dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 17. jaanuar 2024
Viit
12.2-10/23-203/479-8
Registreeritud
17. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Munitsipaalasutus Emko, AS Stokker AS SEB Liising, AS SEB Liising, AS-i Dotnuva Baltic
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-203
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎AS Dotnuva Baltic vs Munitsipaalasutus Emko.asice449 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 203-23/272677 Otsuse kuupäev 17.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus AS-i Dotnuva Baltic vaidlustus Munitsipaalasutuse Emko riigihankes „Traktori soetamine liisinglepinguga“ (viitenumber 272677) ühispakkujate AS-i Stokker ja AS-i SEB Liising pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS Dotnuva Baltic, esindaja Raigo Paabut Hankija, Munitsipaalasutus Emko, esindaja Tiit Reha Kolmas isik, ühispakkujad AS Stokker ja AS SEB Liising Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata AS-i Dotnuva Baltic vaidlustus Munitsipaalasutuse Emko riigihankes „Traktori soetamine liisinglepinguga“ (viitenumber 272677). 2. Jätta AS-i Dotnuva Baltic poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 23.11.2023. a avaldas Munitsipaalasutus Emko (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Traktori soetamine liisinglepinguga“ (viitenumber 272677) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi Hindamiskriteeriumid). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 18.12.2023. a, esitasid pakkumuse AS Dotnuva Baltic, AS Taure ja ühispakkujad AS Stokker ning AS SEB Liising. 2. 21.12.2023. a otsusega tunnistas Hankija edukaks ühispakkujate AS-i Stokker ja AS-i SEB Liising pakkumuse. 3. 22.12.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i Dotnuva Baltic (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks ühispakkujate AS-i Stokker ja AS-i SEB Liising (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus (puudused vaidlustuses kõrvaldati 27.12.2023). 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 04.01.2024 kirjaga nr 12.2-10/203 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 09.01.2024. a ja neile vastamiseks 12.01.2024. a. Vaidlustuskomisjoni määratud tähtpäevadeks menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, AS-i Dotnuva Baltic, vaidlustuses põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 5.1. Hindamiskriteeriumides on nõutud, et pakkujad peavad esitama ühe kuu kasutusrendi maksumuse, mis peab sisaldama Hankija poolt väljatoodud väärtuste kogusummat. Hindamismetoodika on vähim on parim. Riigihankes esitati pakkumused maksumusega: 1) AS Taure - 1 650,00 eurot; 2) ühispakkujad AS Stokker ja AS SEB Liising - 95 500,00 eurot; 3) AS Dotnuva Baltic - 1 012,54 eurot. Hankija tunnistas kõik pakkumused vastavaks. 5.2. Hankija ei saanud tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumust maksumusega 95 500 eurot, kuna riigihangete keskkonnas tuli esitada ühe kuu kasutusrendi maksumus. Arusaamatuks jääb, kuidas Hankija koostatud Edukaks tunnistamise otsuse Lisas 1 „Punktisummade koondtabel“ on Kolmanda isiku pakkumuse väärtuseks märgitud 988,940 eurot. 5.3. Hankija on Hindamiskriteeriumides selgelt nõudnud, et pakkujad esitavad ühe kuu kasutusrendi maksumuse, mis peab sisaldama Hankija poolt väljatoodud väärtuste kogusummat. Samuti on pakkujal kohustus veenduda enne pakkumuse kinnitamist ja esitamist esitatud andmete õigsuses, sealhulgas küsitud ühe kuu kasutusrendi maksumuses. 5.4. Eeltoodud põhjustel tuleb tunnistada kehtetuks Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks. 6. Hankija, Munitsipaalasutus Emko, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 03.01.2024 kirjaga nr 8-9/2-2) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Riigihankes esitati kolm pakkumust. Pakkumuste avamisel ilmnes, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli teistega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Pakkumuse dokumentidest nähtus, et Kolmas isik on ekslikult sisestanud riigihangete registri töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ maksumusena vale summa ehk liisingueseme kogumaksumuse käibemaksuta. 6.2. RHS § 117 lg 3 sätestab: Kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Lubatavaks arvutusvea korrigeerimiseks on vaidlustuskomisjoni praktikas peetud näiteks olukorda, kus ühe kuu rendimakse asemel esitas pakkuja vastavas vormis 36 või 46 kuu rendimakse (18.06.2019 otsus nr 72-19/204670, p 14). Samuti on vaidlustuskomisjon selgitanud, et arvutusvea parandamiseks peab olema üheselt mõistetav, milles viga seisneb (nt 21.06.2018 otsus nr 116-18/197039, p 15). 6.3. Kolmanda isiku pakkumusest, sh dokumendist „Liisingupakkumus“ nähtub selgelt ühe kuu kasutusrendi maksumus - 988,94 eurot. Samast dokumendist nähtub ka liisingueseme maksumus ilma käibemaksuta 95 500,00 eurot. Seetõttu on ilmne, et registri töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on ekslikult sisestatud mitte ühe kuu liisingumakse suurus, vaid liisingueseme kogumaksumus käibemaksuta. 2 (4) 6.4. 18.12.2023. a andis Hankija Kolmandale isikule arvutusveast teada riigihangete registri teabevahetuses kaudu. Kolmas isik vastas Hankijale 19.12.2023. a, andes teada, et nõustub arvutusvea parandamisega. Sellega olid RHS § 117 lg 3 kohaldamise tingimused täidetud ja vea korrigeerimine oli lubatav. 6.5. Registris ei ole esitatud pakkumuste maksumuste muutmine võimalik, mistõttu arvutas Hankija korrektsed hindepunktid väljapool registrit ja koostas nende põhjal otsuse. 7. Kolmas isik, ühispakkujad AS Stokker ja AS SEB Liising, vaidlustusmenetluses seisukohta ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. RHAD-i kohaselt on Riigihanke eesmärk võtta liisinglepinguga (hankelepingu kestvus 60 kuud) kasutusse traktor. Riigihanke eeldatavaks maksumuseks on 110 000 eurot. Hindamiskriteeriumide kohaselt tuli pakkumuses pakkumuse maksumusena esitada Ühe kuu kasutusrendi maksumus. Puudub vaidlus, et pakkujad esitasid oma pakkumustes Hindamiskriteeriumide vormidel järgmised maksumused: 1) AS Taure - 1 650,00 eurot; 2) ühispakkujad AS Stokker ja AS SEB Liising - 95 500,00 eurot; 3) AS Dotnuva Baltic - 1 012,54 eurot. 9. Kuna Kolmanda isiku märgitud maksumus, 95 500 eurot, oli teiste pakkumuste maksumusega võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tekkis Hankijal veendumus, et Kolmas isik on eksinud pakkumuse maksumuse esitamisel ning märkinud Hindamiskriteeriumides nõutud ühe kuu kasutusrendi maksumuse asemel liisingueseme kogumaksumuse käibemaksuta. Hankija asus seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuses esineb RHS § 117 lg-s 3 nimetatud arvutusviga ning 18.12.2023. a pöördus Hankija RHS § 117 lg 3 alusel riigihangete registri kaudu Kolmanda isiku poole küsimusega1: [---] Käesolevas hankes küsis hankija pakkujalt ühe kuu kasutusrendi maksumust, mis tuli sisestada lehele "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad". Olete lehele "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" maksumusena sisestatud vale summa 95 500,00 eurot. Arvutusi tehes saab hankija ühe kuu kasutusrendi maksumuseks 988,94 eurot. Kas pakkuja nõustub hankija arvutuskäiguga, milles ühe kuu kasutusrendi maksumus lehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" peab olema 988,94 eurot ? 19.12.2023. a vastas Kolmas isik: Jah tegu on ilmselgelt meie eksimusega. Kuumakse on 988,94 eurot, nii nagu näha ka hankes eelnevalt esitatud liisingupakkumuse dokumendis (manuses). Lähtudes eeltoodust tunnistas Hankija Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks. 10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oli õigus kohaldada Kolmanda isiku pakkumuse puhul RHS § 117 lg-s 3 sätestatud arvutusvea parandamise korda. 10.1. RHS § 117 lg 3 sätestab: Kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Seaduseelnõu SE 450, millega viimati muudeti RHS § 117 lg 3 sõnastust, lk 104 on RHS § 117 lg-s 3 tehtud muudatuse kohta antud järgmine selgitus: Juhul, kui pakkumuse maksumuses on arvutusviga, saab seda parandada samasuguse mehhanismi alusel nagu siiani – hankija parandab arvutusvea ise ja küsib seejärel pakkujalt, kas too on sellise parandamisega nõus. Juhul, kui pakkuja nõus ei ole, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Võrreldes RHS-iga on siin muudatus – kui RHS-s sätestatakse, et arvutusvea parandamine on võimalik üksnes juhul, kui tegemist pakkumuse maksumusega, mis arvestatakse pakkumuse ühikuhindade alusel, siis uue eelnõuga lubatakse igasuguse pakkumuse maksumuse esitamisel tehtud vea parandamist, 1 Sõnumi ID 803913. 3 (4) kuivõrd praktikas on ette tulnud olukordi, kus ka sellistel puhkudel on pakkuja teinud ilmselge vea, mille parandamine aga RHS-i alusel võimalik ei ole. Kuivõrd pakkumuse maksumuse esitamisel tehtud ilmselge vea parandamise regulatsioon on läbipaistev ega ole sellega võimalik asetada ühte pakkujat teiste ees eelisseisundisse ega ebavõrdsesse olukorda, võib pakkumuse maksumuse vea parandamise võimalust laiendada.2 Seega on seadusandja näinud ette võimaluse kohaldada RHS § 117 lg-d 3 igasuguse pakkumuse maksumuse esitamisel tehtud ilmselge vea parandamisel. 10.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmas isik on teinud pakkumuse maksumuse esitamisel ilmselge vea, märkides Hindamiskriteeriumides nõutud ühe kuu kasutusrendi maksumuse asemel vastaval vormil pakkumuse maksumusena liisingueseme kogumaksumuse käibemaksuta. Seda, et tegemist on veaga ning Kolmas isik ei ole püüdnud muuta pakkumuse maksumust pärast pakkumuse esitamist tõendab asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud ühe ühispakkuja - AS-i SEB Liising - liisingupakkumus, milles on sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt muuhulgas järgmised read: Liisingueseme maksumus 95 500,00 EUR (käibemaksuta) 114 600,00 EUR (käibemaksuga); [---] Liisingu kuumakse – 988,94 EUR. Samas on lisatud ka põhjalik maksegraafiku näidis kasutuslepingule, millest nähtub samuti, et Kolmas isik on pakkunud liisingu kuumaksena 988,94 eurot. Seega on Kolmas isik oma pakkumuses märkinud, et liisingu kuumakse on 988,94 eurot, kuigi on samas esitatud Hinnapakkumuse vormil märkinud maksumusena ekslikult liisingueseme kogumaksumuse - 95 500 eurot. 10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuivõrd Kolmas isik esitas juba oma pakkumuses liisingu kuumaksena 988,94 eurot, mis on ka tagantjärele objektiivselt kontrollitav, ei saanud Kolmanda isiku poolt pakkumuse maksumuse esitamisel tehtud ilmselge arvutusvea parandamine Hankija poolt, RHS § 117 lg-s 3 sätestatud korras, asetada Kolmandat isikut kuidagi eelisseisu võrreldes teiste pakkujatega ning anda talle hankemenetluses põhjendamatut eelist. 11. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on põhjendatult ja õiguspäraselt kohaldanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses oleva arvutusvea parandamiseks RHS § 117 lg-s 3 sätestatud korda. Sellest tulenevalt on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Vaidlustusmenetluse kulud 12. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 12.1. Hankija ja Kolmas isik ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 12.2. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576-1b7e86c80a8a/Riigihangete %20seadus 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel