Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn E-post: [email protected] RH viitenumber 273165 22.01.2024 VAIDLUSTUS SÕLMITUD HANKELEPINGU VAIDLUSTAMISEKS Vaidlustaja: Viking Security AS Registrikood 10026845 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Margus Kõiva Vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff Advokaadibüroo FORT OÜ A. Lauteri 5, 10114 Tallinn Tel: 646 4045 E-post: [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn Tel: 666 0166 E-post: [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. Tuvastada: 1) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ja Osaühingu Netroo (registrikood 10878011) vahel 19.12.2023 sõlmitud hankelepingu nr 5-3/23-0291-1 tühisus või alternatiivselt 2) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ja Osaühingu Netroo (registrikood 10878011) vahel 19.12.2023 sõlmitud hankelepingu nr 5-3/23-0291-1 tühisuse asjaolud, jätta hankeleping jõusse ja lühendada võimalikult suures ulatuses hankelepingu tähtaega. 2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud. Jätta hankija vaidlustusmenetluse kulud hankija kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. Viking Security AS (edaspidi vaidlustaja) sõlmis riigihanke „Erinevate IT seadmete ning kaablite paigalduse, rikke tuvastamise ja kõrvaldamise teenuse ostmine“ (viitenumber Advokaadibüroo FORT OÜ A. Lauteri 5, 10114, Tallinn fortlegal.com  243099) tulemusena Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (edaspidi hankija) raamlepingu. 1.2. Hankija korraldas raamlepingu alusel minikonkursi „Riigilaevastiku nõrkvoolukaabelduse tööd“ (viitenumber 273165) ja avaldas minikonkursi hanketeate 04.12.2023. 1.3. Viking Security AS esitas minikonkursi hankemenetluses pakkumuse 11.12.2023 (pakkumuse nr 464488). 1.4. Hankija jättis 13.12.2023 vastavusotsuses vastavaks tunnistamata ja lükkas tagasi pakkuja Viking Security AS pakkumuse nr 464488. Sama otsusega tunnistas hankija vastavaks Osaühingu Netroo (registrikood 10878011) pakkumuse. 1.5. Hankija tunnistas 13.12.2023 edukaks tunnistamise otsusega edukaks Osaühingu Netroo (registrikood 10878011) pakkumuse. 1.6. Vaidlustaja vaidlustas hankija otsused tähtaegselt 7 päeva jooksul (vaidlustusasi nr 201-23/273165). 1.7. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.12.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 201-23/273165 jäeti Viking Security AS-i vaidlustus hankelepingu sõlmimise tõttu läbi vaatamata ja tagastati see vaidlustajale. 1.8. Vaidlustaja sai vaidlustuskomisjoni 22.12.2023 otsusest teada, et minikonkursi (viitenumber 273165) tulemusena sõlmiti hankija ja Osaühingu Netroo vahel 19.12.2023 hankeleping nr 5-3/23-0291-1. 2. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmiseks ja tagasi lükkamiseks puudus alus. Hankelepingu aluseks olevad hankija otsused rikkusid minikonkursi tingimusi 2.1.1. Hankija tugines 13.12.2023 otsuses vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmisel ja tagasi lükkamisel kahele alusele. - Projektiplaanis töö tegija(te) kohta esitatud andmed 2.1.2. Riigihanke alusdokumendi „Vastavustingimused“ kohaselt pidi pakkuja esitama projektiplaani. Hankija ei esitanud projektiplaani vormi ja selle pidi iga pakkuja koostama omal äranägemisel. Projektiplaani sisule kehtestas hankija järgmise tingimuse: “Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg“. 2.1.3. Hankelepingu aluseks oleva vastavusotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlustaja esitatud projektiplaanis esitatud projektiplaani töö kohta töö tegija(te) rolli/nime. 2.1.4. Esitatud etteheide ei ole korrektne ja pakkumuse tagasi lükkamiseks alus puudus. Vaidlustaja esitas pakkumuses töö tegijate rollid. Pakkumuse koosseisu kuuluv dokument „Projektiplaan“ on vormistatud tabelina, mille tulp „Töö tegijate roll“ on vastavalt täidetud, sh iga projektiplaani töö kohta on esitatud töö teostamisel kasutatavate töö tegijate rollid (tähistatud kollase värviga tulbas 5, dokumendi lk 1-5, vt konfidentsiaalne lisa 1). 2.1.5. Hankija ei ole 13.12.2023 vastavusotsuse põhjendustes täpsustanud, milles vaidlustaja pakkumuse väidetavad puudused seisnevad. Riigihanke alusdokumendi „Vastavustingimused“ sõnastuse alusel järeldas vaidlustaja, et pakkumuses tuleb esitada töö tegija(te roll või nimi. See on ainuke grammatiliselt korrektne selgitus, kuna sõnaalternatiive märkiv kaldkriips on tähenduselt võrdne sidendiga „või“. Eesti Keele 2(7)  Instituudi Eesti õigekeelsuskäsiraamatu teatmiku kohaselt ei ole kaldkriipsu soovitatav kasutada koos kehtivate rindliikmete vahel (ehk tähenduses „ja“). 1 Seega ei saanud hankija ega mõistlik lugeja eeldada, et pakkumuse kooseisus tuleb esitada nii töö tegija(te) roll kui ka töötegija nimi. Vaidlustaja esitas kokkuvõttes kõik riigihanke alusdokumentides nõutud andmed ning töö tegija(te) rolli esitamisel puudus pakkujal kohustus esitada täiendavalt töö tegija(te) ametinimetus, nimi vms andmed. 2.1.6. Töö tegijate nime või ametinimetuse fikseerimine pakkumuses oleks olnud eesmärgipäratu ja ebaproportsionaalselt piirav tingimus. Hangitav töö teostatakse mitu kuud pärast hanke pakkumuse esitamist. Vaidlustaja Viking Security AS töötajate arv on 739, kellest nõrkvoolusüsteemidega tegelevate töötajate arv on üle 50 (edukaks tunnistatud pakkujal oli Krediidiinfo andmetel seisuga 30.09.2023 ainult 7 töötajat). Meeskonna suurus tagab piisava hulga erialaspetsialistide olemasolu kõigi hangitavate tööde teostamiseks. Samas muutuvad konkreetsete töötajate tööülesanded, spetsialistid viibivad korralistel puhkustel, neid asendavad haigestumisel teised meeskonna liikmed jne. Hanke eesmärgi ja teiste tingimuste süstemaatiline tõlgendamine ei toeta seega samuti järeldust, nagu oleks töö tegijate nimede või ametinimetuste esitamine olnud pakkumuse esitamisel kohustuslik. 2.1.7. Isegi, kui hankija algne eesmärk oleks olnud töö tegija(te) rolli ja ilmtingimata ka nime esitamine pakkumuse koosseisus, ei sätestanud hankija seda nõuet riigihanke alusdokumendis. Olukorras, kus hankija poolt hanketingimuste ebaselge koostamine on toonud kaasa vormivea ja haldusakti õigusvastasuse (HMS § 54 ja § 55 lg 1), oli haldusorganil kohustus eelistada haldusakti sellist tõlgendust, mis vastab keskmise mõistliku adressaadi arusaamale haldusakti sisust. - Riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepankute kohta esitatud andmed 2.1.8. Riigihanke alusdokumendiga „Vastavustingimused“ kehtestas hankija projektiplaani sisule järgmise tingimuse: „Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.“ 2.1.9. Vaidlustaja esitas riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud projektiplaani viimasel lehel (tähistatud kollase värviga dokumendi lk-l 6, vt konfidentsiaalne lisa 1). Vaidlustajal on pikaajaline kogemus nõrkvoolukaabelduse tööde valdkonnas (mh on vaidlustajal kehtivad tähtajatud MTR registreeringud projekteerimise, ehitamise ja hooldamise ja sideteenuse osutamise valdkondades). 2 Pakkumusega esitatud andmed tuginevad vaidlustaja pikaajalisele kogemusele ning valitud detailsed meetmed katavad kogu tööprotsessi kõrgendatud riskiga etapid. Tegemist oli kaalutletud ja läbi mõeldud meetmetega. Esitatud meetmed struktureeriti pakkumuses vastavalt tööprotsesside loogikale, alustades tööde planeerimisest kuni hüpoteetiliste tööjõuga seotud riskide maandamiseni tööde teostamise etapis. Esitatud riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud vastavad riigihanke alusdokumentidele. 2.1.10. Hankelepingu aluseks oleva vastavusotsuse põhjenduste kohaselt on riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute punkt projektiplaanis esitatud puudulikult: ei ole selgelt ja detailselt välja toodud riskide haldust. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja läbi mõelnud ega põhjendanud riskide haldust, mille tõttu võivad tööde käigus tekkida ootamatud seisakud ja lisakulud. 1 Vt Eesti Keele Instituudi Eesti õigekeelsuskäsiraamatu teatmik: kaldkriips. Kättesaadav https://eki.ee/teatmik/kaldkriips/. 2 Viking Security AS andmed Majandustegevuse registris: https://mtr.ttja.ee/juriidiline_isik/65282?backurl=%2Fjuriidiline_isik. 3(7) 2.1.11. Hankija etteheited on konkretiseerimata. Hankija esitas otsuses meelevaldse väite, nagu oleks vaidlustaja jätnud riskide halduse läbi mõtlemata või põhjendamata. Seda ei toeta ükski tõend. 2.1.12. Hankija ei ole hankelepingu aluseks olevas vastavusotsuses esitanud põhjendusi ka väite kohta, nagu tuleneks pakkumusest seisakute ja lisakulude suurenenud risk. Hankija ei toonud otsuses välja ühtegi sellist olulist riski, mis pakkumuse põhjal jääks maandamata või haldamata ning mille maandamist või haldamist riigihanke alusdokument nõuaks. Seega on põhjendamata ja sisuliselt väär hankija väide, nagu eksisteeriksid hangitava töö teostamisel maandamata ja haldamata riskid, mis võivad viia seisakute ja lisakuludeni. 2.1.13. Vaidlustaja ei ole jätnud käsitlemata ühtegi riski, mille maandamine ja haldamine on hangitava töö sisu ja eesmärki arvestades põhjendatud ja vajalik. Vaidlustaja koostatud projektiplaani terviklikul rakendamisel oleks ootamatute seisakute ja lisakulude risk olnud maksimaalselt maandatud. 2.1.14. Vaidlustaja pakkumuse läbimõeldust tõendab asjaolu, et vaidlustaja esitas ainukesena hankemenetluses hankijale täpsustavaid küsimusi ning vaidlustaja spetsialistid tutvusid 07.12.2023 objektidega. Tööde teostamise 14 asukohast 4 on laevad, mille puhul peab arvestama nende ootamatute väljasõitude/lahkumistega ning kus ei ole tegemist tavapäraste maismaa lahendustega. Seda räägiti objekti ülevaatusel, see kajastub vaidlustaja hinnatabelis ja projektiplaanis ning vaidlustaja esitas selle kohta täpsustavaid küsimusi. Vaidlustaja projektiplaani riskide maandamise punkti all ei ole laevu eraldi välja toodud, kuid selle eripärase riski maandamise sisu kajastub samuti vaidlustaja riskide maandamise ettepanekus. 2.1.15. Hankija lükkab RHS § 114 lg 2 kohaselt pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Pakkumus vastas riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija vastavusotsus on õigusvastane osas, milles hankija otsustas jätta pakkumus vastavaks tunnistamata ja lükkas tagasi vaidlustaja pakkumuse. 2.2. Hankija jättis küsimata selgitused pakkumuse riigihanke alusdokumendi tingimustele vastavuse kontrollimiseks 2.2.1. Vaidlustaja esitas pakkumuse koosseisus kõik andmed, mis võimaldasid hankijal kontrollida pakkumuse vastavust tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele. RHS § 114 lg 1 esimese lause järgi kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 2.2.2. Esiteks jääb vaidlustajale arusaamatuks hankija etteheide töö tegija(te) osas. Kui hankija soovis erinevalt riigihanke alusdokumendis sätestatust nt töö tegija(te) ametinimetuste esitamist, oleks hankija saanud selle lünga kõrvaldada selgituste küsimise etapis. Arvestades vaidlustaja poolt pakkumusega juba esitatud andmeid ei saa hankija etteheide pakkumusele olla mitte sisuline, vaid formaalne. 2.2.3. Teiseks ei saa olla vaidlust selles, et vaidlustaja esitas pakkumuse koosseisus riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud. Hankelepingu aluseks oleva 4(7)  vastavusotsuse keskne etteheide on väide, et vaidlustaja ei ole riskidega seonduvat piisavalt läbi mõelnud. Tegemist on formaalse puuduse kahtlusega, mida vaidlustaja oleks saanud kõrvaldada ainult konkretiseeritud selgitusetaotluse alusel. Vaidlustaja oleks saanud vajadusel täiendavalt selgitada hangitava töö etappe ja selle peamisi riskitegureid ehk neid kaalutlusi, millele tuginedes on esitatud konkreetsed meetmed. Vaidlustaja oleks saanud selgituste andmise etapis põhjendada täiendavalt valitud riskide maandamise võimalusi ja halduse ettepanekuid. 2.2.4. Hankija ei ole tuginenud väitele, et hankija on jätnud riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud esitamata. Nõutud teave esitati ning hankija jaoks pidi esitatud teave olema arusaadav. Seda kinnitab asjaolu, et hankija ei pöördunud vaidlustaja poole selgituste küsimiseks. Hankija etteheide esitatud teabe kohta saab olla ainult vormiline, mitte sisuline puudus. 2.2.5. Kohtupraktikas on sisuliseks kõrvalekaldeks peetud näiteks eksimist kõrguspiirangu vastu (TlnRK 17.02.2022 otsus asjas 3-21-2489, p 33) ning pakkumust alla hindamiskriteeriumites märgitud piirmäära (TlnRK 08.11.2019. a otsus asjas nr 3-19-1341, p 21), kuid mitte bussi VIN-koodi märkimata jätmist (TrtRK 13.05.2021 otsus asjas nr 3-21- 258, p 13). Pakkumuse vormiliseks puuduseks on peetud seda, kui esitatud andmed on ebaloogilised, ei ole üheselt ja veenvalt kontrollitavad, pakkumuses puuduvad osad andmed ning pakkumus ei järgi nõutavat numeratsiooni (RKHK 07.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4). 2.2.6. Sisulise kõrvalekalde vastand „formaalne kõrvalekalle“ tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus. 3 Riigikohus on leidnud, et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (RKHK 07.10.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4). Riigikohtu halduskolleegium on 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 (p-d 15 ja 18) rõhutanud, et avaliku sektori hankijate puhul on võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega. RHS § 114 lg 2 lubab hankijal tunnistada pakkumus vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Ka RHS kommentaarides on leitud, et pakkumuse mittevastavus võib tuleneda kahest peamisest põhjusest: (i) pakkumus on sisuliselt mittevastav ehk ei vasta hankija seatud tingimustele; (ii) pakkumus on esitatud niivõrd puudulikult, et hankijal ei ole võimalik isegi lisaselgituste küsimise tulemusena veenduda, et pakkumus vastab tingimustele. Hankelepingu aluseks olevas vastavusotsuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega tõendit, mis kinnitaks selliste eelduste täitmist. 2.2.7. Isegi, kui vaidlustajal oli projektiplaanis täiendava teabe esitamise kohustus (vaidlustaja seda ei mööna), sai mingi täiendava teabe esitamata jätmine kokkuvõtvalt olla ainult formaalne puudus. Hankijal oli võimalik veenduda pakkumuse tingimustele vastavuses ja võimalus küsida RHS § 114 lg 2 alusel selgitusi, kuid hankija jättis selgitused küsimata. Formaalsete puuduste korral kaalutlusõigust arvestamata pakkumuse tagasilükkamine on kaalutlusviga, mis tingib hankija otsuse õigusvastasuse. Kui seadus näeb hankijale ette kaalutlusruumi, siis on diskretsiooni kohaldamine hankija kohustus. 4 3 Simovart, M.A., Parind M., „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.“ Tln 2019, lk 733. 4 Simovart, M.A., Parind M., „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.“ Tln 2019, lk 733, p 30. 5(7) 2.3. Hankelepingu tühisuse eeldused on täidetud 2.3.1. Raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping on RHS § 31 lg 1 kohaselt tühine, kui hankija on hankelepingu sõlmimisel rikkunud RHS § 30 lõikes 9 sätestatud minikonkursi tingimusi ja hankija ei ole esitanud RHS § 30 lg-s 11 nimetatud teadet. 2.3.2. Hankija ei esitanud igale raamlepingu osapooleks olevale pakkujale hankelepingu sõlmimise otsuse kohta teadet RHS § 30 lg 11 alusel ega kohaldanud hankelepingu sõlmimisele eelnevat ooteaega. Seega on vaidlustajal kaebeõiguse RHS § 30 lg 1 alusel. 2.3.3. Hankija rikkus vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmisel ning tagasi lükkamisel 13.12.2023 otsusega ja Osaühingu Netroo pakkumuse edukaks tunnistamisel 13.12.2023 otsusega minikonkursi tingimusi. Hankija 13.12.2023 otsuste alusel sõlmitud hankelepingu tühisuse eeldused on vaidlustuse p-de 2.1 ja 2.2 ja RHS § 31 lg 1 alusel täidetud. 3. VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE JA ESITATUD TAOTLUS 3.1. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 p 8 ja § 185 lg 4 p 6 alusel saab pakkuja vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud hankelepingu RHS § 30 lõikes 9 sätestatud korda rikkudes. RHS § 31 lg 2 eeldab hankelepingu tühisuse tuvastamist RHS alusel. Hankija õigusvastase otsuse vaidlustamine on RHS § 185 lg 6 kohaselt kahju hüvitamise taotluse esitamise eelduseks. 3.2. RHS § 197 lg 3 kohaselt võib vaidlustuskomisjon RHS § 185 lg 4 p 6 alusel esitatud vaidlustuse rahuldamisel otsusega: 1) tuvastada hankelepingu tühisuse RHS § 31 alusel või 2) jätta hankelepingu jõusse, lühendades hankelepingu tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse asjaolude olemasolu RHS § 31 alusel. Otsuse tegemisel võetakse arvesse olulist avalikku huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu tühisuse korral. 3.3. Vaidlustaja on hankemenetluses esitanud kõige madalama maksumusega pakkumuse. Vaidlustaja eesmärgiks on sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamisel kahju hüvitamise taotluse esitamine ja, kui see on hankelepingu täitmist ning vaidlustuskomisjoni otsust arvestades (sh hankelepingu tähtaja lühendamisel) võimalik, siis hankijaga hankelepingu sõlmimine. Hankelepingu sõlmimine ja selle täitmisele asumine vähendaks muuhulgas vaidlustajale tekkiva kahju suurust. 3.4. Vaidlustaja arvestab võimalusega, et vaidlustuskomisjon võib tuvastada menetluses olulise avaliku huvi (vaidlustaja hinnangul sellised asjaolud puuduvad) ja lühendada hankelepingu tähtaega RHS § 197 lg 3 p 2 alusel. Kui vaidlustuskomisjon lühendab vaidlustatud hankelepingu tähtaega RHS § 197 lg 3 p 2 alusel, siis peab vaidlustaja põhjendatuks tähtaja lühendamist maksimaalses võimalikus ulatuses. Üks asjassepuutuv avaliku huvi osa on vaidlustajale tekkiva kahju vähendamine, mis omakorda vähendaks hankija vahenditest vaidlustajale tasumisele kuuluva hüvitise suurust. 3.5. Vaidlustaja laiem seadusega kaitstud huvi on osaleda seaduslikult läbiviidud hankemenetluses eesmärgiga osutuda edukaks ning sõlmida riigihanke tulemusel majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajana hankeleping. 6(7) 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaeg. Vaidlustaja sai hankelepingu sõlmimisest teada vaidlustuskomisjoni 22.12.2023 otsusest vaidlustusasjas 201-23/273165. Vaidlustus on esitatud tähtaegsena 30 päeva jooksul arvates raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetlusest tehtud otsustest teadasaamisest (RHS § 189 lg 9, TsÜS § 136 lg 8). 4.2. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Margus Kõiva ja vandeadvokaat Kuldar- Jaan Torokoff kinnitavad, et on käesolevas asjas vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 4.3. Kirjalik menetlus. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 4.4. Tasutud riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 2). 4.5. Menetlusdokumendis sisalduv ärisaladus. Menetlusdokument ei sisalda vaidlustaja ärisaladust. Ärisaladust sisaldab ainult lisa 1 „Viking Security AS pakkumuse osa „Projektiplaan““. Kuigi vaidlustaja hinnangul ei ole kolmanda isiku kaasamine vajalik, taotleb vaidlustaja kolmanda isiku kaasamisel vaidlustuse lisale 1 juurdepääsu piiramist ja ärisaladusega arvestamist otsuse sõnastamisel. 4.6. Dokumentide esitamine. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid saata e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Margus Kõiva vandeadvokaat Viking Security AS lepinguline esindaja Lisad: 1) Viking Security AS pakkumuse osa „Projektiplaan“, sisaldab ärisaladust; 2) vaidlustuselt riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus. 7(7)