea üleni must ja vähemalt 120–130 kukke Neid ohustab peamiselt Seisund: kokku 48 mängu/120–130 purpurse läikega, sabaalune, tiivaalune ja tiival olev vööt on aga valged. sobivate elupaikade elupaikade hävimine või kukke. Liiki on inverteeritud 2021. 16 16 Samuti on tal silmatorkavad punased "kulmud". Mängu ajal ajab isaslind oma säilitamine. nende kvaliteedi langus. aastal . lüürakujulist saba püsti, kuid lennul tõmbab selle koomale, mistõttu see Elupaikadele mõjuvad Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist tundub lihtsalt pikana. Emaslind on hallikaspruun ja üleni tumedate vöötidega. halvasti ulatuslikud ca 2,1 km kakku. Sageli on tema saba pisut roostja varjundiga. kuivendustööd, samuti metsatööde Tedred on levinud pea kogu Euraasia metsavööndis. Eestis on teder laialt rasketehnikaga lõhutud levinud, ent väiksearvuline haudelind20. metsa aluspinnas.16 öösorr (Caprimulgus Öösorr on umbes rästa suurune, pikkade tiibadega ja pika sabaga lind. Sulestik vähemalt 180–200 p Neid ohustab elupaikade Seisund: kokku 68 p (hinnang 180 200 p). europaeus) on ülapoolel tumepruun, halli- ja mustakirju, alapoolel kollakaspruun ja musta sobivate elupaikade hävimine ja nende Liiki on inverteeritud 2021. aastal16. viirutusega. Sugupooled on suhteliselt sarnased, kuid isaslinnu tiibadel ja säilitamine.16 kvaliteedi langus, samuti See liik on küll Muraka Natura ala kaitse- sabanurkadel on suured kriitvalged laigud, mis emastel ja noorlindudel pestitsiidide kasutamine eesmärgiks, kuid konkreetne liigi leiukoht puuduvad. Tema nokk on pisike ja väga vähe konksus, kuid suu avaneb laialt põllumajanduses, kuna jääb osaliselt Natura alast välja. justkui maol, võimaldades tal öösel ringi lennates putukaid suhu kühveldada. see kahandab öösorri Lennustiililt sarnaneb ta teiste öiste lendajatega - kakkude ja nahkhiirtega. toidu kättesaadavust16. Hääletult liugleb ta liikumatute tiibadega, kergelt ja järsult suunda muutes. Et 19 Vilbaste, K., Zingel, H., Möller, K., Rannap, R., Otsus, M., Fridolin, H. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. 20 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Teder 3. märts 2026 32 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED öösel paremini näha, on öösorril väga suured silmad, kusjuures valguse käes Liigi leiukoht jääb korrastatavate alade helgivad need nagu metsloomadel. (Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela poolsesse ossa. Öösorri pesitsusaegne levila jääb valdavas osas Euraasiasse. Meil pesitseb ta hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord ka männi- segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel21. laanepüü (Bonasa Laanepüü on üsna väike, umbes hakisuurune, ümmarguse kere, väikese pea ja vähemalt 240–260 p Täiskasvanud laanepüü Seisund: kokku 45 p (hinnang bonasia) kleenukese nokaga kanaline. Ülapool on põhiliselt hall, tiivad pruunid, alapool sobivate elupaikade vaenlasteks on 240−260 p). Liiki on inverteeritud 2021. on valkjas ja seda katavad tumepruunid ja roostjad laigud Isaslinnul on kuklal säilitamine16 suuremad kullilised ning aastal16. lühike tutt, mida mõnikord püsti ajab. Samuti on tal must valge äärisega väikekiskjad, vähemal Liigi leiukoht jääb korrastatavate alade kurgulaik ja hall, laia musta tipuvöödiga saba. Emaslinnu kuklatutt on väiksem, määral kakulised. (Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela ja kurgualune pruun ja sulestikuvärvus tuhmim. Laanepüüd lendavad üsna Laanepüü järelkasvu lõuna poolsesse ossa. madalalt ja nende lennu tunneb ära iseloomuliku vurina järgi. saatus on tunduvalt karmim - umbes 2/3 Laanepüü on levinud Ida-Euroopa ja Aasia metsa- ja metsastepivööndis ning pesadest hävitatakse mägimetsades. Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud lind. Nad nugiste, kärpide, rebaste eelistavad niiskeid aluspuisturikkaid kuuse-segametsi22. ja metssigade poolt16. väike-kärbsenäpp Väike-kärbsenäpp, vana nimetusega väiketikk, on Eesti kärbsenäppidest vähemalt 330–350 p Nii meil kui teistes Seisund: kokku 11–12 p (hinnang 330– (Ficedula parva) väikseim. Isaslind meenutab välimuselt veidi punarinda - sulestik on ülapoolel sobivate elupaikade arenenud 350 p). Liiki on inverteeritud 2021. 16 pruun, alapoolel valkjas ja kurgualune oranžpunane. Emaslinnul oranž säilitamine metsamajandusega aastal16. kurgualune puudub. Siiski on võimalik väike-kärbsenäppi punarinnast eristada riikides on põhiliseks Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist saba abil, mis väike-kärbsenäpil on must ja tüviku pool külgedelt valgete ohuteguriks vanade ca 2 m lõunasse. laikudega. looduslike puistute raie ning eriti kuusikute Liigi levila hõlmab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa okas- ja segametsi. Levila raieringi lühendamine16. läänepiir jääb Saksamaale, lõunas ulatub Kreekasse ja Kaukaasiasse. Idapiir jääb Uuralite juurde ja põhjapiir Kesk-Soome23. rukkirääk (Crex crex) Rukkirääk on nurmkanast poole väiksem ja tublisti saledam lind, kes kujult on vähemalt 5–14 p Peamisteks ohtudeks Seisund: kokku 5 p. Liiki on inverteeritud nagu rooruik, kuid kelle nokk on lühike ja tömp. Linnu sulestik on hallikas- sobivate elupaikade põllumajanduse 2021. aastal16. kollakaspruun, sinihalli silmatriibu ja halli rinnaga, ülapool on tumedate säilitamine16 intensiivistumine, millega kaasneb 21 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Öösorr 22 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Laanepüü 23 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Väike-kärbsenäpp 3. märts 2026 33 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED tähnidega kirjatud. Lennul on hästi näha punapruun tiivalaik ja üle saba rohumaade varasest Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist ripnevad jalad. niitmisest tulenev ca 8 km lõunasse. järglaskonna suur Pesitsusajal on rukkiräägud levinud Euraasia metsavööndis. Nende idapiir suremus ning sulgivate ulatub umbes Baikali järveni. Euroopas elutsevad nad eelkõige maailmajao vanalindude hukkumine ida- ja keskosas - Saksamaast läänes ja Ungarist lõunas elavad pigem hajusad niitmisel16. ja väikesearvulised populatsioonid. Eestis on tegu tavalise linnuga, keda pesitseb meil 20 000 - 40 000 paari24. händkakk (Strix Händkakk on umbes rongasuurune ümara pea, pika kiilja saba ja vähemalt 13−17 p Teda ohustab Seisund: kokku 12−14 p (hinnang 13−17 uralensis) ümaraotsaliste tiibadega kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel sobivate elupaikade elupaikade kadumine ja p). Liiki on inverteeritud 2021. aastal16. on harvad pruunid pikitriibud. Kreemikashallile näokettale vastanduvad säilitamine16 nende kvaliteedi langus. Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist mustad silmad ja kollane nokk. Tiivapealne on ühtlaselt tumedavöödiline. Mida vähemaks jääb ca 420 m lõunasse. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja ühtlaselt jämedavöödiline. vanu metsi, seda vähemaks jääb ka Tegu on Euraasia metsavööndi linnuga, kelle levikuareaal ulatub Skandinaavia pesitsemiseks sobivad poolsaarest läänes Korea poolsaare ja Jaapanini idas. Eraldi elavad tüügas- ja õõnepuud16. populatsioonid on veel Kesk-Euroopa mägistel aladel Balkanil ja Karpaatides. Mandri-Eestis on ta suhteliselt laialt levinud haudelind, kuid Saaremaal ja Hiiumaal haruldane25. musträhn Musträhn on Eesti suurim rähn ning välimuselt täiesti erinev. Nimelt on tema vähemalt 18–25 p Ohuteguriks on vanade Seisund: kokku 11–13 p (hinnang 18– (Dryocopus martius) sulestik süsimust. Kontrastselt paistavad silma suur ja tugev halli värvi nokk, sobivate elupaikade metsade pindala 25 p). Liiki on inverteeritud 2021. aastal16. valge silm ja punane lagipea (emaslinnul on punane vaid väike laik tagakiirul). säilitamine16 vähenemine ning See liik on küll Muraka Natura ala kaitse- Musträhn võib tegutseda poolpõlenud puudel, kus on sulestiku värvi tõttu pesitsemiseks sobivate eesmärgiks, kuid konkreetne liigi leiukoht teda väga raske märgata. Iseloomulik on veel pea kuju, mis tundub peenikese jämedate puude jääb osaliselt Natura alast välja. ja pika kaela otsas ebaproportsionaalselt suur. Tiivad on ümaratipulised ja eemaldamine metsaraie Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist lennujoon sirge. käigus16. ca 1,9 km lõunasse. Liik on levinud kogu Euraasia metsavööndis. Eestis on tegu kõikjal levinud sagedase haudelinnuga26. 24 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Rukkirääk 25 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Händkakk 26 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Musträhn 3. märts 2026 34 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED • metsa kuivendamine metsis (Tetrao Metsis on kogu Euroopa suurim kanaline. Nagu teistelgi kanalistel, on metsisel LiA28 mängudes kokku Seisund: linnualal 18 mängu (kokku 53– ja majandamine urogallus) suured sugupooltevahelised erinevused. Kuked on kanadest märksa 53–69 kukke sobivate 69 kukke). Liiki on inverteeritud 2021. elupaikadega suuremad ning üldjoontes musta sulestikuga, samuti on neil pikk saba, mis elupaikade säilitamine16 aastal16. piirnevatel aladel mängu ajal lehviku kombel laiali aetakse. Tiivanukil on silmatorkav väljaspool kaitseala See liik on küll Muraka Natura ala kaitse- ümmargune valge laik. Emaslind on palju väiksemat kasvu ja üldjoontes • mänguaegne eesmärgiks, kuid konkreetne liigi leiukoht pruunikas. Kurgualusel ja pugualal on heledat oranžpruuni värvust, häirimine (lokaalse jääb osaliselt Natura alast välja. õlasulgedel selge valgetest tähnidest vööt. Suure linnuna on metsise lend tähtsusega, Miiloja Liigi leiukoht jääb korrastatavate alade madal ja raskepärane ning lendu tõus käib suure robinaga27. mängu puhul) 16. (Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela ja lõuna poolsesse ossa. laanerähn e Laanerähn on väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi vähemalt 7–10 p Laanerähni ohustavad Seisund: kokku 7–8 p (hinnang 7 10 p). kolmvarvas-rähn ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja sobivate elupaikade tegurid on metsade Liiki on inverteeritud 2021. aastal16. (Picoides tridactylus) ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Laanerähn elab säilitamine16 majandamine, mille See liik on küll Muraka Natura ala kaitse- suuremates loodusmaastikulaamades. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, tulemusena väheneb eesmärgiks, kuid konkreetne liigi leiukoht kus on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Liik on levinud üle terve Eesti. metsade vanus ja rähnile jääb osaliselt Natura alast välja. Igal talvel rändab põhja poolt Eestisse laanerähni liigikaaslasi, suurendades sobivate elupaikade Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist liigi kohapealset arvukust kaks kuni kolm korda29. 29 pindala . ca 3,5 km läände. 27 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Metsis 28 LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala) 29 EELIS infoleht 3. märts 2026 35 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 4.4 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Kavandatava tegevuse tulemusena võib muutuda niiskusrežiim Natura elupaikades lähtuvalt põhjaveetaseme tõusust. Mõju võiks põhjustada ka maapinna vajumine aga Natura alade alt kaevandatud ei ole. Hüdrogeoloogilise uuringuta (mudelarvutus) ei ole võimalik anda veenvat hinnangut mõju puutumise osas Natura aladele. 4.5 Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura alade osa kaitse eesmärkideks olevaid elupaikasid on sõltuvad niiskusrežiimist. Niiskusrežiimi muutumine ja selle ulatus ei ole KMH programmi koostamise hetkel teada. Mõju Natura aladele ei ole võimalik KMH programmi etapis välistada. KMH aruande koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, mille sisendiks on hüdrogeoloogiline uuring ning vajumite prognoos. 3. märts 2026 36 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Korrastamise vahetuks mõjualaks on maapinnal olevate objektide (settebasseinid, tuulutusšurfid) ümbrus. Vajumite tekkimisel ka mäeeraldisel vajumite alad. Need mõjud jäävad mäeeraldise (või tootmisala) piiresse. Kaudne mõju on ulatuslikum. See avaldub läbi veerežiimi muutuse pumpamise lõpetamisega lisanduv veevool vooluveekogudesse lakkab, kaevanduste täitumisel veega senine põhjavee alanduslehter lakkab ning põhjaveetase ümbruskonnas tõuseb. Nende mõjude ulatus, avaldumise tõenäosus ja aeg selguvad KMH käigus läbi viidavate uuringutega. Kavandatava tegevuse mõjuala ulatusena võetakse programmi koostamise etapis tinglikult kahe kilomeetrine puhverala mäeeraldiste piirist. Mõjuala ulatust määrab peamiselt põhjavee alanduslehter, mis võib erinevates kihtides olulises osas ulatuda kaugemale. Lisaks määravad mõjuala ulatust pumpamise lõpetamisest tekkivad muudatused pinnaveekogudes. Täpne mõju ulatus selgitatakse mõju hindamise etapis. 5.1 Ülevaade põlevkivi kaevandamisest Eestis on põlevkivi kaevandatud enam kui 100 aastat. Selle aja jooksul on väljatud enam kui miljard tonni põlevkivi. Põlevkivi kihind asub enamasti põhjaveetasemest allpool ning selle kaevandamiseks tuleb alandada põhjaveetaset. Nii on tekkinud Ida-Virumaal töötavate põlevkivikaevanduste ümber põhjavee alanduslehter. Kaevandamise lõppedes peatatakse vee pumpamine kaevandusest või karjäärist ning põhjaveetase hakkab taastuma. Suletud kaevandused täituvad veega. Eesti põlevkivimaardlas on suletud kaevandustest veega täielikult täitunud Ahtme, Tammiku, Sompa, Aidu30 ning osaliselt täitunud kaevandus nr 4, kaevandus nr 2, Käva, Käva 2, Kohtla, Viru30,Kiviõli ning Kukruse. Kaevanduste vahele on jäetud tõkketervikud, mille tulemusel on tekkinud kaevanduste piires nn allmaabasseinid. Tõkketervik jäetakse kaeveväljade (kaevanduste) vahele, tõkestamaks vee sissevoolu naaberkaevandusest, kui see peaks suletama31. 30 Tarros, S., Erg, K., 2017. Viru, Tammiku ja Ahtme kaevanduse ning Aidu karjääri 2017. aasta põhjaveeseire aruanne. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 31 Karu, V. 2011. Suletud põlevkivikaevanduste ressurss – kaevandusvesi 3. märts 2026 37 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 5.2 Elanikkond Kavandatava tegevuse asukohaks on Ida-Viru maakonna keskosa, Kohtla-Järve linna Sompa linnaosast edela suunda jäävad alad. Valdav osa kavandavast tegevusest paikneb Alutaguse valla haldusterritooriumil ning vähesel määral ka Lüganuse valla haldusüksustel (Joonis 9). Suurima asustustihedusega alaks, mille alla kavandatav tegevus jääb, on Alutaguse vallas olev Kiikla küla (Joonis 10). Kavandatava tegevuse mõju piirkonda jäävate elanike jaotus on esitatud allolevas tabelis (Tabel 8). Tabel 8 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate haldusüksuste ja suurema asustusüksuse rahvaarv ja asustustihedus 32 ASUSTUSTIHEDUS, KOHALIK OMAVALITSUS RAHVAARV ELANIKKU km² KOHTA Alutaguse vald 4 014 2,8 Jõhvi vald 12 182 98,3 Kohtla-Järve linn 32 839 834,5 Kohtla-Järve Sompa 748 161,2 linnaosa Lüganuse vald 8 042 13,4 Suur osa asustusest on kujunenud pärast kaevandamise (ja põhjavee ümberjuhtimise) algust. Ida-Virumaal on põlevkivitööstusega seotud 4 590 inimest, kellest ca 40% on seotud kaevandamisega.33 Kaudselt seotud töökohti (teenindus jm) on rohkem. Ida-Virumaal elas 2025 aasta alguses 132 286 inimest. 32 Statistikaamet. Statistika andmebaas Rahvastik Rahvastikunäitajad ja koosseis Rahvaarv ja rahvastiku koosseis RV0291U: RAHVAARV, PINDALA JA ASUSTUSTIHEDUS, 1. JAANUAR 33 Eratalay, R. & Espenberg, S., 2020 Ida‑Virumaa põlevkivisektori palga‑ ja tööjõukulude analüüs. Tartu: RAKE – Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, Tartu Ülikool 3. märts 2026 38 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 9 Kavandatava tegevuse paiknemine 3. märts 2026 39 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 10 Rahvastiku paiknemine kavandatava tegevuse suhtes 3. märts 2026 40 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 5.3 Maakasutus Peamine katastriüksuste sihtotstarve on vaadeldavas piirkonnas maatulundusmaa (Joonis 11). Kavandatava tegevuse alal esineb nii elamumaad, üldkasutatavat maad, tootmismaad, sihtotstarbeta maad, ärimaad, transpordimaad kui ka jäätmehoidla maad, kuid ülekaalukalt on maakasutuse juhtfunktsioon kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualal maatulundusmaa. 3. märts 2026 41 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 11 Katastriüksuste sihtotstarbed kavandatava tegevuse alal ja selle ümbruses (2 km) Valdavalt on mäeeraldiste alad kaetud metsamaaga (Joonis 12). Kõlvikute jaotus on järgmine: • metsamaa 66,98 %, • haritav maa 27,18 %, 3. märts 2026 42 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 12 Kõlvikute jaotus kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas 5.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia Sompa, Ojamaa ja Viru II mäeeraldised paiknevad Eesti põlevkivimaardla keskosas, Viru lavamaa ja Alutaguse madaliku piiril. Pinnakatte paksus on valdavalt mõni meeter, jõeorgudes suurem. 3. märts 2026 43 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Piirkonna geoloogiline ehitus on järgmine: GEOLOOGILINE PAKSUS KIRJELDUS VEEKIHT INDEKS m34 Q Turvas, liiv, savi, moreen 3 kvaternaari O3kl (keila) savikas lubjakivi mergli vahekihtidega 7 O3jh (jõhvi) lubjakivi ja mergel 9 Okl-kk O3id (idavere) lubjakivi ja mergel 7 lubjakivi mergli ja kukersiidi O3kk (kukruse) 14 vahekihtidega O2uh (uhaku) savikas lubjakivi mergli vahekihtidega 14 veepide O2ls (lasnamäe) dolomiidistunud lubjakivi 9 O2as (aseri) dolomiit 4 Ols-kn O1-2kn (kunda) dolomiit 7 O1vr-vl (varangu- dolomiit, glaukoniitliivakivi, argilliit 4 volhovi) veepide O1pk-lt (pakerord glaukoniitsavi ja diktüoneemakilt 4 lartorpi) C1ts (tiskre) 10+ O-Cm Kavandatava tegevuse alale jäävad põhjaveekogumid on loetletud allolevas tabelis (Tabel 9) ja näidatud alloleval joonisel (Joonis 13). 34 Siin esitatud paksused on indikatiivsed. Põlevkivikiht on põhja pool maapinnale lähemal ning lõuna poole liikudes põlevkivi sügavus kasvab 3. märts 2026 44 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Tabel 9 Kavandatava tegevusega alale jäävad põhjaveekogumid ja nende seisundid 35 KEEMILINE KOGUSELINE KOGUM KIRJELDUS SEISUND SEISUND Kambriumi–Vendi Gdovi Hea Hea Keemiline hea seisund on ohustatud veevõtu intensiivistumise tõttu, mis võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist põhjaveekogum (1) (ohustatud) ja sooldumist. See ohustab veevarustuse kvaliteeti, kuna kloriidide tõus võib muuta vee joogiveena kasutamiskõlbmatuks. Risk on eriti suur rannikualadel, kus merevee sissetung ja lamami soolase vee segunemine on võimalik. Kambriumi-Vendi Voronka Halb Hea Halb keemiline seisund on põhjustatud kloriidide sisalduse tõusust. Kloriidide tõusutrend viitab soolase vee sissetungile põhjaveekogum (2) Voronka veekihi alumisest osast või läbi Kotlini veepideme Gdovi veekihist. Sooldumise jätkudes võib joogivee kvaliteet halveneda, mistõttu soovitatakse hajutada veevõttu ja vältida kaevude rajamist tektooniliste rikete lähedusse. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa Hea Hea Üldseisund on siiski märgitud ohustatuks, kuna veevõtu intensiivistamine võib tulevikus langetada survetasemeid ning põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas suurendada sulfaatide ja kloriidide sisaldust. Veeressurss on külluslik, kuid aeglase veevahetuse vööndites (eriti lõunas) (5a) võib liigne veevõtt mõjutada seisundit. Ordoviitsiumi Ida-Viru Halb Halb Kogum on halvas seisundis peamiselt kaevanduste ja karjääride veeärastuse tõttu, mis põhjustab ulatuslikku põlevkivibasseini põhjaveekogum (7) põhjaveetaseme langust ja veevõtu ületamist loodusliku ressursi suhtes. Lisaks on keemiline seisund halvenenud sulfaatide, fenoolide ja keemilise hapnikutarbe tõusutrendi tõttu, mis on seotud põlevkivi kaevandamise mõjuga. Kaevanduste jätkuv veeärastus mõjutab põhjaveega seotud maismaaökosüsteeme (nt Selisoo). Samuti on risk baariumi võimaliku tõusutrendi tõttu seotud pinnaveekogumites. 35 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M. and Hunt, M. (2020) Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014–2019. EGF 9416. Rakvere: Eesti Geoloogiateenistus. 3. märts 2026 45 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 13 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik 3. märts 2026 46 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Eesti Geoloogiateenistus viib Ojamaa kaevandusega seoses läbi põhjavee ja pinnavee seiret36. Viimases seire aruandes on toodud põhjavee osas järgmised tulemused: Ratva raba soosetete ja mineraalpinnase põhjavesi • Ratva raba äärealal on alates 2018. aastast suurenenud põhjaveetaseme aastane kõikumine. • Suvised miinimumveetasemed langevad madalamale, eriti põuastel aastatel (2018, 2021, 2023). • Kevadiste suurvete ajal tasemed taastuvad varasematele kõrgustele, st püsivat alanemist pole. • Vee keemiline koostis osalt muutub (Ca²⁺, SO₄²⁻ ja elektrijuhtivus). Põhjuseks on turba mineraliseerumine soojemate ja põuasemate aastate tõttu. • Ratva raba soosetete põhjaveekiht on Ojamaa ja Estonia kaevanduste mõjualas, kuid mõju avaldub vaid aastase amplituudi suurenemisena ja suvede madalamate tasemetena. Muraka vaatluskaevude põhjavesi (kaevud 20979, 20980, 60766) • Kvaternaari veekihis püsivat veetaseme langustrendi ei ole. Muutused järgivad ilmastikku. • Nabala–Rakvere ja Keila–Kukruse veekihtides toimus aastatel 2010–2018 märgatav veetaseme langus, mis 2019. aastal stabiliseerus, kuid 2024. aastal oli Keila–Kukruse kevadine kõrgveeseis siiski madalam, viidates jätkuvale depressioonilehtri mõjule, mis pärineb eelkõige Estonia kaevandusest. • Muraka piirkonna põhjavee keemiline koostis on stabiilne ja looduslikule foonile vastav. Arvila vaatluskaevude põhjavesi (kaevud 60649, 20976, 20977) • Kvaternaari veekihis on viimastel aastatel selge veetaseme langustrend, mille põhjuseks Ojamaa kaevanduse lähenemine. • Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihis on veetasemed märkimisväärselt langenud see võib tulla kaevude tehnilistest probleemidest. Seoses kaevude kehva tehnilise olukorraga, 2025.aasta sügisel: • likvideeriti seirekaev 20977 • rajati kaks uut seirekaevu 76307 ja 76306. 36 Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, V., Raidla, L., Latsepov, L., Hints, E., Kuusma, L., Tüvi, A. ja Marandi, A. (2025) Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2024. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 3. märts 2026 47 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 14 Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse alal ning põhjavee seire puurkaevude asukohad 5.5 Pinnavesi Kavandatav tegevus jääb Ida-Eesti vesikonda37. 37 Veemajanduskavad 2022-2027 | Kliimaministeerium 3. märts 2026 48 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Kaevanduse mõlemad heitveelasud suubuvad (üks läbi Ojamaa peakraavi, teine läbi Kiikla peakraavi) Ojamaa kogumisse (1068700_1). See omakorda suubub Purtse_2 kogumisse (1068200_2). Veekogumite seisundid 2025. aasta vahehinnangu38 järgi on toodud allolevas tabelis (Joonis 16; Tabel 10). Tabel 10 Ojamaa ja Purtse_2 kogumite seisundid ning mittevastava seisundi põhjus vastavalt vahehinnangule KOGUM SEISUND PÕHJUS Koondseisund: kesine setetekoormus, kaevandamine Ojamaa Keemiline seisund: hea (Ojamaa kaevandus, suletud Aidu 1068700_1 karjäär), jõesängi muutmine Ökoloogiline seisund: kesine taimekaitsevahendid, Erra, Kohtla ja Koondseisund: halb Purtse jõe reostus, Ojamaa jõe Purtse_2 kaudu töötavate Kiviõli ja Ojamaa Keemiline seisund: halb 1068200_2 kaevanduste vesi, suletud Ökoloogiline seisund: kesine kaevanduste isevoolsed väljalaskmed Kavandatava tegevuse alale jäävad järgmised veekogud (Joonis 15): • Ahujaani oja (VEE1070800); • Ojamaa peakraav (VEE1069500); • Kiikla peakraav (VEE1069400); • Ratva oja (VEE1069100); • Arvila kraav (VEE1069200). Eesti Geoloogiateenistuse poolt teostatud seires36 määratakse pinnavee lävendites vee heljumi-, sulfaatide, kloriidide, kaltsiumi- ja magneesiumisisaldused. Heljumisisalduse lubatud taset kaevandusest väljapumbatavas ja heitveelaskude kaudu pinnavette juhitavas vees sätestab kaevanduse keskkonnaluba L.VV/324788 ja seda kontrollitakse suublaseires. Ojamaa kaevanduse suublaseire punktid asuvad Ojamaa ja Kiikla peakraavidel pinnaveeseire punktidest PIVS0001 ja PIVS0003 (Joonis 17) sadakond meetrit ülesvoolu. Heljumi suurimaks lubatud sisalduseks Ojamaa kaevanduse Kiikla peakraavi suubuvas väljalaskmes koodiga IV199 on 40 mg/l. Ojamaa 38 Lind, S., Kovtun‑Kante, A., Vaher, A., 2025. Seletuskiri veemajanduskomisjonile: Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. aasta ajakohastatud vahehinnang. Tallinn: Keskkonnaagentuur. 3. märts 2026 49 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm peakraavi suubuvatest väljalaskmetest on koodiga IV182 (settebassein) suurimaks heljumisisalduseks lubatud 40 mg/l ja väljalaskmes koodiga IV187 (olmereovee puhasti) suurimaks heljumisisalduseks 35 mg/l. Kõik pinnaveeproovide heljumisisaldused jäid selgelt allapoole keskkonnaloas lubatud suurimaid heljumisisaldusi. Kõik aastakeskmised heljumisisaldused proovipunktides jäid sealjuures allapoole 15 mg/l. Üksikproovidest oli kõrgeim sisaldus – 18 mg/l – punktist PIVS0007 (Ojamaa jõe ülemjooks) 19.06.2024 võetud proovis. Sellesse proovipunkti kaevandusvett ei juhita. Kaevandusvee väljalaskmetest allavoolu asuvatest proovipunktidest oli kõrgeim heljumisisaldus, 16 mg/l, 7.11.2024 proovipunktist PIVS0008 võetud proovis. Kaevandusveel on pinnavee kõrges heljumisisalduses oma osa. Samal ajal näitavad kaevandusveest mõjutamata proovipunktide PIVS0006 ja PIVS0007 hooajaliselt kõrged heljumisisaldused, et mitte kogu suublasse jõudev heljum pole põhjustatud kaevandustest väljapumbatavast veest. Kloriidi sisaldus puhtas pinnavees on reeglina madal, jäädes alla 8 mg/l. Kõrgema mineraalsusega põhjavees on kloriidi sisaldus suurem. Olukorras, kus teisi pinnavee keemia mõjutajaid on vähe, saab kloriidi sisaldust kasutada kuivendusvee osakaalu indikaatorina. Kloriid pole looduses levivas kontsentratsioonis ohtlik saasteaine ning pinnavees pole kloriidile seatud ka keskkonna kvaliteediväärtust. Kaevanduse kuivendusvee mõjutamata proovipunktides PIVS0006, PIVS0007 ja PIVS0009 jäid üksikproovide kloriidisisaldused alla 2 mg/l. Ülejäänud proovipunktides olid aasta keskmised kloriidisisaldused vahemikus 5,3–16,0 mg/l. Kõrgeim üksiksisaldus 16 mg/l esines proovipunktis PIVS00014, mis iseloomustab veega täitunud Viru kaevandusest väljavoolavat vett. Lisaks heljumi tõusule on sulfaadi sisalduse kasv pinnavees peamine probleem, mis võib kaasneda kaevandusvee juhtimisel pinnavee eesvooludesse. Sulfaadisisaldusele pinnavees keskkonnanorme pole kehtestatud. Töötavast kaevandusest väljapumbatavas vees on sulfaati tavaliselt vahemikus 250−500 mg/l. Loodusvete sulfaadi sisaldus Eesti pinnaveekogudes on reeglina 15−35 mg/l piires ja sulfaadi kõrgem sisaldus iseloomustab otseselt kaevandusvete ja maakuivenduse mõju. Sulfaadi sisaldus kaevandusvee väljavooludest ülesvoolu jäävates punktides on madal ja iseloomulik looduslikule pinnaveele (punktid PIVS0006, PIVS0007, ja PIVS0009). Ojamaa kaevanduse väljalaskudest allavoolu jäävates pinnaveeseirepunktides on sulfaadi aastakeskmine sisaldus püsinud viimastel aastatel stabiilsena, olles 2024. a vahemikus 225−370 mg/l. Viimastel aastatel on kõrge sulfaadisisaldusega vett tulnud suletud Viru kaevanduse ülevoolu puuraugust. Sel aastal toimus puuraugust ülevool vaid kevadise suurvee ajal ning sulfaadisisaldus proovipunktist PIVS00014 võetud proovis oli 830 mg/l. Seaduspära, et sulfaadisisaldus on kõrgem peale kaevanduste 3. märts 2026 50 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm uputamist on täheldatud ka varem. Paari aasta möödudes, peaks sulfaadisisaldus veega täitunud kaevanduses pöörduma langusesse. Sarnaselt sulfaadisisaldusega peegeldab pinnavee kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus kaevandusest väljajuhitava vee mõju. Kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusele pinnavees ei ole sätestatud piirnorme, põhjaveele on võrreldes pinnaveega omane nende looduslikult kõrgem sisaldus. Ojamaa kaevanduse väljalaskude suhtes allavoolu jäävates pinnaveeseire punktides on kaltsiumi aastakeskmine sisaldus püsinud viimastel aastatel stabiilsena, olles 2024. a vahemikus 108−150 mg/l. Kõrgeim kaltsiumi sisaldus 2024. a (310 mg/l) mõõdeti proovipunktis PIVS0014, mis iseloomustab Viru kaevandusest ärajuhitavat vett. Kaevandusvee väljalaskmetest ülesvoolu jäävates pinnavee seirepunktides olid kaltsiumi keskmised sisaldused 12−39 mg/l (punktid PIVS0006, PIVS0007, PIVS0009). Magneesiumi aastakeskmised sisaldused Ojamaa kaevandusveest mõjutatud proovivõtupunktides jäävad sarnaselt eelnevatele aastatele vahemikku 40−63 mg/l (punktid PIVS0001, PIVS0002 ja PIVS0008). Pinnaveele iseloomuliku keemilise koostisega punktis PIVS0006 oli keskmine magneesiumi sisaldus 2,5 mg/l. Kokkuvõtvalt: • Kaevandus mõjutab selgelt pinnavee sulfaat-, Ca-, Mg- ja osaliselt kloriidisisaldust. • Heljumisisaldus on üldiselt madal ja ei ületa kunagi normi, kuid kaevandus lisab oma panuse. • Looduslikud tegurid ja suletud kaevandused tekitavad samuti heljumi ja kloriidi kõikumisi. 3. märts 2026 51 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 15 Voolu- ja seisuveekogude paiknemine 3. märts 2026 52 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 16 Veekogumid kavandatava tegevuse piirkonnas 3. märts 2026 53 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 17 Pinnavee seirepunktide asukohad 3. märts 2026 54 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 5.5.1 Maaparandussüsteemid Maaparandussüsteemide registri andmetel jäävad kavandatava alale järgnevad maaparandussüsteemid: • Tarumaa/TP-531 Mäetaguse (MPS kood: 1106870010050/003) • Arvila/TP-531 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020040/001) • Ratva III-2 (MPS kood: 1106910020060/001) • Ratva III-1 (MPS kood: 1106910020050/001) • Ratva II-1 (MPS kood: 1106910020030/001) • Alliku/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106940020010/001) • Kiikla/TP-531 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020010/001) • Kopli/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020020/001) • Kopli 1 (MPS kood: 1106910020020/002) • Oja/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106870010040/001) • Kopli 2 (MPS kood: 1106870010040/002) Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud: • Ratva oja (MPS kood: 1106910020000/001) • Kiikla peakraav (MPS kood: 1106940020000/001) Maaparandussüsteemid eesvoolud: • Arvila/TP-531 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020040/001) • Ratva III-2 (MPS kood: 1106910020060/001) • Ratva III-1 (MPS kood: 1106910020050/001) • Ratva II-1 (MPS kood: 1106910020030/001) • Alliku/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106940020010/001) • Kiikla (MPS kood: 1106940020020/001) • Ratva II-3 (MPS kood: 1106940020040/001) • Võhma (MPS kood: 1106940030020/001) • Piibari (MPS kood: 1106940030010/001) • Võrnu (MPS kood: 1106910020020/003) • Kopli/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020020/001) • Kopli 1 (MPS kood: 1106910020020/002) • Oja/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106870010040/001) 3. märts 2026 55 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 5.6 Kultuuriväärtused, sh pärandkultuurilised objektid Korrastatavate mäeeraldiste alale jääb kultuurimälestiste registri andmetel (Joonis 18): • Kiikla mõisa park, 19. saj (kultuurimälestiste register: 13981) koos mõisa juurde kuuluvate ehitistega: o Kiikla mõisa viinavabriku vare, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13987); o Kiikla mõisa sepikoda, 20. saj. (kultuurimälestiste register: 13986); o Kiikla mõisa abihoone, 20. saj. (kultuurimälestiste register: 13985); o Kiikla mõisa park, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13981); o Kiikla mõisa peahoone, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13980); o Kiikla mõisa ait, 19. saj. (kultuurimälestiste registe: 13983); o Kiikla mõisa magasiait, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13984); o Kiikla mõisa sepikoda, 20. saj. (kultuurimälestiste register: 13986). Antud kultuurimälestistele on moodustatud ühine kinnismälestise kaitsevöönd. • Kiikla mõisa tuuleveski, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13988). Vastavalt MuKS39: • Kõik mälestisel või kaitsevööndis toimuvad tööd (ehitus, remont, rajatised, trassid, kaevetööd) võivad toimuda ainult Muinsuskaitseameti loal või kooskõlastusel. §1 lg2 • Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise nähtavus, vaated, ajalooline ruumiline struktuur; tegevused ei tohi seda rikkuda. §14 • Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ega rikkuda. §33 Pärandkultuuriobjektidest jääb käsitletavale alale (Joonis 18): • Sompa kaevanduse settebassein (registreerimisnumber: 498:POM:006); • Ratva veski asukoht (registreerimisnumber: 498:TUV:001); • Kiikla metskonna vana kontori asukoht (registreerimisnumber: 498:MTS:001); • Ojamaa peakraav (registreerimisnumber: 498:POM:003); • metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Linnassaare sohu (registreerimisnumber: 498:MET:001). 39 Riigikogu, Muinsuskaitseseadus. Vastu võetud 20.02.2019, avaldatud Riigi Teataja RT I, 19.03.2019, 13. Jõustunud 01.05.2019. 3. märts 2026 56 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Pärandkultuuriobjekt on maastikul leiduv esivanemate tegevusest jäänud kultuurimärk. Need objektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine sõltub eelkõige maaomaniku tahtest40. 40 Pärandkultuur » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) 3. märts 2026 57 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 18 Kavandatava tegevuse alale ning mõjualasse jäävad kultuurilised ning pärandkultuurilised väärtused 3. märts 2026 58 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 5.7 Kaitstavad loodusobjektid Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS)-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks: • Kaitsealad; • hoiualad; • kaitsealused liigid ja kivistised; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. EELIS andmetel jäävad korrastatavate mäeeraldist aladele järgmised kaitstavad loodusobjektid: • Kaitsealad: o Alutaguse rahvuspark (KLO1000669), o Kiikla mõisa park (KLO1200443). • Püsielupaigad: o Kiikla metsise (II kaitsekategooria) püsielupaik (KLO3000032), o Arvila metsise (II kaitsekategooria) püsielupaik (KLO3000027, Joonis 19). • II kaitsekategooria taimeliik: o nokktarn (Carex rhynchophysa, KLO9353264), • II kaitsekategooria loomaliigid: o metsis (Tetrao urogallus, KLO9133448), o laanerähn (Picoides tridactylus, KLO9125530), o kanakull (Accipiter gentilis, KLO9128842, KLO9128844), o karvasjalg-kakk (Aegolius funereus, KLO9130197, Joonis 20). • III kaitsekategooria taimeliigid: o sulgjas õhik (Neckera pennata, KLO9401794), o kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata, KLO9354955), o harilik ungrukold (Huperzia selago, KLO9354164), o karukold (Lycopodium clavatum, KLO9354363). • III kaitsekategooria loomaliigid: o laanepüü (Tetrastes bonasia, KLO9125547, KLO9125546, KLO9130048, KLO9130050), o öösorr (Caprimulgus europaeus, KLO9130049), o hoburästas (Turdus viscivorus, KLO9130051, Joonis 21). Täiendavalt jäävad korrastatavate mäeeraldiste alale metsaseaduse § 23 kaitstavad vääriselupaigad: VEP nr.209888, VEP nr.209762, VEP nr.207376, VEP nr.000138, VEP nr.000139, VEP nr.209892, VEP nr.157015 ja VEP nr.157016 (Joonis 19). 3. märts 2026 59 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 19 Kaitsealad ja vääriselupaigad 3. märts 2026 60 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 20 II kaitsekategooria liigid 3. märts 2026 61 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Joonis 21 III kaitsekategooria liigid 3. märts 2026 62 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 6 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Eesti Keskkonnastrateegia aastani 203041 kohaselt tuleb eelistada, vähemalt mineraalsete maavarade puhul, intensiivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul keskkonna koormamine on lühiajaline ja kaevandatud ala korrastatakse kiirelt. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203042 tuleb põlevkivi kaevandamisel esmajärjekorras ammendada juba avatud kaevandused. Kaevandatud alade kasutamise suunamine algab kaevandamise lubamisest, kehtestades edaspidiseks kaevandatud ala korrastamise tingimused. Kaevandamisega kaasnev negatiivne mõju tuleb kavandada minimaalseks juba enne kaevandamise alustamist, tuleb jälgida ka mõju lähedalasuvate alade loodusväärtustele ning negatiivne mõju kaevandamise ajal tuleb kompenseerida. Kaevandamisega muudetud maa-ala korrastamine tähendab selle ala kasutuskõlblikuks tegemist mingiks muuks otstarbeks korrastamisprojekti alusel. Korrastamise projektis tuleb arvestada maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Tuleb kavandada ka altkaevandatud alade mõju analüüs edaspidisele maakasutusele (ehitustegevusele, taristu rajamisele, maaviljelusele jne) ning selgitada kohaliku elanikkonna ootused kaevandatud alade korrastamise osas. Saadud tulemus annab ülevaate altkaevandatud alade kaevandamisjärgsest olukorrast ja kasutamisvõimalustest ning vajaduse korral on võimalik esitada ettepanekud allmaakaevandamiseks ettenähtud tingimuste muutmiseks. Pärast mäetööde lõpetamist jätkuvad kaevandustes pikaajalised geoloogilised protsessid, mis võivad mõjutada maapinna seisundit, põhjustada kivimite järeldeformatsioone ning maapinna vajumist. Järelvajumisohtlikel aladel ei saa püstitada suuremaid rajatisi ettevaatusabinõusid järgimata. Maapinna vajumised põhjustavad sulglohke ja vannikujulisi suletud reljeefi elemente, mille põhjas võivad tekkida liigniiskunud alad ja täiendavate maaparandus- ning 41 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. 42 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. 3. märts 2026 63 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm metsakuivendussüsteemide rajamise vajadus. Seega kaasneb kaevandamisega mõju maakasutusele, mida tuleb planeerimisel arvestada. Maapõuepoliitika põhialused aastani 205043 Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Maapõue kasutamise keskkonnamõjude ja kasutamise tõhususega on antud järgnevad poliitikasuunised: 2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. Kaevanduslubade väljastamiseks ja muutmiseks on eelnevalt keskkonnamõju hinnatud. 2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna arengut. Korrastamistingimused väljastatakse peale keskkonnamõjude hindamist. 2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Kaevanduse sulgemine ja aheraine taaskasutamine kaeveõõnte täitmiseks on kooskõlas ringmajanduse põhimõttega jäätmete vähendamise ja keskkonnamõju leevendamise osas. Aheraine taaskasutamine korrastustöödel vähendab vajadust uute täitematerjalide järele ning aitab vältida jäätmete ladestamist, mis omakorda vähendab maastiku häiringut ja keskkonnariske. Kaevanduse nõuetekohane sulgemine piirab edasist keskkonnamõju, sealhulgas põhjavee reostuse ja erosiooni riski. Kuigi tegevus ei muuda põlevkivi kui taastumatu ressursi ammendumise fakti, tagab see vastutustundliku korrastamise ja jäätmete ringlussevõtu, mis on oluline osa säästvast maapõueressursside kasutusest. 43 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Kliimaministeerium 3. märts 2026 64 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Kliimapoliitika põhialused aastani 205044 Uuendatud (2023. aastal) kliimapoliitika visioonid ja üleriigilised eesmärgid: 1. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda, kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. 2. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Alutaguse valla üldplaneeringu45 seletuskirja kohaselt, on kaevandamisloa omanik kohustatud kaevandatud alad rekultiveerima korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi ning arengukavasid. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Kaevandamise loa omanik on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks. Lüganuse valla üldplaneeringu46 seletuskirja alusel tuleb väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 44 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Kliimaministeerium 45 Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud 29.10.2020 Alutaguse Vallavolikogu otsusega nr 285 46 Lüganuse valla üldplaneering. Kehtestatud 29.05.2025 Lüganuse Vallavolikogu otsusega nr 243 3. märts 2026 65 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 7 TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVATE MÕJUALLIKATE, MÕJUALA SUURUSE NING MÕJUTATAVATE KESKKONNAELEMENTIDE KOHTA Käesolevas peatükis esitatakse ülevaade kavandatava tegevusega kaasnevatest eeldatavatest olulistest keskkonnamõjudest, nende võimalikest allikatest, mõjuala ulatusest ning mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Teave on koostatud tuginedes lähteandmetele ja olemasolevale keskkonnaseirele ning nõutud lisauuringutele. 7.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja alternatiividest tulenevad mõjutegurid Kavandatav tegevus hõlmab kolme omavahel hüdrogeoloogiliselt seotud kaevanduse korrastamist ja sulgemist. Tegevused sisaldavad: • maa peale ulatuvate kaeveõõnte osalist sulgemist ja täitmist aherainega; • tuulutusšurfide ja kaldšahtide likvideerimist; • settebasseinide täitmist ja korrastamist; • seadmete demonteerimist ning pumpamise lõpetamist. Kavandataval tegevusel on hetkel üks lahendusvariant (alternatiiv). KMH aruandega paralleelselt koostatakse korrastamisprojekti. Selle käigus ei pruugi aga võib ilmneda erinevaid alternatiivseid lahendusi. 7.2 Eeldatavad mõjuallikad 7.2.1 Põhjaveerežiimi muutused Põhjavee pumpamise lõpetamisel kaevandustes lakkab alanduslehtri toimimine ning põhjaveetase hakkab tõusma. Sellega kaasnev mõju võib ulatuda Natura aladele, sh Muraka loodus- ja linnualale. Mõju avaldub järgmiste mehhanismide kaudu: • veetaseme tõus Ordoviitsiumi–Kambriumi ja Ordoviitsiumi veekihtides; • veekeemia muutused (SO₄²⁻, Ca²⁺, Mg²⁺, Cl⁻ sisalduse kasv); • pärast kaevanduste täitumist põhjavee väljavoolu suurenemine vooluveekogudesse. 3. märts 2026 66 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Mõju hindamise raames tuleb anda hinnang põhjaveerežiimi muutustele kaevanduse täitumise ajal ja täitumise järgselt. 7.2.2 Maapinna stabiilsuse ja vajumite teke Vajumid võivad tekkida endiste kaevanduskambrite kohal ning võivad olla lokaalsed või piirkondlikud, sõltudes kaevanduse geoloogilistest tingimustest. Vajumite võimalik ulatus selgitatakse maapinna stabiilsuse uuringu ja vajumite prognoosiga. Mõju hindamise raames tuleb prognoosida suletud kaevanduse stabiilsust maapinna vajumiste suhtes. 7.2.3 Kaevandusvee ärajuhtimine ja mõju pinnaveele Kaevanduse sulgemiseelse perioodi suurim mõju tuleneb sulfaadi, kaltsiumi, magneesiumi ja osaliselt kloriidide sisaldusest väljalaskmetes, mis mõjutab Ojamaa ja Kiikla peakraave ning Purtse jõe valgla seisundit. Juhul kui kaevanduse täitumise järgselt tekib vajadus liigvee ärajuhtimiseks nagu hetkel Viru kaevanduse osas (Ratva toruallikad), muutub suublates hüdroloogiline režiim, mis võib kaasa tuua uued suurvee mahud. See omakorda võib põhjustada üleujutusi. Mõju hindamise käigus tuleb anda hinnang veerežiimi muutumise tõttu pinnaveekogumitele avalduvast mõjust. Hinnata tuleb vee mahu vähenemisest ja võimalikust veemahu suurenemisest põhjustatud mõju. 7.2.4 Õhusaaste tuulutusšurfidest Tuulutusšurfide kaudu väljub kaevandusest CO, H₂S, NH₃, NO₂ ja SO₂; kuigi mõõdetud kogused jäävad lubatud piiridesse, on tegemist lokaalse välisõhu kvaliteeti mõjutava teguriga kuni šurfide sulgemiseni. Kaevanduse sulgemise järgselt mõju kaob. Mõju välisõhule ei ole oluline ja selle hindamise järgi vajadus puudub. 7.2.5 Korrastustöödega kaasnev müra, tolm ja liikumiskoormus Tootmisalast väljapoole jäävateks töödeks on settebasseini korrastamine ja tuulutusšurfide täitmine. Need töömahud on võrreldavad väiksemat sorti ehitamisega, mis seetõttu ei vaja eraldi tähelepanu. 3. märts 2026 67 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm Müra, tolm ja liikluskoormus ei ole olulised ja nende hindamise järgi vajadus puudub. 7.2.6 Kultuuri- ja pärandkultuuriobjektide võimalik mõjutamine Kiikla mõisa park ja mitmed kaitsealused hooned paiknevad korrastatavate alade läheduses. Vajumite või veerežiimi muutuse mõju tuleb hinnata nende säilimise seisukohalt. Mõju kaitstavatele kultuurimälestistele selgub vajumite prognoosi järgselt. Juhul kui vajumeid pole ette näha, puudub oluline mõju kultuuriväärtustele. Pärandkultuuriobjektidest on otseses puutes Sompa kaevanduse settebassein kuna see kuulub korrastatavate objektide hulga. KMH käigus tuleb veenduda vajumite mõju puudumises kaitstavatele kultuurimälestistele ja anda soovitus Sompa kaevanduse settebasseini osas. 7.2.7 Looduskeskkond Valdavalt on mõju olemus kaitstavatele loodusobjektidele (sh metsis) kirjeldatav läbi Natura hindamise. Lisaks tuleb KMH käigus anda hinnang kavandatava tegevuse mõjust Alutaguse rahvuspargi ja Kiikla mõisa pargi kaitse-eesmärkidele. 7.2.8 Elanikkond ja tervis Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju välisõhule, mürale ja vibratsioonile. KMH käigus tuleb anda hinnang võimalikest mõjudest piirkonna veevärgi süsteemile ja veekvaliteedile ühisveevärgis. 7.3 Mõjuala ulatus Väljapoole mäeeraldisi ulatub mõju põhjaveetaseme muutuse ning pinnaveekogudes hüdroloogilise režiimi muutuse kaudu. KMH programmi etapis on mõjuala ulatuseks hinnatud 2 km. Olulise mõju ulatus täpsustatakse KMH aruande etapis uuringute läbi viimise teel. 3. märts 2026 68 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SEALHULGAS TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE KOHTA Töö viiakse läbi vastavalt kehtivale KeHJS47 redaktsioonile ja KMH täpsustatud nõuetele48. Aruandes käsitletakse viidatud õigusaktides toodud teemasid vastavalt programmis toodud täpsustustele. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui ka objektiivset hinnangut (uuringute jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse eelnevalt ptk-s 7 välja toodud keskkonnaelementide lõikes. Kui keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui ka objektiivset hinnangut (uuringute, jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH metoodika seisneb alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima 47 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. 48 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. 3. märts 2026 69 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse. Olulise osana kasutatakse ka geograafilisel infosüsteemil (GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt visualiseerimine). Konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega. KMH koostamise käigus tuuakse välja detailsed leevendusmeetmed ning tegevuse võimaliku mõju seirekava. Võimaliku keskkonnamõju esinemisel adekvaatse hinnangu andmiseks tuleb läbi viia vähemalt järgnevad uuringud: MÕJUVALDKOND HINDAMISMETOODIKA hüdrogeoloogia Hüdrogeoloogiline mudelarvutus vastavat pädevust omava eksperdi poolt. Antakse vastused järgmistele küsimustele: • Kui kaua võtab aega kaevanduse veega täitumine, pärast pumpamise lõpetamist? • Millised on veetasemed aastase sammuga alates pumpamise lõpetamisest kuni veetasemete stabiliseerumiseni kaevanduste sulgemise järgselt? • Millised alad on üleujutuse/liigniiskumise riski all? Millised on riskide maandamise meetmed? maapinna vajumid Seaduspäradel ja arvustustel põhinev eksperthinnang vastavat pädevust omava eksperdi poolt Natura alad ja liigid Eksperthinnang hüdrogeoloogia uuringu tulemuste põhjal. Hinnang antakse erialaeksperdi poolt. kaitsealad Eksperthinnang hüdrogeoloogia ja maapinna vajumite uuringute tulemuste põhjal. Hinnang antakse erialaeksperdi poolt. 3. märts 2026 70 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm MÕJUVALDKOND HINDAMISMETOODIKA Üleujutuste prognoos Mudelarvutus hüdrogeoloogilise hinnangu põhjal vooluveekogudes arvestades millises mahus ja mis piirkonda juhitakse ära liigne põhjavesi. Hinnang antakse varasema sarnase töö kogemusega eksperdi poolt. Mõju kultuuriväärtustele Eksperthinnang mis põhineb maapinna vajumite ja eksperthinnangu tulemitel. pärandkultuuriobjektidele Hinnang antakse KMH juhteksperdi poolt. piirkonna ühisveevärgi Eksperthinnang, mis põhineb hüdrogeoloogilisel süsteem ja veekvaliteet hinnangul. Hinnang antakse koostöös hüdrogeoloogi ja KMH juhteksperdiga. Muud KeHJS ette antud Eksperthinnang eel kirjeldatud uuringute põhjal. mõjuvaldkonnad Hinnang antakse KMH juhteksperdi poolt. 3. märts 2026 71 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 9 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA TEGEVUS TÄHTAEG Ekspert koostab KMH programmi 02.02.2026 Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise korraldamiseks ja asjaomastelt 23.02.2026 asutustelt seisukoha küsimiseks §16 lg1prim1 Otsustaja kontrollib kümne päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele. Kui keskkonnamõju hindamise programm ei 05.03.2026 vasta neile nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. §16 lg1prim2 Ekspert täiendab programmi 12.03.2026 Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates vähemalt §16 lg2 Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt 26.03.2026 või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates §16 lg3 3. märts 2026 72 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm TEGEVUS TÄHTAEG Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul. Dokumentide läbivaatamisel 16.04.2026 annavad otsustaja ja asjaomane asutus hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma koosseisu piisavust. §16 lg4prim1 (lg1) Keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta otsustaja ning asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute 17.04.2026 ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. §16 lg5prim1 Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha keskkonnamõju 01.05.2026 hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti. §17 lg1prim1 Juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis 15.05.2026 vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. §17 lg2 Arendaja esitab programmi otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks §18 lg1 22.05.2026 otsustaja kontrollib programmi nõuetele vastavust §18 lg2 21.06.2026 otsustaja tunnistab programmi nõuetele vastavaks §18 lg3 22.06.2026 3. märts 2026 73 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm TEGEVUS TÄHTAEG KMH aruande koostamine 20.09.2026 Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise korraldamiseks ja asjaomastelt 27.09.2026 asutustelt seisukoha küsimiseks §21 lg1 ja §16 lg1prim1 Otsustaja kontrollib neljateistkümne päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele. Kui keskkonnamõju hindamise programm ei 11.10.2026 vasta neile nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. §21 lg1 ja 2 ning §16 lg1prim2 Ekspert täiendab aruande 25.10.2026 Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates vähemalt §21 lg1 ja §16 lg2 Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt 08.11.2026 või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates §21 lg1 ja §16 lg3 Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise aruande kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul. Dokumentide läbivaatamisel annavad 08.12.2026 otsustaja ja asjaomane asutus hinnangu aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma koosseisu piisavust. §21 lg1 ja3 ning §16 lg4prim1 (lg1) 3. märts 2026 74 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm TEGEVUS TÄHTAEG Keskkonnamõju hindamise aruande avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas aruande kohta otsustaja ning asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute 09.12.2026 ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. §16 lg5prim1 Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha keskkonnamõju 30.12.2026 hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti. §21 lg1 ja 4 ning §17 lg1prim1 Juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes 13.01.2027 vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. §17 lg2 Arendaja esitab kuue kuu jooksul pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu aruande otsustajale 20.01.2027 nõuetele vastavuse kontrollimiseks. §22 lg1 Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamisest arvates: §22 lg5 1) aruande vastavust keskkonnamõju hindamise programmile; 19.02.2027 2) aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele; 3) aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks; 4) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. 3. märts 2026 75 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm TEGEVUS TÄHTAEG Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse, kus esitatakse muu hulgas keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldused kavandatava 20.02.2027 tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. 3. märts 2026 76 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 10 ANDMED ARENDAJA KOHTA, PROGRAMMI KOOSTANUD JUHTEKSPERDI NIMI NING KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU EKSPERDIRÜHMA KOOSSEIS, NIMETADES, MILLISEID VALDKONDI JA MILLIST MÕJU HAKKAB IGA EKSPERDIRÜHMA LIIGE HINDAMA; Arendaja - VKG KAEVANDUSED OÜ. Kontaktisik Merilin Keerme, 56823173, [email protected]. Otsustaja – Keskkonnaamet, Kersti Ritsberg, 53025823, [email protected] KMH juhtekspert - Karl Kupits, 5093437, [email protected]. KMH aruande koostamise ekspertrühm: VALDKOND NIMI KIRJELDUS juhtekspert Karl Kupits Litsents KMH0105 Koostab KMH vastavalt KeHJS nõuetele. Juhteksperdi abi Ethel Simmul olemasoleva olukorra kirjeldus, seireandmed Hüdrogeoloog Margus Voolma Kantud hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas Maapinna korrastamisprojekti Mäetehnikainsener tase 7 vajumid meeskonna koosseisus Natura ja Artto Pello MSc ökoloogias, taimestiku ja linnustiku looduskaitse inventuuri kogemus Vooluveekogude Kristjan Piirimäe Varasem vooluveekogude üleujutuste üleujutused mudeldamise kogemus 3. märts 2026 77 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm 11 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ASUTUS KAASAMISE PÕHJENDUS Asjaomased asutused KeHJS § 23 Keskkonnaamet Otsustaja, keskkonnaloa andja. Keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide peamine rakendusasutus. Korrastamistingimuste väljastaja. Kiimaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine Alutaguse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Lüganuse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Riigimetsa Majandamise Keskus Mäeeraldisel asuva riigimetsa majandamine. Maa- ja Ruumiamet Riigimaa haldamine, maaparanduse ja maakasutuse järelevalve Terviseamet Elanike tervisekaitse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet pidav asutus (nt lõhkamised). ASUTUS KAASAMISE PÕHJENDUS Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3 Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk on 3. märts 2026 78 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse järgmistes valdkondades: • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika ja -õigus; • olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised keskkonnaotsused; • keskkonnakaitselise tegevuse rahastamine. Kavandatava tegevuse ala ja vahetu Isikud, kelle keskkonnakasutust ja naabruse maaomanikud keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus mõjutada 3. märts 2026 79 Nimekirja alusel 05.03.2026 nr 6-3/26/4309 Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisest teavitamine ja seisukoha küsimine Anname teile teada, et avalikustamisel Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste on keskkonnamõju hindamise (KMH) programm, mille kohta palume teil esitada oma seisukoht. KMH programmiga on võimalik tutvuda ajavahemikul 08.03 – 29.03.2026 Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee (avalehel valida „KMH avalik väljapanek“). Seoses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muudatustega toimub KMH programmi avalikustamisega samaaegselt ka asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine. Seega palume teil esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning hinnata eksperdirühma koosseisulist piisavust, esitades oma seisukoht hiljemalt 29.03.2026. Juhime tähelepanu, et KeHJS-s tehtud muudatused ei võimalda enam pikendada seisukoha esitamise tähtaega. Kui eelpool nimetatud tähtajaks ei ole asjaomane asutus oma seisukohta esitanud, siis jätkub KMH programmi menetlus ilma konkreetse asutuse seisukohata. KMH programmi avalik arutelu toimub 30.03.2026 kell 17.00 Kiikla Rahvamajas, (Vikerkaare tee 7, Kiikla küla, Ida-Virumaa, Eesti, 41302) ja veebikeskkonnas Microsoft Teams (millega saab liituda kasutades veebilinki https://msteams.link/HCMJ). Protokolli koostamise eesmärgil palume veebikoosolekuga liitudes kasutada oma täisnime. KMH osapooled ja nende kontaktandmed: - Otsustaja on Keskkonnaamet1 ; kontaktisikud Kersti Ritsberg (küsimused maapõue teemadel), e-post [email protected], tel 5302 5823 ja Anna-Maria Tael (küsimused KMH teemadel), e-post [email protected], tel 5351 3920. 1 registrikood 70008658; aadress Pärnu maakond Pärnu linn Roheline 64, 80010 Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 - Arendaja on Osaühing VKG Kaevandused2 ; kontaktisik Merilin Keerme, tel 5682 3173, e-post [email protected]. - Keskkonnamõju hindaja on Maves OÜ 3 , juhtekspert on Karl Kupits, tel 509 3437, e-post [email protected]. Taustainfo: Osaühing VKG Kaevandused küsis Keskkonnaametilt (04.06.2024 kirjaga nr KA.01-06/117 ja 18.12.2024 kirjaga nr KA.01-06/117-1) korrastamistingimusi Sompa, Viru II ja Ojamaa mäeeraldistele, eesmärgiga need korrastada ja sulgeda. Kavandatav tegevuse eesmärk on Ojamaa, Viru II ja Sompa kaevanduste kaevandatud maade korrastamine. Ettevõte on põlevkivi kaevandanud maavara kaevandamise lubade KMIN-55, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Eelnimetatud mäeeraldised paiknevad Eesti põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla territooriumil. Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. KMH programm. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju keskkonnale, tuuakse välja selle olulisus ning võimalikud leevendusmeetmed negatiivse mõju vähendamiseks või vältimiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert ja eksperdirühm koos arendajaga. KMH protsess koosneb mitmest etapist. Esmalt koostatakse KMH programm ning hiljem KMH aruanne. Programm on KMH lähteülesanne, milles pannakse paika raamistik ja ulatus, mis osas 2 registrikood 10854884, aadress Järveküla tee 14/1, Järve linnaosa, Kohtla -Järve linn, Ida-Viru maakond 3 registrikood 10097377; aadress Marja tn 4d Kristiine linnaosa, Tallinn Harju maakond 10617 2 (3) KMH korraldatakse, milliseid mõjusid hakatakse hindama, samuti lisauuringute vajadus, eksperdirühma koosseis jne. KMH programmi käigus ei hinnata mõjusid, vaid see on aluseks KMH aruande koostamisele. KMH tulemused võtab kokku KMH aruanne. KMH protsess on avalik ja kõigil on võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi ning KMH aruande kohta ning saada nendele vastused. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkuste alusel täiendatakse KMH programmi ning aruannet. Lisateavet KMH protsessi kohta leiab siit. Käimasolev etapp Palun esita oma ettepanekud Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm (asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1) Anna-Maria Tael 5351 3920 [email protected] 3 (3)