dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 22. jaanuar 2024
Viit
12.2-10/24-7/8-5
Registreeritud
22. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ SIRKEL&MALL
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-7
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎OÜ Sirkel&Mall täiendavad seisukohad (vaidlustusmenetlus riigihankes nr 270323)_22.01.24.asice337 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 22.01.2024 VAIDLUSTUSMENETLUS RIIGIHANKES NR 270323 Vaidlustaja: SIRKEL&MALL OÜ registrikood 11124774 aadress Laki tn 5, Tallinna linn, Harju maakond Vaidlustaja esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid [email protected] tel 5014340 Hankija: Tallinna Tehnikaülikool registrikood 74000323 Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn [email protected] Hankija esindaja: Elika Pukk [email protected] TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on OÜ Sirkel&Mall (edaspidi „vaidlustaja“) vaidlustus Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi „hankija“) poolt läbi viidavas riigihankes „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ (viitenumber 270323, edaspidi „hange“). 1.2. VAKO teavitas menetlusosalisi, et VAKO-le on võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 22.01.2024 ning teise poole poolt esitatule on võimalik vastata kuni 25.01.2024. 1.3. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma täiendavad seisukohad tulenevalt hankija 16.01.2024.a vastusest ning vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude nimekirja. 2. TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 2.1. Hankija on vaidlustusele esitatud vastuses selgitanud, et meelevaldne on vaidlustaja tõlgendus, nagu peaks kvalifitseeritud tööjõud olema pakkujal olemas töö tegemisel ehk hankelepingu sõlmimisele eelnevalt, mitte aga raamlepingu sõlmimisele eelnevalt. Vaidlustaja hankija käsitlusega ei nõustu. 1 2.2. Hankija on RHAD-s selgelt eristanud raamlepingu sõlmimist ja hankelepingu sõlmimist. Tehnilise kirjelduse punkti 1.2 esimese lause järgi tuleb tagada lepingu täitmiseks vajalike õiguslike eelduste (sh tegevuslubade, registreeringute, sertifikaatide jms) olemasolu kogu lepingu kehtivuse jooksul. Punkti 1.3 teine lause täpsustab, et juhul kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal, on tellijal õigus nõuda, et töövõtja pikendaks nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani. Eelnevast järeldub, et esimeses lauses välja toodud „lepingu“ all on hankija ilmselgelt silmas pidanud hankelepingut, mitte raamlepingut, sest teine lause täpsustab, et kui registreering või tegevusluba on seotud tööde teostamisega – mida saab teostada üksnes hankelepingu (mitte raamlepingu) alusel – siis on tellija õigus nõuda töövõtjalt registreeringu või tegevusloa pikendamist. 2.3. Samamoodi tuleb tõlgendada ka punkti 1.3 – kuivõrd töid on võimalik pakkujal teostada üksnes hankelepingu alusel, siis peab pakkuja omama kutseerialast pädevust tööde teostamise ajal, mitte aga määratlemata ajahetkel enne tööde teostamist. Seda enam, et tööde teostamise aeg ei ole praegusel ajahetkel ka teada. Eesmärgipäratu oleks tõlgendada tehnilise kirjelduse punkti 1.3 selliselt, et pakkujal peab olema tehnilise kirjelduse punktile 2 vastav meeskond olemas igal ajahetkel, kuivõrd on hankija jaoks ennekõike oluline, et selline isik oleks pakkujal olemas tööde teostamise ajal. Selline tõlgendus on ka kooskõlas riigihangete seaduse üldpõhimõtetega, kuivõrd ei oleks nõue, mille kohaselt peaks pakkuja tagama nii raamlepingu sõlmimisele eelnenud kui ka raamlepingu kehtivuse perioodi vältel tehnilise kirjelduse punktis 2 väljatoodud isiku meeskonnas oleku ebaproportsionaalne, sest nõude eesmärgiks on sellise isiku kasutamine tööde teostamisel. Töid saab teostada aga alles hankelepingu alusel. 2.4. Seoses vaidlustaja poolt esitatud pädeva isiku Andres Kase (Kask) kutsetunnistusega märgib vaidlustaja, et põhjendamatud on hankija etteheited vaidlustajale, et vaidlustaja ei ole hankijale vastavaid tõendeid ja selgitusi esitanud. Nagu nähtub hankija vastusest, siis vastas vaidlustaja hankija vastavale küsimusele järgnevalt: „Hetke perioodil pidi Andres Kask kutsetunnistust uuendama ja eelneva perioodi kutsetunnistuse number on 139816. Uus kutsetunnistus on uuendamisel“. Esitatud vastusest pidi hankija jaoks olema üheselt arusaadav kaks olulist asjaolu, mida vaidlustaja on ka vaidlustuse lisadega tõendanud: 1) Andres Kasele oli väljastatud kutsetunnistus nr 139816, mis oli aegunud ning 2) Andres Kask on taotlenud uut kutset ja hetkel on kutse andmine Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) poolt menetlemisel. 2.5. Hankija näib oma vastuses läbivalt rõhutavat asjaolu, et juhul kui vaidlustaja oleks vaidlustusega koos esitatud tõendid esitanud hankijale pärast seda, kui hankija palus vaidlustajal täpsustada Andres Kase kutsega seonduvat, siis oleks hankija saanud tõendeid kaaluda ja teha vastav kaalutlusotsus. Hankija on välja toonud, et ta ei saanud lähtuda vaidlustaja paljasõnalistest kinnitustest, et Andres Kase kutse oli aegunud ning et kutse on uuendamisel. Vaidlustaja andis hankijale Andres Kase kutsetunnistuse numbri (vt ka vaidlustuse lisa nr 3). Kutsetunnistuse numbrit ja isiku nime alusel oleks hankijal olnud võimalik lihtsa vaevaga veenduda selles, et 2 kutsetunnistus nr 139816 on tõepoolest Andres Kasele väljastatud ning et see aegus 02.12.2023. Vastava päringu oleks hankija saanud teha kutseregistrist haldavale Sihtasutusele Kutsekoda. Samuti oleks olnud hankijal võimalik kerge vaevaga kontrollida vaidlustaja poolt esitatud informatsiooni – et Andres Kask on esitanud vastava avalduse – kutse taastõendamise kohta Eesti Sisearhitektide Liidust. Vaidlustaja ei ole vaidlustusele lisanud ühtegi sellist tõendit või asjaolu, mille olemasolust ei oleks hankija saanud ilma liigsete pingutusteta ise teada või välja selgitada. 2.6. Veelgi enam – olukorras, kus hankija pidas vaidlustaja poolt antud vastuses esitatud kinnitust (et senine kutse on aegunud ja et kutse taastõendamine on taotlemisel) paljasõnaliseks, siis oleks hankija saanud vaidlustajale esitada täpsustatud küsimuse, millega oleks hankija palunud vaidlustajal vastavad tõendid hankijale esitada. Kohtupraktikas on leitud, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb [pakkujale] anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad (Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 22). Juhul kui hankija oleks esitanud täpsustatud küsimuse, oleks vaidlustaja saanud hankijale esitada samad dokumendid, mille vaidlustaja on lisanud vaidlustusele. Samas eeltoodust sõltumata oleks hankija ka omal algatusel saanud lihtsa vaevaga teha selgeks, kas vaidlustaja poolt hankijale esitatud informatsioon on tõene või mitte. 2.7. Hankija on oma vastuses läbivalt rõhutanud, et hankija sai lähtuda otsuse tegemisel üksnes pakkujate, sh vaidlustaja poolt esitatud tõenditest. Vaidlustaja on seisukohal, et arvestades hankijale teatavaks saadud asjaolusid, et Andres Kase kutsetunnistus on aegunud ja et ta on uuendamas oma kutsetunnistust, oleks tulnud hankijal kas neid asjaolusid täiendavalt kontrollida või paluda vaidlustajal esitada vastavad tõendid. 2.8. Eelnev tuleneb ka VAKO praktikast. Vaidlustusasjas nr 107-23/266106 tehtud 17.08.2023.a otsuses selgitas VAKO, et „hankija peab alati kaaluma võimaluse andmist pakkumuses esitamata dokumentide tagantjärgi esitamiseks, kuid tagantjärgi esitatavad dokumendid ei tohi muuta pakkumust ega anda mingisugust eelist teiste pakkujatega võrreldes. RHS-ist ei tulene Hankijale otsest kohustust puuduse tuvastamisel pakkumuses pakkujale selgitustaotlust esitada ja lubada puudust parandada, kuid selline kohustus võib tulla õiguse üldpõhimõtetest, eelkõige hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Kui pakkumus on ebaselge või mitmeti mõistetav ja kui ilmneb, et puudus on lihtsalt kõrvaldatav või juhul, kui tegemist on ilmse tehnilise veaga, on hankijal tulenevalt eeltoodud põhimõtetest kohustus pakkujalt selgitusi küsida. Seega teatud juhtudel võib hankija poolt olla kaalutlusviga ja selgelt ebaproportsionaalne.“ 2.9. Tallinna Ringkonnakohus on 09.07.2021.a otsuses nr 3-21-722 selgitanud, et „RHS § 46 lg-t 4 ei saa tõlgendada nii, et hankija kaalutlusõigus täiendavate tõendite, andmete ja selgituste küsimisel oleks välistatud. Hankija pidi kaaluma kaebajale võimaluse andmist esitada puudu olevad dokumendid. Hankija ei ole selgitusi küsinud ja asus nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses seisukohale, et tal ei olnud 3 selleks ka õigust. Seega on ta lähtunud ekslikust seisukohast. Halduskohus asus seetõttu õigesti seisukohale, et hankija tegevus oli õigusvastane, kuna ta jättis kaalutlusõiguse kasutamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1501, p 18)“. Samas otsuses märkis ringkonnakohus, et „dokumendi puudumine ei ole sisuline puudus, kuid sõltuvalt dokumendi sisust võib ilmneda, et puudused olid sisulised. [] Hankija saab nõutavate dokumentide täiendavalt juurde küsimisel hinnata, kas sellised dokumendid olid pakkumuste esitamise tähtpäevaks tegelikult olemas ja kas nende esitamata jätmine oli üksnes formaalne puudus. Kokkuvõttes tegi vastustaja ringkonnakohtu hinnangul vea, sest ei kaalunud võimalust küsida kaebajalt selgitusi. Konkreetse vaidluse asjaoludel pole alust arvata, et isegi selgituste küsimise korral tulnuks kaebaja ikkagi vaidlusalusest riigihankest kõrvaldada, s.o sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda (p 16 ja 17)“. Vaidlustaja on antud juhul seisukohal, et eeltoodud kohtupraktikas ja VAKO praktikas selgitatud printsiibid kuuluvad kohaldamisele ka praegusel juhul ning hankija ei ole õiguspäraselt hinnanud vaidlustaja poolt esitatud asjaolusid, sh seda, et Andres Kase kutsetunnistus aegus ja on taastõendamisel ning on teinud seetõttu õigusvastase kaalutlusotsuse. 2.10. Lisaks on oluline, et Euroopa Kohtu praktikast ja Riigikohtu tulenevalt võib hankija nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg (Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus asjas nr C-336/12, p-d 36-37, 39-40; Riigikohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1501, p 17). Praegusel juhul on objektiivselt kontrollitav, et (i) Andres Kase kutsetunnistus nr 139816 aegus enne pakkumuste esitamise tähtaega (pakkumuste esitamise tähtaeg oli 11.12.2023) ning (ii) Andres Kask taotles vastava avalduse esitamisega ESL-lt ehk kutseandjat kutse taastõendamist juba 19.10.2023 (vt vaidlustuse lisa nr 4, avaldus on allkirjastatud 19.10.2023). Seega oleks hankijal tulnud kas anda vaidlustajale võimalus vastavad tõendid esitada hankijale täiendavate selgituste esitamise läbi või oleks hankija ise pidanud kontrollima vaidlustaja poolt esitatud asjaolude õigsust, juhul kui hankijale vaidlustaja poolt esitatud kinnitustest ei piisanud. 2.11. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja oma varem esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et hankija otsus lükata vaidlustaja pakkumus tagasi on õigusvastane. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3.1. Vaidlustaja esitab käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 1 oma menetluskulude nimekirja. Vaidlustaja on kandnud vaidlustusasjas kokku lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiga seoses menetluskulu summas 1 539,60 eurot ilma käibemaksuta. Vaidlustajale on õigusabi osutatud kokku 12,83 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Vaidlustajale osutatud õigusabi maht on olnud tervikuna põhjendatud ja vajalik. 3.2. Lisaks on vaidlustaja vaidlustuse esitamise eest tasunud riigilõivu summas 1280 eurot. Kokku on vaidlustaja menetluskulu käesolevas vaidlustusasjas 2 819,60 eurot. 4 3.3. Vaidlustaja kinnitab, et menetluskulu on seotud käesoleva vaidlustusasjaga ning palub vaidlustaja menetluskulu mõista hankijalt välja. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ Sirkel&Mall lepinguline esindaja Menetlusdokumendile lisatud dokumentide loetelu: 1. OÜ Laesson ja Partnerid arve nr 241-273 5 Arve saaja Arve nr. 241-2373 Kuupäev: 22.01.2024 OÜ SIRKEL ja MALL Laki tn 5, Tallinn, 10621 LAESSON & PARTNERID OÜ Reg kood 11124774 Volta tn 1, Tallinn, 10412 KMK EE101019356 Eesti Vabariik Reg.nr. 10847861 Kontaktisik Julius Hiie KMKR nr. EE100748084 Swedbank IBAN: EE472200221018606327 SWIFT/BIC: HABAEE2X Artikkel Ühik Kogus Hind Km Summa Õigusabi teenused tund 12,83 120.00 22% 1 539.60 Riigilõiv tk 1 1 280.00 - 1 280.00 22% maksustatav summa: 1539.60 Käibemaks 22%: 338.71 Mittekäive: 1 280.00 Summa kokku (EUR): 3 158.31 Maksetähtaeg: 01.02.2024 Summa sõnadega: Kolm tuhat ükssada viiskümmend kaheksa eurot 31 senti Täname õigeaegselt tasutud arve eest! LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Volta tn 1, Tallinn, 10412 Lisa 1 ÕIGUSABIKULUDE NIMEKIRI Töö kirjeldus ja kulu tundides: Õigusabi riigihankes nr 270323 (“TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine”) 08.01-10.01.2024 – Telefoninõupidamine kliendiga, riigihanke alusdokumentide analüüs, telefoninõupidamine arhitektiga, hankija otsuse analüüs, vaidlustuse koostamine, vaidlustuse täiendamine, lisade komplekteerimine, kokku 11 tundi ja 35 minutit, millest arveldamisele kuulub 9 tundi ja 40 minutit. 10.01.2024 – Vaidlustuse riigilõiv, summa 1280 eurot. 22.01.2024 – Hankija vastuse analüüs, täiendava seisukoha koostamine, kokku 3 tundi ja 50 minutit, millest arveldamisele kuulub 3 tundi ja 10 minutit Kokku 15 tundi ja 25 minutit, millest arveldamisele kuulub 12 tundi ja 50 minutit (12,83 tundi). Tunnihind 120,00 eurot +22%. Kokku 1539,60+22%, millele lisandub 10.01.24 tasutud riigilõiv summas 1280,00 eurot, summa kokku 3158,31 eurot. LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Volta tn 1, Tallinn, 10412
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel