Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu esitamine

Riigikantselei Meie 18.01.2024 nr 1.1-10.1/7199-2 [email protected] Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu esitamine Austatud riigisekretär Esitasime 2023. a 29. veebruaril mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu. Esitame selle mõningate täiendustega nüüd uuesti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) 3 lisa. Maret Mets 58851422 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 17.01.2024 Mootorsõidukimaksu seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolevas seaduses sätestatakse mootorsõidukimaks, millega maksustatakse mootorsõiduk lähtuvalt selle omadustest. § 2. Mootorsõiduk (1) Mootorsõiduk käesoleva seaduse tähenduses on liiklusregistris registreeritud: 1) mootorratas (edaspidi L3e-, L4e- ja L5e-kategooria mootorsõiduk); 2) neljarattaline mopeed (edaspidi L6e-kategooria mootorsõiduk); 3) neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass sõitjateveoks ettenähtud sõiduki puhul on kuni 450 kg ja veoseveoks ettenähtud sõiduki puhul kuni 600 kg ning mis ei ole mopeed, traktor ega liikurmasin (edaspidi L7e-kategooria mootorsõiduk); 4) ratasmaastikusõiduk (edaspidi MS2-kategooria mootorsõiduk); 5) ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis ja mille juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1–150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1–000 mm; pööratava sõiduasendiga traktorite puhul on juhile lähim telg see, millele on paigaldatud suurima läbimõõduga rehvid, välja arvatud eriotstarbeline ratastraktor (edaspidi T1b-kategooria mootorsõiduk); 6) ratastraktor, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kg, välja arvatud eriotstarbeline ratastraktor (edaspidi T3-kategooria mootorsõiduk); 7) ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis, välja arvatud eriotstarbeline ratastraktor (edaspidi T5-kategooria mootorsõiduk); 8) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk); 9) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk). (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 6, 8 ja 9 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad. § 3. Maksu objekt Mootorsõidukimaksu objekt on: 1) liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk; 2) liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk. § 4. Maksu laekumine Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse. 2. peatükk Mootorsõidukimaksu tasumise kord § 5. Maksumaksja 1  EELNÕU 17.01.2024 Mootorsõidukimaksu maksab: 1) mootorsõiduki omanik või 2) liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja. § 6. Maksukohustus (1) Mootorsõidukimaksu kohustus on isikul, kes: 1) on maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik või vastutav kasutaja või 2) on kantud maksustamisperioodi kestel mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordsel registreerimisel mootorsõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajal on liiklusregistri andmetel sõidukil vastutav kasutaja, siis on maksukohustus temal. § 7. Maksustamisperiood ja maksu tasumine (1) Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on üks kalendriaasta. (2) Kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt maksustamisperioodi kestel, arvutatakse mootorsõidukimaks käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud korras. (3) Mootorsõidukimaksust tasutakse 50 protsenti 15. juuniks ja 50 protsenti 15. detsembriks. § 8. Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki kohta mootorsõidukimaksu arvutamine (1) Maksustamisperioodi kestel kuni 30. septembrini liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduki eest tasutakse mootorsõidukimaks 15. detsembriks. (2) Maksustamisperioodi kestel pärast 30. septembrit liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduki eest tasutakse mootorsõidukimaks järgneva aasta 15. juuniks. (3) Mootorsõidukimaks arvutatakse proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud jooksva maksustamisperioodi lõpuni, arvates registreerimisele järgnevast päevast. § 9. Maksu tasumise kord (1) Maksu- ja Tolliamet väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril. (2) Maksustamisperioodi kestel liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduki eest oleva maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist. § 10. Maksu tagastamine Mootorsõiduki võõrandamise või kasutusõiguse ülemineku korral maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu ei tagastata ja maksusummat ei vähendata. 2  EELNÕU 17.01.2024 3. peatükk Mootorsõidukimaksu määrad § 11. L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-kategooria mootorsõidukite maksumäärad (1) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000-kilogrammise tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni 1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni kümme aastat, mootorsõidukimaks on: 1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 51–125 cm3; 2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 cm3; 3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 cm3; 4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 cm3; 5) 90 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 cm3. (2) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000-kilogrammise tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni 1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne aasta, kuid mitte rohkem kui 20 aastat, mootorsõidukimaks on: 1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 cm3; 2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 cm3; 3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 cm3; 4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 cm3. § 12. M1-kategooria mootorsõidukite maksumäärad (1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole liiklusseaduse § 2 punkti 881 tähenduses täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud süsinikdioksiidi (edaspidi CO2) eriheite kohta, mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta; 2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga; 3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot või välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, selliselt, et mootorsõiduki 2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes uue Euroopa sõidutsükli järgi (edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) massiosa; 3  EELNÕU 17.01.2024 3) CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, arvestades lõikes 5 sätestatut: 1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga; 2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga; 3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse: 1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta; 2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 52 CO2 grammi kilomeetri kohta; 3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 39 CO2 grammi kilomeetri kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) massiosa; 3) CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) massiosa. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta; 2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot. (9) M1-kategooria kategooria mootorsõiduk, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu“ ja mille pikkus on rohkem kui 5100 millimeetrit, maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga, rakendamata mootorsõiduki vanusest sõltuvat mootorsõidukimaksu määra kordajat. § 13. N1-kategooria mootorsõidukite maksumäärad (1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 4  EELNÕU 17.01.2024 1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta; 2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut: 1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga; 2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga; 3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22,4 CO2 grammi kilomeetri kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 19,9 CO2 grammi kilomeetri kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, mootorsõidukimaksu määr on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, mootorsõidukimaksu määr on 30 eurot mootorsõiduki kohta. (10) N1-kategooria mootorsõiduk, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, maksustatakse M1-kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga, rakendades füüsiliste isikute puhul ka mootorsõiduki vanusest sõltuvat kordajat. § 14. Mootorsõiduki vanusest sõltuv kordaja 5  EELNÕU 17.01.2024 (1) M1-kategooria mootorsõiduki maksumäär korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga järgmistel juhtudel: 1) mootorsõiduki omanik on füüsiline isik või 2) mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses on füüsiline isik. (2) M1-kategooria mootorsõiduki vanusest sõltuv mootorsõidukimaksu määra kordaja on: 1) 0,92, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat; 2) 0,84, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat; 3) 0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat; 4) 0,67, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat; 5) 0,59, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat; 6) 0,51, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat; 7) 0,43, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat; 8) 0,35, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat; 9) 0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat; 10) 0,18, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat; 11) 0,1, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat; 12) 0, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat. (3) Mootorsõidukimaksu määra kordajat rakendatakse mootorsõidukimaksu summale, millest on lahutatud baasosa. § 15. Mootorsõidukimaksu vabastus Mootorsõidukimaksuga ei maksustata: 1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritud mootorsõidukit; 2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvaid mootorsõidukeid; 3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. 4. peatükk Mootorsõidukimaksu register 6  EELNÕU 17.01.2024 § 16. Mootorsõidukimaksu register (1) Mootorsõidukimaksu register on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. (2) Mootorsõidukimaksu registri eesmärk on mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. (3) Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed käesoleva seaduse §-des 11–15 sätestatud maksumäärade ja vabastuste arvestamiseks, sealhulgas: 1) mootorsõiduki omaniku või kasutaja üldandmed; 2) andmed mootorsõiduki tuvastamiseks; 3) mootorsõiduki tehnilised andmed. 5. peatükk Rakendussätted 1. jagu Järelhindamine § 17. Järelhindamine Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aastal mootorsõidukimaksu ja liiklusseaduse 122. peatükis sätestatud registreerimistasu rakendamise eesmärgi saavutamist, kaasnenud mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust. 2. jagu Seaduste muutmine § 18. Kohalike maksude seaduse muutmine Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 7 ja § 12 tunnistatakse kehtetuks. § 19. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teekasutustasu“ sõnadega „ning registreerimistasu“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 881 järgmises sõnastuses: „881) täiselektriline mootorsõiduk on mootorsõiduk, mille veomootoriks on elektrimootor ning millel puudub sisepõlemismootor;“; 3) paragrahvi 37 lõikest 2 jäetakse välja sõna „veoajamiga“; 4) paragrahvi 173 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja registerpantide“ tekstiosaga „, registerpantide ja mootorsõiduki registreerimistasu tasumise“; 7  EELNÕU 17.01.2024 5) seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses: „122. peatükk REGISTREERIMISTASU § 19013. Registreerimistasu Registreerimistasu tasutakse käesoleva seaduse § 19014 lõikes 1 nimetatud kategooriasse kuuluva mootorsõiduki eest. § 19014. Registreerimistasu objekt (1) Registreerimistasu objekt on järgmistesse kategooriatesse kuuluv mootorsõiduk: 1) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk); 2) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad. § 19015. Registreerimistasu tasumise kohustus (1) Registreerimistasu tasub isik, kes teeb registrikande toimingu. (2) Registreerimistasu tasumise kohustus tekib sõiduki esmakordsel liiklusregistris registreerimisel. (3) Tasumisele kuuluva registreerimistasu summa määrab Transpordiamet pärast liiklusseaduse § 76 lõikes 9 sätestatud sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamist. § 19016. Registreerimistasu tasumise aeg Registreerimistasu tasutakse enne sõiduki esmakordset Eesti liiklusregistris registreerimist. § 19017. Registreerimistasu haldur Registreerimistasu haldur on Transpordiamet. § 19018. Registreerimistasu laekumine Registreerimistasu laekub riigieelarvesse. § 19019. M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad (1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta; 8  EELNÕU 17.01.2024 2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 60 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 80 euroga; 3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200- kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes uue Euroopa sõidutsükli järgi (edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) massiosa; 3) CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, arvestades lõikes 4 sätestatut: 1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga; 2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga; 3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse: 1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta; 2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 52 CO2 grammi kilomeetri kohta; 3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 39 CO2 grammi kilomeetri kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) massiosa; 3) CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) massiosa; 3) CO2 eriheite osa, mis on 46 CO2 grammi kilomeetri kohta. 9  EELNÕU 17.01.2024 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta; 2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot. (9) M1-kategooria kategooria mootorsõiduki, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu“ ja mille pikkus on rohkem kui 5100 millimeetrit, registreerimistasu arvutatakse N1- kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel, rakendamata mootorsõiduki vanusest sõltuvat registreerimistasu määra kordajat. § 19020. N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad (1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) baasosa 500 eurot mootorsõiduki kohta; 2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, arvestades lõigetes 4–5 sätestatut: 1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga; 2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga; 3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22,4 CO2 grammi kilomeetri kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 19,9 CO2 grammi kilomeetri kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta. 10  EELNÕU 17.01.2024 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa; 2) CO2 eriheite osa, mis on 69 CO2 grammi kilomeetri kohta. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr on 300 eurot mootorsõiduki kohta. (10) N1-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, registreerimistasu tasutakse lähtuvalt M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määrast, rakendades füüsiliste isikute puhul ka mootorsõiduki vanusest sõltuvat registreerimistasu kordajat. § 19021. Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja (1) M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga järgmistel juhtudel: 1) mootorsõiduki omanik on füüsiline isik; 2) mootorsõiduki vastutav kasutaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik. (2) M1-kategooria mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja on: 1) 0,95, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 1 aasta; 2) 0,89, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 2 aastat; 3) 0,84, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 3 aastat; 4) 0,79, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 4 aastat; 5) 0,73, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat; 6) 0,68, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat; 7) 0,63, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimis kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat; 8) 0,57, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat; 9) 0,52, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat; 10) 0,47, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat; 11) 0,41, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat; 12) 0,36, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat; 11  EELNÕU 17.01.2024 13) 0,31, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat; 14) 0,25, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat; 15) 0,20, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat. (3) Registreerimistasu kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on lahutatud baasosa. (4) Registreerimistasu kordaja rakendamisel saadav summa ümardatakse sendi täpsusega. § 19022. Registreerimistasu tasumise vabastus Registreerimistasu ei tasuta: 1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritavalt mootorsõidukilt; 2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvatelt mootorsõidukitelt; 3) mootorsõidukilt, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. § 19023. Registreerimistasu andmete hoidmine Andmeid registreerimistasu arvutamise ja tasumise kohta hoitakse liiklusregistris.“; 6) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust ka käesoleva seaduse 122.. peatükis sätestatud registreerimistasu üle.“; § 20. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) mootorsõidukimaks.“; 2) paragrahvi 29 punkti 23 täiendatakse pärast sõna „maamaksuteadete“ sõnadega „ja mootorsõidukimaksuteadete“; 3) paragrahvi 105 lõike 6 punktid 61–65 loetakse punktideks 62–66 ja lõiget täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) mootorsõidukimaks;“. § 21. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 14272 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 12  EELNÕU 17.01.2024 „(1) Sõiduki, välja arvatud mopeed, kuni 3500-kilogrammine täismassiga haagis ja liiklusseaduse §-s 19014 nimetatud sõiduk, registreerimise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot.“. 2. jagu Seaduse jõustumine § 22. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 13  Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mida makstakse iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Teiseks kehtestatakse käesoleva eelnõuga liiklusseaduses mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark. Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Euroopa õigus seab Eestile kohustusliku sihttaseme vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet aastaks 2030 24% võrreldes 2005. a tasemega (varasem sihttase oli 13%). Need asjaolud on meile tinginud olukorra, kus saastamise ehk liigsele süsihappegaasi emissioonile tuleb hakata pöörama senisest rohkem tähelepanu. Maksu kohaldamine on väga tõhus tarbija käitumist mõjutav meede ja käesoleva eelnõuga planeeritav Eesti mootorsõidukimaks modelleeritakse vastavalt sellele. Meetmete võtmine tähendab vajadust senise mõtteviisi oluliseks muutuseks. Täna on transpordisektori CO2 eriheide senise transpordikorralduse tulemusel pidevas tõusus, saavutada tuleb aga selle tõusu peatumine ja langus. Transpordisektori heite vähendamise oleksime pidanud tagama hiljemalt aastast 2021, kui hakkasid kehtima eeltoodud nõuded. Ennekõike on maks suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemise suunas. Mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole vanade sõidukite liiklusest kõrvaldamine, vaid nende lõpuni tarbimine. Küll on mootorsõidukimaks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohase utiliseerimise innustamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Maret Mets ([email protected]) ja Lauri Lelumees ([email protected]) ning fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Madis Aben ([email protected]) ja Risto Kaarna ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]), keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu väljatöötamine tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2023–20271, mille kohaselt planeeritakse Eestis kehtestada automaks. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse ka kohalike maksude seadust ja maksukorralduse seadust. 1 https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 1 Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine. Mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on kehtestada Eestis keskkonna ja inimeste tervise seisundi parandamisele suunatud seadus, mis tagaks ka suurema maksutulu kogumise. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm). Seetõttu on maksustamise aluste väljatöötamisel seatud eesmärgiks kasutada sõidukite neid omadusi, mis väljendavad nende mõju keskkonnale – CO2 eriheide ja mass. Mootorsõiduki mootorsõidukimaks ja registreerimistasu on suunatud Eesti sihile vähendada transpordivaldkonnas juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja heitkoguseid, panustades seeläbi nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamisse. Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige vanem2 ja uute autode osas saastavam3. Samas ei ole eesmärgiks vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale ja majandusele on tervikuna kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea lõpuni. Lisaks eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks. Mootorsõidukimaks on oma iseloomult omandi- mitte tarbimismaks. Mootorsõidukimaksu maksavad kõik isikud, kes liiklusregistri andmete kohaselt on mootorsõiduki (vastavalt maksuobjektide määratlusele) omanikud või vastutavad kasutajad. Lisaks sätestatakse ka sõiduki esmakordsel liiklusregistrisse kandmisel makstav komponent ehk mootorsõiduki registreerimistasu. Sarnaselt kõikide maksudega on sõidukite maksustamisel lisaks vähem saastavamate mootorsõidukite kasutamisele suunamisele ka maksutulu kogumise eesmärk riigi erinevate kulutuste finantseerimiseks. Keskkonna- ja fiskaalsest ootusest on täpsem ülevaade vastavalt käesoleva eelnõu seletuskirja alapunktides 6.2 ja 7.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamise eel püstitati järgmised põhimõtted, millele mootorsõidukimaks vastama peaks:  maksevõimet arvestav – maksustamise oluline põhimõte on maksevõime ehk maksukoormuse jaotus peab olema õiglane; ka mootorsõidukimaks ei tohi olla liialt regressiivne, nii et odavama (vanema) sõiduki omanikud maksaksid oma sissetuleku suhtes oluliselt rohkem maksu kui kallima sõiduki omanikud;  automatiseeritud – maksuarvutus tugineb liiklusregistri andmetele ning MTA ja TRAMi maksude kogumise platvormile;  mitte manipuleeritav – ei sõltu omaniku staatusest või elu- ega asukohast;  lihtne – nii väheste erisustega kui võimalik ning arusaadava valemi alusel arvutatav maksukohustus;  laia baasiga – maksustame kõiki sõidukeid, ka elektrimootoriga;  väikese halduskoormusega – maks on tasutav teiste kohustuste täitmise käigus; 2 https://www.acea.auto/files/ACEA-report-vehicles-in-use-europe-2023.pdf 3 https://climate-energy.eea.europa.eu/topics/transport/emissions-from-cars/data 2   raskesti kõrvalehoitav – näiteks kontrollitakse selle õigeks tähtpäevaks tasumist tavapäraste sõidukikontrollide käigus;  avalik – maksukohustusega sõiduki mootorsõidukimaksu suurus on liiklusregistris mootorsõiduki andmete juures näha;  saastet4 vähendav – mootorsõidukimaks disain mõjutab sõidukeid vähem omama;  autostumist vähendav – mootorsõiduki maks mõjutab Eestis kasutusel olevate sõidukite hulka ja pidurdab nende koguarvu kasvutrendi;  registrit korrastav – väldib sõiduki registreerimist vales kategoorias maksu vähendamise eesmärgil, motiveerib sõidukit mitte romuna vedelema jätma, s.t sõiduki maksukohustus peatub alles selle lõplikul liiklusregistrist kustutamisel e sõiduki mahakandmisel. Kliima- ja energiaeesmärkidesse panustamine Mootorsõidukimaks keskkonnamaksuna töötati välja meetmeks mitmete oluliste kliimaalaste eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks. Oluline on märkida, et kliimapoliitika eesmärke saavutatakse läbi paljude tegevuste, milles transpordisektori CO2 heite vähendamine ja keskkonnahoiu suurendamine on ainult üks komponentidest. Riigikogus 2023. a 8. veebruaril vastu võetud „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“5 on seatud põhimõtteline üleriigiline eesmärk: „Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.“ Strateegias „Eesti 2035“6, mille üldosa võttis Riigikogu vastu7 2021. a 12. mail, on samuti määratletud kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärk. Riigikogus 2017. aasta 20. oktoobril heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“8 on seatud üheks eesmärgiks: „Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine energiasektoris moodustab aastaks 2030 vähemalt 70% (võrreldes 1990. aastaga)“. Praegu on koostamisel energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis muuhulgas arvestab mainitud kliimapoliitika põhialuste ja Eesti 2035 eesmärke. Energiamajanduse korralduse seaduse9 §-s 321 on määratletud riiklik taastuvenergia eesmärk, sh siht 2030. aastaks vähendada oluliselt maanteetranspordis fossiilenergia kasutust: „Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab /2030. aastaks/ vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast. Seega on Eesti võtnud sihiks vähendada transpordivaldkonnas sh maanteetranspordis juba lähiaastail oluliselt fossiilenergiakasutust, suurendada taastuvenergia kasutust ning vähendada heidet ja kasvuhoonegaaside ning muude õhusaasteainete heitkoguseid, panustades seeläbi nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avaldatava negatiivse mõju vähendamisse. 4 Sõiduki tootmisel tekkiva keskkonnakoormusega tegelevad need riigid, kus autosid toodetakse läbi selle, et maksustavad ressursse ja reostust jms. Automaksu disainis võib-olla ei peakski sellega arvestama ja tuleks võtta eelduseks, et tootmise ja käitlemise etapi keskkonna- koormusega tegelevad muud maksud ja regulatsioonid. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/310022023003. 6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/315052021012 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/324102017001. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023076. 3 „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“10 on märgitud, et viimastel aastatel on läbisõit maanteedel kasvanud 4%, suurenedes perioodil 2014–2017 14%. See tähendab, et transpordi arengukavaga 2014–2020 perioodi lõpuks prognoositud kasv on praeguseks ületatud ehk ei ole tehtud piisavalt edusamme nn autostumise pidurdamiseks. Mootorsõidukimaksu eesmärk on autostumise kasvu pidurdamine, mida saavutatakse läbi inimeste ostukäitumise mõjutamise. Samuti on mootorsõidukimaksul oluline roll rahvusvahelisel tasandil kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustamisel. 2021. aastal kokku lepitud ning jõustunud nn EL kliimamääruses11 on seatud siht muuta EL 2050. aastaks esimesena maailmas kliimaneutraalseks. Selle sihi suunas liikumiseks esitas Euroopa Komisjon 2021. aastal mahuka kliima- ja energialase paketi „Eesmärk 55“12 ehk nn kliimapaketi, mille läbirääkimiste tulemusel on nüüdseks kokku lepitud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise vahetasemena siht vähendada EL üleselt CO2 netoheidet aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990 vähemalt 55% võrra. Ambitsioonika paketi raames antakse palju erinevaid õigusakte. Auto- ja/või maanteetranspordi valdkonnaga seostuvad nende hulgas 2023. aasta kevadeks kokku lepitud EL õigusaktidest enim järgmised algatused: 1. nn jõupingutuste jagamise määruse muudatus13 (vt p 4.3) – kiideti heaks 2023. aasta märtsis; 2. EL heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatus,14 mis alates 2027. aastast käivitab maanteetranspordile EL ülese uue HKS-i; 3. nn sõidukite CO2 standardite määrus,15 millega karmistatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 heite norme; 4. alternatiivkütuste taristu määrus16 – 2023. aasta märtsi lõpus jõuti EL nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppele selle lõppversioonis, selle kohaselt võetakse lähiaastatel kogu Euroopas kasutusele rohkem laadimisjaamu ja alternatiivkütuste tanklaid, vähendamaks transpordi negatiivset kliima- ja keskkonnamõju; 5. taastuvenergia direktiivi muudatus17 – 2023. aasta märtsi lõpus jõuti EL nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppele selle lõppversioonis, selle kohaselt riikidele seati mh siduv eesmärk vähendada taastuvenergia kasutamise abil kasvuhoonegaaside heitemahukust transpordisektoris 2030. aastaks 14,5% võrra; 6. energiamaksustamise direktiivi muudatus – 2023. a oktoobri seisuga selle eelnõu läbirääkimised jätkuvad. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat avaldas 24. mail 2023. a Euroopa poolaasta kevadpaketis liikmesriikide kohta riigiaruanded ja riigipõhised soovitused. Komisjon leiab Eesti riigiaruandes,18 et jätkusuutliku liikuvuse arengu tagamiseks ei ole meil võetud piisavalt kohaseid meetmeid, nagu näiteks multimodaalse transpordivõrgustiku kiirema kasutuselevõtu toetamine. Stiimulite puudumise tõttu on aeglustumas ka erasektori autopargi 10 https://valitsus.ee/media/4253/download. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1119. 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0550&qid=1627632350370. 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32023R0857. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023L0959. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023R0851&qid=1686822937209. 16 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/03/28/alternative-fuel-infrastructure-provisional-agreement-for-more- recharging-and-refuelling-stations-across-europe. 17 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/03/30/council-and-parliament-reach-provisional-deal-on-renewable- energy-directive/. 18 https://economy-finance.ec.europa.eu/document/download/952b166f-4973-48a7-a68e- d78ae6903218_en?filename=ET_SWD_2023_606_en.pdf. 4 keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muutumine. Uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite registreerimine püsib madalal tasemel, kuigi olemasolevate elektriautode jaoks peaks olemasolev laadimisvõrgustik piisav olema. Selle kõrval on elektriautode osakaal liikluses aga väga väike. Veel märgib Euroopa Komisjon Eesti riigiaruandes, et transpordisektori keskkonnamaksud on Eestis ühed EL madalaimad (0,04% SKP-st, EL keskmine 0,42%19) koos asjaoluga, et oleme üks väheseid ilma sõiduki aastamaksuta liikmesriike. Märgitakse, et Eesti taaste- ja vastupidavuskava küll sisaldab investeeringuid säästlikku transporti, aga muudatusi toov nihe on veel toimumata. Riiklik transpordi ja liikuvuse kava koos eesmärgiga „Eesti 2035“ on suunatud kasvuhoonegaaside vähendamisele transpordisektoris 2018. aastaga võrreldes 30% ja liikuvuse tõstmisele ühistranspordi, jalgrataste ja kõndimise suhtes 2019. aasta 39%-lt 55%-le aastaks 2035. Seoses transpordiga soovitatakse kokkuvõtteks, et Eesti peaks 2023. ja 2024. aastal vähendama oma sõltuvust fossiilsetest kütustest ja kiirendama taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Samuti peaks Eesti läbi maksustamise ergutama autopargi muutumist null- või madala emissiooniga sõidukite osakaalu tõusu suunas. Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) korraldab tavaliselt kord aastas liikmesriikidesse ametliku visiidi, mis on seotud IMF-i vahendite kasutamise taotluse, IMF-i järelevalve all olevaid programme käsitlevate arutelude või muu majandusseirega. IMF-i esindajad tegid 2023. a Eesti visiidi järgselt järelduse,20 et Eestis tuleks võimalikult kiiresti kehtestada automaks. Soovituse ajendiks on eelarvepuudujäägi vähendamine, kuid nad rõhutavad, et säilitada tuleks toetus haavatavatele ühiskonnagruppidele. Ettepaneku automaksu kehtestamiseks sihiga ergutada selle meetme kaudu transpordisektori üleminekut taastuvenergia kasutusele jt energiasektori eesmärkidesse panustamist tegi seoses energiavaldkonna eesmärkide suunas liikumisega oma visiidil Eestisse 2023. aasta juunis Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ametlik missioon, mis valmistab ette korralist Eesti energia- ja kliimapoliitika süvaanalüüsi ja selle tulemusel tehtavaid soovitusi. „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning määrust (EL) 2018/1999“ (edaspidi jõupingutuste jagamise määrus) jõustus 2023. aasta mais. Uue jõupingutuste jagamise määrusega seatakse EL-i tasandi eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes 40% määrusega hõlmatud sektorites (seni kehtinud 30% asemel). Kuigi EL-i HKS-i käsitleva muudetud direktiivi kohaselt hakatakse heitkogustega kauplemist kohaldama ka rahvusvahelise meretranspordi, hoonete, maanteetranspordi ja täiendavate tööstussektorite suhtes, säilitatakse jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisala (maanteetransport, riigisisene meretransport, hooned, põllumajandus, jäätmed ja väiketööstus). 19 Eurostat. Key figures in on European transport. 2022 edition. Lk 47: https://ec.europa.eu/eurostat/documents/15216629/15589759/KS- 07-22-523-EN-N.pdf/3ef323b2-703a-9905-f24d-91db92a2931c?version=3.0&t=1673612473356. 20 https://www.eestipank.ee/press/eesti-vabariik-imfi-delegatsiooni-artikkel-iv-alusel-2023-aastal-tehtud-visiidi-kokkuvottev-avaldus- 23052023. 5 Muudetud määrusega määratakse igale liikmesriigile varasemast suurem riiklik eesmärk ja kohandatakse viisi, kuidas liikmesriigid saavad oma eesmärkide saavutamiseks kasutada olemasolevaid paindlikkusmeetmeid. Täiendavalt:  Kogu Eesti CO2 heide 2021. a seisuga oli 15,5 Mt.21  15,5 Mt CO2-st on 44% kaetud EL-i heitkogustega kauplemise süsteemiga ja ülejäänud heitkogus jagunes jõupingutuste jagamise määruse (37%) ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse e LULUCF (19%) vahel.  Jõupingutuste jagamise määruse 37% e ca 6 Mt-st moodustas transpordisektori CO2 heide 2,35 Mt ja maanteetransport sellest omakorda 2,28 Mt. Lisaks kuulub määruse alla väikese- mahuline energeetika (sh hoonete küte ja jahutus), EL HKS-st välja jäänud tööstuslikud protsessid, põllumajandus, jäätmemajandus ja F-gaasid.  Jõupingutuste jagamise määruse muudatus seab Eestile kohustusliku sihttaseme vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 24% võrreldes 2005. a tasemega (varasem sihttase oli 13%).  Viimase EKUK prognoosi järgi22 jääb Eestil eesmärgi täitmisest puudu ~3 Mt kumulatiivselt aastaks 2030 – võimalus panustada sellesse sihti teistelt EL riikidelt heite vähendamise ühikuid ostes sõltub riikide müügivõimalustest ja ostusoovidest, selle maksumus võib olla suurusjärgus mõnisada miljonit eurot. Prognoos sisaldab ka otsustamata meetmeid arengukavadest. Tegelik pilt on ilmselt kehvem. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Mootorsõidukimaks on riiklik maks ning riikliku maksu kehtestamisel peab Riigikogu seaduses sätestama kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib seaduse vahetu toimena maksukohustus. Maksukorralduse seaduse § 4 lõike 3 kohaselt sätestatakse maksuseaduses maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu korral ka maksustamisperiood, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud maksusoodustused. Maksu põhitunnuseks on fiskaalne eesmärk (riigi tegevuseks vajalike tulude saamine), kuid maksul võib olla ka regulatiivseid eesmärke. Mootorsõidukimaks ja registreerimistasu on suunatud Eesti sihile vähendada transpordivaldkonnas juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja heitkoguseid, panustades seeläbi nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamisse. Igaühel on õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale. Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis antakse üldsätted, sealhulgas sätestatakse mootorsõidukimaksu olemus ja nimetatakse maksuga hõlmatud kategooriad. Teises peatükis kirjeldatakse maksu korda. Kolmandas peatükis sätestatakse maksumäärad. L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, MS2-kategooria ning T1b-, T3- ja T5-kategooria mootorsõidukid maksustatakse üksnes mootorsõidukimaksuga nende mootori mahu põhjal. 21 https://infogram.com/1pe2qekzn7vqp6hm6yeryk5qprtlzdp0eqp?live. 22 https://infogram.com/1pe2qekzn7vqp6hm6yeryk5qprtlzdp0eqp?live. 6 Mootorsõidukimaks M1 ja M1G kategooria mootorsõidukile kehtestatakse kolme komponendi summana, milleks on baasosa, süsinikdioksiidi heite osa ja massiosa. Heite osa arvestamisel võetakse aluseks WLTP meetodiga arvutatud näit, kuid üksnes NEDC näiduga sõidukite puhul kasutatakse vastavat kordajat. M1 ja M1G elektriautode puhul leitakse maksumäär baasosa ja raskemate elektriautode puhul ka massiosa liitmisel. Mootorsõidukimaks N1 ja N1G kategooria mootorsõidukile kehtestatakse kahe komponendi summana, milleks on baasosa ja süsinikdioksiidi heite osa. Arvestatakse WLTP meetodiga arvutatud näitu ja NEDC näidu puhul kordajat. Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa. Registreerimistasu M1 ja M1G kategooria mootorsõidukile on analoogselt mootorsõidukimaksuga samuti kehtestatud kolme komponendi summana, kuid süsinikdioksiidi heite osa maksustatakse progresseeruvamalt. Arvestatakse WLTP meetodiga arvutatud näitu ja NEDC näidu puhul kordajat. Elektriautode puhul rakendub baasosa ja raskemate mudelite puhul ka massiosa. N1 ja N1G kategooria mootorsõidukite registreerimistasu koosneb baasosast ja süsinikdioksiidi heite osast. Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa. Neljandas peatükis sätestatakse maksukohustuslaste registri alamosaks saava mootorsõidukimaksu registri sätted. Viiendas peatükis sätestaks rakendussätted. Rakendussätetes täiendatakse järgmisi seadusi:  Kohalike maksude seadus  liiklusseadus  maksukorralduse seadus  riigilõivuseadus Liiklusseaduse muudatusega kehtestatakse registreerimistasu regulatsioon, mis mootorsõidukimaksu kõrval moodustab teise poole Eesti mootorsõidukite maksustamise eesmärgist. Registreerimistasu regulatsioon ei sobi õiguslikult maksuseadusesse, seega analoogselt näiteks teekasutustasuga lisatakse see liiklusseadusesse. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu § 1. Mootorsõidukimaksu mõiste Paragrahviga kehtestatakse mootorsõidukimaksu seaduse reguleerimisala. Mootorsõidukimaksu kogumist haldab Maksu- ja Tolliamet, kes on Eestis vastavalt maksukorralduse seadusele riiklike maksude maksuhaldur. Mootorsõidukimaksuga maksustatakse mootorsõiduk lähtuvalt selle omadustest, näiteks M1 kategooria puhul baasosa, CO2 eriheite ja massiosa põhiselt. Komponentide kirjeldused on täpsemalt avatud eelnõu 3. peatükis ja liiklusseaduse täienduses. Eelnõu § 2. Mootorsõiduk Lõikes 1 sätestatakse mootorsõiduki määratlus. Otse ei ole tulenevalt viitamise keerukusest seadustes sõidukite tehnilisi kategooriad mainitud ja näiteks ka kogu liiklusseadus on üles ehitatud juhtimisõiguse kategooriate põhiselt. Seetõttu kasutatakse ka eelnõus mootorsõidukite kategooriate puhul enne sõiduki liigi ehk nö juhtimisõiguse grupi nimetamist ja siis selle täpsustamist läbi kategooria. 7 Lõikes 2 sätestatakse, et L-, T3-, M1- ja N1-kategooriate puhul on hõlmatud ka nende alamkategooriad. Mootorsõidukite kategooriaid on mitmeid, kuid mootorsõidukimaksuga maksustatakse L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, MS2-kategooria, T1b-, T3- ja T5-kategooria, M1- ja M1G- kategooria ning N1- ja N1G-kategooria, mootorsõidukid. M1- ja N1-kategooria ehk sõiduautode ja kaubikute täpsustav loetelu on esitatud tabelis 1. Kategooriate selgitused:  L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.  L4e kategooria (korv) on külghaagisega kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.  L5e kategooria (kolmratas) on sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.  L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.  MS2 kategooria (ratasmaastikusõiduk) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks loetakse ka maastikusõiduk, mille kõik rattad on asendatavad või asendatud roomikutega. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks.  T1b kategooria: hõlmab ratastraktoreid (valmistajakiirus üle 40 km/h) mille juhile lähema telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1000 mm.  T3 kategooria: hõlmab ratastraktoreid, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kg.  T5 kategooria: ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h. Tabel 1. Maksuobjektide täpsemad kategooriakirjeldused (M1 ja N1) M1/M1G: N1/N1G: - Eriotstarbeline sõiduk - Elusloomade veok - Kiirabi - Eriotstarbeline sõiduk - Kombi - Furgoon - Kupee - Isotermiline - Lahtine - Jaemüük/eksponeerimine - Limusiin - Kallur - Luukpära - Kaubik - Mahtuniversaal - Klaasiveok - Matuseauto - Korvtõstuk - Mitmeotstarbeline sõiduk - Külmik - Pikap - Madel - Sedaan - Paak - Sihtotstarbeline - Pikap 8  - Soomussõiduk - Puksiirauto - Universaal - Puurauto - Võistlussõiduk - Päästesõiduk - Rung - Sadul - Sihtotstarbeline - Soomussõiduk Kategooriad on sätestatud liiklusseaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisas 523. Eelnõu § 3. Maksu objekt Punkti 1 kohaselt maksutatakse mootorsõidukimaksuga liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk. Punktis 2 sätestatakse liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduki maksustamine. Vastavalt liiklusseaduse § 77 lõikele 84 loetakse need mootorsõidukid registreerimata sõidukiks. Siia alla kuuluvad mootorsõidukid, mille registreeringu on omanik ise soovinud pausile panna (staatus „ajutiselt kustutatud“ kehtivusega kuni kaks aastat) ja need, mille registreering on peatunud automaatselt pärast pikemat kui 2- aastast tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise perioodi („peatatud“ staatus tähtajatu kehtivusega). Ühiskonnas laialt kõlapinda leidnud nn „romude ja fantoomautode probleem“ vajab lahendamiseks ja õigusselguse loomiseks pikemat üleminekuaega. Seetõttu on seaduse § 21 lõikesse 2 loodud rakendussäte, mille kohaselt hakkab see lõige kehtima kaks aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist, st 2027. aasta 1. jaanuaril. Probleemsete peatatud kandega sõidukite liiklusregistrist kustutamiseks lahenduse väljatöötamisega tegeleb Kliimaministeerium. Selle tulemusel on kõigil isikutel, kellel on liiklusregistris probleemseid kandeid (sageli juhud, kus isik on omanikuna registreeritud, kuid sõidukit ei ole reaalelt olemas juba aastaid) võimalus nendest kannetest toiminguga vabaneda. Eelnõu § 4. Mootorsõidukimaksu laekumine Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse. Mootorsõidukimaksust laekuv tulu ei ole sihtotstarbeline ja seda jaotatakse vastavalt riigieelarve seadusele avalike teenuste rahastamiseks. See tagab paindlikkuse tulu suundumisele just vajaminevatesse sektoritesse, sh transporti ja keskkonnahoidu, 2. peatükk. Mootorsõidukimaksu tasumise kord Eelnõu § 5. Maksumaksja Paragrahvis sätestatakse mootorsõidukimaksu maksja. Mootorsõidukimaksu maksavad kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad isikud (või omaniku asemel kasutaja, kui ta on kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse), teisisõnu:  füüsilised isikud,  juriidilised isikud,  avalik-õiguslik juriidilised isikud,  riigi-, valla- või linnaasutused. 23 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa5.pdf 9 Mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses on Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Teatud juhtudel ei ole mõistlik määrata maksu maksjaks sõiduki omanikku vaid hoopis liiklusregistrisse kantud vastutav kasutaja. See erand on ennekõike loodud liisingusõidukite jaoks, kus maksu maksja on liisinguvõtja, mitte liisinguandja. Seega juhul kui isik kasutab mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning tema kui mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse, on eranditult tema sõiduki omaniku asemel mootorsõidukimaksukohustuslane. Maksumaksja liiklusseadusest tulenev kohustus on tagada, et liiklusregistrisse esitatud andmed on õiged. Eelnõu § 6. Maksukohustus Paragrahvis sätestatakse mootorsõidukimaksukohustuse tekkimise alused. Mootorsõidukimaksukohustuse tekkimise aluseks on liiklusregistri seis iga kalendriaasta 1. jaanuaril, mil fikseeritakse liiklusregistris registreeritud (edaspidi ka ajutiselt kustutatud või peatatud kandega) sõidukite omanikud. Mootorsõidukimaksu tasutakse korraga või hiljemalt määratud kuupäevadeks kahes osas maksustamisperioodi ehk ühe kalendriaasta eest ette. Kui isik saab esmakordselt registrisse kantava mootorsõiduki omanikuks aasta keskel, tekib tal samuti mootorsõidukimaksu tasumise kohustus, küll vähemas määras (vt § 9). Riigikohus on mitmes kohtulahendis analüüsinud liiklusregistri omanikukande õiguslikku tähendust. Riigikohus (lahendis 3-1-1-103-16) on tõdenud, et registrisse kantavate andmete õiguslik tähendus tuleneb üheselt „Liiklusregistri pidamise põhimäärusest", et registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on viidatud konfiskeerimise kaebuse lahendamisel leidnud, et nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtu praktikas on valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid liiklusregistris, ei ole selle registri kannete põhjal võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse kohta. Riigikohus on viidanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõikele 1, mille järgi tekib vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale. AÕS § 90 lõikes 1 loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kuid raskeveokimaksu käsitlevas lahendis (3-17-1059 p 12) on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et autorongi eest raskeveokimaksu määramise eelduseks on autorongi veoauto registreerimine liiklusregistris ning et maksuhalduril tuleb lähtuda autorongi koosseisus kasutatava veoauto ja haagise registrijärgsetest andmetest (RVMS § 1 p 1 ja § 2 lg 1 p 2). Raskeveokiseaduses on sätestatud kohustus, et raskeveoki omanik või valdaja vastutab liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest (RVMS § 3 lg 3 teine lause). Riigikohus on eelnimetatud lahendis järeldanud, et liiklusregistri kannetele saab seadusega anda õigusliku tähenduse. Eelnõu § 7. Maksustamisperiood ja maksmine Lõikes 1 sätestatakse mootorsõidukimaksuga maksustamise perioodiks üks kalendriaasta. 10 Lõikes 2 sätestatakse maksu tasumine juhul, kui mootorsõiduk registreeritakse kalendriaasta jooksul, st seda ei olnud maksustamisperioodi alguse seisuga Eesti liiklusregistris. Sellisel juhul maksu arvutamise ja tasumise sättes on seaduse §-s 8. Lõikes 3 sätestatakse maksu tasumise tähtpäevad 15. juuni ja 15. detsember. Mootorsõidukimaksu tasutakse kahes osas analoogselt maamaksuga. Esimene osa (pool määratud maksusummast) tuleb tasuda hiljemalt jooksva aasta 15. juuniks ja teine osa 15. detsembriks. Need sätted ei takista kogu mootorsõidukimaksu tasumist juba enne nimetatud maksetähtaegasid. Samuti on pankade püsimaksekorralduse võimalust kasutades muuta maksu tasumine kuupõhiseks. Mootorsõidukimaksuvõla tasumist on võimalik ajatada vastavalt maksukorralduse seadusele. Eelnõu § 8. Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki mootorsõidukimaksu arvestamine Lõikes 1 sätestatakse mootorsõidukimaksu tasumine juhul, kui isik saab sõiduki omanikuks maksustamisperioodi kestel. Kui sõiduki omanikuks saadakse vahemikus 1. jaanuar – 30. september (k.a), tasutakse mootorsõidukimaks 15. detsembriks. Kui sõiduki omanikuks saadakse vahemikus 1. oktoober – 31. detsember, on mootorsõidukimaksu maksmise tähtpäev järgneva aasta 1. juuni. Lõike 3 kohaselt arvutatakse mootorsõidukimaks aasta jooksul registrisse kantud sõidukilt proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud maksustamisperioodi lõpuni. Eelnõu § 9. Mootorsõidukimaksu maksmise kord Lõikes 1 sätestatakse, et liiklusregistris 1. jaanuari seisuga registreeritud sõidukite kohta väljastab Maksu- ja Tolliamet maksumaksjale tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta maksuteate hiljemalt 15. veebruariks. 45 päeva maksuteate väljastamiseks on seetõttu, kuna 1. jaanuari seisuga liiklusregistris olevate sõidukite mahtu arvestades tuleb töödelda suur hulk andmeid. 1. jaanuari seisuga registris olevate sõidukite kohta maksuteate väljasaatmisele eelneb tehniliselt pikk jada protsesse (nt andmete kontrollimine, päringud isikute kontaktandmete saamiseks; maksuteate tehniline moodustamine; välja saatmine jne). Need protsessid ei saa toimuda paralleelselt ning võtavad suure hulga maksuteadete puhul kauem aega. Lisaks on arvestatud täiendav aeg maksuteate väljastamiseks, kui peaks ilmnema tehniline viga. Näiteks tuleb ka maamaksu maksuteade 15. veebruariks. Maamaksu maksuteated koostatakse samuti hulgi ja 1. jaanuari seisuga ning tuginedes senisele praktikale ei ole mõistlik arvestada massina edastatavate maksuteadete väljastamist väiksema perioodi jooksul. Mootorsõidukimaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut. Maksuteadet ei pea allkirjastama. Lõikes 3 sätestatakse, et kui maksuteadet muudetakse pärast selle kättetoimetamist ja vähem kui 30 päeva enne käesolevas seaduses kehtestatud tasumise tähtaega, antakse maksusumma tasumiseks aega vähemalt 30 kalendripäeva, nagu näeb ette ka maksukorralduse seadus. Lõikes 4 sätestatakse, et esimest korda pärast 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki mootorsõidukimaksu maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul peale registreerimiskande tegemist. Antud juhul on aeg maksuteate 11 väljastamiseks lühem, sest üksikjuhtumi põhjal maksuteadete genereerimine on oluliselt lihtsam, kui see 1. jaanuari seisuga massandmete puhul tehes on. Põhiseaduse § 113 välistab avalik-õiguslike maksete kehtestamise üle otsustusõiguse delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele või kohalikele omavalitsustele, kuivõrd selliste maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus24. Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõtte järgi peab olulisemad küsimused ühiskonnas otsustama seadusandja ning ta saab oma ülesandeid delegeerida täidesaatvale võimule (haldusorganitele) vaid piiratud ulatuses. Seega võib minister määrusega kehtestada üksnes maksuseadusi täpsustavaid eeskirju (nt deklaratsioonide vormid, maksude arvestamisega seotud tehnilised üksikasjad, erinõuded teatud asjaolude tõendamiseks, maksusoodustustega kaupade ja teenuste täpsed kirjeldused jne). Sellised määrused võivad olla üksnes selgitava ja abistava iseloomuga. Määrusega ei suurendata maksukohustust ega kitsendata maksusoodustusi. Eelnõu § 10. Mootorsõidukimaksu tagastamine Mootorsõidukimaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduse alusel samasuguselt teiste riiklike maksudega. Mootorsõiduki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu kellelegi ei tagastata. Vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on mootorsõiduki soetanud või kasutusse saanud isik kohustatud tasuma mootorsõidukimaksu alates mootorsõiduki soetamisele või kasutusse saamisele järgnevast aastast. 3. peatükk. Mootorsõidukimaksu määrad Eelnõu § 11. L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5- kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse mootorsõiduki mootori töömahu suuruse järgi diferentseeritult kõigile sisepõlemismootoriga L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, kuni 1000 kilogrammise tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni 1000 kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõidukitele, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni 20 aastat (kaasa arvatud). Eesmärk on maksustamisega hõlmata nii erinevad mootorrattad kui ratasmaastikusõidukid, peamiselt ATV-d ja UTV-d, mis võivad liiklusregistris lähtuvalt nende parameetritest olla registreeritud erinevate kategooriate alla. Eelnimetatud kategooriate mootorsõidukitel puudub CO2 näit, millest tulenevalt tuli leida alternatiivne maksustamise alus. Mootori töömaht on liiklusregistri andmest üks sobivamaid, sest selle muutmine pole mootorsõiduki omaniku taotlusel tavajuhtudel võimalik. Ka mitmetes teistes riikides, näiteks Lätis, Norras ja Suurbritannias maksustatakse mootorrattaid nende töömahust lähtuvalt. Ühe ja sama kategooria lõikes kasvatab mootori töömaht üldjuhul mootorsõiduki keskmist kütusekulu. Seejuures koheldakse vanemaid mootorsõidukeid, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne aasta, soodsamalt. Üle kümne aasta vanuseid ning kuni 125 cm3 töömahuga mootorsõidukeid ei maksustata, sest nende puhul jääks maksumäär allapoole maksustamise miinimumtaset, mis kokkuleppeliselt on mootorsõidukimaksul 30 eurot. 24 L. Lehis, K. Lind. PõhiSK § 113/1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj, 4.vlj Tallinn: Juura 2017. 12 Eelnõu § 12. M1-kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse M1-kategooria autodele WLTP meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Kehtiv süsinikuemissioonide eesmärk uutele sõiduautodele aastatel 2020–2024 on WLTP meetodiga arvutatult 118g CO2/km kohta. Perioodil 2025–2029 on eesmärk seda vähendada 15% ning aastatel 2030–2034 50% võrreldes 2021. aastaga25. Peale seda on eesmärk 0 grammi CO2/km kohta. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määrade puhul on arvestatud nimetatud eesmärkidega. Kuna eksisteerib kaks metoodikat sõiduki CO2 heitme mõõtmiseks (NEDC ja WLTP), peab maksu kujundamisel seda arvestama. WLTP on uuem metoodika, mistõttu maksumäärad lähtuvad sellest. Sõidukid, millel WLTP alusel hinnatud heidet ei ole, maksustatakse NEDC näitaja alusel, kuid kuna kahe metoodika vahel on keskmine hinnanguerinevus, konverteeritakse see näitaja WLTP tasemele. Üldine loogika on, et mootorsõidukimaksuga kavandatakse Eesti liiklusregistris olevate sõidukite CO2 emissiooni hakata maksustama alates tasemest 118g CO2/km kohta. Juba praegu on meil vähesel määral neid sisepõlemismootoriga sõidukeid, mille heide jääb allapoole nimetatud taset ning kes mootorsõidukimaksu puhul CO2 komponendi eest maksma ei pea. Järjest enam jõuab registrisse ka mittelaetavaid hübriide ja pistikhübriide, mille heide jääb samuti alla sihttaseme. Ka ülejäänud sõidukitel on eesmärgi alla jääv süsinikuheide maksuvaba. Selliselt on võimalik tekitada suurem progressioon eesmärki ületavas heitmepiirkonnas. Selleks, et rohkem eristada sõidukeid, mille CO2 heide on suurem, on välja pakutud kasvavad maksuvahemikud vastavalt süsinikuheitmele. Sõiduautodel oleksid need 118–150, 151–200 ning üle 201. Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 50 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 118–150g CO2/km kohta maksustatud 3 euroga, vahemikus 151–200g CO2/km kohta maksustatud 3,5 euroga ning 201 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 4 euroga. Väiksema- ja keskmise suurusega autodest raskematele autodele rakendatakse täiendavat massiosa selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot. Massiosa rakendamisel on võimalik enam adresseerida sõidukeid, mille süsinikuheide on küll suhteliselt madal (näiteks mittelaetavad diisel-hübriidid), kuid mis on suhteliselt rasked ja suurte mõõtmetega. Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite ehk pistikhübriidide puhul alustatakse massiosaga alates 2200 kilogrammist, iga seda piiri ületav kilogramm maksustatakse 0,40 euroga. Pistikhübriidid on võrreldes samasuguste tavaliste sisepõlemismootoriga autodega raskemad, tavaliselt 100–200 kilogrammi võrra, sõltuvalt peamiselt laetava aku mahtuvusest. Pistikhübriidide kasutamisel on praktikas võimalik saavutada väiksem kasvuhoonegaaside emissioon võrreldes traditsiooniliste sisepõlemismootoriga sõidukitega, sest nendega saab osa sõiduteekonnast ainult elektri abil sõita (üldjuhul 20–60 kilomeetrit). WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheide jääb tavapäraselt vahemikku 25–60 grammi kilomeetri kohta. https://climate.ec.europa.eu/eu-action/transport/road-transport-reducing-co2-emissions-vehicles/co2- 25 emission-performance-standards-cars-and-vans_en 13 Pistikhübriidide kasutamise keskkonnamõju sõltub palju autokasutaja käitumisest, ehk sellest kui tihti autot laetakse, kui pikad on sõidetavad distantsid ning milline on aku laadimiseks kasutava elektrienergia päritolu. Massiosa rakendamisel kasutame sõiduki tootja määratud täismassi. Lõikes 2 sätestatakse CO2 määramise metoodika kui auto kohta puudub liiklusregistris WLTP meetodiga määratud näit, vaid on andmed üksnes NEDC metoodika alusel. Sellisel juhul korrutatakse süsinikdioksiidi heite näit koefitsiendiga 1,21 ja rakendatakse samu maksumäärasid, mis lõikes 1. Sõiduautode puhul asendati NEDC uuema ja varasemast oluliselt täpsemaid ja tõepärasemaid tulemusi näitava WLTP mõõtemetoodikaga 2017. a septembris. Vähendamaks NEDC ja WLTP erisustest tulenevat segadust, on alates 2017. aastast kuni 2022. aastani üldjuhul autotootjad andnud mõlema metoodika järgi arvutatud heitmenäidud. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud uuringus26, kus võrreldi NEDC ja WLTP meetodil saadud CO2 heite väärtusi leiti, et WLTP meetodil saadud CO2 heide ületab NEDC meetodil saadud CO2 heite väärtust sõiduautodel keskmiselt 1,21 korda. Keskmise vaikeväärtuse kasutamine võimaldab vältida liigset keerukust ja koefitsientide paljusust kuigi praktikas varieeruvad tulemused kahe meetodi vahel üldiselt 1,1 kuni 1,3 korda, sõltudes peamiselt mootori tüübist ja tehnoloogiast, selle võimsusest ning kasutatavast kütusest. Lõigetes 3–7 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Maksustamise aluseks olev CO2 eriheite näit on paljudel sõidukitel liiklusregistris erinevatel põhjustel märkimata. Peamiselt on need vanemad sõidukid, mis on registreeritud ajal, mil CO2 mõõtmine ja märkimine ei olnud kohustuslik. Nendele sõidukitele määratakse CO2 WLTP meetodi referentsväärtus (metoodika väljatöötamise kirjeldus on eelnõu lisas 3) grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus. Need näitajad valiti ökonomeetrilise analüüsi tulemusena, leidmaks parim võimalik seos CO2 eriheitega. Juhul kui arvutuse tulemusena saadud on suurem kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see 350-ga. Näide CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtuse arvutamisest kui liiklusregistris puuduvad andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Antud näites kasutame 2001. a diiselmootoriga mudelit Volkswagen Passat (võimsus 96 kilovatti, tühimass 1492 kilogrammi, vanus 24 aastat maksustamisperioodi alguse kuupäevaks). WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse: (96 x 0,29) + (1492 x 0,07) + (24x4,92) – 35 = 215. Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse maksumäär täpselt samamoodi nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta. Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtust ei hinnata, sest referentsväärtus jääks usutavalt allapoole taset 118 g/km kohta. 26 JRC Publications Repository - From NEDC to WLTP: effect on the type-approval CO2 emissions of light- duty vehicles (europa.eu) 14 Lõikes 8 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr elektrilistele sõiduautodele. Maksu baasosa on sama, mis teistel sõidukitel, kuid raskematele elektriautodele rakendatakse massiosa selliselt, et 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot. Selliselt ei jää maksustamata keskmistest elektriautodest raskemad ja ebamõistlikumad valikud. Siiski jääb maksustamise mõttes ka raskem elektriauto võrreldes sama klassi sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt maksustatuks, et soodustada transpordisektori CO2 heite vähendamist. Näitena võib tuua, et allapoole 2400 kilogrammist täismassi jääb väga palju elektriautode mudeleid, näiteks Nissan Leaf, Peugeot 208, Renault Zoe ja Megane, Volkswagen ID3, Tesla Model 3 jne. Lõikes 9 sätestatakse M1 ja M1G kategooria autoelamute maksustamine N1- ja N1G- kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga. Seega tuleb autoelamute maksukoormus üldjuhul oluliselt madalam võrreldes olukorraga kui rakendataks sõiduautode maksumäärasid. Autoelamud on levinumalt võimsusega 90–140 kilovatti ja pikkusega 5,1–7 meetrit. Selliste sõidukite CO2 heide on suhteliselt kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende raskusest ja kerekujust. Mootorsõidukimaksu vanusekordajat käesolevas lõikes nimetatud autoelamute puhul ei rakendata, sest vanusekordajat ei rakendata N-kategooria puhul mitte ühelgi juhul. Eelnõu § 13. N1-kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse N1-kategooria sõidukitele WLTP meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. N kategooria (veoauto) sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid. N1 kategooria täismassi piir on 3500kg. Uute kaubikute süsinikuemissioonide eesmärk aastatel 2020–2024 on WLTP meetodiga arvutatult 205g CO2/km kohta. Perioodi 2025–2029 lõpuks on eesmärk jõuda tasemeni 153g CO2/km kohta, perioodi 2030–2034 lõpuks tasemeni 90g CO2/km kohta. Peale seda on eesmärgiks heitmevabad sõidukid. N1-kategooria sõidukite mootorsõidukimaksu määrade puhul on arvestatud nimetatud eesmärkidega. Sõidukid, millel WLTP alusel hinnatud heidet ei ole, maksustatakse NEDC näitaja alusel, kuid kuna kahe metoodika vahel on keskmine hinnanguerinevus, konverteeritakse see näitaja WLTP tasemele. Üldine loogika on, et Eestis registreeritud N1-sõidukite CO2 emissiooni hakatakse maksustama alates tasemest 205g CO2/km kohta. Sellest tasemest jäävad allapoole suurem osa väiksematest kaubikutest, mis levinumalt on väikeste gabariitidega (pikkus alla 4,5 meetri ja täismass alla 2500 kg) ning varustatud suhteliselt väikese võimsusega diiselmootoritega. Suuremate kaubikute kategoorias (pikkus ligikaudu 6 meetrit ja rohkem ning täismass 3500 kg) on liiklusregistris mudeleid, mille CO2/km näit on sellele eesmärgile väga lähedal (näiteks 235 g CO2/km kohta). Võib eeldada, et juba lähiaastatel tulevad müügile suured kaubikud, mis sihttaseme täidavad. Praegu on liiklusregistris enamuses täismassiga 3500 kg kaubikud, mille heide on vahemikus 250–280 g CO2/km kohta. Selleks, et rohkem eristada sõidukeid, mille CO2 heide on suurem, on välja pakutud kasvavad maksuvahemikud vastavalt süsinikuheitmele. Seda osa süsinikuheitmest, mis jääb allapoole autotootjate sihttaset ei maksustata, sest turule ei ole veel jõudnud selliseid täiselektrilisi kaubikuid, mis sõiduulatuse poolest Eesti klimaatilistes tingimustes võiksid konkureerida sisepõlemismootoriga kaubikutega ja pakkuda universaalselt võrreldavat asendust. 15 Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 50 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 205–250g CO2/km kohta maksustatud 3 euroga, vahemikus 251–300g CO2/km kohta maksustatud 3,5 euroga ning 301 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 4 euroga. Lõikes 2 sätestatakse CO2 määramise metoodika kui sõiduki kohta puudub liiklusregistris WLTP meetodiga määratud CO2 näit, vaid on andmed üksnes NEDC metoodika alusel. Sellisel juhul korrutatakse süsinikdioksiidi heite näit koefitsiendiga 1,3 ja rakendatakse samu maksumäärasid, mis lõikes 1. Vastava koefitsiendi kasutamine põhineb Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringul. Lõigetes 3–8 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2 WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus. Juhul kui arvutuse tulemusena saadud CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtus on suurem kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see 350-ga. Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse maksumäär täpselt samamoodi nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta. Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtust ei hinnata, sest referentsväärtus jääks usutavalt allapoole taset 205 g/km kohta. Lõike 9 järgi sätestatakse mootorsõidukimaksu määraks täiselektrilistele N1 ja N1G sõidukitele 30 eurot. Lõikes 10 sätestatakse N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, maksustamine M- kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga. Sõltuvalt tüübikinnitusest on võimalik mõningaid sõiduauto mudeleid (näiteks Audi Q7, BMW X5 ja X6, Porsche Cayenne, Škoda Superb ja Octavia) registreerida vastavalt kas N1- ja N1G-kategooria mootorsõidukina. Arvestades suurt mootorsõidukimaksu koormuse erinevust N- ja M-kategooria sõidukite vahel võib selline trend süveneda. Praktikas ei kasutata selliseid sõidukeid üldjuhul kaubaveoks, mistõttu pole põhjendatud ka madalam maksukoormus. Samuti pole põhjendatud ülivõimsate, kuid seejuures suhteliselt väikese kandevõimega pikapite madalam maksukoormus. N1G kategooria nelikveolisi sõidukeid on liiklusregistris üle 10 000. Eelnõu § 14. Mootorsõiduki vanusest sõltuv mootorsõidukimaksu kordaja Füüsiliste isikute puhul rakendatakse M1- ja M1G-kategooria mootorsõidukite, mis on vanemad kui viis aastat, mootorsõidukimaksu summale maksu ajas üha rohkem vähendav vanuse kordaja, mis üle 20 aastase sõidukite puhul viib arvutatud maksumäära nulli ja tasumisele kuulub üksnes baasosa. Näide mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määra kordaja rakendamisest füüsilistele isikutele. Antud näites kasutame mudelit Toyota RAV4 (WLTP näit 167 g/km, täismass 2155 kg), mille esmaregistreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguseks möödunud vähemalt 5 aastat. Selle mudeli mootorsõidukimaksu summa koosneb kolmest komponendist, mis on baasosa 50 eurot, CO2 osa 158,5 eurot ja täismassi põhjal arvutatud osa 62 eurot. 16 Vanusekoefitsienti rakendatakse mootorsõidukimaksu summale (270,5 eurot), millest on lahutatud baasosa. Vähemalt 5 aasta vanuste sõidukite vanusekoefitsient on 0,92. Selle rakendamisel summale 220,50 eurot saame summa 202,86 eurot, millele tuleb liita baasosa. Lõplik mootorsõidukimaksu summa antud näite puhul on 252,86 eurot. Mootorsõidukimaksu puhul on auto valiku otsused juba minevikus tehtud ja suurem vanuskompensatsioon vanematel autodel vähendab maksukohustust väiksema turuhinnaga autode osas. See aitab mootorsõidukimaksuga toime tulla ka madalama sissetulekuga autoomanikel arvestades ka maksevõimega. Eelnõu § 15. Mootorsõidukimaksu vabastus Mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu kehtestamisel on võetud eesmärk sätestada võimalikult vähe vabastusi. Vabastuste kehtestamise aluseks on võetud väga tihti vahetuv elutähtsa teenuse osutaja sõidukipark, välislepinguga võetud kohustuslikud ja vältimatud maksuvabastused ning puuetega inimeste kui kõige haavatavama sihtgrupi esindusorganisatsioonide soovid. Leevendusmeetmeid puuetega inimestele töötatakse välja ka väljaspool käesoleva eelnõu raami. Punkti 1 kohaselt on mootorsõidukimaksust vabastatud liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritud mootorsõidukid. Alarmsõiduki mõiste tuleneb liiklusseadusest, mille kohaselt on see sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid, mille kestel on vaja teisi liiklejaid hoiatada nende kohalolust. Elutähtsa teenuse osutajad ja asutused, kelle alarmsõidukipark vahetub tihti (nt politsei) ei tasu mootorsõidukimaksu. Maksuvabastus tekib omaniku ja sõiduki andmetesse märgitud „alarmsõiduki“ tunnuse alusel. Alarmsõidukite loetelu tuleneb Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 a määrusest nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Alarmsõidukite kohta on liiklusregistris vastav märge, mis lubab nende hõlpsa eristamise. Rahandusministeerium töötab koos Siseministeeriumiga välja hüvitusmeetmed nendele julgeolekuasutuste alarmsõidukitele, millel tööülesannetest johtuvalt ei ole liiklusregistris alarmsõiduki märget. Punkti 2 kohaselt ei ole mootorsõidukimaksuga maksustatud ka välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvad mootorsõidukid Punkti 3 kohaselt on mootorsõidukimaksust vabastatud need mootorsõidukid, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. Liiklusregistri pidamise põhimääruse §-s 3 on sätestatud sõidukite andmebaasi kantavad andmed. Ümberehituse kohta on § 3 lg 1 punkti 19 kohaselt liiklusregistrisse kantud ainult sõiduki ümberehituse otsuse number. Enne seaduse jõustumist tehakse põhimääruses muudatus ja liiklusregistri andmebaasis vastav tehnoloogiline arendus, et ümberehituse sisu oleks arusaadav ja maksustamise alusinfona Maksu- ja Tolliametile edastatav. Ümberehituse all mõeldakse ka puudega inimeste tarbeks tehtud autokohandusi. 17 4. peatükk. Mootorsõidukimaksu register Eelnõu § 16. Mootorsõidukimaksu register Lõike 1 kohaselt on mootorsõidukimaksu haldamise register osa maksukohustuslaste registrist. Lõike 2 kohaselt on registri eesmärk mootorsõidukimaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed. Isikule tähendab see mootorsõidukimaksu andmetega tutvumise ja tasumise võimalust e-maksuametis, sarnaselt kõigile teistele maksukohustustele. Lõike 3 kohaselt hõlmavad andmed, mida TRAM MTA-le esitab, andmeid sõiduki omaniku või kasutaja, mootorsõiduki ja selle tehniliste omaduste kohta. Omaniku või kasutajaga seotud andmed ja andmed sõiduki tuvastamiseks aitavad isiku nime, isikukoodi või sünniaja ja mootorsõiduki VIN-koodi ning registreerimisnumbri alusel siduda isikud sõidukiga, et selle alusel maksusumma määrata. MTA-le saadetakse ka nende isikute ja sõidukite andmed, kellele seaduse alusel on vabastus ette nähtud. Vabastuse otsus tehakse lõplikult MTA-s. Mootorsõiduki tehnilised andmed hõlmavad üksnes sellised andmeid, mida on käesolevas seaduses mootorsõidukimaksu arvutamise valemites mainitud. Need hõlmavad sõiduki vanust, mootori töömahtu, CO2 eriheidet ja selle mõõtmise metoodikat, massi, kilovatte, märget „NOVC-HEV“ või „OVC-HEV“ olemasolu kohta, märget eritingimuste kohta (alarmsõiduk või elamu). 5. peatükk. Rakendussätted Eelnõu § 17. Järelhindamine Sätte kohaselt analüüsib Rahandusministeerium hiljemalt 2030. aastal mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu rakendamisega kaasnenud mõju ja tulemuslikkust. „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ näeb ette, et järelhindamise kaudu kontrollitakse eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Eelnõus määratakse kindlaks, millal ja missugune institutsioon teeb õigusakti mõju järelhindamise, et kontrollida regulatsiooni toimivust. Poliitiliselt planeeritud automaksu ehk mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu järelhindamine on planeeritud 2030. aastasse, kui regulatsioon on jõudnud kehtida viis aastat. See on piisav aeg, et näidata võimalikke toimunud muutusi ennekõike just sõidukite kasutamise võimalikes muutustes. Eelnõu § 18. Kohalike maksude seaduse muutmine Muudetakse kohalike maksude seadust ja tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaks kohaliku maksuna. Kohalike maksude seaduse §-s 5 on esitatud kohalike maksude loetelu ja sellest jäetakse edaspidi mootorsõidukimaks välja. Lisaks tunnistatakse kehtetuks selle seaduse § 12, milles on antud mootorsõidukimaksu sisu. Eelnõu § 19. Liiklusseaduse muutmine 18 Punktiga 1 täiendatakse liiklusseaduse reguleerimisala § 1 lõikes 1. Muudatusega sedastatakse, et käesolev seadus sätestab tasude suhtes lisaks teekasutustasule ka registreerimistasu tasumise tingimused ja määrad. Punktiga 2 lisatakse liiklusseaduse mõistete hulka täiselektrilise mootorsõiduki mõiste, mida kasutatakse nii mootorsõidukimaksu kui registreerimistasu regulatsioonis ja ka kehtivad liiklusseaduses. Täielektrilisel mootorsõidukil ei ole sisepõlemismootorit ja seda veab elektrimootor. Punkti 3 muudatus on seotud eelneva punktiga, millega lisati mõistetesse täiselektrilise mootorsõiduki mõiste. Kehtivas liiklusseaduse § 37 lõikes 2 kasutatakse terminit „täiselektrilise veoajamiga mootorsõiduk“, mille asemel on nüüd kasutusel lühem termin. Sätet parandatakse sõna „veoajamiga“ väljajätmisega. Punktiga 4 muudetakse liiklusseaduse § 173 lõiget 1. Kõnealune paragrahv loob liiklusregistri õigusliku aluse ja lõikes 1 sätestatakse andmekogus töödeldavate andmete loend. Seda loendit täiendatakse registreerimistasu lisamisega, st tekitatakse õiguslik alus tasu andmete pidamiseks liiklusregistri andmekogus. Punktiga 5 täiendatakse liiklusseadust peatükiga 122 „Registreerimistasu“ alljärgnevates paragrahvides kirjeldatud sõnastuses. Paragrahvis 19013 sätestatakse registreerimistasu. Registreerimistasuga maksustatakse nii uue kui kasutatud mootorsõiduki esmakordne Eesti liiklusregistris registreerimine. Mootorsõiduki registreerimine on sätestatud liiklusseaduse § 76 lõikes 2 ja see on toiming, millega Transpordiamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki ning sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse. Registreerimismaksu tasumise kohustus on isikul, kes registrikande toimingut teeb. Paragrahviga 19014 sätestatakse registreerimistasu objekt. Registreerimistasu rakendatakse M1 kategooria sõiduautode ja N1 kategooria kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautode esmasel registreerimisel Eesti liiklusregistris. Hõlmatud on ka nende kategooriate alamkategooriad (M1G, N1G). (Vt kategooriate selgitusi eelnõu § 2 selgituste juures.) Paragrahvis 19015 sätestatakse registreerimistasu tasumise kohustusega seonduvad normid. Registreerimistasu tasuvad füüsiline ja juriidiline isik (sh asutused, kohalikud omavalitsused jt). Registreerimistasu tasumise kohustus tekib sõiduki esmakordsel liiklusregistris registreerimisel ehk registreerimistasu objekt on mootorsõiduk, mida veel ei ole Eesti liiklusregistris ja mis planeeritakse sinna esmakordselt registreerida. See tähendab, et huvitatud isik on võtnud Transpordiametiga ühendust, esitanud sõiduki, dokumendid ja on läbinud nende nõuetekohasuse kontrolli eesmärgiga sõiduk registreerida. Registreerimistasu laekumist kontrollitakse enne registreeringu tekkimist. Maksmisele kuuluv registreerimistasu summa määratakse Transpordiameti poolt pärast sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Otsustusõigust maksu suuruses muidugi ei ole, oluline on liiklusregistri andmete olemasolu, mille põhjal tasu suurus arvutatakse. Paragrahvi 19016 kohaselt on registreerimistasu tasumise aeg enne sõiduki esmakordset Eesti liiklusregistris registreerimist. Säte on sarnane mootorsõidukiga tehtavate toimingute eest 19 riigilõivu tasumisega. Registreerimist tuleb mõista antud juhul protsessina, mis algab isiku Transpordiameti poole pöördumisega ja lõpeb registrikande kinnitamisega. Registreerimise protsess lõppeb registreeringuga ja registreerimistasu maksmist kontrollitakse enne selle teostamist. Paragrahvis 19017 sätestatakse, et registreerimistasu haldur on Transpordiamet. Registreerimistasu kogub Transpordiamet, mistõttu on koormis nimetatud „tasuks“, mitte „maksuks“ – erinevus seisneb peamiselt määratluses ja lõplikult laekuvad mõlemad samasuguselt riigieelarvesse. Otsustamisel on lähtutud sellest, kuidas isikul oleks mugavam maksukohustust täita, samuti, et oleks arvesse võetud koormise kogumine kahe erineva asutuse poolt, kellest üks ei ole riiklike maksude haldur. Registreerimistasu aluseks olevad andmed, haldus ja tasumise aeg on seotud üksnes Transpordiametiga, mistõttu oleks selle tasu maksuna kehtestamisega kaasnenud Maksu- ja Tolliameti roll ebavajalik. Paragrahvis 19018 sätestatakse, et registreerimistasu laekub riigieelarvesse. Laekuv tulu ei ole sihtotstarbeline ja seda jaotatakse vastavalt riigieelarve seadusele avalike teenuste rahastamiseks. Paragrahvis 19019 sätestatakse M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad. Mootorsõiduki registreerimistasu kehtestatakse M1 ja M1G kategooria autodele WLTP meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Kui massiosa on kümnekordselt suurem kui mootorsõidukimaksu puhul, siis süsinikuheitme puhul soovitakse ostuvalikuid mõjutada enam väga säästlikke autode, sealhulgas pistikhübriidide ja elektriautode suunas. Sõidukid, millel WLTP meetodi alusel heidet hinnatud ei ole, tasu võetakse NEDC näitaja alusel, kasutades vastavat kordajat. Selleks, et registreerimistasu täidaks oma keskkonnaalaseid eesmärke ning maksu tulemusel toimuksid ühiskonnas käitumuslikud muutused keskkonnasõbralikemate alternatiivide eelistamiseks, on tasu määra tõus CO2 näidu kasvades kujundatud eksponentsiaalsem kui oli eelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutud. Üksnes siis on võimalik luua ka eeldused täita 2030. aastaks seatud maanteetranspordi heitmete vähendamise eesmärke ning vältida suurema koormuse langemist teistele sektoritele. Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 300 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 1–117g CO2/km kohta maksustatud 5 euroga, vahemikus 118–150g maksustatud 40 euroga, vahemikus 151–200g CO2/km kohta maksustatud 60 euroga ning 201 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 80 euroga. Võrreldes mootorsõidukimaksuga on registreerimistasu puhul igas järgnevas heitmepiirkonnas CO2 heide maksustatud kõrgemalt. Väiksema- ja keskmise suurusega autodest raskematele autodele rakendatakse täiendavat massiosa selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot. Pistikhübriidide puhul rakendub massiosa alates 2200 kilogrammist. Lõike 2 järgi rakendatakse nende sõidukite puhul, millel on üksnes NEDC näit, koefitsienti 1,21 viimaks tulemus lähedaseks WLTP meetodile. Tasumäärad on samad lõikes 1 sätestatuga. Lõigetes 3–7 sätestatakse registreerimistasu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2 WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus. 20 Juhul kui arvutuse tulemusena saadud CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtus on suurem kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see 350-ga. Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse registreerimistasu määr täpselt samamoodi nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta. Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtus on 46 grammi kilomeetri kohta, mis on praegu registris olevate sõidukite CO2 eriheite mediaanväärtus. Lõikes 8 sätestatakse tasumäär elektrilistele sõiduautodele. Maksu baasosa on sama, mis teistel sõidukitel, kuid raskematele elektriautodele rakendatakse massiosa selliselt, et 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot. Selliselt ei jää koormamata keskmistest elektriautodest raskemad ja ebamõistlikumad valikud. Kõik liikluses osalevad sõidukid kulutavad meie taristut. Tuleb arvestada, et suurem mass mõjutab energia tarbimist ning massi komponendi arvestamine suunab ka heitmevabade sõidukite puhul valima väiksemaid sõidukeid. Siiski jääb ka raskem elektriauto võrreldes sama klassi sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt koormatuks, et soodustada transpordisektori CO2 heite vähendamist. Allapoole 2400 kilogrammist täismassi jääb väga palju elektriauto mudeleid. Lõikes 9 sätestatakse M1 ja M1G kategooria autoelamute registreerimistasu N1- ja N1G- kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määraga. Seega tuleb autoelamute maksukoormus üldjuhul oluliselt madalam võrreldes olukorraga kui rakendataks sõiduautode tasumäärasid. Autoelamud on levinumalt pikkusega 5,1–7 meetrit. Selliste sõidukite CO2 heide on suhteliselt kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende raskusest ja kerekujust. Registreerimistasu vanusekordajat käesolevas lõikes nimetatud autoelamute puhul ei rakendata. Paragrahvis 19020 sätestatakse N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad. Mootorsõiduki registreerimistasu kehtestatakse N1 ja N1G kategooria autodele WLTP meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Registreerimistasu määr leitakse kahe erineva komponendi summana (baasosa ja CO2 osa). Sisepõlemismootoriga N1 ja N1G sõidukitel on registreerimistasu baasmäär 500 eurot. Lõike 1 järgi lisandub baasosale kõigi mootorsõidukite puhul selle süsinikuheitmest sõltuv osa. Viimane selliselt, et heitmevahemikke on neli ning iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta maksab 2 eurot, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta maksab 30 eurot, vahemikus 251–300 maksab 35 eurot ning alates 301 grammi ja enam maksab 40 eurot. Süsinikuheitme adresseerimine alates esimesest grammist suurendab motivatsiooni ka madalama CO2 heitmega väikekaubikute kategoorias eelistama säästlikke sõidukeid ning tekitab suurema tasumäära erinevuse täiselektriliste ja sisepõlemismootoriga kaubikute vahel. Lõike 2 järgi rakendatakse nende sõidukite puhul, millel on üksnes NEDC näit, koefitsienti 1,3 viimaks tulemus lähedaseks WLTP meetodile. Tasumäärad ja muu maksustamise loogika on sama lõikes 1 sätestatuga. Lõigetes 3–8 sätestatakse registreerimistasu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2 21 WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus. Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse registreerimistasu määr täpselt samamoodi nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta. Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtus on 69 grammi kilomeetri kohta, mis on praegu registris olevate sõidukite CO2 eriheite mediaanväärtus. Lõikes 9 sätestatakse täiselektrilistele N1 ja N1G sõidukitele registreerimistasu baasmääraks 300 eurot. Lõikes 10 sätestatakse N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, registreerimistasu määramine M-kategooria mootorsõiduki määraga. Sõltuvalt tüübikinnitusest on võimalik mõningaid sõiduauto mudeleid (näiteks Audi Q7, BMW X5 ja X6, Porsche Cayenne, Škoda Superb ja Octavia) registreerida vastavalt kas N1- ja N1G-kategooria mootorsõidukina. Arvestades suurt registreerimistasu erinevust N- ja M-kategooria sõidukite vahel võib selline trend süveneda. Praktikas ei kasutata selliseid sõidukeid üldjuhul kaubaveoks, mistõttu pole põhjendatud ka madalam registreerimistasu koormus. Samuti pole põhjendatud ülivõimsate, kuid seejuures suhteliselt väikese kandevõimega pikapite madalam registreerimistasu koormus. § 19021. Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja Registreerimistasuga mõjutatakse tulevasi autoostu otsuseid. Vanusevähendust hakatakse rakendama kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimisel möödunud vähemalt 1 aasta. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20. Väiksem vanusepõhine maksuvähendus võrreldes mootorsõidukimaksuga tähendab seda, et vanematel autodel moodustab registreerimistasu suurema osakaalu auto hinnast kui uuematel. See suunab tulevased autoostjad uuemate ja sedakaudu keskkonnasõbralikumate valikute suunas. Näide mootorsõiduki registreerimistasu määra kordaja rakendamisest füüsilistele isikutele. Antud näites kasutame sama mudelit Toyota RAV4. Näitena on selle esmaregistreerimise kuupäev Saksamaal 2020. aasta 10. jaanuar ja vanus Eesti liiklusregistris registreerimisel 2025. aasta 20. jaanuaril üle 5 aasta. Registreerimistasu summa koosneb kolmest komponendist, mis on baasosa 300 eurot, CO2 osa 2925 eurot ja täismassi põhjal arvutatud osa 620 eurot. Vanusekoefitsienti rakendatakse registreerimistasu summale (3545 eurot), millest on lahutatud baasosa (300 eurot). Vähemalt 5 aasta vanuste sõidukite vanusekoefitsient on 0,73. Selle rakendamisel summale 3545 eurot saame summa 2587,85 eurot, millele tuleb liita baasosa. Lõplik registreerimistasu summa antud näite puhul on 2887,85 eurot. 22 Paragrahvis 19022 sätestatakse vabastus registreerimistasust. Registreerimistasuga ei maksustata: 1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritavat mootorsõidukit; 2) välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat mootorsõidukit; 3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. Vt pikemat segitust eelnõu § 15 selgituse juures, st registreerimistasust vabastatud sõidukite loetelu on sama. Paragrahvis 19023 sätestatakse registreerimistasu andmete hoidmine, mida tehakse olemasolevas Transpordiameti liiklusregistris. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse liiklusseaduse § 174 lõikega 23 ja sätestatakse, et sõidukite andmebaasis peetakse arvestus ka seaduses sätestatud registreerimistasu üle. Eelnõu § 20. Maksukorralduse seaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse maksukorralduse seaduse § 3 lõiget 2 ja täiendatakse seda punktiga 10, millega lisatakse mootorsõiduki mootorsõidukimaks riiklike maksude loetellu. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 3 lõikele 1 koosneb Eesti maksusüsteem maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning § 4 kohaselt on maksuseaduseks seadus, millega sätestatakse maks. Maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatakse riiklikud maksud ning uue maksu lisandumisel tuleb vastav maks nimistusse lisada. Punktiga 2 muudetakse maksukorralduse seaduse § 29 punkti 23. Muudatus annab võimaluse tellida postiteenuse osutajalt maksuteadete väljastamise teenust. Analoogselt kasutatakse seda täna maamaksuteadete puhul. Posti teel maksuteate kättetoimetamist kasutatakse üksnes juhul, kui isikule ei ole võimalik elektroonilist posti saata. Punktiga 3 täiendatakse § 105 lõiget 6. Muudatusega lisatakse mootorsõidukimaks järjekorda, mille järgi maksukohustuslase rahalisi kohustusi tasaarveldatakse. Mootorsõidukimaks paigutub kohe pärast maamaksu. Kuna maamaks laekub kohalikele omavalitsustele ning Maksu- ja Tolliamet pakub üksnes maksu kogumise funktsiooni, siis on mõistlik eeldada, et maksuvõla tekkimisel kaetakse järgnevast laekumisest enne mootorsõidukimaksu maamaksu kohtustus. Eelnõu § 21. Riigilõivuseaduse muutmine Paragrahviga muudetakse riigilõivuseaduse § 14272 lõiget 1. Kehtivas sättes sätestataks riigilõivu tasumise kohustus sõiduki (välja arvatud mopeedi ja kuni 3500-kilogrammise täismassiga haagise) registreerimise eest summas 130 eurot. Automaksu väljatöötamisel otsustati rakendada mootorsõiduki registreerimistasu, mis peaks muuhulgas riigilõivu tasumise kohustuse kaotama nende sõidukite puhul, millelt registreerimistasu tasuda tuleb, so N1 ja M1 kategooria. Seega kaob seaduse jõustumisel nimetatud kategooriate sõiduki registreerimise riigilõivu tasumise kohustus ja see asendub registreerimistasuga, mis arvutatakse sõiduki omaduste põhjal. 2. jagu Seaduse jõustumine 23 Eelnõu § 22. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumise puhul on arvestatud maksukorralduse seaduse § 41 sätestatud nõuet, et maksuseaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma üldjuhul 6 kuud. See annab piisava aja, et teha vajalikud infotehnoloogilised muudatused Maksu- ja Tolliameti ning Transpordiameti süsteemides, aga ka selleks, et maksumaksjal oleks piisav aeg uue maksu elementidega tutvuda ja vajadusel oma tegevusi selle järgi juba varem kohandada. Seaduse § 3 punkt 2 jõustub hiljem, et anda aega nn romude ja fantoomautode liiklusregistrist kustutamise lahenduse väljatöötamiseks ja õigusselguse loomiseks, millega tegeleb Kliimaministeerium. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Sõidukite maksustamine ei ole Euroopa tasandil harmoniseeritud. See annab liikmesriikidele vabaduse otsustada sõidukimaksude kehtestamist ja rakenduvaid määrasid iseseisvalt. Eelnõu kohta tehakse direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, kohane teavitus Euroopa Komisjonile. Ootame tagasisides seisukohta ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 110 kooskõla kohta. Esitame Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele käesoleva seaduseelnõu materjalid. Tagasiside antakse kolme kuu jooksul pärast teavituse esitamist. 6. Seaduse mõjud Mootorsõidukimaksu sihtrühm on need isikud ja ettevõtted, kellele liiklusregistri kande kohaselt kuulub üks või rohkem M1, M1G, N1 ja/või N1G kategooriasse liigituvat sõidukit, tühimassiga kuni 3500 kg või L3e, L4e, L5e, L6e, L7e, MS2, T1b, T3 ja/või T5 kategooriasse kuuluvat muud mootorsõidukit. Mootorsõiduki omanik maksab mootorsõidukimaksu iga mootorsõiduki kohta ja see arvutatakse sõiduki omadustest lähtuvalt. Mootorsõiduki registreerimistasu sihtrühm on need isikud ja ettevõtted, kes soetavad uue või kasutatud mootorsõiduki (M1, M1G, N1 ja/või N1G), mis kantakse esmakordselt Eesti liiklusregistrisse. 31. mai 2023. a seisuga oli liiklusregistris Transpordiameti andmetel aktiivses staatuses 741 088 maksuobjekti alla kuuluvat sõiduautot ja kaubikut (M1, M1G, N1 ja N1G kategooria). Eelnevatest 505 111 sõiduauto omanik on füüsiline isik ja 232 121 omanik juriidiline, sealhulgas 100 992 omanik on liisinguettevõte. Juriidilisest isikust erinevaid omanikke on 52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258. Lisaks eelnevale on 30. aprilli 2023. a seisuga liiklusregistris peatatud kandega 201 553 M1 ja M1G kategooria sõiduautot ja 19 376 N1 ja N1G kaubikut (peatatud kandega sõidukeid üldse 24 kokku on 289 869). Kuna peatatud kandega sõidukite maksustamisele kehtestatakse kahe- aastane üleminekuaeg, eeldatakse nende numbrite jõulist vähenemist. Kui võtta aluseks, et sõiduautode ja kaubikute aastaajalist kasutust saaks hinnata selle järgi, et nad on liikluskindlustuse ostjad kuni 90 päeva aastas, siis on selliseid sõidukeid Liikluskindlustusfondi andmetel umbes 20 000. See tähendab, et nende sõiduautode ja kaubikute hulgast, kes saavad liikluses osaleda, on ca 3% kasutusel sesoonselt. L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuulub 47 926 sõidukit, enim neist L3e kategooriasse – 37 713. Mootorsõidukimaksu näited on esitatud lisas 2 järgmiselt: Tabel 1. Sõiduautode mootorsõidukimaksu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2). Tabel 2. Elektriliste sõiduautode mootorsõidukimaksu rakendamine mõnede mudelite näitel. Tabel 3. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute mootorsõidukimaksu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2). Tabel 4. Sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2). Tabel 5. Elektrilistele sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel. Tabel 6. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2). Mootorsõidukimaksu kehtestamisel on peamiselt majanduslik, elu- ja looduskeskkonna ning sotsiaalne mõju. 6.1 Mõju majandusele 6.1.1 Mõju ulatus Suur. Mõjutatud on kõik ettevõtted ja isikud, kes kasutavad sõidukeid, mis kuuluvad seaduse alusel maksustamisele. Sõiduautode soetamine ja omamine muutuvad praegusega võrreldes keskmiselt kallimaks, kuid konkreetne muutus auto omaniku või potentsiaalse omaniku jaoks sõltub väga tugevalt sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Üldiselt suureneb auto omamise kulu 5–15%. Saastavamad ja raskemad auto saavad suurema maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb, samuti on madalamalt maksustatud vanemad sõidukid soetamisel. Üldiselt suurem hind vähendab nõudlust selle hüvise järele (kuigi on erandeid, näiteks luksuskaubad). Keeruline on täpselt hinnata, kui palju väheneb autode soetamine ja omamine just Eestis, kuid seda käitumuslikku elastsust on analüüsitud mujal.27 Selle põhjal võib öelda, et nii mootorsõiduki aastamaksul, kui ka -registreerimistasul on pigem väike mõju nii autode omamisele kui ka läbisõidule ning seeläbi kulutatud kütusele. Registreerimistasul on suurem efekt kui mootorsõidukimaksul, kuigi kõik hinnatud elastsused jäävad alla ühe, mis tähendab, et 1% hinnatõusu vähendab nõudlust vähem kui 1% võrra. Pigem on oodata elastsust suurusjärgus vahemikus -0,1 kuni -0,3 auto kallinemise suhtes. Pikaajaline elastsus on pigem suurem. Ehk kokkuvõttes võib oodata, et mootorsõidukimaksu kehtestamise mõjul hakkab sõidukite arvu suurenemise tempo vähenema ja kokkuvõttes väheneb Eesti autopark 1–3% võrra võrreldes ilma sekkumiseta olukorraga. Nimetatud tulemust tuleks käsitleda kui uut empiirikal põhinevat tasakaaluseisundit, millele ei saa otseselt anda ajalist määratlust. Kuid võib öelda, et enamus oodatud muutusest realiseerub 5–10 aasta jooksul, mis on tüüpiline 27 https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/vehicle_tax_study_15-02-2002.pdf. 25 ettevõtete ja eraisikute sõidukite vahetamise tsükkel. Lisaks, siin all on mõeldud autopargist just neid maksualuseid sõidukeid, mis on aktiivkasutuses. Täiendav autopargi vähenemine võib tulla n-ö romusõidukite arvelt. Nende tarbijate kulu kütusele väheneb, kes vahetavad oma sõiduki väiksema kütusekulu ja vastavalt väiksema süsinikuheitega sõiduki vastu välja. Järgmises alapunktis (6.2) on esitatud hinnang sõidukite süsinikuheite vähenemisele maksu kehtestamise järgselt. Kuna süsinikuheide on otseses seoses põletatud kütuse hulgaga saab hinnata ka ligikaudse kulude kokkuhoiu kütuselt eeldusel, et kütuse hind jääb tänasele tasemele. Selle kohaselt kulutatakse mootorikütusele aastal 2030 70–100 miljonit eurot aastas vähem kui ilma maksuta. Mootorsõidukimaksu mõju majanduskasvule on keeruline eraldiseisvalt hinnata. Mõju sõltub palju sellest, milline on üldine majanduskonjunktuur ning milline saab olema nii sõidukimüüjate võimekus muutunud olukorrale reageerida, kui ka tarbijate valmidus oma harjumusi muuta. Ennekõike on maksutõusul ümberjaotuslik mõju era- ja avaliku sektori jaotusele ning seos avaliku sektori suuruse ja majanduskasvu vahel ei ole tugev. Täpsema hinnangu, kuidas mootorsõidukimaks mõjutab majanduskasvu, annab Rahandusministeerium järgnevate majandusprognooside koostamise käigus, kui maksueelnõu vastu võetud, arvestades sealjuures ka majandustsükli ning muude poliitikamuudatustega. 6.1.2 Mõju avaldumise sagedus Mootorsõiduki mootorsõidukimaksu tuleb hakata tasuma iga aasta üks kord ja seetõttu on mootorsõidukimaksu mõju pidev. Mootorsõiduki registreerimistasu tuleb tasuda üks kord mootorsõiduki registrisse kandmisel. 6.1.3 Mõjutatud sihtrühma suurus Peatüki sissejuhatuse kohaselt on 505 111 sõiduauto omanik füüsiline isik ja 232 121 omanik juriidiline isik, sealhulgas 100 992 omanik on liisinguettevõte. Juriidilisest isikust erinevaid omanikke on 52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258. Mootorsõidukite tootmisega tegeles 2021. aastal Eestis 14 ettevõtet, müügitulu oli 17 miljonit eurot, mis moodustab väga väikese osa kogu Eesti majandustegevusest. Suurem on mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning remondiga tegelev majandussektor. Sinna kuulus 2021. aastal 4209 ettevõtet (3,3% kõigist), müügituluga 4,2 miljardit eurot (5,2% kogukäibest) ning lisandväärtusega 480 miljonit eurot (2,5% kogu lisandväärtusest). Mootorikütuse jaemüügiga tegeles 2021. aastal 41 ettevõtet, müügituluga 1,4 miljardit eurot (1,8% kogukäibest) ning lisandväärtusega 110 miljonit eurot (0,6% kogu lisandväärtusest). 6.1.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Arvestatav osa sihtrühmast on juriidilised isikud. Need ettevõtted, kus sõiduautod (nt kullerid, rendiettevõtted) moodustavad olulise osa tegevuskuludest, on rohkem mõjutatud. Samas on tõenäoline, et neil ettevõtetel on autod ka rohkem aktiivses kasutuses ning neid vahetatakse välja kiiremini, mistõttu on neil võimalus oma maksukoormust kiiremini vähendada, valides väiksema maksukoormusega sõidukid. Juriidiliste isikute seas on mootorsõidukimaksust mõjutatud sihtgrupp ka automüüjad ning finantseerijad. Mootorsõidukimaks võib mõjutada nende omavahelist konkurentsi vastavalt sellele, millist tüüpi autosid peamiselt müüakse ning kui palju maksukoormuse tõusust võetakse enda kanda, et püsida oma mudelivalikuga konkurentsivõimelisena. Nagu alapunktis 6.1.1 välja toodud, ei ole oodata suurt sõidukite müügikäibe langust, pigem on oodata muutust selles, milliseid sõidukeid tarbijad eelistavad – väiksema süsinikuheitega ning kergemaid sõidukeid mõjutab mootorsõidukimaks vähem, mistõttu need muutuvad tarbijatele eelistatumaks. Eraldi suurem negatiivne mõju võib avalduda 26 muuseumidele ja autokogujatele, kelle valduses on rohkelt sõidukeid. Koostöös Kultuuriministeeriumiga töötatakse enne seaduse kehtestamist välja meetmed ametlikult tegutsevate muuseumide mootorsõidukimaksu koormuse leevendamiseks. Mootorsõidukimaksul on inflatsiooniline mõju, mille täpset ulatust on raske hinnata, sest sõltub sellest kui palju maksu kehtestamine mõjutab sõidukite turuhinda. See omakorda sõltub tarbijate eelistuste muutusest ning müüjate võimest maksutõusu absorbeerida, näiteks kasumlikkuse arvelt või kandes selle üle muude pakutavate toodete ja teenuste hindadesse (varuosad, kulumaterjalid, hooldus, kindlustus, remont jne). Seaduse kehtestamisega kaasneb risk, et sõidukeid hakatakse registreerima maksukoormuse vältimiseks teise riiki. Selle riski maandamiseks töötab Rahandusministeerium järgmise etapina välja meetmed kõrvalehoidmise välistamiseks ja analüüsib Eestis liiklevate teise riigi numbrimärkidega mootorsõidukite maksustamist. 6.2 Mõju elu- ja looduskeskkonnale 6.2.1 Mõju ulatus Keskmine. Mõju elu- ja looduskeskkonnale avaldub juhul, kui muutuvad sõidukite omanike eelistused, kas ja milliseid sõidukeid omatakse ja kasutatakse. Nagu eelpool kirjeldatud, ei ole oodatav muutus tervikuna suur kasutuses olevate sõidukite arvu mõttes. Eestis on trend kasvu suunas ning pigem aitab mootorsõidukimaks kasvutrendi pidurdada. Seoses kliima soojenemisega on sisepõlemismootoriga sõidukite puhul eelkõige fookuses nende kasutamisega atmosfääri eralduv süsinikuheide. Käesoleva eelnõu parameetrite põhjal on maksu mõju süsinikuheitele hinnatud kahel viisil. Esimese hinnangu eesmärk on leida sõidukite kallimaks muutumise mõju nende kasutamisele tervikuna ning teine hinnang keskendub sõidukipargi muutusele. Süsinikuheidet mõjutab nii sõidetud kilomeetrite koguarv kui ka see, milliste sõidukitega sõidetakse. Esimese hinnangu on koostanud Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Selles on hinnatud maksu mõju autode arvule ja seeläbi sõidetud kilomeetritele, millelt on tuletatud muutus kasvuhoonegaaside emissioonis. Arvutuste aluseks on liiklusregistri statistika 2021. aastal arvel olevate sõiduautode (M1, M1G kategooria) ja kaubikute (N1, N1G kategooria) kohta, aasta lõpu seisuga. Andmestikust on välja filtreeritud sõidukid, mis on peatatud registrikandega (eeldatud on, et sõiduk ei osale liikluses või üldse tänaseks ei eksisteeri ja omanik pole registrist sõidukit maha võtnud). Täiendavalt on maha arvatud sõidukid, millel on puudulikud tehnilised andmed (täismass, mõlema standardi CO2 näitaja). Alles jäänud sõidukite CO2 näitajate puhul on arvestatud WLTP heitestandard (mis on kõige uuem ja täpsem). Nende sõidukitel, millel on olemas küll NECD (vana standard) näitaja, kuid puudub WLTP standard, on lisatud WLTP näitaja arvestades, et WLTP näitaja on suurem kui NECD oma, vastava koefitsiendiga korrutades. Seejärel on sõidukid vastavalt CO2 näitajale grupeeritud klassidesse ja välja arvestatud, kui mitu sõidukit kuulub igasse klassi pärast toorandmete töötlemist. Seejärel on leitud iga klassi osakaal (%) üldkogumist ja osakaalud laiendatud COPERTi28 andmetele, mida on kasutatud ka riikliku kasvuhoonegaaside inventuuris 2021. aasta kohta, et saada ülevaadet kogu sõidukipargi kohta. Muul juhul jääks puudulike registriandmete tõttu arvestatav kogus sõidukeid arvestamata just mootorsõidukimaksu puhul. Maksu komponendid on arvutatud grupeerimise teel (sõiduautode ja kaubikute jaoks eraldi). Arvesse on võetud sõiduki klass ja selle kaudu välja arvestatud, mis oleks selle klassi keskmine 28 https://www.emisia.com/utilities/copert/ 27 maksu baasosa/komponentide suurus. Iga maksukomponendi ja sõiduki klassi puhul on arvestatud keskmistatud aastased kulud energiaklassi kohta, viimase sammuna on arvutatud mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu aastased kaalutud keskmised (arvestades autopargi struktuuri). Tulemuseks on kasvuhoonegaaside vähenemine 14,6 kt CO2 ekvivalenti aastas. Kumulatiivselt on tulemuseks emissioonide vähenemine aastaks 2030 88 kt CO2 ekvivalenti. Väljatoodud hinnangul on olulised piirangud. Esiteks on kasutatud elastsused ajakohastamata ning ei pruugi enam kehtida. Teiseks, hinnanguliselt suurem mõju keskkonnale avaldub juhul, kui autopargi struktuur muutub selliselt, et eelistatumaks saavad sõidukid, mille keskkonnakoormus on väiksem. Mudelis kasutatud elastsus arvestab eelkõige seda, kui palju üldiselt väheneb sõidukite kasutamine, kui see muutub tarbijatele kulukamaks. Kuid kui maks põhineb ennekõike keskkonnanäitajatel, suunab see autopargi struktuuri muutusele ilma, et ilmtingimata peaks vähenema sõiduki omamine, sõidetud kilomeetrid või muud sõiduki omamisest saadavad hüvised. Lühidalt on võimalik samad sõidud teha väiksema hulga heitega, kuid mudelis kasutatud elastsus seda ei arvesta. Ennekõike on siin mõeldud süsinikuheidet, aga ka muu õhukvaliteet paraneb, kui kasutatakse säästlikumaid sisepõlemismootoriga sõidukeid või elektrisõidukeid29. Autopargi struktuurimuutuse arvestamiseks on koostatud täiendav mõjuhinnang, mis tugineb teiste riikide kogemusele ning Transpordiameti eksperthinnangule. Samuti on kasutatud EKUK mudeli alusnäitajaid. OECD on Norra automaksu analüüsis30 leidnud, et sõidukite maksustamine vastava sõiduki jaoks hinnatud CO2 emissiooninäitaja põhjal vähendab ostetavate sõidukite heidet elastsusega -0,8. See tähendab, et kui läbi maksustamise muuta sõiduki süsinikuheide 10% võrra kallimaks, muutub tarbija eelistus selliselt, et ostetakse 8% võrra väiksema CO2 emissiooninäitajaga sõidukeid. See on suur elastsus ja viitab tarbijate paindlikkusele. Võttes aluseks nimetatud elastsuse, mootorsõiduki registreerimistasu suuruse, sõidukipargi jaotuse, sõidukite esmaregistreerimise statistika, sõidukipargi läbisõidustatistika ja muud vajalikud eeldused, on hinnatud ligikaudne sõidukipargi ökonoomsemaks muutumise mõju maanteetranspordisektori kasvuhoonegaaside heitele. Tegemist on väga ligikaudse hinnanguga, mis põhineb keskmistel näitajatel. Hinnangu määramatus on piisavalt suur, et seda tuleks käsitleda kui üht võimalikku suurusjärku, mida käesoleva mootorsõidukimaksu kehtestamise tulemusena on võimalik saavutada teiste riikide kogemuse põhjal, kuid seda ei tohiks võtta kui kõige tõenäolisemat stsenaariumit või eesmärki. Tegelik tulemus sõltub palju tarbijate ja müüjate käitumisest, maksu rakendamise edukusest ja detailidest, sõidukite tehnoloogilisest arengust, majanduskonjunktuurist ja muust, mida on keeruline usaldusväärselt modelleerida. Sellest tulenevalt on hinnatud ka teine stsenaarium, mille kohaselt on kõnealune elastsus väiksem, - 0,5. See stsenaarium on hinnang eeldusel, et eesti sõidukitarbijate valmidus ökonoomsematele sõidukitele üle minna on väiksem kui teiste riikide kogemus viitab. Tabel 2. Mootorsõidukimaksu mõju maanteetranspordi süsinikuheitele (tuhat tonni CO2 ekvivalenti) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2025-2030 Sõiduautode süsinikuheide, baasstsenaarium (EKUK prognoos 2021. aasta andmete põhjal) 1 427 1 441 1 425 1 421 1 414 1 404 1 392 1 340 8 396 Stsenaarium 1 (elastsus -0,8) 29 Näiteks Iirimaal kehtestatud emissioonipõhine automaks vähendas esimesel aastal keskmist CO 2 näitu 13% – https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/15568318.2022.2132562. 30 https://one.oecd.org/document/ENV/WKP(2021)10/En/pdf 28 Sõidukite ökonoomsemaks muutumise mõju süsinikuheitele -16 -47 -79 -110 -142 -173 -567 Sõidukipargi vähenemise mõju süsinikuheitele (EKUK mudeli hinnang) -14 -14 -14 -14 -14 -14 -84 Sõiduautode süsinikuheide, stsenaarium 1 1 395 1 360 1 321 1 280 1 236 1 153 7 745 Vahe baasstsenaariumiga, osakaal -2% -4% -7% -9% -11% -14% -7,8% Stsenaarium 2 (elastsus -0,5) Sõidukite ökonoomsemaks muutumise mõju süsinikuheitele -10 -29 -49 -69 -88 -108 -353 Sõidukipargi vähenemise mõju süsinikuheitele (EKUK mudeli hinnang) -14 -14 -14 -14 -14 -14 -84 Sõiduautode heitmed, stsenaarium 2 1 401 1 378 1 351 1 321 1 290 1 218 7 959 Vahe baasstsenaariumiga, osakaal -2% -3% -4% -6% -7% -9% -5,2% Kaubikute süsinikuheide, baasstsenaarium 285 293 301 302 303 304 305 305 1 820 Stsenaarium 1 (elastsus -0,8) Sõidukite ökonoomsemaks muutumise mõju süsinikuheitele -0,9 -2,7 -4,5 -6,3 -8,1 -9,9 -32 Sõidukipargi vähenemise mõju süsinikuheitele (EKUK mudeli hinnang) -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 -4 Kaubikute süsinikuheide, stsenaarium 1 299 299 298 297 296 294 1 784 Vahe baasstsenaariumiga, osakaal -0,5% -1,1% -1,7% -2,3% -2,9% -3,4% -2,0% Stsenaarium 2 (elastsus -0,5) Sõidukite ökonoomsemaks muutumise mõju süsinikuheitele -0,6 -1,7 -2,8 -3,9 -5,0 -6,1 -20 Sõidukipargi vähenemise mõju süsinikuheitele (EKUK mudeli hinnang) -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 -4 Kaubikute süsinikuheide, stsenaarium 2 300 300 300 300 299 298 1 796 Vahe baasstsenaariumiga, osakaal -0,4% -0,8% -1,1% -1,5% -1,8% -2,2% -1,3% Raskeveokite ja busside süsinikuheide, baasstsenaarium 411 422 431 417 399 380 361 317 2 305 Mootorrataste süsinikuheide, baasstsenaarium 7 7 7 8 8 9 10 11 53 Süsinikuheide KOKKU, baasstsenaarium 2 130 2 163 2 164 2 148 2 124 2 097 2 068 1 973 12 574 Süsinikuheide KOKKU, stsenaarium 1 2 133 2 083 2 026 1 966 1 904 1 775 11 887 Vahe baasstsenaariumiga -31 -65 -98 -131 -164 -198 -687 Süsinikuheide KOKKU, stsenaarium 2 2 139 2 102 2 058 2 010 1 960 1 845 12 114 Vahe baasstsenaariumiga -25 -46 -66 -87 -108 -128 -460 Allikas: EKUK, Transpordiamet, Rahandusministeeriumi arvutused Mõjuhinnangu esimese stsenaariumi kohaselt langeks maksu kehtestamise järgselt Eestis esmaregistreeritud sõiduautode keskmine süsinikuheide lähedale Euroopa Liidu keskmisele aastal, mis aitab vähendada kogu sõiduautopargi heidet ligi 1% võrra. Esimesel aastal on efekt väiksem kuna tarbijatel võtab kohanemine aega. Edasi muutuks esmaregistreeritud sõidukite keskmine heitenäitaja vastavalt üldisele langustrendile. Täiendavalt väheneks üldine autopargi süsinikuheide vastavalt eelpoolkirjeldatud hinnangule ligi 1% võrra. Esmaregistreeritud sõidukid on vastavalt Transpordiameti hinnangule suuremas kasutuses kui kogu sõidukipargi sõidukid keskmiselt. Kuna siin registreeritud sõidukid jäävad enamuses sõidukiparki pikaks ajaks, ning igal järgmisel aastal registreeritakse võrreldes baasstsenaariumiga ökonoomsemaid sõidukeid, on efekt kumulatiivne ning aja jooksul heitmed maksustsenaariumi järgi kaugenevad 29 baasstsenaariumist järjest rohkem. 2030. aastal on selle stsenaariumi järgi oodata ligi 10% väiksemat maanteetranspordi aastast süsinikuheidet. Sõiduautode muutus on suurem, kaubikutel väiksem ning on eeldatud, et veoautode, busside ning mootorrataste süsinikuheide ei muutu. Nagu eelnevalt välja toodud, on maanteetranspordi süsinikuheite vähenduseesmärk aastaks 2030 vastavalt jõupingutuste jagamise määrusele 24%, ehk mootorsõidukimaks võib panustada ligikaudu kahe viiendiku ulatuses võrreldes eesmärgiga. Erinevate mõjurite toimel võib tegelik nimetatud keskkonnaeesmärgi poole liikumine maksu tulemusel osutuda nii suuremaks kui ka väiksemaks. Teise stsenaariumi järgi on süsinikuheite vähenemine tagasihoidlikum, vähenedes aastal 2030 6,5% võrra võrreldes baasstsenaariumiga. Maanteetranspordi süsinikuheide on osa regulaarsest kogu riigi kasvuhoonegaaside aruandlusest ja prognoosist. Seoses mootorsõidukimaksu kehtestamisega on sõidukite süsinikuheide selles protsessis kõrgendatud tähelepanu all nii enne maksu kehtima hakkamist kui ka pärast. Sõidukite maksustamine võib ka vähendada mitte aktiivses kasutuses olevate sõidukite hulka, motiveerides nende omanikke neid registrist nõuetekohaselt kustutama. See tähendab sõidukite nõuetekohast käitlemist. Positiivne mõju keskkonnale avaldub seeläbi, et väheneb seisma jäänud sõidukite tõttu tekkiva keskkonnareostuse oht ning suureneb võimalus sõidukite tootmiseks kasutatud materjale taaskasutada. 6.2.2 Mõju avaldumise sagedus Mootorsõidukimaksu mõju avaldub sõiduki ostmisel ja selle kasutamisel. Eeldatakse, et mootorsõiduki registreerimistasu motiveerib valima inimesi väiksema maksuga maksustatud mootorsõidukeid, mis selliselt tähendab vähemsaastavat sõidukit. Ka mootorsõidukimaksu puhul võivad isikud edaspidi sõiduki valikul langetada otsused madalama maksumääraga ja seeläbi säästlikuma sõidukauto kasuks. 6.2.3 Mõjutatud sihtrühma suurus Kõik Eestis elavad inimesed. Veidi rohkem on mõjutatud linnalises keskkonnas elavad (815 tuhat 1,33 miljonist ehk 61% vastavalt 2021. aasta rahvaloendusele) ja linnalises keskkonnas töötavad (399 tuhat 642 tuhandest hõives olevast elanikust, ehk ligi 62% vastavalt 2021. aasta rahvaloendusele) elanikud. Linnalises keskkonnas on tüüpiliselt otsene sõidukitest tulenev õhusaaste kontsentratsioon suurem. Siiski on mõjutatud kõik elanikud, sest peamine sõidukite keskkonnamõju süsinikuheite näol puudutab kliimat, mille mõju on globaalne. 6.2.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid selles valdkonnas ei ole. 6.3 Sotsiaalne mõju 6.3.1 Mõju ulatus Maksu sotsiaalne mõju avaldub rohkem vähekindlustatud leibkondade toimetulekule. Kuna sõidukitega seonduvad kulud muutuvad suuremaks ning inimesed vastavalt empiirikale tõenäoliselt proportsionaalselt oma sõidukikulutusi ei kohanda, on oodata, nagu eelnevalt kirjeldatud (vt alapunkt 6.1.1.), inimeste kasutatava sissetuleku vähenemist muudeks kulutusteks. See on probleemiks eelkõige kõige vaesema osa elanikkonna jaoks, kes omavad sõidukeid ja vajavad neid transpordiks muude sobilike võimaluste puudumisel. Tasub rõhutada, et inimestel on võimalusi oma maksukoormust teatud piirides ka mõjutada, valides väiksema 30 maksukoormusega sõiduki. Samas on selge, et enamus inimesi ei ole plaaninud oma sõiduvahendit välja vahetada enne maksu kehtimise algust. Maksu kehtestamine võib kaasa tuua suurema aktiivsuse sõidukite järelturul enne maksu kehtestamist, mis võib mingil määral muuta ka sõidukite turuväärtust. Maksu disainis on leibkondade toimetulekuga arvestatud seeläbi, et vanematel sõidukitel, mis üldreeglina on odavamad, ja mida omavad väiksemate materiaalsete võimalustega leibkonnad, on oluliselt madalam maksumäär. See tähendab, et maksu mõju ulatus on enamikul juhtudest üsna piiratud, olles palju väiksem kui ka kõige odavama sõiduki nõuetekohase pidamise ja aktiivkasutuse kulu. Näiteks 10 aasta vanuse sõiduki mediaan-aastamaks on 167 eurot aastas ehk 14 eurot kuus, 15 aasta vanuse sõiduki mediaan-aastamaks on 85 eurot aastas ehk 7 eurot kuus ning vanemata kui 20 aasta vanuste sõidukite aastamaks on 50 eurot aastas ehk 4 eurot kuus. Enamikul juhtudest jääb aastamaksu kulu kaugelt alla tüüpilise aktiivkasutuses oleva sõiduki kütuse- ja kindlustuskulu. 6.3.2 Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldub mootorsõiduki registreerimistasu puhul mootorsõidukit ostes või vahetades, kui sõiduki hinnale lisandub registreerimistasu. Isikul on võimalik valida väiksema tasuga mootorsõiduk. Ka mootorsõidukimaksu puhul, mille mõju on pidev, saab suunata oma valikuid selliselt, et mootorsõidukimaksu määr oleks minimaalne. Täna rakendub mootorsõiduki registreerimisel riigilõiv 130 eurot, mida peale registreerimistasu kehtima hakkamist enam tasuda ei tule. 6.3.3 Mõjutatud sihtrühma suurus Eestis on ligi 632 tuhat leibkonda, sh lastega üksikvanemad ca 58 000 leibkonda, pensioniealisi ca 309 000 või pensioni saavad isikud ca 15 500. Väiksema sissetulekuga leibkondadel on vastavalt 2019. aasta leibkondade eelarve uuringule vähem sõidukeid. 30% kõige väiksema sissetulekuga leibkondadest on sõiduk umbes 33%. Sõiduki omamise tõenäosus kasvab koos sissetulekuga. Kõige rikkama kümnendiku leibkondade seas on sõidukid ligi 90%. Sealjuures on neil keskmiselt sõidukeid rohkem kui üks. Puudega inimeste osakaal on kogu Eesti rahvastikust 8,7%. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt elab 30.09.2023 seisuga Eestis kokku 118 864 puudega inimest, kellest on sügava puudega 12 203 (10% puuetega inimestest), raske puudega 60 969 (51% puuetega inimestest) ja keskmise puudega 45 692 (39% puuetega inimestest). 6.3.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Maksul võib olla kõige suurem negatiivne mõju puuetega inimestele, kes vajavad sõidukeid ringiliikumiseks. Puuetega inimeste absoluutse vaesuse ja ilmajäetuse määrad on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga märkimisväärselt suuremad ning puuetega inimeste õiguste konventsioon kohustab Eestit leidma puuetega inimeste toimetuleku toetamiseks vajalikke lahendusi. Et maandada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtgrupile, analüüsis Sotsiaalministeerium erivajadustega inimestele täiendavaid vajaduspõhiseid tugimeetmeid, ja neid soovitakse rakendada 2025. aastal. Plaanis on tõsta raske ja sügava puudega laste toetust ning sügava puudega tööealiste toetust, samuti ühtlustada raske puudega tööealiste toetus selliselt, et toetuse suurus ei sõltuks puude liigist. Lisaks on kavas võimaldada abivahendeid riigipoolse soodustusega sõltumata puude raskusastme ja vähenenud töövõime olemasolust ning tõsta valitud abivahendite riigiosalust. 31 Täiendavalt võib esineda ebasoovitavat mõju hajaasustuses elavatele vähekindlustatud peredele ja üksikisikutele. Ebasoovitav mõju võib olla toimetuleku halvenemine. Teatav teoreetiline risk, mis kaasneb registreerimistasuga sõiduki omanikule puudutab kindlustusjuhtumeid ja kahjuhüvitisi. Registreerimistasu ja aastamaks hakkavad mõjutama sõidukite turuväärtust, muutes suurema tasu või maksuga sõidukid kallimaks, nii uuena kui ka järelturul. See, kui kiiresti ja mis ulatuses täpselt turuhindade kohanemine toimub, ei ole täpselt ette teada. See võib tekitada hindade kohanemisperioodil turuhinna määramise keerukaks ning tekitada vaidlusi kindlustusandjate ja -võtjate vahel. 6.4. Mõju andmekaitsele Andmekaitsealase mõjuhinnangu andmisel lähtuti sellest, et töödeldakse juba kogutavaid andmeid. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Liiklusregistri andmete kasutamine mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu määramiseks on proportsionaalne eesmärgi suhtes, milleks on mootorsõidukite maksustamine. Liiklusregistris on vajalikud alusandmed juba olemas. Eraldi töötatakse välja maksuvabastuse kohaldamise korraldus diplomaatidele, kellele on maksuvabastused ette nähtud juba rahvusvahelise õiguse alusel. 6.4.1 Mõju ulatus: väike. Maksu- ja Tolliamet arendab maksukohustuslaste registri osaks mootorsõidukimaksu registri, millesse kogutakse minimaalsel hulgal andmeid mootorsõidukimaksu ja sellest vabastuse saamise määramiseks. Maksu- ja Tolliamet saab Transpordiametist andmed üksnes nende isikute kohta, kellele kuulub mootorsõidukimaksu kohustuse alla kuuluv sõiduk. Maksu- ja Tolliametile edastatakse üksnes isiku nimi, isikukood ja lisaks sõiduki parameetrid maksu määramiseks (CO2 eriheide, mass, mootori maht jt seaduse valemis loetletud komponendid). Tegemist on väikese andmemahuga isiku kohta. Andmeid edastatakse üks kord aasta alguses ja uue sõiduki lisandumisel liiklusregistrisse ka kohe pärast selle toimingu tegemist selle konkreetse isiku ja sõiduki kohta. Registreerimistasu kogumise ja selle üle arvestuse pidamine ei too kaasa märkimisväärt ümberkorraldusi liiklusregistris, va vastava registriosa kuvamine ja loomine. 6.4.2 Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Mootorsõidukimaksu arvutamiseks saadetakse liiklusregistrisse kantud sõidukite ja nende omanike andmed Maksu- ja Tolliametisse iga aasta üks kord. Väiksel määral lisandub sõiduki ja omaniku andmete esitamine sõiduki liiklusregistrisse kandmisel aasta keskel. Seega ei ole andmete edastamine ajateljel ühekordne, vaid iga-aastane. 6.4.3 Mõjutatud sihtrühma suurus: 2023. a mai seisuga on liiklusregistris andmed 505 111 erineva füüsilise isiku kohta, kes omavad vähemalt ühte sõidukit ja keda käesoleva seaduse jõustumine otseselt puudutab. 6.4.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskid Risk: Andmetele pääsevad ligi volitamata kolmandad isikud. Isikuandmete kaitse üldmäärus seab ranged kriteeriumid volituste kohta, andmeid võib edastada kooskõlas kehtivas õiguses sätestatud alustega. Andmeid liigutatakse üle turvalise X-tee. Esinemise tõenäosus: väike. 32 Riski mõju: väike. Maandamine: Kokku on lepitud turvaline viis andmete edastamiseks, nt kasutatakse parimaid tehnikaid ja rakendatakse parimaid turvanõudeid. Risk: Vastutav töötleja töötleb isikuandmeid puudulikul alusel. Vastutav töötleja peab tagama töötlemise õiguspärasuse ja korrektsuse. Esinemise tõenäosus: väike. Riski mõju: väike Maandamine: Töötlemine toimub isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud alustel ja korras, andmetöötlus kajastub andmekogu põhimääruses (andmed, sh andmeandjad). 6.5. Mõju halduskoormusele Eraisikutele ja juriidilistele isikutele, kes maksu tasuma hakkavad, tuleneb käesoleva seaduse jõustumisest minimaalne lisanud koormus. Sõiduki andmed, mille alusel maks arvutatakse, on nagunii liiklusregistrisse juba kantud, need liiguvad automatiseeritult ja isikute peamine ülesanne on maksu tasumine. Sõiduki ostjate ja omanike vaatest on tõenäoline, et sõidukite müüjad ning maksu haldavad asutused (ning võimalik, et muud seotud osapooled, näiteks kindlustajad ja finantseerijad) tekitavad registreerimistasu ja aastamaksu automaatsed kalkulaatorid. Lisaks on tõenäoline, et sõidukite müüjad teevad ostjate jaoks maksu arvestuse ära ning see saab lihtsalt kajastuma sõiduki lõpphinnas nagu praegu kajastub käibemaksu. Ostja jaoks täiendavat halduskoormust ei ole, sest lõpphind on miski, mille järgi sõidukit valitakse niikuinii. Täiendavalt ei saa registreerimistasust ja aastamaksust tulenevat halduskoormust lugeda märkimisväärseks ka seetõttu, et sõidukiga kaasnevate kulude hindamisel on juba praegu palju keerukaid (aeganõudvaid) aspekte, mida võib lugeda halduskoormuseks. Näiteks hinnangud sõiduki ostuga kaasnevale tulevasele kindlustus-, finantseerimis-, kütuse-, hooldus-, kulumaterjalide- ning sõiduki väärtuse vähenemisega kaasnevale kulule on kõik palju keerulisemad ja aeganõudvamad ülesanded, kui kaasneva maksukoormuse hindamine, sest nendega kaasneb palju suurem määramatus ning kergesti kättesaadavaid abivahendeid ei ole. Maksukoormus seevastu on otseselt sõiduki näitajatest tulenev ja ei vaja isegi ilma abivahenditeta rohkem kui üht kalkulatsiooni, mille tegemiseks ei ole vaja midagi eeldada. Sõiduki müüjate jaoks on tegemist ajutise halduskoormusega, et registreerimistasu ja aastamaksu kalkulaatorid välja töötada ning integreerida oma infosüsteemidesse ja toiminguprotseduuridesse. Arvestades sõidukite müügi-, registreerimis-, kindlustus-, finantseerimis-, raamatupidamis- ja muude toimingutega kaasnevat mahtu ja keerukust, ei muuda ühe täiendava determineeritud arvestuse lisandumine halduskoormust oluliselt suuremaks. Ajutine kohanemiskulu siiski on ilmselt arvestatav. Mootorsõidukimaks tasutakse e-maksuametis, mis on inimestele tuttav keskkond näiteks tuludeklaratsiooni täitmisel. Kuigi seaduse kohaselt on mootorsõidukimaksu vaja tasuda kahes osas kaheks erinevaks tähtajaks, ei ole vaja nendest maksukohustuse täitmiseks rangelt juhinduda. Nii võib isik kogu maksu tasuda ühekordse maksega juba esimeseks maksetähtajaks. Samuti võib isik panga püsimaksekorralduse lahendust kasutades muuta oma maksukohustuse kuupõhiseks, kuid silmas tuleb pidada, et pool maksust peab olema siiski kindlasti esimeseks maksetähtajaks tasutud. Püsimaksekorraldusega makstakse iga kuu ettemääratud summa isiku e-maksuameti ettemaksukontole. 33 Registreerimistasu tasutakse edaspidi riigilõivu asemel, mistõttu võib väita, et koormust käesoleva seaduse jõustumisel ei lisandu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1 Kulud ja tegevused Seaduse rakendamine eeldab riigiasutuste kulusid ja tegevusi. Riigi ja kohalike omavalitsuste asutustele lisanduv kulu sõltub sellest kas, kui palju ja milliste maksu aluseks olevate parameetritega sõidukeid nad omavad. Iga asutuse kulu on seetõttu individuaalne. Seletuskirja tarbeks asutustepõhist kuluhindamist ei ole tehtud, kuivõrd see ei ole ajaliselt otstarbekas. Täiendavalt nähakse kulusid ette Maksu- ja Tolliametile ning Transpordiametile. Tegevuste peamised valdkonnad on ametnike koolitamine ja infosüsteemide arendamine maksu rakendamise etapis, ning hilisem administreerimine. Muudatustest tulenevalt ei ole välistatud täiendava tööjõu palkamine või asutusesisene ümberkorraldus, mis võib muuta asutuste isikkoosseisu. Need otsused teevad ametid ise. Maksu- ja Tolliameti eelhinnang mootorsõidukimaksu haldamiseks arendatava infosüsteemi jaoks (investeerimiskulud) on ligi 2,4 miljonit eurot (2 414 912 eurot). Hilisemad administreerimiskulud on 680 tuhat eurot (2024. a), 915 tuhat eurot (2025. a), 975 tuhat eurot (2026. a), miljon eurot (2027. a), 1,15 miljonit eurot (2028. a). Transpordiameti eelhinnang infosüsteemi arendustöödeks registreerimistasu haldamiseks on 300 000 eurot. 7.2 Tulud Mootorsõidukimaksu laekumise prognoos on 236 miljonit eurot aastas rakendumise esimesel täisaastal. Hinnangu saamiseks on kasutatud liiklusregistrit, igale sõidukile on arvestatud teoreetiline maksusumma ning tulemus on agregeeritud. Kuna tegemist on piiratud väljatöötamisajaga ning täiesti uue maksuga Eestis, on mõjuhinnanguga seonduv määramatus väga suur. Mõjuhinnangut võivad olulisel määral mõjutada oodatust suuremad tarbimisharjumuste muutused, üldine majanduskonjunktuur ning see, kuidas muutub juriidiliste isikute omanduses olevate autode kasutus. Mõjuhinnang koosneb mitmest erinevast komponendist: 1. Sõiduautode (M1 ja M1G) registreerimistasu mõju riigi tuludele on ligi 126 miljonit eurot esimesel rakendumise täisaastal. Aluseks on 2022. aasta esmaregistreerimiste andmestik, millest on maha võetud 15% arvestamaks käitumuslikku muutust, potentsiaalseid rakenduslikke raskusi ning seda, et muud maksutulud võivad väheneda. Seda on arvestatud ka järgnevate komponentide puhul. 2022. aasta oli autode esmaregistreerimiselt tavapärane aasta, võrreldav 2021., 2019. ja 2018. aastaga. 2020. aastal oli autode esmaregistreerimisi vähem. Hinnangus ei ole arvestatud sellega, et osa autosid registreeritakse ettevõtete poolt ning neile ei ole plaanitud sõiduki vanusepõhist maksuvähendust. Kui praegune struktuur era- ja ettevõtluse vahel säilib, on maksulaekumine suurem, kuid maks võib motiveerida tulevikus suhteliselt rohkem vanemaid autosid registreerima eraisikutele. Sellisel juhul võib veidi suureneda muude ettevõtete sõiduautodega seonduvate maksude laekumine, millele praegu kehtivad 34  soodustused. Hinnang sisaldab maksutulu ka sõidukitelt, millel on CO2 registris märkimata, kuid millele on leitud referentsväärtus vastavalt käesolevas eelnõus välja pakutud valemile. Seda ka järgnevate komponentide puhul. 2. Sõiduautode (M1 ja M1G) mootorsõidukimaksu mõju riigi tuludele on 85 miljonit eurot esimesel rakendumise täisaastal. 3. Kaubikute (N1 ja N1G) registreerimistasu mõju riigi tuludele on 11 miljonit eurot esimesel rakendumise täisaastal. 4. Kaubikute (N1 ja N1G) mootorsõidukimaksu mõju riigi tuludele on 12 miljonit eurot esimesel rakendumise täisaastal. 5. Muude mootorsõidukite (L3–L7, MS2, T1b, T3 ja T5) mootorsõidukimaksu mõju riigi tuludele on ligikaudu 2 miljonit eurot esimesel rakendumise täisaastal. 8. Rakendusaktid Rakendusaktid puuduvad. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seadus planeeritakse vastu võtta 2024. a I poolaastal, et tagada maksuseaduse vastuvõtmine vähemalt kuus kuud enne jõustumist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kohta koostati väljatöötamiskavatsus, mis esitati arvamuse avaldamiseks 2023. aasta 19. juulil tähtajaga 18. august 2023. aasta. Eelnõu saadeti kooskõlastusringile 9. oktoobril. Ministeeriumite tagasiside ja sellega arvestamise tabel on eelnõule lisatud. Eelnõu kohta edastasid arvamuse ka mitmed erialaorganisatsioonid, kelle arvamused on koondamisel ja lisatakse eelnõule hiljem. 11.01.2024 35  1. Justiitsministeerium 1.1 /…/ Seetõttu palume terviklikult läbi mõelda kogu eelnõus reguleeritud andmetöötluse raamistik, sh andmetöötluse eesmärk, ning sellest lähtuvalt kaardistada vajalikud andmed, nende töötlustoimingud ja andmekogude regulatsiooni vajadus. Samuti märgime, et eelnõu seadusena vastu võtmisel kehtestatakse kohustus, mis puudutab olulist osa Eesti elanikkonnast ning maksu määramiseks, kogumiseks ja maksuvabastuse rakendamiseks töödeldakse automaatselt erinevate asutuste andmekogus olevaid andmeid ning seetõttu tuleb seletuskirjas esitada andmekaitsealane mõjuhinnang (IKÜM art 35 lg 1 ja lg 3 punkt a). Palume seletuskirja nimetatud mõjuhinnanguga täiendada. 1.2 Eelnõu § 10 lõikega 3 ja § 17 lõikega 2 antakse valdkonna eest vastutavale Arvestatud. Volitusnormide võimalikku sisu on analüüsitud ja ministrile volitus täiendavate rakendusaktide kehtestamiseks. Kavandatud otsustatud nendest loobuda. normidest ega seletuskirjast ei selgu, kas nende rakendusaktide reguleerimisalasse kuulub ka isikuandmete töötlemine. Näeme isikuandmete töötlemise tõenäosust eelkõige eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatud volitusnormi puhul. Kuna volitusnormis tuleb esitada määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus (HÕNTE § 11 lg 3), siis palume seetõttu volitusnormide eesmärk ja sisu täpsemalt läbi mõelda ning sõnastada norm konkreetsemalt isikuandmete töötlemise nõuetega arvestades. 1.3 Eelnõu § 21 lõike 1 teise lausega sätestatakse, et andmekogu pidamise kord Teadmiseks võetud. Nimetatud aspektid on juba kajastatud sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. Eelnõu kohaselt maksukohustuslaste registri põhimääruse sätetes töödeldakse loodavas andmekogus isikuandmeid. Sellise tegevuse puhul on maksukorralduse seaduses (vt § 10, 101, 17). tegemist eraelu puutumatuse riivega, mida võib teha seaduse alusel ning olulisuse põhimõttest lähtuvalt tuleb seaduse tasandil reguleerida: a) eesmärk, milleks andmeid kogutakse ja kasutatakse; b) töödeldavate isikuandmete kategooriad (nt isiku kontaktandmed), mida määruse tasandil võib täpsustada (nt kontaktandmed on aadress, e-post); c) isikuandmete maksimaalsed säilitustähtajad, mida võib määruse tasandil täpsustada; d) andmekogu vastutav töötleja. e) selguse huvides tuleks seaduse tasandil sätestada ka andmeandjad ja saajad, st kes ja milliseid andmeid ning millisel eesmärgil on õigustatud saama  või kohustatud andma. Palume kindlasti eelnõu täiendada Eelnõu § 21 lõige 2 – aastamaksu infosüsteemi andmekogu eesmärgina on eelnõus sätestatud, et see on aastamaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Juhime tähelepanu, et teabe kogumine ja töötlemine ei saa olla andmekogu iseseisvaks eesmärgiks. Andmekogu eesmärgist lähtuvad muud andmekogu regulatsiooni detailid, näiteks andmekoosseis, mille vajalikkust (sh eesmärgipärasust ja minimaalsust) peab saama hinnata seatud eesmärgi alusel. Seetõttu palume andmekogu eesmärk eelnõus täpsemalt sõnastada. Eelnõu § 21 lg 3 – nagu eelpool selgitatud, tuleb isikuandmeid sisaldava andmekogu puhul seaduse tasandil sätestada andmekogus töödeldavate andmete kategooriad. Antud säte on liiga üldine ja seetõttu palume eelnõu täiendada ja välja tuua andmekategooriad, mida andmeandja on andmesaajale kohustatud andma. Eelnõu § 21 lg 4 – norm on liiga üldine ja ei vasta ka IKÜM art 5 lõike 1 punktis a sätestatud läbipaistvuse nõudele. Isikuandmeid sisaldava andmekogu puhul peab olema andmesubjektile selge ja arusaadav, kes ja millisel eesmärgil veel võib andmeid kasutada. Palume normi täiendada. 1.4 Eelnõu § 22 sätestab, et andmeid registreerimistasu arvestamise ja maksmise Arvestatud. kohta hoitakse liiklusregistri andmekogus. Liiklusseaduse § 173 lõikes 1 sätestatud liiklusregistri eesmärk ei näe ette eelnõus kavandatud andmetöötlust ning eelnõuga liiklusseadust ei muudeta. Sellest tulenevalt vajab muutmist ka liiklusseadus, mis tuleb käesolevas eelnõus kajastada. Palume liiklusseaduse muutmist ette valmistades arvestada ka eelpool toodud üldise selgitusega isikuandmeid sisaldava andmetöötluse regulatsiooni kohta. 1.5 Eelnõu § 23 – kõnealuse normiga seoses ei ole selge, milliste andmete põhjal ja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. kes tuvastab § 23 punktides 2 ja 3 ette nähtud õiguse maksuvabastusele. Eelnõu koostamisel on lähtutud maksu objektist ehk sõidukist, kuid juhime tähelepanu, et maksu maksja, kellele kehtestatakse riigi poolt kohustus, on siiski isik (sageli füüsiline isik). Isikule peab regulatsioonist olema arusaadav, millistel tingimustel talle tekib maksukohustus või rakendub maksuvabastus ning millistel tingimustel selles protsessis tema isikuandmeid töödeldakse. Eelnõu § 23 punkti 2 kohaselt on maksust vabastatud välislepingutes sätestatud juhtudel maksuvabastust saavad sõidukid. Seletuskirjas on öeldud: Välislepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi peab maksude arvestamisel ja tasumisel arvesse võtma tulenevalt rahvusvahelisest õigusest. Seega ei ole võimalik aru saada, millistele andmetele (ja/või millisest andmekogust) tuginedes maksuvabastust rakendatakse. Eelnõu § 23 punktis 3 sätestatakse erisus puuetega isikute transpordiks või kasutamiseks ümber ehitatud sõidukite maksuvabastuseks. Ei ole arusaadav, kas või mille alusel liiklusregistris vastavaid andmeid eristatakse ning kas sellega võib kaasneda eriliigiliste isikuandmete (IKÜM art 9) töötlemine. Ebaselge on ka see, milliseid kasutusviise peale transpordi veel ümber ehitatud sõidukite puhul maksuvabastuse rakendamiseks arvesse võetakse. Lisaks isikud, kel on puue, kuid kes saavad kasutada ümber ehitamata sõidukit, ei ole maksust vabastatud ja jäävad seetõttu ebavõrdsesse olukorda. Seletuskiri kavandatavat regulatsiooni sisuliselt ei käsitle. Seletuskirja mõjuhinnagu punktis 6.3.4. ebavõrdsuse probleemi küll mööndakse, kuid sisulist lahendust ei nähtu. Palume eelnõu § 23 meie märkustest tulenevalt parandada, vajadusel ka regulatsiooni uuesti analüüsida. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt sätestatakse mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus Arvestatud. Registreerimistasu regulatsioon tõstetud ka mootorsõiduki registreerimistasu. Seetõttu vajab eraldi selgitamist, kuidas liiklusseadusesse. olemuselt tasu regulatsioon saab kuuluda maksuseadusesse. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on mootorsõiduki registreerimine reguleeritud liiklusseaduses (LS) kui riigilõivu maksmisega seotud toiming (vt RLS § 14272). Eelnõu seletuskirja 5. osas on märgitud, et „Sõidukite maksustamine ei ole Arvestatud, täiendatud. Euroopa tasandil harmoniseeritud. See annab liikmesriikidele vabaduse otsustada sõidukimaksude kehtestamist ja rakendavaid määrasid iseseisvalt.“. Eelnõu seletuskirjas (lk 2) on märgitud, et mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Juhime tähelepanu, et eelnõul on registreerimistasu regulatsiooni osas puutumus ka Euroopa Liidu õigusega ning palume analüüsida eelnõus esitatud registreerimistasu regulatsiooni kooskõla ELTL art-ga 110. Kõnealune artikkel sätestab, et ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest. Asjakohane on Euroopa Kohtu 7. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas C-402/09, mille kohaselt „ELTL artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sättega on vastuolus, kui liikmesriik kehtestab saastetasu, mida kohaldatakse mootorsõidukitele nende esmasel registreerimisel asjaomases liikmesriigis, kui nimetatud maksumeedet rakendatakse nii, et sellega muutub ebasoodsamaks teistest liikmesriikidest ostetud kasutatud sõidukite kasutuselevõtmine kõnealuses liikmesriigis, kuid siseriiklikul turul olevate sama vanade ja sama kulumisastmega sõidukite ostmine ei muutu selle tagajärjel ebasoodsamaks. Palume eelnõu seletuskirja täiendada. Märkused mõjude kohta: Teadmiseks võetud. Osaliselt täiendatud. Eelnõu seletuskirjas on mootorsõidukimaksu seaduse eesmärgiks kehtestada sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Juhime tähelepanu, et maksu kehtestamine on siiski vahendiks eesmärkideni jõudmisel, mistõttu eesmärgiks see eriti ei sobi. Üldisemaid eesmärke saaks seada nt järgnevalt: riigile maksutulu kogumine, keskkonnaalaste eesmärkide täitmine jne. Eelnevast tulenevalt palume eelnõusse kavandada ka seaduse mõju järelhindamise säte, kuna kehtestava maksuga eeldatavad mõjud suurtele sihtrühmadele on ilmselt olulise kaaluga. Mõju järelhindamise ja vastava sätte sõnastuse kohta palume vaadata täpsemalt järelhindamise korraldamise juhendist. Mõjuanalüüsis on jäänud hindamata mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutustele, kuna eelnõu kohaselt tuleb ka neil hakata tasuma nii auto registreerimistasu kui ka aastamaksu. Palume analüüsi täiendada ning arvestada ka ametiasutustele tekkivate kuludega seletuskirja 7. osas. Seletuskirjas pole analüüsitud uue maksu arvutamise ja arusaadavuse mõju elanikkonnale – kuivõrd keeruline ja aeganõudev saab olema otsuse tegemine, milline on maksukohustuse mõttes kõige optimaalsem sõiduk konkreetse liikumisvajaduse rahuldamiseks, kuivõrd on CO2 andmed sõidukite tulevastele ostjatele kättesaadavad, arusaadavad ja lihtsasti arvutatavad, nt kas aastamaksu osas kavandatakse analoogset kalkulaatorit, nagu on seletuskirjas märgitud eelnõu § 17 selgituse juures registreerimistasu kohta, kas kõigil huvilistel saab  olema avalik ja lihtne ligipääs iga huvipakkuva maksuobjekti andmetele, sh nt kas need avaldatakse ka automüügiportaalides. Sellest lähtuvalt tuleks hinnata mh ka ebasoovitavat mõju, mis võib autoomanikule kaasneda maksukoormuse mõttes vale või eksliku otsuse langetamise tulemusena – kui alles hiljem, maksuteate saabumisel, selgub nt teiselt eraisikult ostetud auto tegelik aastane maksusumma, mis ei vasta esialgu lubatule. Mõjuanalüüsi kokkuvõttena palume seletuskirjas esitada ka järeldus halduskoormuse muutumise kohta nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele koos lühikese põhjendusega. Sarnaselt tuleks hinnata riigiasutuste töökoormuse võimalikku muutumist eelnõu seadusena rakendumise järgselt. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis Arvestatud läbivalt. jäljega tehtud märkustega. 2. Kaitseministeerium 2.1 Eelnõu § 23 punkti 1 kohaselt ei maksustata mootorsõidukimaksuga Arvestatud. Eelnõu täiendatud. Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad alarmsõidukid, olenemata sellest, kas alarmsõiduk on märgistatud või märgistamata. VTK-s nähti maksuvabastus ette aga ainult märgistatud alarmsõidukitele ehk Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 1 lõikes 1 sätestatud alarmsõidukitele. Eelnõuga tehakse ettepanek võtta VTK-s varasemalt sätestatud piirang maha ja nähakse maksuvabastus ette päästeasutuse, kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla, Siseministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukitele. Palume tagada alarmsõidukite osas valitsemisalade lõikes ühetaoline maksuvabastus. Kui Rahandusministeerium jääb eelnõus, mitte VTKs toodu juurde, siis peab Kaitseministeerium kohaseks sätestada maksuvabastus ka Kaitseministeeriumi valitsemisala liiklusregistrisse kantavatele alarmsõidukitele, ehk eelnõu § 23 punkti 1 tuleb täiendada ning pärast sõna "Siseministeeriumi" lisada tekstiosa "Kaitseministeeriumi valitsemisala". 3. Kliimaministeerium 3.1 Eelnõu § 2 sissejuhatavas lauses ei ole korrektne kasutada tekstiosa Arvestatud. Eelnõu parandatud. „liiklusregistris registreeritud“, kuna registreerimismaks tuleb tasuda enne  sõiduki registreerimist, ka loetakse peatatud registrikandega ja ajutiselt registrist kustutatud sõidukid registreerimata sõidukiteks. Soovitame sõnastada 2 sissejuhatava lause järgmiselt: Käesoleva seaduse alusel maksustatakse järgmisi mootorsõidukeid:“. 3.2 Eelnõu § 6 lõikes 1 ja § 14 lõikes 1 on lisatud täpsustus „kaasa arvatud avalik- Arvestatud. Eelnõu parandatud. õiguslik juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus“, mis tundub üleliigne, kuivõrd aastamaksu kohustus on sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal sõltumata tema tegutsemisvormist. Registreerimismaksu kohuslane on füüsiline või juriidiline isik. Kõik täpsustavas lauseosas nimetatud on juriidilised isikud. 3.3 Eelnõu § 6 lõikes 2 ja § 14 lõikes 2 sätestatakse, et maksumaksja vastutab Arvestatud. Eelnõu parandatud. liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest. Säte on üleliigne, kuna liiklusseaduses on selline nõue juba olemas. Nimelt § 175 lõike 3 kohaselt on liiklusregistrisse andmete esitajatel kohustus esitada tõeseid andmeid õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. 3.4 Eelnõu § 10 lg 2 kohaselt esimest korda peale 1. jaanuari liiklusregistris Mitte arvestatud. Maksuteate väljastamine on ette nähtud 15 registreeritud mootorsõiduki maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva pärast toimingut, mis tähendab, et andmeid võiks tööpäeva jooksul peale registrikande tegemist. Teeme nii EMTA kui MTA-le saata kord päevas. Transpordiameti halduskoormuse vähendamise eesmärgil ettepaneku sätestada, et andmeid vahetatakse kord kuus, mitte igapäevaselt. 3.5 Eelnõu §-des 12 ja 18 kasutatakse koefitsiente CO2 näidu leidmiseks, kuna on Arvestatud. Metoodika vaadatakse üle ja täiendatakse. teada, et kõikidele sõidukitele ei ole ühetaoliselt CO2 heited välja arvutatud ning see on vajalik ühetaolise tulemuse saavutamiseks. Eelnõus kasutatakse sõidukite NEDC metoodika alusel määratud CO2 heite konverteerimisel WLTP näidu tasemele erinevaid koefitsiente. Siiski puudub selgitus, millele tuginedes just sellised väärtused on leitud. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud uuringus1 , kus võrreldi NEDC ja WLTP meetodil saadud CO2 heite väärtusi leiti, et WLTP meetodil saadud CO2 heide ületab NEDC meetodil saadud CO2 heite väärtust üldiselt 1,1 kuni 1,4 korda. See sõltub nii mootori tüübist kui CO2 heite väärtusest, kusjuures mida suurem on NEDC meetodil saadud CO2 heide, seda väiksem on vahe kahe erineva mõõtmismeetodil saadud CO2 heite väärtustel. CO2 heitel kuni 250 g/km on praktiliselt keskmine WLTP ja NEDC suhte koefitsient sõiduautodel 1,21 ja tarbesõidukitel 1,3.  Mootorsõidukimaksu eelnõu kohaselt on koefitsient valitud sõiduautodel 1,24 ja tarbesõidukitel 1,39. Teeme ettepaneku kasutada Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringus leitud koefitsiente ehk sõiduautodel 1,21 ja tarbesõidukitel 1,3. Lisaks teeme ettepaneku NEDC CO2 heite korral 250 g/km ja rohkem koefitsienti mitte kasutada, kuna uuringu tulemusel alates CO2 heite väärtusest 250 g/km ja rohkem CO2 heide kahe meetodi vahel ei erine. 3.6 Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt kuvatakse maksmisele kuuluv registreerimistasu Arvestatud. Eelnõu parandatud. liiklusregistri e-teeninduses. Sellist mõistet nagu liiklusregistri e-teenindus ei ole õigusaktides määratletud. Registreerimistasu saab arvutata/määrata peale registreerimiseelset tehnonõuete kontrolli, peale mida kantakse sõiduki andmed liiklusregistrisse. Soovitame lõike sõnastada järgmiselt: „Maksmisele kuuluv registreerimistasu summa määratakse Transpordiameti poolt pärast sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli.“. Palume liiklusregistri arendamise ja kasutamise võimaluste osas TRAMiga konsulteerida. 3.7 Eelnõu § 21 lõikega 3 sätestatakse TRAMile kohustus kontrollida alusandmete Arvestatud. Eelnõu parandatud. õigsust ja vajadusel neid parandama või täiendama, samuti esitama EMTAle alusandmed maksuteadete esitamiseks. Esiteks on andmete õigsuse tagamise kohustus andmete registrile esitajal. TRAM kontrolli sõiduki esmaregistreerimisel, kas sõiduki tehniline dokumentatsioon on korrektne ja sisestab selle alusel andmed registrisse. Tehnonõuete kontrolli tehakse tehnoülevaatusel ning kui seal avastatakse vastuolud registriandmete ja tegelikkuse vahel, siis saadetakse sõiduk registriandmete täpsustamisele. Teiseks ei saa TRAM vastutada, kas näiteks omaniku või temaga seotud andmed on ajakohased. Sõidukid on vallasvara, mille ost-müük võib toimuda ka lihtkirjaliku lepingu alusel ning liiklusregistri andmete korrektsena hoidmine on sõiduki omaniku kohustus. On ebamõistlik eeldada, et TRAM peaks pidevalt kontrollima kõikide liiklusregistri andmete õigsust, näiteks liiklusregistrisse kantud omaniku kontaktandmete infot. Seetõttu palume see kohustus eelnõust välja jätta. 3.8 Eelnõu § 23 punktis 1 on loetletud erinevate asutuste alarmsõidukid, mis on Arvestatud. Eelnõu täiendatud. vabastatud mootorsõidukimaksust. Liiklusregistris on alarmsõidukite loetelu oluliselt suurem. Kui maksuvabastuse alla kuuluvate alarmsõidukite hulka on teadlikult piiratud, palume selle kohta lisada selgituse ka eelnõu seletuskirja.  Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõus ei ole defineeritud mootorsõidukimaksu mõistet, vaid aastamaksu ja registreerimistasu mõiste, mistõttu ei ole selge, millise maksu või tasukomponendi vabastust § 23 reguleerib. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. 3.9 Eelnõu § 23 punktis 3 sätestatakse maksuvabastus sõidukitele, mis on Teadmiseks võetud. spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. Juhime tähelepanu asjaolule, et hetkel ei ole sellised sõidukid automaatselt registrist leitavad, vaid neid tuleb otsida nii-öelda käsitööna vabatekstilise märkuse alusel sõiduki ümberehituse juurest. Kuivõrd paljud puuetega inimesed, kes vajavad autot liikumiseks, saavad kasutada sõidukit, mis ei vaja ümberehitust, siis oleks otstarbekam teha maksuvabastus isiku-, mitte sõidukipõhiseks, näiteks üks sõiduk inimese kohta on maksust vabastatud. 3.10 Lisaks esitame eelnõu juurde enne selle Vabariigi Valitsusele esitamist Teadmiseks võetud. omapoolsed ettepanekud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse mutumiseks seoses peatatud registrikande regulatsiooni kaotamise ja sõidukite registrist kustutamisega. 4. Kultuuriministeerium 4.1 Teeme ettepaneku mootorsõidukimaksust vabastada: Mitte arvestatud. Mootorsõiduki aastamaks ja a. Liiklusseaduse §-s 82 määratletud sõidukid (võistlussõidukid). registreerimistasu on välja töötatud erandivabana ning b. Liiklusseaduse §-s 83 määratletud sõidukid (vanasõidukid). Kui ettepanek ei omakorda vanemate sõidukite puhul tuleb tasuda kõige leia toetust, palume maksmise vabastus luua vähemalt museaaliks olevatele väiksemaid summasid. vanasõidukitele. 5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5.1 Ettevõtluse vaatest tuleb hinnata mõjusid erinevatele tegevusaladele ja Eesti Teadmiseks võetud. ettevõtjate konkurentsivõime muutusele, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, lõunapiiri lähedastes regioonides ja maapiirkondades laiemalt. Esialgse, kuid piisavalt täpse otsese mõjuanalüüsi ettevõtlussektorile saab koostada registrite baasil (kombineerides näiteks liiklusregistri andmed äriregistri avaandmetega). Seletuskirjas tuuakse välja, et ettevõtted vahetavad oma sõidukiparki kiiremini ja seeläbi saavad valida väiksema maksukoormusega sõidukeid, kuid sõidukipargi kiirem uuendamine tähendab ka seda, et  registreerimistasu amortiseeritakse lühema perioodi peale ehk kulubaas tõuseb. Ettevõtlussisendite hinnatõus vähendab omakorda nende konkurentsivõimet. Ettevõtjate olukorda mõjutab ka see, et neil ei vähene mootorsõidukimaks sõiduki vananedes, kuna vanusest sõltuvat kordajat rakendatakse vaid M1 ja M1G kategooria mootorsõidukitele, mis kuuluvad füüsilistele isikutele (§ 20). Ettevõtete konkurentsivõime vaates tuleks ka juriidiliste isikute ning kaubikute puhul kasutada sõiduki vanusest sõltuvat komponenti. Lihtsustatud arvestused näitavad, et kaasnevad mõjud võiks olla märkimisväärsed ka riigi tulude seisukohast. Eeldusel, et sõidukipark väheneb 1–3% ja seeläbi ka läbisõit ning kütuse tarbimine (sarnaselt keskkonnamõjude hindamisel kasutatud lähenemisega), väheneb 2 (3) kütuseaktsiisi laekumine, ja sellega seotud käibemaksutulu. Samas on tulude hinnangu varu (15%), mistõttu ei pruugi maksutulude eksimus olla kokkuvõttes oluline, välja arvatud esimes(t)el aasta(te)l, mil eeskätt sõidukite esmaregistreerimise osas on oodata, et tarbijate käitumine ei vasta tavapärasele olukorrale. 5.2 Seletuskirjas viidatakse, et transpordisektori keskkonnamaksud on ühed Teadmiseks võetud. madalamad EL-is, kuid see näitaja ei sisalda energiamakse, mis on Eurostati käsitluses samuti keskkonnamaksude osa. Eurostati andmetel olid Eestis veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtete makstud keskkonnatasud võrreldes SKP-ga 2021. aastaks EL-is suuruselt viiendal kohal ehk Eestis maksustatakse transpordisektorit keskkonnamaksudega üsna kõrgelt (Eesti 0,55% SKP-st vs EL 27 keskmine 0,22% SKP-st). Täiendava maksu tagajärjel tuleb arvestada maksutulu liikumisega teistesse riikidesse, mida näitas aktsiisimäärade tõstmise eksperiment aastatel 2016–2020. 5.3 Eelnõu § 23 lõige 1 kohaselt on vabastatud teatud alarmsõidukid Teadmiseks võetud. Eraldi meedet kirjeldatud olukorrale ei mootorsõidukimaksust. Kui sõiduk registreeritakse maksuvabastuse saaja poolt rakendata, sest turumoonutus ei ole märkimisväärne. esmakordselt Eestis, siis praeguse sõnastuste kohaselt on neil võimalik sõiduk müüa Eesti järelturul nö maksuvabalt, saades eelise sõidukite ees, mille puhul on registreerimistasu makstud ja mistõttu sõidukite turuhind on tõusnud. Seletuskirja kohaselt vahetub alarmsõidukipark tihti ja nende sõidukite müük moonutaks avaliku sektori poolt sõidukite järelturgu, andes ühele osapoolele (avalikule sektorile) eelised teiste turuosaliste ees. Seletuskirjast ei selgu, kas  selline lähenemine mootorsõidukimaksust vabastatud sõidukite edasimüügil on läbi mõeldud ja hilisemate ostumüügitehingute tegemisel ei teki tõlgendamise küsimusi eelkõige registreerimistasu maksmise kohustuse osas. 5.4 Sotsiaalsete mõjude all on eraldi välja toodud vaid puuetega inimeste olukord ja Teadmiseks võetud. viide vähekindlustatud leibkondade toimetulekule ning viidatud võimalikule leevendusmeetmele tulevikus. Puuetega inimestest oleks automaksust vabastatud umbes 150 inimest, kellel on ümber ehitatud auto, kuid autoga leibkonnas elab 30 000 raske ja 3900 sügava puude raskusastmega inimest. Riigi halduskoormuse kahandamiseks tuleks maksuvabastust laiendada suuremale puuetega inimeste sihtgrupile. Seletuskirjast võib jääda mulje, et kuigi mootorsõidukimaks mõjutab vähekindlustatud leibkondade toimetulekut, siis väiksema sissetulekuga leibkondades on vähem sõidukeid ja suurem koormus langeb suurema sissetulekuga inimestele. Samas kinnitab hiljutine Transpordiameti tellitud Eesti liikuvuse küsitlusuuring, et maapiirkondades, kus sissetulekud on madalamad ning autole kulub nii suhteliselt kui ka absoluutväärtuses rohkem kui linnapiirkondades, on auto kasutusel suuremal osal leibkondadest kui linnas. Suurema tõenäosusega omatakse maapiirkonnas vähemalt kaht autot ning seda kasutatakse peamise liikumisvahendina. Uuring toob välja ka olulised erinevused regiooniti. Autokasutuse intensiivsus on kõige madalam Tallinnas, kuid kõige suurem Põlva maakonnas. Seega peaks eelnõu mõjuanalüüsis samuti käsitlema muudatuste mõju neile, kellel puuduvad autole mõistlikud alternatiivid. 5.5 Tehnilised märkused: Teadmiseks võetud. Eelnõu täiendatud läbivalt. 1) §-s 7 peab olema üheselt selge, et rakendub kas punkt 1 või 2, mitte mõlemad korraga, nagu praegusest sõnastusest võib välja lugeda. 2) Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas täiselektriliste sõidukite hulka loetakse ka näiteks vesinikku kütusena kasutavad ja muud CO2-vabad sisepõlemismootorita sõidukid või käsitletakse neid sarnaselt teistele sõidukitele. 3) Seletuskirjas käsitletud § 3 kirjelduses mainitud rakendussätte kehtimisaeg (2026. aasta 1. juulil) ei vasta eelnõus olevale (2027. aasta 1. jaanuaril). 4) Seletuskirjas käsitletud § 9 kirjelduses mainitud ajavahemik (vahemikus 1. september – 31. detsember) ei vasta eelnõus olevale (pärast 31. juulit).  5) Seletuskirjast ei selgu, millele tuginedes on leitud WLTP/NEDC kordajad. Kuigi üldiselt võib pidada kasutatud kordajaid erinevate uuringute keskmiste näitajatega samas suurusjärgus olevaks, siis silmas tuleb pidada, et WLTP/NEDC suhtarv muutub koos CO2 emissiooniga. Kui peavad paika eeldused, et Eestis on sõidukipargi keskmine CO2 emissioon EL-i keskmisest suurem ning WLTP/NEDC suhtarv väheneb koos CO2 emissiooniga, siis peaks Eestis kasutama rahvusvahelistest keskmistest väiksemaid suhtarvusid. Ka liiklusregistris olevad andmed sõidukite kohta, millel on mõlemad CO2 näidud olemas, näitab madalamat suhtarvu kui eelnõus kasutatud. 6) Sarnased küsitavused on ka koefitsientide puhul, mida kasutatakse CO2 näidu puudumisel. Eeldatavalt peaks sarnaseid sõidukeid sõltumata CO2 näidu olemasolust käsitlema ühetaoliselt, kuid registris olevate andmete põhjal on arvutuslik aastane mootorsõidukimaks pigem ülehinnatud, kuid olulisem erinevus on registreerimistasus, kus CO2 näiduta sõidukitel arvutatud tasu on kordades madalam kui neil, millel on kõik sisendandmed olemas. 6. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 6.1 Seletuskirja osas „Seaduse eesmärk“ on kirjeldatud eelnõu eesmärki järgmiselt: Teadmiseks võetud. „Mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm).“ Tegemist on suures osas linnakeskkonna probleemiga, kuna maapiirkonnas on autode ühiku arv märkimisväärsemalt väiksem, need on rohkem hajutatud ning ka looduskeskkond vähendab nende negatiivset mõju. Seega teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku muuta eelnõu viisil, et see eelkõige mõjutaks negatiivse välismõju vähendamist linnapiirkondades. 6.2 Mootorsõidukimaks võib negatiivselt mõjutada madalama sissetulekutega Mitte arvestatud. Oleme nõus, et mootorsõidukimaks ja inimeste liikumise võimalusi, sh tööl käimist, teenuste kasutamist, mistõttu teeb registreerimistasu võivad madalama sissetulekuga inimesi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku ennetavalt analüüsida rohkem negatiivselt mõjutada, kuid selleks oleme võtnud Eestiga sarnaste riikide praktikat, kuidas on mõjutanud maksude kehtestamine maksustamise aluses arvesse sõiduki vanusekomponendi. maapiirkondades inimeste toimetulekut ning sealseid tööandjaid. 6.3 Mootorsõidukimaksu diferentseerimine on regionaalselt keeruline, kuna eelnõu Teadmiseks võetud. Märgime siiski, et vanusekomponendi seab maksu aluseks sõiduki, mitte aga sõiduki omaniku. Lisaks sellele võib mõju on just see, mis arvestab väiksema sissetulekuga inimeste  sõiduki kasutus olla oluliselt erinev kasutaja elu- või töökoha paiknemisest (nt toimetulekut, kuna eelduslikult on just neil vanemad sõidukid. elab maal, käib tööle linna või vastupidi). Mootorsõidukimaksu Meie jaoks on oluline suunata tähelepanu just sellest aspektist, diferentseerimisel on mõistlik pakkuda välja lahendus ebasoovitud mõjude mitte niivõrd regionaalselt. vähendamiseks ja luua võimalused mootorsõidukimaksuga toimetulemiseks konkreetsetes piirkondades elavatele inimestele, kus taristu ei ole nii soodne nagu see on näiteks linnapiirkondades. Eelkõige tuleks vähendada negatiivset mõju madala sissetulekuga inimeste seas, kelle jaoks täiendav maksukoormus on veelgi tundlikum ning nende inimeste seas, kellel pole võimalik kasutada alternatiivseid liikumisvõimalusi. Erisuste tegemata jätmisel ei ole võimalik saavutada koalitsioonileppes seatud eesmärki parandada piirkondlikku mahajäämust, vaid vastupidi, ilma mootorsõiduki maksu kehtestamisel piirkondlike erisusi arvestamata, hoopis suurendatakse piirkondlikku ebavõrdsust. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas analüüsida toimetuleku võimalusi maapiirkonnas seoses automaksu kehtestamisega. VTK keskne eesmärk oli, et mootorsõidukimaks ei tohi sõltuda omaniku sotsiaalsest staatusest, või elu- ega asukohast. Paraku on aga mootorsõidukimaks ühetaoline ning sellega kaasnev tagajärg avaldab negatiivset, põhjendamatut mõju maapiirkonnas elavatele ja tegutsevatele ettevõtetele ja elanikele. Kui eelduslikult väheneb eelnõu kohaselt linnamaasturite osakaal linnas, siis paralleelselt sellega kahjustatakse maapiirkonna elanike ja ettevõtete huve, sest teatud aastaaegadel on maapiirkonnas põhjendatult vaja kõrgema kliirensi ja nelikveoga masinat, mille mass on paratamatult suurem. Igasugune täiendav ühetaoline maksukoormus mõjutab suuremal määral madalama sissetulekuga inimesi. Lisaks sellele puuduvad maapiirkondade elanikel ka suuresti alternatiivid, kuna vahemaad on pikemad ning ühistranspordi kvaliteet ja kättesaadavus on oluliselt kesisem kui linnapiirkondades. 6.4 Juhime tähelepanu, et tuleb leida võimalus, kuidas vabastada Mitte arvestatud. mootorsõidukimaksust sõidukid, mille peamine otstarve ei vasta enam liiklusseaduse (edaspidi LS) § 1 seatud eesmärkidele. Need on mootorsõidukid, mis ei osale liikluses ning mis paiknevad eelkõige muuseumides ning mida käsitletakse pigem kultuuripärandi või ajaloolise objektina vastavalt LS § 83. Selliseid sõidukeid ei ole võimalik liiklusregistrist kustutada. Siinkohal teeb  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku täiendada eelnõu §-i 23 loetelu sõidukitega, mille omanik(ud) on konkreetsed muuseumid või muud juriidilised isikud, kellel on sarnane tegevuslaad. 6.5 Teeme ettepaneku kaaluda auto aastamaksu tagastamise või vähendamise Mitte arvestatud. Käesolevas eelnõu versioonis ei ole muid võimalikkust. Praeguse eelnõu kohaselt seda võimalust ei eksisteeri. Eelnõu lisas tagastamise viise peale nende, mis juba maksukorralduse oleva VTK kooskõlastustabeli vastustes on mitmel korral rõhutatud, et tegemist seaduse alusel võimalik on, välja töötatud. on omandimaksuga. Seega peaks omandit maksustama ainult selle perioodi eest, mil sõiduk on kasutaja omandis. Seega on aastamaksu tagastamine või vähendamine põhjendatud juhtudel, kui sõiduk ei osale enam Eesti liikluses ehk sõiduk registreeritakse Eesti liiklusregistrist välja või sõiduk kustutakse registrist (nt avarii tagajärjel pole taastamine põhjendatud), millega muutub ühtlasi ka omand. Seega on ettepanek muuta eelnõu § 24 lg 2 sõnastust selliselt, et aastamaks tagastatakse või vähendatakse juhul, kui auto registreeritakse Eesti registrist välja või kantakse registrist maha. See looks samaväärse lähenemise eelnõu § 9 lõikega 3. Lisaks on § 23 lõike 2 teises lauses ilmselt puudu sõna „tasuma“. 6.6 Eelnõu ja selle seletuskirja sisu annab ülevaate sellest, et mootorsõidukimaksu Teadmiseks võetud. Tulu suunatakse riigieelarvesse ja see ei mõju riigieelarvele on positiivne. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ole sihtotstarbeline (vt seletuskirja). juhib tähelepanu, et kajastamata on jäänud mõju sisemajanduse kogutoodangule (SKP), mistõttu teeme ettepaneku enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule viia läbi ammendav mõjude hindamine. Samuti pole selge, kuhu suunatakse mootorsõidukimaksust saadav tulu – puudub sellekohane märge seletuskirjas, kuidas paraneb teehoid, teede turvalisus, ühistranspordivõrk ning muud liikuvusega seotud aspektid. 6.7 Ilma piisava mõjuanalüüsita saavad kahjustada hajaasustuses elavate isikute Teadmiseks võetud. huvid, kuna nende liikumisvõimalused on ahtamad, sissetulekud keskmisest madalamad ning alternatiivsete liikumisvõimaluste puudumine on suurem. Märgime, et eelnõu seletuskirjas on jäänud arvesse võtmata VTK etapis teadmiseks ja kaalumiseks võetud ettepanekud. Palume eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt hinnata regionaalseid, sh maapiirkonnale kohalduvaid mõjusid, aga ka majanduslikke mõjusid, sest analüüsimata on jäänud võimalik mõju erinevatele sektoritele, mida mootorsõidukimaks otseselt puudutab. Kitsalt on  küll kirjeldatud mõju automüüjatele, kuid tegelikud mõjud on oluliselt laiemad. Kajastamata on jäänud kasutatud autode ostmisemüümisega tegelevate ettevõtetele kohalduv mõju ning erinevate kuller-, kauba- ja postiteenuseid pakkuvate ettevõtetele kohalduv mõju. Lisaks sellele teeme ettepaneku lisada ka võimalike ebasoodsate mõjude leevendamise mehhanismide kirjeldus. 7. Siseministeerium 7.1 Ettepanek laiendada maksuvabastus Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse õppes Arvestatud. kasutatavatele alarmsõidukitele. Täiendada eelnõu § 23 p 1 sõnastust järgmiselt „1) päästeasutuse, , kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla, Siseministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli alarmsõidukit. 7.2 Ettepanek lisada eelnõu § 23 erisus, mis võimaldab maksuvabastuse rakendamist Mitte arvestatud. Maksuvabastus antakse üksnes vastava Kaitsepolitseiameti (KAPO) alarmsõidukitele, mille osas puudub liiklusregistris registrikande alusel. alarmsõiduki märge. Ühe lahendusena pakume välja tasutud maksu hilisema hüvitamise vastavalt KAPO taotlusele või arve alusel (nt KAPO esitab Maksu- ja Tolliametile arve tasutud mootorsõidukimaksust) või muu analoogse lahenduse. Vajadusel on Siseministeerium valmis panustama sätte täpsemaks sõnastamiseks. 7.3 Ettepanek laiendada eelnõu § 23 sätestatud maksuvabastus vabatahtlike Vt eelmine vastus. päästeühingute sõidukitele sõltumata liiklusregistris kajastatud alarmsõiduki märkest. Ühe võimalusena kaaluda liiklusregistrisse vastavasisulise erimärke lisamist, mille kinnitab Päästeamet (sarnane mudel alarmsõidukite Määruse nr 77 § 3 lõikega 3). Vajadusel on Siseministeerium valmis panustama sätte täpsemaks sõnastamiseks. 7.4 Ettepanek töötada välja erisus muuseumi eksponaatide (mootorsõidukid) ja Mitte arvestatud. Nimetatud erandit ei ole plaanis rakendada. hooajaliste sõidukite soodustingimustel maksustamiseks või maksust vabastamiseks. Vajadusel on Siseministeerium valmis panustama sätte täpsemaks sõnastamiseks. 7.5 Ettepanek õigusselguse huvides täpsustada § 23 pealkirja kooskõlas selle sisuga Teadmiseks võetud. järgmiselt: “§ 23. Aastamaksu ja registreerimistasu maksmise vabastused“. 8. Välisministeerium 8.1 Eelnõus puudub mootorsõidukimaksu definitsioon. Paragrahv 1 sätestab Arvestatud. Eelnõu parandatud läbivalt. mootorsõiduki aastamaksu ja mootorsõiduki registreerimistasu, jättes need  mootorsõidukimaksu terminiga sidumata ning põhjustades seetõttu läbivalt eelnõu tekstis terminoloogilist ebaselgust. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) on märgitud, et eelnõu § 1 sisaldab mootorsõidukimaksu mõistet, ent eelnõu seletuskirja tekst teeb regulatsiooni mõistmise veelgi segasemaks märkides, et „Registreerimistasu kogub Transpordiamet, mistõttu on koormis nimetatud „tasuks“, mitte „maksuks“ …“. Koormis on mitterahalise iseloomuga kohustus ja erineb maksust eelkõige oma mitterahalise olemuse poolest. Koormisena mõistetakse üldiselt isikule pandavat kohustust teatud töö tegemiseks. Palume hea õigusloome tava (HÕNTE) kohaselt määratleda selgelt seaduses kasutatavad terminid ja selgitada neid seletuskirjas. 8.2 Registreerimistasu maksmise kohustuse näeb ette eelnõu § 15, mille kohaselt Arvestatud. Eelnõu parandatud läbivalt. tekib maksukohustus sõiduki esmakordsel liiklusregistris registreerimisel. Samas § 1 punkt 2 näeb ette, et registreerimistasu makstakse mootorsõiduki esmakordsel Eesti liiklusregistris registreerimisel ja § 16 sätestab, et registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakordset Eestis registreerimist. Ka eelnõu seletuskiri selgitab, et registreerimistasu maksmise kohustus tekib sõiduki esmakordsel Eestis registreerimisel. Palume § 15 sõnastus ühtlustada §-dega 1 ja 16. 8.3 Paragrahvi 23 pealkiri „Maksu- ja registreerimistasu maksmise vabastused“ Arvestatud. Eelnõu parandatud läbivalt. sõnastus on keelelistel ebakorrektne ja ebaõnnestunud, kuna seda võib mitmeti mõista. Jääb mulje nagu reguleeritakse kaht erinevat tasu: maksutasu ja registreerimistasu. Eelnõu seletuskirjas on § 23 pealkirjana märgitud „Maksuvabastused“. Ettepanek: sõnastada § 23 pealkiri järgmiselt: „Aastamaksu ja registreerimistasu maksmisest vabastamine“. Muudatusest tulenevalt peaks § 23 sissejuhatav lauseosa algama järgmiste sõnadega „Aastamaksu ja registreerimistasuga ei maksustata:“. 8.4 Eelnõu § 23 punkt 2 näeb ette, et mootorsõidukimaksuga ei maksustata Arvestatud. Eelnõu parandatud läbivalt. välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat sõidukit. Seletuskiri selgitab üksnes, et välislepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi peab maksude arvestamisel ja tasumisel arvesse võtma tulenevalt rahvusvahelisest õigusest.  Tulenevalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist (nt art 34) ja konsulaarsuhete Viini konventsioonist (nt art 49) on diplomaatilistele- ja konsulaaresindustele ning nende töötajatele ette nähtud rida maksuvabastusi. Praegune eelnõu § 23 punkti 2 sõnastus ei ole piisav, et tagada nimetatud konventsioonide jt rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustuste riigipoolne täitmine. Ettepanek: muuta § 23 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvad mootorsõidukid;“. 8.5 Eelnõus on jäänud tähelepanuta ajutiselt välismaal elavate ja/või töötavate Teadmiseks võetud. Registreerimistasuga saab iga sõiduk olla sõidukiomanike sõidukite Eesti liiklusregistrisse ümberregistreerimise koormatud ainult ühekordselt, sõltumata selle järgnevast maksustamine, olukorras kus näiteks isik lähetatakse välismaale tööle registreerimisest mingi aja tagant. (diplomaadid ja nende pereliikmed, rahvusvahelistes organisatsioonides ja ettevõtetes töötavad isikud jt) ja ta võtab oma vara s.o Eestis registreeritud sõiduki kaasa. Välismaal sõiduki kasutamiseks peab sõiduki omanik oma sõiduki registreerima sealses registris (sh diplomaadid). Kui lähetus lõpeb ja isik ei soovi oma sõidukist loobuda ning tahaks selle Eestisse tagasi tuua, siis peaks ta eelnõu kohaselt tasuma justkui uuesti täismahus registreerimistasu, sest sõiduk on liiklusregistrist kustutatud ja tuleb teha Eestis esmakordne registreerimine. Eelnõus kasutatakse väljendit sõiduki esmakordne liiklusregistris registreerimine, kuid ei eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja millistel juhtidel võib tegemist olla teistkordse või enamakordse registreerimisega, mil registreerimistasu maksma ei pea. Eelnõu § 3 kohaselt on registreerimistasu objekt sõiduk, mis registreeritakse liiklusregistris. Aastamaksu objekt on ka liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk. Sõiduk kustutatakse liiklusregistrist selle väljaviimisel Eestist seoses sõiduki  omaniku teise riiki elama asumisega ja ka liikmesriigi vastava ametiasutuse ametliku informatsiooni alusel sõiduki registreerimise kohta selles liikmesriigis (liiklusseaduse § 77 lg 6 punktid 1 ja 5). Liiklusseadus näeb ette küll võimaluse omaniku taotlusel sõiduki ajutiselt kustutamiseks registrist 1–24 kuuks (§ 77), kuid ei võimalda registrikande peatamist ajaks, mil seda kasutatakse välisriigis. Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimuste ja korra kohaselt tähendab registrist kustutamine sõiduki kustutamiskande tegemist registris ning sõiduki ja sellega seotud isikute andmete arvamist registri arhiivi (§ 2 punkt 9). Kui sõiduki omanik on Eestis sama sõiduki esmaregistreerimise eest tasunud, siis ei ole õiglane temalt Eestisse tagasi pöördumisel taas täies ulatuses registreerimistasu nõuda. Selline vara mitmekordne maksustamine puudutaks eelkõige Eesti riigi poolt välislähetusse saadetud riigiteenistujaid ja nende pereliikmeid. Palume märgitud olukorda koos liiklusseaduse sätetega analüüsida ja eelnõus lahendada ning esitada selgituskirjas selgitused. 8.6 Paragrahv 9 näeb ette, et maksustamisperioodi keskel registreeritud sõiduki Teadmiseks võetud. Eelnõus ei ole täiendavat tagastamist puhul arvutatakse aastamaks proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud reguleeritud. jooksva maksustamisperioodi lõpuni, arvates registreerimisele järgnevast päevast. Eelnõu ei arvesta aga olukorraga, kus sõiduk võidakse viia pärast aastamaksu tasumist Eestist välja ja seoses omaniku elukoha vahetusega või sõiduki välisriigis kasutamisega registreerida välisriigi registris. Kuigi eelnõu §-s 24 on märgitud, et enammakstud aastamaksu tagastamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatut, siis eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas aastamaksu tagastus sellises olukorras tegelikult toimub.  Lisa 2. Mootorsõidukimaksu näited Tabel 1. Sõiduautode aastamaksu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2). I vahemik iga g 3€, II vahemik iga g 3,5€ ja III vahemik iga g 4€. Esimest korda rakendame vanusekoefitsienti (CO2 ja massi summale) siis kui auto on maksustamisperioodi esimeseks kuupäevaks vähemalt 5 aastat vana. Mudel A Q7 H CRV RAV4 Passat KiaCeed Octavia CayenneGTS A 2019d 2019 b 2019 b 2019 b 2019 b 2019b/h 2019 b KW 210kw 142kw 129kw 110kw 103kw 81kw 338kw CO2 221g 196g 167g 150g 143g 117g 299g Mass 2850k 2350k 2155k 1990k 1845k 1808k 2860k Baas 50€ (b) CO2 (33x3) + (33x3) + (33x3)+ (33x3) (26x3) - (33 x3)+ 118-150 (50x3,5) (46x3,5) (17x3,5) (50x3,5)+ 151-200 +(21x4) (99 x4) al 201 358€ 260€ 158,5€ 99€ 78€ 670€ Mass (850kg 350x0,4 (155kg - - - (860kg x0,4) x0,4)340€ 140€ x0,4)62€ 344€ Kokku 748€ 450€ 270,5€ 149€ 128€ 50 € 1064€ FI 345+582= 270€ 194€ 159€ 146€ 117€ 525 927€ Maksu 0,92x698 0,92x400 0,92x221 0,92x99 0,92x78 0,92x1014 summa +b = +b = +b = +b = +b = +b= 5ndast 692 € 418€ 253€ 141€ 122€ 50 € 983 € 15.–19 0,1x698+ 0,1x400+ 0,1x221 0,1x99 0,1x78 0,1x1014 b= +b = +b = +b = +b = +b = 120€ 90€ 72€ 60€ 58€ 70€ 151€ 20jne 50 € baasosa Tabel 2. Elektriliste sõiduautode aastamaksu rakendamine mõnede mudelite näitel. 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot. Esimest korda rakendame vanusekoefitsienti (CO2 ja massi summale) siis kui auto on maksustamisperioodi esimeseks kuupäevaks vähemalt 5. a vana. Mudel VW E-up N Leaf Model Ioniq 5 Enyaq Taycan Mb eQS580 A 21 21 3 21 21 21 21 21 Aku 37kwh 40kwh 55kwh 53kwh 82kwh 93kwh 112kwh Mass 1530kg 1995kg 2139kg 2370kg 2612kg 2880kg 3135kg Baas 50€ Mass - 212x0,4 480x0,4 735x0,4 =85 =192 =294 Kokku 50€ 135€ 242 € 344€ FI 118+88=206€ (E-up) 266€ 277€ 294€ Maksu 50€ 0,92x85 0,92x192 0,92x294 summa +50 = +50 = +50 = 5ndast 128€ 227€ 320€ 15.–19 50€ 0,1x85 0,1x192 0,1x294 +50 = +50 = +50 = 58,5€ 69€ 79€ 20jne 50 € baasosa 1 Tabel 3. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute aastamaksu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2). I vahemik iga g 3€, II vahemik iga g 3,5€ ja III vahemik iga g 4€. Kasutatav NEDC kordaja on 1,3 kui teisendada WLTP-le. Mudel, Berlingo Berlingo MB Sprinter Cit Jumper VW Crafter A 2010b, 2020d, 2015 d 2022d, 2020d, KW,pikk 55kw/4,1 75kw/4,4 120kw/6 103kw, 6 103kw, 6 CO2 178NEDC 150gWL 195NEDC 235g WL 259g WL 231gWL 254gWL 3500kg Täismass 1855kg 2335kg 3500kg 3500kg Baas 50 € CO2 (27g x3) - (46g x3)+ (4g (31g x3) (46g x3)+ (9g 205–250 81€ x3,5) 152 € 93€ x3,5) 169,5 € 251–300 301–> Kokku 131€ 50€ 202€ 143€ 219,5€ Tabel 4. Sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2). I vahemik iga g 5€, II vahemik iga g 40€, III vahemik iga g 60€ ja IV vahemik iga g 80€. Esimest korda rakendame vanusekoefitsienti (CO2 ja massi summale) siis kui auto on maksustamisperioodi esimeseks kuupäevaks vähemalt aasta vana. Mudel A Q7 H CRV RAV4 Passat KiaCeed Octavia CayenneGTS A 2019d 2019 b 2019 b 2019 b 2019 b 2019b/h 2019 b KW 210kw 142kw 129kw 110kw 103kw 81kw 338kw CO2 221g 196g 167g 150g 143g 117g 299g Mass 2850k 2350k 2155k 1990k 1845k 1808k 2860k Baas 300€ (b) 1-117 585+ 585+ 585+ 585+ 585+ 585+ 118-150 1320+ 1320+ 1320+ 1320 (26x40) 1320+ 151-200 (50x60)+ (46x60) (17x60) (50x60)+ al 201 (21x80) (99x80) 6585€ 4665€ 2925€ 1905€ 1625€ 585€ 12825€ Mass (850kg 350x4 (155kg - - - (860kg x4) x4) 3400€ 1400€ x4) 620€ 3440€ Kokku 10 285€ 6365€ 3845€ 2205€ 1925€ 885€ 16 565€ FI 6000€ 3600€ 1600€ 2700€ 2200€ hybr 10a 0,47x9985 0,47x 0,47x 0,47x 0,47x 0,47x 0,47x vana +b= 6065+b = 3545+b= 1905+b= 1625+b= 585+b= 16265+b = 4993€ 3151€ 1966€ 1195€ 1064€ 575€ 7940€ 2 Tabel 5. Elektrilistele sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel. 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot. Esimest korda rakendame vanusekoefitsienti (CO2 ja massi summale) siis kui auto on maksustamisperioodi esimeseks kuupäevaks vähemalt aasta vana. Mudel VW E-up N Leaf Model Ioniq 5 Enyaq Taycan Mb eQS580 A 21 21 3 21 21 21 21 21 Aku 37kwh 40kwh 55kwh 53kwh 82kwh 93kwh 112kwh Mass 1530kg 1995kg 2139k 2370kg 2612kg 2880kg 3135kg Baas 300€ Mass - 212x4=850 480x4=1920 735x4=2940 Kokku 300€ 1150€ 2220 € 3240€ FI 1560€ Model 3 1300€ 2300€ 10a 300€ 0,47x850 0,47x1920 0,47x2940 vana +300=700€ +300=1202 +300 = 1682 Tabel 6. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2). I vahemik iga g 2€, II vahemik iga g 30€, III vahemik iga g 35€ ja IV vahemik iga g 40€. Kasutatav NEDC kordaja on 1,3 kui teisendada WLTP-le. Mudel, Berlingo Berlingo MB Sprinter Cit Jumper VW Crafter A 2010b, 2020d, 2015 d 2022d, 2020d, KW,pikk 55kw/4,1 75kw/4,4 120kw/6 103kw, 6 103kw, 6 CO2 178NEDC 150gWL 195NEDC 235g WL 259g WL 231gWL 254gWL 3500kg Täismass 1855kg 2335kg 3500kg 3500kg Baas 500€ (elektrikaubikul 300€) CO2 (204g x2) - (204g x2)+ (204g x2)+ (204g x2)+ 1–204 (27g x30) (46g x30)+ (4g (31x30) (46g x30)+ (9g 205–250 1218€ x35) 1928 € 1338€ x35) 2103 € 251–300 301–> Kokku 1718€ 500€ 2428€ 1888€ 2603€ 3  Lisa 3. CO2 eriheite referentsväärtuse leidmise metoodika kirjeldus puuduva väärtusega sõidukitele Mootorsõidukimaksu aluseks olev CO2 näitaja on arvestataval osal sõidukitel liiklusregistris erinevatel põhjustel märkimata. Peamiselt on need vanemad sõidukid, mis on registreeritud ajal, mil CO2 mõõtmine ja märkimine ei olnud kohustuslik. Nendele sõidukitele määratakse maksustamise referentsväärtus, mis põhineb muudel registrisse märgitud näitajatel. Need näitajad on valitud statistilise analüüsi tulemusena, kasutades neid sõidukeid, millel on CO2 näitaja registris olemas. Üldine analüüsi loogika on tuvastada CO2 näitaja ning muude registrinäitajate-vaheline parameetriline seos nii, et see oleks statistiliselt oluline ning usaldusväärselt kasutatav referentsväärtuse hindamiseks. Analüüsimeetodiks on valitud lineaarne regressioonanalüüs1 vähimruutude meetodil2. Regressioonanalüüs võimaldab hinnata seoseid ja nende tugevust mitme näitaja vahel korraga, mida lihtsam korrelatsioonanalüüs ei võimalda. Parim matemaatiline seos näitajate vahel ei pruugi olla lineaarne, kuid selleks, et referentsväärtuse arvutuskäik oleks võimalikult lihtne ja arusaadav võimalikult paljudele inimestele, on valitud lineaarne seos, mis on kõigist võimalikest (näiteks logaritmiline-, exponentsiaalne- või ruutseos) kõige lihtsam ja näitajavaheliste seoste analüüsides ka kõige enam kasutusel. Analüüsi aluseks olev andmestik on Liiklusregister 2022. aasta lõpu seisuga, ning sellest on võetud M- ning N-kategooria sõidukid, millel on CO2 näitaja märgitud. Analüüsiks on NEDC meetodil hinnatud CO2 näitaja teisendatud WLTP ekvivalendiks koefitsiendiga 1,21 (N- kategoorial 1,3). Kuna registris võib olla tehniliselt sarnaseid sõidukeid mitu, on analüüsi võetud iga unikaalne sõidukimudel ühe korra. Hinnata on vaja näitajate vahelist seost, mitte kogu autopargi seost CO2 emissioonide näitajaga. Unikaalsuse tuvastamise kriteeriumideks on sõiduki tootja, mudel, väljalaskeaasta, mootorimaht, mootori kütuseliik, võimsus, keretüüp, käigukasti tüüp, tühimass ning CO2 näitaja. Analüüsi käigus testiti erinevaid CO2 eriheidet mõjutavate näitajate kombinatsioone. Lõplik valik tehti kahe kriteeriumi alusel. Esiteks, et mudeli statistiline usaldusväärsus oleks võimalikult suur ning teiseks, et valitud näitajad oleksid kõigil sõidukitel registris olemas. Lõplikud mudeli näitajad, mille järgi arvutatakse puuduoleva CO2 näitajaga sõidukile referentsväärtus, on sõiduki võimsus, vanus3, tühimass ning kasutatava kütuse liik. Hinnatud mudel M-kategooria sõidukitele on antud järgmise valemiga: 𝐶𝑂 𝑅𝑒𝑓𝑒𝑟𝑒𝑛𝑡𝑠𝑣ää𝑟𝑡𝑢𝑠 (𝑔 2 ) = 0,29 × 𝑚𝑜𝑜𝑡𝑜𝑟𝑖 𝑣õ𝑖𝑚𝑠𝑢𝑠 (𝑘𝑊) + 0,07 × 𝑘𝑚 𝑡üℎ𝑖𝑚𝑎𝑠𝑠 (𝑘𝑔) + 4,92 × 𝑣𝑎𝑛𝑢𝑠 (𝑎) + 𝑘ü𝑡𝑢𝑠𝑒 𝑙𝑖𝑖𝑘 (𝑣𝑎𝑗𝑎𝑑𝑢𝑠𝑒𝑙) 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Regressioonanal%C3%BC%C3%BCs ; https://en.wikipedia.org/wiki/Regression_analysis (i.k) 2 https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4himruutude_meetod ; https://en.wikipedia.org/wiki/Ordinary_least_squares (i.k) 3 2022 miinus väljalaskeaasta. Kuna erinevat kütuseliiki kasutavatel sõidukitel on keskmiselt erinev CO2 näitaja, on regressioonimudelis ka kütuseliiki tähistavad nukkmuutujad4, mille hinnatud parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. Referentsväärtuse kütuse parameetrid M-kategooria sõidukitele Kütuseliik (M-kategooria) Parameetri väärtus, g CO2/km Diisel -35 Diisel-hübriid -52 Bensiin-Hübriid -39 Mudeli kõiki parameetreid on korrutatud koefitsiendiga 0,9, et vähendada mudeli tõenäosuslikust olemusest tulenevat ebatäpsust ning seeläbi on parameetreid muudetud maksumaksjale soodsas suunas. Samuti on lõpptulemusele sätestatud ülempiir kuna väga vanadele, rasketele ja võimsatele sõidukitele võib mudel anda tulemuseks ebaloogiliselt suure referentsväärtuse. Kui sõidukil on üks nimetatud kütuseliikidest, lahutatakse mudeli tulemusest vastav väärtus. Põhimudel kehtib bensiinimootoriga- ja mitmekütuselistele M-kategooria sõidukitele, välja arvatud pistikhübriidid ja elektrimootoriga sõidukid. Pistikust laetavate hübriidelektrisõidukite CO2 näitaja on teiste sõidukitega võrreldes oluliselt väiksem. Kuna neid on vähe, varieeruvus ei ole väga suur, kuid mudeli parameeter võib teatud erandjuhtudel anda lõpptulemuseks negatiivse tulemuse, on nende puhul valitud referentsväärtuseks 46 g CO2/km, mis on praegu registris olevate sõidukite WLTP või selle NEDC ekvivalendi mediaanväärtus. Mudeli hindamise käigus testiti ka gaasiautodele ja M1G alamkategooria sõidukitele eraldi parameetri hindamist. Hinnatud parameeter ei erinenud statistiliselt olulisel määral nullist, mistõttu neid eraldi ei käsitleta. Hinnatud mudel N-kategooria sõidukitele on antud järgmise valemiga: 𝐶𝑂 𝑅𝑒𝑓𝑒𝑟𝑒𝑛𝑡𝑠𝑣ää𝑟𝑡𝑢𝑠 (𝑔 2 ) = 0,4 × 𝑚𝑜𝑜𝑡𝑜𝑟𝑖 𝑣õ𝑖𝑚𝑠𝑢𝑠 (𝑘𝑊) + 0,07 × 𝑘𝑚 𝑡üℎ𝑖𝑚𝑎𝑠𝑠 (𝑘𝑔) + 5,16 × 𝑣𝑎𝑛𝑢𝑠 (𝑎) + 𝑘ü𝑡𝑢𝑠𝑒 𝑙𝑖𝑖𝑘 (𝑣𝑎𝑗𝑎𝑑𝑢𝑠𝑒𝑙) Kuna erinevat kütuseliiki kasutavatel sõidukitel on keskmiselt erinev CO2 näitaja, on regressioonimudelis ka kütuseliiki tähistavad nukkmuutujad, mille hinnatud parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis 2. Tabel 2. Referentsväärtuse kütuse parameetrid N-kategooria sõidukitele Kütuseliik (N-kategooria) Parameetri väärtus, g CO2/km Bensiin +22,4 Diisel- või bensiinhübriid -19,9 Analoogselt M-kategooria sõidukitega on mudeli kõiki parameetreid korrutatud koefitsiendiga 0,9, et vähendada mudeli tõenäosuslikust olemusest tulenevat ebatäpsust ning seeläbi on 4 I.k. dummy parameetreid muudetud maksumaksjale soodsas suunas. Samuti on lõpptulemusele sätestatud ülempiir kuna väga vanadele, rasketele ja võimsatele sõidukitele võib mudel anda tulemuseks ebaloogiliselt suure referentsväärtuse. Kui sõidukil on üks nimetatud kütuseliikidest, lahutatakse mudeli tulemusest vastav väärtus. Kuna N-kategooria sõidukid on valdavalt diiselmootoriga, on loogilisem põhimudel hinnata nende järgi. Põhimudel kehtib diislimootoriga- ja mitmekütuselistele N-kategooria sõidukitele, välja arvatud pistikhübriidid ja elektrimootoriga sõidukid. Pistikust laetavate hübriidelektrisõidukite CO2 näitaja on teiste sõidukitega võrreldes oluliselt väiksem. Kuna neid on vähe, varieeruvus ei ole väga suur, kuid mudeli parameeter võib teatud erandjuhtudel anda lõpptulemuseks negatiivse tulemuse, on nende puhul valitud referentsväärtuseks 69 g CO2/km, mis on registris olevate N-kategooria sõidukite WLTP või selle NEDC ekvivalendi mediaanväärtus. Mudeli hindamise käigus testiti ka gaasiautodele ja N1G alamkategooria sõidukitele eraldi parameetri hindamist. Hinnatud parameeter ei erinenud statistiliselt olulisel määral nullist, mistõttu neid eraldi ei käsitleta. Regressioonimudelite statistilise usaldusväärsuse hindamiseks on erinevaid meetodeid. Vähimruutude meetodil hinnatud lineaarse regressioonimudeli puhul on üks peamisi mudeli täpsust hindavaid näitajaid determinatsioonikordaja5 (tavaliselt tähisega R2), mis kirjeldab, kui suure osa hinnatavas näitajas (sõiduki CO2) sisalduvast variatsioonist kirjeldab kõnealune mudel oma parameetritega. M-kategooria sõidukitele hinnatud mudeli vastav näitaja on 98,0%, N-kategooria mudelil on vastav näitaja 98,3%. Selle tõlgendus on, et mudeli poolt hinnatud referentsväärtuse variatsioonist vaid ~2% on selgitamata võrreldes tegeliku CO2 näitajaga. Alljärgnevalt on välja toodud hinnatud regressioonivõrrandite täpsemad statistilised parameetrid (tabelid 3 ja 4). Lõplikus referentsväärtuse valemis on parameetreid korrutatud koefitsiendiga 0,9. Tabel 3. Regressioonimudel M-kategooria sõidukitele (unikaalsete sõidukite põhjal) 5 Tabel 4. Regressioonimudel N-kategooria sõidukitele (unikaalsete sõidukite põhjal)