Selgituste küsimine valimipõhise järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 23.01.2024 kehtiv kuni 23.01.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Tallinna Linnavalitsus Meie 23.01.2024 nr 12.2-1/370-1 [email protected] Selgituste küsimine valimipõhise järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks Austatud hankija Rahandusministeeriumile laekunud teabe analüüsimisel oleme tuvastanud, et 21. septembril 2020. aastal on Tallinna linn (edaspidi: hankija), mittetulundusühing EESTI JALGPALLI LIIT registri- koodiga 80091598 (edaspidi: EJL) ja mittetulundusühing JALGPALLIKLUBI FCF registrikoodiga 80052376 (edaspidi: FCF) sõlminud kolmepoolse kokkuleppele (edaspidi: kokkulepe). Kokkuleppega fikseerisid pooled, et FCF võlgnevus hankija ees moodustab 1 596 765,5 eurot, ning leppisid kokku, et nimetatud võlgnevuse tasub FCF eest hankijale EJL järgmiselt: (i) EJL investeerib hankijale kuuluva Hiiu staadioni (Harku tn 62, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78404:406:8250) arendamiseks 650 000 eurot; (ii) EJL investeerib täiendavalt vähemalt 946 765,50 eurot hankijale kuuluva jalgpallilise taristu ehitustöödesse või mõnel muul jalgpallilise infrastruktuuri arendamisega seotud moel. Nimetatud kokkuleppes ei olnud täpsustatud, milles konkreetselt, sh millistes ehitustöödes või muudes tegevustes, Hiiu staadioni investeering seisneb. Hankija ja EJL kohustusid leppima kokku sihtotstarbelise investeeringu üksikasjad eraldi kirjalikult sõlmitavas kokkuleppes. Tallinna Linnavalitsuse dokumendiregistrist nähtub, et 21. detsembril 2023. aastal on hankija ja EJL sõlminud Tallinna Linnavalitsuse 18.12.2023 korraldusega nr 1189 eelnevalt heaks kiidetud üksikasjaliku kokkuleppe (edaspidi: leping), mille objektiks on Hiiu staadioni rekonstrueerimiseks vajaliku projektdokumentatsiooni, sh eskiisi, eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti koostamine ja projektdokumentatsiooni alusel ehitustööde korraldamine asukohas Harku tn 62, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78404:406:8250 (edaspidi: ehitustööd). EJL on kohustatud muu hulgas: korraldama tööde teostamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamise, sh eskiis-, eel-, põhi- ning tööprojekti projekteerimistingimustega lubatud mahus; korraldama ehitusprojekti koostamise, mis võimaldab teostada ehitustöid; korraldama ehitusprojekti kohaselt (ehitus)tööd, mis hõlmavad kohustust omal kulul hankida kogu (ehitus)tööde teostamiseks vajalik tööjõud, ehitusmaterjal, seadmed, masinad ning muud töövahendid; korraldama ehitustööde tegemise ajal autori- ja omanikujärelevalvet; hankima omal kulul tööde teostamiseks vajalikud kooskõlastused ja load; küsima hankijalt tööde teostamiseks vajalikke korraldusi ja juhiseid, kui see on tööde teostamiseks vajalik. Hankija on kohustatud kooskõlastama EJL-i esitatud materjalid ja/või dokumendid lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul või esitama vastava tähtaja jooksul põhjendatud keeldumise ning osutama EJL-le igakülgset kaasabi ehitise kasutuselevõtuks vajalike kooskõlastuste saamiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seejuures on hankijal muu hulgas õigus: nõuda EJL-lt lepingus sätestatud kvaliteedinõuetest, tähtaegadest, lähteandmetest ja maksumusest kinni pidamist; teostada igal ajal kontrolli ja järele- valvet (ehitus)tööde vastavuse kohta lepingus sätestatule ja kehtestatud nõuetele ning hankija eesmärgile ja huvidele; kasutada lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid lepingus sätestatud juhtudel ja korras. EJL peab lähtuma tööde teostamisel lepingu lisas olevast ajagraafikust ning korraldama kõik tööd selliselt, et tööde lõplik üleandmine hankijale toimub hiljemalt 31. mail 2024. aastal. Ehitustööde üksikasjalik kirjeldus, sh tööde mahud, sisalduvad kõnealuse lepingu lisas. Valminud projektdokumentatsiooni ja ehitustööd peab EJL andma üle hankijale vastava kirjaliku akti alusel. Hankija loeb poolte allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu akti alusel tasutuks FCF võlgnevuse summas kuni 650 000 eurot ja täidetuks 21. septembril 2020. aastal hankija, EJL- i ja FCF vahel sõlmitud kokkuleppes nimetatud investeeringu. Kui hankijale aktiga üle antud (ehitus)tööde tegelik maksumus on suurem kui 650 000 eurot, siis hankija ei hüvita EJL-le seda summat ületavat osa. Lepingus ette nähtud EJL-i kohustuste rikkumise korral on hankijal vastavalt lepingus sisalduvale leppetrahvi kokkuleppele õigus nõuda EJL-lt leppetrahvi tasumist. Lepingus on eraldi rõhutatud, et lisaks leppetrahvi nõudele on hankijal õigus kasutada EJL-i vastu kõiki teisi õiguskaitsevahendeid, sh nõuda lepingu täitmist ning (mittekohase täitmisega tekitatud) kahju hüvitamist. Kuigi vastav leping sõlmiti 21. detsembril 2023. aastal ja lepingutekst oli linna- valitsuse poolt heaks kiidetud 18. detsembri 2023. aasta korraldusega, selgub lepingu lisaks olevast tegevus- ja ajakavast, et lepinguga ette nähtud tegevused on toimunud juba terve 2023. aasta kestel jaanuarist alates (sh projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus; ettevalmistus-, pinnase- ja lammutustööd; katenditega seotud tööd). Riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 180 p 6 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks teha riigihangete valdkonnas riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigus- aktide täitmise üle ning väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja ulatuses (vt ka RHS § 203 ja § 216 lg 1). Kuigi juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine järelevalveteatest lähtuval või mõnel muul ajendil ning ettekirjutuse tegemine hankijale on võimalik üksnes kuni hankelepingu sõlmimiseni (vt RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 1, § 208 lg-d 1-2 nende koostoimes), ei välista hankelepingu sõlmituse fakt RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise kontrollimiseks järelevalvemenetluse alustamist ja läbiviimist retrospektiivse valimipõhise kontrollina RHS § 205 lg 1 p-s 2 ette nähtud korras (vt RHS § 206 lg 4). Valimipõhise kontrollina läbiviidav järelevalvemenetlus lõpeb mitte ettekirjutusega, vaid kirjaliku kontrolliaktiga, milles tuuakse välja järelevalvemenetluses tuvastatud asjaolud ja rikkumised ning antakse hinnang hankija kohustuste täitmisele (RHS § 205 lg 4 p 3, § 209 lg 1 ja lg 2 p-d 4-5). Lisaks võib kontrolliakt sisaldada soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks tulevikus (RHS § 210 lg-d 1-2). Sarnaselt RHS § 205 lg 1 p-s 1 nimetatud juhtumipõhise ad hoc järelevalve- menetlusega algab ka RHS § 205 lg 1 p-s 2 sätestatud valimipõhine ex post järelevalvemenetlus üldjuhul hankija kirjaliku teavitamisega. Seejuures on Rahandusministeeriumil ka valimipõhise kontrollina läbiviidava järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamiseks õigus küsida hankijalt selgitusi ja koguda lähteandmeid (vt RHS § 205 lg 2). Käesoleva pöördumisega palume hankijalt selgitusi otsustamaks valimipõhise järelevalvemenetluse alustamise vajaduse ja otstarbekuse üle. Eelnevalt nimetatud dokumentide põhjal oleme tuvastanud, et 21. detsembril 2023. aastal hankija ja EJL vahel sõlmitud lepingu esemeks olevate ehitustööde ning ehitustöödeks vajalike teenuste kogumaksumuseks, mille EJL peab hankijale üle andma, on pooled leppinud kokku 650 000 eurot. Tallinna linn kohaliku omavalitsuse üksusena ja Tallinna Linnavalitsus kohaliku omavalitsuse asutusena on avaliku sektori hankijad RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses, kes on vastavalt RHS § 5 lg-le 1 kohustatud järgima RHS-is sätestatud korda. Ehitustööde hankelepingu sõlmimisel eeldatava maksumusega alates 150 000 eurost peab avaliku sektori hankija kohaldama RHS-i 2. peatükis sätestatud korda (vt RHS § 15 lg 2 ja § 14 lg 2 p 2). RHS-i 2. peatükis on sätestatud hankemenetluse liigid, hankemenetluse liigi valiku alused ning hankemenetluse läbiviimise ja hankelepingu sõlmimise kord. 2 RHS § 48 lg 1 sätestab, kui RHS-ist ei tulene teisiti, on hankija kohustatud korraldama riigihanke avatud või piiratud hankemenetlusena. RHS § 73 lg 1 kohaselt algavad kõik hankemenetlused (peale §-s 49 nimetatud erandlikel alustel lubatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse) hanketeate avaldamisega riigihangete registris. Riigihangete registrist ei nähtu, et hankija oleks EJL-ga ülalnimetatud lepingu sõlmimiseks viinud läbi hankemenetluse. Lepingu teksti põhjal saame järeldada, et hankija ei ole pidanud seda lepingut hankelepinguks, mille sõlmimisele eelnevale menetlusele kehtivad RHS-is sätestatud menetlus- reeglid. Seetõttu peame vajalikuks selgitada hankijale alljärgnevalt hankelepingu immanentseid tunnuseid ning juhtida tähelepanu õigus- ja kohtupraktikale, milles on leitud, et lepingu kuulumine riigihankeõiguse kohaldamisalasse ei sõltu sellest, kuidas on pooled ise lepingu kujundanud või seda nimetanud. Hankelepingu legaaldefinitsioon on sätestatud materiaalsete tunnuste kaudu. RHS § 8 lg 1 järgi on hankeleping hankija ning ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. RHS § 4 p-s 4 sisalduva blanketse (välisviitelise) legaaldefinitsiooni järgi on ettevõtjaks RHS-i mõttes iga ettevõtja konkurentsiseaduse (KonkS) tähenduses, sh KonkS § 2 lg-s 2 nimetatud isik. Teisisõnu loetakse ettevõtjaks igat turul tegutsevat isikut või isikute rühma sõltumata tema konkreetsest õiguslikust vormist. Ettevõtja staatuse tuvastamisel on keskse tähendusega asjaolu, et tegemist on turul teenust, toodet või ehitustööd pakkuva üksusega. Euroopa Kohtu juurdunud praktika (vt EK C-386/11, p 29; C-159/11, p 26) kohaselt ei ole mingit tähtsust sellel, et teenuse osutaja võib olla ise hankija, et tema peamine eesmärk ei ole tulu teenimine, ega sellel, et ta ei ole oma organisatsioonilise struktuuri poolest ettevõte, ning et ta ei tegutse turul järjepidevalt (vt. ka M. A. Simovart ja N. Parrest. RHS § 7 komm. 3 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktis 14 on selgitatud, et mõistet „ettevõtja” tuleks tõlgendada laialt, nii et see hõlmaks mis tahes isikuid ja/või üksusi, kes pakuvad turul vastavalt ehitustööde teostamist, asju või teenuseid, olenemata õiguslikust vormist, millena nad on otsustanud tegutseda. Järelikult saab ettevõtjaks RHS § 4 p 4 tähenduses ja RHS § 8 lg-s 1 nimetatud hankija vastaspooleks hankelepingus olla ka mittetulundus- ühing. Kui mitmepoolsel tehingul on olemas järgmised riigihanke tunnused: (i) RHS § 8 lg-s 1 nimetatud lepingu ese (asjad, teenused, ehitustööd); (ii) lepingu sõlmija on RHS §-s 5 nimetatud asutus, isik või isikute ühendus, (iii) kes tellib või ostab, mitte ei müü või ei osuta ise teenust ning (iv) lepingu pooled on erinevad juriidilised isikud, – siis on tegemist riigihankega RHS § 4 p 16 tähenduses. Lisaks võib tuua välja järgmised hankelepingu definitiivsed tunnused: (a) hankija isik; (b) varaline huvi; (c) kirjalik vorm (Eesti siseriiklikus õiguses tähendab see alates 20 000 eurost vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi kohustust, vt RHS § 8 lg 7 ja TsÜS § 79, vt ka RHS eelnõu 450 SE I. Seletuskiri, lk-d 22-23); (d) tsiviilõiguslik sisu – hankelepingu sisuks on tsiviilõiguslikud suhted, mille eesmärgiks on asja või (hankelepingule omase) teenuse või ehitustöö saamine (vt lähemalt M. A. Simovart. Lepinguvabaduse piirid riigihankes: Euroopa Liidu hankeõiguse mõju Eesti eraõigusele. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk-d 16-23). Hankelepinguks loetakse igasugune hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Riigihangete direktiivid nimetavad hankelepingu täiendava tunnusena kirjalikku (kirjalikku taasesitamist võimaldavat) vormi, mis RHS-is on loogilise valikuna siiski esitatud vorminõude, mitte definitiivse tunnuse kujul (RHS § 8 lg 7). Muud tunnused on lepingu hankelepinguna käsitlemisel irrelevantsed. Nõnda ei oma hankelepingu tunnuste esinemise korral tähendust lepinguga taotletav eesmärk ega lepingu seos avalike huvidega (M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 4 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). 3 Rahaliste huvide kriteeriumit tuleb käsitleda kui vastastikuse soorituse nõuet või soorituse eest vastutasu saamise nõuet, mis loetakse täidetuks ka kaudse (mitterahalise) tulu saamise puhul, samuti igasuguse varalise eelise saamise puhul. Eelduslikult on poolte rahalised huvid enamasti vastastikused, st lepingu vastastikune laad on hankelepingu oluline tunnusjoon (vt Euroopa Kohtu 21.12.2016 otsus asjas C-51/15: Remondis GmbH & Co. KG Region Nord vs Region Hannover, p 43). Tuvastamaks seda, kas vaidlusaluse lepingu näol on tegemist hankelepinguga ning eristamaks, millist liiki hankelepinguga täpselt tegemist on, peab konkreetse lepinguga tutvuma ning tuvastama tehingu tegeliku sisu ja lepingu eseme, mitte aga lähtuma poolte kujundusõigusest. Oluline on lepingu tegelik sisu ja ese ning see, kas ühe lepingupoole näol on tegemist hankijaga (vt RKHKo 05.11.2012, nr 3-3-1-39-12, p 20; vt M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 12 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). RHS § 8 lg 5 p 1 sätestab, et ehitustööde hankelepinguga tellib hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL II lisas nimetatud ehitustöid või ehitustöid koos projekteerimisega. Klassikalise hankedirektiivi II lisas nimetatud (tsiviil)ehitustööd (CPV-kood 45000000 ja selle alamkoodid) hõlmavad nii uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid kui ka hoonete ennistamist ja remonttöid. Seejuures ei ole oluline, kas tasu ehitustööde eest seisneb hankijapoolses rahalises makses või muus rahaliselt hinnatavas vastusoorituses – näiteks, kui hankijale üleantavate ehitustööde maksumus tasaarvestatakse vastusooritusena muul õiguslikul alusel tekkinud hankija rahalise nõudega selliselt, et vastutasuna saadud ehitustööde eest loeb hankija oma rahalise nõude täidetuks. Küsimus sellest, kas tegemist on ehitustööde hankelepinguga, kuulub Euroopa Liidu õiguse valdkonda (vt Euroopa Kohtu 10.07.2014 otsus asjas C-213/13: Impresa Pizzarotti, p 40). Hangitavate tööde liigitamine ehitustöödeks toimub direktiivist lähtuvalt ega sõltu liikmesriigi õigusest (vt Euroopa Kohtu 12.07.2001 otsus asjas C-399/98: Ordine degli Architetti jt, p 59- 61, 66-67). Samuti ei ole oluline see, kuidas lepingupartnerid ise lepingut klassifitseerivad (vt Euroopa Kohtu 29.10.2009 otsus asjas C-536/07: Euroopa Komisjon vs Saksamaa, p 54). See, kas ettevõtja teeb tööd ise või tagab tööde elluviimise muul viisil, ei ole üldjuhul oluline (vt M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 49 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Klassikalise riigihankedirektiivi kohaselt eeldab ehitustööde tegemine vastavalt avaliku sektori hankija nõuetele, et kõnealune hankija on võtnud meetmeid ehitustöö liigi määratlemiseks või on vähemalt avaldanud otsustavat mõju selle projektile. See, kas ettevõtja teeb kõik tööd või osa nendest ise või tagab tööde elluviimise teistsugusel viisil, ei tohiks mõjutada asjaomase lepingu liigitamist ehitustööde riigihankelepinguks, seni kuni ettevõtjal on otsene või kaudne õiguslikult täitmisele pööratav kohustus tagada tööde elluviimine (vt direktiivi 2014/24/EL põhjendus 9). Näiteks on Euroopa Kohus kvalifitseerinud näitusepaviljonide rendilepingu ümber ehitustööde hankelepinguks, leides, et olenemata lepingu formaalsest kvalifikatsioonist on ehitustööde hankelepingu mõistega hõlmatud kõik tehingud, mille raames hankija ning ettevõtja sõlmivad rahaliste huvidega seotud lepingu ja mille objektiks on ehitustöö direktiivi tähenduses. Euroopa Kohus leidis, et lepingu peamine eesmärk oli loogiliselt võttes ehitustööde tegemine – hoonete ehitamine, mis seejärel kavatseti anda kasutusse rendipinnana (vt Euroopa Kohtu 29.10.2009 otsus asjas C-536/07: Euroopa Komisjon vs Saksamaa, p-d 56-57). Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel on sätestatud RHS §-s 181, milles on reguleeritud nii selliste segalepingute sõlmimist, mis hõlmavad erinevate RHS-i kohaldamis- alasse jäävate seotuste tellimist ja ostmist ühtse lepinguga (ajad ja/või teenused ja/või ehitustööd koos teineteisega), kui ka segalepinguid, mille esemeks on üheaegselt RHS-i reguleerimisalas olev objekt ja RHS-i kohaldamisalast väljajääv tegevus. 4 RHS § 181 lg-te 7 ja 9 kohaselt, kui segalepingu esemeks on üheaegselt RHS-i kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja RHS-i kohaldamisalast väljajääv tegevus ning: (i) lepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, peab hankija sõlmima lepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlus- reeglite järgi (lg 7); (ii) kui sellise segalepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, aga hankija otsustab ikkagi sõlmida ühtse segalepingu, peab hankija sõlmima segalepingu RHS-is sätestatud korras, kui RHS-i kohaldamisalasse kuuluva tegevuse osa eeldatav maksumus on võrdne RHS- is vastavale riigihankele sätestatud piirmääraga või ületab seda. Seejuures RHS § 181 lg 8 järgi, kui segalepingu esemeks on samal ajal RHS-i kohaldamisalasse kuuluv tegevus ning RHS-i kohaldamisalast väljajääv tegevus ja lepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida lepingud iga eseme kohta eraldi. Sellisel juhul kohaldab hankija lepingute sõlmimisel menetlusreegleid, mis käivad eraldi iga eseme kohta sõlmitava lepingu kohta. Vastavalt RHS § 181 lg-le 10 ei tohi hankija sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Õiguskirjanduses on leitud, et hankija peab olema võimeline segalepingu või segalepingu asemel mitme hankelepingu sõlmimist asjakohaselt põhjendama (vt S. T. Poulsen in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). Brussels Commentary on EU Public Procurement Law. Nomos 2018, pp 931, 960) ning seejuures peavad hankija kaalutlused olema kohased ning põhjendused vastavalt RHS § 3 p-le 1 läbipaistvad ja kontrollitavad (vt M.-J. Raude. RHS § 18 komm. 11 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Lähtudes eeltoodust ja tuginedes RHS § 205 lg 2 teises lauses sätestatule, palume Tallinna Linnavalitsusel selgitada: (1) Miks ei ole Hiiu staadioni rekonstrueerimiseks Tallinna linna ja mittetulundusühingu EESTI JALGPALLI LIIT vahel 21. detsembril 2023. aastal lepingu sõlmimisele eelnenud riigihangete registris hanketeate avaldamist; (2) Kui hankija hinnangul ei ole kõnealuse lepingu puhul tegemist hankelepinguga RHS § 8 tähenduses ega segalepinguga RHS § 181 tähenduses, millega kaasneb riigihanke menetluse korraldamise kohustus, palume hankijal oma seisukohta faktiliselt ja õiguslikult põhjendada; (3) Lepingu ese hõlmab lisaks ehitustööde teostamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele ka ehitustööde tellimisest objektiivselt eraldatavaid tegevusi, nt autori- ja omanikujärelevalve teenuse tellimist ja korraldamist. Palume selgitada, millise osa lepingu maksumusest moodustavad ehitustööd koos projekteerimisega ning millise osa ehitustöödega vahetult mitteseotud asjad või teenused. Ootame teie vastust hiljemalt 29. veebruariks 2024. a. Täienduseks eelnevale sedastame, et seadusest tulenevalt on Rahandusministeeriumil lisaks RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimise üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise funktsioonile kohtuvälise menetlejana ka ülesanne viia läbi väärteomenetlusi RHS §-des 213- 215 sätestatud väärtegude tunnustel. Hankelepingu või raamlepingu sõlmimine nõutud menetlust korraldamata on karistatav süüteona RHS § 215 järgi, mille lg 1 sätestab, et hanke- või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-is nõutud riigihanke menetlust, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Seega, kui Rahandusministeeriumil peaks tekkima põhjendatud süüteokahtlus, et hankija võib olla sõlminud RHS-is ette nähtud riigihanke menetlust läbi viimata ebaseadusliku otselepingu, võidakse ajendi ja aluse olemasolul ning seaduses toodud menetlustakistuste puudumisel alustada RHS § 215 lg-s 1 kirjeldatud süüteo tunnustel väärteomenetlust. 5 Kui aga väärteomenetlejale peaks tuvastatud asjaoludest ilmnema, et hankeleping võidi sõlmida ilma kohustusliku riigihanke menetluseta lepingu vastaspooleks olevale isikule ebaseadusliku eelise andmise eesmärgil, siis vastab selline tegu karistusseadustiku §-s 300 kätketud kuriteo- koosseisule ning Rahandusministeerium teavitab kuriteokahtlusest uurimisasutust ilma väärteo- menetlust alustamata või kui kuriteotunnused ilmnevad väärteomenetluse käigus, siis vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 61 lg-le 1 saadetakse väärteoasja materjal prokurörile kriminaal- menetluse alustamise otsustamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond Mihhail Antonov 5885 1448 [email protected] 6