OÜ Advokaadibüroo
Eversheds Sutherland
Ots & Co
Kentmanni 4/Sakala 10
10116 Tallinn
Eesti
Registrikood 10639559
T: 622 9990
F: 622 9999
eversheds-sutherland.ee
Dokument: LEONHARD WEISS OÜ seisukoht BMGS JSC 11.01.2024
seisukoha osas
Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon
Edastatud e-posti aadressile
[email protected]
Kuupäev: 16.01.2024
Vaidlustaja: BMGS JSC
Registrikood 40003146013 (Läti Vabariik)
Asukoht Tvaika iela 27, Rīga, LV-1005
Esindajad: Vandeadvokaat Margus Kõiva
Vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff
Advokaadibüroo FORT OÜ
Asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn
Tel 646 4045
E-post
[email protected]
Hankija: aktsiaselts Eesti Raudtee
Registrikood 11575838
Asukoht Telliskivi 60/2, Tallinn, 15073
Esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels
Advokaat Gregor Saluveer
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ
E-post
[email protected]
Kolmas isik: LEONHARD WEISS OÜ
Registrikood 12083348
Asukoht Vesse tn 8, Tallinn, 11415
Esindajad: Vandeadvokaat Raiko Lipstok
Vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co
E-post
[email protected]
[email protected]
Taotlused: 1. Jätta BMGS JSC 16.01.2024 menetlusdokumendi lisa
1 tähelepanuta.
2. Jätta vaidlustus rahuldamata.
3. Jätta kolmanda isiku menetluskulud BMGS JSC kanda
ja BMGS JSC-lt LEONHARD WEISS OÜ kasuks välja
menetluskulud summas 6401 eurot (ilma
käibemaksuta).
I. SISSEJUHATUS
1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on BMGS JSC (vaidlustaja) 22.12.2023 vaidlustus,
millega vaidlustaja taotleb aktsiaseltsi Eesti Raudtee (hankija) riigihankes nr 266677
12.12.2023 ja 13.12.2023 otsuste kehtetuks tunnistamist osas, milles LEONHARD WEISS
Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige
Lk: 2
OÜ (kolmas isik) jäeti kõrvaldamata, tema pakkumus tunnistati vastavaks ning ta
tunnistati edukaks.
2. Vastavalt vaidlustuskomisjoni 08.01.2024 teatele on menetlusosalistel võimalik kuni
16.01.2024 vastata teiste menetlusosaliste 11.01.2024 esitatud seisukohtadele. Kolmas
isik esitab käesolevaga seisukoha vaidlustaja 11.01.2024 esitatud seisukohale ja
16.01.2024 esitatud tõendile.
III. PÕHJENDUSED
A. Kolmas isik ei ole süüdi raskes eksimuses ning tema usaldusväärsus ei ole
vähenenud
3. Isegi, kui hüpoteetiliselt eeldada LDz-i ülesütlemise õiguspärasust, siis lõppes
LDz-i leping pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Kolmas isik selgitas enda
05.01.2024 vastuses, et ka juhul, kui LDz-i ülesütlemine oleks kehtiv olnud, oleks LDz-
iga sõlmitud hankeleping lõppenud alles 30.11.2023, kuid pakkumuste esitamise tähtpäev
oli 27.11.2023. Seega ei olnud pakkumuste esitamise tähtpäevaks LDz-i hankeleping
ennetähtaegselt lõppenud. Järelikult ei ole kolmas isik esitanud valeandmeid, kui vastas
hankepassis varasema hankelepingu ennetähtaegse lõppemise kohta eitavalt – kolmas
isik esitas faktilise küsimuse kohta (hankelepingu ennetähtaegne lõppemine) vastuse
vastavalt sel hetkel esinenud asjaolude kohta.
4. Kolmas isik kordab, et ettevõtja kõrvaldamiseks ei piisa üksnes valeandmete esitamise
faktist, vaid ettevõtja peab olema seejuures süüdi raskes eksimuses. Ka juhul, kui VAKO
leiab, et kolmas isik oleks pidanud vastama vaidlusalusele küsimusele jaatavalt,
põhjendavad praegusel juhul pakkumuste esitamise tähtpäeva ja LDz-i hankelepingu
ennetähtaegse lõppemise ajaline vahe ja omavaheline järgnevus seda, et kolmas isik ei
saanud olla eitava vastuse andmisel süüdi raskes eksimuses. Selline eksimus ei ole
sedavõrd raske ning kolmandat isikut ei saa sellises olukorras pidada niivõrd hooletuks,
et see peaks tingima tema kõrvaldamise hankemenetlusest.
5. Õigusliku aluseta esitatud ülesütlemine on tagajärjetu. Vaidlustaja väidab vääralt,
et LDz-i ülesütlemisavaldus oli kehtiv ja omas õiguslikku toimet. Esiteks ei esita
vaidlustaja mistahes selgitusi ja põhjendusi, mis kinnitaks, et LDz-il oli õigus leping
ennetähtaegselt üles öelda kolmanda isiku väidetava rikkumise tõttu. Teiseks, LDz-i
lepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks FIDIC punkti 15.2 alusel on vaieldamatult vajalik,
et oleksid täidetud selles punktis viidatud eeldused, millele LDz soovis tugineda. Kolmas
isik selgitas 05.01.2024 vastuses, et need eeldused ei olnud täidetud.1 Lepingupoolel
puudub õigus rakendada lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kui puuduvad selle
rakendamiseks vajalikud eeldused. Kui pool rakendab sellele vaatamata
õiguskaitsevahendit, siis loogiliselt puudub sellisel käitumisel õiguslik toime ehk see on
tagajärjetu. Siin pole küsimus faktis, vaid õiguses. Kuna vaidlustaja kogu
argumentatsioon põhineb väitel, et faktiliselt oli ülesütlemisavaldus esitatud ning et
ülesütlemisavalduse järgi lõppes leping 30.11.2023, siis pole vaidlustaja põhjendanud, et
LDz-i ülesütlemisavaldusel oli üldse õiguslikku toimet. Seetõttu on ka sisutühi vaidlustaja
väide selle kohta, et faktiliselt oli ülesütlemisavaldus esitatud.
1
Kolmanda isiku 05.01.2024 vastuse punktid 15.2 ja 18.4.
Lk: 3
6. Kolmanda isiku viidatud ülesütlemisega seonduvad asjaolud kinnitavad, et
kolmas isik ei olnud hankepassi täitmisel süüdi raskes eksimuses. Vaidlustaja leiab
vääralt, et kolmas isik oleks pidanud lähtuma üksnes faktilisest olukorrast ning tähtsust
ei oma asjaolud, mille pinnalt kolmas isik pidas ülesütlemist ilmselgelt alusetuks ning
eeldas kokkuleppe saavutamist LDz-iga. Seda väites lähtub vaidlustaja taas ekslikult
eeldusest justkui tooks igasuguse andme esitamata jätmine kaasa pakkuja kõrvaldamise.
Kolmanda isiku 05.01.2024 vastuses toodud asjaolud põhjendavad ja tõendavad, et ka
juhul, kui kolmandale isikule saab ette heita valeandmete esitamist, siis ei saa teda pidada
süüdiolevaks raskes eksimuses. Vaidlustaja ei ole neid kolmanda isiku viidatud asjaolusid
ümberlükanud ega põhjendanud nende asjakohatust, vaid on pelgalt korranud, et
faktiliselt oli kolmandale ülesütlemisavaldus esitatud.
7. Kolmas isik ei ole möönnud LDz-i lepingu rikkumist. Vaidlustaja leiab ekslikult, et
leppetrahvi tasumisega on kolmas isik möönnud LDz-i lepingu rikkumist. Kolmas isik
selgitab, et ta tasus LDz-i nõutud summad üksnes selleks, et vältida pangagarantii
realiseerimist LDz-i poolt, mis oleks kolmandale isikule toonud kaasa täiendavaid olulisi
kulutusi. LDz on teadlik kolmanda isiku vastuväidetest ning kolmas isik ei ole kunagi
aktsepteerinud LDz-i alusetuid etteheiteid lepingurikkumise kohta. Vastupidiselt esitab
kolmas isik ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja LDz-ile tasutud summade
tagasinõudmiseks hagi Läti kohtusse (kolmanda isiku Läti lepingulise esindaja sõnul
esitatakse hagi tõenäoliselt 18.01.2024).
8. Kolmas isik kordab, et ka juhul, kui VAKO leiab, et kolmas isik esitas valeandmeid, siis oli
ülesütlemisest märkimata jätmine mõistlikult põhjendatav kolmanda isiku 05.01.2024
vastuses toodud asjaoludega ning igal juhul ei vähendanud see kolmanda isiku
usaldusväärsust.
B. Puudub alus kolmanda isiku kõrvaldamiseks RHS § 95 lõige 4 punkti 8 alusel.
LDz-i lepingu täitmise asjaolud ei vähenda kolmanda isiku usaldusväärsust
9. Kronoloogiliselt hilisemad rikkumised ei oma suuremat kaalu RHS § 95 lõike 4
punkti 8 kohaldamisel. Vaidlustaja leiab ekslikult, et hilisemad hankelepingu täitmisega
seonduvad asjaolud on suurema kaaluga. See väide on ümberlükatava ainuüksi RHS § 95
lõikega 5, mis näeb ette hankijatele võimaluse arvestada kuni kolme aasta jooksul
toimunud lepingurikkumisi. Kui seaduse mõte oleks anda suurem kaal hilisematele
rikkumistele, siis oleks seadusandja näinud RHS § 95 lõikes 5 ette oluliselt lühema tähtaja.
Samuti on loogiline ja mõistetav, et vastupidiselt kaalub pakkuja pikaaegne ja järjepidev
lepingute täitmine üles üksiku rikkumisega kaasneva võimaliku kahtluse pakkuja
võimekuses. Sellele vaatamata nähtub riigihangete registri avalikest andmetest, et
ainuüksi viimase 12 kuu jooksul on kolmas isik täitnud 68 hankelepingut, mille puhul ei
ole hankijad lisanud mitte ühtegi lepingu rikkumise märget. Seega, isegi juhul, kui lähtuda
vaidlustaja tõlgendusest, siis kinnitavad ka hiljutised lepingu täitmisega seonduvad
asjaolud, et kolmas isik on lepingu täitmisel usaldusväärne.
10. Vaidlustaja viidatud avalikud andmed kinnitavad, et kolmandal isikul on Lätis
kasutusel kohalik personal ja insenerid. Vaidlustaja tugineb esmakordselt väitele
justkui puuduks kolmandal isikul Lätis eraldi personal ning et kolmandal isikul puudusid
LDz-i lepingu täitmiseks vajalikud insenerid, mis tõi kaasa olulise viivituse lepingu
täitmisel.
Lk: 4
10.1 Esiteks ei ole seda väitnud isegi LDz. See asjaolu nähtub ka LDz-i 15.11.2023
ülesütlemisavaldusest ning kolmanda isiku 01.12.2023 vastusest. Pädeva
meeskonna puudumine ei olnud selgelt asjaoluks, miks LDz heitis kolmandale
isikule alusetult ette hilinemist. Kolmandal isikul oli LDz-i lepingu täitmise ajal alati
olemas pädevad ehitusspetsialistid ja insenerid. Lisaks kontrollis LDz
hankemenetluse raames kolmanda isiku pädevaid isikuid ning pidas neid nõuetele
vastavaks.
10.2 Teiseks, vaidlustaja enda viidatud veebileheküljelt https://bis.gov.lv/bisp/lv/
nähtub selgelt, et kolmandal isikul olid LDz-i lepingu täitmiseks vajalikud pädevad
ehitusspetsialistid olemas.2 Vaidlustaja viidatud avalikust registrist nähtub, et
kolmanda isiku ehitusspetsialistidena on Lätis registreeritud üheksa töötajat, kellele
on vastavad sertifikaadid väljastanud asjakohased Läti ametiasutused. Vaidlustaja
väide on seega selgelt väär ja eksitav.
10.3 Kolmandaks, kolmanda isiku puhul on tegemist rahvusvahelise äriühinguga, kellel
on ligipääs laiale spetsialistide ringile. Kolmandal isikul ei esine probleeme vajalike
spetsialistide kaasamisega.
10.4 Neljandaks kinnitab kolmas isik, et tal on Lätis eraldiseisev meeskond ja personal,
kes täitsid ka LDz-i lepingut. Seda kinnitab otseselt ka vaidlustaja viidatud
veebilehekülg.
11. Vaidlustaja viidatud töökuulutus on esitatud hilinenult ning on asjakohatu.
11.1 Esiteks leiab kolmas isik, et vaidlustaja 16.01.2024 esitatud töökuulutus (lisa 1) on
esitatud hilinenult ja tuleb jätta RHS § 191 lõike 1 alusel tähelepanuta. Vaidlustaja
sai esitada oma viimased taotlused ja seisukohad 11.01.2024. 16.01.2024
määratud tähtaeg oli mõeldud esitamaks seisukoht hankija ja kolmanda isiku
11.01.2024 menetlusdokumentide osas. Hankija ega kolmas isik ei käsitlenud oma
11.01.2024 menetlusdokumendis vaidlusaluse hanke raames vajalike pädevate
isikute teemat ega esitanud selle kohta uusi tõendeid või asjaolusid. Seega on
tegemist uue asjaoluga, mida vaidlustaja oleks pidanud välja tooma hiljemalt
11.01.2024. Avalikest andmetest nähtub ka, et vaidlustaja esitatud kuulutus oli
juba üles laetud 14 päeva tagasi3 ehk vaidlustaja oleks saanud selle esitada juba
aasta alguses kuid hiljemalt 11.01.2024.
11.2 Teiseks ei tõenda see kuulutus vaidlustaja väiteid. Kolmas isik on eespool selgitanud
ja põhistanud, et tal olid LDz-i lepingu täitmiseks olemas vajalikud spetsialistid ja
insenerid ning et tal oli Lätis eraldi meeskond. See kuulutus tõendab vaid seda,
kolmas isik otsib endale täiendavat tööjõudu – see ei tõenda kuidagi seda, et
kolmandal isikul puudub pädevad isikud, et täita vaidlusaluse hankemenetluse
tulemusel sõlmitavat hankelepingut.
11.3 Kolmandaks selgitab kolmas isik, et ta on esitanud info enda pädevate isikute kohta
pakkumuses, mille hankija on õiguspäraselt tunnistanud vastavaks ning edukas.
Kolmanda isiku poolt kasutatavad spetsialistid ei ole muutunud ning kolmas isik
kinnitab enda suutlikkust täita sõlmitavat hankelepingut. Kolmas isik otsib pelgalt
2
Vt https://bis.gov.lv/bisp/lv/construction_companies/15178.
3
Vt https://www.cv.ee/et/search/employer/leonhard-
weiss-ou?employerName=LEONHARD%20WEISS%20O%C3%9C&employerId=19017
Lk: 5
täiendavat tööjõudu - see ei tähenda kuidagi seda, et tema olemasolev tööjõud on
vähenenud.
12. Hankija ja kolmas isik ei ole kolmanda isiku usaldusväärsuse põhjendamisel
tuginenud üksnes hankelepingu sõlmimisele eelnenud sündmustele. Vaidlustaja
leiab ekslikult, et hankija kolmas isik on tuginenud hankelepingu eelnenud sündmustele,
nagu see oleks pannud kolmanda isiku ebasoodsasse olukorda.
12.1 Esiteks tõi kolmas isik välja hankelepingu sõlmimisele eelnenud asjaolud selleks, et
selgitada, millistel eesmärkidel muudeti hankelepingu tingimusi. Peaasjalikult lisati
seetõttu LDz-i hankelepingusse tingimus, et ehitustööde maksumuses lepitakse
kokku pärast projekteerimistöid ning lisati mõlema poole õigus leping üles öelda,
kui ehitustööde maksumuses kokkuleppele ei jõuta.
12.2 Vaidlustaja seisukohtadest nähtub selgelt, miks lepingu sõlmimisele eelnenud
asjaolud on olulised ka kolmanda isiku väidetava rikkumise ja usaldusväärsuse
hindamisel. Nimelt on vaidlustaja ette heitnud, et projekteerimistööd ei olnud
lõpetatud ka selleks ajaks, kui kolmas isik oleks pidanud alustama ehitustöödega.
Vaidlustaja ei võta arvesse ei LDz-i lepingule eelnenud läbirääkimisi ega selle
tulemusel sõlmitud lepingu kokkuleppeid. Kolmas isik ei pidanudki lepingu järgi
alustama ehitustöödega enne, kui selle maksumuses on kokku lepitud. LDz-iga
sõlmitud lepingu tingimustest tulenevalt jäi ehitustööde etapp sisuliselt LDz-i
otsustada, sest kui LDz ei asu maksumuse osas läbirääkimistesse või ei nõustu
kolmanda isiku eelarvega, siis ehitustöödega ei alustata ning leping lõpetatakse
ennetähtaegselt.4 Seega ei ole õige vastustaja väide, et projekteerimistööd ei olnud
lõpetatud selleks ajaks, kui kolmas isik oleks pidanud alustama ehitustöödega.
Ehitustööde tähtaeg nihkus loogiliselt edasi sõltuvalt sellest, kas ja millal jõuavad
pooled selle maksumuses kokkuleppele. Kolmas isik tõi välja, et tema tegi
ettepaneku 04.08.2023 ehitustööde eeldatava maksumuse kohta, kuid LDz ei
vastanud sellele. Kolmas isik tõi välja, et see näitas LDz-i soovimatust jätkata
ehitusetapiga.
12.3 Teiseks ei ole kolmas isik ega hankija tuginenud vaid LDz-i lepingu sõlmimisele
eelnenud asjaoludele. Kolmas isik tõi välja, et projekteerimistööd olid sisuliselt
lõppjärgus: ta oli teostanud projekteerimistööd kokku summas 187 700,42 eurot,
mis moodustas 93% kogusummast, reaalselt oli jäänud teostada aga 4%
maksumuses töid,5 kuid LDz otsustas lepingu lõpetada enne. Samuti selgitas, et
kolmas isik, et ehitustööde teostamata jätmist ei saa talle ette heita, sest lepingu
järgi ei kuulunud need täitmisele juhul, kui nende maksumuses kokku ei lepita.
12.4 Kolmandaks tõi kolmas isik esile asjaolud, mida hankija on täiendavalt ka arvesse
võtnud, et LDz-i lepingu täitmine viibis LDz-i endast tulenevate asjaolude tõttu või
asjaolude tõttu, mille riski kandis LDz.6 Nende asjaolude puhul pole selgelt tegemist
lepingu sõlmimisele eelnenud asjaoludega.
12.5 Neljandaks selgitas kolmas isik, et LDz nõudis veel 2023. a oktoobris kolmandalt
isikult ehitustööde materjalide tellimist – kui LDz oli nii rahulolematu kolmanda isiku
4
Kolmanda isiku 05.01.2024 vastuse p-d 3.2 ja 6.5.
5
Samas p 18.2.
6
Samas, p-d 7-9.
Lk: 6
tööga ja viivitus oli niivõrd oluline, siis jääb selgusetuks, miks nõutakse ehitusetapi
töö jaoks materjalide tellimist. See on asjaolu, mis kinnitab, et kolmanda isiku ei
olnud rikkumises ning 2023. a novembris esitatud ülesütlemisavalduse
põhjendused olid otsitud ning tegelikkuses kadus hankijal lihtsalt huvi ehitustööde
täitmise vastu.
C. Hankija kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õiguspärane
13. Kolmas isik nõustub esmalt hankijaga selles, et kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks
tunnistamisest ei tulene hankijale kohustust tunnistada kehtetuks ka pakkujate
kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsused. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks
ja edukaks tunnistamise otsused on õiguspärased ning puudub alus ja õigus nende
kehtetuks tunnistamiseks.
14. Hankija ei olnud otsuse tegemise ajal teadlik LDz-i hankelepingu asjaoludest. Hankija ei
saanud seega rikkuda uurimiskohustust ega põhjendamiskohustust. Lisaks on hankija
pärast LDz-i hankelepinguga seotud asjaoludest teada saamist esitanud enda täiendavad
kaalutlused vaidlustusmenetluse kestel. VAKO praktikas on peetud teiste seas
asjakohaseks hankija kaalutlust, et hankija peaks pärast vaidlustatud otsuse kehtetuks
tunnistust niikuinii vastu võtma vaidlustusmenetluses esitatud kaalutlustele tuginedes
sama otsuse.7 VAKO on praktikas tunnistatud kõrvaldamata jätmise otsus kehtetuks siis,
kui hankija ei ole ka vaidlustusmenetluse ajal esitanud põhjendusi ja kaalutlusi pakkuja
kõrvaldamata jätmise kohta.8 Seega võib hankija esitada vaidlusmenetluse ajal
täiendavad põhjendused ja kaalutlused.
15. Muus osas nõustub kolmas isik hankija 05.01.2024 ja 16.01.2024 esitatud seisukohtadega
ja leiab, et kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õiguspärane.
IV. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
16. Menetluskulu.
16.1 Kolmanda isiku 11.01.2024 menetluskulude nimekirjas oli viide varasemale VAKO
ja halduskohtu praktikale, mille kohaselt mõistetakse vaidlustusmenetlusega
seonduvad kulud välja koos käibemaksuga, kuid mida Riigikohus hiljem muutis.
Seega korrigeerib kolmas isik enda menetluskulude nimekirja ning täpsustab, et ta
ei nõua kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kolmanda isiku menetluskulud kuni
11.01.2024 (k.a) olid seega 5071 eurot.
16.2 Kolmas isik on pärast 11.01.2024 kandnud täiendavalt järgnevat lepinguliste
esindate kulu:
Kuupäev Tegevuse kirjeldus Kestus Hind Summa
(h) /h km-ta
(km-
ta)
16.01.2024 Vaidlustaja 11.01.2024 ja 7 190 € 1330 €
16.01.2024 seisukohtadega
tutvumine. Suhtlus kliendiga.
Suhtlus hankija esindajaga. Läti
7
VAKO 25.08.2021, 140-21/224521 p-d 85.3.1 ja 8.5.3.2.
8
VAKO 15.07.2022, 86-22/248547 p 18.
Lk: 7
advokaadi täiendava selgitusega
tutvumine. Seisukoha
koostamine ja VAKO-le
edastamine.
16.3 Kokku palub kolmas isik menetluskuluna välja mõista 6401 eurot9 (ilma
käibemaksuta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erko-Andreas Roosik
Vandeadvokaat
9
Arvutuskäik: 4541 eurot (esindaja kulu kuni 11.01.2024) + 530 eurot (tõlkekulu) + 1330 eurot (esindaja kulu pärast
11.01.2024).