Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 205-23/269560 Otsuse kuupäev 22.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus OÜ Siivous Puhastus vaidlustus AS-i Eesti Post riigihankes „Heakorra teenus Omniva objektidele üle Eesti“ (viitenumber 269560) Krausberg Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele riigihanke osas 3 Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ Siivous Puhastus, esindaja Janar Tukkija Hankija, AS Eesti Post, esindajad Mart Mägi ja Heiki Raadik Kolmas isik, Krausberg Eesti OÜ, esindajad vandeadvokaadid Kaarel Berg ja Raiko Lipstok Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta OÜ Siivous Puhastus vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista OÜ-lt Siivous Puhastus Krausberg Eesti OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1280 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta OÜ Siivous Puhastus vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14.09.2023 avaldas AS Eesti Post (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Heakorra teenus Omniva objektidele üle Eesti“ (viitenumber 269560) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh Pakkumuse esitamise ettepanek (edaspidi PEE) Lisa 1 Tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja Lisa 2 Objektide tabel (edaspidi Objektide tabel). Riigihange on jagatud kuueks osaks ja Riigihanke tulemusel sõlmitakse kõikides osades raamlepingud. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse seitse pakkujat. 2. 14.12.2023 edastas Hankija pakkujatele väljavõtte AS-i Eesti Post juhatuse hääletusprotokolli otsustest 20231124 nr 1.1-3_0114 p-id 2.1 ja 2.2 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja AS-i Eesti Post juhatuse hääletusprotokolli otsuse 20231212 nr 1.1-3_0118 p-id 6.1-6.3 eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise, kvalifitseerimistingimustele vastavuse ja raamlepingu sõlmimise kohta Riigihankes. Hankija tegi järgmised otsused: 1) tunnistada vastavaks Krausberg Eesti OÜ pakkumus Riigihanke osades 1, 2, 3, 4, 5, 6; Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ pakkumus Riigihanke osades 1, 2, 3, 4, 5, 6; OÜ Siivous Puhastus pakkumus Riigihanke osas 3; P. DUSSMANN EESTI OÜ pakkumus Riigihanke osades 1, 2, 3, 4, 5; Korrashoid OÜ pakkumus Riigihanke osas 6; OÜ Kinnisvarateenindus pakkumus Riigihanke osades 4, 5, 6; OÜ HK Puhastus pakkumus Riigihanke osas 4; 2) tunnistada edukaks Krausberg Eesti OÜ pakkumus Riigihanke osades 1, 2, 3, 4, 5, 6; 3) jätta Krausberg Eesti OÜ kõrvaldamata; 4) kvalifitseerida Krausberg Eesti OÜ. 3. 26.12.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ Siivous Puhastus (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke osa 3 Krausberg Eesti OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele (puudused vaidlustuses kõrvaldatud 27.12.2023). Järgnev otsus käsitleb üksnes Riigihanke osa 3 ja muid Riigihanke osi üksnes niivõrd, kuivõrd seda on eraldi nimetatud. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 03.01.2024 kirjaga nr 12.2-10/205 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 08.01.2024 ja neile vastamiseks 11.01.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja menetluskulude taotluse Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Hankija 15.01.2024 täiendavad seisukohad on esitatud hilinemisega ja vaidlustuskomisjon jätab need tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, OÜ Siivous Puhastus, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis on ilmselgelt põhjendamatult madala maksumusega. Eluliselt ei ole usutav, et välikoristustöid on võimalik teostada maksumusega 0,01 eurot ning eritöid maksumusega 0,13 eurot. Kolmanda isiku väliskoristustööde ja eritööde pakkumuse maksumus erineb oluliselt teiste pakkujate pakkumuste maksumustest. 5.2. Hankija väitel osutub edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumus ehk majanduslikult soodsaim pakkumus ning väärtuspunktid jagunesid vastavalt 70% ‒ sisekoristuse eest, 10% ‒ välikoristuse eest ja 20% eritööde eest. Vaidlustaja hinnangul esineb hindamissüsteemis anomaalia, kus 70% osas (sisekoristus) kõrgeimat hinda pakkunud pakkumus võib teiste hindamiskriteeriumide tõttu osutuda edukaks. 2 (10) 5.3. Kolmas isik on Hankijale puhastusteenust osutanud juba viimase kahe sarnase riigihanke alusel sõlmitud hankelepingu tulemusel. Seega on Kolmas isik väga hästi teadlik objekti spetsiifikast, iseärasustest, vajadustest, mahust ning sellega seoses ka tööde teostamisega kaasnevatest kuludest, mida ka Hankija on rõhutanud. Argument pikaajalise kogemuse näol antud tööde objektide osas annab Kolmandale isikule justkui ebaausa eelise teiste pakkujate ees. 5.4. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, mille kohaselt Objektide tabeli kohaselt puuduvad objektidel välipinnad ja niidetavad pinnad, mistõttu välikoristustöid teostada polegi vaja. TK-st ei nähtu, et välikoristustööd täielikult puuduvad ning ka hinnapakkumuse tabel hõlmab välikoristustööde hinda, seega oli mõistlik eeldada, et välikoristustöid tuleb ka reaalselt teostada. Tegemist on eksitava infoga kõigile pakkujatele peale Kolmanda isiku (Kolmas isik jättis reaalse hinna välikoristustööle esitamata, kuna ta teadis, et neid teha ei tule). 5.5. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, millist tähtsust omavad Hankija põhjendused sellest, et Hankija on Kolmanda isiku poolse teenuse osutamisega tuttav ning võib eeldada, et koostöö sujub. 5.6. Vaidlustaja möönab ristsubsideerimise lubatavust, kuid praegusel juhul on Kolmas isik teinud vastava maksumusega pakkumused üksnes seetõttu, et on detailselt teadlik antud tööde objektide eripäradest, sh sellest, et välikoristustöid teostada ei tule. Ükski teine pakkuja ei ole tõlgendanud TK-d selliselt, et välikoristustöid teostada ei tule. 5.7. Eritööde osas märgib Kolmas isik enda seisukohas, et kuluefektiivsem on teostada eritöid samas isikus või koosseisus sisekoristusega, ehk erinevaid tööülesandeid kaetakse ühe ja sama isiku arvelt. Sellise väite saab Kolmas isik esitada üksnes oma varasemast kogemusest tulenevalt ning see ei ole aus teiste pakkujate osas, kuivõrd tavapärane praktika eeldab iga kategooria töö osas ka sellele vastavat inimest. 5.8. Vaidlustaja jääb seisukohale, et tegemist on alapakkumusega, kuivõrd sellise maksumusega pakkumust ei oleks Kolmas isik esitanud , kui ta ei oleks teadnud kõiki objekti eripärasid. RHAD-is on eksitavat infot, millest oli teadlik vaid Kolmas isik oma varasema kogemuse tõttu Hankijale sama teenuse osutamisel. 6. Hankija, AS Eesti Post, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Vaidlustus- ja kohtupraktikale toetudes peab hankijal tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses siis, kui asjaomane hind on märkimisväärselt madalam erinevatest asjakohastest referentsväärtustest Seega Hankijal peab tekkima alapakkumuse kahtlus, kui pakkumuse maksumus tervikuna on anomaalselt madal, mitte aga siis, kui anomaalselt madal on vaid mõni üksik ühikuhind kogu hinnapakkumuses. See on põhjendatav mh asjaoluga, et nii hankelepingu sisene kui väline ristsubsideerimine on lubatud, kui see pole eraldi keelatud. Riigihanke puhul ei ole ristsubsideerimise keeldu. 6.2. Riigihankes küsis Hankija pakkujatelt mitmeid erinevaid ühikuhindu: sisekoristuse maksumust (m2 hind), välikoristuse maksumust (tunni hind) ja eritööde maksumust (teenuse hind). Vastavalt hindamismetoodikale oli sisekoristuse maksumuse osakaal 70%, välikoristuse maksumuse osakaal 10% ja eritööde maksumuse osakaal 30%. Vaidlustaja väitel on Kolmanda isiku pakkumuses põhjendamatult madalad välikoristustööde ning eritööde maksumused. Seda, et põhjendamatult madal oleks Kolmanda isiku pakutud sisekoristuse maksumus või et anomaalselt madal oleks Kolmanda isiku pakkumuse maksumus tervikuna, Vaidlustaja ei väida. Ainuüksi ühe või mõne üksiku teenuse või töölõigu anomaalselt madal hind ei saa tekitada 3 (10) alapakkumuse kahtlust, seda eriti olukorras, kus ristsubsideerimine on lubatud. 6.3. Hankija on lähtuvalt RHS § 115 lg-st 1 pöördunud 09.11.2023 Kolmanda isiku poole ja palunud esitada selgitused pakkumuse maksumuses välikoristuse ja eritööde osas. Selgitustest soovis Hankija aru saada, kuidas Kolmas isik plaanib pakkumuses esitatud hindadega osutada kvaliteetset teenust. Kolmas isik vastas 16.11.2023 (sõnumid ettevõtjale ID 793282) järgnevalt: juhime tähelepanu, et Krausberg Eesti OÜ on tegelenud Omnivale puhastusteenuse osutamisega juba viimased kaks hanget. Seetõttu on Krausberg Eesti OÜ väga täpselt teadlik objekti spetsiifikast, iseärasustest, vajadustest, mahust, ruumidest ja sellega seoses ka tööde teostamisega kaasnevatest kuludest. Lisaks juhime tähelepanu, et Krausberg Eesti OÜ omab kvaliteedi- ja juhtimissüsteemi ISO, mis tagab, et juurutatud on protseduurid, mis tagavad kvaliteetse puhastusteenuse osutamise. Krausberg Eesti OÜ panustab palju oma töötajate arendamisele ja koolitamisele, mis tagab meile efektiivsed töötajad ja töömeetodid ning sellest tulenevalt saame pakkuda ka soodsamat hinda. Samuti on meil suured kogemused analoogsetel objektidel puhastusteenuse osutamisel ja oskused tööd planeerida ning tööaega optimeerida, sealjuures mitte kvaliteedis alla andes. Meie pikaajalised kogemused selliste tööde tegemisel ja antud objekti väga hea tundmine on võimaldanud meil täpselt välja arvutada, kui palju aega ja millist ressurssi meil erinevate tööde või nende komplektide tegemiseks kulub, sellele oleme lisanud kõik kaasnevad kulud ja oodatava kasumi. Soodsamat hinda saab Krausberg Eesti OÜ pakkuda ka seetõttu, et ei pea tegema tehnikale ega töövahenditele märkimisväärseid lisakulutusi, sest hankelepingu täitmiseks vajalik tehnika ja töövahendid on meil sisuliselt olemas ning suurettevõtjana on meil võimalik tarvikuid, töövahendeid ning puhastusaineid soetada hulgihindadega. Krausberg Eesti OÜ pakutud tasudel baseeruvate teenuste maksumus katab ära kõik tööde teostamisega kaasnevad kulud, sh tööjõuga seotud kulud, töövahenditega seotud kulud ning kõik muud kulud ning Krausberg Eesti OÜ poolt mõistlikuks peetud kasumimarginaali. Seega Krausberg Eesti OÜ kavatseb katta hankelepingu täitmisega kaasnevad kulud ja oodatava kasumimarginaali teostatud tööde eest hankija poolt makstava tasu arvelt. Krausberg Eesti OÜ on planeerinud kõnealuse objekti kasumlikuna. Krausberg Eesti OÜ-l on samas endal olemas piisav finantsressurss, et katta kulud seni, kuni hankija maksab tasu. Olulist tähtsust omab, et antud hankes ei ole keelatud ristsubsideerimine. See tähendab, et pakkujatel on lubatud hankeeseme siseselt subsideerida ühe töö tegemist teise arvelt. Seetõttu on lubatav, et mingi ühikhinna pakub pakkuja madala, mis võib tähendada, et mingi töö tegemine ei pruugi eraldivõetult katta selle töö tegemisega kaasnevaid kulusid. Samas on sellise töö madal ühikhind kompenseeritud mingi teise töö suhtes pakutud turutingimustega võrreldes kõrgema ühikhinnaga. Seega, ühe töö madal või olematu kasumimarginaal või isegi kahjum on subsideeritud teise töö kõrgema kasumimarginaaliga. Järelikult kui mingi ühikuhind on hankija arvates liiga madal, siis on see töö subsideeritud ehk kompenseeritud mingi teise töö suhtes pakutud ühikhinnas sisalduvast tavapärasest kõrgema kasumimarginaaliga. Ristsubsideerimise lubatavuse korral ei olegi seetõttu põhjendatud analüüsida tööde ühikhindu eraldivõetult, vaid tähtsust omab tööde kogumaksumuse põhjendatus. Krausberg Eesti OÜ kinnitab, et ta on suuteline pakutud hindade ja nende alusel kujuneva kogumaksumusega teenima mõistlikku ja konkurentsivõimelist kasumit. Osades 2-6 oleme samuti arvestanud kõik tegevused, mis olid nõutud hanketingimustes, koguhinna sisse. Osades 2-6 oleme aga sisekoristuse hinnaga subsideerinud välikoristuse ja eritööde hinda. Tihti väiksemates piirkondades teostab ka väiksemaid eritöid sama teenindaja, kes hooldab ka siseruume. Seetõttu on sünergia ja arvestuse huvides meile lihtsam arvestada teenust samas ühikuhinnas. Samuti puudutab see välitöid, kus mitmes osas on välitööde osakaal suhteliselt väike. See tekitab olukorra, et eraldi kojameheteenust sõita teostama näiteks Vändra või Lihula jaotuspunkti pole mõtet ja kuluefektiivsem ning mõistlikum on teostada antud tööd samas isikus või koosseisus sisekoristusega. Seetõttu on ka mõistlik hinnastada vastavalt eelmainitule. Kinnitame, et oleme kõik hinnad hoolega läbimõelnud ja suudame pakkuda pakutud hindadega kvaliteetset teenust. 4 (10) Seega täitis Hankija oma hoolsuskohust: algatas Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjenduste kontrolli ning hindas pakkuja vastust ka sisuliselt edukas tunnistamise otsuses. 6.4. Edukaks tunnistamise otsust on Hankija põhjendanud alljärgnevalt: Võrreldes Krausbergi esitatud pakkumuses esitatud hindu kogumis ei ole hankijal alust arvata, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. Kuigi teiste pakkumuste hinnavahe erinevus esineb ei ole see märkimisväärne ning ei tekita kahtlust pakkuja võimekuses hankelepingut kohaselt täita. Eelmises hankes olevate hindadega võrdlus ei ole kohane, kuna hindamise kriteeriumid on võrreldamatud. Lisaks on tegemist raamlepinguga, kus täpsed eritööde vajadused on teadmata (nt lumekoristus). Sisekoristustööde hinnad ei erine oluliselt käesoleval hetkel makstavast tasust. 6.5. Kolmas isik vastas täielikult Hankija esitatud küsimustele ja selgitas usutavalt, kuidas tal on võimalik pakkumuses esitatud hinda pakkuda. Kolmanda isiku vastusest ei ilmnenud, et esineks risk hankelepingu mittekohaseks täitmiseks, ning vastused ei olnud ka ilmselgelt asjakohatud põhjendamaks, et pakkuja on võimeline hankelepingut täitma. Hankijal on ulatuslik hindamisruum ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses ei ole ilmselget kaalutlusviga, mille tõttu tuleks otsus kehtetuks tunnistada. 6.6. Kolmas isik on teadlik teenuse mahust ja ajakulust konkreetsetel objektidel. Lisaks on tegemist raamlepinguga, kus täpne välikoristus ja eritööde vajadus selgub lepingu täitmise käigus ning objektide asukohti arvestades ei saa see vajadus olla märkimisväärne. Kõigile pakkujatele oli teada, et Riigihanke osas 3 praegusel hetkel välikoristust vaja ei ole (nt asub Jõhvi postkontor Jewe keskuses, Narva postkontor Fama keskuses, Kohtla-Järve postkontor Vironia keskuses ning Kiviõli postkontor Kaubanduskeskus K5) ning erikoristuse vajadus on väike (1‒2 korda aastas). Sisekoristustööde hinnad ei erine oluliselt käesoleval hetkel makstavast tasust. Samuti on Kolmas isik selgitanud hankesisese subsideerimise lubatavust. 6.7. Teiste pakkujate pakutud hinnad võivad olla ajendiks kontrollimenetluse alustamiseks vajaliku kahtluse tekkimisel, kuid mitte hindamisel, kas Kolmanda isiku pakkumuse võib olla põhjendamatult madal. Vaidlustaja ei ole tõendanud oma väidet, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. 6.8. Kolmas isik on usutavalt selgitanud, et ta kasutas oma pakkumuse hinnastamisel ristsubsideerimist ning Hankija ei pea ise välja selgitama pakkumuse hinna sisendeid ega asuma üle arvutama, kas hinnad vastavad turutingimustele ja kas kõrvalekalded on mõistlikud. Riigikohus on otsuse 3-20-924 p-is 22 märkinud, et kuigi alapakkumuse tuvastamise üks peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse võrdlus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23), ei ole alust pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks igasugust alla omahinna pakkumust. 7. Kolmas isik, Krausberg Eesti OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Vaidlustus põhineb kokkuvõtlikult väitel, et Kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madal ning tulnuks seetõttu tagasi lükata. Riigihankes ei olnud keelatud kasutada ristsubsideerimist. See tähendab, et pakkujatel on lubatud hankeeseme siseselt subsideerida ühe töö tegemist teise arvelt. Seetõttu on lubatav, et mingi ühikhinna pakub pakkuja madala, mis võib tähendada, et mingi töö tegemine ei pruugi eraldivõetult katta selle töö tegemisega kaasnevaid kulusid. Samas on sellise töö madal ühikhind kompenseeritud mingi teise töö suhtes pakutud turutingimustega võrreldes kõrgema ühikhinnaga. Seega, ühe töö madal või olematu kasumimarginaal või isegi kahjum on subsideeritud teise töö kõrgema kasumimarginaaliga. Järelikult, kui mingi ühikhind võib esmapilgul näida liiga madal, siis on see töö subsideeritud ehk kompenseeritud mingi teise töö 5 (10) suhtes pakutud ühikhinnas sisalduvast tavapärasest kõrgema kasumimarginaaliga. Ristsubsideerimise lubatavuse korral ei olegi seetõttu põhjendatud analüüsida tööde ühikhindu eraldivõetult, vaid tähtsust omab tööde kogumaksumuse põhjendatus. See tähendab, et Kolmanda isiku pakkumuse võimaliku madala maksumuse kontrollimisel ei ole õige lähtuda üksnes eraldivõetuna välikoristuse ja eritööde hinnast, vaid sellest, kas pakutud koguhind katab teenuse osutamise kulud. 7.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus koosnes kolmest komponendist: sisekoristuse hind (ruutmeetri kohta ühes kuus) (osakaal 70 punkt), välikoristuse hind (tunnihind ühes kuus) (osakaal 10 punkti) ja eritööde hind (kujuneb lisa 6 vormil loetletud 13 töö maksumuse summana) (osakaal 20 punkti). Kolmas isik pakkus sisekoristust hinnaga 2,95 eurot (ruutmeetri hind kuus), välikoristust hinnaga 0,01 eurot (tunnihind kuus) ja eritöid hinnaga 0,13 eurot (iga eritöö maksumus oli 0,01 eurot). Seega tuleb kontrollida, kas selliste hindadega teenitava kogutasuga on võimalik katta hankelepingu täitmise kulud. Vastus sellele on jaatav. 7.2.1. Kolmanda isiku pakutud tasudel baseeruvate teenuste maksumus katab ära kõik tööde teostamisega kaasnevad kulud, sh tööjõuga seotud kulud, töövahenditega seotud kulud ja kõik muud kulud ning Kolmanda isiku poolt mõistlikuks peetud kasumimarginaali. Seega, Kolmas isik kavatseb katta hankelepingu täitmisega kaasnevad kulud ja oodatava kasumimarginaali teostatud tööde eest Hankija poolt makstava tasu arvelt ning on planeerinud hankelepingu täitmise kasumlikuna. Kolmandal isikul on ka endal olemas piisav finantsressurss, et vajadusel katta kulud seni, kuni Hankija maksab tasu. 7.2.2. Kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmisel teenitav tasu katab hankelepingu täitmise kulud. - Kolmandal isikul on pikaajaline kogemus tööde objektide osas. Seetõttu on Kolmas isik täpselt teadlik tööde objekti spetsiifikast, iseärasustest, vajadustest, mahust, ruumidest ja sellega seoses ka tööde teostamisega kaasnevatest kuludest. See aitab teha töid võrreldes teiste pakkujatega säästlikumalt (RHS § 115 lg 7 p 1); - Kolmas isik korraldab teenuse osutamise äärmiselt efektiivselt. Lisaks omab Kolmas isik kvaliteedi- ja juhtimissüsteemi ISO, mis tagab, et juurutatud on protseduurid, mis tagavad kvaliteetse puhastusteenuse osutamise. Kolmas isik panustab enda töötajate arendamisele ja koolitamisele, mis tagab efektiivsed töötajad ja töömeetodid ning sellest tulenevalt saab Kolmas isik pakkuda ka soodsamat hinda. Samuti on Kolmandal isikul suured kogemused analoogsetel objektidel puhastusteenuse osutamisel ja oskused tööd planeerida ning tööaega optimeerida, sealjuures mitte kvaliteedis järeleandmisi tehes. Kolmanda isiku pikaajalised kogemused selliste tööde tegemisel ja antud objekti väga hea tundmine on võimaldanud täpselt välja arvutada, kui palju aega ja millist ressurssi erinevate tööde või nende komplektide tegemiseks kulub, millele on lisatud kõik kaasnevad kulud ja oodatav kasum. Soodsamat hinda saab Kolmas isik pakkuda ka seetõttu, et ei pea tegema tehnikale ega töövahenditele märkimisväärseid lisakulutusi, sest hankelepingu täitmiseks vajalik tehnika ja töövahendid on Kolmandal isikul niigi olemas ning suurettevõtjana on Kolmandal isikul võimalik tarvikuid, töövahendeid ning puhastusaineid soetada hulgihindadega; - puudub välikoristuse kulu. TK ega ükski muu riigihanke alusdokument ei sätestanud, milline peaks olema töötundide hulk ühes kuus. Objektide tabeli (leht „Jaotuskeskused“) kohaselt puuduvad Riigihanke osa 3 objektidel välipinnad ja niidetavad pinnad. Isegi kui hankelepingu täitmise perioodi käigus peaks Hankija mingil põhjusel lisama objektidele ka välispindu (TK p 9.10), katab sisekoristuse eest saadav tulu ka selle kulu; - Kolmanda isik pakutav sisekoristuse tasu oli kõrgem kui Vaidlustajal. Võrreldes teiste komponentidega oli see ilmselgelt kõige suurema osakaaluga (70 punkti 100-st). Kuigi Vaidlustaja pakutav hind oli märkimisväärselt madalam Kolmanda isiku pakutust, siis vastab ka Vaidlustaja pakutav hind tavapärasele turuhinnale ja sisaldab mõistlikku kasumit. Sellest omakorda järeldub, et Kolmanda isiku sisekoristuse hind sisaldab oluliselt suuremat kasumit, 6 (10) mistõttu saab selle arvelt hõlpsasti kanda ka eritööde ja vajadusel välikoristuse kulud. 7.2.3. Sisekoristuse tasu ja kulud Kolmanda isiku jaoks. Lähtudes Kolmanda isiku pakutud hinnast 2,95 eurot ruutmeetri kohta ühes kuus ning sisekoristuse kogupinnast 2162,60 m2 (Objektide tabeli lehed „Postiasutused“ ja „Jaotuskeskused“), kujuneb tasu aastas summas 2,95 x 2162,60 x 12 = 76 556,04 eurot. Kolmanda isiku kulud selle tasu teenimiseks moodustuvad 56 636 eurot ja see sisaldab järgmisi kuluartikleid (kusjuures Kolmas isik lähtub sellest, et tal on juba Riigihanke osa 3 objekti varasema teenindamise kogemus): - võttes aluseks sisetööde loetelu, ei eelda eritööde tegemine valdavas osas eriteadmisi või - oskusi võrreldes sisekoristuse töödega. Seetõttu teeb eritöid valdavas osas sama teenindaja, kes hooldab ka siseruume. Seetõttu oli sünergia ja arvestuse huvides Kolmandal isikul lihtsam arvestada teenust samas ühikuhinnas, sisekoristuse hinnas; - Kolmas isik kannab eritööde kulu vajadusel sisekoristuse tulu arvelt. Isegi kui eritööde kulud peaksid osutuma mõnevõrra suuremaks, jätkub sisekoristustöödest saadavast kasumist piisavalt, et katta täiendavad kulud eritöödele ja vajadusel välitöödele (kui need peaksid tekkima). VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud kokkuvõtlikult põhjusel, et Kolmanda isiku poolt pakutud välikoristuse maksumus (tunni hind 0,01 eur) ja eritööde maksumus (teenuse hind 0,013 eur) on põhjendamatult madal ja Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuses esitatud ühikuhindade põhjendatust. 8.1. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrollikohustus kaasneb hankijale üksnes juhul, kui tal on tekkinud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et Hankija on asunud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollima ja on 09.11.2023 pöördunud Kolmanda isiku poole välikoristuse ja eritööde maksumuse kohta selgituste saamiseks (sõnumid ettevõtjale ID 793282). Kolmas isik vastas 16.11.2023. Seega asja läbivaatamisel ei tule kontrollida mitte seda, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses (see tekkis ja selgitusi küsiti), vaid kas Hankija on läbi viidud kontrollimenetluse tulemusel õigesti leidnud, et Kolmanda isiku pakutud maksumus on põhjendatud ja puudub alus pakkumuse tagasilükkamiseks põhjendamatult madala maksumuse tõttu. 8.2. Hankija algatas käesoleval juhul Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, mistõttu tuli tal Kolmanda isiku vastust sisuliselt hinnata ja selle alusel veenduda, et esinevad konkreetsed asjaolud, mis põhjendavad pakkumuse madalat maksumust. Oluline on siinkohal märkida, et Hankija ei ole algatanud kontrollimenetlust kõikide pakkumuses esitatud ühikuhindade kontrollimiseks vaid üksnes välikoristuse ja eritööde osas. Seega Hankija ei ole leidnud, et Kolmanda isiku pakutud sisekoristuse maksumus, mille kogumaht hankelepingust on suurim, oleks põhjendamatult madal ja selles puudub ka sisuline vaidlus, kuna Vaidlustaja pakutud maksumus sisekoristusele on 43% madalam kui Kolmanda isiku oma - vastavalt 1,68 eurot ja 2,95 eurot). 8.3. RHS § 115 lg 8 ei anna hankijale kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamise üle otsustamisel juhul, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, 7 (10) samas on põhjendamatult madal maksumus määratlemata õigusmõiste, mille määratlemine on hankija ülesanne (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-924, p 25). Seega isegi kui pakkumuse maksumus on sedavõrd madal, et see tekitab kahtluse, millest ajendatuna peab hankija vajalikuks pakkumuse maksumust kontrollida (RHS § 115 lg 1), võib ta jätta pakkumuse tagasi lükkamata, kui ta peab pakkumuse maksumust pakkuja selgitustest lähtudes siiski realistlikuks. Muu hulgas võib alla omahinna tehtud pakkumus osutuda tõsiseltvõetavaks eelkõige siis, kui lubatud on ristsubsideerimine (see pole vastava valdkonna seadustes või konkreetse riigihanke alusdokumentides keelatud, antud Riigihankes sellist keeldu ei ole). Kolmas isik on 16.11.2023 vastuseks Hankija järelepärimisele põhjendanud kokkuvõtlikult välikoristusele ja eritöödele esitatud maksumusi järgmiselt: - Kolmas isik osutab Hankijale seda teenust praegu, mistõttu on talle teada objekti spetsiifika ja olemas on ka suurem osa hankelepingu täitmiseks vajalikust tehnikast ja töövahenditest; - keelatud ei ole ristsubsideerimine ja Kolmas isik on arvestanud, et vajadusel ristsubsideeritakse sisekoristuse hinnaga välikoristuse ja eritööde hinda. 8.3.1. Kolmanda isiku põhjendused Hankijale käivad samaaegselt nii välikoristuse kui ka eritööde maksumuste kohta ja selgelt eristatav on üksnes põhjendus objektide asukohtadega seonduvalt välikoristustööde kohta. Kolmas isik selgitab, et objektide spetsiifikast tulenevalt on välikoristuse osakaal väike, kuna Objektide tabeli järgi koristatavad objektid asuvad suuresti erinevates keskustes. Vaidlustaja väitel ei nähtu TK-st, et välikoristust ei olegi teha vaja, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Objektide tabelist pidid pakkujad aru saama, millistes kompleksides/keskustes objektid asuvad (nt Jõhvi postkontor Jewe keskuses, Narva postkontor Fama keskuses, Kohtla-Järve postkontor Vironia keskuses, Kiviõli postkontor Kaubanduskeskus K5, Iidla postkontor hoonekompleksis Maleva Maleva tn 23, Ahtme linnaosa, Pähklimäe postkontor Parkla hoonekompleksis Rakvere 71, Narva) ning pakkujad ei saanud TK-st kuidagi aru saada, et objekti asumisel mõnes keskuses tuleks pakkujal teha välikoristustöid ka keskuste ümber. Vaidlustuskomisjon leiab, et välikoristuse vajadus on otseses sõltuvuses Objektide tabelis loetletud objektide asukohtadest, need asukohad olid kõigile pakkujatele teada ja pakkujad võisid hinnapakkumuse esitamisel arvestada välikoristustööde väikse osakaaluga seoses objektide asukohaga kaubanduskeskustes või muudes hoonekompleksides. 8.3.2. Ristsubsideerimise korral saab pakkuja teenuse hinnastada omahinnast madalamalt, kattes sellega kaasneva kahjumi mujal tekkiva kasumiga. Nii saab pakkuja nt hankelepingu sisest ristsubsideerimist kasutades määrata ühe hankelepingu alusel osutatava teenuse hinna väga väikeseks, samas määrates selle kompenseerimiseks teise sama lepingu alusel osutatava teenuse hinna piisavalt kõrgeks, et tagada kogumis hankelepingu nõuetekohane täitmine, mida Kolmas isik on käesoleval juhul 16.11.2024 esitatud selgitustest nähtuvalt ka teinud. Kuna Vaidlustaja pakkumuse maksumus sisekoristusele on 43% madalam kui Kolmanda isiku oma ja puudub vaidlus, et Vaidlustaja poolt pakutava hinnaga on sisekoristus teostatav, siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et puudub alus kahtlusteks, et Kolmanda isiku poolt pakutav sisekoristuse maksumus ei saa kuidagi sisaldada võimalust ristsubsideerida välikoristuse või eritööde maksumust. Vaidlustuskomisjon möönab, et ühikuhindadega seotud hindamiskriteeriumide korral on ristsubsideerimisel võimalik mõjutada hindamise tulemust (nt kalkuleerides välikoristuse ja eritööde hinna sisekoristuse hinnas saadakse rohkem hindepunkte välikoristuse ja eritööde eest, kuid vähem sisekoristuse eest), kuid ühelgi pakkujal ei olnud takistatud hinnaga seotud mõjuga arvestamine ühikuhindade esitamisel pakkumuses. Hindamise kriteeriumid iseenesest on selged ning kõik pakkujad pidid neist aru saama ühte moodi. 8.3.3. Vaidlustuskomisjon lisab, et alapakkumuseks saaks pidada ka pakkumust, milles pakkuja on teinud ilmselge valekalkulatsiooni või milles pakkuja eeldab vääralt, et hankelepingu hinda õnnestub tulevikus õigusvastaselt tõsta, kuid ka selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. 8 (10) Kolmas isik on korduvalt kinnitanud, et teenuse nõuetekohane osutamine pakutud hinnaga on võimalik, kasumlik ja jätkusuutlik. 8.3.4. Põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisega seotud eesmärgid on Riigikohus asjas nr 3-20-924, p-is 20 võtnud kokku järgmiselt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta art 69 lg 1 ning seda üle võtva RHS § 115 peamine eesmärk on Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-285/99 ja C-286/99 p-d 48 ja 49; T-148/04 TQ3, p 49; T-121/08, p 72) kaitsta pakkujat hankija omavoli eest pakkumuse tagasilükkamisel. Lisaeesmärgid on tagada hankijale õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida hankelepingut majanduslikult ebamõistlikel tingimustel, mille tõttu ebaõnnestub hankelepingu täitmine, ning tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja vältida konkurentsimoonutusi (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-924, p 20). Peamine eesmärk kaitseb Kolmandat isikut, mitte Vaidlustajat. Lisaeesmärkide puhul on märkimisväärne, et Vaidlustaja ei väida, et Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimisel esineks risk hankelepingu mittetäitmisele. Tõsi – Vaidlustaja väide, et Kolmandal isikul on seoses pikaajalise kogemusega Hankijale teenuse osutamisel eelis teiste pakkujate ees, on seotud võrdse kohtlemise tagamise ja konkurentsimoonutuste vältimise lisaeesmärgiga, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul ei ole Kolmanda isiku konkurentsieelis selline, mida Hankija oleks saanud ära hoida või millise esinemisel oleks ta pidanud Kolmandat isikut kohtlema võrreldes teiste pakkujate kuidagi teistmoodi – asjaolu, et Kolmas isik on Hankijale juba aastaid analoogset teenust osutanud ja oskab seetõttu paremini hinnata teenuste mahtu ja olemust, sh on tal juba olemas teenuse osutamiseks vajalik tehnika ja töövahendi, on objektiivne ja paratamatu eelis, millel ei ole Riigihankes Vaidlustaja poolt soovitud pakkumuse tagasilükkamise tagajärge (kogemuslikku eelist omavatel pakkujatel ei ole keelatud riigihangetes osalemine ja pakkumuste esitamine, va nt RHS § 95 lg 4 p-s 7 sätestatud asjaoludel, selleks, et teistel pakkujatel oleksid paremad võimalused hankelepingu saamiseks). 8.3.5. Lähtudes RHS § 3 p-st 3 tuleks Hankijal lugeda pakkumuse maksumus põhjendamatult madalaks ka siis, kui selle alusel hankelepingu sõlmimine kahjustaks konkurentsi. Konkurentsi kahjustamiseks ei saa pidada igasugust alapakkumuse tegija turuosa suurenemist ja alapakkumus kahjustab konkurentsi ennekõike Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102 või konkurentsiseaduse § 16 rikkumise (sh konkurentide turult väljatõrjumisele ohu) korral (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-924, p 23). Antud juhul on Kolmas isik kinnitanud ja põhjendanud, et ei ole esitanud alapakkumist vaid on ristsubsideerinud välikoristuse ja eritööde maksumusi sisekoristuse maksumuses. Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses väitnud, rääkimata tõendamisest, et Kolmanda isiku pakutav sisekoristuse maksumus on alapakkumus ega saa katta ka välikoristuse ja/või eritööde hinda. Samuti puudub vaidlus, et Kolmas isik ei ole turgu valitsevas seisundis konkurentsiseaduse § 16 mõttes, kes saaks oma seisundit sellel kaubaturul kuritarvitada. 8.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on piisavalt kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuses esitatud ühikuhindade põhjendatust ja Kolmanda isiku põhjendused kogumis on asjakohased ja usutavad, et kõrvaldada Hankija kahtlust võimalikust alapakkumusest ja riskist hankelepingu nõuetekohasele täitmisele. Seega Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 91. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. 9 (10) 9.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1632 eurot (käibemaksuta) 10,2 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasu määraga 160 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustusasi ei olnud mahukas ega tehniliselt keerukas, mistõttu peab vaidlustuskomisjon põhjendatuteks kulusid 8 tunni õigusabi osutamise eest summas 1280 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 9.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 10 (10)