Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus 22.01.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Maret Kruus Veikko Puolakainen Heili Püümann Mari Past Laura Raadik ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Liis Kikas [email protected] Mart Parind Madis Abel Andra Olm VA I D LUS T US Riigihange: „Punane tn 48B sotsiaalmajutusüksuse ehitus“ (nr 265758) Vaidlustaja: RAMM Ehituse Osaühing Registrikood 11250266 Teemeistri 2/2, 10916 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood 75023757 Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning kohustada Tallinna Linnavaraametit viima vaidlustuse punktis 3 nimetatud riigihanke „Punane tn 48B sotsiaalmajutusüksuse ehitus“ (viitenumber 265758) alusdokumentide sätted kooskõlla õigusaktidega. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/8 - I ASJAOLUD 1. Tallinna Linnavaraamet („Hankija“) viib läbi riigihanget „Punane tn 48B sotsiaalmajutus- üksuse ehitus“ (viitenr 265758, „Hange“), menetlusliik: avatud hankemenetlus. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 31.01.2024. 2. RAMM Ehituse Osaühing („Vaidlustaja“) kui Hankes osalemisest huvitatud ettevõtja leiab, et Hanke alusdokumendid on teatavas osas õigusvastased. Seetõttu esitab Vaidlustaja käesolevaga riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Hankija kohustamiseks viia Hanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 3. Vaidlustaja hinnangul on RHSiga vastuolus ning ta vaidlustab järgmisi Hanke alusdoku- mentide sätteid: (1) Tehnilise kirjelduse („TK“) lk 5 esitatud lõik („Tõlgenduse klausel“): „Juhul kui pakkuja hinnangul esineb riigihanke alusdokumentide osade vahel vastuolu(sid) või dokumendid võimaldavad mitmesugust tõlgendust, tuleks pakkujal hanke käigus esitada hankijale küsimused selgituste saamiseks. Juhul kui pakkuja ei esita hankijale selgitustaotlust võimalike vastuolude kohta, on hankijal õigus lepingu täitmise käigus lähtuda hankija antud tõlgendusest. Pärast pakkumuse esitamist on hankija õigus jätta rahuldamata pakkuja mitteinformeeritusele, teisiti tõlgendamisele või muule ettekäändele tuginevat pretensiooni või lisanõuet, s.h. rahalist nõuet.“ (2) TK lk 5 esitatud lause („Selgeltnägemise klausel“): „Pakkumuses tuleb arvestada kõigi tegelike vajalike tööde mahtudega, ka nendega, mille maht ei ole pakkumis- tabelis korrektne või mida ei ole otseselt pakkumistabelis loetletud.“ (3) TK lk 6 esitatud lause („Muudatuste klausel“): „Tööde käigus ilmnenud muudatus- tööde projekteerimine, sealhulgas ka tellija algatatud muudatused, kuuluvad käesoleva riigihanke töövõttu.“ (4) TK lk 6 esitatud lause („Paranduste klausel“): „Tellijalt vastavasisuliste suuniste saamisel on töövõtja kohustus käesoleva hanke raames ka tööprojekti parandamine ja täiendamine, juhul kui selles esineb puudusi või vigu.“ (5) Hankelepingu eritingimuste kavandi p 3.6 („Tulevikukulude klausel“): „Töövõtja on tellija nõudmisel kohustatud koostama kinnisvara haldus-, tehnohooldus-, tarbimisteenuste- ja remonttööde kulude eelarve vastavalt standardile EVS 807:2016/A1:2020 Lisa A Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevuste klassifikaatorid viiendal (5), kümnendal (10), viieteistkümnendal ( 15), kahekümnendal (20), kahe- kümne viiendal ( 25), kolmekümnendal (30) ja viiekümnendal aastal (50) peale kasutusele võtmist koos seletuskirja ja arvutuslahendustega tööprojektis materja- lide, seadmete ja toodete asendamise kooskõlastamiseks kogu kinnistu ja sellel olevatele hoonetele ja rajatistele osas, mida asendus puudutab.“ Allpool on järjekorras põhjendatud kõigi eelnimetatud sätete õigusvastasust. II.a Tõlgenduse klausel 4. Vaidlustaja hinnangul on Tõlgenduse klausel vastuolus nii RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kui ka RHS § 3 p-s 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega.  NOVE - 3/8 - 5. Sisuliselt ja lihtsustatult nõuab Tõlgenduse klausel, et: (1) hankes osalemisest huvitatud ettevõtja1, kui ta leiab mõne hanketingimuse olevat vastuolulise või mitmeti mõistetava, peab kohustuslikus korras küsima Hankijalt selle kohta selgitusi; (2) selgitustaotluse esitamata jätmisel on Hankijal hankelepingu täitmisel hanketingi- muste tõlgendamise ainuõigus. 6. Mis puudutab eelmises punktis toodud Tõlgenduse klausli esimest aspekti, siis hankijalt hankedokumentide kohta selgituste küsimine on ettevõtja seadusjärgne õigus, mitte kohustus (RHS § 46 lg 1). Juba põhiseadusest tulenevalt on isikul õigus, mitte kohustus pöörduda avaliku võimu poole nende tegevuse kohta teabe saamiseks (PS § 44 lg 1 ja 2).2 Hankija ei saa seda konstitutsiooniõigusest võrsuvat printsiipi omavoliliselt pahupidi pöörata, muutes selgitustaotluse küsimise isikule kohustuslikuks. 7. RHSi kontekstis on selline hanketingimus vastuolus esiteks proportsionaalsuse põhi- mõttega, kuna asetab hankes osalemisest huvitatud ettevõtjale äärmiselt range – ja võimalik, et ka kuluka – kohustuse, mis diametraalselt lahkneb (põhi)seaduse sättest ja mõttest. Kohtupraktikas on leitud, et proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et hanketingimus ei oleks ilma mõistliku põhjenduseta piirav (koormav).3 VAKO on sellega riimuvalt otsustanud, et kui hanketingimus on ettevõtjat ilmselgelt liigselt kahjustav, seades sedasi hankija ja ettevõtja õiguste-kohustuste tasakaalu äärmuslikult ettevõtja kahjuks kaldu, siis on see tingimus vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.4 Kõnealusel selgituste küsimise kohustusel ei ole mõistlikku põhjendust ning see kallutab Hankija ja ettevõtja õiguste-kohustuste suhte äärmuslikult ettevõtja kahjuks. 8. Teiseks on Hankijalt selgituste küsimise kohustus, kujul nagu see Tõlgenduse klauslis sätestatud on, vastuolus läbipaistvuse põhimõttega. Nimelt on selgituste küsimise kohustus seotud sellega, et „pakkuja hinnangul esineb riigihanke alusdokumentide osade vahel vastuolu(sid) või dokumendid võimaldavad mitmesugust tõlgendust“. See on aga subjektiivne hinnang ning võimaldab (täiesti) erinevaid arusaamu. Nii ei ole vähimatki kindlust – ja pigem ongi see ebatõenäoline –, et kõik Hankes osalemisest huvitatud ettevõtjad, kes Hanke alus- dokumente loevad, näevad seal samu vastuolusid või mitmeti mõistetavusi. Täpselt sama kehtib ettevõtjate ja Hankija vahelises suhtes. Seega puudub vähimgi kindlus, kas üldse ja millal peab ettevõtja Hankijale küsimuse(d) esitama. Vastavalt VAKO praktikale nõuab läbipaistvuse põhimõte aga seda, et ettevõtjatele oleks algusest peale üheselt selge, mida neilt nõutakse.5 Sellele kriteeriumile Tõlgenduse klausel ei vasta. 9. Kolmandana on probleemiks seegi, et Tõlgenduse klausel paneb ettevõtjad erinevasse positsiooni: kui ühe ettevõtja hinnangul – olgu see hinnang „õige“ või „vale“ – Hanke alusdokumentides vastuolusid või mitmeti mõistetavusi ei esine, siis tema ei pea Hankija poole pöörduma, aga kui teine ettevõtja näeb samade tingimuste puhul vastuolusid või mitmeti mõistetavusi, siis tema peab Hankijale küsimuse esitama. Selline asjade seis ei taga isikute võrdset kohtlemist. Euroopa Kohtu praktika järgi nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et ettevõtjatel oleks pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused, ja eeldab seega, et pakku- mused esitatakse kõigi pakkujate jaoks samadel tingimustel6. Tõlgenduse klausli kõnealuses 1 Tingimuses endas on öeldud „pakkuja“, ent ajal, mil hankijalt hankedokumentide kohta selgitusi küsitakse – s.o enne pakkumuste esitamist – ei saa veel rääkida „pakkujatest“. 2 Vt põhjalikumalt N. Parrest, E. Vene. PS § 44 komm. – Ü. Madise, H. Kalmo jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Juura 2020. 3 TlnHKo 3-20-582, p 12; TlnRKo 3-20-1202, p 10 4 VAKOo 197-21/242498, p 20. 5 VAKOo 128-17/190324, p 18. 6 EKo C-387/14: Esaprojekt, p 36; C-76/16: Ingsteel, p 34.  NOVE - 4/8 - aspektis sellest rääkida ei saa – ettevõtjailt nõutavate hinnangute subjektiivne laad ei pane neid võrdsesse olukorda. 10. Mis aga puudutab p-s 5 toodud Tõlgenduse klausli teist aspekti, siis Hankija poolt endale hanketingimuste tõlgendamise monopoli võtmine on vastuolus proportsionaalsuse põhi- mõttega. Viidates tagasi p-s 7 toodud VAKO ja kohtupraktikale, on tegu tingimusega, mis on äärmuslikult kaldu Hankija kasuks ja ettevõtja kahjuks. Kui ühel lepingupoolel on ainuõigus kehtestada lepingutingimuste tõlgendusi ja sellest tulenevalt esitada teisele lepingupoolele erinevaid nõudmisi ja ise keelduda teise poole nõudmiste täitmisest, siis on teine lepingupool täielikult esimene meelevallas. Selline asjakorraldus on ettevõtja suhtes drakooniline ning ajab poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste vahekorra balansist täielikult ära, kuna ainuüksi selle ühe sättega kontrollib Hankija hankelepingu täitmist oma suva järgi. 11. Ehkki VAKO ei hinda riigihanke alusdokumentide kooskõla VÕSiga (RHS § 185 lg 1), siis võrdleva pidepunktina on sellegipoolest kohane viidata, et VÕS § 42 lg 3 p 18 järgi on teise lepingupoole ebamõistliku kahjustamise tõttu tühine tüüptingimus, mis annab tingimuse kasutajale ainuõiguse tõlgendada lepingutingimusi. Vastavalt Riigikohtu praktikale on riigi- hanke alusdokumentide tingimused justnimelt tüüptingimused.7 Seega on Hankija kehtestatud Tõlgenduse klausel oma teises aspektis niisugune, mis seadusandja hinnangul kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult ning millel ei tohi olla õiguslikku toimet. II.b Selgeltnägemise klausel 12. Vaidlustaja hinnangul on Selgeltnägemise klausel vastuolus nii RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kui ka RHS § 3 p-s 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. 13. Sisuliselt ja lihtsustatult nõuab Selgeltnägemise klausel, et: (1) kui Hankija on jätnud Hanke alusdokumentides mingid tööd nimetamata, siis ette- võtjal tuleb oma pakkumust koostades nende kirja panemata jäänud ja järelikult ettevõtjale teadmata töödega ikkagi arvestada; (2) kui Hankija on Hanke alusdokumentides jaganud valeinfot (ekslikke andmeid), siis ettevõtjal tuleb oma pakkumus koostada õigetest andmetest lähtudes. 14. Mis puudutab eelmises punktis toodud Selgeltnägemise klausli esimest aspekti, siis selline nõue on esiteks vastuolus läbipaistvuse põhimõttega. VAKO on juba otsustanud, et hanketingimus, mis kohustab ettevõtjat pakkumuse tegemisel arvestama ka selliste teenuste või töödega, mida pole hankedokumentides kirjeldatud, on vastuolu tõttu läbipaistvuse põhi- mõttega õigusvastane.8 VAKO jõudis sellisele seisukohale, viidates omakorda Euroopa Kohtu praktikale, mille järgi nõuab läbipaistvuskohustus riigihangetes mh seda, et hanketingimused oleksid selged, täpsed ja ühemõttelised, nii et need võimaldavad kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada.9 Olukorra analoogilisuse tõttu on need põhimõtted ülekantavad ka Selgeltnägemise klauslile. Hankija on ettevõtjad pannud positsiooni, kus nad peavad mõistatama hangitava töö täpset mahtu ning tegema (sh hinnastama) oma pakkumuse olukorras, kus nad tegelikult ei tea, täpselt kui palju ja mida neilt nõutakse. 15. Viimati öeldust tõukuvalt on Selgeltnägemise klausel otsesõnu nimetamata töödega arvestamise kohustuse aspektis vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega. Nagu osutatud p-s 9, nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et kõik ettevõtjad oleksid pakkumuse koostamisel vähemalt teoreetiliselt võrdses positsioonis. Kui aga iga ettevõtja peab ise kujundama oma 7 RKTKo 2-15-15662, p 21; 2-18-10175, p 11. 8 VAKO 197-21/242498, p 8. 9 EKo C-42/13: Cartiera dell’Adda, p 44.  NOVE - 5/8 - arusaama hanke mahust, siis sünnivad pakkumused erinevalt aluselt. See toob omakorda kaasa võrreldamatud pakkumused – ühe pakkuja hind on kujunenud arusaamises, et tal tuleb teha tööd a, b ja c, teine pakkuja on aga arvestanud lisaks eelnevale ka tööga d. 16. Mis aga puudutab p-s 13 toodud Selgeltnägemise klausli teist aspekti, siis see on esmajoones vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Hakkamata kordama p-s 7 juba tutvustatud VAKO ja kohtupraktikat, on ilmne, et Hankija on seadnud tingimuse, mis on äärmuseni pakkujavaenulik ning asetab talle kohustuse, mille täitmine praktikas on sisuliselt võimatu. Et täita herakleslik ülesanne koostada pakkumus õigete lähteandmete alusel isegi siis, kui Hankija on jaganud ebaõigeid andmeid, peaks ettevõtja ükshaaval üle kontrollima iga viimsegi fakti Hanke alusdokumentides. See ei ole mitte üksnes ebamõistlikult koormav, vaid potentsiaalselt ka võimatu ettevõtmine – ettevõtjal ei pruugi olla ligipääsu kõigile vajalikele teabeallikatele. VAKO praktika järgi ei luba proportsionaalsuse põhimõte kehtestada hanke- tingimusi, mille täitmine ettevõtja poolt on sisuliselt välistatud.10 17. Hankija on Selgeltnägemise klausli kaudu püüdnud vabaneda vastutusest selle eest, mida ta on Hanke alusdokumentidesse kirja pannud, lükates oma kohustuse jagada ettevõtjatele asjakohast ja korrektset teavet ettevõtjate endi õlule. Ometi on Riigikohus öelnud, et puudulikult koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab hankija.11 Samas vaimus on kohane viidata ka VAKO otsusele, milles leiti, et hankijal ei ole õigust ettevõtjaid kohustada nii koormavaks ettevõtmiseks kui pakkumuse esitamise eel kõigi Tallinna linna liiklusmärkidega tutvumiseks.12 Samast loogikast lähtudes ei saa aktsepteerida nõuet, et pakkuja kontrolliks üle kõik hankija poolt esitatud andmed ning need vajadusel „õigeks tõlgendaks“. Sellist järeldust toetab kaudselt ka VAKO lahend, mis ütleb, et hankija peab tehnilise kirjelduse koostamisel andma endast mõistlikkuse piires parima, et tuua välja võimalikult palju ja konkreetset infot. 13 Sellest võiks järeldada ka seda, et on esmajoones hankija asi veenduda, et andmed, mida ta hankedokumentides kajastab, on korrektsed. Pakkujail peab olema võimalik hankedoku- mentides esitatud teabe õigsust usaldada. Vastasel juhul jõuame järelmini, kus iga fakti väärtus ja paikapidavus on kahtluse all. 18. Täiendavalt on Selgeltnägemise klausli teine aspekt vastuolus läbipaistvuse põhi- mõttega. Nimelt võib see säte tingida olukorra, kus Hankija enda suunamisel tuleb pakkumus esitada tingimustel, mis lahkneb Hanke alusdokumentides sätestatust. Selline olukord tekib siis, kui ettevõtja avastab Hanke alusdokumentidest vea ja mõtteliselt asendab asjaomase teabeühiku õige infoga (nagu nõuab Selgeltnägemise klausel), kuid Hanke alusdokumendid jäävad muutmata kujul kehtima. Tekiks segadus, õieti millistel tingimustel Hanget läbi viiakse ja millistele tingimustele pakkumused vastama peavad. Vigade korral hankedokumentides oleks hankijal kohane need vead parandada (st hankedokumente muuta), mitte aga suunata pakkujaid tegema omaalgatuslikku ja mõttelist vigade parandust. 19. Vastuolu esineb ka isikute võrdse kohtlemise ja seekaudu pakkumuste võrreldavusega, kuna viga, mida märkab üks ettevõtja ja mille see ettevõtja Selgeltnägemise klausli alusel „õigeks tõlgendab“, ei pruugi saada teatavaks teisele ettevõtjale. See tähendab, et pakku- mused koostatakse erinevalt aluselt ega ole omavahel päriselt võrreldavad. II.c Muudatuste klausel 20. Vaidlustaja hinnangul on Muudatuste klausel vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 10 VAKOo 187-17/192426, p 15. 11 RKHKo 3-3-1-24-13, p 39. 12 VAKOo 124-17/188025, p 12.3. 13 VAKOo 197-21/242498, p 17.  NOVE - 6/8 - 21. Sisuliselt ja lihtsustatult nõuab Muudatuste klausel, et kui „tööde käigus ilmnevad mingid muudatustööd“ või kui „tellija algatab mingid muudatused“, siis kuuluvad ka asjaomased tööd Hanke mahtu. 22. Sellisena puudub pakkujal igasugune kindlus, õieti kui palju ning milliseid töid ta peab hankelepingu raames tegema. Ehkki ka „tööde käigus muudatustööde ilmnemine“ on täiesti lahtine ja konkreetse sisuga sisustamata formuleering, siis „tellija algatatud muudatused“ on veel eriti problemaatiline, kuna sisuliselt annab see Hankijale piiramatu voli nõuda ettevõtjalt mida iganes ning kui tahes suures mahus. Hankija nõudeõigust ei ole mitte ühegi kriteeriumiga piiratud. Selliste tingimuste alusel pakkumust tehes valitseb pakkuja jaoks suur ebaselgus. 23. Viidates tagasi p-des 8 ja 14 refereeritud VAKO ja kohtupraktikale seonduvalt läbipaist- vuse põhimõttega, tuleb möönda, et Muudatuste klausel läbipaistvuse põhimõttele ei vasta. Pakkujail puudub vähimgi aimdus, milliste potentsiaalsete „muudatustöödega“ tuleb arvestada või mida kõike Hankija võib neilt lepingu raames nõuda, kusjuures pakkuja peab enda teenuse hinna pakkumuses fikseerima ega saa „(lihtsalt) ilmnenud muudatustööde“ või „Hankija vabal otsusel algatatud muudatuste“ eest lisatasu küsida. 24. Viimati mainitud tulem – sisuliselt piiramatu kohustus teha mingeid lisatöid ilma selle eest lisatasu saamata – tingib Muudatuste klausli vastuolu ka proportsionaalsuse põhimõttega, kuna selline asjakorraldus on pakkujat ebamõistlikult kahjustav. VAKO on analoogilistel asjaoludel otsustanud, et kui hanketingimused annavad hankijale ühepoolse ja piiramatu õiguse lepinguliste tööde mahtu suurendada, ilma et selle eest oleks vaja töövõtjale maksta lisatasu, siis – kuivõrd see võib lepingu täitmise muuta töövõtjale kahjumlikuks – on see vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.14 25. Tõsi, alati saab võtta hoiaku, et pakkuja hinnastagu võimalikud riskid oma pakkumusse, kuid sellest loogikast saab lähtuda üksnes teatud piirini. Et pakkuja saaks sedavõrd lahtise tingimuse juures nagu Muudatuste klausel seda on, oma riskid rahuldaval määral maandada, peaks ta pakkuma absurdselt kõrget hinda. Veidi utreerides: kui pakkuja pakuks hinda 1 miljard eurot, siis on ilmselt maandatud risk, et Hankija suudab oma võimalike lisatööde tellimustega hankelepingu täitmise pakkujale kahjumlikuks muuta. Sellist lahendust ei saa aga aktsep- teerida, kuna see nõuaks pakkujailt ebamõistlikku käitumist. See väljuks tavapärase äririskiga kalkuleerimise piirest. Liiatigi ei võimaldaks selline lähenemine ära kasutada turul olevat konkurentsi (konkurents peaks üldisest loogikast lähtudes tooma madalamad hinnad) ja tähendaks hankija rahaliste vahendite ebamõistlikku kasutamist – see tähendab vastuolu vastavalt RHS § 3 p-s 3 ja p-s 5 sätestatud üldpõhimõtetega. II.d Paranduste klausel 26. Vaidlustaja hinnangul on Paranduste klausel vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 27. Sisuliselt ja lihtsustatult nõuab Paranduste klausel, et kui Hankija sellise suunise annab, peab töövõtja tööprojekti parandama ja täiendama. 28. Niisugune hanketingimus seondub samalaadsete õiguslike probleemidega nagu Muuda- tuste klausel, mistõttu ei hakka Vaidlustaja samu argumente siinkohal täismahus kordama, vaid palub VAKO-l eeltoodud põhjendused siia mutatis mutandis üle kanda. Konkreetse klausli spetsiifiliselt viitame aga, et ehkki Paranduste klauslit on näiliselt püütud konkretiseerida, viidates sellele, et Hankija võib lisatööde tegemist nõuda vaid juhul, kui tööprojektis esinevad „puudused või vead“, siis tegelikult on selgusetu, mida selle all silmas on peetud. Puudused või vead mille suhtes ehk võrrelduna millega? Mis üldse on puudus või viga? Olukorras, kus 14 VAKO 197-21/242498, p 20.  NOVE - 7/8 - seda ei ole vähimalgi määral täpsustatud, on Hankijal võimalik sisuliselt piirideta otsustada – eriti „veast“ mõnevõrra leebema ja laiema kriteeriumi nagu „puudus“ puhul –, et tööprojektis esineb puudus ning töövõtja peab selle kõrvaldama. II.e Tulevikukulude klausel 29. Vaidlustaja hinnangul on Tulevikukulude klausel vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 30. Sisuliselt ja lihtsustatult nõuab Tulevikukulude klausel, et kui Hankija seda nõuab, peab töövõtja koostama Hanke esemeks oleva hoone haldus-, tehnohooldus-, tarbimisteenuste- ja remonttööde kulude eelarve 50 aasta (!) peale ette koos seletuskirja ja arvutuslahendustega. 31. Esiteks esineb ka Tulevikukulude klausli puhul vastuolu läbipaistvuse põhimõttega, kuna pole teada, kas tegemist on tööga, mida ettevõtjal tuleb reaalselt teha või mitte. (Läbipaistvuse põhimõtet puudutava VAKO ja kohtupraktika osas viitame tagasi p-dele 8 ja 14.) Hankija on endale jätnud puhtalt tema enda suvast lähtuva otsustusõiguse sellise töö tegemist nõuda. Ka on ebaselge, mis ajani võib Hankija kõnealuse kulueelarve koostamist nõuda: kas kuni hoone valmimiseni või ka 1, 5, 20 või 40 aastat pärast seda? Need kõik on aga ettevõtjale pakkumuse tegemiseks (eeskätt selle hinnastamiseks) olulised aspektid. RHS ei luba hankijal asetada ettevõtjaid olukorda, kus nad peavad töö mahtu mõistatama ega tea, kas hankija võib neile hankelepingu alusel teatava töötellimuse esitada veel väga pikka aega pärast seda, kui põhi- töö on tehtud. Kõige selle juures on oluline arvestada, et Hange on suunatud hanke-, mitte raamlepingu sõlmimisele: erinevalt raamlepingust on ettevõtja hankelepingu puhul hankija tellimustega seotud. 32. Teiseks on Tulevikukulude klausel vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna Hankija nõuab töövõtjalt sisuliselt võimatut (vt VAKO ja kohtupraktikat proportsionaalsuse põhimõtte kohta üldiselt p-s 7, VAKO praktikat täitmiseks võimatu nõude kohta p-s 16). Kui ühe või kahe aasta peale võib olla võimalik ühe hoone haldus-, tehnohooldus-, tarbimisteenuste- ja remonttööde kulusid veel mõistlikult prognoosida15, siis realistlikult võttes ei saa oodata ja nõuda, et keegi ligilähedaseltki koostaks hoone korrashoiu eelarve 50 aasta peale ette. Majanduse ja teiste eluvaldkondade arengud ei ole lineaarsed ja sedavõrd lihtsasti prognoositavad. Nii pika aja peale võivad hinnad muutuda teadmata palju, hooldus- ja remonttöödeks kasutatav tehnika võib oluliselt muutuda jne. 33. Tõsi, paberile võib kanda mida iganes, kuid nii pika aja peale ette eelarvet koostades on numbrid sisuliselt „laest võetud“. Ilmselt ei ole mõistlik tõlgendus, et Hankija soovib töövõtjalt tööd, millel puudub vähimgi sisuline väärtus ja mis koostatakse juba ette teadaolevalt nii, et töös kajastuvad arvud ei ole tõenäoliselt adekvaatsed. (Vrd: VAKO on mitmel puhul leidnud, et vältida tuleb hanketingimuse tõlgendust, mis muudab selle tingimuse mõttetuks.16) Seega tuleks pigem eeldada, et Hankija tõsimeelselt soovib töövõtjalt paikapidavat eelarvet, mille adekvaatsusega võib Hankija arvestada. Ent nagu ennist öeldud – selle teostamine on tegelikult ebarealistlik. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 34. Riigilõiv. Arvestades, et Hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, on Vaidlustaja vaidlustuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (RHS § 186, RLS § 258 lg 1 p 2) (vt lisa – maksekviitung). 15 Ehkki koroonapandeemia, Ukraina sõda ja muud ühiskondlikud vapustused on näidanud, et ka väga lühikese aja jooksul võib majanduse seis kardinaalselt muutuda. 16 VAKO 121-18/192627, p 14; 241-18/202280, p 14; 21-23/257731, p 14.  NOVE - 8/8 - 35. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas esindada. 36. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 37. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomia kaalutlusel vaidlustusele lisanud doku- mente, mis on VAKO-le ja teistele menetlusosalistele RHRist vabalt kättesaadavad. 38. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada tema volitatud esindaja e-posti aadressil (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Advokaat Lisa: riigilõivu maksekviitung.